OSOONIKIHI HÕRENEMINE Aastaga vähenes osooniauk 30% http://www.epl.ee/uudised/402646 Osoonikiht Osoonist moodustuv kiht, kaitseb Maad Päikeselt tuleva kahjuliku ultraviolett- kiirguse eest. Osoonikiht on unikaalne ja iseloomulik ainult meie planeedile. O-O2-O3 Osoonikiht Osoon ja osoonikiht.. Osoon (kreeka keeles ozün - lõhnav ehk trihapnik ) on hapniku allotroopne modifikatsioon O3 Geofüüsikaliselt on osoonikiht 10-50 km kõrgusel maapinnast Maad ümbritsev osooni ehk "trihapniku" kiht Osooni leidub atmosfääris alates maapinnast kuni 90 km kõrguseni Suurim osooni kontsentratsioon on 20-26 km kõrgusel, kõrgemal kui 60 km leidub teda väga vähe kogu atmosfääris olev osoon moodustaks normaaltingimustel maapinnale kokku kogutuna 3-5 mm paksuse kihi. Üldist osoonikihi kohta Osoon on hapniku allotroofne modifikatsioon. Ta tekib siis, kui hapnikust juhtida läbi elektrilahendus. ...
Elektromagnetkiirguse mõju tervisele Sander Lopatin Uwe Sööt Sissejuhatus · Elektromagnetkiirguse lai spekter jaguneb Ioniseeriv Gamma- Röntgen- Ultraviolett- Mitteioniseeriv Ultraviolett- Nähtav Infrapunane Raadiokiirgus Soojuslik mõju · Elektromagnetkiirguse energia neeldumisel eluskoes tekib soojus · Seda kasutatakse Meditsiinis(füsioteraapia,hüpertermia) Kodutehnikas(mikrolaineahjud) Mujal Mõju sõltub sagedusest · Sageduse suurenemisega väheneb kiirguse sisenemise sügavus koesse · Sageduse suurenemisega suureneb energia neeldumine koes ja soojuse teke · Soojenemise piirväärtuseks on erineelduvuskiirus 4W/kg , mis tõstab aine temperatuuri ühe kraadi võrra 30 min jooksul Kehtivad piirnormid · EL kehtivad normid põhinevad rahvusvahelise mitteioniseeriva kiirguse kaitse komitee (ICNIRP) vastuvõetud ...
Euro pangatähtede turvaelemendid Esikülg: vesimärk katkendlik number reljeeftükk mikrokiri turvaniit pangatähe paber ultraviolett valgus punktiirkiri hologramm Tagakülg*: pangatähe paber kuldne riba ultraviolettvalgus katkendlik number Müntide servad: 0,01 sile 0,02 sile, soonega 0,05 sile 0,10 stiliseeritud rihveldus 0,20 (kuju hispaania lill) sile 0,50 stiliseeritud rihveldus 1 vahelduv rihveldus 2 servatekst, peen rihveldus
Osooniaugud - On osoonkihi osa, millel on vähenenud kontsenrtratsioon. Osoonkiht on tähtis, sest see neelab ultraviolett- ja infapunakiirgust. 1970. Aastal saadeti satelliidid atmosfääri ning tänu nendele avastati osooniaugud. - Põhjused: Katalüsaatori sattumine atmosfääri, saasteained atmosfääris (freeonid) neid leidub vanades külmkappides, tulekustutites ja näiteks ka aerosoolides. - Tagajärjed: Teeb osoonkihi hõredamaks ning tänu sellele on UV- ja infrapunakiirgusel läbi tulla. See kahjustab meie nahka ning võib tekitada nahavähki. Sellest on võimalik ka pimedaks jääda. - Lahendused: Tuleks kasutada vähem autosi, majapidamises tuleks kasutada ökonoomseid majapidamisvahendeid, keelata pestitsiidide kasutamine, keelata dilämmastikoksiidi kasutamist.
Optika Kelly Miido Keila Kool 10H Optika · Optika- kirjeldab valguse käitumist ja omadusi, sealjuures ka aine ja valguse vastastikmõju. Samuti iseloomustab see valgust avastavate või seda kasutavate instrumentide ehitust ja põhimõtteid · Käsitleb nähtava, ultraviolett- ja infrapunavalguse omadusi · Katseid tehes kasutatakse mudeleid · Geomeetriline optika · Füüsikaline optika Geomeetriline optika · Käsitleb valgust kiirtekimbuna · Levivad sirgjooneliselt · Muudavad suunda ainelt peegeldudes või läbides Füüsikaline optika · Kirjeldab difraktsiooni ja interferentsi, võttes arvesse valguse lainelisi omadusi · Difraktsioon- lainete kandumine varju piirkonda · Interferents- lainete liitumise nähtus Ajalugu · Sai alguse Vana-Egiptusest ja Mesopotaamiast · Nimrodi lääts 700 ekr · Optika tuleneb Vana-Kreeka sõnast · Allikad · http://www.fyysika.ee/otsingumootor · http:// et.wikipedia.org/wiki/Optika#F.C3.BC.C3...
Põhiliselt peegeldub metallilt, murdub ka klaasis ja parafiinis. Kõik kehad kiirgavad seda. Nad kiirgavad seda rohkem, mida kõrgem on keha temperatuur. Kiirgusenergia on võrdeline keha absoluutse temperatuuri 4. Astmega. · Silmale nähtamatu kiirgus. · Kasut. Soojendamiseks ja kuivatamiseks · Looduses kasut. Maod seda kiirgust saagi püüdmiseks · Signalisatsiooni süsteemis · Öiseks nägemiseks 20. Isel. Ultraviolett kiirgust. Lainepikkus on väiksem, kui violetsel valgusel. Tavaliselt klaasist ultraviolett kiirgus läbi ei tule. Tuleb läbi kvartsklaasist. On võimalik jälgida spets tingimustes peegeldumist ja murdumist. · Põhjustab lumineseeruva aine peegeldumist. · Suure keemilise aktiivsusega. · Põhjutab pleekimist ja päevitamist · Ei tekita nägemisaistinguid · Suures koguses kahjulik
Küsimuse tekst Millised nõuded on arvuti kasutamisel? Vali üks või enam: a. psüühilised b. ergonoomilised c. füüsilised d. hügieenilised Tagasiside Õige vastus on: hügieenilised, ergonoomilised, psüühilised. Küsimus 6 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Arvuti tekitab tööprotsessis erinevat kiirgust. Märgi, millised kiirgused on õiged. Vali üks või enam: a. röntgenkiirgus b. ultraviolett kiirgus (UVK) c. alfakiirgus d. infrapunakiirgus Tagasiside Õige vastus on: ultraviolett kiirgus (UVK), infrapunakiirgus, röntgenkiirgus. Küsimus 7 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Arvuti töötamisel tekivad ruumis erinevad keemilised ained või tõuseb nende sisaldus õhus. Märgi, millised ained need on. Vali üks või enam: a. Fenool(id) b. Osoon c. Kloor-vinüül d. Formandeüüd e. Nitraat Tagasiside
Happevihmad ja osooniaugud Mis on happevihmad ja milles seisneb nende probleem? Happesademed on mis tahes sademed (vihma puhul happevihm), mille pH on võrreldes looduslike sademetega madalam(happelisem) Happevihmad on tõsine probleem kaladele, taimestikule, mullale, loomadele, ehitistele. Põhjused, miks tekib happevihm Transport Tööstused Fossiilsete Kütuste põletamine Äike Metsatulekahjud Vulkaanipursked Happesademete tagajärjed Hävitavad mulla koostisosi või muudavad neid. Kalad saavad mürgituse toitudes samas veekogus olevatest kaladest Linnud saavad mürgituse toitudes kaladest Taimestikku hävitavad Happesademete tagajärjed Happeline joogivesi Ajukahjustused inimestele Hingamisteede kahjustused inimestele Lahendused Piirata liiklust Ökonoomsed sõidukid Kasutada madala väävlisisaldusega kütust Osooniaugud Osoonkihi osa...
Solaariumid Signe Lillipuu 9a Mis on solaarium? · Masin mis edastab ultraviolett kiirgust, mis muudab naha pruunimaks Vertikaalne või horisontaalne solaarium? Vertikaalne solaarium: · kliendil pole klaasiga otsest kontakti · on hügieenilisem · pikaajaline püstiseismine on väsitav Horisontaalne solaarium: · akrüülalusega kokkupuutuvatele nahaosadele võivad jääda heledad laigud Reeglid solaariumis päevitamiseks · Soovituslik seansside arv: 30-45 ,iga seansi pikkuseks võiks olla 10minutit · Esimeste päevitusseansside vahele
taimede rakuhingamisel. Taimed aga kasutavad CO2 glükoosi tegemiseks seega taimed kasutavad seda CO2'te mida teised protsessid eraldavad. 7. Milles väljendub fotosünteesi universaalsus? Väljendub selles, et see on ainukene protsess, kui valgusenergia moondatakse keemiliste sidemete energiaks. Seega kõik ülejäänud protsessid kasutavad just fotosünteesi käigus muundatud energiat. 8. Mis tähtsus on osoonikihil? Osoonikiht kaitseb Maad kosmilise ja ultraviolett kiirguse eest. Juhul kui osoonikiht hõreneb, siis kosmiline ja UV kiirgus muudavad valkude, RNA ja DNA struktuuri ja need ei saa täita enam iseloomulike ülesandeid. Kokkuvõte Fotosüntees on kõigile heterotroofidele asendamatu protsess, milleta nad elada ei saaks. Samuti ei saa ka autotroofid elada ilma heterotroofideta, sest siis poleks neil kedagi, kes toodaks hapniku (teoreetilised regulaarsed metsa tulekahjud ja vulkaani pursked toodaks).
Ohutus keevitustöödel Ohutegurid keevitamisel Tuleoht Elektrilöögi oht UV ja infrapunakiirgus Müra Kahjulikud gaasid ja aurud Tuleoht Keevitus ja sellega kaasnev lihvimine abrasiivkäiaga ning leegiga lõikamine klassifitseeritakse tuletöödeks. Keevituskoht on alati tuletöökoht, sest keevitamisega kaasneb nii detailide kui elektroodi kuumenemine, ealduvad sulametalli pritsmed ja sädemed. Elektrilöögi oht Elektrivoolu ohtlikkus inimesele oleneb keha läbiva voolu tugevusest ja voolu all olemise ajast, sagedusest ja voolu kulgemisteest. Vahelduvvool on alalisvoolust ohtlikum, ohtlikuma sageduse piirkond on 15 – 100 Hz. Inimesele ohtlikuks keha läbivaks voolutugevuseks loetakse 50 mA. Tavaliselt võetakse ligikaudsetes arvutustes inimese jäsemete (käsi, jalg) takistuseks (ilma rindkere arvestamata) 500 oomi Müra Müra tekib ventilatsiooni tööst, vasaratega õgvendamisel ja käiamisel. Sõltuvalt müratasemest...
Valgusallikas sisaldab kahte lampi. Deuteeriumlamp ja hõõg- e volframlamp, erinevaid lampe kasutatakse selleks, et need kiirgavad erinevate lainepikkuste vahemikes. Monokromaator lubab määrata ainult ühe spektraaljoone. Selle seade dispergeerivaks elemendiks on vahetatav prisma kvartsist või klaasist. Suurema dispersiooniga klaasprismat kasutatakse punase spektripiirkonna uurimiseks. Lühilainelise piirkonna jaoks on prisma kvartsist, mis on rohkem läbipaistev spektri ultraviolett osas, kuid omab väiksemat dispersiooni. Fokuseeriva optikana töötab siin enamasti paraboolne alumiineeritud peegel. Valguskiirgust iseloomustavad valguse lainepikkus, mis tähistab kahe lähima, ühes ja samas faasis oleva lainepunkti vahelist kaugust, sagedus (v), mis näitab kindlat 1 ruumipunkti 1 sekundis läbivate lainete arvu, ja lainearv, mis tähistab lainete arvu 1 sentimeetris.
Valgusallikas sisaldab kahte lampi. Deuteeriumlamp ja hõõg- e volframlamp, erinevaid lampe kasutatakse selleks, et need kiirgavad erinevate lainepikkuste vahemikes. Monokromaator lubab määrata ainult ühe spektraaljoone. Selle seade dispergeerivaks elemendiks on vahetatav prisma kvartsist või klaasist. Suurema dispersiooniga klaasprismat kasutatakse punase spektripiirkonna uurimiseks. Lühilainelise piirkonna jaoks on prisma kvartsist, mis on rohkem läbipaistev spektri ultraviolett osas, kuid omab väiksemat dispersiooni. Fokuseeriva optikana töötab siin enamasti paraboolne alumiineeritud peegel. Valguskiirgust iseloomustavad valguse lainepikkus, mis tähistab kahe lähima, ühes ja samas faasis oleva lainepunkti vahelist kaugust, sagedus (v), mis näitab kindlat 1 ruumipunkti 1 sekundis läbivate lainete arvu, ja lainearv, mis tähistab lainete arvu 1 sentimeetris.
Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus Töökoha riskianalüüs Teostas: Anti Peksa Kood: 666BMW 2014 Sissejuhatus Riskianalüüsi töökohaks valisin keevitaja. Analüüsin Mektory majas asuvava metallitöökoja keevituspinki ning selle juures töötamist. Lisaks hindan üldist ruumi sisseseadet ning ohutusvarustuse olemasolu. Tööruumis viisin läbi valgustuse mõõtmise. Töö kirjeldus: Keevitamisel toimub sulatatud lisamaterjali ja põhimaterjali segunemine ning nende tardumisel moodustub keevisõmblus e. keevisliide. Mektorys teostatakse kahte tüüpi keevitust: elektrood ja traatkeevitust. Elektroodkeevituses kasutatakse lisamaterjalina elektroode, millel on peal elektroodikate. MIG-MAG keevituse agregaat koosneb vooluallikast, traadietteandemehanismist, peavoolikust, keevituspõletist ning kaitsegaasiballoonist koos reduktori ja voolikuga. ...
http://www.abiks.pri.ee Osoon (O3) ehk trihapnik on iseloomuliku terava lõhnaga sinakas, suhteliselt ebapüsiv gaas. Osoon on väga tugevalt oksüdeeriv ja kiirestilagunev aine . Osoonikiht ehk osonosfäär ümbritseb Maad 1050 km kõrgusel. Osonosfäär tekkis 300500 milj. aastat tagasi hapniku tootvate bakterite, fotosünteesi, päikese (ultraviolett) ja kosmilise (lühilainelise) kiirguse toimel. Suurim osoonisisaldus on 2026 km kõrgusel. Osoonikihi tähtsus seisneb selles, et ta neelab Päikeselt tulevat lühilainelist ultraviolettkiirgust ja infrapunast kiirgus, olles seega kasvuhoonegaas. 1970ndail aastail, mil hakati atmosfääriuuringuteks kasutama satelliite, avastati, et osoonikiht hõreneb kohati tugevalt ja tekivad nn. osooniaugud. Osooniaugud on tekkinud pidevalt aastast 1979 ja on sellest ajast kasvanud. Osooniaukude teket põhjustavad inimtegevuse tagaj...
Troposfäär- atmosfääri kõige alumine kiht, tempi järsk langemine 6°C km-i kohta, seal on tõusvad õhuoolu. Ilmastiku nähtused: tekivad pilved, sademed, õhk liigu ja seguneb, kujuneb ilm ja kliima. Tropopaud- troposfääri kohal, selles kõrgemale temp ei lange.Polaar: 8-9km, Eestis 11km, ekvaatori juures 15-16 km. Stratosfäär- kuni 50 km, 20% sellest atmosfäär, temp kasvab kõrgenedes->põhjustab osoonikiht. Osoon-neelab peaaegu täielikult päikese ultraviolett kiirguse->õhk soojeneb. Osoonikiht tagab elu, sest kaitseb päikese elusolendite kudesid. Mesosfäär- 50+80km, osooni pole temp langeb kõrguse kasvades, hõre õhk Termosfäär- õhumolekule vähe, temp tõuseb kineetilise energia tõttu, läheb üle planeetide vahelisekd ruumiks, ülemise piiri paksus 1000km-i. Päikesekiirgus-elektromagnetiline lainetus, lainepikkus 0,1-4 mikromeetrit, jaguneb 3 lainealaks, silmaga nähtab 58% lainealast.
Õhu saastumine Karl Gregori Kadatski Õhu saastumise allikad Looduse omaenda õhusaastajad (vulkaanid, metsapõlengud jne) Inimtekkelised(transport ja energia tootmis jaamades) Küllaltki uus mõiste - inimtekkeline müra saaste. Saastunud õhu väljanägemine Nähtava saaste korral on õhus erinevat värvi suitsu. Vahel ka tihedalt veeauruga ühinenud happeid (tekib sudu) Päikesekiirgus hajub. Vahel on tunda värskest õhust erinevat ebameeldivat lõhna. Võib tekkida happesademeid. S uured tahma osakesed võivad laskuda erinevatele pindadele. Kus on enamasti saastunud õhk? Looduslikult saastunud õhk on pärast vulkaanipurskeid metsapõlenguid jne. Inimtekkeline saastunud õhk esineb suurte tehaspiirkondade ja tiheda transport- liiklusega aladel. Saastunud õhu kahjulikkus inimesele Rikub tervist Vähendab eluiga Suurem vastuvõtlikus erinevatele haigustele Tekitab halva enesetunde Saastunud õhu kahjulikkus maapinnale ja taimestikule Happesademete ...
energia muundumine eluorganismides bioenergeetika 3. Millised Maad käsitlevad teadusharud mida uurivad? vulkaanilised plahvatused, pursete energia vulkanofüüsika Maa gravitatsioonivälja struktuur gravimeetria heli levik maakoores geoakustika inimese elukeskkonna uurimine füüsikaliste meetoditega keskkonnafüüsika 4. molekuli uurimiseks on kasutatud röntgenstruktuuranalüüsi, ultraviolett ja infrapunaspektroskoopiat, valguse hajumise uurimist valgu kristallides ja muid teoreetilisi / eksperimentaalseid füüsikalisi uurimismeetodeid. 5. Rakus toimuva ainete transpordi modelleerimiseks kasutatav mudel, mis põhineb molekulide soojusliikumisel, on Vali üks: a. ATP hüdrolüüs b. Maxwelli jaotus c. Browni mootor 6. Geokronoloogia on: a. kunstliku elektrivälja kasutamine erinevate kvivimikihtide paiknemise uurimiseks b
aastaste inimeste seas on melanoom Eestis esinemissageduselt 4.kohal. Iga inimene, kes on saanud ülemäärase annuse UV kiirgust (päike, solaarium) kuulub melanoomi riskigruppi. Vaatamata sellele on osadel inimestel suurem risk haigestuda kui teistel. On rida põhjusi, miks mõned inimesed peavad end päikse eest rohkem kaitsma kui teised. Esimese põhjusena saab nimetada inimese naha fototüüpe. Klassifitseeritakse 4 erinevat nahatüüpi, sõltuvalt sellest, kuidas nahk reageerib ultraviolett (UV) kiirgusele: I fototüübiga inimesed saavad päikese käes viibides alati päikesepõletusi, nahk pruuniks ei lähe II fototüübiga inimestel tekivad päikesepõletused sageli, päevitus tekib pikema ajavahemiku vältel III fototüübiga inimestel tekivad päikesepõletused harva, päevitus tekib kergelt IV fototüübiga inimestel päikesepõletusi ei teki, nahk päevitub kiiresti Melanoom esineb sagedamini I ja II naha fototüübiga heledanahalistel inimestel. Tavaliselt
Maa kiirgusbilanss Konspekt 10. klassile Tarmo Vana VKG Jaanuar 2011 Kõik Maa atmosfääris toimuvad protsessid olenevad Päikeselt saadavast energiast. Päikeselt saabub energia kolme liiki kiirgusena: neutriinokiirgus korpuskulaarkiirgus (prootonid ja neutronid) elektromagnetkiirgus Neutriinokiirgus läbib Maa. Neutronid ja prootonid võtavad osa protsessidest atmosfääri ülakihtides. Maapinnani jõuavad ultraviolettkiirgus, valgus, soojus, raadiolained, madalsageduslained. Maa atmosfääris päikesekiirgus peegeldub, neeldub, hajub, vallandab keemilisi reaktsioone, lõhub molekule, lööb aatomitest välja elektrone. Atmosfääri välispinna igale ruutmeetrile langeb kiirgus keskmiselt 342 W/m2. Seda suurust nim solaarkonstandiks Peegeldumine Päikesekiirgus peegeldub õhust ja pilvedelt (27%) ning maapinnalt (4%). Peegeldunud kiirguse suhet pinnale langenud kiirgusesse nim albeedoks Tavalise taimkattega kaetud...
Aatomimudel · Joseph John Thompsoni aatomimudeli ,,Rosinasai" järgi koosneb aatom ühtlaselt jaotunud positiivsest elektrilaengust ja negatiivse elektrilaenguga elektronidest, mis selles liiguvad. Mass . Puuduseks, et polnud katset ja teooriat. Plussiks- läbimõõt oli õige. · Rutherfordi aatomimudeli ,,planetaarne mudel" järgi koosneb aatom positiivselt laetud aatomituumast, mille arvel on peaaegu kogu aatomi mass, ja elektronkattest, mis sisaldab ümber tuuma tiirlevaid elektrone. Üritas tõestada kullalehega. Plussiks, et oli olemas katse. Puuduseks, et polnud teooriat. · Bohri aatomimudeli järgi koosneb aatom positiivse elektrilaenguga massiivsest tuumast ning elektronidest, mis tiirlevad ümber tuuma diskreetsetel ringjoonelistel orbiitidel. Elektronidel on võimalik orbiitide vahel valida. Ülespoole liikudes neelab ...
1. Kirjelda elektrivoolu metallides. Metallides on vabadeks laengukandjateks vabbad- ehk valentselektronid Elektrivälja sattudes hakkavad vabad elektronid liikuma elektrivälja jõujoonetele vastupidises suunas. Voolu toimel metallides keemilisi muutusi ei toimu. Elektrivoolu suunaks metallides loetakse elektronide liikumisele vastupidist suunda ehk negatiivselt positiivsele. 2. Kirjelda elektrivoolu elektrolüütides. Elektrivälja sattudes hakkavad positiivsed ioonid liikuma elektrivälja jõujoonte suunas, negatiivsed ioonid aga jõujoonte vastupidises suunas. Voolu suunaks elektrolüütides loetakse positiivsete ioonide liikumissuunda. 3. Kirjelda elektrivoolu gaasides. Gaasid on üldjuhul dielektrikus st neis ei leidu vabu laengukandjaid. Selleks, et gaasis saaks tekkida elektrivool, tuleb sinna vabad lanegukandjad tekitada - gaas tuleb ioniseerida 4. Mida nimetatakse sõltuvaks gaaslahenduseks? Mida sõltumatuks gaaslahenduseks? Sõltuvaks g...
1.Isikukaitsevahendite (IKV) valimise vajadus, alus (dokument) ja järjekord ehk valiku pingerida. Isikukaitsevahendite valimise vajadus on tööõnnetuste vältimiseks. Isikukaitsevahendite järjekord oleks: sobiv suurus, töötajate rahulolu, eriliiki isikukaitsevahendite kokkusobivus omavahel, töötajate teabeedastus puuduste kohta, koostöö töökeskkonnavolinikuga, ühe isikukaitsevahendi kasutamine mitme inimese poolt. 2. 1) tavalisi töö- ja vormiriideid; 2) hädaabi- ja päästeteenistuse kasutatavaid vahendeid; 3) kaitsejõudude, politsei ja teiste avaliku korrakaitse teenistuste kasutatavaid vahendeid; 4) spordivarustust; 5) liiklusvahendites kasutatavaid isikukaitsevahendeid; 6) enesekaitse- ja tõrjevahendeid; 7) kaasaskantavaid ohtude avastamise vahendeid. Kaitsevahendid ei tohi takistada töötaja liikumist, kehaasendeid ega taju. 3. Tööandja on kohustatud: 1) tagama, et töökohal oleks ruum isikukaitsevahendite hoidmiseks ja hoolda...
Ummistub massiliselt poore, nendest tekib rasust ja pisikestest sarvrakkudest koosnevaid korke, mis ei lase intensiivselt tekkivat rasu enam nahapinnale. Eritis koguneb näärme viimajuhas ja paisutab ka nääret ennast. Väga lühikese ajaga toimub selles massis põletikku tekitavate bakterite kolonisatsioon ning ööpäeva pärast on punetav vistrik juba silmale nähtav. 1.4Nahk ja ultraviolettkiirgus Nahk on tundlidk ultraviolettkiirguse suhtes. Ultraviolett A (320...380 nm) on võrdlemisi nõrga toimega, kuigi pruunistab natuke nahka. Ultraviolett B (280...320 nm) mõjub tugevasti, põhjustades punetust ja muid naha muutusi. Lühiajalisel päevitamisel tekkinud punetus kaob mõne päeva jooksul ja epidermises tekib mustjaspruun värvaine melaniin, mis kaitseb nahka ultraviolettkiirguse edasise mõju eest. Pikaajaline päevitamine vanandab nahka sarvkiht pakseneb ja muutub karedaks, pärisnaha kollageen hakkab lagunema ja elastiin jäigastub
Ökoloogia. Ökoloogia- teadus organismide, ja nende populatsioonide ning koosluste ja keskkonnatingimuste vastastikustest suhetest. Ökoloogia jaguneb paljudeks harudeks nt keskonnaökoloogia ( uurib inimtegevuse otsest ja kaudset mõju organismide arvukusele ja territoriaalsele jaotumisele ), Ökotoksikoloogia ( uurib kemikaalide mõju üksikisendist ökosüsteemini ), maastikuökoloogia ( uurib maastike struktuuri, arengut ja hooldust ), ökotalu ( talus erinevate toodete tootmine, kemikaale kasutamata ) Keskkonnategurid e. Ökoloogilised tegurid: 1. Abioitilised e. Eluta ·päikesevalgus ·temperatuur ·sademed ·tuul ·pH ·veereziim ·rõhk ·tuli ·toitainete sisaldus ·Õhustatus ·valguskiirgus 2. Biootilised e. Elus ·sümbioos ·komminsealism ·parsaitism ·kisklus ·konkurents ( viiruse, bakterid, taimed, loomad, seened ) 3. Antropogeensed e. Inimmõju ·keskkonna saastatus ·metsade hävimine ·soode kuiv...
M Maad ümbritseb magnetväli, mis on tekitatud pöörleva elektrit A juhtiva vedela metalltuuma poolt A TE A D U S Maa magnetvälja M skemaatiline kujutis A Arvutiga GEODYNAMO mudeli alusel imiteeritud A Maa magnetvälja kujutis TE sinised jooned suund Maa sisemusse, punased jooned suund vä...
Füüsika arvestus Elektromagnetlainete skaala raadio,TV, ultralühilaine jne.(suurim lainepikkus, väikseim sagedus)/mikrolained/infrapuna/nähtav valgus/ultraviolett/röntgenikiired/gammakiired(väikseim lainepikkus, suurim sagedus) Elektromagnetlainete skaala (värvide järjestus) (400 nm) violetne, sinine, roheline, kollane, oranz, punane (700 nm) 00:0301:28 lainet iseloomustavad füüsikalised suurused - lainepikkus (lamta, 𝛌, Ühik: 1m, 𝛌=cf 𝛌=vf, 𝛌=cT)-naaberlaineharjade vahekaugus - sagedus (f, Ühik: 1Hz, f=c/𝛌 = 1/T = hc/A = E/h)-võngete arv ajaühikus - periood (T, Ühik: 1s, T = 1/f)-korduva muutuse tsükli kestus valguse dualistlik käsitlus *korpuskulaarteooria - valgus levib sirgjooneliselt, seda tõestab varjude teke *valguse laineteo...
pimedusperioodi muutustele. See jagab taimed 3 rühma: 1) pikapäevataimed vajavad valgust üle 12h (nt:kartul, hernes); 2) lähipäevataimed vajavad valgust alla 12h (nt: riis, kanep); 3) päevaneutraalsed taimed pole oluline päeva ja öö pikkuse suhe (nt:päevalill) Infrapunavalgus (soojuskiirgus) neeldub organismides ja mõjub soojusena. Eriti oluline kõigusoojastele organismidele. Ultraviolett kiirgus on eriti kahjulik suurtes kogustes (nahavähk, DNA mutatsioonid), väikeses koguses aga vajalik D-vitamiini sünteesiks (teeb luud tugevaks) Temperatuuri mõju organismile: Enamik organisme on kõigusoojased Organismidel on tekkinud erinevad kohastumused ebasobivate temperatuuride talumiseks Taimede kohastumused: 1) Lehtede langetamine säilivad puitunud osad 2) Madal kasv 3) Kaitsevaha kiht lehtede pinnal (mänd)
vulkaanipursete ja organismde hingamise tagajärjel. Kõige rohkem veeuru on maapinna lähedal ekvatoriaalses kliimavöötmes. Troposfäär- on kõige alumine atmosfääri kiht, kus paikneb valdav osa õhkkonna massist.Troposfääris leiavad aset peamised ilmastikunähused: pilved, sademed, õhk liigub ja seguneb pidevalt, kujuned ilm ja kliima. Tropopaus- õhukiht, millest kõrgemal temperatuur enam ei lange. Stratosfäär- ulatub ligi 50km kõrgusele, ehk osooni osa, mis neelab ultraviolett kiirguse. Mesosfäär- enam osooni pole ja temp langeb langeb kiiresti, õhk on väga hõre. Termosfäär- Õhumolekule on ülivähe ja temperatuur tõuseb. Termosfäär läheb sujuvalt üle planeetide vaheliseks ruumiks. Ultravolett kiirgus põhjustab inimestel päevituse. Infrapunase kiirguse abil kandub edasi soojus. atmosfääri läbides päikesekiirguse hulk väheneb . Osa kiirgust peegeldub pilvedelt tagasi kosmosesse
Ajalooline ülevaade 1.Primitiivne kosmoloogia-inimene kujutas maailma silmapiiriga lõppevat maapinda, mida ülalt kattis kuplikujuline taevas. Päike, kuus ja tähed olid jumala seatud märgid või jumalad ise. 2.Klassikaline maailmapilt-pärit Vana-Kreekast ja kujutas Universumit kerakujulist Maad ümbritsevate sfääriliste kihtide kogumina. 3.Lõpmatu maailm-Oletuse, et ka tähed võivad olla kauged päikesed. Ilmaruum kõigis suundades ühesugune, täidetud päikesesarnaste tähtedega, mille ümber tiirlevad samuti planeedid- Galaktikad. 4. Universum ei saa olla tasakaalus, vaid peab kas paisuma või kokku tõmbuma. Sell kinnituseks on "paisuva Universumi" teooria, mis on tänapäeva kosmoloogia aluseks. Astronoomia liigendus Meetodi järgi liigendub astronoomia kolmeks: *astromeetria, tegeleb taevakehade asukoha määramisega ning taevakaartide koostamisega. *taevamehaanika, mis uurib taevakehade, eeskätt planeetide liikumist ruumis ja selle liikumise kaja...
Erialane riskianalüüs Riskianalüüsi eesmärgiks on selgitada välja, kui suure ohuga on tegemist ja kas riski vältimiseks või vähendamiseks on rakendatud piisavalt ettevaatusabinõusid või on vaja kasutusele võtta täiendavad abinõud. Töökeskkonna ohutegurid: Füüsikalised- müra, vibratsioon, ioniseeriv kiirgus (röntgenkiirgus), mitteioniseeriv kiirgus (ultraviolett-, laser- ja infrapunane kiirgus), elektromagnetväli, õhu liikumise kiirus, õhutemperatuur ja -niiskus, kõrge või madal õhurõhk, masinate ja seadmete teravad või liikuvad osad, valgustuse puudused, kukkumis- ja elektrilöögioht, tule- ja plahvatus-oht. Keemilised- ohtlikud kemikaalid ja neid sisaldavad valmistised, anorgaanilise ja mineraalse päritoluga tolmud (nt asbesti-, metallitolm, tahm), orgaanilise päritoluga tolmud (nt puidu-, jahu-, puuvillatolm), biotsiidid, vähiravimid, anestees...
Nahk on ka eritusorgan Higistades eritub läbi naha mõningaid jääkaineid peamiselt vett ja soolasid. Marrasnahk- naha välimine kiht. Naha värvus- mida rohkem ultraviolettkiirgust, seda enam sünteesib nahk melaniini ja seda pruunim on naha jume. Pärisnahk- naha pealmine osa, milles paiknevad vere ja lümfisooned ning higi ja rasunäärmed. Melaniin- nahas toodetav pigment, mis kaitseb organismi liigse ultraviolett kiirguse eest. Marrasknaha pindmine- surnud rakkudest osa on sarvkiht. Se kiht kaits organismi liigse veekao ja ka kahjul välistin eest. takistab mikroobe, keemilisi aineid jm sisse pääsemast, ei lase läbi haigustekitajaid, vett, tolmu jms. Sarvkihi rakud kooruvad pidevalt naha pinnalt maha ning koos nendega eemaldub nahale ladestunud aineid ja mikroobe. need kooruvad rakud tekitavad tolmu, mis koguneb nii pesule kui ka voodiriietele. sarvkihi rakud eralduvad pesemisel ning kuivatamisel
Bioloogia mõisted: geenid ja muu pärilikkus organismide omadus säilitada ja järgalstele edasi anda tunnuste kujunemise ja arenemise iseärasusi DNA e. desoksüritoonukleünhape rakutuumas kromosoomides paiknev aine, mis sisaldab ja säilitab pärilikku infot geen on DNA lõik, mis osaleb organ. ühe või mitme tunnuse kujunemises , geen on pärilikkuse algüksus ja need päranduvad DNA koostises vanematelt järglastele kromosoom valkudega seotud DNA molekul, mis paikneb rakutuumas Kuna geenid paiknevad kromosoomides, siis on ka iga geen meie keharakkudes kahekordselt Ühe neist saame isalt, teise emalt. See tähendab, et ühel geenil on organismis vähemalt kaks vormi ehk alleeli Vanematelt saadud alleelid võivad olla kas ühesuguse või erineva mõujuga.Seda alleeli, mis valitseb teise üle ja mille poolt määratud tunnus organismil alti avaldub, nim. dominanteks alleeliks (geneetika ülesannetes ja ristamisskeemides tähistatakse suurte tähtedega...
Laserid Laseriks nimetatakse seadet, mis võimaldab kiirata kitsaid, koherentseid ja monokromaatilisi valgus kimpe. Sõna ,,laser" tuleneb ingliskeelsete sõnade Light Amplification by Stimulated Emission of Radiation esitähtedest, mis tähendab valguse võimendumist stimuleeritud kiirguse kaudu. Stimuleeritud kiirguse tõestas juba 1916. aastal Albert Einstein, kuid esimese laseri teostamiseks läks siiski veel aega. Laseri põhimõtte avastas aga Charles Townes USA-s 1954. aastal, ning asus seda viimistlema koos Schawlow´ga. USA Theodore Maiman ehitas esimese töötava laseri, 16. mail 1960. aastal milleks oli sünteetilisest rubiinist silinder. Rubiin andis tavalist valgust välklambist ja kiirgas laserivalgust. Laseri leiutamisel ei saa aga ühte kindlat nime nimetada, oma osa on selles 20. sajandi suursaavutuses nii Townes'il, Schawlow'l, Gouldil, Maimanil, Prohhorovil kui ka Bassovil. Aatom kiirgab valguse footoni...
kohustuslikuks 1996 aastast. Enamik autotootjaid läksid sellele üle. Seguneb sünteetiliste õlidega. Auruna hüdroskoopne. Õlid Kliimaseadmete kompressorit määritakse just kasutatava külmutusainega sobiva õliga. Varem kasutusel olnud külmutusaine R12 juures kasutati mineraalõlisid. R134 vajab sünteetilisi õlisid. Kliimaseadmetes koos külmutusainega ringleb õli. Lekke kohtade leidmiseks võib külmutusaine õlile lisada värv ainet mis muutub nähtavaks ultraviolett valguses. Uuematel autodel lisatakse värv aine juba tehastes.
Ökoloogilised globaalprobleemid Mario Kallaste 12R Keila Kool Osoonikihi vähenemine Osoonist moodustuv kiht, kaitseb Maad Päikeselt tuleva kahjuliku ultraviolett-kiirguse eest. Osooniauk Antarktika kohal avastati 1970. aastate alguses. 1986.aastal avastati osoonikihi hõrenemine ka põhjapoolkeral Arktikas. Osoonikihi vähenemine Inimtegevuse tagajärjel on atmosfääri sattunud ja stratosfääri jõudnud väga pikaealisi osooni hävitavaid aineid, eelkõige dilämmastikoksiid ja CFC-ühendid (halogeensüsivesinikud). Selle tõttu on osooni tekke ja hävingu tasakaal häiritud ning osoonikihti tekivad augud. Lõunapolusel on registreeritud maapinnale jõudva ultraviolettkiirguse tugevnemist kevadtalvisel osoonikao perioodil. Osoonikihi vähenemine Eestis Osoonikihi paksuse mõõtmise ajalugu pole Eestis kuigi pikk, kuid siiani on tulemused jäänud normi piiresse. Eestis mõjutab olukorda kõige rohkem Narva elektrijaam. Kasvuhooneefekt Kasvuhooneefekt on teg...
OSOONIKIHI HÕRENEMINE Osoon (O3) ehk trihapnik on iseloomuliku terava lõhnaga sinakas, suhteliselt ebapüsiv gaas. Osoon on väga tugevalt oksüdeeriv ja kiirestilagunev aine . Osoonikiht ehk osonosfäär ümbritseb Maad 10-50 km kõrgusel. Osonosfäär tekkis 300-500 milj. aastat tagasi hapniku tootvate bakterite, fotosünteesi, päikese (ultraviolett) ja kosmilise (lühilainelise) kiirguse toimel. Osooni leidub atmosfääris alates maapinnast kuni 90 km kõrguseni.Suurim osoonisisaldus on 20-26 km kõrgusel. Osoonikihi tähtsus seisneb selles, et ta neelab Päikeselt tulevat lühilainelist ultraviolettkiirgust ja infrapunast kiirgus, olles seega kasvuhoonegaas. Osoon on kogu eluslooduse seisukohalt väga vastuoluline ja tähtis gaas. Osoonikihi tekkimine oli väga tähtsaks elusorganismide arengu eelduseks. Atmosfääris suureneb antropogeensete saasteainete hulk. Kuigi nende sisaldus õhus on suhteliselt väike, m...
Referaat Miks me näeme kehi? Koostaja : Sisukord Sissejuhatus 2 Miks me näeme kehi 3 Kehad meie silmale 3 Kehade nägemiseks vajav valgus 4 Kokkuvõtte 6 Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Tähtsaimaks meeleelundiks inimese elus on silmad. Inimene saab enamus informatsiooni maailmast nägemise kaudu. Aga kuidas me ikkagi näeme kehi, kas see on visuaalne pete või mingi looduse järjekordne vingerpuss meie, inimeste kapsaaeda? Sellest üritan lähemalt rääkida järgnevas l...
SISSEJUHATUS Tähed on meist väga kaugel, seetõttu paistavad nad öötaevas säravate täpikestena, mis Maa atmosfääri mõju tõttu vilguvad. Erandiks on Päike, mis on ainsana Maale piisavalt lähedal, et paista meile kettana ning anda olulisel määral valgust (päikesevalgust). Tavakeeles Päikest enamasti täheks ei nimetata, see-eest aga nimetatakse Päikesesüsteemi planeete ja isegi meteoore mõnikord tähtedeks. Sellest tulenevad astrofüüsika seisukohast ebakorrektsed väljendid kinnistäht, rändtäht (Päikesesüsteemi planeet) ja langev täht (Maa atmosfääri sisenenud ja hõõrdumise tõttu tugevalt hõõguv meteoor). PÄIKE Päike on Maale lähim Galaktika täht, mille ümber tiirlevad Maa ja teised Päikesesüsteemi planeedid, nii Maa-sarnased kui ka gaashiiglased. Peale selle tiirlevad Päikese ümber veel asteroidid, meteoroidid, komeedid, Neptuuni-tagused o...
kiirgusega sagedus aga lainele. Põhjus miks ei piisanud ainult laineteooria on see ,et laineteooria ei seleta paljusid valguse omadusi. Laineteooriast ei piisanud ka 20. sajandil kui püüti seletada hõõguvate kehade kiirgus spektrit. Katse tuletada teoreetiliselt kiirgusenergia jaotust kuumutatud keha pidevspektris tegi inglise füüsik J.Rayleigh. Rayleigh-i teooria järgi peaks lainepikkuse vähenedes kiirgusvõimsus pidevalt kasvama. See tähendab ,et soojuskiirguses peaks olema ultraviolett ja röntgenkiirgust. Selle seletuse kohaselt peaks 1000 oC kuumutatud rauatükk helendama sinakat-violetset aga mitte punast. Kui see seadus kehtiks kõikidel lainepikkustel, siis oleks hõõguvakeha kogu kiirgusenergia lõpmatult suur. Hõõguvate kehade kiirgus spektrit uuris ka saksa füüsik Wilhelm Wien. Wieni seadus e. Wieni nihkeseadus ütleb, et musta keha maksimaalse kiirguse lainepikkus on pöördvõrdeline selle temperatuuriga. Iseenesest on see ka loogiline: lühema lainepikkusega e
Air pollution Firstly, lets talk about air pollution, which endangeres our life in cities and also the forests near by. Cars and factories blow poisoned gas in the air and it mixes with the oxygen, so the air that we breathe, becomes dangerous to our health. The ozone layer around the Earth, there is a special type of oxygen called ,,ozone". Ozone is important because it stops ultraviolett radiation from the sun. Many aerosol sprays and factories destroy ozone and they have made a very big hole in the ozone layer. This means that too much ultraviolet radiation now enters the Earth. This is very dangerous because it can cause cancer. Poisonous chemicals also cause acid rain, that destroyes plants, rivers, lakes and buildings. Acid rain can travel thousands of miles, so pollution in one country can become acid rain for another country. So how to avoid the worst
taimede rakuhingamisel. Taimed aga kasutavad CO2 glükoosi tegemiseks seega taimed kasutavad seda CO2'te mida teised protsessid eraldavad. 7. Milles väljendub fotosünteesi universaalsus? V: Väljendub selles, et see on ainukene protsess, kui valgusenergia moondatakse keemiliste sidemete energiaks. Seega kõik ülejäänud protsessid kasutavad just fotosünteesi käigus muundatud energiat. 8. Mis tähtsus on osoonikihil ? V: Osoonikiht kaitseb Maad kosmilise ja ultraviolett kiirguse eest. Juhul kui osoonikiht hõreneb, siis kosmiline ja UV kiirgus muudavad valkude, RNA ja DNA struktuuri ja need ei saa täita enam iseloomulike ülesandeid.
Jõhvi Gümnaasium Mutageenid minu elus Referaat Koostas: Liis Lipp 11b Juhendas: Tiina Gaskov Jõhvis 2011 Geenides paiknevat infot muutvaid tegureid nimetatakse mutageenideks. Kui mutatsioonid toimuvad sugurakkude kromosoomides, siis päranduvad need järglastele edasi. Nii tekib pärilik muutlikkus, mille tulemusena järglane võib omandada mõne uue tunnuse, mis vanematel ei esine. Mutageenid võivad muuta ka keharakkude geene, kuid sugulisel paljunemisel need mutatsioonid järglastele edasi ei kandu. See on mittepärilik muutlikkus. Mutabiilsus on replitseeruvate geneetiliste struktuuride (geenide, genoomide) omadus muutuda, muteeruda. Mutabiilsus...
formaldehüüdi, vaikude kasutamise käigus paiskub õhku lenduvad orgaanilised ühendid, mis on kahjulik siseõhu kvaliteedile, aga siiski bambusest põrandakate valmistamine on ohutum, kui näiteks puitlaastplaadi valmistamine. • Teine võimalus on kuumutada ja pressida sideaine välja, et vältida formaldehüüdide lendumist töötlemise käigus. Kuivatatud lauad hööveldatakse ja lihvitakse. Lõpuks kantakse lakk peale ja see kuivatatakse ultraviolett valgusega. • Valmistatud põrandad on tavaliselt kätte saadavad plankudena, millel on kas Puitpõrand • Puit on unikaalne ja taastuv materjal. • Puitpõrand on naturaalne, pilkupüüdev ja ökoloogiline. • Põrandalaud on naturaalne ja hõlpsasti hooldatav põrandamaterjal • hea heliisolatsiooniga • Enamlevinud on kindlasti männi- ja kuusepuust. • Põrandalaua fassaadpinna harjamine toob esile puidu kauni struktuuri ning
kohtades teisi taimi välja tõrjuda. Samas võib varjulisemas kohas kanarbik teistele taimedele alla jääda ja hukkuda. Teiseks vajab kanarbik kindlasti happelist pinnast. Nii näiteks kasvab ta ülikuivadel nõmmedel, kuid ka päris rabades. Konnad on aga öise eluviisiga, seega võib neid kõige sagedamini kohata õhtuvidevikus. Jaheda ilmaga ning kuumadel selgetel päevadel varjuvad konnad põõsastesse, kivide alla ning mujale päikese eest varjatud rõsketesse kohtadesse. b) Ultraviolett kiirgus Suur osa Päikeselt Maale suunduvast ultraviolettkiirgusest hajub või neeldub Maad ümbritsevas atmosfääri. Kui osa sellest kiirgusest jõuab ka maapinnale. Suures koguses on ultraviolettkiirgus kahjlik. Elektromagnetiline laine mis jääb punasest valgusest pikemate lainepikkuste poole. Seda kiirgavad kõik kuumad kehad peaasi et temp. oleks kõrgem kui ümbruskeskkonnas. Silmale nähtamatu kasutatakse toidu küpsetamises soojusravis ja laserseadmetes.
Nilet muudetakse vitamiin D3 maksas ja lõplikult neerudes aktiivseks vitamiin d3 hormooniks ehk kaltritriooliks. Kaltsitriooli mõjul suureneb kaltsiumi imendumine peensoolest verre. Vitamiin d3 ise aktiivne ei ole aga ta on selle aktiivse hormooni tekkeks vajalik. Aktiveeritakse siis kui vaja ehk siis kui kaltsiumi kogus on väike. Vitamiin D3 vitamiin d3 tekib kolesteroolist, kolesterool on lähteaineks. Organismis endas tekib d3 kolesteroolist ultraviolett kiirguse mõjul nahas. (mõni tund päevas). Valmis kujul saab ka toiduga (piimaga, kalaga, juustuga ning mõningate õlidega ja taimse toiduga ka ainult et taimse toiduga saadavat kutsutakse D2-ks) kaltsitriooli mõjul suureneb soolest kaltsiumi imendumine. Kasvu ja luustumisprotsesside kiirenemine * Kasvuhormooni liigproduktsioon kui see leiab kasvueas kuni toruluude luustumine tekib hiidkasv. Mehi üle 2m naise üle 1,9m. Gigant on proportsionaalse ehitusega
TALLINNA TEENINDUSKOOL Ester Pedosk 011MT Müra, müra põhjused,vältimine ja töötajakaitse Juhendaja: Heikki Eskusson Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................3 Mis on müra.................................................................................................................4 Müra allikad..................................................................................................................5 Mürast tingitud tervisehäired........................................................................................5 Tööandja kohustused seoses müraga........................................................................6 Müraprobleemide lahendused..............................................................
väsimus, söögiisu puudumine, seletamatu kaalulangus ja häälekähedus. Köha võib olla üheks kopsuvähi varaseks sümptomiks. Kuna enamasti on tegemist suitsetajatega, on oht pidada köha ebaoluliseks. 4. MELANOOM Melanoom on pahaloomuline kasvaja, mis tekib melanotsüütidest, naha pigmendirakkudest. Melanotsüüdid produtseerivad melaniini, mis annab nahale pigmendi ehk tema värvuse. Melaniini ülesanne on kaitsta nahka ultraviolett kiirguse eest. Melanoom võib organismis kiiresti levida ja seetõttu on väga oluline avastada ja ravida seda haigust juba varases staadiumis. Nahakasvajad on kõige sagedasemini esinevad vähivormid. Eestis on aastas 800-900 esmast nahavähi juhtu, nendest ~130 on melanoomi esmasjuhud. Nahavähk tekib naha pindmise kihi, epidermise rakkudest. Maailmas diagnoositud kõikidest vähijuhtudest on iga kolmas nahavähk. Esineb kolme tüüpi nahavähki: basaalrakk nahavähk, lamerakk
Tallinna Nõmme Gümnaasium James Clerk Maxwell Referaat Koostaja: Johanna - Margaret Eisen 12b klass Tallinn 2007 Sisukord: Elulugu ja haridustee..............................................................................3 Eutöö, millega on läinud ajalukku............................................................4-6 Sotimaa üld- ning kultuuriajalooline taust.....................................................7 Kasutatud kirjandus..............................................................................8 Elulugu ja haridustee James Clerk Maxwell, üks suuremaid loodusteaduse ning matemaatika geeniusi sündis 1831. aastal Sotimaal Edinburgis. Maxwelli õnneks oli ta majanduslikult kindlustatud perekonnast ning ta isa oli kõrgeltharitud jurist ja maaomanik. Maxwell õppis aastatel 1841 1847 Edinburgi gümnaasiumis. Selleaegne, peamiselt vanade keel...
OHUTUSJUHEND KEEVITUSTÖÖDEL ning ELEKTER- JA GAASKEEVITUSSEADMETE KASUTAMISEL 1. KEEVITUSTÖÖDEL ESINEVAD RISKID, ÜLDISED OHUTUSNÕUDED TÖÖ TEGEMISEL 1.1. Ettevõttes kasutatakse keevitustöödel poolautomaatseid keevitusseadmeid. 1.2. Keevitustöödel töödeldakse kõrgel temperatuuril sulametalli, millega kokkupuude võib põhjustada põletushaavu. 1.3. Keevitamisel tekkiv kiirgus (valgus, ultraviolett- ja infrapunakiirgus) võib põhjustada silmade- ja nahakahjustusi. 1.4. Keevitusel eralduvad aerosoolid ja suits võivad põhjustada mürgistusi ja kutsehaigusi. 1.5. Gaaskeevitusega kaasneb põlevate ja surugaaside kasutamise tõttu plahvatusoht. 1.6. Elekterkeevitusel võivad tekkida elektrikahjustused (elektritraumad ja -löögid). 1.7. Kuna keevitamine toimub la...