kaetud valgete, pruunikate või mustade soomustega. Torukesed ja poorid on valged, kollakad või hallikad, väga väikesed ja ümarad. Enamasti kleepuv kübar on noorelt peaaegu kerajas, vananedes lameneb. Kui viljakehi katsuda, vigastada, murda, lõigata vms., värvub paljudel liikidel seeneliha õhuga kokkupuutes siniseks, roosaks, punaseks, lillaks, halliks või mustaks. Seesugused seeneliha värvuse muutused on olulise süstemaatilise tähtsusega. Puravikud on okas- ja Eestis leiduvaid liike Kasepuravik Mustjas puravik Valge puravik Roosakas puravik Kirju puravik Pöögipuravik Haavapuravik Pomerantspuravik Palupuravik Pargipuravik Paplipuravik Punapuravik Kasepuravik
Eospulber on kreem, ookerkollane, pruun, roosakas või hall. Eosed on ellipsoidsed, silinderjad või käävjad, siledad või ornamenteeritud (soomuspuravik), tavaliselt pigmenteeritud. Kui viljakehi katsuda, vigastada, murda, lõigata vms., värvub paljudel liikidel seeneliha õhuga kokkupuutes siniseks, roosaks, punaseks, lillaks, halliks või mustaks. Seesugused seeneliha värvuse muutused on olulise süstemaatilise tähtsusega. Kõik meie puravikud peale pipartatiku on mükoriisaseened, moodustades ektomükoriisasid kõigi meie tähtsamate metsapuudega. Meie metsade levinumaid mükoriisamoodustajaid on harilik kivipuravik, kes on seotud mitme puuliigiga. Kõikide meie kaseliikidega moodustab mükoriisat kasepuravik, peamiselt männiga aga või-, lamba- ja liivtatik. Ainult männiga on seotud männi kivipuravik, pruun sametpuravik, lepaga on seotud lepapuravik ja lehisega kuld- ja lehisetatik ning lehise-õõspuravik
neil omakorda neli eost. Eospulber on kreem, ookerkollane, pruun, roosakas või hall. Eosed on ellipsoidsed, silinderjad või käävjad, siledad või ornamenteeritud (soomuspuravik), tavaliselt pigmenteeritud. Kui viljakehi katsuda, vigastada, murda, lõigata vms., värvub paljudel liikidel seeneliha õhuga kokkupuutes siniseks, roosaks, punaseks, lillaks, halliks või mustaks. Seesugused seeneliha värvuse muutused on olulise süstemaatilise tähtsusega. Kõik meie puravikud peale pipartatiku on mükoriisaseened, moodustades ektomükoriisasid kõigi meie tähtsamate metsapuudega. Puravikud vajavad arenguks sümbiont puuliiki. Peale selle, on paljud neist nõudlikud ka mullastiku suhtes. Näiteks kasvavad vaid lubjarikastel muldadel võrkkivipuravik, tammekivipuravik, mõru kivipuravik, saatanakivipuravik ja punajalgsametpuravik, seevastu happelistel muldadel näiteks lehmatatik ja liivtatik.
haabade lähedal haavapuravikud jne. Selline kooselu on mõlemale kasulik Seen saab taimelt oma eluks vajalikke toitaineid Seen aitab aga taimel mullast kätte saada vett ja toitesoolasid. Söögiseened Eesti metsades kasvab palju seeni. Mõned neist on maitsvad söögiseened, teised aga ohtlikult mürgised. Riisikaid ja pilvikuid tuleb enne söömist keeta kupatada. Ilma keetmata võib kohe pannile panna puravikud ja kukeseened Riisikad Riisika tunneme ära valgest piimjast vedelikust, mis voolab välja vigastatud kohast Kuuseriisikas Männiriisikas Kaseriisikas jt Männiriisikas Seen on punakaspruun, noorelt valkja kirmega. Kübar on noorena kumer, hiljem nõgus. Kasvab männikutes, rabades. Kuuseriisikas Kuuseriisikas on väga maitsev söögiseen, mida võib süüa värskelt, ilma kupatamata. See on noore porgandi värvi
Selline kooselu on mõlemale kasulik Seen saab taimelt oma eluks vajalikke toitaineid Seen aitab aga taimel mullast kätte saada vett ja toitesoolasid. Söögiseened Eesti metsades kasvab palju seeni. Mõned neist on maitsvad söögiseened, teised aga ohtlikult mürgised. Riisikaid ja pilvikuid tuleb enne söömist keeta – kupatada. Ilma keetmata võib kohe pannile panna puravikud ja kukeseened Riisikad Riisika tunneme ära valgest piimjast vedelikust, mis voolab välja vigastatud kohast Kuuseriisikas Männiriisikas Kaseriisikas jt Männiriisikas Seen on punakaspruun, noorelt valkja kirmega. Kübar on noorena kumer, hiljem nõgus. Kasvab männikutes, rabades. Kuuseriisikas Kuuseriisikas on väga maitsev söögiseen, mida võib süüa värskelt, ilma kupatamata
rakukesta läbivateks molekulideks. Nii talitlevad surnud organismidest toituvad seened e. saprotroofid, kelle alla kuuluvad ka kandseened. Arvatakse, et kandseened lahknesid kottseentest rohkem kui 500 miljonit aastat tagasi ning nüüd on nendest tekkinud omaette rühm. Neid on määratletud ligikaudu 16 000 liiki, hõimkonnas on kolm klassi ning nad kõik on esindatud ka Eestis. Kandseente hulka kuuluvad tuntud söögiseened - riisikad ja puravikud, aga ka torikseened, roosteseened jne. Nad on ühed olulisemad saprotroofid, puujuurte sümbiondid või parasiidid. Siia kuuluvad ka majaseened, mis lagundavad (mädandavad) puitu ja teisi materjale nt. majavamm võib maja puitosad soodsate tingimuste juures hävitada mõne kuuga. Kandseened koosnevad pikkadest silinderjatest seeneniitidest e. hüüfidest. Mullas, puidus ja mujal kasvupinnastel moodustavad harunenud hüüfid seeneniidistiku e. mütseeli
Tartu Kutsehariduskeskus Toidutehnoloogia osakond Diana Notberg Tep 09 Seened Iseseisevtöö Juhendaja: Jolanda pärtmaa Tartu 2009 Sisukord 1.Puravikud 2.Riisikad 3.Kukeseen 4.Pilvik 5.seenemürgitus 6.kasutatud kirjandus Puravik Lisaks silmailule ja leidmisrõõmule on puravikud ka suhteliselt toitaineterikkad võrreldes teiste seentega. Nii on puravikud ühed valgurikkamad seened, mida meie metsadest korjata võib. Valguvaesem on nende jalaosa, suhteliselt valgurohkem aga seenekübar. Mida vanem seen, seda vähem tema viljakehas valke on, sest valgud on koondunud eostesse. Kõige rohkem on puravikes siiski vett. Puravikke võib praadida, marineerida, soolata, konserveerida omas mahlas, külmutada ja kuivatada.Puravikud ilmuvad tavaliselt hilissügisel. Puraviku sordid:Palupuravik,pruun sametpuravik,punajalg-
trahheeiididega, mis siin enamasti puuduvad). Mahlad voolavad siin juhttorude, trahheede kaudu. Trahheede pikkus on keskmiselt 100 mm (tammel isegi 2-3m), mis tunduvalt kergendab lehtpuidu immutamist. Seened Seenedsisaldavad mitmesuguseid aineid, nii vajalikke kui ka mittevajalikke. Seentes on näiteks inimesele asendamatud aminohapped. Valke on seentes vaid 2- 6 %. Valguvaesem osa on seene jalg ning mida vanemaks saab seen, seda vähem on temas valke. Valgurikkamad on puravikud, shampinjonid, sirmikud ja mürklid. Rasvu on seentes väga vähe- 0,2- 0,7 % . " Rasvasemad" seened on puravikud, kuuseriisikad ja külmaseened. Seened on kolesteroolivabad! Süsivesikuid on seentes vaid 1-3 %. Tärklise asemel sisaldavad nad glükogeeni, mis on paremini omastatav. Üht ainet on seenes palju - vett, tervelt 84- 93 %. Keetmisel kaotab seen ligi poole veest. Vitamiinidest on seentes B, A, D. Mineraalainetest on esindatud tsink, vask, mangaan, seleen, arseen
suhkru tase normaalse lähedasena ja koos dieedi ravimite kasutamisega saab vähendada diabeedi süvenemist kuni 60%. Haigusi põhjustavad põhjustavad mikroorganismid on võimelised kohastuma ja moodustama uusi antibiootikumide suhtes vastupidavaid tüvesid. Sellepärast on teadlased uute prepaatide otsingul valinud uurimisobjektiks markoseened. Kandseened on väärtuslikuks antibiootikumide allikaks. Nende hulka kuuluvad ka tuntud söögiseened nagu näiteks puravikud. Kandseened on ühed olulisimad surnud taimeosade lagundajad. Kandseente viljakehad on sugulise paljunemise organid, põhiosa seenest (mütseel) elab ja hangib toitu mullast, puidust, taimejuurtest või mujalt. Seeni kasutatakse meditsiinis erinevate haiguste raviks, see avastati juba Vana-Kreekas, et seentega saab ravida mitmeid nahavigastusi. Seente kasutamine meditsiinis on mõistlik, kuna seentest saab antibiootikume haiguste raviks.
Paranda kõik vormistamisvead! Harilik kivipuravik Harilik kivipuravik ehk boletus edulis. Harilik kivipuravik on kogukas, tugev ja lihaka viljalihaga nagu puravikud ikka on. Hariliku kivipuraviku kübar on erinevates toonides pruun ja täiskasvanud seenel võib olla selle laius isegi kuni 25 cm .Torukeste värv varieerub vastavalt selle vanusele, vanemal seenel muutuvad need kollakaks ja lõpuks oliiviroheliseks .Hariliku kivipuraviku jalg on paks, mõnikord vahelt isegi tünnisarnane ja selle helepruunikal pinnal on habras valge võrgustik. Hariliku kivipuraviku viljaliha on valge, kübarnaha all aga pruunikas. Maitselt on see seen mahe.
Seente kooselu teiste organismidega 8 klass Mükoriisa (1) · Kübarseened, näiteks pilvikud, riisikad ja puravikud, elavad sümbioosis puude juurtega. · Seeneniidid varustavad taimejuurt vee ja mineraalainetega, ise saavad nad juurtest orgaanilisi aineid. · Mükoriisat esineb enamikul taimedel. Mükoriisa (2) · Juurt koos seeneniitide põimikuga nimetatakse seenjuureks ehk MÜKORIISAKS. Mükoriisa (3) · Leidub taimi, nagu näiteks kanarbik, mis polegi võimeline elama ilma mükoriisata. Parasiitseened (1)
möödudes, saagikus on umbes 85%. Ühest ja samast substraadist saab 2- 4 saagi korjet teha,siis muutub see kõlbmatuks. Ühe kilogrammi hind on 60 EEK. 5. Hallitus tekib substraatidel ja pruunilaiksus tekib shampiljoni kübaral 6. Cecid kärbes Phorid kärbes Sciarid kärbes 7. austerservikud shampiljonid kuningservikud shiitake 8. Austerservikud Kukeseened Riisikad Puravikud Kuningservikud Paddy Straw Enokitake Maitake Nameko Veinipunane Stopharia Shiimeji Kuritake Kukirage Shampiljonid Mustad seened Reishi
välispinnal ja sees ● Muutuvad märgatavaks viljakeha ilmumisel ja hallitusena Kübarseened ● Suuremjagu seeni kuulub kübarseente hulka ● Suurem osa seenest - niidistik elab mullas. ● Mükoriisa seeneniidid varustavad puid vee ja mineraalainetega ja saavad ise puujuurtest toitaineid Kübarseened 2 ● Elavad sümbioosis eelistatult teatud puuliikidega ● Seeneniidistik hakkab arenema soodsatesse tingimustesse sattunud seeneeostest ● Kübarseened on näiteks: puravikud, riisikad, pilvikud Hallitusseened ● Hallitusseened on niitjad seened mis kuuluvad vetik- kott- või teisseente hulka ● Omane: klorofülli puudumine, eostega paljunemine ja seeneniidistiku moodustumine ● Seene keha kujutab endast pikka sageli hargnevat niiditaolist moodustist ehk hüüfi Hallitusseened 2 ● Toituvad orgaanilistest ainetest ● Enamik elab surnud organnilistel ainetel ● Hallitusseened: Nutthallitus, Pintselhallitus, Kolbhallitus, Valge Hallitus Pärmseened
Lk 72-Seened 1. Kirjeldage seente looduslikku mitmekesisust. Seeni on üherakulisi kui ka hulkrakseid, samuti seened evolutsioneeruvad kiirelt, seega tekib uusi liike pidevalt juurde. 2. Missugustest osadest koosneb hulkrakne seen? Seeneniitidest (hüüfidest), mis moodustab mütseeli ja viljakehadest, kus moodustuvad eosed. 3. Tooge kand- ja kottseente näiteid. Kandseened: riisikad, puravikud ja kottseened:pintselhallik 4. Missugused ehituslikud iseärasused on seenerakul? Üherakulised pärmseened on ümarad aga hulkraksete rakud on piklikud silindrikujulised. Samuti puuduvad rakkudel otsmised rakuvaheseinad ja seega koosneb seeneniit ühest hulktuumsest rakust. 5. Milles seisneb seente looduslik tähtsus? Seened ühed peamised surnud rakkude lagundajad, lagundavad ka neid keemilisi ühendeid, mida teised organismid ei suuda (näiteks tselluloos ja ligniin) 6
Tere! Mina olen Alvis. Olen 43-aastat vana. Elan koos oma suure kogukonnaga, mille suuruseks on 21 inimest, Kagu-Eestis. Täna on meil leinapäev, sest eile suri üks meie kogukonna liige vanadussurma. Õhtul matame ta maha, kuid enne tuleb tuleb ära teha päevased toimetused. Hommikul vara läheme juba jahile ning tagasi kui tagasi oleme jõudnud, ajame naised üles. Natuke hiljem lähevad naised taimi ja seeni korjama, milleks on mustikad, pohlad, jõhvikad, puravikud, kuuseriisikad. Taimedest valmistavad naised kogukonnale hommikusööki. Kui naised on tagasi jõudnud, aetakse meid, parimaid kalureid, kalale. Kala püüame õngekonksude, harpuunide, mõrdade ja võrkudega. Alles eile saime linast uue võrgu valmis. Mõne tunni pärast läksime koju väga suure kalasaagiga. Ajasime naised kala puhastama. Kala ja jahiloomad on meie peamine söök peale taimede. Samas saame loomadelt nahka, millest teeme endale riideid, et elada
okas-kui lehtmetsades. Võib olla väga suur ja lihakas, tal on kollakas- kuni tumepruun kübar, mis tundub servast kõrbenud. Enamasti jämedal kahvatupruunil jalal on ülaosas valgetest soontest peen võrkmuster, poorid on valged ja muutuvad vanalt kollakaks kuni oliivjaks. Seeneliha on valge ega muuda lõikekohal värvi, on meeldiva maitse ja lõhnaga. Harilik kivipuravik ehk boletus edulis. Harilik kivipuravik on kogukas, tugev ja lihaka viljalihaga nagu puravikud ikka on. Hariliku kivipuraka kübar on erinevates toonides pruun ja täiskasvanud seenel võib olla selle laius isegi kuni 25 cm. Torukeste värv varieerub vastavalt selle vanusele, vanemal seenel muutuvad need kollakaks ja lõpuks oliiviroheliseks. Hariliku kivipuraka jalg on paks, mõnikord vahelt isegi tünnisarnane ja selle helepruunikal pinnal on habras valge võrgustik. Hariliku kivipuraka viljaliha on valge, kübarnaha all aga pruunikas. Maitselt on see seen mahe.
närbub. seeneriiki kuulub suur hulk erineva välisehitusega üherakulisi ja hulkrakseid organisme. osa neist on mikroskoopilised, kuid paljud on ka palja silmaga nähtavad. seeneliike leidub maailmas ligikaudu 1,5 miljonit. enamik seeni on hulkraksed organismid, kelle keha koosneb seeneniitidest e hüüfidest. hüüfid kasvavad ja harunevad kiiresti ning moodustuvad omavahel läbipõimunud seeneniidistiku e mütseeli. Kandseened- puravikud, riisikad, pilvikud, sampinjonid. Ikkeseened-Täpphallikud (toiduainete hallitus), roheallik (penitsilliin) Kottseened-pärmiseened, jahukaste, murkel. seeneraku tsütoplasmast leiame samad organellid mis esinevad loomaraku ehituses. neil ei esine taimedele omaseid vakuoole ega plastiide. Mõnede seeneliikide rakkudel otsmised rakuvaheseinad puuduvad ja seetõttu koosneb seeneniit ühest hulktuumsest rakust. rakukest koosneb kitiinist. membraansetest struktuuridest esineb seentel
· Ikkesseened must täpphallik, sõnnikuhallik. + lagundajad -toiduainete riknemine · Kottseened kera-, pintselhallik, jahukaste, söögipärm, sitikaseened(hallitused, söögiseened, par-d) + kääritamine, teadusuuringutes mudelorganismina, samblike moodustajad, toiduainetööstuses -parasiit taimedel · Kandseened väävlik, austerservik, roosteseened, kukeseen, puravikud + lagundavad orgaanilist ainet, osalevad mulla tekkes, toit, pärm(pagaritööstuses), alkoholi tootmine (vein, õlu), antibiootikumid, hallitusjuust, sake(jaapani riisiviin), mükoriisa, samblike koostises -hallitus(täpphallik), seenhaigused(mükoosid), lagundavad puitu(majavamm), mürgistused Mükoos seente põhjustatud nakkushaigus Süvamükoos eluohtlik nakkushaigus
3. PÄRMSEEN Toitumine: suhkrutest Paljunemine: Soodsates tingimustes pungumisega Ebasoodsates tingimustes eostega Kasutamine: Alkohoolsed joogid Taina kergitamiseks Söödapärmi põllumajandus loomadel söödaks Vitamiinpreparaadina 4. Pärm hakkab käärima, eraldub süsihappegaas ja alkohol ja tainas hakkab kerkima ning läheb poorseks 5.Toitumine: orgaanilisest ainest Mida leidub mullas- lagundajad Mida saavad sümbioosi teel puudelt Paljunemine: Puravikud- eostega, mis tekivad torukestes Riisikad- eostega, mis tekivad eoslehekestel 6. Söödavuse järgi Värskelt söödavad seene näit. kukeseen, arusampinjon, kuuseriisikas Kupatatult söödavad näit. männiriisikas, kaseriisikas Mittesöödavad (mittemürgised) näit. sapipuravik, pipartatik, pruunkärbseseen Mürgised näit. kärbseseen, saatanakivipuravik, punanekärbseseen 7. Sampinjonil on eoslehed roosad Kärbseseenel on tupp
youtube.com/watch?v=5ruXdbUl_TE Õpi õpikust lk 72 ... 75 Tv 32.1, 32.3, 34.1 1.Millised tingimused sobivad seentele kasvamiseks? 2.Millest koosneb kübarseente viljakeha? 3.Miks moodustavad seened viljakehi? 4.Kus valmivad seente eosed? 5.Kuidas lagundajad seened toitu hangivad? 6.Mille poolest erinevad pärmseened teistest seentest? Leia söögiseened õpikus lk 80 ... 81 · riisikad: jalg seest õõnes, eraldab (enamasti) kibedat piimmahla kupatada! · pilvikud: jalg õõnsuseta · puravikud: kübara alaküljel on eostorukesed mitte eoslehekesed · harilik kukeseen · suur sirmik · kuhikmürkel kevadseen Uuri seinatabelit! Tv 34.2 Seenelise meelespea: · Korja ainult tuttavaid seeni! · Ära korja seeni linnast ega maanteede lähedusest, sest seened koguvad endasse raskmetalle! Sampinjon Valge kärbseseen (hea söögiseen) (surmavalt mürgine) Tv 35.4 Torikseened pikaealised lagundajad · tuletael
Seened on hulkraksed organismid. Nad on heteroofid.Keha koosneb seeneniitidest e.hüüfidest. Need on pikad silindrikujulised rakud. Seeneniidistik e.mütseel. Seened paljunevad eoste abil. Moodustuvad sugulisel ja mittesugulisel teel.Sugulisel paljunemisel arenevad eosed viljakehades. Kandseente hõimkonda kuuluvad puravikud,riisikad,pilvikud,sampinjonid. Eosed valmivad kübara alaküljel paiknevate eoslehtede või torukeste pindadel. Hallikud on hallitust põhjustavad seened. Üherakulised pärmseened on ümarad , kuid hulkraksete seente hüüfe moodustavad rakud on pikad ja silindrikujulised. Mõned seeneliikide rakkudel otsmised rakuvaheseinad puuduvad ja seetõttu koosneb seeneniit ühest hulktuumsest rakust. Membraanist väljapoole jääb seentele iseloomuliku koostisega rakukest
tomatisalat, tee sealihavokk, vesi piim E V (muna, kurk, tomat) mahl (seafilee, õli, (türgi oad, tomat, küüslauk, sibul, (puravikud, sibul, risotoriis, või, sibul, porgand, tsilli, oliiviõli) oliiviõli) hiina kapsas, ananass) Sõrnikud Peekoniümbrise Soolalõhesalat, Glasuuritud NELJAPÄEV toortatrajahuga, tee s kartulid, piim vesi juurviljad rohelise
membraani. 8. Mis taim veepuudusel närbub? Veepuudusel kasutab taim ära osa vett vakuoolist ja närbub, sest siserõhk. 1. Kirjeldage seente looduslikku mitmekesisust. Seeni on üherakulisi kui ka hulkrakseid, samuti seened evolutsioneeruvad kiirelt, seega tekib uusi liike pidevalt juurde. 2. Missugustest osadest koosneb hulkrakne seen? Seeneniitidest (hüüfidest), mis moodustab mütseeli ja viljakehadest, kus moodustuvad eosed. 3. Tooge kand- ja kottseente näiteid. Kandseened: riisikad, puravikud ja kottseened:pintselhallik 4. Missugused ehituslikud iseärasused on seenerakul? Üherakulised pärmseened on ümarad aga hulkraksete rakud on piklikud silindrikujulised. Samuti puuduvad rakkudel otsmised rakuvaheseinad ja seega koosneb seeneniit ühest hulktuumsest rakust. 5. Milles seisneb seente looduslik tähtsus? Seened on peamised surnud rakkude lagundajad, lagundavad ka neid keemilisi ühendeid, mida teised organismid ei suuda (näiteks tselluloos ja ligniin). 6
Seened ja Inimene Paratamatul on nii, et seened ja inimesed on väga palju seotud. On olemas palju erinevaid liiki seeni, ühed neist on head ja kasulikud inimesele, teised aga väga kahjulikud. Neid võib leiduda metsades, puudel, parkides, aedades, inimese nahal, toidus jne. Kasulikeks võib pidada söögiseeni nt puravikud, riisikad, pilvikud, sampinjonid jne, mis kasvavad tavaliselt metsades. Inimesed käivad neid igal aastal korjamas. Igal aastal kasvavad nende asemele aga uued seened. Enamiku seeni moodustab mütseeli, kuid kõige rohkem korjatakse ikka selliseid seeni, mis koosnevad jalast ja kübarast (koosnevad hüüfidest). Kandseened on kasulikud see tõttu, et nad söövad surnud piutu, nii kõduneb see kiiremini ära ja inimestel pole vaja sellepärast pead murda, sest seente tähtsus ongi lagundamine
nad taimeriiki. Nende olemusvormiks on seeneniidid ehk hüüfid, mis moodustavad seeneniidistiku ehk mütseeli. Seened jagunevad järgmisteks hõimkondadeks: 1.Viburseened- taimede, loomade, seente parasiidid 2.Ikkesseened- kõik hallikulaadsed 3.Kottseened- maismaal, harvem vees elunevad saproobid või taimede, loomade ja seente parasiidid või poolparasiidid. 4.Kandseened-nende hulka peetakse kõige enam arenenumad seened, sinna kuuluvad riisikad, puravikud, samuti majaseen On veel ka teisseened, aga kuna nende suguline paljunemine on teadmata , ei kvalifitseerita neid teistesse seenerühmadesse. Seenerakud ei moodusta kudesid erinevalt teiste organismide puhul sarnase ehituse ja talitusega rakkude kogumikud seda teevad. Seened paljunevad eoste abil . Seened omavad elukoosluses väga suurt rolli. Koos bakteritega on nad peamised surnud organismide lagundajaid. Seentel on osa ka inimese elus
Dana Makejenko KS 14 Köögiviljaroog ja hakkmassist valmistatud roog kus on kasutatud vähemalt kahte kuumtöötlusmeetodit Täidetud kartulikotletid 1, 5 l keedetud ja riivitud kartulitele kasuta (sobib ka eilne v üle-eilne kartulipudru) 3/4 tl soola 2 muna 1 spl jahu (mina panin 2 spl) Täidiseks: 200 g metsaseeni(pilvikud, puravikud vm seen) või suitsukana. (Prae paar minutit, kuni sibulad on kuldpruunid. Lisa hakitud metsaseeni ja ploomid ja prae veel minutike). 100 g riivitud juustu soola pipart Kartulid keeda soolaga maitsestatud vees pehmeks, jahuta ning riivi lisada munad ja jahu.Sega ühtlaseks taignaks.Tee peopesa külmaveega märjaks tõsta lusikaga kotleti suurune pätsike tainast ning vajuta laiaks ning sellele tõsta täidist teelusikaga sellele oma uus pätsike tainast
• Magus vahukoor riivleivaga, kohupiimapudi rukkileivaga • Vorungipirukas Joogid: • Leivakali, kamajook, kasemahl, õlu, kohv SETO KÖÖK • Maitsestamine : sool, mooniseemned, sibul, mesi ( suhkur, küüslauk, mädarõigas, köömned) • Suurmakrupen • Kapstaruug • Peamine toit pulmas – kalasült • Pirukad : porgandipirukas • Suvistepühal – värviti mune, söödi pliine ning sõira ja joodi piima • Kukeseened, puravikud, kuuse- ja lepariisikad • Teravili : nisu, rukis, oder, kaer, tatar • Naerid ja kaalikad • Kala – kiisakala, Peipsi tint, särg. Liha – lammas, siga, kana, kalkun SETO KÖÖK • Puuvilju ja marju söödi toorelt, kuivatati, tehti moose, kisselle ja pirukaid Joogid : • Koduõlu, handsa KEEDETUD SEALIHA KÖÖGIVILJADEGA • Vesi kuumutada keema, • Toiduained: sellesse panna liha. Vaht
5. seente kasutamine ja kasulikkus looduses kasutatakse toiduks, toiduainete tööstuses(pärm, hallitusjuust) ravimid(antibiootikumid) lõnga värvimiseks, paberi valmistamiseks, loomasöödaks, veepuhastuseks, pesupulbritööstuses, kääritamiseks. Kasulikkus: lagundajad, kui toituvad surnud org.ainest. (saprotroof) taimsematerjali lagundatajatena on head. Sümbiontidena- sümbioosis elavad teiste organismidega. Nt. puravikud,riisikad on sümbioosis puittaimedega. Puu saab vett ja min.aineid paremini kätte. Seen saab puult org.aineid. Toiduks- riisikad loomadele. 6. kahjulikud seened, millised ja kuidas? Parasiitseened(elavad teiste arvelt, taimeparasiit, nõgiseened, roosteseened, jalaseen.)- tekitavad teistele org.haigusi. vamm -puitesemete, hoonete kahjustamine. Kärbseseen, kevadkogrits toorena, saatanapuravik- seenemürgitus.Hallitusseened- tarbeesemed pärmseened- puuviljadel, marjadel. 7
mulda ja kõdunevad, rikastades mulda lämmastikuga. Mükoriisa: Enamikul puudest ja paljudel rohttaimedl leiame suhteliselt lühikesi paksenenud harulisi külg-ja lisajuuri . Need kujutavad endast seeneniidistiku ja juurekoe tiheda ühenduse tagajärel tekkinud seejuuri ehk mükoriisasid. Sellist nähtust kus seened ja kõrgemate taimede juured moodustavad mükoriisasid nimetatakse kooseluks mükoriisa näol. Mükoriisade moodustajateks on tavaliselt kübarseened (puravikud, riisikad, kärbseseened, pilvikud jt.) Harvem kott ja puguseente ja mittetäielike seente esindajad. Mükoriisa moodustumisel katkeb juurte tipmine kasv ning algab intensiivne dihhotoomne hargnemine. Selle tagajärjel kujunevad mitmesuguse kujuga seenejuured. Anatoomilise ehituse alusel eristatakse kolme tüüpi mükoriisasid: *Endotroofne juure esikoore parenhüümi rakkudes asuvad põisjad seenehüüfid. Ei esine lõikheinaliste, maltsaliste ja ristõieliste sugukondades. Seigseened!
7. Miks taim veepuudusel närbub? Veepuudusel taime siserõhk langeb ja selle tulemusena taim närbub. 8. Millistest osadest koosneb hulkrakne seen? Koosneb seeneniitidest ehk hüüfidest. Soodsates tingimustes hüüfid kasvavad ja harunevad kiiresti ning moodustavad omavahel läbipõimunud seeneniidistiku ehk mütseeli. 9. Too näiteid kott- ja kandseentest. Kandseened - pilvikuid, sampinjonid, puravikud. Kottseened- pintselhallik 10. Kirjelda seeneraku ehitust. Üherakulised pärmseened on ümarad, kuid hulkraksete seente hüüfe moodustavad rakud on pikad ja silindrikujulised. Mõnede seeneliikide rakkudel otsmised rakuvaheseinad puuduvad ja seetõttu koosneb seeneniit ühest hulktuumsest rakust. 11. Seente tähtsus looduses ja inimtegevuses. Seened on surnud orgaanilise aine lagundajad, osalevad mulla tekkes,aitavad omastada toitaineid.
vee, turgor langeb ja selle tulemusena taim närbub. seeneriiki kuulub suur hulk erineva välisehitusega üherakulisi ja hulkrakseid organisme. osa neist on mikroskoopilised, kuid paljud on ka palja silmaga nähtavad. seeneliike leidub maailmas ligikaudu 1,5 miljonit. enamik seeni on hulkraksed organismid, kelle keha koosneb seeneniitidest e hüüfidest. hüüfid kasvavad ja harunevad kiiresti ning moodustuvad omavahel läbipõimunud seeneniidistiku e mütseeli. Kandseened- puravikud, riisikad, pilvikud, sampinjonid. Kottseened-pärmiseened, jahukaste, murkel. seeneraku tsütoplasmast leiame samad organellid mis esinevad loomaraku ehituses. neil ei esine taimedele omaseid vakuoole ega plastiide. mõnede seeneliikide rakkudel otsmised rakuvaheseinad puuduvad ja seetõttu koosneb seeneniit ühest hulktuumsest rakust. rakukest koosneb kitiinist. membraansetest struktuuridest esineb seentel tsütoplasmavõrgustik, golgi kompleks,
Robert Hooke Leiutas 1. hästi toimiva valgusmikroskoobi(1665) mis suurendas 40x Võttis kasutusele mõiste "rakk" SEENED Klassifitseerimine ehk rühmitamine: 1. IKKESEENED- Kõige algelisemad, puuduvad niitide rakuvaheseinad, nt hallitusseened 2. KOTTSEENED- Kottjad moodustised milles on kinni eosed, mis pole õhule avatud, nt pärmseened, nuttseened 3. KANDSEENED- Eosed on millegi küljes kinni ja õhule avatud, nt riisikad, puravikud Üldised tunnused: 1. Hüüfid(seeneniidid) moodustavad mütseeli(seeneniidistiku) va. pärmseen 2. Heterotroofid- peavad saama valmis toidu 3. Rakukest on kitiini taolisest ainest 4. Suur aktiivne pind- niite on nii palju, et nad hõlmavad suure imamispindala 5. Pigmentide mitmekesisus- Palju erinevaid värvaineid 6. Moodustavad Mükoriisa- Tekib seene ja kõrgema taime juure vahel Paljunemine: 1. Kõige sagedamini eostega 2
Lehtede asemel okkad; Fifth level Eluvormilt puud, põõsad; Siseehitus lihtsam (puiduosas trahheiidid); Enamikus igihaljad. Paljaseemnetaimede tähtsus Hapnik Kliima Osalevad mulla tekkes Pakuvad varju organismidele Vaigune puit (vastupidav) Küte Ilupuud Vaik- tooraine ja kasutatakse raviks Paljaseemnetaimede ehitus Juur- segajuurestik, mis koosneb peajuurest, külgjuurtest ja lisajuurtest Paljudel okaspuudel on mükoriisa seeneniidistiku ja juurekoe põimikud (puravikud, riisikad) Paljaseemnetaimede ehitus Vars Võsu noort ja puitumata Click to edit Master text styles osa nimetatakse Second level võrseks Third level Okkad kinnituvad kimbuna või üksikult Fourth level lühivõrsete tippu Tugevasti puitunud vart nimetatakse tüveks
seenepirukatele ning hautistele. Kuivatatult on suurepärane lisand suppidele, kastmetele ja lihatoitude juurde. Omab meeldivat vürtsikat maitset. Kuigi seenelkäimine on üks tavapärane suve lõpu ja sügise juurde kuuluv tegevus, ei tea paljud seenelised, et mitmed maitsvad söögiseened kasvavad kõdunevatel kändudel ja mahalangenud puudel. Paljud seenelised suunavad tähelepanu vaid nn traditsioonilistele söögiseentele, milleks on riisikad, puravikud, pilvikud, võiseened. 4 Üheks selliseks heidikuks on kujunenud ka kännuampel, keda peetakse ekslikult mittesöödavaks seeneks, ebakvaliteetseks või lihtsalt ei vaevuta lähemalt uurima. 3.4 Sarnased liigid Suitskollanutt (Naematoloma capnoides) on hallide eoslehtedega ja palja jalaga, kasvab peamiselt okaspuudel ja on samuti söödav ning üsna hea maitsega. Jahutanuk (Galerina marginata) on ohtlikult mürgine seen,
vist ei saa aru, mida kõike ta kokku vatrab, sest seda tõestavad tema katkendlikkus ja iseenda jutu eitamine pärast mõningast järelemõtlemist) Sa ei ole sugugi vaimustatud, sa oled tujust ära? Olen ma jälle kogemata midagi valesti öelnud? (implikatuur jälle = naine on varemgi midagi valesti öelnud, aga ,,kogemata" on pigem sarkastiline ja etteheitev, oodates eitavat vastust). M: Täidetud vasikarind, jänesepraad, kukeseened marinaadis, puravikud, sõstratarretis ja siis veel see veinitort... Aga mis siis, kui mitte keegi ei tule? N: Sa oled pessimist (relevantsusmaksiimi rikkumine). Sina oled süüdi, et ka mina olen muutunud pessimistiks: sa oled mulle külge pookinud igavese kahtlusetõve ja naudid, kuidas see (anafoor) tervikuna mu oma võimusesse haarab. M: Mul on alust niiviisi arvata. (implikatuur mees sai midagi teada või ütles kellelegi, mistõttu ta arvab, et inimesi ei pruugigi tulla)
- Toimub õhulämmastiku tootmine bioloogilisse aineringesse 9) Mükoriisa • Endotroofne – juure esikoore parenhüümi rakkudes asuvad põisjad seenehüüfid. Ei esine lõikheinaliste, maltsaliste ja ristõieliste sugukondades. • Ektotroofne – hüüfid asuvad kooreparenhüümi rakkude vahel ja tiheda kattena juure välispinnal. Sellistel taimedel puuduvad juurekarvad. Esineb enamasti 2-id. lehelistel puudel. Kandseened – puravikud, pilvikud, riisikad jne 10)Vars, varte põhitunnused ja ülesanded Tunnused: • Taime maapealne vegetatiivne organ • Vars koos lehtedega on võsu • Vars areneb pungast Ülesanded: - Külgharude moodustamine, lehestiku, õite ja viljade kandmine, vee ja fotosünteesi produktide transport 11) Varte tüübid ja harunemine • Puittaimed: puud (esimene ja teine rinne), põõsad, puhmad, poolpõõsad • Rohttaimed: 1-aastased, 2- aastased ja mitmeaastased
· Kloroplast- 2 membraani, lamelli ( klorofülli molekulid ) , DNA , RNA , valgud, ribosoomid. · Fotosüntees 6H20 + 6CO2 - C6H12O6 + 6O2 · Vakuoolid- põied, varu- ja jääkained. Raku vananedes- tsentraalvakuool. Taime siserõhk- turgor. Seened · Eukarüoodid · Heterotroofid- kasutavad teiste sünteesitud aineid energia saamiseks · Seeneniit- hüüf , seeneniidistik- mütseel · Eosed viljakehas · Kandseened- puravikud, pilvikud, riisikad ja sampinjonid. · Hallikud- pintselhallik · Mükrotoksiinid- hallituse mürgisus · Pärmseened · Rakkudes pole plastiide ja vakuoole · Üherakulised- ümarad , hilkraksed pikad silindrikujulised. Mõnedel puudub rakuvahesein seeneniit on 1 hulktuumne rakk. Rakukest kitiinist. · Surnud organismide lagundajad. Suudavad lõhustada keemilisi aineid , mis toiduks teistele taimedele ei kõlba. Bakterid
jt.), suuremaid kalu portsjontükkide või fileena. Ettevalmistatud paksemad kalatükid või terve filee asetatakse ühekihiliselt madalasse hautamisnõusse või vormi, väikesed kalad ja fileetükid aga kahe- või mitmekihiliselt. Kalade vahele ja peale puistatakse soola, peenpipart, tükeldatud maitsevilju või hakitud maitserohelist. Toidu maitse tõstmiseks ja mitmekesistamiseks võib suvaliselt lisada hakitud värskeid või konserveeritud seeni (puravikud, sampinjonid, kukeseened jt.), seenepulbrit, valget lauaveini, tomatipüreed ja võid või koort.Nõu kaetakse tihedalt kaanega ja hautatakse mõõdukas kuumuses, kuni kalad on pehmed (umbes 2530 minutit). Lauale antakse koos hautamisleemega või valmistatakse sellest hele kalakaste. Keetmiseks on kohasemad haug, koha, tursk, kaptenkala, forell ja teised suuremad kalad. Väiksemad kalad lagunevad keetmisel ja sobivad rohkem hautamiseks ja praadimiseks.Kalu võib keeta tervelt, suuremate
Hõimkond: Kandseened (Need on need seeneraiped mis metsas kasvavad) Maailmas 25000 liiki. Seeneniidid kakstuumsed, rakkudeks jagunenud. Lülieoseid suhteliselt harva. Sugulises protsessis eoskand on nelja eosega. Kolm klassi: 1. Tüsiskandseened (Nt. Roosteseened) 2. Pungkandseened (Nt. Nõgiseened) 3. Eoslavaseened, Neli rühma: · Tardseened · Mittelehikseened (Nt. Kukeseened) · Lehikseened (Nt. Puravikud, Riisikad, Pilvikud jne.) · Puguseened Orgaanilised ained Sahhariidid: · Monosahhariidid (riboos, desoksüriboos, glükoos, fruktoos) · Di- ehk oligosahhariidid (laktoos, sahharoos, maltoos) · Polüsahhariid ehk liitsuhkrud (tärklis, tselluloos, kittiin, glükogeen) Lipiidid ehk rasvad (vahad ja steroidi kuuluvad ka siia alla) Rasvad on kõige energiarikkamad ühendid. Valgud ehk proteiinid
Spoorid aitavad üle elada perioode, kus on puudu eluks vajalikest ainetest ja tingimustest 3.8 1. Kirjeldage seente looduslikku mitmekesisust. Seeni on üherakulisi kui ka hulkrakseid, samuti seened evolutsioneeruvad kiirelt, seega tekib uusi liike pidevalt juurde. 2. Missugustest osadest koosneb hulkrakne seen? Seeneniitidest (hüüfidest), mis moodustab mütseeli ja viljakehadest, kus moodustuvad eosed. 3. Tooge kand- ja kottseente näiteid. Kandseened: riisikad, puravikud ja kottseened:pintselhallik 4. Missugused ehituslikud iseärasused on seenerakul? Üherakulised pärmseened on ümarad aga hulkraksete rakud on piklikud silindrikujulised. Samuti puuduvad rakkudel otsmised rakuvaheseinad ja seega koosneb seeneniit ühest hulktuumsest rakust. 5. Milles seisneb seente looduslik tähtsus? Seened ühed peamised surnud rakkude lagundajad, lagundavad ka neid keemilisi ühendeid, mida teised organismid ei suuda (näiteks tselluloos ja ligniin) 6
lihakad, kübar ja jalg selgelt välja arenenud, torukeste kiht eraldub kübarast kergesti, tihti leidub loor. Levinud Põhja- ja Lääne-Eestis ning läänesaartel ning kasvab nii okas- kui lehtmetsades. Kivipuravik on põhjapoolkeral (Euroopas, Aasias ja Põhja-Ameerikas) üsna laialt levinud. Samuti on seeneliiki introdutseeritud Lõuna-Aafrikasse, Austraaliasse ja Uus-Meremaale. Eestis väga sage. Seened puhastatakse, vanematel seentel eemaldatakse ka torukesed seenekübara alt. Puravikud loputatakse ja nõrutatakse, suuremad seened tükeldatakse. Kivipuraviku jalg on jäme ja toitaineid sisaldav. Jalgadelt kaabitakse väline tumedam kiht ära, nad tükeldatakse ja säilitatakse koos seenekübaraga või eraldi nõus. Puravikke võib tarvitada ka kupatamata praetult, marineerimiseks ja suppideks. Kivipuravikku säilitatakse õhukindlalt suletud purkides või marineeritakse, samuti säilitatakse neid ka praetult ning sobivad ka kuivatamiseks Trühvel
Erituskoed. Toodavad vedelaid või tahkeid aineid, mille ülesandeks on üldiselt kaitse. Piimanäärmed, nt võilillel Nektaariumid (ligimeelitamiseks) Näärmekarvad 7. Seeneraku eripärad. Rakud on üldiselt silinderjad (v.a. pärm). Esineb nii membraan kui rakukest, mille peamine koostisosa on kitiin. Jagunevad: Ikkesseened, nt hallitusseened Kottseened, nt pärmseen (eosed paiknevad kotikeses) Kandseened, nt puravikud, taelad (kasvavad puudel), pilvikud jne Mütseel – seeneniidistik Hüüf – seeneniit, milles on palju osaliselt ühendatud rakke Seened on heterotroofid – saavad vajaliku juba olemasolevast orgaanilisest ainest. Heterotroofid jagunevad biotroofideks (vajavad elus toitu, jagunevad omakorda sümbiontideks, kes ei kahjusta toiduallikat, ning parasiitideks, kes kahjustavad toiduallikat) ning saprotroofideks (saavad toitained surnud orgaanilisest ainest).
); hallitusjuustu valmistamine (Penicillium) mükoproteiin liiki Fusarium venenatum kasvatatakse tööstuslikult ja tema mütseelist kasutades sidujana munavalget valmistatakse lihasarnaseid tooteid (QuornTM), mis on populaarsed just taimetoitlaste seas. tselluloosi lagundajad (Chaetomium, Trichoderma) antibiootikumide ja mükotoksiinide tootjad (Eurotiales: Aspergillus, Penicillium) KANDSEENED Kandseente hulka kuuluvad tuntud söögiseened (riisikad, puravikud, pilvikud), aga ka torikseened, roosteseened jm. Kandseened on ökoloogiliselt väga erineva elustrateegiaga organismid. Nad on ühed olulisemad surnud taimejäänuste, s.h. puidu lagundajad, puujuurte sümbiondid või parasiidid. Nagu eelmistes seenerühmades esineb ka siin, ehkki harvem, liike, mis paljunevad mittesuguliselt koniididega või pungumisega (pärmid). Kandseente kübaraga viljakehad on sugulise paljunemise organid, seen ise elab ja hangib
räimed, skumbriad). Taimedest on fosforirikkamad eeskätt kõikvõimalikud seemned ja viljad. Seemnetest on rohkesti fosforit just ubades, hernestes, läätsedes, samuti päevalille-, seesami-, kõrvitsa- ja piiniaseemnetes. Viljadest on fosforirikkamad teraviljad (rukis, nisu, riis), pähklid, mandlid, rosinad. Rohkelt on fosforit ka seentes, eriti kuivpärmis, aga ka tavalises presspärmis, pärmiekstraktis ning muudes pärmipreparaatides. Fosforiküllusega hiilgavad ka suuremad seened (puravikud, tatikad, šampinjonid). Fosfori biorollide hulk inimese kehas on suur. Erinevad fosforiühendid on vajalikud inimkeha energiamajanduses, mineraalsooladena koos kaltsiumiga luukoe ehituses, ehituslikus ja stabiliseerivas rollis nukleiinhapete struktuuris, biomembraanide ehituses. Et üldjuhul puudub vajadus fosforit spetsiaalselt tarbida, siis pole praeguseks ka piisavalt inimorganismi põhiseid teaduslikult tõestatud andmeid, määramaks ohutut päevast üldkogust.
Lisaks on hulganisti lillede ja taimedega kauplejaid. On ju igasugune potipõllumajandus levinud ning populaarne ka Sveitsis. Oma kaupa pakuvad ka juustumeistrid ja pagarid. Samuti saab osta maitseaineid ja taimi, mune, mett ning mitmesuguseid koduseid hoidiseid. Marjadest-puuviljadest on müügil lisaks harjumuspärastele maasikatele, vaarikatele, õuntele jms ka kohalikud ja meile veidi eksootilisemad puuviljad nagu virsikud, murelid ja viigimarjad. Aga leidub ka metsaande nagu puravikud, kukeseened ja mustikad. Hind turul pakutaval kaubal pole sugugi kõrgem kui poes, kohati on see isegi madalam. Boonusena on kindel teadmine, et kaup on kohalik ja värske. Lisaks vahetu kontakt kauba tootjaga. Valik hindadest (hinnad Sveitsi frankides, 1 sFr umbes 10 kr) Köögiviljad ja maitsetaimed Muu sibul 3 - 6.80 kg tomat 4 6.80 kg leib 500g 7.- kurk 5.80 kg kukeseened 100g 3.50 väike kukkel 1
raamat, kuna sellest on tehtud ka telesari ,,Nöbinina", mida Eesti Televisioonis iganädalaselt näha saab. Raamat räägib sellest, kuidas nõiakülla, kus süüakse konnasuppi, sepitsetakse pahandusi ja õpitakse usinalt kurjaks nõiaks, sünnib hea ja ilus nõianeiu, kes täielikult eristub ülejäänud nõiamooridest. Nöbinina lahkub nõiakülast ja otsib endale tühja maja, mis tuleb välja ei olegi nii tühi. Majja tuleva suveks omanikud perekond Puravikud ning loomulikult juhtub Nöbininal koos uue pererahvaga igasuguseid huvitavaid lugusid. Tutvusin mõlema, nii telesarja kui ka raamatuga, aga pean tõdema, et raamat meeldis mulle rohkem, kuna see oli rohkem lapsepärasem ja illustratsioonid väga hästi täiendasid teksti. 5. Tunnustused · "Kasper ja viis tarka kassi" (2005) 3. koht Eesti Lastekirjanduse Keskuse, kirjastuse Tänapäev ja ajakirja Täheke lastejuttude võistlusel 2004
harunevad ning moodustavad omavahel läbipõimunud seeneniidistiku ehk mütseeli. Seened paljunevad eoste abil, mis moodustuvad nii sugulisel, kui ka mitte sugulisel teel. Sugulise paljunemisel korral arenevad eosed viljakehades. Kui mütseel on kasvukeskkonnaga läbi põimunud, siis me seda enam ei märka. Viljakeha on aga kergesti eristatav. Mitmed loomad ja seal hulgad inimesed kasutavad seda toiduks. Põhiliselt kasutatakse toiduks kandseeni (puravikud, riisikad, pilvikud, sampinjonid jne). Kandseente peamised osad ja kübar ja jalg, mis on koosnevad tihedalt läbipõimunud hüüfidest. Eosed valmivad neil seentel kübara all paiknevate eoslehtede ja torukestel pindadel. Hallitus, mis tekib toiduainetele ei koosne ainult ühest seeneliigist, enamasti on see moodustunud mitmetest hallikute liikidest. Tuntuim hallik on kottseenete hulka kuuluv pintselhallik (sellest tehti esimene antibiootikum penitsilliin).
Risoto puravikega retsept 1 sl võid 1 sl oliiviõli 1 väike sibul 1 kobedam küüslauguküüs 250 g risoto või pudruriisi 150 g värskeid puravikke vöi 50 g kuivatatud puravikke 1 tass kuiva, valget veini 1 liiter juurvilja või kanapuljongit 50 g riivitud parmesani juustu 20 g võid 1 dl vahukoort jahvatatud musta pipart riivitud muskaatpähklit vajadusel soola Valmistusviis Kui kasutate kuivatatud puravikke, pange need eelnevalt paariks tunniks sooja vette ligunema. Värsked puravikud tuleb puhastada ja õhukesteks viiludeks lõigata. Sulatage või ja õli paksupõhjalises potis ning lisage peeneks hakitud sibul ja küüslauk ja praadige need klaasjaks. Lisage puravikud ja jätkake praadimist. Järgnevalt tuleb lisada riis. Laske ka sellel veidi rasvas praadida. Nüüd kallake juurde valge vein. Segage puulusikaga potis olevat segu, kuni vein on aurustunud. Kallake osa puljongist riisile nii, et vedelik kattaks riisi ja segage risottot kuni vedelik on aurustunud
kestale. 8. Veepuudusel kasutab taim osaliselt ära vakuoolides vee, siserõhk langeb ja taim närbub. lk72 2. Hulkraksete seente keha koosneb seeneniitidest ehk hüüfidest. Soodsates kasvutingimustes hüüfis kasvavad ja harunevad kiiresti ning moodustavad omavahel läbipõimunud seeneniidistiku ehk mütseeli. kandseente viljakeha koosneb jalast ja kübarast. Eosed valmivad kübara alaküljel paiknevate eoslehtede või torukeste pindadel. 3. Kandseened- puravikud, riisikad, pilvikud, sampinjonid. Kottseente hulka kuulub ntks pintselhallik. 4. Üherakulised pärmseened on ümarad, kuid hulkraksete seente hüüfe moodustavad rakud on pikad ja silindikujulised. mõnede seeneliikide rakkudel otsmised rakuvaheseinad puuduvad ja seetõttu koosneb seeneniit ühest hulktuumsest rakust. 5. Seened on koos bakteritega ühed peamised surnud organismide lagundajad. 6. Seened põhjustavad seenhaigusi, mis kahjustavad ntks elusaid puid. 7
nt leivapärm, veinipärm, pintselhallitus. 6) Kandseened (Need on need seeneraiped mis metsas kasvavad) Seeneniidid kakstuumsed, rakkudeks jagunenud, u 25 000 liiki põhiliselt suguline paljunemine milles haploidsed hüüfid ühinevad, tuumade ülekandumine. Hiljem viljakehal moodustuvad karüogaamia ja meioosi järel kandeosed (enamasti 4). Lülieoseid suhteliselt harva. Jagatakse basiidide ehituse järgi holobasiididega kandseened nt kukeseened, pilvikud, puravikud ja fragmobasiididega kandseened nt nõgiseened). Kolm klassi: 1. Tüsiskandseened (Nt. Roosteseened) 2. Pungkandseened (Nt. Nõgiseened) 3. Eoslavaseened, Neli rühma: Tardseened Mittelehikseened (Nt. Kukeseened) Lehikseened (Nt. Puravikud, Riisikad, Pilvikud jne.) Puguseened 7) Limaseened Riik: Limaseened u 700 liiki, (Kuuluvad amööbiriiki) Limaseened on looma ja seene vahepealsed. Plasmoodium ilma kindla kujuta amööb
annaabi.ee 
