Tallinna Teeninduskool PORGAND Juhendaja: Tallinn Sisukord · Sissejuhatus · Porgandi kasvatamine · Porgand · Porgand dieettoidus Sissejuhatus Porgand ehk aedporgand (Daucus carota sativus, Daucus sativus Roehling) on kõikjal maailmas levinud juurvili.Porgandi viljelemine kultuurtaimena sai alguse Ees-Aasiast I aastatuhandel pKr. Enne seda tunti porgandit ravimtaimena. Eestisse levis porgandi kasvatamine mõisaaedade kaudu, jõudes 19. sajandi lõpuks paljudesse taluaedadesse.Porgand on kaheaastane taim. Esimesel kasvuaastal kasvatab ta lehekodariku ning juurvilja. Teisel
· Ajalugu · Maailm ja Eesti · Tarvitamine · Pilte porganditest Sissejuhatus Aedporgandit (Daucus carota L. ssp. sativus) kasvatatakse väga paljudes maailma riikides. Aedporgand kuulub sarikaliste (Apiaceae) sugukonda. Aedporgand on kaheaastane taim. Esimesel aastal kasvatab lehekodariku ja juurvilja. Teisel aastal kasvavad mulda istutatud juurikast kõrged ja tugevasti hargnenud varred, millel arenevad õied ja valmivad seemned. Porgand võib õitseda ka esimesel aastal - seda nimetatakse enneõitsemiseks. Kasvunõuded Porgandi seemned idanevad aeglaselt ja tärkavad enamasti 10-18 päeva pärast külvi. Esimene pärisleht ilmub 10...15 päeva pärast tärkamist. Seeme hakkab idanema juba temperatuuril 4...5 oC. Tõusmed on öökülmadele vastupidavad, taludes -3...-4 oC külma. Pärislehed taluvad veelgi külmemat temperatuuri. Juurvilja mullast väljaulatuvat osa aga kahjustab juba -2 oC.
Gauguini kehakuju(ümberpööratud kolmnurk / V / Y / porgand) Silueti esiletoomiseks ja tasakaalustamiseks: Tähelepanu suunata saledale puusale; Vähendada õlapiirkonda(minimaalsed detailid); Rõivaste siluett sirge ja konkreetne. Soovitused: Ülaosas kasutada vertikaalseid kante-jooni; Jakid võivad olla puusa laiemas kohas lõppevad; Varrukad raglaan- ja kimonolõikelised(et lõhkuda õlajoont); Sügavad kaelused võivad olla v-kujulised kaelused(kui on terav lõug, siis ümar kaelus); NB
Doktor muda alt välja puges, Mille üle lastega arutleda: Teemasse võib Haigust uuris ja täppe luges. võtta haigused ja nende ennetamise. Mida teha nohu ja köha puhul. Mis ravimeid/teed „Tõbi on võõras. kodus vanemad teevad. Mis on arsti tähtsus Ma rohtu ei tea. meie elus ja millal tuleb arsti poole Nädal aega mõtlema pean. pöörduda. Poiss ja porgand Kord elas väike poisike, kes porgandit ei söönud, ei porgandisse iialgi ta hambaid sisse löönud. Küll rääkisid ta vanemad, et porgand tuleb kasuks, küll lubasid – kui ära sööd, saad moosikommi tasuks. Kuid poiss see vastas ühte vaid – on porgand lihtsalt kole! Kui nõnda vastu ajab laps, siis miskit teha pole. Aeg aga läks ja poisike sai suureks meheks varsti, nii suureks, et tal sageli läks tarvis hambaarsti. Arst kurjustas:“Kas te ei tea, et porgand hambaid säästab
Avitamiin Hanna Parv Kirke-Marie Plakso 9.B VKK Milleks vajalik? · Nägemisprotsessiks · Paljude organismi rakkude kasvuks ja arenguks. · Limaskestade normaalseks arenguks. · Organismi viljastusvõime tagamiseks. Kus leidub? · kalamaksaõli · veisemaks · seamaks · kanamaks · porgand · bataat · või · kõrvits · muna Mis juhtub vaeguse korral? · Punased või valged aknelaadsed punnid põskedel, kätel või reitel. · Silma sarvkesta kuivaks muutumine koos edasise haavandumisega. · On võimalik sarvkesta irdumine ( lõpeb pimedaks jäämisega). · Limaskestade ja naha kuivus Täname kuulamast!
TERVISLIK TOITUMINE Selles esitluses Miks on vaja tervislikult toituda? Mida peaksime sööma. Mille söömisest peaksime hoiduma. Mis riskid kaasnevad. Miks on vaja tervislikult toituda? Vältida ülekaalulisust Hea tuju. Rohkem energiat Mida peaksime sööma ja millest peaks hoiduma Süüa võib enam-vähem kõike. Aga tuleks kõike süüa mõõdukalt ja mitte liialdada toiduga. On levinud arusaam, et tervislik toitumine on see kui süüakse ainult ´´maltsa´´. Nii see tegelikult ei ole. Tervislik toitumine laseb väga mitmekülgselt toituda. Tervislikuks toitumiseks tuleks loobuda rämpstoidust. Riskid Näljutamine. Toidukoguste vähendamine ohtlikult väikseks Ei saada kätte oma energiat, vajalikke mineraale ja vitamiine . Meie vanustel noortel on vaja kätte saada toidust u.2770 kcal energiat. Tervisehädad. Vitaminide vaegus närgendab immunsussüsteemi ja haigused tulevad kiiremini. TOIDUPÜRAMIID Taldrikureegel erinevad salati...
Eesti Maaülikool Taimekahjustajad ja nende tõrje Taimekaitsetööde plaan Kursusetöö Tartu 2012 Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Ennetavad tõrjevõtted 3. Agrotehnilised võtted 4. Bioloogilised tõrjevõtted 5. Mehhaanilis-füüsikalised tõrjevõtted 6. Keemilise tõrje tabelid 6.1. Kartul 6.2. Talinisu 6.3. Porgand 6.4. Maasikas 7. Kokkuvõte 8. Kasutatud kirjandus 2 1. Sissejuhatus Taimekaitse tegeleb sellega, et ürtab ära hoida umbrohtudest, kahjuritest ja haigustest tulenevaid saagikadusid erinevate meetodite abil. Nendeks on agrotehnilised, füüsikalised,biloogilised,ennetatavad, mehhaanilised võtted. Väga populaarne on tänapäeval herbitsiidide, fungitsiidide ning insektitsiidide
Porgand on väga levinud köögivili. Teda hinnatakse eelkõige kõrge vitamiinide (A,B1,B2,PP) ja mineraalainete sisalduse poolest. Nagu kõiki aedvilju, nii ka porgandit on kõige kasulikum tarbida värskelt. Porgand eelistab hästi väetatud kerget lubjarikast pinnast, mis on hästi õhustatud. Otsest väetamist värske sõnnikuga porgand ei talu, see soodustab õisiku ja külgjuurte teket. Sama põhjustab ka liigne lämmastikuga väetamine. Porgand talub hästi külma, seetõttu võib seemned külvata kevadel vara või hilissügisel.Külvinorm on 0,3- 0,5 g/m2,külvisügavus 1-2 cm, reavahe 20-25 cm. Seemned idanevad aeglaselt, seetõttu võib neid külvata koos varaste kultuuridega (salat, redis). See soodustab pinnase õhustamist ja umbrohtude eemaldamist veel enne porgandi tärkamist, kuna pinnasekoorik ja umbrohud kahjustavad võrseid. Võimalikult vara tuleb tõusmeid harvendada. Taimevaheks jäetakse 4-5 cm, hilistel sortidel
pikateraline riis kg 0,69 piparkoogivürts kg 8,49 piparmündi karamell kg 2,78 piprad, ürdid, soolad kg 9,34 pirn kg 1,13 Plunderblok kg 1,36 pistaatsiapähklid kg 13,76 ploom kg 1,78 ploomikompott kg 1,28 ploomimoos kg 2,12 pohlad kg 6,12 pohlamoos kg 3,32 poolsuitsuvorst kg 4,5 porgand kg 0,76 porgand (must) kg 0,3 porgandi-astelpajumehu l 1,5 porru kg 1,18 portvein l 6,62 praekapsas kg 1,32 pruun karamellsuhkur kg 3,05 pruun mini-tükksuhkur kg 2,74 pruun riis kg 1,72 pruun suhkur kg 2,65 pudruriis kg 1,18 puhastatud kartul kg 0,49 puljongipulber kg 4,04
Julia Vassina OSTMINE 1. Milliseid kaupu ja teenuseid (rühmitage! nt toit, kodukeemia, isiklikud hügieenivahendid, transport, meelelahutus, jne) Te uuringupäeval (terve päev!) tarbisite? Toit 1. Maasika Jogurtimaius(Eesti) 2. Must tee (Venemaa) 3. Võileib Täestera riisivahvlid soolata(Poolas) Sulatatud juust krevettidiga(Eesti) 4. Kapsasupp Kapsas(Eesti) Porgand(Eesti) Kartul(Eesti) Kana(Eesti) Sibul(Eesti) Paprika(Poola) 5. Barbarissimaitseline karameell(Eesti) 6. Pirnid(Prantsusmaa) 7. Pelmeenid+hapukoor(Eesti) 8. Mahl(Leedu) 9. Piimasokolaad rosinate ja hakitud sarapuupähklitega(Saksamaa) Kodukeemia 1. Nõudupesuvahend(Eesti) 2. Õhuvärskendusvahend(Saksamaa) Isiklikud hügieenivahendid 1. Dusigeel(Poola) 2
Esmaspäev Kodune seljanka (Sealiha,keedusink,viiner,kartul,sibul,tomatipasta,konservkurk,toiduõli, hapukoor,sidrun,sool,pipar) Ahjus küpsetatud kana kollase riisiga külmas kastmes (Kanakoib,sool,broilerimaitseaine,hapukoor,majonees,ketsup,riis) Makaronid hakklihakastmes (Makaronid,õli,sool,hakkliha,sibul,jahu,piim,hakklihamaitseaine) Praha salat (kartul,sibul,sink,marineeritud kurk,värske kurk,porgand, muna,ananass,majonees,köögiviljapuljong,sool,hapukoor,värske till) Pannkook maasika toormoosiga (Jahu,muna,suhkur,vanilli suhkur,maasikad) Punasepeediküüslauku toorsalat (Punanepeet,küüslauk,majonees,sool,pipar) Teisipäev Kartulisupp frikadellidega (Kartul,porgand,sibul,sool,pipar,köögivilja puljong,hakkliha,muna) Ahjusküpsetatud friikartulid viineritega tatari kastmes
veiselihaga, vesi Kartuli- kõrvitsapüree, Kana hautatud köögiviljadega, NIVA V vesi, piim) (peet, kapsas, sibul, porgand, piim (kartul, kõrvits, keefir (kanaliha, porgand, kartul, rõõsk koor, piim, kaalikas, herned) BA tomatipasta,
Lõputöö Juhendaja õp. Merike Prätz Vana- Antsla 2010 Sisukord Sissejuhatus Valisin oma äriplaani teemaks porgandikasvatuse, kuna enamik eestlasi, kes elab maal, kasvatab oma koduaias enda tarbeks mitmeid erinevaid puu- ja juurvilju. Olen huvitatud porgandikasvatusest selle pärast, et proovida ettevõtlust tegevuses, mis on mulle tuttav, mida olen õppinud ka kooliajal. Porgand on üks tähtsamaid köögivilju, kuna temas on kõrge karotiini sisaldus, mis organismis muutub vitamiinideks. Porgandit kasvatatakse suurtel pindadel nii Eestis kui ka paljudes talle kasvuks sobivate tingimustega maades. Porgandit kasvatatakse peamiselt toiduks. Peale selle toodetakse porgandit väärtuslikuks söödaks lindudele ja koduloomadele. Porgandit kasutatakse toorainena ka farmaatsia- ja parfürmeeriatööstuses.
Kanafilee kg 0,089 10 0,080 0,178 0,160 46,58 Juust(riivitud) kg 0,020 0 0,020 0,040 0,040 83,33 Riis Riis kg 0,035 0 0,035 0,070 0,070 14,08 Vesi l 0,070 0 0,070 0,140 0,140 0,00 Köögiviljad Porgand kg 0,038 20 0,030 0,075 0,060 5,00 Aeduba kg 0,033 10 0,030 0,067 0,060 33,11 Besamellkaste Piim l 0,100 0 0,100 0,200 0,200 6,00 Nisujahu kg 0,005 0 0,005 0,010 0,010 5,38
küüslauguküünt, rasvaine, lihapuljongit. Valmistamine: 1. Lõigata filee ühest küljest lahti, nii et see avaneb üheks suureks "leheks". Maitsestada, keerata pikuti rulliks, siduda niidiga kinni. 2. Tõsta fileerull ahjuvormi, lisada rasvaine. Küpsetada 175 C juures u 40 minutit. 15 minutit pärast küpsetamise algust lisa lihale puljong. 3. Lõigata valmis küpsetatud fileerull viiludeks. Pikitud veiseliha Veiseliha, suitsupekk, porgand, mugulsibul, küüslauk, punane vein, õli, või, puljong, maitseained Valmistamine: 1. Lihalt eemaldada kelmed ja kõõlused. Suitsupekil eemaldada kamar, lõigata 4cm pikkusteks kangideks. Porgand koorida ja pesta, lõigata kangid. Küüslauk koorida. 2. Väikese noaga teha lihasse piki lihaskiudu sissetorked, millesse suruda peki-, porgandikangid ja küüslauguküüned. 3. Pikitud liha pruunistada kuumas õlis- võisegus, maitsestada,
...............15 13.2 Kalapasteet Laine 160 g....................................................15 14. Kasutatud materjal.................................................................16 3 1. Kanalihakonservid 1.1 Frank Pott - Hautatud kanaliha 240 g Toote kaal 240 g Portsjonite arv 2 Säilivusaeg 2 aastat Säilivustemperatuur +0...+25°C Kanalihamass (55%), joogivesi, kananahk, porgand, sibul, keedusool (max.1,3%), maitseained, suhkur, säilitusaine E250. 100 grammi toodet sisaldab: Energiat 152 kcal Valke 11 g Rasvu 12 g Süsivesikuid 0 g 1.2 Maag - Naturaalne kanaliha omas mahlas 240 g Toote kaal 240 Portsjonite arv 2 Säilivusaeg 3 aastat Säilivustemperatuur +0...+25°C Kanaliha (85%), joogivesi, sibul, porgand, keedusool (max.1,4%), želatiin, maitseained, säilitusaine E250. 100 grammi toodet sisaldab: Energiat 149 kcal Valke 17 g Rasvu 9 g
Frikadellisupp: 1 ports on 300g ja sööjaid 50 = 15000 g = 15 liitrit suppi. Kodune kotlet: 1 kotlet on 77,5 grammi, sööjaid on 50, iga sööja saab 2 kotletti 77,5g*100=7,75 kg kotlette Paneeritud kanafilee: 1 kanafilee on 155 grammi, sööjaid 50 = 7750 g = 7,75 kg kanafileed. Kartul: 1 ports 275 grammi, sööjaid 70 = 19,25 kg kartuleid. Riis: 1 ports 250 grammi, sööjaid 30 = 7,5 kg riisi. Aedvilja pada (kartul, porgand, peakapsas, hernes, kaalikas, lillkapsas): 1 ports 490 g (igas portsjonis ühte köögivilja sorti 66 g), sööjaid 20 = 9,8 kg aedvilja pada. Kaste: 1 ports 60 grammi, sööjaid 100 = 6 kg = 6 liitrit kastet. Toorsalat (kapsas-porgand): 1 ports 60 grammi, sööjaid 120 = 7,2 kg toorsalatit. Magustoit: 100 g kohupiimakreemi, 100 g kisselli, sööjaid 100 = 10 kg kohupiimakreemi, 10 kg kisselli. SEADMED RUUMIDES Liha ettevalmistus: Külmkapp - 350 liitrit, elekter 0,185 kW
1 kg veisekonte lihaga (supikogu, raguu) 2,5 l vett 2 suuremat peeti (u. 500 g) 1 suurem porgand 1 suurem mugulsibul 500 g hapukapsast (võib asendada ka värskega) 5-6 kartulit 70 g tomatipüreed 2 tl äädikat 2 loorberilehte 3-4 tera pipart Kondid panne külma veega keema, neile lisada loorberilehed, pipraterad ja veidi soola. Keeta madalal kuumusel, kuni liha tuleb kondi küljest lahti (u. 2-3 tundi). Koori ja riivi peedid. Prae peeti tomatipüreega pannil vähese õliga, kuni peet on pehme. Lisa paar lusikat äädikat, et peet ei kaotaks oma värvust. Tõsta kõrvale
vajalik naha, juuste ja küünte kasvuks. Kiirendab üleliigsete rasvade lagunemist. Puudus tekib taimsel toitumisel, magusate ja soolaste toitude liigsel tarbimisel, krooniliste haiguste puhul, paljude ravimiste tarbimisel, pideva stressi puhul. Esimesena reageereib puudusele nahk, milles sisaldub üle 20% organismi tsingikogusest. Omastamisele aitab kaasa punane vein. Kuivad, tuhmid juuksed A, H, PABH, F, jood Avitamiin: õietolm, suir, mesilasema piim, porgand, astelpaju, aprikoos, petersell, paprika Tagab naharakkude hea taastumise. On võimeline ära hoidma nahahaiguste teket. Omastamist ja hulka organismis vähendavad alkohol, taimse toitumisega liialdamine, nitraadid. Hvitamiin: õietolm, maapähkel, mandel, soja, idandatud nisu, porgand, hernes, kaer, kapsas, kartul Hoiab ära juuste väljalangemist ja hallinemist. Aitab hästi dermatiidi ja ekseemi puhul. Vitamiini moodustumiseks peab organismis korras olema soolestiku mikrofloora.
näkileib 20 71,2 2,08 0,46 14,4 9,2 14,9 sink 30 42 6,3 1,8 0 1,71 0 ahven 200 170 36,2 2,6 0 220 0 konservhernes 50 36,5 2,2 0,2 7,8 10 2,45 uba(kuiv. keedetud) 50 68,5 4,6 0,2 11,85 29,5 3,2 porgand 30 11,7 0,3 0,12 2,31 8,41 0,72 Riis keedetud 150 183 3,3 0,45 40,8 3,3 1,2 nisujahu 30 98,4 2,97 0,51 20,13 3,9 1,05 kalapuljong 40 1,72 0,12 0,08 0,12 1,6 0 mugulsibul 20 6,2 0,24 0,04 1,2 6,6 0,24 Porgand keedetud 20 7,4 0,12 0,16 1,54 7,2 0
Viljavaheldus Nimetus Sobivad Mittesobivad Kapsas Kartul Kaalikas Porgand Maasikas Raps Kaalikas Porrulauk Kartul Sibul Kurk Seller Salat Kapsas Redis Redis Pipar Peet Peet Kapsas Kartul Hernes Teraviljad Porgand Uba Ristik Oder Mais Nisu Kartul
Serveeri maitserohelisega Muskaatpähkel kg 0,000 Till kg 0,004 Põhiroog: Nuudlipesad Nuudlipesad kg 0,090 Till kg 0,010 Pane vesi sool ja võiga keema Keeda nuudlipesad pehmeks Vesi kg 0,800 Puhasta porgand ja sibul, tükelda kuubikuteks Õli kg 0,050 Tükelda sink kuubikuteks, samuti oliivid Sibul kg 0,150 Pane tomatid korraks kuuma vette ja Porgand kg 0,130 eemalda nahk, tükelda tomatid Suitsusink kg 0,200 Kuumuta õli pannil, lisa porgand, sibul sink Või kg 0,020 prae kergelt, lisa oliivid ja tomat ning Tomat kg 0,200
portsjoni kaal g 200 valmistatavaid portsjoneid kokku 30 Valmistamise Hind km- Retsepti kaal kaal ta 1 Kao 1 x x Ühiku Retsepti Toiduained Ühik bruto % neto bruto neto hind hind Porrulauk kg 0,030 24 0,028 0,900 0,840 0,863 0,026 Porgand kg 0,025 25 0,019 0,750 0,570 0,573 0,014 Kartul kg 0,055 20 0,044 1,650 1,320 0,450 0,025 Või 22% kg 0,001 0 0,001 0,018 0,018 5,950 0,004 Oliiviõli L 0,003 0 0,003 0,090 0,090 7,140 0,021 Värske Till kg 0,003 50 0,002 0,090 0,045 6,475 0,019 Kalapuljong kuubik kg 0,001 0 0,001 0,018 0,018 8,300 0,005
3 PURGISALATIT FELIX KURGISALAT Koostis: •Soolakurk (66%) •Joogivesi •Suhkur •Paprika (2%) •Sibul (2%) •Happesuse regulaator (äädikhape), •Sinepiseeme … •Paksendajad (jaanileivapuujahu, guarjahu, agar) •Maitseained •Säilitusaine (kaaliumsorbaat) •Antioksüdant (askorbiinhape). Tootes sisalduvad allergeenid: sinep SALVEST SALAT „TOOME“ • Koostis: • Kurk • Porgand • Sibul • Taimne õli • Keedusool (max 2 %) • Äädikhape • Maitseained SALVEST SALAT „TERVIST“ • Koostis: • Värske kapsas • Kurk • Porgand • Sibul • Taimne õli • Keedusool (max 2%) • Äädikhape • Maitseained
ise, suunates neid, et nad alguses tõstaksid ette vähe, siis jaksab selle tühjaks süüa. · Söömise ajal on olulised lapse meeleolu ja ümbritsev keskkond ning see, kas lapse kõht on tühi. · Lapsi ei tohi seoses söögiga hirmutada. Söök ei ole ka karistus ega premeerimisvahend. Last ei tohi ka sööma sundida, vaid pigem tuleks teda sööma meelitada ning selgitada õige toitumise olulisust. · Lastele meeldib süüa sõrmedega, tikuga, pulgaga (nt. Puuviljavardad, viilutatud porgand, paprika, kurk ning lillkapsatükid dipikastmetega). · Lapsed matkivad kõiges täiskasvanuid. Teiste pereliikmete, õpetajate ja sõprade eeskuju on laste toidueelistuste ja toitumisharjumuste kujunemisel määrava tähtsusega. 3 1.2. TOITUMISELE ESITATUD NÕUDED · Lapse toit peab olema tasakaalustatud. · Lastel peaks päevas olema kolm põhitoidukorda ning paar oodet. Neile tuleb
Paljude minu jaoks oluliste komponentide puudumise tõttu töötasin välja lausa oma retsepti pearoa jaoks. Eelroa ja järelroa retsepte täiustasin enda maitse järgi. Kliendiks on mul vanaema ning temaga koos arutledes panime kokku maitsva ja tervisliku menüü. See on sobilik kõikidele inimestele ja söökide temaatika sobib paljudeks erinevateks puhkudeks. Eelroaks on mahedamaitseline lahja püreesupp, mille põhikomponendid on brokkoli, porgand, kartul ja sibul. Erilise maitse sellele annab basiilik. Kliendi sooviks oli saada soe eelroog, ning eriti maitsevad talle supid. Arvestades ka viimase aja söögitegemistrende, kus on moes just nimelt püreesupid, siis saigi valik selline. Püreesuppi valisin kõige sobilikumad ja vitamiiniderohkemad koostisosad. Pearoaks on kanafilee riisi ja aedviljadega. Kanafilee ma tükeldan väikesteks tükkideks, mida on pruunistatud pannil kuumas võis
TO11MK Liha- ja kalakonservide sortiment erinevate tunnuste alusel Juhendaja: Aive Antson Tallinn 2010 LIHAKONSERVID 1. Kanalihakonservid A. Hautatud kanaliha Frank Pott Hautatud kanaliha 240g Toote kaal 240 Portsjonite arv2 Säilivusaeg 2 aastat Säilivustemperatuur +0...+25°C Kanalihamass (55%), joogivesi, kananahk, porgand, sibul, keedusool (max.1,3%), maitseained, suhkur, säilitusaine E250. 100 grammi toodet sisaldab: Energiat 152 Valke 11 Rasvu 12 Süsivesikuid 0 Ühe portsjoni toiteväärtus: * kcal valke süsi- vesikuid rasvad 182 13g 0g 14g 9% 26% 0% 20% B. Kanaliha omas mahlas Rannarootsi Kanaliha omas mahlas 240g Toote kaal 240 Portsjonite arv2 Säilivusaeg 3 aastat Säilivustemperatuur +0...+25°C
Juurviljad Raido selge 8.klass Juurviljad • Juurvili on köögivili, mille söödav osa on maa-alune paksend, kõnekeeles "juur". Botaanilises mõistes võib olla tegu juure, sibula või risoomi ehk paksenenud varreosaga. • Juurviljade hulka kuuluvad näiteks porgand, peet, redis, kaalikas ja naeris. Porgand • Porgand sisaldab 5-7% suhkrut, rohkesti karotiini, millest tuleneb oranžpunane värvus, C-, B- ja E-vitamiine ning mineraalaineid. Kõrgema toiteväärtusega on väiksema südamikuga porgandid. • Söö porgandit, saad magneesiumi, kaltsiumi ja fosforit. Kaalikas • Kaalikas on ristõieliste sugukonna kapsasrohu perekonda kuuluv kaheaastane taim. Kaalikas on arvatavasti saadud kapsa ja naeri ristamisel.
2 sool kg 0,85 0,71 3 Või kg 8,95 7,46 4 Kreeka pähkel kg 13,42 11,18 5 Riivjuust kg 5,63 4,69 6 muna kg 0,10 0,08 7 Vesi l 0,00 0,00 8 Brokoli(väike) kg 2,82 2,35 9 Porgand kg 0,75 0,63 10 Hapukoor kg 1,42 1,18 11 Muskaatpähkel kg 0,00 0,00 12 Must pipar kg 0,00 0,00 13 28,87 Tootenimetus: Toote kaal: Valmistatud tooteid Retsepti kaal Valmistamise kaal
Küsimused ja vastused 1. Milliste tunniste alusel saab liigitada aedvilju? Taime söödava osa järgi, tundlikkuse järgi aedviljadest eralduva gaasi (etüleeni) suhtes. 2. Nimeta maavitsalisi aedvilju. Kõrvits, suvekõrvits, kabatšok, salat, tomat, baklažaan, füüsal, jalapeno, kartul. 3. Milline on porgandi toiteväärtus? Miks on porgandi pakendil märge "Porgandid on kõige odavamad prillid?" Porgand sisaldab 5-7% suhkru; sisaldab betakaroteeni, mis muutub A-vitamiiniks organismi sattumisel. Sees on ka B, C ja E-vitamiinid. Porgandid sisaldavad rikkalikult kiudaineid, antioksüdante ja mineraalaineid. Köögivili aitab parandada söögiisu ja seedimist ning aitab reguleerida südame-veresoonkonna tööd. Porgandi söömine aitab parandada nägemist, kui regulaarset seda tarbida, s.p. porgandid ongi odavamad prillid. 4. Millise kujuga võivad porgandid olla?
Jahu 4 dl. 0,240 kg. 2,400 kg. Küpsetuspulber 2 tl. 0,008 kg. 0,080 kg. Suhkur 2,2 dl. 0,200 kg. 2 kg. Vanillisuhkur 2 tl. 0,006 kg. 0,060 kg. Õli 1,1 dl. 0,100 kg. 1 kg. Muna 4 tk. 0,200 kg. 2 kg. Sool Näpuots u. 0,001 kg. u. 0,010 kg. Porgand n tk. 0,500 kg. 5 kg. Kokku - 1,255 kg. 12,550 kg. Väljatulek - 0,251 kg. 2,510 kg. Kreem Suhkur 1,1 dl. 0,100 kg. 1 kg. Vanillisuhkur 2 tl. 0,006 kg. 0,060 kg. Hapukoor 2,7 dl. 0,300 kg. 3 kg. Laim 2 tk. u. 0,100 kg. u. 1 kg.
FRIKADELLI- PASTASUPP 7.KLASS 1 väike sibul 1 küüslauguküüs 1 porgand 200 g frikadelle 1 spl õli 2 kanapuljongikuubikut ½ purki purustatud tomateid 1 dl pastat (nt liblikaid) Soola, suhkurt, basiilikut Paprikapulbrit, pipart, maitserohelist 3 kl vett * puhasta ja riivi porgand jämeda riiviga, haki sibul ja küüslauk ning kuumuta neid potis õli sees. * lisa vesi, puljongikuubikud ja purustatud tomatid, lase keema, pane juurde pasta * lisa maitseained, hauta madalal kuumusel kuni toiduained on pehmed,lisa frikadellid * keeda sebi, kuni frikadellid tõusevad pinnale, tõsta pott tulelt ja lisa maitseroheline SAIAVORM pool tahket saia 50 g võid 1 kl moosi, külmutatud marju 1 dl suhkurt 1 tl vaniljesuhkurt 3 muna 11/2 kl piima * Määri ahjuvorm võiga
Laktoosivaba koolimenüü : Makaroni-singivorm, tomativiilud, täistera küpsised Kodune seljanka,mannavaht, porgand Hakklihakaste, kartulipuder Aedviljasupp, banaan Kapsahautis hakklihaga, keedukartul, mahlatarretis + rukkileib, sai, mahl, erinevad salatid, vesi Menüü hiinlastele : Chef special soup: Paks supp kana, sealiha, kreveti, nuudli ja juurviljadega Tom Yum chicken: Vürtsine Tai supp seente, sidrunilehtede, sidrunirohu ja koriandriga AsianFair special Lamb: Lambaliha seente, paprika, porgandi ja punase chilipipraga brandikastmes Konjee lamb: Krõbe lambaliha porgandi, paprika ja sibulaga
• 4. korrus: toidurasvad, pähklid. Maitseained • pipar • punapipar (värske, jahvatatud) • tüümian • muskaat • safran • majoraan • basiilik • ingver Rahvusköögi söögikorrad • Päeva põhiline söögikord on lõunaajal. Lõunasöök algab alati supiga, milleks võib olla nii kerge puljong või ka väga rammus guljashisupp. Tüüpiline toit Ungaris • Guljašš- supp Loomaliha, mugulsibul, küüslauk, jahvatatud paprika, porgand, pastinaak, paprika, tomat, kartul. • Ungari vorstisupp. Mugulsibul, paprika (jahvatatud), kartul, loomalihapuljong, tomatipasta, must pipar, pune, paprika, õllevorstid. Tüüpilised joogid • Külmad: erinevad mahlad ja veed • Soojad: kohvijoogid, erinevad teed • Alkohoolsed joogid: veinid Praktiline osa • Kolmekäiguline menüü: • Eelroog: soe paprika-tomati püreesupp • Pearoog: Veiselihahautis köögiviljadega (porgand, kaalikas)
hernes, põlduba. Parasvöötmest pärinevad. Vajavad õitsemaminekuks päevapikkust > 12 h, alla 12 h kasvatavad ainult lehti. Lühipäevataimed: kurk, melon, aeduba, paprika, mais(troopiline piirkond). Fotoperioodilisusele neutraalsed (ei reageeri päeva pikkusele) on enamik tomatisorte, mõned kurgi, aedherne, aedoa ja aedsalati sordid. 3) temperatuur külmakindlad köögiviljad: pärinevad parasvöötme aladelt (porgand, petersell, till, kapsad, kaalikas, rõigas, redis,porrulauk, mitmeaastased köögiviljad) , seeme idaneb < 10 oC (redis, peakapsas 1...3 oC), optimaalne idanemistemperatuur 18...25 oC, taluvad lühiajaliselt öökülmi nii istikuperioodil kui sügisel. Opt. kasvutemperatuur 15...20 oC, orgaaniliste ainete juurdevool (assimilats.,= dissimil.) lakkab 30 oC. soojanõudlikud: pärinevad troopilistelt aladelt (kurk, kõrvitsad, melon, tomat)
piimas, õuntes, kalalihas, lihas, idandites, sojaubades, teraviljasaadustes, õlirikastes seemnetes, sibulas, pähklites, peedis jne. Fosfor: Fosfori allikad on mandlid, kuivatatud oad, herned, läätsed, nisu ja niisuidud, juust ja värske suhkrumais. Raud: Peamised rauasisaldavad produktid on maks, petersell, veretooted, halvaa,nisukliid, õllepärm, kõrvitsaseemned, neerud, läätsed, kuivatatud paprika, müsli, põldmarjad, söögipeet, peakapsas, mugulsibul, porgand, lehtsalat, mereannid,munad, punane liha, spinat, oad, punane vein, rosinad, maasikad, molluskid, tomatid, küüslauk, seened jne. Paremini omastab organism rauda lihast, loomsetest produktidest. Vask: Vase allikateks on pähklid, kuivatatud herned, oad, lutsern ja rohelised lehtköögiviljad. Jood: Peamised joodi sisaldavad produktid on merekalad, kalamaksaõli, meretaimedest valmistatud tooted, jodeeritud sool. Tsink:
TALLINNA TEENINDUSKOOL Anni Pea T21K Kahekäiguline lõuna Iseseisevtöö Juhendaja: Mart Tartlan TALLINN 2011 MENÜÜ PEAROOG Hautatud sealiha õunakastmes kaalika-porgandi vormiga (sealiha, õun, dijoni sinep, toorjuust, kaalikas, porgand, muna) MAGUSROOG Kuum inglise puding (piim, suhkur, muna, leib, rosinad) JOOK Sidrunivesi Kohv Toiduidee Mina valmistan kahekäigulise lõunasöögi meesterahvale, kelle füüsilisest tööst sõltub tema toitainete ja energia vajadus. Pearoaks valmistan sealiha, mis on hautatud õuna kastmes ja juurde küpsetatud kerge
küüslauk ja paprika. Mõne ajapärast lisa vürtsid ning prae veel 1 minut, et aroom vallanduks. Maitsesta soola ja purustatud pipraga. Tõsta praetud liha potti. Lisa purustatud tomatid ja hakitud petersell. Maitseks lisa natuke suhkrut. Kui toit hakkab podisema, vähenda kuumust ja hauta seda 30-40 minutit. Serveerides lisa kaunistuseks peterselli. See sobib väga hästi riisiga. 3 Porru-köögivilja püreesupp 1 tk suur porru 6 tk kartul 3 tk porgand 1 tk sibul 2 spl õli 2 spl vesi 1.5 l kuum vesi 2 tk köögiviljakuubikut 2 küünt küüslauk pipar petersell Valmistamine: Toiduained: -Porrulauku kasutasid juba muistsed egiptlased. Eriti väärtuslik ja maitsev osa on just selle vars aga kasutatakse ka noori lehti. Porru maitse sarnaneb sibulaga. See ei ole eriti vitamiinirikas , kui sisaldab rohkesti kõik vajalikke mineraalaineid. -Kartul on asendamatu toiduaine. Kartuli rikkalik süsivesikute kompleks sisaldab peale
* Küpseta 175-kraadise ahju allosas 45 minutit. * Lase kalavormil 10 minutit vormis jahtuda, siis kummuta alusele. ** Kihilist haugivormi võib serveerida kuumalt põhiroana (6-le) või külmalt eelroana (12-le). Kuuma kalavormi kõrvale serveeri kartuleid, aedvilju ja ketsupiga maitsestatud külma hapukoorekastet. Keedetud kala munakastmes * 500 ml vett, 130 ml valget veini * pool sidrunit, pool sellerivart * 1 väiksem sibul, 1 porgand * mõned petersellioksad, loorberileht * 3 tera musta pipart * 3 170 grammist kalatükki * 2 kõvaks keedetud muna * teelusika otsaga kanget sinepit, 125 ml õli * ½ tl sidruniga kalamaitseainet ja vajadusel veel soola, 30 ml valgeveiniäädikat * 1 purustatud küüslauguküüs * 1 tl basiilikat, 1 tl peeneks hakitud peterselli * 4 kapparit * Haki peeneks sibul ja porgand. * Aja suures potis vesi keema, lisa sinna sidrun koos koorega, seller, sibul, porgand
Lisa tükeldatud lihad ja vorst. Kuumuta 10 min segades, siis lisa keev vesi, puljongikuubikud, loorberileht ja pipraterad. Hauta kaane all 15-20 min. Sega purustatud tomatid jahuga ja kuumuta eraldi väikeses kastrulis paar minutit. Lisa supile koos tükeldatud kurgi ja ülejäänud ainetega. Hauta veel 5 min, siis tõsta pliidilt, kata kaanega ja lase 5 min maitsestuda. Vajadusel maitsesta veel soola ja pipraga. Oasupp singiga(Rootsi) Valmistusained 1 tl Porgand 1 tl Sibul 1 küüs Küüslauku Õli 200 g Külmsuitsusinki 150 g Valged oad 0,5 dl Tomatipüree 2,5 dl Purustatud tomateid 2,5 dl Kanapuljong Must pipar Sool Loorber Cayenne'i pipar Valmistamisviis 1. Lõika porgand ja sibul ribadeks, peenesta küüslauguküüs noaga. 2. Kuumuta suures keedunõus veidi õli ja pane porgandid küpsema, mõne minuti pärast lisa sibul ja küüslauk. 3. Hauta madalal kuumusel vahepeal segades, kuni sibul on läbipaistev. 4
1. ports. väljatulek (ml/g) 130 valmist.portsj. arv x (tk) 5 kasumi % 67,6 Retsepti kaal Valmistamise kaal Hind 20%- ta ühiku koguse TOIDUAINE ühik 1 bruto kao % 1 neto x bruto x neto hind hind porgand kg 0,055 20 0,046 0,275 0,230 5,50 0,30 apelsin kg 0,030 40 0,021 0,150 0,105 15,50 0,47 mugulsibul kg 0,014 17 0,012 0,070 0,060 13,58 0,19 õli l 0,002 0,002 0,010 0,010 22,42 0,04
piim/keefir- 200g leib/ sai- 30g Õhtu- Pannkoogid hakklihatäidisega- 200g mahl/ piim- 200g 2.päev Hommik- omlett- 200g Võileib-50g Kurgi-tomati salat-100g tee/kohv - 200g Lõuna- aedviljapüreesupp- 150g Ahjus küpsetatud lõhe keedetud kartuli ja valgekastmega- 130g/ 100g/70g Salat- 50g Kohupiimakreem banaaniga- 100g Mahl- 200g Leib/ sai- 30g Õhtu- pirukad(porgand/liha)- 70g/70g Puljong- 200g 3.päev Hommik- riisipuder- 200g 4 Või/ moos- 30g Jogurt- 150g Kohv/ tee- 200g Lõuna- jahutatud kurgisupp- 150g Pasta carbonare- 300g Ananassitarretis vahukoorega- 100g/30g piim/ keefir- 200g leib/ sai- 30g Õhtu- grillvorstid/ saslõkk- 130g Grillitud köögiviljad- 70g Mahl/ vein- 200g
...........................................10 2 Tallinna Teeninduskool Kristel Tilk Menüü Restorani päevapakkumised Eelroog. Tomatipüreesupp mascarpone toorjuustuga (mugulsibul, küüslauk, porgand, seller, spinatilehed, basiilik) Pearoog. Kookosesealihakarri keedetud riisiga (mugulsibul, küüslauk, ingverijuur, tsillikaun, kookospiim) Järelroog. Tuunitud leivasupp vahukoorega (mesi, manna, kirsid) 3
KT1 Köögiviljandus On taimekasvatus haru, kus õpitakse tundma köögiviljataimede bioloogilisi iseärasusi ja kasvatamise agrotehnikat nii avamaal kui ka katmikala. 1, 2 ja mitme aastased rohtaimed. Köögiviljade mahlakad organid, mida kasutatakse toiduks. Maitsetaimed toidu maitsestamiseks mitte toiduks. Köögiviljad sisaldavad: 1. Valke (roheline hernes, sibul, lillkapsas) 2. Süsivesikud( kartul, kaalikas, peet, porgand) 3. Vitamiine 4. Mineraalaineid 5. Rasvu ( vähesel määral spinatis ja aedoas) Botaaniliselt liigitatakse köögiviljad peamiselt ühiste morfoloogiliste ja bioloogiliste tunnuste alusel. Ühte sugukonda kuuluvad köögiviljad on sarnaste kasvutingimustega, neil esineb sarnaseid haiguseid ja kahjureid. Enamik köögivilju on kaheidulehelised klassi esindajad. Liilialised ja kõrrelised on idulehelised. BOTAANILIN EKUULUVUS:
ahjuvormi või -plaadile. Aseta peale veerandikeks lõigatud kirsstomatid ja viilutatud küüslauk. Puista peale pune ja petersell, maitsesta soola ja pipraga. Raputa õhukese kihina peale riivsai ja nirista peale oliivõli. Küpseta 180-kraadises ahjus 15-20 minutit, kuni räim valmis ja riivsai kuldne ning krõbe. 3)Porgandikarask Koostis- ja maitseained: 200g Odrajahu 100 gNisujahu 1 tlKüpsetuspulber 1 tlSool 2 tkMuna 3 dlKeefir 1 spl Mesi 30 gVõi 200 gKooritud ja peeneks riivitud porgand 1 spl Köömned Valmistamine: Kuumuta ahi 180 kraadini. Määri keeksi- või muu küpsetusvorm võiga ja puista üle peotäie odrajahuga. Sulata pannil või ja kuumuta riivitud porgandit keskmisel kuumusel, segades 5 minutit või kuni see on pehmenenud. Lase pisut jahtuda. Klopi munad lahti, lisa sool, keefir, mesi. Sega teises nõus jahud ja küpsetuspulber ning sõelu muna-keefirisegu hulka. Lisa porgand, köömned ning sega kõik läbi.
Olenevalt sellest, milliseid taime osi toiduks kasutatakse, jaotatakse köögivilju : JUUR SIBULKÖÖGI- -VILJAD VILJAD LEHTKÖÖ- VILIKÖÖGI- GIVILJAD VILJAD KAUN- ÕISIKKÖÖGI- VILJAD VILJAD JUURVILJAD on sellised köögiviljad,millel on söödav juur PORGAND PEET, REDIS KAALIKAS, NAERIS MUSTJUUR MUSTRÕIGAS JUURSELLER LEHTKÖÖGIVILJAD On sellised köögiviljad, millel söögiks kasutatakse lehti ja varsi VALGEPEAKAPSAS PUNANE PEAKAPSAS NUIKAPSAS, RABARBER SALAT, SPINAT SELLER,PETERSELL TILL jt.MAITSETAIMED KAUNVILJAD On sellised köögiviljad, millel süüakse kaunvilju ja neis sisalduvaid seemneid HERNES AEDUBA PÕLDUBA LÄÄTS SIBULKÖÖGIVILJAD On köögiviljad, millel
7. Veel mitmesugust (sammal, raudosi, merihein, seebilill jt.) B. Toiduks 1. Inimtoiduks -kõige vanem köögivili Eestis on naeris. Kapsas on samuti väga vana aga peenemat sorti kraam. Kaalikas on naeri ja kapsa hübriid, mis on Eesti aladel suhteliselt uus (~1000-2000 a). Naeriga kõrvuti kasvas must rõigas, mis on redise eellane. Porgand ja peet oli eestlastele pigem vähe oluline toit kuuludes rohkem sakste toidulauale. (sõna "porgand" on pärit lätikeelest). Peterselli, sellerit ja tilli kasvatati väga vähe kuna seemet on lühikese suve tõttu väga keeruline saada. Sibul ja küüslauk- kasvatati suhteliselt vähe ja keskuseks sai Peipsi äärne ala Peipsi venelaste tõttu.
Lõhna- ja maitsetugevdaja. E425-paksendaja, stabilisaator, emulgaator, zeleeriv aine. E250-Naatriumnitrit- Omadused: Säilitus- ja värvaine. Kõrvalmõjud: Võib tekitada nõgeslöövet, soolestiku probleeme, peavalu. 100g tootes on keskmiselt: energiat: 522kJ / 149kcal valke: 13g süsivesikuid: 4g rasvu: 9g Kõlblik kuni: 25.10.2010 2. Vegeta puljongipulber Koostis: sool, kuivatatud juurvili(porgand, pastinaak, sibul, seller, peterselli lehed) E621- Naatriumglutamaat Omadused: Lõhna- ja maitsetugevdaja. Kõrvalmõjud: Hiina restorani sündroom: südame pekslemine, peavalu, näo punetus, lihas- ja liigesvalud, migreenilaadsed peavalud. E631- Dinaatriumisoninaat E101- Riboflaviin- Omadused: Kollane või oranz värvaine, vitamiin B2. Looduses esinev aine. 100g toodet sisaldab keskmiselt: Energiat: 137 kcal / 583 kJ Valke: 8,5g Süsivesikuid: 24,5g
või ta ei ole väga seltskondlik on kohe arvamus, et tegemist on friigi või erakuga, kes ei sobi maailma. Must ja valge on väga konkreetsed ja selged värvid ning selle järgi võib ka ühiskonna kaheks jaotada: ühed on valged nemad on kõigi silmis normaalsed, õigetele käitumisnormidele vastavad, ja teised on mustad inimesed, kes julgevad erineda, keda vaadatakse viltu. Musta ja valget võib võtta ka teistpidi, näiteks nagu õiget ja vale. Kas porgand on soolane või magus toit? Liigitatakse ta ju soolase alla aga osad arvavad, et magus, sest tehakse ju porgandikooki. Faktina on kirjas, et porgand on juurvili ja soolane, kuid kas need, kes porgandikooki teevad ja selle magusaks tembeldavad on siis millestki valesti aru saanud? Maailm on raamidesse surutud, kõik peab olema nii nagu keegi kuskil kunagi öelnud ja õigeks pidanud: suhetes on alati ju põhiline, et mees oleks pikem ja vanem aga mitte rohkem kui 7 aastat, sest muidu on ta ju
Antioksüdandid Seovad vabasid radikaale, mis lõhuvad molekule ja tekitavad mutatsioone pärilikkusaines Tähtsamad antioksüdandid on vitamiinid C-; E- ja vitamiini A eelvitamiin ehk beeta karotiin Lisaks sekundaarsed ained: Flavonoidid ja karotenoidid ( tuntum beeta- karotiin)kõik pakuvad igakülgset kaitset 3 Seller Petersell Spinat Brokkoli Kapsas lillkapsas Tomat Paprika Küüslauk ja sibul Porgand Peet 4 Seller Aitab väljutada organismist vedelikku Sellerit võib ka söögikordade vahel dipikastmega näksida 5 Petersell Peterselli tasub süüa igal võimalikul juhul Sisaldab ohtralt kaaliumi, mis puhastab neere Eemaldab liigse soola ja alandab vererõhku 6 Spinat Sisaldab rikkalikult C-vitamiini Sisaldab mitmesuguseid
annaabi.ee 
