kromosoomistik on diploidne. Diploidne kromosoomistik koosneb kahest haploidsest kromosoomistikust. 32. Millisteks faasideks jaotatakse meioos? I profaas, I metafaas, I anafaas, I telofaas, II profaas, II metafaas, II anafaas, II telofaas. 33. Mis toimub interfaasis enne meioosi? DNA kahekordistumine, rakuorganellide arv suureneb, sünteesitakse makroergilisi ühendeid, tsentrioolid kahestuvad. 34. Kirjelda meioosi I profaasi! I metafaasi! I anafaasi! I telofaasi! II profaasi! II metafaasi! II anafaasi! II telofaasi! 35. Kidas toimub kromosoomide ristsiire ehk krossingover? 36. Millal toimub kromosoomide ristsiire? 37. Millised rakud moodustuvad meioosi tulemusena? 38. Miks meioosil moodustuvad tütarrakud on geneetiliselt erinevad? 39. Mille poolest erineb mitoos meioosist? 40. Miks on sugulisel paljunemisel arenev järglane veidi sarnane oma mõlema vanemaga, kuid mitte nende täielik koopia? 41
37.Millisteks faasideks jaotatakse meioos? · Toimub kaks järjestikust jagunemist ja mõlemas 4 faasi (pro-, meta-, ana- ja telofaas). Kahe jagunemise vahel lühike vahepaus (interfaas), kus kontrollitakse esimese jagunemise õigsust. 38.Mis toimub interfaasis enne meioosi? · DNA kahekordistumine · Mitokondrite pooldumine · ATP, RNA süntees · Raku suurenemine 39.Kirjeda meioosi 1.Pro-,meta-,ana- ja telofaasi 40. Kirjeda meioosi 2. Pro-,meta-,ana- ja telofaasi 41.Kuidas toimub kromosoomide ristsiire ehk krossingover? · Kromosoomid kahekordistuvad · Kromosoomid põimuvad · Vahetavad võrdses koguses pärilikkusainet. 42.Millal toimub kromosoomide ristsiire? Meioosi 1.profaasis 43.Millised rakud moodustuvad meioosi tulemusena? Moodustuvad pärilikult erinevad rakud. 44.Miks meioosil moodustuvad tütarrakud on geneetiliselt erinevad? Jagunemine toimub kaks korda. 45.Mille poolest erineb mitoos meioosist?
kromosoomistik on diploidne. Diploidne kromosoomistik koosneb kahest haploidsest kromosoomistikust. 32. Millisteks faasideks jaotatakse meioos? I profaas, I metafaas, I anafaas, I telofaas, II profaas, II metafaas, II anafaas, II telofaas. 33. Mis toimub interfaasis enne meioosi? DNA kahekordistumine, rakuorganellide arv suureneb, sünteesitakse makroergilisi ühendeid, tsentrioolid kahestuvad. 34. Kirjelda meioosi I profaasi! I metafaasi! I anafaasi! I telofaasi! II profaasi! II metafaasi! II anafaasi! II telofaasi! 35. Kidas toimub kromosoomide ristsiire ehk krossingover? Kromosoomid vahetavad võrdse pikkusega osi (tagab tütarrakkude geneetilise erinevuse) 36. Millal toimub kromosoomide ristsiire? 1. profaasis 37. Millised rakud moodustuvad meioosi tulemusena? 4 haploidset tütarrakku 38. Miks meioosil moodustuvad tütarrakud on geneetiliselt erinevad? Homoloogiliste kromosoomide ristsiirde ja lahknevuse tõttu 39
Mitoosi profaasis keerdub kromosoom järk-järgult kokku. Metafaasis on kromosoom maksimaalselt kokku pakitud. Anafaasis kromatiidid lahkenvad ja keerduvad telofaasi lõpuks lahti. Selle tulemusena jäävad moodustunud tütarrakkudesse ühekromatiidilised kromosoomid. Raku jagunemise viisi, mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb kaks korda, nim. Meioosiks.
võrdse pikkusega osi; kromosoom ei ole enam ainult ühe vanema geenidega.) 2) Metafaas (Kromosoomide paarid liiguvad raku ekvatoriaal tasandile; kääviniidid kinnituvad ühelt poolt ühe ja teiselt poolt teise homoloogilise kromosoomi külge.) 3) Anafaas (Kääviniidid hakkavad lühenema ja tõmbavad kromosoomide paarid lahku; üks homoloogilistest kromosoomidest satub ühele ning teine teisele raku poolele ning kromosoomid eralduvad teineteisest.) 4) Telofaas (Telofaasi lõpuks ei moodustu tuumamembraane ja kromosoomid ei keerdu lahti; mõlemal poolel on võrdne arv kahekromatiidilisi kromosoome ning rakk alustab uut jagunemist.) Hakkab toimuma 2. jagunemine ehk võrdjagunemine. E. Meioosi tähtsus Tekivad geneetiliselt erinevad tütarrakud ja see suurendab pärilikku muutlikust. Ühest deploidsest tütarrakust tekib 4 haploidset tütarrakku. Meioos tagab liigile omase kromosoomide arvu säilimise viljastumisel. F
Meiossis toimub kaks järjestikust lagunemist 1. profaas – homoloogilised kromosoomid liibuvad paarikaupa ning võib toimuda kromosoomide ristsiire ehk krossingover – kromosoomid vahetavad võrdse pikkusega osi 1. metafaas – homoloogilised kromosoomid liiguvad paarikaupa ekvatoriaaltasandile, nende tsentromeeridele kinnituvad kääviniidid 1. anafaas – kääviniidid lühenevad ja homoloogilised kromosoomid eralduvad teineteisest 1. telofaas – telofaasi lõpus ei moodustu tuumamembraani, kromosoomid ei keerdu lahti 2. profaas – meioosikäävi moodustumine. 2. metafaas – sama mis mitoosis 2. anafaas – sama mis mitoosis 2. telofaas – kääviniitide kadumine, tuumamembraani ja tuumakeste moodustumine Tekivad 4 tütarrakku, mis erinevad geneetiliselt emarakust, kromosoomide arv on kaks korda väiksem. Meioosi tulemusena tekib ühest diploidsest rakust neli haploidset tütarrakku GAMETOGENEES
Suurenevad raku mõõtmed ja DNA kahekordistub. Kromosoomise ehituse muutused mitoosi käigus? Interfaasis on kromosoom ühekromatiidiline DNA kahekordistumise tulemusena muutub ta raku jagunemise eel kahekromatiidseks Mitoosi profaasis keerdub kromosoom järk-järgult kokku Metafaasis on kromosoom maksimaalselt kokku pakitud. Anafaasis kromatiidid lahknevad Telofaasi lõpuks keerduvad lahti Kuidas toimub mitoos? 1. Profaas: Tuumake kaob Kromosoomid keerduvad kokku Rakutuum suureneb Rakk polariseerub Moodustuvad kääviniidid Tuumamembraan laguneb 2. Metafaas: Kromosoomid liiguvad raku keskossa ja paigutuvad ühele tasandile Kromosoomid on maksimaalselt kokku keerdunud Kääviniidid kinnituvad kromosoomi tsentromeeridele 3. Anafaas:
Apoptoos on vajalik: vanade rakkude eemaldamiseks, sõrmede ja varvaste tekkeks, mutatsiooni rakkude hävitamiseks. Mitoos: Toimumiskoht: toimub pea kõigis eukarüootsetes rakkudes Jagunemiste arv: toimub üks etappide ring Ristsiire: ei toimu Kromosoomide arv: jääb nt inimese puhul 46 Metafaas: kromatiidid liiguvad ühekaupa ekvatoriaalatasandile Anafaas: kromosoomide kromatiidid liiguvad poolustele ja lahknevad Telofaas: tekivad tuumamembraanid, tuumakesed Telofaasi lõpp: kromosoomid keerduvad lahti, algab interfaas Tähtsus: kasvamine, haavade paranemine Tütarrakkude arv: 2 Tütarrakud: geneetiliselt identsed Meioos: Toimumiskoht: toimub ainult sugurakkude eellasrakkudes Jagunemiste arv: toimub kaks järjestikku Ristsiire: toimub, vahetavad võrdse pikkusega osi Kromosoomide arv: väheneb I telofaasis tekkinud tütarrakkudes kaks korda Metafaas: liigutaks paarikaupa ekvatoriaaltasandile
taasühinemine toimub paarilistega. Vaata ristsiirde toimumist: http://www.youtube.com/watch?v= op7Z1Px8oO4&feature=related Lahku tõmmatavad paarilised on infot vahetanud, s.t. kromosoom ei ole enam ainult ühe vanema geenidega. I ANAFAAS Kääviniidid lühenevad ja homoloogilised kromosoomid eralduvad teineteisest. I TELOFAAS Telofaasi lõpus ei moodustu tuumamebraani, kromosoomid ei keerdu lahti. Tekkinud tütarrakud alustavad kohe uut jagunemist. Enne teist jagu- nemist ei toimu DNA replikatsiooni! II jagunemine ehk võrdjagunemine Vaata ja võrdle mitoosiga! Meioosi II jagunemine lähemalt II PROFAAS II METAFAAS II ANAFAAS kromatiidid tõmmatakse lahku IITELOFAAS Meioosis tekkinud 4 tütarrakku ei ole geneetiliselt identsed
· Vigastuste parandamine Sugurakkude jagunemine ehk meioos Meioos on raku jagunemise viis, mille käigus kromosoomide arv väheneb 2 korda. Jagunemine: 1) Profaas- homoloogilised kromosoomid liibuvad paarikaupa ning vahetavad võrdse pikkusega osi(krossingover). 2) Metafaas- Homoloogilised kromosoomid liiguvad paarikaupa ekvatoriaaltasandile. 3) Anafaas- kääviniidid lühenevad ja homoloogilised kromosoomid eralduvad teineteisest. 4) Telofaas- Telofaasi lõpus ei moodustu tuumamembraani, kromosoomid ei keerdu lahti. Tekkinud tütarrakud alustavad kohe uut jagunemist. Kromosoomide ristsiire ehk krossingover · Meioosi I profaasis homoloogilised kromosoomid paarduvad ja vahetavad võrdse pikkusega osi · Meioosi I anafaasis kääviniidid lühenevad, homoloogilised kromosoomid tõmmatakse lahku · Meioosi II metafaasis on kromosoomid ekvatoriaaltasandil · Meioosi II anafaasis kromatiidid lahknevad üksteisest
→ kääviniidid kinnituvad kromosoomide tsentromeeridele 4. anafaas (eraldumisfaas) → eraldub kõige rohkem energiat → kääviniidid lühenevad → kromotiidid liiguvad raku poolustele 5. telofaas (rekonstrueerimisfaas) → kääviniidid kaovad → tekivad tuumakesed → sünteesitakse tuumamebraanid → kromosoomid keerduvad lahti → moodustatakse tuumakesed → tsütoplasma jagunemine (tsütokinees) → loomrakul plasmomembraan sopistub sisse, taimerakul kujuneb vahesein → telofaasi lõpuks on tekkinud kaks identset tütarrakku Mitoosi tähtsus: toimub kromosoomide võrdväärne jaotumine tütarrakkude vahel tütarrakud on geneetiliselt identsed ainuraksete organismide paljunemine embüronaalne areng suureneb rakkude arv, millega tagatakse organsimi kasv surnud ja hukkunud rakkude rakkude arenemiseks Meioos rakkude jagunemise vorm, mille tulemusena kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb kaks korda.
2.etapp-METAFAAS (Kromosoomid on maksimaalselt kokku pakitud ja need liiguvad raku keskele ja paigutuvad ühele tasapinnale, kääviniidid kinnituvad kromosoomide tsentromeeridele) 3.etapp-ANAFAAS (kääviniidid lühenevad, anafaasi lõpuks jõuavad kromatiidid raku vastaspoolustele) 4.etapp-TELOFAAS (kääviniidid kaovad, kromosoomid keerduvad lahti, moodustuvad tuumakesed, telofaasi lõpuks on tekkinud kaks identset tütarrakku) DIPLOIDNE(2n) kromosoomistik-kõik kromosoomid esinevad kahes korduses ehk paaridena, on kõigis inimese keharakkudes. Diploidsest saab haploidne kromosoomisik. HAPLOIDNE(n) kromosoomistik- kõik kromosoomid esinevad ühes korduses, on kõigis inimese sugurakkudes
Profiliini üheks põhiliseks funktsiooniks rakkudes on soodustada 6-aktiini polümeriseerumist 36. Kui loomarakus rakutsükli G1 faasis on 12 kromosoomi, siis milline on diploidse kromosoomistiku kromosoomide arv selles organismis? 12 37. Mitoosi ja tsütokineesi protsessides erinevuseks taime- ja loomaraku vahel on, et et telofaasis hakkab... 38. Tsentromeer on piirkond, milles kromatiidid on üksteisega seotud 39. Kõik järgnevalt nimetatu on iseloomulik mitoosi telofaasi jaoks, välja arvatud iga krom koosneb 2st kromatiidist 40. Rakk, mis sisaldab mitoosi alguses 92 kromatiidi, moodustab mitoosi lõppedes 2 rakku, milles kromosoomide arv on 46 41. Tsütokineesi jooksul loomarakus toimub mikrotorukeste kokkutõmbumine 42. Polaarsed mikrotorukesed osalevad poolustel üksteisest kaugemale tõukamises anafaasis TEST 11 1. Loomaraku hingamisel neelduv hapnik kasutatakse otseselt aksept. Mitkond ETA lõpus 2
Tsentrioolide kahestumine I jagunemine: Profaas Toimub ristsiire ehk krossingover homoloogilised kromosoomid liibuvad paarikaupa kokku.seejuures vahetavad kromatiidid omavahel võrdse pikkusega osi. Tuumakesed kaovad Tuumamembraan lahustub Metafaas Kromosoomid liiguvad paarikaupa ekvatorialltasandile Moodustub mitoosikääv Anafaas Kromosoomid lahknevad poolustele Telofaas Kääviniidid kaovad Toimub tsütokinees Tekib kaks tütarrakku Telofaasi lõpus ei moodustu tuumamembraani Kromosoomid ei keerdu lahti Tsentrioolid kahestuvad uuesti Esimese jagunemise tulemusena on kromosoomide arv kaks korda vähenenud. Kahe jagunemise vahel on lühike interfaas. Seejärel alustavad tütarrakud uut jagunemist. II jagunemine: Profaas Tütarrakkude valmistumine uueks jagunemiseks Tekib uus kääv Metafaas Kromosoomid lahkuvad ekvatoriaaltasandil Anafaas Kromatiidid lahkuvad rakupoolustele Telofaas Tekib uus tuumaümbris
jaanuar 2010. a. 11:06 Raku jagunemise viis, mille käigus kromosoomide arv väheneb kaks korda. 1. 1. profaasis on toimunud kromosoomide ristsiire a. Homoloogilised kromosoomid on vahetanud omavahel võrdse pikkusega osi (kestab päevi- aastaid) 2. Metafaasis ei ole homoloogilised kromosoomid teineteisest täielikult eraldunud ja liiguvad paarikaupa ekvatoriaaltasandile 3. Anafaasis kääviniidid lühenevad ja homoloogilised kromosoomid eralduvad teineteisest 4. Telofaasi lõpus ei moodustu Tähtsus · Ühest diploidsest 4 haploidset rakku · Ristsiirdel suurendab erinevust Tütarrakud geneetiliselt erinevad · Kaasneb sugurakkude küpsemisega, eoste moodustumisel jms Mitoosi ja meioosi erinevus Mitoos Meioos Keharakkude toootmine Eoste ja sugurakkude moodustumine Rakkused diploidne kromosoomistik 2n Haploidne kromosoomistik n
vastaspoolustele) telofaas (kromatiidid on lahknenud ja hakkavad lühenema, järgneb tsütokinees). NB: mitoosi teel tagatakse kromosoomide arvu püsivus! Tekib kaks identset diploidset tütarrakku. Toimub üks jagunemine. Meioos. Jagunemine toimub kaks korda. M1 profaasis toimub ristsiire (= homoloogilised kromosoomid paarduvad. Lahknevad seejärel juhuslikkuse alusel tütarrakkudesse). Telofaasi lõpus ei moodustu tuumamembraani, kromosoomid ei keerdu lahti. Esimese jagunemise tulemusena on kromosoomide arv kaks korda vähenenud. M2-s toimub võrdväärne jagunemine, sarnane mitoosile. Lõpptulemusena moodustub neli mitteidentset haploidset rakku. Meioos suurendab geneetilist muutlikkust. Toimub nt eostes ja sugurakkudes. (Kusjuures munarakkude puhul neljast ainult üks küps, spermatogeneesil kõik neli) 6
normaalset põlvkondade vaheldumist. 2) Meioosi käigus suureneb rakkude arv. Ühest rakudt tekib 4 rakku. Nt. spermatogenees. 3) Meioosi käigus tagatakse ulatuslik kombinatiivne pärilik muutlikkus. Samade vanemate samast soost laste erinevus. REK: 1) mitoosi ja meioosi võrdlus: tabel, joonis, läbisegi antud väited. 2) On antud meioosi esimene profaas või metafaas ja õpilane peab joonistama esimese anafaasi või telofaasi. 3) On antud meioosi esimene metafaas ja küsitakse, et mis toimub järgnevas faasis. 4) On antud krossingover joonisena, küsitakse miks on tähtis ja kus toimub. 5) Mis organites toimub inimestel meioos? 6) Põhjenda bioloogiliselt, miks samade vanemate samast soost lapsed on väliselt erinevad. 7) Miks on sugurakkude poole vähem võrreldes keharakkudega aj kuidas see tagatakse. SUGURAKUD: sugurakkudele omased üldtunnused: 1) sugurakud on haploidsed.
membraan nöördub sisse ja raku eralduvad teineteisest.) Inimese keharaku mitoos faas Kromosoomide ar Dna molekulide arv G1-faas 46 46 S-faas 46 92 G2-faas 46 92 profaas 46 92 metafaas 46 92 Anafaas lõpp 92 92 Telofaasi 46 46 lõpp+tsütokinees Kontrollida rakkude jagunemist organismis: 1) Ööpäevane rütm 2) Neurohumoraalne regulatsioon(närvi ja hormoon mõjutustega saab mitoose pidurdada või kiirendada). 3) Regulaator valkude mõju · Kasvufaktorid-kiirendavad mitoosi( aga p53 pidurdab mitoose). Mitoosi bioloogiline tähtsus: 1. Suureneb rakkude arv, organism kasvab (hulkraksed) 2. üherakulistel moodustuvad tänu mitoosile uued organismid.
o loomsetel rakkudel- § toimub sissenöördumise teel § seda protsessi viivad läbi aktiinist mikrofilamendid (pindmine osa tsütoskeletist) o taimsetel rakkudel – § tselluloosse rakukesta tõttu on tsütokinees oluliselt erinev. § telofaasi ajal Golgi kompleksis tekkinud vesiikulid liiguvad raku kesktasapinnale ja liituvad nn rakuplaadiks. § rakuplaat suureneb kuni on moodustunud kaks iseseisva plasmamembraaniga tütarrakku. § edasi toimub tselluloosi ladestamine ja rakukesta teke. 7. Matriitssünteesid Matriitssüntees – geneetilise info edasikandmine. Molekulaar-bioloogi klassikaline
Tütarkromatiidid jäävad omavahel tsentromeeride kaudu ühendatuks. Seega koosneb iga kromosoom ikka veel kahest tütarkromatiidist. Järgneb telofaas, kus kromosoomid on jõudnud raku vastaspoolustele ning nende ümber moodustub tuumamembraan. Tütarrakkude tuumad on haploidsed, sisaldades kõigist homoloogiliste kromosoomide paaridest ühte kromosoomi. Lühikese interfaasi käigus DNA replikatsiooni ei toimu. Osade organismide puhul algab meioosi teine etapp vahetult pärast telofaasi ning interfaasi etapp jääb vahele. Meioosi teine etapp meenutab mitoosi ainsa erandiga selles, et kromosoomide arv on poole väiksem. Anafaasis lahknevad tütarkromatiidid raku erinevatele poolustele. Meioosi häired Meioosi käigus võib esineda vigu kromosoomide jaotumises tütarrakkudesse. Selle tulemusena võib seemne- või munarakku sattuda mõni kromosoom topelt või jääb mõni kromosoom puudu. Kromosoomide ebavõrdset jaotumist
(Küsida õpilase käest: INIMESE KEHARAKK JAGUNEB MITOOTILISELT, MITU KROMOSOOMI LÄHEB ÜHELE, MITU TEISELE POOLELE?- 46 plus 46). Ühekromatiidiliste kromosoomide liikumine toimub kääviniidistiku ja mootorvalkude koostöös. Telofaas- toimub ühe kromatiidilste kromosoomide lahtipakkimine, tuumaümbriste kujunemine ja valmistumine tsütokineesiks. Inimese keharakk: Profaasis 46 kromosoomi ja 92 DNA molekuli, metafaas sama, anafaasi lõpp 92; DNA 92 (tsütokinees pole olnud), telofaasi lõpp (tsütokinees on toimunud 2x 46; DNA 46). Tsütokineees on tsütoplasma ja rakustruktuuride jaotumine moodustuvate rakkude vahel. Tavaliselt jaotub tsütoplasma võrdselt (erandid pungumine, munaraku teke jms). Kestaga rakkudel (taime ja seenerakud) tekib keskele vaheplaat, millele mõlemalt poolt kujunevad kestad. Membraaniga loomarakkudel toimub membraani sissenöördumine ja kahe raku moodustumine. Hulkrakne organism kontrollib ja reguleerib mitmel viisil rakkude jagunemist
Tütarkromatiidid jäävad omavahel tsentromeeride kaudu ühendatuks! Seega koosneb iga kromosoom ikka veel kahest tütarkromatiidist. Järgneb telofaas, kus kromosoomid on jõudnud raku vastaspoolustele ning nende ümber moodustub tuumamembraan. Tütarrakkude tuumad on haploidsed, sisaldades kõigist homoloogiliste kromosoomide paaridest ühte kromosoomi. Lühikese interfaasi käigus DNA replikatsiooni ei toimu. Osade organismide puhul algab meioosi teine etapp vahetult pärast telofaasi ning interfaasi etapp jääb vahele. Meioosi teine etapp meenutab mitoosi ainsa erandiga selles, et kromosoomide arv on poole väiksem. Anafaasis lahknevad tütarkromatiidid raku erinevatele poolustele. Meioosi häired Meioosi käigus võib esineda vigu kromosoomide jaotumises tütarrakkudesse. Selle tulemusena võib seemne- või munarakku sattuda mõni kromosoom topelt või jääb mõni kromosoom puudu. Kromosoomide
Tütarkromatiidid jäävad omavahel tsentromeeride kaudu ühendatuks! Seega koosneb iga kromosoom ikka veel kahest tütarkromatiidist. Järgneb telofaas, kus kromosoomid on jõudnud raku vastaspoolustele ning nende ümber moodustub tuumamembraan. Tütarrakkude tuumad on haploidsed, sisaldades kõigist homoloogiliste kromosoomide paaridest ühte kromosoomi. Lühikese interfaasi käigus DNA replikatsiooni ei toimu. Osade organismide puhul algab meioosi teine etapp vahetult pärast telofaasi ning interfaasi etapp jääb vahele. Meioosi teine etapp meenutab mitoosi ainsa erandiga selles, et kromosoomide arv on poole väiksem. Anafaasis lahknevad tütarkromatiidid raku erinevatele poolustele. Meioosi häired Meioosi käigus võib esineda vigu kromosoomide jaotumises tütarrakkudesse. Selle tulemusena võib seemne- või munarakku sattuda mõni kromosoom topelt või jääb mõni kromosoom puudu. Kromosoomide
annaabi.ee 
