Karedapinnalise ül.-valkude süntees ja transport.Golgi kompleks ül.:valkude lõplik töötlemine ja pakendamine,rakumembraani ja rakukesta moodustamine,lüsosoomide moodustamine.Lüsosoomid-ühekordse membraaniga ümbritsetud põiekesed.sisaldavad:lahustava toimega entüüme ja lagundavat materjali.Ül:ainete või rakustruktuuride lagunemine.Valkuoodid:ühekordse membraaniga ümbritsetud rakumahutid,vakuoodid esinevad kõikides päristuumsetes rakudes.Taimede vakuoodid:noortes rakudes koguvad sinna varuainet,vanemates rak.- ainevahetusjäägid,mõnedel taimedel-pigmendid,mürgid,osaleb raku siserõhu tekitamisel.Kahekordse membraaniga orgamellid:mitokondra-esinevad kõigis päristuumsetes rakudes(taimed,loomad).Ehitus:2 membraani,sisemembraan moodustab sopistusi-kristad(harjakesed),on oma DNA ja RNA,ribosoomid.Ül.rakus:varustamine energiaga.Plastiidid jagunevad:Kloroplastiidid ehitus-2 membraani,sisemembraan moodustab lamedaid kotikesi-tülakoide,omab DNA,Rna ja ribosoomid
Ribonukleiidhape Polümer mille monomeeriks on ribonukleotiid 1. Fosfaadrühm 2. Suhkur(riboos) 3. Lämmastik alus o adeniid o tsüotsiin o guaniid o uratsiid 4. Struktuur o Peamiselt üheahelaline o Sekundaarstruktuuri moodustab ristikulehe struktuur, mis on kokku keeratud 1 RNA ahelast 5. Ülesanded o Kõikides rakudes on 3 erinevat RNA tüüpi · Info RNA(iRNA)(toob ühe geeni info rakutuumast välja) · Transport RNA(tRNA)(tuua aminohapped ribosoomi)) · ribosoomiRNA(moodustab ribosoome) 6. DNA RNA võrdlus Tunnus DNA RNA Monomeer desogsüribonukleiidhape Ribonukleotiid Lämmastik laus a,t,c,g a,u,c,g, Sahhariid Desoksriboos Riboos
.....vegetatiivse..... paljunemise vormid. e)Seemnerakkude arengut nimetatakse......spermatogeneesiks........ ja munaraku arengut.......ovogeneesiks...... f)Spermatogoonid hakkavad munandites mitoosi teel paljunema ja diferentseeruma alles......murdeea...... saabudes. g)Kromosoomide ristsiire ja sellega kaasnev geenivahetus toimub meioosi........esimese.......... jagunemise ..........profaasis............... h)Inimese enamikus .........keha.........rakudes on 46 kromosoomi, sugurakkudes aga ..23... kromosoomi.
organi tase nt: südame uurimine ja elundkonna tasem nt: vereringe elundkond 5. Organismi tase 6. Ökosüsteemi tase nt: sinna kuuluvad kõik organismid mingil maa-alal koos neid ümbritseva keskkonnaga 7. Populatsiooni tase nt: suguline paljunemine. 8. Liik nt: uuritakse erinevaid loomi, koosneb paljudest populatsioonidest 9. Biosfäär nt: uurib maad ümbritsevat elu sisaldavat kihti Organismide keemiline koostis: Kõige rohkem leidub organismides(rakudes) keemilistest elementidest: hapniku, süsiniku ja vesiniku. AINED Anorgaanilised Orgaanilised Kõige rohkem on vett(H2O) 1.Valgud Soolad 2. Lipiidid(rasvad) 3. Süsivesikud(sahhariidid) 4. Nukleiinhapped: DNA ja RNA
· Embrüonaalsed ( pluripotentne) ei saa areneda terik org. ning totipotentseks tagasi. Võivad areneda ükskõik mis rakudeks · Nabaväädivere ( multipotentne) stimuleerides võib muutuda ükskõik, mis rakuks. Saame sünituse ajal võetud nabaväädi veeni verest · Täiskasvanu kõikides org. tuntumad on luuüdis, netst tekivad verepunalibled. Säilitavad jagunemisvõimet, võivad diferentseeruda muude org. rakudes. Ravitakse haiguseid Kloonimine : · Reproduktiivne saadakse terviklik organism · Tereaupiline eesmärg luua tüverakke, neid saadakse in vitro meetodil ja neid kas. Ravimiseks · Embrüosiirdamine võetakse ühelt org. munarakk , viljastatakse in vitro, seejärel jagatakse osadeks ning siirdatakse teistesse org. · Tuum keharakku tuuma viimisel munarakku on saadud uus org. udararakk + munarakk liidetakse elektriimpulsiga , rakk jaguneb
HINGAMISELUNDKOND Hingates saab organism õhust hapnikku ja vabaneb rakkude elutegevuses moodustunud süsihapegaasist ning väikesest osast veest, mille me hingame välja veeauruna. Inimene hingab põhiliselt kopsudega, sest naha osa hingamises on ligikaudu 1-2%. Hapnikuga varustab organismi hingamiselundkond. Toidu seedimisel on üks verre imenduv lõppsaadus glükoos. Glükoosi kui ka hapniku kannab veri rakkudesse. Kui glükoos rakudes hapniku toimel lõhustub, vabaneb selles talletunud energia ning moodustuvad süsihappegaas. Seda nimetatakse rakuhingamiseks. Glükoos + hapnik = süsihappegaas + vesi+ energia Rakuhingamisel saadakse energiat. HINGAMISTEED: 1) ninaõõs 2) neel 3) kõri 4) hingetoru 5) kopsutorud (bronhid) 6) kopsud alveool ehk kopsusomp - kopsu väiksem ehitusüksus, mille membraani kaudu toimub õhu ja vere vahetus KOPSUDE EHITUS Kopsude käsnja põhiosa moodustavad alveoolide kogumikud, mis on
SAHHARIIDID EHK SÜSIVESIKUD – orgaaniline ühend, mis sisaldab süsinikku, vesinikku ja hapniku (esmane energiaallikas)Nad on energiarikkad.(nagu valgud, ainult, et neid saab täielikult lagundada) Loomad kasutavad toidus olevaid süsivesikuid nagu suhkur ja tärklis energiaallikana Taimed valmistavad eluks vajalikke süsivesinikke ise. MONOSAHHARIIDID EHK LIITSUHKRUD - Väga aktiivsed ja reaktsioonivõimelised (rakudes pole monosahhariide, sest muidu hakkavad veega reageerima. (1g sahh. – 4g vett) Pentoosid (5 c aatomit) Heksoosid (6 C aatomit) Riboos(nukleiinhapete koostises, RNA) C5H10O5 Glükoos Desoksüriboos(nukleiinhapete koostises, DNA) Fruktoos C5H10O4 Glükoos ehk viinamarja suhkur C6H12O6 - Taimedes moodustub fotosünteesi käigus, loomad saavad toiduga. OLIGOSAHHARIIDID – koosnevad 2-3 monosahhariidist
on the cells that secreted it Endokriinnääre – hormones are secreted into the blood by specialized glands – to act on various tissues around the body Sünaptiline signaliseerimine – nerve cells release chemicals at their endings to affect the cells they contact Autokriinne, parakriinne ja endokriinne regulatsioon. Parakriinne: signaalid “atakeerivad” neid rakke, mis asuvad lähedal. Nt: mast cells (тучные клетки, мастоциты)- rakudes, mis asuvad sidekudedes on palju sekretoorseid graanuleid, mis sisaldavad enndas histamiini, mis sekreteeritakse infektsiooni või vigastuse vastusena. Seedetraktis. Autokriinne: prostoglandiinid sekreteeritakse, et „atakeerida“ naaberrakke, et stimuleerida rohkem prostoglandiinide sünteesi. Närvisüsteemis. Endokriinne: endokriinsed rakud sünteesivad hormoone ja sekreteerivad neid ekstratsirkullaarsesse ruumi, kust nad difundeeruvad vere sisse
Nt: tärklis+ vesi+ amülaas->->->->glükoos · Vesi kui fotosünteesi lähteaine a)Taimsele fotosübteesile aind lähteainele vesi-> hapnik, Erand: tsüanobakterid- sinivetikad, neil pole lähteaineks vesi · Vesi lahustunud kujul realiseerub ph ühendite väärtus a) aluseline b) neutraalne c) happeline Raku tasndil · vesi koos vees lahustunud ainetega tekitab rakudes siserühu ehk turgori, rõhk mis survestab raku kesta ja membraani(taimedel suurem). · Vesi lahustunud kujul tomub ainete transport rakku ja jääkainete eemaldamine rakus · Rakusiseses vesikeskkonnas ehk tsütoplasmas toimuvad ainevahetus protsessid. · Vesikeskkond kaitseb teatud raku struktuure üle kuumenemise eest.(mitokondrid). Organismi tasandil · Kaitse üle kuumenemise eest. Loomadel: a) higistamine- omane kõikidele imetajatele
Kas oskavad nimetada eritüübilisi rakke ja nende valke (naha rakud kollageen ,lihasrakud- müosiin jne). 43 Organogenees ehk organite kujunemine Organogeneesis on 3 tüüpi mehhanisme 1. Rakkude valikuline jagunemine, 2. Rakkude valikuline hukkumine, 3. Rakkude ümberpaigutumine. Jäsemepungast sõrmede ja sõrmevahede kujunemine. Esiteks peavad eristuma sõrmevahed, saavad tekkida 2 variandiga a.) sõrmevahealadel olevad rakudes blokitakse mitoos ning rakud hukkuvad ja lüüsitakse, b.) ümberpaiknemine, sõrmevahealadel paiknevad rakud paigutatakse ümber. Sõrmedealadel olevates rakkudes mitoos jätkub, kuid mitte igavesti. Sõrmede kujunemisel arenevad ka sinna rännanud rakud, mis on tulnud sõrmevahe aladelt. Mis saab reaalselt tuksi minna: Liigsõrmsus (mis on tekkinud ärenguhäiretest), üks või mitu sõrme liialt. Liitsõrmsus - sõrmed ei lahkne korralikult
annaabi.ee 
