hüdrofoobsed. 80% vett, 14% valke 2%, lipiide. Lihtlipiidid(neutraalrasvad: 1) Vedelad rasvad – (Taimsed õlid) glütserool on ühinenud küllastumata rasvhapetega. Mida rohkem kaksik ning kolmiksidemeid, seda vedelam. 2) Tahked rasvad – (Loomsed rasvad) glütserool on ühinenud küllastunud rasvhapetega. 3) Vahad – (taimsed ja loomsed) alkoholis ei ole glütserooli. Liitlipiidid – Üks rasvhappejääk on asendunud mõne teise ainega(fosfolipiididel fosfaatrühmaga) Fosfolipiidid kuuluvad rakumembraani koostisesse: hüdrofiilne pea ja hüdrofoobne saba. Tsüklilised lipiidid - steroidid - Peamiselt hormoonid, mis moodustuvad sisesekretsiooninäärmetes. 1)Vees ei lahustu. 2)Esinevad loomakudedes: hormoonid, vitamiinid, kolesteriid. Kolesteriid – kuulub loomaraku membraani koostisesse, kolesteroolist sünteesitakse: hormoone, vitamiin D ühendeid, sapi koostisosi. Asendamatute rasvhapete
c) varuainetena letsitiin munarebus või sojaubade õlifaasis. d) fosfolipiidid toimivad emulgaatoritena emulgaator seob hüdrofiilse ja hüdrofoobse faasi ühtseks. Levinuim biosüsteemi emulgaator on letsitiin. Vedelemulsioonid piim, veri. Pooltahked emulsioonid lihased koos rasvarakkudega. Fosfolipiidide emulgaatorvõimel põhineb ka pesemine sabad seostuvad rasuga tekivad molekulaarsed ühendid loputusvesi võtab fosfolipiidid kaasa ja rasu ka. Osadel fosfolipiididel on ka bioaktiivne toime letsitiin, seda on palju närvirakkude membraanis. Organism küllastub letsitiiniga kiiresti igapäevase toiduga saame piisavalt letsitiini. Liigne letsitiin läheb lagundamisele tekib energiat ja vabaneb koliin ehk vitamiin B4 B4 on vesilahustuv vitamiini ja inimene viib selle organismist välja liighigiga. Kollinilõhn on nagu kala lõhn. Tsüklilised lipiidid: Ei tohi segi ajada tsükliliste alkoholidega. Tsükliline alkohol on tsükliline alkohol ja
Niisiis on ainult üks osa lipiididest rasvad! · liitlipiidid (fosfo- ja glükolipiidid)(nt letsitiin) on tekkinud kas: 1) glütserooli baasil; 2) kõrgemate alkoholide baasil; Klassikaliseks näiteks fosfoglütseriidid glütseroolijääk, millega kahes esimeses asendis( 2 hüdroksüülrühmaga esterifitseerunud e ) seostunud 2 rasvhappejääki. 3 hüdroksüülrühmaga on seotud H3PO4 ja sellega omakorda mõni madalmolekulaarne hüdrofiilne ühend. Fosfolipiididel on kahelaadsed omadused: 1) hüdrofoobsed sabad (2 RH jääki) 2) hüdrofiilsed pea (PH jääk, madalmolekulaarne ühend, glütserooli molekul käänukoht küllastumatus e kaksikside Looduslikes fosfolipiidides (95%-l) on 1 saba küllastunud, teine küllastumata. Fosfolipiidi molekuli kahelaadsed omadused kindlustavad erineva käitumise : Vees: pead välja hüdrofoobses lahuses (nt eeter): pead sisse
Niisiis on ainult üks osa lipiididest rasvad! * liitlipiidid (fosfo- ja glükolipiidid)(nt letsitiin) on tekkinud kas: 1) glütserooli baasil; 2) kõrgemate alkoholide baasil; Klassikaliseks näiteks fosfoglütseriidid glütseroolijääk, millega kahes esimeses asendis( 2 hüdroksüülrühmaga esterifitseerunud e ) seostunud 2 rasvhappejääki. 3 hüdroksüülrühmaga on seotud H3PO4 ja sellega omakorda mõni madalmolekulaarne hüdrofiilne ühend. Fosfolipiididel on kahelaadsed omadused: 1) hüdrofoobsed sabad (2 RH jääki) 2) hüdrofiilsed pea (PH jääk, madalmolekulaarne ühend, glütserooli molekul käänukoht küllastumatus e kaksikside Looduslikes fosfolipiidides (95%-l) on 1 saba küllastunud, teine küllastumata. Fosfolipiidi molekuli kahelaadsed omadused kindlustavad erineva käitumise : Vees: pead välja hüdrofoobses lahuses (nt eeter): pead sisse sabad sisse sabad välja Sarnaste omadustega molekulid seostuvad omavahel. 22
Niisiis on ainult üks osa lipiididest rasvad! liitlipiidid (fosfo- ja glükolipiidid)(nt letsitiin) on tekkinud kas: 1) glütserooli baasil; 2) kõrgemate alkoholide baasil; Klassikaliseks näiteks fosfoglütseriidid – glütseroolijääk, millega kahes esimeses asendis( 2 hüdroksüülrühmaga esterifitseerunud e ) seostunud 2 rasvhappejääki. 3 hüdroksüülrühmaga on seotud H3PO4 ja sellega omakorda mõni madalmolekulaarne hüdrofiilne ühend. Fosfolipiididel on kahelaadsed omadused: 1) hüdrofoobsed – sabad (2 RH jääki) 2) hüdrofiilsed – pea (PH jääk, madalmolekulaarne ühend, glütserooli molekul käänukoht – küllastumatus e kaksikside Looduslikes fosfolipiidides (95%-l) on 1 saba küllastunud, teine küllastumata. Fosfolipiidi molekuli kahelaadsed omadused kindlustavad erineva käitumise : Vees: pead välja hüdrofoobses lahuses (nt eeter): pead sisse
Niisiis on ainult üks osa lipiididest rasvad! · liitlipiidid (fosfo- ja glükolipiidid)(nt letsitiin) on tekkinud kas: 1) glütserooli baasil; 2) kõrgemate alkoholide baasil; Klassikaliseks näiteks fosfoglütseriidid glütseroolijääk, millega kahes esimeses asendis( 2 hüdroksüülrühmaga esterifitseerunud e ) seostunud 2 rasvhappejääki. 3 hüdroksüülrühmaga on seotud H3PO4 ja sellega omakorda mõni madalmolekulaarne hüdrofiilne ühend. Fosfolipiididel on kahelaadsed omadused: 1) hüdrofoobsed sabad (2 RH jääki) 2) hüdrofiilsed pea (PH jääk, madalmolekulaarne ühend, glütserooli molekul käänukoht küllastumatus e kaksikside Looduslikes fosfolipiidides (95%-l) on 1 saba küllastunud, teine küllastumata. Fosfolipiidi molekuli kahelaadsed omadused kindlustavad erineva käitumise : Vees: pead välja hüdrofoobses lahuses (nt eeter): pead sisse
Niisiis on ainult üks osa lipiididest rasvad! * liitlipiidid (fosfo- ja glükolipiidid)(nt letsitiin) on tekkinud kas: 1) glütserooli baasil; 2) kõrgemate alkoholide baasil; Klassikaliseks näiteks fosfoglütseriidid glütseroolijääk, millega kahes esimeses asendis( 2 hüdroksüülrühmaga esterifitseerunud e ) seostunud 2 rasvhappejääki. 3 hüdroksüülrühmaga on seotud H3PO4 ja sellega omakorda mõni madalmolekulaarne hüdrofiilne ühend. Fosfolipiididel on kahelaadsed omadused: 1) hüdrofoobsed sabad (2 RH jääki) 2) hüdrofiilsed pea (PH jääk, madalmolekulaarne ühend, glütserooli molekul käänukoht küllastumatus e kaksikside Looduslikes fosfolipiidides (95%-l) on 1 saba küllastunud, teine küllastumata. Fosfolipiidi molekuli kahelaadsed omadused kindlustavad erineva käitumise : Vees: pead väljahüdrofoobses lahuses (nt eeter): pead sisse sabad sisse sabad välja Sarnaste omadustega molekulid seostuvad omavahel.
..34 C-aatomilistest alkoholidest. Vahasid kasutatakse: kreemides, salvides, värvide ja lakkide koostises, korrosioonivastastes segudes, paberi immutamiseks, poleerimiseks jne. 24. Liitlipiidid Lihtlipiidide ühinemisel teiste keemiliste ühenditega moodustuvadliitlipiidid, mis omakorda jaotuvad fosfo- ja glükolipiidid. Liitlipiidid - üks rasvhappejääk on asendunud fosfaatrühmaga. Näiteks - fosfolipiid - letsitiin või biomembraanide koostelipiidid. Fosfolipiididel on kahelaadsed omadused: 1) hüdrofoobsed sabad (2 RH jääki) 2) hüdrofiilsed pea (PH jääk, madalmolekulaarne ühend, glütserooli molekul käänukoht küllastumatus e kaksikside Biofunktsioonid on erinevat tüüpi lipiididel samad: · ehituslik, membraanides · bioregulatoorne, fosfolipiidide olek (vedelam või tahkem) määrab ära biomembraanide omadused. · kaitse veekaotuse eest, peegeldab kiirgust, kaitse mikroobide eest. · energeetiline
kogus 8 liitrit, samas kui kaseiini-tärklist saanud sigadel vaid 4 liitrit. Maonõre produktsioon suureneb lineaarselr kehamassiga kuni põrsaste 5-6 nädala vanuseni. 2 SAPP Sapi koostises on Na, K, Cl, bibarkarbonaadid, mitmed orgaanilised ained (sapphappe soolad, fosfolipiidid, kolesterool, lima, sapipigmendid) tema pH on 7,43 7,91. Seedes on oluline osa sapphappe sooladel ja fosfolipiididel, sapphappe soolad on sapphapped, mis on ühendatud glütsiini või tauriiniga ning emulgeerivad rasvu, et need saaks imenduda. Sapi ööpäevane produtseeriv koguhulk sötub sööda koostisest. Tüüpilist Europpas kasutatavad sigade sööta (koostised oder, nisukliid, kalajahu) tarbinud sigadel on ta 48 ml/kg kehamassi kohta, kuid sigadel, kellele söödeti nö puhastatu segu, mis koosneb tärklisest, sahharoosist, kaeiinist, maisiõlist ja tselluloosist, moodustab sappi vähem 30 ml/kg.
takistavad kopsusompude kokku kleepusmist( alati jääb teatud kogu õhku kopsudesse). Oluline roll surfaktandil on enneaegse lapse sündi.( 7 ja 8 ndal kuul sündinud lapsest jaaääb ellu arvatasti rohkem 7nda kuu oma just sellel põhjusel). 4. Fosfolpiidid on emulgaatorid: a) tänu fosfolipiididele moodustavad emulsioonid( 1 kahus lahustunud teises piim, lümf). b) Fosfolipiididel on ka pesemis võime. Letsitiini on palju närvirakkudes ja ajus. Aga inimene saab vajaliku letsitiini toidust kätte. Tsüklilised lipiidid Loomades on need kolestoriidid, timedes on fiitosteriidid, seentes ergosteriidid. Kolestorooli ja kolestoriidide biofunktsioonid 1. Kuuluvad rakumembraandie koostisse: ülesandeks rakumembraani stabiliseerumine. 2. Nendest lähtub sapphapete süntees maksas: sapphapped emulgeerivad toidurasvu ja õlisid
ühest või mitmest dideoksüsahhariidist. O-antigeen koosneb 4 5 sahhariidsest kordusest, mis on tihti harunenud. O-antigeenne osa on väga varieeruv, näiteks E. coli'l on teada üle 160 erineva O-antigeeni. Lipopolüsahhariidi lipiidset osa nimetatakse lipiid A-ks, mis pole glütseroolne lipiid vaid estersidemete abil seotud N-atsetüülglükoosamiin fosfaadiga. LPS-l on molekuli kohta rohkem rasvhappeid kui fosfolipiididel ning sellest johtuvalt on välismembraani rasvhapete vahel rohkem hüdrofoobseid sidemeid naabermolekuliga, mis teeb välismembraani tihkemaks ning suurendab membraanis hüdrofoobset keskkonda. Enterobakteritel on LPS väline kiht stabiliseeritud Mg2+ ja Ca2+-ioonidega, mis neutraliseerivad lipiid-A fosfaatide negatiivseid laenguid ning stabiliseerivad polüsahhariidide jääke. Lisaks koosneb enterobakterite lipiid-A küllastunud rasvhapetest, mis muudab membraani veel jäigemaks.
annaabi.ee 
