Imiussid Märjamaa Gümnaasium 8.a klass Rasmus Lauri Imiussid Nad on liitsugulised loomad Rohusööjate loomade maksas elav parasiit Ehitus Lai, lame ja lülistamata keha Kaks iminappa Suurus 0,5-10 mm Kehaõõs puudub Närvisüsteem Neelutänk Närviväät Toitumine Enamik röövtoidulised või parasiidid. Eesnapa põhjas asub suu, kust toit liigub edasi harulisse soolde. Toitub peremees-organismi verest ja maksarakkudest.
Imiussid ja paelussid 1. Kirjelda imiussi - Imiussidel on lülistumata lame keha, mis meenutab väljanägemiselt puulehte. Imiusside kehamõõtled on 0,5-10 mm. Sarnaselt teiste ussidega katab ka imiusside keha kutiikula, mille all paikneb nahklihasmõik. Nende keha näeb pealtpoolt välja üsna ilmetu , nende alaküljel on üks või mitu iminappa, mille abil nad peremehe organismis kinnituvad. 2. Kuidas imiussid hingavad ? - Sooltoru ja nahklihasmõigu vaheline osa on täidetud sedekoega, selles paiknevad siseelundid ja varuained. Rakkudevahelistes õõntes on vedelik mille ülesanne on sarnande kõrgemate organismide verega kuigi tal pole kindlat liikumissuunda. 3. Kuidas imiussid paljunevad ? - Imiussid on lahksugulised. Neil on tekkinud kaval kohastumus, vastne suudab vaheperemehes mittesuguliselt paljuneda, teadlaste poolt nimetatakse seda pedogeneesiks. 4
Bioloogia KK Õpik lk 92-109 (ussid) + vihikust usside osa (alates maksakaanist kuni kaanideni) Kes on Uss? Ussideks peetakse tavaliselt kõiki pika pehme , sageli lülilise kehaga loomi. Ussideks nim ainult teatud ehitusplaaniga selgrootuid loomi. Kuidas neid liigitatakse? Lame- , ümar- ja rõngussid. 1) Lameuss nad on väga lameda kehaga. Nende keha pikkus võib ulatuda mõnest mm kuni 10 meetrini. Enamik elavad parasiitidena teiste loomade sees. Tal on palju iseärsusi. Nt: imi- ja pealuss. Imiuss lame , taime lehte meenutav lülistumata keha. Väikesed , mõni mm kuni 3 cm. Nende üheks suurimaks esindajaks on maksa-kakssuulane.Elab loomade maksas. Keha kaitseb kutiikula , kaks iminappa kinnitumiseks (sellepärast nim teda kakssuulaseks). Arenenud on ainult seede- , eritus , sigimiselundid ja närvisüsteem. Vereringe ja hingamiselundkond puudub.Hingavad aruainetest saavat hapnikku. Toitub looma maksast. Tal on sool , pärakut pole, eritab ...
Metazoa ph käsnad (Porifera) Eumetazoa Hk kõrveraksed (Cnidaria) kl hüdraloomad kl Karikloomad kl Täringmeduusid kl Õisloomad hk Ctenophora (kammloomad) Bilateralia Protostomia (algsuused) Lophotrochozoa hk Platyhelminthes (lameussid) kl Ripsussid kl imiussid kl ainupõlvsed kl Paelussid hk Gastrotricha (ripskõhtsed) hk Gnathostomulida (lõugsuud) hk Rotifera (keriloomad) hk Entoprocta (kummarloomad) kl kidakärssussid hk Ectoprocta (sammalloomad) hk Brachiopoda (käsijalgsed) hk Phoronida (pärgussid) hk Nemertea (kärssussid) hk Mollusca (limused)
Lameussid Klass Klass Klass Ripsussid Imiussid Paelussid Hingamiselundkond puudub. Hingamiselundkond Hingamiselundkond Vähese liikumise tõttu on neil puudub. Paelussid puudub. Ripsussid hapnikuvajadus väiksem. Imiussid hingavad läbi kogu Hingamis- hingavad läbi kogu hingavad läbi kogu kehapinna, kehapinna. Paelussid elundkond kehapinna. kasutades peremeesorganismi peaaegu ei liigu, mistõttu veres lahustunud hapnikku. nende hapnikuvajadus on väike.
teisigi kehajätkeid: kombitsaid, kompimisjalgu. Rõngussidest on kõige tuntumad vihmaussid, kes elavad mullas. Sellesse rühma kuuluvad ka kaanid ning mitmed meredes elavad rõngussid. Rõngusse on maailmas kokku umbes 9000 liiki. Nende kehapikkus varieerub 1millimeetrist kuni 2,5meetrini. Osa rõngusse on hermafrodiidid, osa lahksugulised. Rõngussid võivad sigida ka sugutult - pungudes. Nende areng võib olla moondega või moondeta. Moondega arengu puhul on rõngussidel pärgvastne. Imiussid Imiussidel on lülistumata lame keha, mis meenutab oma väljanägemise poolest puulehte. Imiussid on küllaltki väikesed nende kehamõõtmed on 0,5-10 mm. Sarnaselt teiste ussidega katab ka imiusside keha kutiikula, mille all paikneb nahklihasmõik. Keha näeb pealtpoolt välja üsna ilmetu, alaküljel on imiussidel üks või mitu iminappa, mille abil nad peremehe organismis kinnituvad. Iminapad on moodustunud keha eesotsas asetseva suu paksenenud servadest.
PEREKOND LIIK (sarnaseid tunnuseid palju) Okasnahksed Vähe Rippsussid harjasussid BAKTERID Lülijalgsed Imiussid Rõngussid Käsnad ALGLOOMAD Paelussid Hulkharjas ussid Lameussid Rõngasussid
Iseseisevtöö Lameussid : Elupaik - Parasiitussid ehk nad elavad kellegi sees. Välimus Väikesed , Lameda kehaehituseg Seedelundkonna osad -Seedeelundkond algab algab keha kõhtmisel küljel paikneva suuavaga. Esinevad neel ja sool, pärak puudub. Toit Toitub inimese ära seeditud toidust. Hingamiselnudkond Hingavad difusiooni teel Erituselundkonna osad Hästi arenenud protonefriidid Eritavad lima Sigimine On mõlemasugulised loomad , neil on nii emas kui isas suguelundid Muna areng nt paeluss, ta laseb lahti ühe oma lülidest kus on üle 1000 muna - munad peavad saama välja värskeõhu kätte niiskesse kohta- Muna jõudis rohu sisse sealt sööb ära ta lammas või lehm loom tapetakse ära tehakse nt hamburger- inimene sööb hamburgeri ja uss hakkab inimese sees arenema . Kahjulikus - nõgestavad organismi , söövad inimese seeditud toidud . Nakatumise vältimine ei tohi süüa toorest liha , kala . Vä...
Keha enamasti väike või ake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks ne tase erilise kujuga Kolmas tase Nad on väheaktiivsed Neljas tase Viies tase Elavad vees või niisketes kohtades Lameussid, paelussid, imiussid, vihmaussid Hingamine lõpustega Hingamispind sageli suurem, Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerim Teine tase kui looma kehapind Kolmas tase Lõpused võivad olla lisaks Neljas tase Viies tase
Lameussid Rõngusssid Ümarussid Teod Karbid Peajalgsed Näide Imiussid, Vihmauss, Liimuksolge Kiritigu, Rannakärp,jär Sepia, paelussid: kaan, sarvtigu,. vekarp, Kalmaae, maksakaan, mudsatuplane, Mudatigu, lamekarp, kaheksajalg nookpaeluss hulkharjasuss viinamäetigu südakarp,
Ussid on pika pehme, sageli lülilise kehaga. Nad on jagatud lame-, ümar- ja rõngussideks. Paeluss on paljulülilise ja paelakujulise kehaga sooleparasiit.(nudipaeluss, nookpaeluss, laiuss) Paelusside elutegevuse käigus erituvad organismi mürgised ained. Et mitte nakatuda tuleb liha korralikult küpsetada. Imiuss on iminappadega lehekujuline loom(maksa-kakssuulane) Imiussid nõrgestavad peremeesorganismi. Mitte nakatumiseks ei tohi karjamaa lähedalt veekogust vett juua ja rohukõrsi närida. Ümaruss on väike, mõlemast otsast ahenenud kehaga lülistumata loom. (liimuksolge) Ümarussi solkme vastne kahjustab inimese kopse. Et mitte nakatuda peab enne sööki hoolikalt käsi pesema ja ka puu, ja juurvilju. Mullas ja vees elavad ümarussid on tähtsaks loomade ja taimede jäänuseid lagundavaks lüliks looduses toimuvas aineringis.
Kontrolltöö - Ussid Ussid Ussid on tavaliselt pika, pehme, sageli lülilise kehaga loomad. Jagunevad: Lameussid (maksa-kakssuulane), Ümarussid (liimuksolge), Rõngussid (vihmauss). Lameussid on väga lameda kehaga parasiitussid - jagunevad imi- ja paelussideks. Imiussid - nad on väga lameda kehaga lülistumata kehaga (kuni 3 cm) - maksa-kakssuulane - elab parasiidina rohusööjate (kitsed, lambad, veised) maksas. Keha katab kutiikula (paks rakutu kest), neil on kaks iminappa, millega kinnituvad maksas. Neil puudub vereringe- ja hingamiselundkond. Seedeelundkond - suu paikneb eesmise iminapa põhjas. sellele järgneb lühike neel, söögitoru ja umbselt lõppev sool. Tahked jääkained eemaldatakse suu kaudu.
- kombitsaid 5- - mood. 9 Koloonia - 1-1,5 cm - ujupõis k. ül MIS MUUDAB ERILISEKS PUTKLOOMAD? 8 5 TAKSONOOMIA Lophotrochozoa PH lameussid platyhelminthes CL ripsussid turbellaria O umbeliselaadsed - acoelomorpha CL imiussid trematoda CL ainupõlvsed monogenea CL paelussid cestoda PH ripskõhtsed gastrotricha PH lõugsuud gnathostomulida PH keriloomad rotifera PH pisilõugloomad micrognathozoa PH rattakandjad cycliophora PH kummarloomad entroprocta PH sammalloomad ectoprocta PH käsijalgsed brachiopoda PH pärgussid phoronida PH kärssussid nemertea PH limused mollusca
Iseloomulik on, et peremees ei sure kohe ja parasiit jõuab saadud toidu arvel paljuneda. Parasiidid võivad elada peremeesorganismil või sisemuses. Parasiitlus on väga levinud eluviis, ei leidu organismi, kellel parasite üldse poleks. Parasiidi ja peremehe populatsioonide arvukused kõiguvad samal viisil nagu kiskja-saaklooma suhte puhul. Kui peremasliigi populatsiooni asustustihedus on suur, on ka parasiitide arvukus suurim ja levimine kiireim. Inimese veresoontes elavad parasiitsed imiussid. Moskiitod ja sääsed on ühtaegu nii parasiidid kui ka teiste parasiitide edasikandjad. Seenelill on taim, mis ise ei fotosünteesi vaid näppab toitained puujuurtega kokkukasvanud seeneniidistikust. Parasitism võib olla ka liigisisene. Mutualism kitsamas tähenduses vastastikku kasulik kooselu. Võib olla tinglik, sellisel juhul võivad liigid elada ka omaette. Näiteks sambliku moodustavad seen ja selle niidistiku vahel elav vetikas,
Lima kasutatakse enesekaitseks, liikumiseks ja ka saagi püüdmiseks. Lima tekitamiseks kulub neil ligi 50% toidust saadavast energiast. Esinevad silmad. Sooltorul on ka toidu jaotusfunktsioon, mistõttu on sellel kehas arvukalt jätkeid. Sigivad suguliselt ja vegetatiivselt. Neil on suur regeneratsioonivõime. Eestis tuntud valkjas, hapupiimatükikest meenutav piimjas lamelane, kes elab väikestes aeglase vooluga ojades, jõgedes aga ka seisuveekogudes. Klass: Imiussid. Paljud neist siseparasiidid. Esindajaks on maksakakssuulane ehk "maksakaan", kes elab imetajate, eriti mäletsejaliste maksas. Sellel, pajulehte meenutaval ussil on sapijuhades kinnitumiseks keha eesosas kaks iminappa, eesmise põhjas asub suuava. Sool on umbne, harunenud toidu jaotaja kehas. Hermafrodiidid, kelle areng on väga keeruline ning kulgeb peremehe vahetusega. Vaheperemees on organism, kelles toimub parasiidi mittesugulise arengu tsükkel.
Perekond (lõhed), Liigid ( kõhed, forellid,...) kirpvähid,...) Linnud (~8600 liiki, Eestis 340 liiki) Limused (~130 000 liiki) Seltsid (värvulised,...), Sugukond (vareslased,...), (teod, karbid, peajalgsed) Perekond (vares,...), Liigid (ronk, künnivares, Ussid (33 800 liiki) hallvares,...) (väheharjasussid, hulkharjasussid, ümarussid, paelussid, imiussid) Roomajad (reptiilid) (~6000 liiki, Eestis 5 liiki) Hulkraksed ainuõõssed (7 700 liiki) Seltsid (kilpkonnalised, soomuselised), Sugukond (käsnad, hüdraloomad, karikloomad, õisloomad) (sisaliklased, rästiklased,..), Perekond (sisalikud), Liigid ( arusisalik, kivisisalik) Kahepaiksed (amfiibid) (2100 liiki, E. 7-8 liiki) Ainuraksed (~39 000 liiki) Seltsid (päriskonnad, sabakonnad, siugkonnad,), ( viburloomad, kulendloomad, ripsloomad,
115. Ripsussid on eranditult vee elanikud a) õige ; b) vale -ÕIGE 116. Ripsussidel on täppsilmad a) õige -ÕIGE; b) vale . 117. Ripsusside seedimatud toidujäänused heidetakse välja a) suu kaudu -ÕIGE; b) päraku kaudu . 118. Eredavärvilised ripsussid elavad a) magevees ; b) meres -ÕIGE 119. Ripsusside suu paikneb a) anterioorselt ; b) ventraalselt -ÕIGE; c) dorsaalselt ; d) posterioorselt ; f) lateraalselt . 120. Imiussid on a) vabalt elavad ; b) parasiidid -ÕIGE 121.Cl Trematoda SbCl Monogenea liikidel a) rohkem kui 2 iminappa -ÕIGE; b) 2 iminappa ; c) areng peremeeste vahetusega ; d) areng ühes peremehes ; e) imetajate parasiidid ; f) veeloomade parasiidid . 122. Nimeta loomadel parasiteerivaid imiusse Ainupõlvsete alamklassist: 1Diplozoon paradoxum kaksikuss.parasiteerib (kellel?),kalal. 2. Polystoma integerrimum konna mitmesuulane,parasiteerib konnal. 3
115. Ripsussid on eranditult vee elanikud a) õige ; b) vale -ÕIGE 116. Ripsussidel on täppsilmad a) õige -ÕIGE; b) vale . 117. Ripsusside seedimatud toidujäänused heidetakse välja a) suu kaudu -ÕIGE; b) päraku kaudu . 118. Eredavärvilised ripsussid elavad a) magevees ; b) meres -ÕIGE 119. Ripsusside suu paikneb a) anterioorselt ; b) ventraalselt -ÕIGE; c) dorsaalselt ; d) posterioorselt ; f) lateraalselt . 120. Imiussid on a) vabalt elavad ; b) parasiidid -ÕIGE 121.Cl Trematoda SbCl Monogenea liikidel a) rohkem kui 2 iminappa -ÕIGE; b) 2 iminappa ; c) areng peremeeste vahetusega ; d) areng ühes peremehes ; e) imetajate parasiidid ; f) veeloomade parasiidid . 122. Nimeta loomadel parasiteerivaid imiusse Ainupõlvsete alamklassist: 1Diplozoon paradoxum kaksikuss.parasiteerib (kellel?),kalal. 2. Polystoma integerrimum konna mitmesuulane,parasiteerib konnal. 3
2. Lähtuvalt hulkraksest struktuurist a) Loomariigis. 1. pooldumine - piki või risti. Nt ripsussid, hulkharjasussid. 2. pungumine - hüdrad. 3. fragmentatsioon - vanem organismikeha jaguneb iseeneslikult kaheks või enamaks osaks, millest tek uued organismid. Nt polüübid, okasnahksed (meritäht). 4. pedogenees - vastses tekib omakorda terve hulk teist järku vastseid, millega tagatakse vegetatiivne paljunemine. Nt imiussid. 5. polüembrüonid - ühemunaraku mitmikute teke. ! 1 munarakk rikastatakse ühe spermiga ja embrüo jaguneb kaheks kaksikuks! Nt vöölased (nelikud), ka inimene vahel. b) Taimeriigis - püsikud. 1. paljunemine vegetatiivsete organitega. Juurtega (umbrohud (ohakad ja võililled), haab, kirss, ploom). 2. paljunemine lehtedega (aas-jürilill, pegoonia). 3. paljunemine võsudega (puitunud võsud - sõstrad, pajud; rohulised võsud - vesikatk) 4
LIMUSED LÜLIJALGSED OKASNAHKSED SELGROOGSED 2. Maksa-kakssuulase areng Hõimkond: lameussid Klass: imiussid Alamklass: kahepõlvsed Munad munetakse peremehe maksa. Munad liiguvad soolde, sealt väljaheidetega rohule. Edasiseks arenguks peavad munad sattuma vette, kus kooruvad vastsed. Viimased peavad tungima veeteo maksa. Läbinud seal arengu, peavad vastsed sattuma vette ja kinnituma mõnele taimele. Sellest toituvad rohusööjad, nakatuvad ussiga. 3. Kuidas toimub nakatumine maksa-kakssuulasega? Inimene võib nakatuda maksa-kakssuulasega luhaveekogust vett juues, rohukõrt närdes vms. 4
· suguline staadium lõpp-peremehe e. pärisperemehe organismis - inimene võib olla nii lõpp- kui vaheperemees - sõltuvalt elutsüklist ning vahe- ja pärisperemeestest jagatakse helmindid: · geohelmindid (ümarussid) inimene-pinnas-inimene · biohelmindid (lameussid) inimene-vaheperemees-vaheperemees-inimene · kontakthelmindid (Enterobius, Hymenolepis) inimene-inimene Parasiitusside nomenklatuur: Hõimkond: LAMEUSSID A. Imiussid (Trematodes) - lamedad, plaadi- või silindrikujulised - mittetäiuslik seedetrakt, omavad iminappa - hermafrodiidid - elavad soolestikus, sapiteedes, kopsudes, vereringes · Fasciola hepatica maksakakssuulane · Opisthorchis felinus siberi tagaraiglane · Dicrocoelium lanceatum väike ebamaksakaan B. Paelussid (Cestodes) 2 - suured mõõtmed - parasiteerivad selgroogsetes pikka aega - koosnevad segmentidest - puudub seedetrakt
pärisperemehe organismis - inimene võib olla nii lõpp- kui vaheperemees - sõltuvalt elutsüklist ning vahe- ja pärisperemeestest jagatakse helmindid: geohelmindid (ümarussid) inimene-pinnas-inimene biohelmindid (lameussid) inimene-vaheperemees-vaheperemees-inimene kontakthelmindid (Enterobius, Hymenolepis) inimene-inimene Parasiitusside nomenklatuur: Hõimkond: LAMEUSSID A. Imiussid (Trematodes) - lamedad, plaadi- või silindrikujulised - mittetäiuslik seedetrakt, omavad iminappa - hermafrodiidid - elavad soolestikus, sapiteedes, kopsudes, vereringes Fasciola hepatica – maksakakssuulane Opisthorchis felinus – siberi tagaraiglane Dicrocoelium lanceatum – väike ebamaksakaan B. Paelussid (Cestodes) - suured mõõtmed 1
selgmine ja kõhtmine ning kaks külgpinda. Keha eesotsas on pea, kus on meeleelundid, kesknärvisüs ja ka suu (heureka!). Pea teke ja bilateraalsüm on evolutsioonis eeltingimus suunatud liikumisvõime tekkimisele. Bil-süm loomad on aktiivsed (tänu peas asuvatele meeleelunditele). 17. Sammsümmeetria e metameeria. Kehaosad korduvad keha pikitelje suunas. Esineb pea kõikidel loomadel. Näiteks käsnad, ussid jne 18. Hõimkond lameussid, kl: ripsussid, ainupõlvsed, imiussid e. kahepõlvsed, paelussid Ripsussid- meres, magevees, harva mullas. Väikesed või õhukesed, kehapind ripsmelise limanahaga. Kulgevad libisedes, harvem ujudes või roomates. Regeneratsioon. Enamasti röövloomad. Suu asub kõhupoolel, pärakut pole, hermafrodiitne suguelundkond Ainupõlvsed parasiidid, peamiselt kaladel, eriti nende lõpustel. Lame keha, tagaotsas kinnitusketas, ees iminapad, kõhtmine suu, hermafrodiidid, ripsmeline vastne, peremeeste vahetust pole. Kahepõlvsed e
Alamriik Pärishulkraksed (Eumetazoa) 2. Hõimkond Ainuõõssed (Cnidaria) 2.1. Klass: Hüdraloomad (Hydrozoa) 2.2. Klass: Karikloomad (Scyphozoa) 2.3. Klass: Õisloomad (Actinozoa) 3. Hõimkond: Kammloomad (Ctenophora) DIVISIO : Bilateria ( Triplastica ) - kahekülgsed (kolmelehtsed ) SUBDIVISO: Protostomia esmassuused 4. Hõimkond: Lameussid (Plathelmintes) 4.1. Klass: Ripsussid e. turbellaarid (Turbellaria) 4.2. Klass: Imiussid ehk trematoodid (Trematoda) 4.3. Klass: Paelussid (Cestodes) 5. Hõimkond: Keriloomad ehk rotifeerid (Rotifera) 6. Hõimkond: Kärssussid ehk nemertiinid (Nemertea) 7. Hõimkond: Limused ehk molluskid (Mollusca) 7.1. Klass: Vagellimused ehk kõhurennised (Solenogastres) 7.2. Klass: Soomuslimused (Polyplacophora) 7.3. Klass: Karbid ehk liistaklõpusesed (Bivalvia) 7.4. Klass: Lasnjalgsed (Scaphopoda) 7.5. Klass: Teod ehk kõhtjalgsed (Gastropoda)
kammi- taolisi sõudeplaadikesi. Kombitsaid ainult kaks, harva puuduvad. Kombitsail on kleeprakud kleepniitidega. Iseseisvalt tekkinud algeline kahekülgne sümmeetria. Kiirloomade näited: Hydra oligactis, H. viridissima, H. vulgaris, meririst (Aurelia aurita), Mnemiopsis leidyi, kammloom Cydippe. Loeng: alamad ussid 18. Lameusside (Platyhelminthes) klassid, nende eluviis, näiteid Hõimkond lameussid (Plathelminthes) Klass ripsussid (Turbellaria) Klass ainupõlvsed (Monogenea) Klass imiussid e. kahepõlvsed (Trematoda, Digenea) Klass paelussid (Cestoda) Eluviis: 1.) ripsussid: Meres ja magevees, harva mullas. Väikesed või õhukesed. Kulgevad libisedes, harvem ujudes või roomates. Regeneratsioon. Enamasti röövloomad. Näited: Bipalium kewense, Temnocephalidae (vähkidel nugiv sugukond), Convolutriloba longifissura 2.) ainupõlvsed: Parasiidid, peamiselt kaladel, eriti nonde lõpustel. Hermafrodiidid. Ripsmeline vastne. Peremeeste vahetust pole.
Üsna suur hulk liike on üle läinud ka parasitismile. Seedeelundkond algab suuavaga keha kõhtmisel küljel. Hingamine toimub planaaril kehapinna kaudu.Ringeelundid puuduvad.Erituselunditeks protonefriidid. Ripsmed limanäärmed silmad suguline ja vegetatiivne sigimine suur regeneratsioonivõime laialt levinud peamiselt röövloomad N. Piimjas planaar (piimjas lamelane) 3 KLASS IMIUSSID e trematoodid parasiidid, keha katab kutiikula, silmad täisk puuduvad, meeleel, reduts. suuava iminapaga. Ringe ja hingamiselundk puudub. Ekto ja endo paradsiidid Süstikkakssuulane, kassi-kakssuulane, harilik vereimiuss KLASS PAELUSSID Nudipaeluss, nookpaeluss, ehhinokokk-paeluss ja –põis lülisised selgr sooleparasiidid. Päis, lülide mood kaelas. Seedel puudub. HÕIMKOND RIPSKÕHTSED e gastrotrihhid Väiksed. Keha katab kutiikula. Kõhtmine
Gürodaktüloosi diagnoositakse kliiniliste tunnuste ja suure hulga haigustekitajate leidmise põhjal. Gürodaktüloosi tõrjeks töödeldakse kalu ammoniaagivannides (100 ml 25%st ammooniumhüdroksiidi 100 liitri vee kohta, toimeajaga 1 minut) või 5%ses keedusoolalahuses 5 minutit. Imiussidest (Trematoda) põhjustatud haigused-trematodoosid · Sangvinikoloos Sangvinikoloos on veresoonkonna helmintoos, mille tekitajaks on Sanguinicola perekonna imiussid. Neid tuntakse vähemalt viit liiki, kuid kõige patogeensem on karpkalale S. inermis. Selle parasiidi pikkus on kuni 1 mm ning ta parasiteerib arteriaalsetes vere soontes, eriti lõpuste arterites ja kõhuaordis.Parasiidi munad kanduvad koos verega lõpuste, neeru ja maksa, harvemini teiste elundite kapillaaristikku, kus jäävad peatuma. Munades arenevad miratsiidid, kes väljuvad munast peremehe organismis,
Eesti vetes elavad ripsussid on valkjad või mustad. Kehal on väga palju limanäärmeid. Lima kasutatakse enesekaitseks, liikumiseks ja ka saagi püüdmiseks. Sooltorul on ka toidu jaotusfunktsioon, mistõttu on sellel kehas arvukalt jätkeid. Eestis tuntud valkjas, hapupiimatükikest meenutav piimjas valgelamelane Dendrocoelum lacteum, kes elab väikestes aeglase vooluga ojades, jõgedes aga ka seisuveekogudes. Liikide arv: 55 (võiks olla 200) Kirjandus: - Klass: Imiusid (Trematoda) Imiussid jaotatakse kaasaegsetes süsteemides kahte rühma: veeselgroogsete välisparasiidid (Ainupõlvsed - Monogenea), elavad peamiselt kalade lõpustel, selgroogsete endoparasiidid (Kahepõlvsed Digenea), elavad enamasti maismaa selgroogsete sapijuhades, vähemal määral muudes õõnsustes. Alamklass: Ainupõlvsed Monogenea Peamiselt kalade välis- ehk ektoparasiidid. Elavad ka teiste veeloomade kehapinnale ulatuvates õõnsustes. Kinnitumiselunditeks on konksjad ogad või iminapad. Areng
LOOMAD SELGROOTUD SELGROOGSE o Käsnad Kalad o Ainuõõssed - Sõõrsuud o Ussid - Kõhrkalad - Lameussid - Luukalad Rippussid Kahepaiksed Imiussid Roomajad Paelussid Linnud - Ümarussid Imetajad o Limused - Teod - Karbid - Peajalgsed o Rõngussid - Kaanid - Hulkharjasussid - Väheharjasussid o Vähid o Ämblikud 33
Vastasel korral ta hukkub. Esimesest vaheperemehest, teost, väljuvad tserkaarid vaid soojal ajal (vee temperatuur vähemalt 1516 ºC). Siis väljub teost 20 00030 000 tserkaari päevas. See võib kesta nädalaid. Raskelt tabandunud kalad jäävad pimedaks ühest või mõlemast silmast, nad ei saa enam normaalselt toituda ega orienteeruda ning satuvad kergesti parasiidi lõppperemeeste, kalatoiduliste lindude saagiks, kelle organismis arenevad metatserkaaridest imiussid. Täiskasvanud parasiit erineb suurel määral metatserkaarist nii kujult kui ka sisemiselt ehituselt. Ta on 0,81,0 cm suuru ne. Tiigikaladest esineb diplostomoosi kõige sagedamini forellidel ja siigadel. Haigus ilmneb suvel. Pikkamööda hakkab silmalääts muutuma valgeks ja läbipaistmatuks. Silmamuna suureneb ja pundub silmakoopast välja. Väikese arvu metatserkaaride esinemisel silmades patoloogilisi muutusi ei täheldata. Migreerivad vastsed võivad vigastada aju
29 Peamiselt kahjustab see karpkalalasi noorimais vanusejärkudes. Metatserkaar elab kala silmas vähemalt 8 kuud. Kôige sagedamini jäävad katarakti pôdevad kalad môlemast silmast pimedaks. Pime kala ei suuda normaalselt toituda, jääb nôrgaks, ujub veepinnale, heidab end külili ning langeb kergesti kajakate ja teiste kalatoiduliste lindude saagiks. Diplostomum´i vastsetega nakatunud kala allaneelanud kajakalise sooles saavad imiussid täiskasvanuks. Parasiitide areng toimub kiiresti, nii et juba 4. - 5. päevaks on nad juba muutunud suguküpseks. Diplostomum´i bioloogiline tsükkel on eredaks näiteks sellest, kuidas parasiit kohastub lôpp-peremehesse tungimiseks. Kasutades peremeeste toitumissuhteid, aitab parasiit antud juhul "aktiivselt kaasa" nende suhete realiseerumisele, garanteerides sellel juhul oma soo jätkamise. (Zenkevits, Naumov et al., 1981) 3.2.2.2
nende koloonia) ja vabalt ujuv meduus. Tihti vahelduvad mõlemad sama liigi elutsüklis. Sümmeetria võib olla nelja, kuue, kaheksakiireline või enamgi. Kõrverakud kehaseinas. Kõva toest eritavate polüüpide kolooniad on korallid. 94. Alamad ussid: kes need on (põhilised hõimkonnad!), ja kas eluvorm või takson? lameussid (Platyhelminthes) kärssussid (Nemertea) ümarussid (Nematoda) ripsussid (Turbellaria) Mingitest ripsussidest põlvnevad parasiitsed ainupõlvsed (Monogenea), imiussid (Trematoda) ja paelussid (Cestoda). 95. Kõrgemad ussid: kes need on, ja miks neid nimetatakse kõrgemateks? Keha on nii seestkui väljastpoolt selgesti lülistunud – ka hästiarenenud tsöloomi jagavad osadeks lülivaheseinad ja pikupidine mesenteer. Kõrgematel ussidel esineb metameeria, vereringe ja teisene kehaõõs ehk tsöloom; alamatel ussidel need puuduvad. Vihmauss, hulkharjasuss, mudatuplane 96. Miks on limused ( Mollusca ) ja rõngussid ( Annelida ) ühes evolutsiooniharus?
· Okstega: paljud, paplid, sõstrad Seeneriik 1)Üksikud seeneniitide e hüüfidega 2) Seeneniidistiku osa e mütseeliga (hüüfide kogumi osa). Loomariik 1) pooldumine piki ja risti(nt ainuõõsed, erinevad ussid-lameuusid) 2) pungumine( nt magevee hüdra) 3) fragmentatsioon, s.t et vanema organismi keha jaugneb mitmeks osakaks ja igast osast kujuneb uus organism(nt merisiilikud, meritähed). 4) Pedogenees, s.t. et vastse sees tekib uus põlvkond vastseid(nt imiussid). 5) Polüembrüonite teke e. ühe munaraku mitmikud, s.t. et embrüo arengu algetappidel jaguneb see kaheks või enamaks osakas(nt imetajad). · Geget. Paljunemine on vanim paljunemisviis. · Vajatakse vaid ühte vanem organismi. · Veg. palj. on suht kiire · Teatud juhtudel annab arvuka järglaskonna · Järgalased omavahel ja vanematega kineetiliselt identsed · Pärilikuse muutlikusemäär väike ja juhuslik
probleemiks. Vähi viirusi ei ole uuritud · Astacus astacus'e batsilliformset viirust on leitud kõigist seni maailmas uuritud (5 tk) vähi asurkondadest · Mõju vähipopulatsioonidele tõsiselt uurimata Väliskestal elavad loomad e. epibiondid · Ei ole haigustekitajad ega parasiidid · Arvukalt esinedes võivad olla häirivad · Arvukas esinemine näitab üldiselt vee toitainetesisalduse liigset suurenemist (reostumist, ületoitelisust) · Imiussid, väheharjasussid jmt. lõpustel · Vähikaanid (Branchiobdellidae) vähi koorikul ja lõpuskoopas. Mõned võivad imeda vähi verd (fakultatiivsed parasiidid) Vähkide massilise suremise avastamise korral on Eestis vaja informeerida maakonna keskkonnateenistust. Veel elavaid, kuid ilmselt haigeid vähke võib fikseerida piirituses (viinas) ja anda Keskkonnateenistuse kaudu üle näiteks Põllumajandusülikooli kalakasvatuse osakonna teadlastele
ainuõõssed ja käsnad. Kehapinnaga hingajad elavad vees või niisketes kohtades, et hingamispind püsiks pidevalt niiske. Kui keha on õhuke ja lame nagu lameussidel, on keharakud väliskeskkonnale lähedal ja hapnik pääseb kergesti kõikidesse kudedesse, mistõttu neil vereringet polegi. Loomade sooltes parasiteerivaid paelusse varustab toidu ja energiaga peremeesorganism, neil pole vaja ei hingamis- ega seedeelundeid. Veres või teistes kudedes parasiteerivad imiussid omastavad peremehe veres lahustunud hapnikku kogu oma keha pinna kaudu. Maismaal elaval vihmaussil on naha all tihedalt veresooni. Hapnik jõuab läbi naha veresoontesse ning veri kannab selle kudedesse. Vihmaussile sobib elupaigaks niiske ja õhurikas pinnas. Naha kuivamine, aga ka vee alla sattumine on talle hukatuslik. Lisa Vihmaussid hingavad mullapoorides olevat õhku. Vihmaveega üleujutatud käikudes ei saa nad aga pikemat aega olla, sest muld seob su
annaabi.ee 
