Alamhõimkond: Agaricomycotina Klass: Agaricomycetes Selts: Pilvikulaadsed Russulales Sugukond: Pilvikulised Russulaceae Perekond: Riisikas Lactarius Pers.1797 Iseloomustus • Viljakeha kübara, jala ja eoslehekestega. • Seeneliha piimmahlaga, mis tekib spetsiaalsetes seeneniitides ehk nn piimmahlasoontes. • Kübara- ja jalaliha heteromeerne- koosneb seeneniitidest ja nende vahel pesadena asuvatest rakjatest elementidest ehk sfärotsüstidest. Kalamees.K.2011.Riisikad.Tasku määraja Iseloomustus • Eoslehekeste seeneliha enamasti monomeerne- koosneb ainult seeneniitidest, sfärotsüstide pesi leidub harva eoslehekeste välimises osas. • Erandlikult koosneb eoslehekeste seeneliha ainult sfärotsüstidest kuldriisikal ( L.volemus). • Eosed ribidest, näsadest ja/või paratsüstiididega, vaid kuldriisikal lamprotsüstiididega. • Pandlad(seeneniitide rakuvaheseinte kohal tekkivad sillakesed ) puuduvad. Kalamees.K.2011.Riisikad
Seeneretk Riisikad Riisikad on mükoriisat moodustavad metsaseened, selle seenerühma kõige olulisem tundemärk on piimmahl, mis seene lõikamisel välja valgub. Piimmahlas õhuhapniku toimel tekkiv keemline värvimuutus on liikide määramisel suureks abiks. Paljud heade söögiseentena tuntud riisikad on toorelt kibedad ja lausa mürgised. Porgandriisikas Kübar oranzikaspunane, veidi kleepuv, serv sügavalt sisse rullunud. Jalg lühike ja oranz, kaetud valgete ebemete ja aukudega. Eoslehed on hele- oranzid. Söödav värskelt. Kuuseriisikas Kübar ja vars vigastuse korral muutub vigastatud kohast rohekaks. Seenejalg on oranzi värvi. Kübar noorel seenel kumer, hiljem lamenev, vanemal seenel madalalt lehterias. Eoslehekesed tihedad, las-
Tuntud soogiseened Maitse valdavalt kibe Tihti sümbioosis puudega, moodustades mükoriisa 3 Kirjeldus Seenekübar nõgus, kuni lehtrikujuline Kübaral enamasti kontsentrilised ringid Seenejalg suurel osal nõgus Viljakehad piimmahlasoontega Erineva pikkusega eoslehekesed Membraanne voi intertsellulaarne pigment 4 Söögiseened Mõned riisikad toorelt söödavad, enamik mitte. Peale kupatamist mürgid kaovad, kuid kõiki siiski ei soovitata süüa. Parimad söögiseened on maheda maitsega riisikad: porgandriisikas, kuuseriisikas ja veririisikas. Kibeda maitsega riisikatest tuntumad on männiriisikas, kaseriisikas, kollariisikas ja tõmmuriisikas. 5 Porgandriisikas Lactarius deliciosus
Selline kooselu on mõlemale kasulik Seen saab taimelt oma eluks vajalikke toitaineid Seen aitab aga taimel mullast kätte saada vett ja toitesoolasid. Söögiseened Eesti metsades kasvab palju seeni. Mõned neist on maitsvad söögiseened, teised aga ohtlikult mürgised. Riisikaid ja pilvikuid tuleb enne söömist keeta kupatada. Ilma keetmata võib kohe pannile panna puravikud ja kukeseened Riisikad Riisika tunneme ära valgest piimjast vedelikust, mis voolab välja vigastatud kohast Kuuseriisikas Männiriisikas Kaseriisikas jt Männiriisikas Seen on punakaspruun, noorelt valkja kirmega. Kübar on noorena kumer, hiljem nõgus. Kasvab männikutes, rabades. Kuuseriisikas Kuuseriisikas on väga maitsev söögiseen, mida võib süüa värskelt, ilma kupatamata. See on noore porgandi värvi seen, kübaral rohekad laigud.
Tartu Kutsehariduskeskus Toidutehnoloogia osakond Diana Notberg Tep 09 Seened Iseseisevtöö Juhendaja: Jolanda pärtmaa Tartu 2009 Sisukord 1.Puravikud 2.Riisikad 3.Kukeseen 4.Pilvik 5.seenemürgitus 6.kasutatud kirjandus Puravik Lisaks silmailule ja leidmisrõõmule on puravikud ka suhteliselt toitaineterikkad võrreldes teiste seentega. Nii on puravikud ühed valgurikkamad seened, mida meie metsadest korjata võib. Valguvaesem on nende jalaosa, suhteliselt valgurohkem aga seenekübar. Mida vanem seen, seda vähem tema viljakehas valke on, sest valgud on koondunud eostesse. Kõige rohkem on puravikes siiski vett
rakukesta läbivateks molekulideks. Nii talitlevad surnud organismidest toituvad seened e. saprotroofid, kelle alla kuuluvad ka kandseened. Arvatakse, et kandseened lahknesid kottseentest rohkem kui 500 miljonit aastat tagasi ning nüüd on nendest tekkinud omaette rühm. Neid on määratletud ligikaudu 16 000 liiki, hõimkonnas on kolm klassi ning nad kõik on esindatud ka Eestis. Kandseente hulka kuuluvad tuntud söögiseened - riisikad ja puravikud, aga ka torikseened, roosteseened jne. Nad on ühed olulisemad saprotroofid, puujuurte sümbiondid või parasiidid. Siia kuuluvad ka majaseened, mis lagundavad (mädandavad) puitu ja teisi materjale nt. majavamm võib maja puitosad soodsate tingimuste juures hävitada mõne kuuga. Kandseened koosnevad pikkadest silinderjatest seeneniitidest e. hüüfidest. Mullas, puidus ja mujal kasvupinnastel moodustavad harunenud hüüfid seeneniidistiku e. mütseeli
5. seente kasutamine ja kasulikkus looduses kasutatakse toiduks, toiduainete tööstuses(pärm, hallitusjuust) ravimid(antibiootikumid) lõnga värvimiseks, paberi valmistamiseks, loomasöödaks, veepuhastuseks, pesupulbritööstuses, kääritamiseks. Kasulikkus: lagundajad, kui toituvad surnud org.ainest. (saprotroof) taimsematerjali lagundatajatena on head. Sümbiontidena- sümbioosis elavad teiste organismidega. Nt. puravikud,riisikad on sümbioosis puittaimedega. Puu saab vett ja min.aineid paremini kätte. Seen saab puult org.aineid. Toiduks- riisikad loomadele. 6. kahjulikud seened, millised ja kuidas? Parasiitseened(elavad teiste arvelt, taimeparasiit, nõgiseened, roosteseened, jalaseen.)- tekitavad teistele org.haigusi. vamm -puitesemete, hoonete kahjustamine. Kärbseseen, kevadkogrits toorena, saatanapuravik- seenemürgitus.Hallitusseened- tarbeesemed pärmseened- puuviljadel, marjadel. 7. bakteriraku ehitus
Seente kooselu teiste organismidega 8 klass Mükoriisa (1) · Kübarseened, näiteks pilvikud, riisikad ja puravikud, elavad sümbioosis puude juurtega. · Seeneniidid varustavad taimejuurt vee ja mineraalainetega, ise saavad nad juurtest orgaanilisi aineid. · Mükoriisat esineb enamikul taimedel. Mükoriisa (2) · Juurt koos seeneniitide põimikuga nimetatakse seenjuureks ehk MÜKORIISAKS. Mükoriisa (3) · Leidub taimi, nagu näiteks kanarbik, mis polegi võimeline elama ilma mükoriisata. Parasiitseened (1)
Esimene saak on umbes 3-4 nädala möödudes, saagikus on umbes 85%. Ühest ja samast substraadist saab 2- 4 saagi korjet teha,siis muutub see kõlbmatuks. Ühe kilogrammi hind on 60 EEK. 5. Hallitus tekib substraatidel ja pruunilaiksus tekib shampiljoni kübaral 6. Cecid kärbes Phorid kärbes Sciarid kärbes 7. austerservikud shampiljonid kuningservikud shiitake 8. Austerservikud Kukeseened Riisikad Puravikud Kuningservikud Paddy Straw Enokitake Maitake Nameko Veinipunane Stopharia Shiimeji Kuritake Kukirage Shampiljonid Mustad seened Reishi
välispinnal ja sees ● Muutuvad märgatavaks viljakeha ilmumisel ja hallitusena Kübarseened ● Suuremjagu seeni kuulub kübarseente hulka ● Suurem osa seenest - niidistik elab mullas. ● Mükoriisa seeneniidid varustavad puid vee ja mineraalainetega ja saavad ise puujuurtest toitaineid Kübarseened 2 ● Elavad sümbioosis eelistatult teatud puuliikidega ● Seeneniidistik hakkab arenema soodsatesse tingimustesse sattunud seeneeostest ● Kübarseened on näiteks: puravikud, riisikad, pilvikud Hallitusseened ● Hallitusseened on niitjad seened mis kuuluvad vetik- kott- või teisseente hulka ● Omane: klorofülli puudumine, eostega paljunemine ja seeneniidistiku moodustumine ● Seene keha kujutab endast pikka sageli hargnevat niiditaolist moodustist ehk hüüfi Hallitusseened 2 ● Toituvad orgaanilistest ainetest ● Enamik elab surnud organnilistel ainetel ● Hallitusseened: Nutthallitus, Pintselhallitus, Kolbhallitus, Valge Hallitus Pärmseened
Lk 72-Seened 1. Kirjeldage seente looduslikku mitmekesisust. Seeni on üherakulisi kui ka hulkrakseid, samuti seened evolutsioneeruvad kiirelt, seega tekib uusi liike pidevalt juurde. 2. Missugustest osadest koosneb hulkrakne seen? Seeneniitidest (hüüfidest), mis moodustab mütseeli ja viljakehadest, kus moodustuvad eosed. 3. Tooge kand- ja kottseente näiteid. Kandseened: riisikad, puravikud ja kottseened:pintselhallik 4. Missugused ehituslikud iseärasused on seenerakul? Üherakulised pärmseened on ümarad aga hulkraksete rakud on piklikud silindrikujulised. Samuti puuduvad rakkudel otsmised rakuvaheseinad ja seega koosneb seeneniit ühest hulktuumsest rakust. 5. Milles seisneb seente looduslik tähtsus? Seened ühed peamised surnud rakkude lagundajad, lagundavad ka neid keemilisi ühendeid, mida teised organismid ei suuda (näiteks tselluloos ja ligniin) 6
närbub. seeneriiki kuulub suur hulk erineva välisehitusega üherakulisi ja hulkrakseid organisme. osa neist on mikroskoopilised, kuid paljud on ka palja silmaga nähtavad. seeneliike leidub maailmas ligikaudu 1,5 miljonit. enamik seeni on hulkraksed organismid, kelle keha koosneb seeneniitidest e hüüfidest. hüüfid kasvavad ja harunevad kiiresti ning moodustuvad omavahel läbipõimunud seeneniidistiku e mütseeli. Kandseened- puravikud, riisikad, pilvikud, sampinjonid. Ikkeseened-Täpphallikud (toiduainete hallitus), roheallik (penitsilliin) Kottseened-pärmiseened, jahukaste, murkel. seeneraku tsütoplasmast leiame samad organellid mis esinevad loomaraku ehituses. neil ei esine taimedele omaseid vakuoole ega plastiide. Mõnede seeneliikide rakkudel otsmised rakuvaheseinad puuduvad ja seetõttu koosneb seeneniit ühest hulktuumsest rakust. rakukest koosneb kitiinist. membraansetest struktuuridest esineb seentel
Soodsates tingimustes pungumisega Ebasoodsates tingimustes eostega Kasutamine: Alkohoolsed joogid Taina kergitamiseks Söödapärmi põllumajandus loomadel söödaks Vitamiinpreparaadina 4. Pärm hakkab käärima, eraldub süsihappegaas ja alkohol ja tainas hakkab kerkima ning läheb poorseks 5.Toitumine: orgaanilisest ainest Mida leidub mullas- lagundajad Mida saavad sümbioosi teel puudelt Paljunemine: Puravikud- eostega, mis tekivad torukestes Riisikad- eostega, mis tekivad eoslehekestel 6. Söödavuse järgi Värskelt söödavad seene näit. kukeseen, arusampinjon, kuuseriisikas Kupatatult söödavad näit. männiriisikas, kaseriisikas Mittesöödavad (mittemürgised) näit. sapipuravik, pipartatik, pruunkärbseseen Mürgised näit. kärbseseen, saatanakivipuravik, punanekärbseseen 7. Sampinjonil on eoslehed roosad Kärbseseenel on tupp Kärbseseenel on ebemeline jalg Sampinjonil on rõngad hästi näha
Valmistatakse · Taigent · Õlut · Kefiiri http://www.youtube.com/watch?v=5ruXdbUl_TE Õpi õpikust lk 72 ... 75 Tv 32.1, 32.3, 34.1 1.Millised tingimused sobivad seentele kasvamiseks? 2.Millest koosneb kübarseente viljakeha? 3.Miks moodustavad seened viljakehi? 4.Kus valmivad seente eosed? 5.Kuidas lagundajad seened toitu hangivad? 6.Mille poolest erinevad pärmseened teistest seentest? Leia söögiseened õpikus lk 80 ... 81 · riisikad: jalg seest õõnes, eraldab (enamasti) kibedat piimmahla kupatada! · pilvikud: jalg õõnsuseta · puravikud: kübara alaküljel on eostorukesed mitte eoslehekesed · harilik kukeseen · suur sirmik · kuhikmürkel kevadseen Uuri seinatabelit! Tv 34.2 Seenelise meelespea: · Korja ainult tuttavaid seeni! · Ära korja seeni linnast ega maanteede lähedusest, sest seened koguvad endasse raskmetalle! Sampinjon Valge kärbseseen
Seened on hulkraksed organismid. Nad on heteroofid.Keha koosneb seeneniitidest e.hüüfidest. Need on pikad silindrikujulised rakud. Seeneniidistik e.mütseel. Seened paljunevad eoste abil. Moodustuvad sugulisel ja mittesugulisel teel.Sugulisel paljunemisel arenevad eosed viljakehades. Kandseente hõimkonda kuuluvad puravikud,riisikad,pilvikud,sampinjonid. Eosed valmivad kübara alaküljel paiknevate eoslehtede või torukeste pindadel. Hallikud on hallitust põhjustavad seened. Üherakulised pärmseened on ümarad , kuid hulkraksete seente hüüfe moodustavad rakud on pikad ja silindrikujulised. Mõned seeneliikide rakkudel otsmised rakuvaheseinad puuduvad ja seetõttu koosneb seeneniit ühest hulktuumsest rakust. Membraanist väljapoole jääb seentele iseloomuliku koostisega rakukest
Seen saab taimelt oma eluks vajalikke toitaineid Seen aitab aga taimel mullast kätte saada vett ja toitesoolasid. Söögiseened Eesti metsades kasvab palju seeni. Mõned neist on maitsvad söögiseened, teised aga ohtlikult mürgised. Riisikaid ja pilvikuid tuleb enne söömist keeta – kupatada. Ilma keetmata võib kohe pannile panna puravikud ja kukeseened Riisikad Riisika tunneme ära valgest piimjast vedelikust, mis voolab välja vigastatud kohast Kuuseriisikas Männiriisikas Kaseriisikas jt Männiriisikas Seen on punakaspruun, noorelt valkja kirmega. Kübar on noorena kumer, hiljem nõgus. Kasvab männikutes, rabades. Kuuseriisikas Kuuseriisikas on väga maitsev söögiseen, mida võib süüa värskelt, ilma kupatamata. See on noore porgandi värvi seen, kübaral rohekad laigud.
membraani. 8. Mis taim veepuudusel närbub? Veepuudusel kasutab taim ära osa vett vakuoolist ja närbub, sest siserõhk. 1. Kirjeldage seente looduslikku mitmekesisust. Seeni on üherakulisi kui ka hulkrakseid, samuti seened evolutsioneeruvad kiirelt, seega tekib uusi liike pidevalt juurde. 2. Missugustest osadest koosneb hulkrakne seen? Seeneniitidest (hüüfidest), mis moodustab mütseeli ja viljakehadest, kus moodustuvad eosed. 3. Tooge kand- ja kottseente näiteid. Kandseened: riisikad, puravikud ja kottseened:pintselhallik 4. Missugused ehituslikud iseärasused on seenerakul? Üherakulised pärmseened on ümarad aga hulkraksete rakud on piklikud silindrikujulised. Samuti puuduvad rakkudel otsmised rakuvaheseinad ja seega koosneb seeneniit ühest hulktuumsest rakust. 5. Milles seisneb seente looduslik tähtsus? Seened on peamised surnud rakkude lagundajad, lagundavad ka neid keemilisi ühendeid, mida teised organismid ei suuda (näiteks tselluloos ja ligniin). 6
Seened ja Inimene Paratamatul on nii, et seened ja inimesed on väga palju seotud. On olemas palju erinevaid liiki seeni, ühed neist on head ja kasulikud inimesele, teised aga väga kahjulikud. Neid võib leiduda metsades, puudel, parkides, aedades, inimese nahal, toidus jne. Kasulikeks võib pidada söögiseeni nt puravikud, riisikad, pilvikud, sampinjonid jne, mis kasvavad tavaliselt metsades. Inimesed käivad neid igal aastal korjamas. Igal aastal kasvavad nende asemele aga uued seened. Enamiku seeni moodustab mütseeli, kuid kõige rohkem korjatakse ikka selliseid seeni, mis koosnevad jalast ja kübarast (koosnevad hüüfidest). Kandseened on kasulikud see tõttu, et nad söövad surnud piutu, nii kõduneb see kiiremini ära ja inimestel pole vaja sellepärast pead murda, sest seente tähtsus ongi lagundamine
nad taimeriiki. Nende olemusvormiks on seeneniidid ehk hüüfid, mis moodustavad seeneniidistiku ehk mütseeli. Seened jagunevad järgmisteks hõimkondadeks: 1.Viburseened- taimede, loomade, seente parasiidid 2.Ikkesseened- kõik hallikulaadsed 3.Kottseened- maismaal, harvem vees elunevad saproobid või taimede, loomade ja seente parasiidid või poolparasiidid. 4.Kandseened-nende hulka peetakse kõige enam arenenumad seened, sinna kuuluvad riisikad, puravikud, samuti majaseen On veel ka teisseened, aga kuna nende suguline paljunemine on teadmata , ei kvalifitseerita neid teistesse seenerühmadesse. Seenerakud ei moodusta kudesid erinevalt teiste organismide puhul sarnase ehituse ja talitusega rakkude kogumikud seda teevad. Seened paljunevad eoste abil . Seened omavad elukoosluses väga suurt rolli. Koos bakteritega on nad peamised surnud organismide lagundajaid. Seentel on osa ka inimese elus
mulda ja kõdunevad, rikastades mulda lämmastikuga. Mükoriisa: Enamikul puudest ja paljudel rohttaimedl leiame suhteliselt lühikesi paksenenud harulisi külg-ja lisajuuri . Need kujutavad endast seeneniidistiku ja juurekoe tiheda ühenduse tagajärel tekkinud seejuuri ehk mükoriisasid. Sellist nähtust kus seened ja kõrgemate taimede juured moodustavad mükoriisasid nimetatakse kooseluks mükoriisa näol. Mükoriisade moodustajateks on tavaliselt kübarseened (puravikud, riisikad, kärbseseened, pilvikud jt.) Harvem kott ja puguseente ja mittetäielike seente esindajad. Mükoriisa moodustumisel katkeb juurte tipmine kasv ning algab intensiivne dihhotoomne hargnemine. Selle tagajärjel kujunevad mitmesuguse kujuga seenejuured. Anatoomilise ehituse alusel eristatakse kolme tüüpi mükoriisasid: *Endotroofne juure esikoore parenhüümi rakkudes asuvad põisjad seenehüüfid. Ei esine lõikheinaliste, maltsaliste ja ristõieliste sugukondades. Seigseened!
vee, turgor langeb ja selle tulemusena taim närbub. seeneriiki kuulub suur hulk erineva välisehitusega üherakulisi ja hulkrakseid organisme. osa neist on mikroskoopilised, kuid paljud on ka palja silmaga nähtavad. seeneliike leidub maailmas ligikaudu 1,5 miljonit. enamik seeni on hulkraksed organismid, kelle keha koosneb seeneniitidest e hüüfidest. hüüfid kasvavad ja harunevad kiiresti ning moodustuvad omavahel läbipõimunud seeneniidistiku e mütseeli. Kandseened- puravikud, riisikad, pilvikud, sampinjonid. Kottseened-pärmiseened, jahukaste, murkel. seeneraku tsütoplasmast leiame samad organellid mis esinevad loomaraku ehituses. neil ei esine taimedele omaseid vakuoole ega plastiide. mõnede seeneliikide rakkudel otsmised rakuvaheseinad puuduvad ja seetõttu koosneb seeneniit ühest hulktuumsest rakust. rakukest koosneb kitiinist. membraansetest struktuuridest esineb seentel tsütoplasmavõrgustik, golgi kompleks, lüsosoomid, ribosoomid, mitokondrid.
moodustavad omavahel läbipõimunud seeneniidistiku ehk mütseeli. - Seened paljunevad enamasti eoste abil, nii sugulisel kui ka mittesugulisel teel. Osal seeneliikidel arenevad eosed sugulise paljunemise korral viljakehades. Kui mütseel on tihedalt kasvukeskkonnaga läbi põimunud ja seetõttu me seda enamasti ei märka, siis on viljakeha seene kõige kergemini eristatav osa. - Kandseente hõimkonda kuuluvad purvaikud, riisikad, pilvikud, sampinjonid - söögiks. Nende seente viljakeha peamised osad on kübar ja jalg, mis koosnevad tihedalt kokkupõimunud hüüfidest. Eosed valmivad kübara alaküljel paiknevate eoslehtede või torukeste pindadel. Kandseente hulka kuuluvad ka torikulised, mis elavad enamasti puudel ja toituvad surnud puust, taimeraku kestade ligniinist. Sellega kahjustavad nad elusaid puid, põhjustavad neil mädanikku ja võivad puutüved seest
Hakkas taimeriike kirjeldama ja uurima Robert Hooke Leiutas 1. hästi toimiva valgusmikroskoobi(1665) mis suurendas 40x Võttis kasutusele mõiste "rakk" SEENED Klassifitseerimine ehk rühmitamine: 1. IKKESEENED- Kõige algelisemad, puuduvad niitide rakuvaheseinad, nt hallitusseened 2. KOTTSEENED- Kottjad moodustised milles on kinni eosed, mis pole õhule avatud, nt pärmseened, nuttseened 3. KANDSEENED- Eosed on millegi küljes kinni ja õhule avatud, nt riisikad, puravikud Üldised tunnused: 1. Hüüfid(seeneniidid) moodustavad mütseeli(seeneniidistiku) va. pärmseen 2. Heterotroofid- peavad saama valmis toidu 3. Rakukest on kitiini taolisest ainest 4. Suur aktiivne pind- niite on nii palju, et nad hõlmavad suure imamispindala 5. Pigmentide mitmekesisus- Palju erinevaid värvaineid 6. Moodustavad Mükoriisa- Tekib seene ja kõrgema taime juure vahel Paljunemine: 1. Kõige sagedamini eostega 2
kuuma pinnaga. Toimub kuival pannil või selleks mõeldud seadmes - rösteris. 11. Kupatamine Eesmärk on eemaldada · Pott Keedad toiduatiner rohkes · Riisikad (v.a kuuse- mittesoovitavaid maitse ja · Pliit vees 2-3min. Pannakse ja porgandiriisikad) lõhnaained või organismile · Vesi keema külma vette, · Enamik pilvikuid mürgiseid aineid. aetakse keema, kurnatakse ja valatakse uus külm vesi
Eluvormilt puud, põõsad; Siseehitus lihtsam (puiduosas trahheiidid); Enamikus igihaljad. Paljaseemnetaimede tähtsus Hapnik Kliima Osalevad mulla tekkes Pakuvad varju organismidele Vaigune puit (vastupidav) Küte Ilupuud Vaik- tooraine ja kasutatakse raviks Paljaseemnetaimede ehitus Juur- segajuurestik, mis koosneb peajuurest, külgjuurtest ja lisajuurtest Paljudel okaspuudel on mükoriisa seeneniidistiku ja juurekoe põimikud (puravikud, riisikad) Paljaseemnetaimede ehitus Vars Võsu noort ja puitumata Click to edit Master text styles osa nimetatakse Second level võrseks Third level Okkad kinnituvad kimbuna või üksikult Fourth level lühivõrsete tippu Tugevasti puitunud vart nimetatakse tüveks
seenepirukatele ning hautistele. Kuivatatult on suurepärane lisand suppidele, kastmetele ja lihatoitude juurde. Omab meeldivat vürtsikat maitset. Kuigi seenelkäimine on üks tavapärane suve lõpu ja sügise juurde kuuluv tegevus, ei tea paljud seenelised, et mitmed maitsvad söögiseened kasvavad kõdunevatel kändudel ja mahalangenud puudel. Paljud seenelised suunavad tähelepanu vaid nn traditsioonilistele söögiseentele, milleks on riisikad, puravikud, pilvikud, võiseened. 4 Üheks selliseks heidikuks on kujunenud ka kännuampel, keda peetakse ekslikult mittesöödavaks seeneks, ebakvaliteetseks või lihtsalt ei vaevuta lähemalt uurima. 3.4 Sarnased liigid Suitskollanutt (Naematoloma capnoides) on hallide eoslehtedega ja palja jalaga, kasvab peamiselt okaspuudel ja on samuti söödav ning üsna hea maitsega.
- Toimub õhulämmastiku tootmine bioloogilisse aineringesse 9) Mükoriisa • Endotroofne – juure esikoore parenhüümi rakkudes asuvad põisjad seenehüüfid. Ei esine lõikheinaliste, maltsaliste ja ristõieliste sugukondades. • Ektotroofne – hüüfid asuvad kooreparenhüümi rakkude vahel ja tiheda kattena juure välispinnal. Sellistel taimedel puuduvad juurekarvad. Esineb enamasti 2-id. lehelistel puudel. Kandseened – puravikud, pilvikud, riisikad jne 10)Vars, varte põhitunnused ja ülesanded Tunnused: • Taime maapealne vegetatiivne organ • Vars koos lehtedega on võsu • Vars areneb pungast Ülesanded: - Külgharude moodustamine, lehestiku, õite ja viljade kandmine, vee ja fotosünteesi produktide transport 11) Varte tüübid ja harunemine • Puittaimed: puud (esimene ja teine rinne), põõsad, puhmad, poolpõõsad • Rohttaimed: 1-aastased, 2- aastased ja mitmeaastased
· Kloroplast- 2 membraani, lamelli ( klorofülli molekulid ) , DNA , RNA , valgud, ribosoomid. · Fotosüntees 6H20 + 6CO2 - C6H12O6 + 6O2 · Vakuoolid- põied, varu- ja jääkained. Raku vananedes- tsentraalvakuool. Taime siserõhk- turgor. Seened · Eukarüoodid · Heterotroofid- kasutavad teiste sünteesitud aineid energia saamiseks · Seeneniit- hüüf , seeneniidistik- mütseel · Eosed viljakehas · Kandseened- puravikud, pilvikud, riisikad ja sampinjonid. · Hallikud- pintselhallik · Mükrotoksiinid- hallituse mürgisus · Pärmseened · Rakkudes pole plastiide ja vakuoole · Üherakulised- ümarad , hilkraksed pikad silindrikujulised. Mõnedel puudub rakuvahesein seeneniit on 1 hulktuumne rakk. Rakukest kitiinist. · Surnud organismide lagundajad. Suudavad lõhustada keemilisi aineid , mis toiduks teistele taimedele ei kõlba. Bakterid
Hõimkond: Kandseened (Need on need seeneraiped mis metsas kasvavad) Maailmas 25000 liiki. Seeneniidid kakstuumsed, rakkudeks jagunenud. Lülieoseid suhteliselt harva. Sugulises protsessis eoskand on nelja eosega. Kolm klassi: 1. Tüsiskandseened (Nt. Roosteseened) 2. Pungkandseened (Nt. Nõgiseened) 3. Eoslavaseened, Neli rühma: · Tardseened · Mittelehikseened (Nt. Kukeseened) · Lehikseened (Nt. Puravikud, Riisikad, Pilvikud jne.) · Puguseened Orgaanilised ained Sahhariidid: · Monosahhariidid (riboos, desoksüriboos, glükoos, fruktoos) · Di- ehk oligosahhariidid (laktoos, sahharoos, maltoos) · Polüsahhariid ehk liitsuhkrud (tärklis, tselluloos, kittiin, glükogeen) Lipiidid ehk rasvad (vahad ja steroidi kuuluvad ka siia alla) Rasvad on kõige energiarikkamad ühendid. Valgud ehk proteiinid Valgud on biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohapped, mis on ühendatud
Spoorid aitavad üle elada perioode, kus on puudu eluks vajalikest ainetest ja tingimustest 3.8 1. Kirjeldage seente looduslikku mitmekesisust. Seeni on üherakulisi kui ka hulkrakseid, samuti seened evolutsioneeruvad kiirelt, seega tekib uusi liike pidevalt juurde. 2. Missugustest osadest koosneb hulkrakne seen? Seeneniitidest (hüüfidest), mis moodustab mütseeli ja viljakehadest, kus moodustuvad eosed. 3. Tooge kand- ja kottseente näiteid. Kandseened: riisikad, puravikud ja kottseened:pintselhallik 4. Missugused ehituslikud iseärasused on seenerakul? Üherakulised pärmseened on ümarad aga hulkraksete rakud on piklikud silindrikujulised. Samuti puuduvad rakkudel otsmised rakuvaheseinad ja seega koosneb seeneniit ühest hulktuumsest rakust. 5. Milles seisneb seente looduslik tähtsus? Seened ühed peamised surnud rakkude lagundajad, lagundavad ka neid keemilisi ühendeid, mida teised organismid ei suuda (näiteks tselluloos ja ligniin) 6
); hallitusjuustu valmistamine (Penicillium) mükoproteiin liiki Fusarium venenatum kasvatatakse tööstuslikult ja tema mütseelist kasutades sidujana munavalget valmistatakse lihasarnaseid tooteid (QuornTM), mis on populaarsed just taimetoitlaste seas. tselluloosi lagundajad (Chaetomium, Trichoderma) antibiootikumide ja mükotoksiinide tootjad (Eurotiales: Aspergillus, Penicillium) KANDSEENED Kandseente hulka kuuluvad tuntud söögiseened (riisikad, puravikud, pilvikud), aga ka torikseened, roosteseened jm. Kandseened on ökoloogiliselt väga erineva elustrateegiaga organismid. Nad on ühed olulisemad surnud taimejäänuste, s.h. puidu lagundajad, puujuurte sümbiondid või parasiidid. Nagu eelmistes seenerühmades esineb ka siin, ehkki harvem, liike, mis paljunevad mittesuguliselt koniididega või pungumisega (pärmid). Kandseente kübaraga viljakehad on sugulise paljunemise organid, seen ise elab ja hangib
harunevad ning moodustavad omavahel läbipõimunud seeneniidistiku ehk mütseeli. Seened paljunevad eoste abil, mis moodustuvad nii sugulisel, kui ka mitte sugulisel teel. Sugulise paljunemisel korral arenevad eosed viljakehades. Kui mütseel on kasvukeskkonnaga läbi põimunud, siis me seda enam ei märka. Viljakeha on aga kergesti eristatav. Mitmed loomad ja seal hulgad inimesed kasutavad seda toiduks. Põhiliselt kasutatakse toiduks kandseeni (puravikud, riisikad, pilvikud, sampinjonid jne). Kandseente peamised osad ja kübar ja jalg, mis on koosnevad tihedalt läbipõimunud hüüfidest. Eosed valmivad neil seentel kübara all paiknevate eoslehtede ja torukestel pindadel. Hallitus, mis tekib toiduainetele ei koosne ainult ühest seeneliigist, enamasti on see moodustunud mitmetest hallikute liikidest. Tuntuim hallik on kottseenete hulka kuuluv pintselhallik (sellest tehti esimene antibiootikum penitsilliin).
süüakse esiti kuumalt, seejärel külmalt, ülejääk aga marineeritakse. Kalasõber ei lase mööda juulis-augustis ette tulevat võimaliust maitsta praetud või grillitud lesta, võrratu maitseelamus on kuum lõhnav suitsulest. Selliseid delikatesse nagu sprotid, marineeritud või suitsuangerjas ja röstitult marineeritud silm leiab purki või karpi panduna kauplusest aastaringselt. Eesti üks omapära on metsaseened, mida võiks kutsuda ka taimetoitlase ulukilihaks. Marineeritud riisikad või salati soolariisikatest hapukoore ja sibulaga leiab peolaualt, hapukoorega seenekaste on aga armastatud igapäevaroog. Kui seenesaak on kehv või aega metsaminekuks napilt, rahuldutakse ka kultuurseentega. Eestlase armastatuimaks lihaloomaks on alati peetud siga. Sealiha tavalised kaaslased on kartul ja hautatud hapukapsas. Ainulaadne roog on mulgikapsas - hautatud hapukapsas kruupide ja rasvase sealihaga, mida ka poest purkipandult saab. Eestlase keelele ja kõhule on
3.2. Kandeosed tekivad 4-kaupa mikroskoopiliste eoskandade küljes, kinnitudes neile eostugede abil. Kui eoskannad on tihedalt üksteise kõrval, moodustavad nad eoslava. Eoslava asub viljakeha pinnal või osal, mida nimetatakse eoslavakandjaks ehk hümenofooriks. Viljakeha võib olla tasane, õhuke, substraadile liibuv, või varreta kübarakujuline. Eoslavakandja võib olla moodustunud radiaalsetest lehekestest ehk lamellidest (riisikad) või torukestest (tuletael). On ka narmaste või hambakeste sarnaseid eoslavasid. Seened toodavad eoseid väga palju. Eosed levivad peamiselt tuulega. Vähesel määral levivad eosed vee ja loomadega. Näiteks jalakasurma eoseid levitavad maltsaüraskid. Lehikseened levivad nö ,,seeneussidega,, ehk putukate vastsetega. Sobivates tingimustes idanevad eosed ruttu, välja arvatud püsieosed, mis on kohastunud säilima pikka aega. Idanemiseks vajavad eosed niiskust, soojust (3o..
kestale. 8. Veepuudusel kasutab taim osaliselt ära vakuoolides vee, siserõhk langeb ja taim närbub. lk72 2. Hulkraksete seente keha koosneb seeneniitidest ehk hüüfidest. Soodsates kasvutingimustes hüüfis kasvavad ja harunevad kiiresti ning moodustavad omavahel läbipõimunud seeneniidistiku ehk mütseeli. kandseente viljakeha koosneb jalast ja kübarast. Eosed valmivad kübara alaküljel paiknevate eoslehtede või torukeste pindadel. 3. Kandseened- puravikud, riisikad, pilvikud, sampinjonid. Kottseente hulka kuulub ntks pintselhallik. 4. Üherakulised pärmseened on ümarad, kuid hulkraksete seente hüüfe moodustavad rakud on pikad ja silindikujulised. mõnede seeneliikide rakkudel otsmised rakuvaheseinad puuduvad ja seetõttu koosneb seeneniit ühest hulktuumsest rakust. 5. Seened on koos bakteritega ühed peamised surnud organismide lagundajad. 6. Seened põhjustavad seenhaigusi, mis kahjustavad ntks elusaid puid. 7
b) eosed on lülistunud kandjatel ehk koniidikandjatel 2. Kübarseentel ehk kõrgematel seentel a) kottseened - eosed valmivad rakusiseselt eoskotis, kus on 4 või 8 eost. Nt pärmid, mürklid, kogritsad, liugikud b) kandseened - eosed moodustuvad rakuväliselt, täpsemalt tipmiselt rakkude otsajätketes. 1 Rakk moodustab 4 eost. Eoseid moodustavad rakud annavad kokku eoslava, 3 tüüpi: 1. esineb eoslehekestena (altpoolt nagu raamatud), nt riisikad ja pilvikud 2. esineb eostorukestena, nt puravikud ja tatikad 3. esineb ogajate narmastena, nt narmikud, põdramokk. Uus seen tekib: kahe erineva seene niidistikud segunevad, ühinevad. Eostega paljunemine eostaimedel. 1. Sammaltaimedel (paberil joonis) 2. Sõnajalgtaimedel (paberil joonis) Eostega paljunemise bioloogiline eripära 1. eosed on erilised üherakulised paljunemisstruktuurid 2. eosed levivad hõlpsalt õhu ja veega 3
Soomustorik, austerservik. Puravikulaadsed. Puravikud, majavamm, liimikud, vahelikud, juurepähklid. Limanutilaadsed. Limanutid, vesinutid, võlvnutid. Heinikulaadsed. Heinikud, ebaheinikud, võluheinikud, puiduheinikud, külmaseen, lehtrikud, kõrgesed, käbikõrgesed, pisisirmikud, nööbikud. Sampinjonilaadsed. Sampinjonid, sirmikud, tindikud. Kärbseseenelaadsed. Napsikulaadsed. Punalehikulaadsed. Vöödikulaadsed. Vöödikud, värvikud, kollanutid, mamplid. Pilvikulaadsed. Pilvikud, riisikad. Puguseened. Viljakeha sageli kerajas, vähemalt noorena kaetud nahkja kattega (periidiga). Eosed arenevad vähemalt alguses viljakeha sees. Tanuseenelaadsed. Murumunalaadsed (murumuna, hiidmuna, maatähed). Murukeralaadsed. Luiteseenelaadsed. Vakkseenelaadsed (eoslava jagunenud mõneks või üheks osakeseks (periooliks), need levivad vihmapiiskade abil vihmapiisk lööb periooli vakast välja ja selle sabaniit kerib ümber kõrgel asuvate taimevarte või
1.Millised on maailmas levinuimad tööstuslikult kasvatatavad seened? A) Austerservik B) Sampinjon C) Kukeseen D) Shitake 2. millised tingimused on seene kasvamiseks parimad? a) niisked b) kuivad c) pimedus D) valged 3. millised seened on tööstuslikult kasvatatavad raviseened? A) Lakkvaabik B) kuuseriisikas C) kitsemampel D)Kivipuravik 4. millist seente osa kasutatakse toiduks? A) seene niidistik B ) jalg C) kübar D) mütseel "Riisikad" - Elis Liivaru 1.Millisesse sugukonda kuuluvad riisikad ? a)riisikuliste sugukonda b)pilvikuliste sugukonda c)pilvikulaadsete sugukonda d)kandseente sugukonda 2.Milline neist on looduskaitse all olev riisikaliik? a)männiriisikas b)veririisikas c)porgandiriisikas d)roosa riisikas 3. Kui riisika seenekübarat või- jalga vigastada eritab riisikas a)mürkaineid b)piimmahla c)pärmi d)gaase 4. Mis tekib puudel kooselus riisikatega? a) erikoidne mükoriisa b) arbuskulaarne mükoriisa
Soomustorik, austerservik. Puravikulaadsed. Puravikud, majavamm, liimikud, vahelikud, juurepähklid. Limanutilaadsed. Limanutid, vesinutid, võlvnutid. Heinikulaadsed. Heinikud, ebaheinikud, võluheinikud, puiduheinikud, külmaseen, lehtrikud, kõrgesed, käbikõrgesed, pisisirmikud, nööbikud. Sampinjonilaadsed. Sampinjonid, sirmikud, tindikud. Kärbseseenelaadsed. Napsikulaadsed. Punalehikulaadsed. Vöödikulaadsed. Vöödikud, värvikud, kollanutid, mamplid. Pilvikulaadsed. Pilvikud, riisikad. Puguseened. Viljakeha sageli kerajas, vähemalt noorena kaetud nahkja kattega (periidiga). Eosed arenevad vähemalt alguses viljakeha sees. Tanuseenelaadsed. Murumunalaadsed (murumuna, hiidmuna, maatähed). Murukeralaadsed. Luiteseenelaadsed. Vakkseenelaadsed (eoslava jagunenud mõneks või üheks osakeseks (periooliks), need levivad vihmapiiskade abil vihmapiisk lööb periooli vakast välja ja selle sabaniit kerib ümber kõrgel asuvate taimevarte või
esiti kuumalt, seejärel külmalt, ülejääk aga marineeritakse. Kalasõber ei lase mööda juulis-augustis ette tulevat võimaliust maitsta praetud või grillitud lesta, võrratu maitseelamus on kuum lõhnav suitsulest. Selliseid delikatesse nagu sprotid, marineeritud või suitsuangerjas ja röstitult marineeritud silm leiab purki või karpi panduna kauplusest aastaringselt. Eesti üks omapära on metsaseened, mida võiks kutsuda ka taimetoitlase ulukilihaks. Marineeritud riisikad või salati soolariisikatest hapukoore ja sibulaga leiab peolaualt, hapukoorega seenekaste on aga armastatud igapäevaroog. Kui seenesaak on kehv või aega metsaminekuks napilt, rahuldutakse ka kultuurseentega. Eestlase armastatuimaks lihaloomaks on alati peetud siga. Sealiha tavalised kaaslased on kartul ja hautatud hapukapsas. Ainulaadne roog on mulgikapsas - hautatud hapukapsas kruupide ja rasvase sealihaga, mida ka poest purkipandult saab
Mükoriisa moodustajateks on kandseened (Basidiomycetes), lehikulaadsete (Agaricales) seltsi kuuluvad puravikud (Boletus), pilvikud (Russula), riisikad (Lactarius) jt. Ektotroofse mükoriisa alatüübina võib eristada ekto-endotroofset mükoriisat, kus osa hüüfe on tunginud rakkude sisse. See on ekto- ja endomükoriisa vahepealne tüüp, esineb
parafüüsidest suuremad rakud, mille tipud ulatuvad hümeeniumist välja. Hümeeniumi ehk eoslava kandvat viljakeha nimetatakse hümenofooriks ehk eoslavakandjaks. Primitiivsematel kandseentel on see sile, kõrgemalt arenenutel narmastega, lamellidega või torukestega, mis suurendavad tunduvalt hümeeniumi pinda. Mõnedel liikidel tekivad basiidid otse mütseeli hüüfidel. Kandseened jagatakse basiidide ehituse järgi: holobasiididega kandseened (nt. Kukeseened, külmaseened, pilvikud, riisikad, kivipuravikud ja ka tuletael), fragmobasiididega kandseened (nt. Nõgiseened, mis tekitavad nisu kõvanõge ja nisu lendnõge).
•Viljakeha koosneb valdavalt ühe eellase haploidsetest hüüfidest On kottseeni, kellel esineb nii ana-kui teleomorf, teistel aga vaid anamorf või teleomorf. Basidiomycota – kandseened (vääveltorik, rooste- ja nõgiseened jt). eosed moodustuvad eksogeenselt – eoskanna (basiisdi) peal Kandseened moodustavad tavaliselt eoseid eoslehtedel või eostorukestes tuntud söögiseened riisikad, puravikud, pilvikud aga katorikud, roosteseened jne ökoloogiliselt väga erineva elustrateegiagaorganismid ühed olulisemad surnud taimejäänuste, s.h. puidu lagundajad,puujuurte sümbiondid või parasiidid ühed olulisemad puidu lagundajad metsaökosüsteemides(valge-ja pruunmädanik) olulised inimese elu-ja töökeskkonda asustavad seened (ehitusmükoloogia, majavamm jm)
Fülogeneetilised uuringud viimasel kümnendil on aidanud seeneriigi klassifikatsiooni muuta ja tänapäeval eristatakse seeneriigis 1 alamriik, 7 hõimkonda ja 10 alamhõimkonda. Süstemaatika: Esiviburlased:Peronospora,peristeetsiumid, apoteetsimid Seened: 350000 liiki Eestis Viburseened-olipiidilised, kartulivähk Ikkeseened-hallikad Kottseened-jahukaste, mürflid, korgitsad, pärmseened, seenevähk, lumiseen Kandseened-puuseened, kasekäsn, haavatalvik, majavamm,puravikud, riisikad,pilvikud jne Riik - Seened. Riik - Esiviburlased.- Päristuumne eluriik; Üherakulised, niitjad või koloonialised organismid; Elutsüklis viburitega varustatud staadiumid; Oluline tunnus viburi ultrastruktuur; Ebajahukasted, tõusmepõletikud jne Riik - Ainuraksed.- Valdavalt üherakulised plasmodiaalsed organismid; Rakul esinevad kulendid liikuvad; Osa parasiite, osa saprobionte; Esindajad: limakud, ebalimakud ja nuuterseened Seente osa põllumajanduses.- üleval tekstis
ülekandumine. Hiljem viljakehal moodustuvad karüogaamia ja meioosi järel kandeosed (enamasti 4). Lülieoseid suhteliselt harva. Jagatakse basiidide ehituse järgi holobasiididega kandseened nt kukeseened, pilvikud, puravikud ja fragmobasiididega kandseened nt nõgiseened). Kolm klassi: 1. Tüsiskandseened (Nt. Roosteseened) 2. Pungkandseened (Nt. Nõgiseened) 3. Eoslavaseened, Neli rühma: Tardseened Mittelehikseened (Nt. Kukeseened) Lehikseened (Nt. Puravikud, Riisikad, Pilvikud jne.) Puguseened 7) Limaseened Riik: Limaseened u 700 liiki, (Kuuluvad amööbiriiki) Limaseened on looma ja seene vahepealsed. Plasmoodium ilma kindla kujuta amööb. Läheb toidu ümber, seedib ära, läheb edasi. Limaseente keha ongi plasmoodium. suguta - Zoospoorid Viburitega eosed.või müksamööbid Suguline - Zoospooride/ müksamööbide/ haploidsete plasmoodiumite ühinemine. Meioos sporangiumis (haploidsed tuulega levivad eosed) Limaseentel on fototaksis s
varre(rohtsetel vartel) Seened Kõik seened on eukarüoodid(rakutuum olemas). Seened on heterotroofid. Hulkraksed seened: organismi keha koosneb seeneniitidest ehk hüüfidest. Läbipõimunud seeneniidistik-mütseel( soodsates tingimustes) Seened plajunevad eoste abil8sugulisel või mittesugulisel teel). Sugulise paljunemise korral arenevad eosed viljakehas(jalg, kübar). Eosed valmivad kübara alaküljel Kandseened- puravik, riisikad, pilvikud(söögiks), torikulised(puul) Kottseened-Hallitus-erinevate seente kogu.-Pintselhallik(sinihallitusjuust). Hallitus on mürgine, kuna eritab mükotoksiine. Pärmseened-üherakulised(pagaripärm)- taine kergitamiseks, alkoholiks. Pärmseen plajuneb pungumise teel. Seene ehitus- Raku tsütoplasmas on samad organellid mis loomarakul. Taimede omaseid plastiide pole, kuna on heterotroofid, taimedele omaseid vakuoole pole samuti. Seenel on rakukest(kitiinist), rakumembraan
parafüüsidest suuremad rakud, mille tipud ulatuvad hümeeniumist välja. Hümeeniumi ehk eoslava kandvat viljakeha nimetatakse hümenofooriks ehk eoslavakandjaks. Primitiivsematel kandseentel on see sile, kõrgemalt arenenutel narmastega, lamellidega või torukestega, mis suurendavad tunduvalt hümeeniumi pinda. Mõnedel liikidel tekivad basiidid otse mütseeli hüüfidel. Kandseened jagatakse basiidide ehituse järgi: holobasiididega kandseened (nt. Kukeseened, külmaseened, pilvikud, riisikad, kivipuravikud ja ka tuletael), fragmobasiididega kandseened (nt. Nõgiseened, mis tekitavad nisu kõvanõge ja nisu lendnõge). 10. Troofsuse 4 taset, näited kes? What?? Madalaima troofilise taseme moodustavad tootjad. Taimtoidulisi ehk herbivoore nimetatakse esimese astme tarbijateks, neid söövaid röövloomi teise astmetarbijateks ja viimastest toituvaid röövloomi kolmanda astme tarbijateks.
Iseloomulikuks anatoomiliseks tunnuseks on hõimkonna Glomeromycota poolt moodustatavad struktuurid- arbuskulid ja vesiikulid. ·Ektomükoriisa- seenjuure tüüp, mille puhul levivad hüüfid peremeestaime juurerakkude vahel, nende sisemusse tungimata. Ektomükoriisale on iseloomulikeks anatoomilisteks tunnusteks Hartigi võrgustiku ja seenmantli olemasolu. Ektomükoriisa on erinevalt arbuskulaarsest mükoriisast nähtav ka palja silmaga. Seda moodustavad kand- ja kottseened ning vetikseened (riisikad, puravikud kandseente näitena). ·Erikoidne mükoriisa- anatoomiliselt iseloomustab seenehüüfide sissetung juurerakkudesse ning seenmantli ja Hartigi võrgustiku puudumine. Sellist mükoriisat moodustavad seened kuuluvad kottseente hulka. ·Orhidoidne mükoriisa- mükoriisa, kus seen moodustab juurte välimistes rakkudes tihedaid kerakesi ehk peletone. Seened on enamuses ektomükoriissed. Ei arene orhidoidse mükoriisa puhul ei seenmantlit ega Hartigi võrgustikku. 11
§ Bakterid paljunevad pooldumise teel. Ø Seened § Kübarseeni me näeme, kuid paljud seened jäävad märkamatuks oma mikroskoopiliste mõõtmete tõttu. Mikroseened on keskmiselt mõne mikromeetri suurused. v Seente ehitus ja paljunemine Kandseened (kübarseened) Pinnases asub seeneniidistik ehk mütseel, mis koosneb seeneniitidest ehk hüüfidest. Maapinnale arenevad viljakehad- jalg ja kübar. Kandseened paljunevad eoste ehk spooridega. Näiteks pilvikud, riisikad, kukeseened, puravikud jt. Hallitusseened On niitja ehitusega. Seeneniite nimetatakse hüüfideks. Hüüfid moodustavad seeneniidistiku ehk mütseeli. Hallitusseened paljunevad eoste ehk spooridega. Näiteks pintselhallik, nutthallik, kerahallik, küüneseene tekitaja (Trichophyton) jt. Pärmseened Pärmseened on üherakulised ovaalse kujuga. Pärmseened paljunevad pungumise teel. Näiteks pagaripärm.
Näiteks nutthallik. 2. paljunemine lülistunud eoskandjatega, see iseloomustab kõrgemaid hallikuid ja teoorias vabanevad eosed järkjärgult. Nt pintselhallik (hallitusjuustus) Eoseline paljunemine kübarseentel hõimkond kandseened Eoste moodustumine spetsiaalsete rakkude tippides kusjuures üks rakk võib anda kuni neli eost. Eoseid tootvad rakkud koonduvad kübaraalustele kihtidel, tekib eoslava. Eoslava võib esineda kolmel viisil: a) eoslehekestena (riisikad, pilvikud) b) eostorukestena (puravikud, tatikud) c) ogajate narmastena (narmikud, põdramokk) Eostega paljunemine eostaimedel Eostaimede hulka kuuluvad samblas, sõnajalad, osjad, kollad. Kõikidel eostaimedel eristatakse elutsüklis kahte faasi: Sammaltaimed: a. eoselise paljunemise etapp b. sugulise paljunemise etapp sammaltaimedel vastutab eoselise paljunemise etapi eest varskupraga, milles on eosed. Eoselise
annaabi.ee 
