Millised on ülimad käsud? Kui räägitakse ülimtest käskudest, siis kõigepealt meenub ,,10 käsku" piiblist. Paljud inimesed on arvamusel, et igasugused seadused ja piirangud on tänapäeval ajast ja arust. Kuid uurides lähemalt kümmet käsku leiame, et need ei olegi kahekümne esimesel sajandil nii unustatud ja hüljatud reeglid. Mitmeid vanasõnu ja ütlusi on tulnud just piiblist, kui mõne kuldse reegli endale motoks võtta, oleks elu kindlasti rikkalikum. Kõik võivad nõustuda käsuga: ,,ära tee teisele seda, mida sa ei taha, et sulle tehtaks". See on hea ja õiglane käsk, sest keegi ei taha, et neile liiga tehtaks. Samast allikast, milleks on piibel, tuleb ka teine reegel, mis minuarvates on veelgi ilusam ja üllam. Kui eelmine ütles, et sa ei tohi teha halba, siis järgnev on sellest, et teeksime head: ,,Tee teistele seda, mida sa tahad, et sulle tehtaks". Võiksgi elada sellise mõtte järgi, et teha teistele head...
b) laktoos : glükoos + galaktoos c) maltoos : glükoos + glükoos d) trehaloos : glükoos + glükoos, c-l ja d-l on erinev glükosiidsideme paigutus ja positsioon 3. Polüsahhariidid 104- 107 monoosijääki, seotud glükosiidsidemega a) ehitusüksuseks glükoos - tärklis, tselluloos, kitiin, glükogeen b) ehitusüksuseks fruktoos - inuliin c) heteropolüoosid - süsivesik + muu osa nt mukopolüsahhariidid : süsivesik + valk, sinna kuuluvad bioloogilised limad Süsivesikute füüsikaliskeemilised omadused: 1. Suhkrud ehk mono- ja disahhariidid: a) lahustuvad vees b) reaktsioonivõime suurem c) molekulmass väiksem d) magusus on e) karamellistumine on f) kristalliseerub 2. Polüoosid a) ei lahustu vees b) reaktsioonivõime väiksem c) molekulmass suurem d) magusust pole e) karamellistumist pole f) ei kristalliseeru Süsivesikute biofunktsioonid: 1. Energeetiline
veelgi.Mitte alati ei põhjusta haigustekitaja sattumine organismi haigestumist. Haigestumiseks on vaja kindlat hulka tõvestavaid haigustekitajaid. Organismis tekib võitlus haigustekitajaga. Kui võidab organism, siis haigestumist ei järgne, võidab aga haigustekitaja, on tagajärjeks kindla kliinilise kuluga haigestumine, ent võitlus tekitajaga käib ka haiguse vältel. Kaasasündinud kaitsemehhanismid nakkuste vastu: A)kaitstud barjäärid-terved katted, vigastuste korral vere hüübimine, limad, ripsmed, karvad, maohape(ph on alla 2, sellises keskkonnas paljud patogeenid hävivad), sülg, pisarad, higi. B)Mittespetsiifiline immuunreaktsioon-tekib punetus, paistetus, temperatuur.Histamiin-mobiliseerib keha kaitseseisundisse, stimuleerib antikehi ja toksiine. Omandatud immuunsüsteem: Suudab kaitsta vaid selliste patogeenide eest, mida on ''tundma õpitud'' s.t millega on kokku puututud: Haigus on läbi põetud; Vaktsinerimine-organismi viiakse nõrgestatud haigusetekitajad
+2. Põhilised teadmised (nimetada 3 valdkonda), mis on vaja FÜT sihipäraseks kasutamiseks? 1) Ravimtaimed, nende nimetused ladina keeles, tedmised droogide kasutamisviisidest (valmistamine). 2) Toimeained, mida ravimtaimed sisaldavad, nende keemiline ehitus. 3) Toimeainete farmakoloogiline toime ehk mõju organiismile, toimehhanism ehk kuidas toimivad. +3. Missugused taimsed ained on rögalahtistava toimega (3 tähsamat ainerühma)? Limaained e limad, alkaloidid, saponiinid. +4. Kinnistava toimega ained a)missugustel taimsetel ainetel on kinnistav toime b) missugusesse sekundaarainete rühma need toimeained kuuluvad c)millel nende kinnistav toime baseerub? a) Parkainetel ehk taniinidel b) Polüfenoolide rühma polümeersed polüfenoolid c) Toimivad jämesooles, seostudes valkudega annavad sademeid, mõjuvad kinnistavalt (soolesisu muutub tahkemaks). 5
· Süsivesikud on organismi esmaseks energiaallikaks · Ligikaudu 60% energiast saadakse süsivesikute lõhustumisel. · 1g süsivesikute oksüdatsioonil vabaneb 17,6 KJ energiat. Struktuurne: · Kitiin (lülijalgsed, seenerakukestad) · Tselluloos (taimerakukestad) Varuaine: · Tärklis (taimedes) · Glükogeen (loomades) Toiteaine: · piimasuhkur imetajate piimas. Kaitse: · Taimedes rakutsütoplasma suhkrustamine kaitseb külmumise eest. · Limad · Antikehades Ligimeelitav: · Õistaimede nektar putukate ligimeelitamiseks Bioegulatoorne: · Süsivesikud ja valgud kuuluvad hormoonide kosstisesse. Transpordi funktsioon: · Transporditakse glükoosi · Taimedel tõusev ja laskuv vool · Loomadel veres Lipiidid 1.rasvhapped (looduses harva vabalt) a)küllastunud b)küllastumata(õline vedelik) 2
KT1 1. Galenos 2. Ravimi mõiste, traditsioonilise taimse ravimi mõiste 3. Immuunsust tugevdavad loodustooted 4. Toidulisandi ja ravimi sarnasused ja erinevused: järelvalvet teostavad asutused; toote määratlemine ravimiks või toidulisandiks, nõuded uuringute läbiviimisele, pakendile, väljastamisele, registreerimisele turuletoomisel 1. Galenos vana-Rooma (129-199 pKr). Arendas Hippokratese õpetust. Arvas, et taim sisaldab kahjulikke ja väärtuseta aineid, eraldas taimedest kasulikke aineid (nn elujõu kandjaid), võttis kasutusele mehhaanilised (pressimine) ja ekstrahheerivad (leotamine, keetmine) meetodid, kujundas arusaamise toimeainest. 2. Ravim igasugune keemiline aine või ainete kombinatsioon, mis on mõeldud haiguse või haigussümptomi vältimiseks, diagnoosimiseks, ravimiseks või haigusseisundi kergendamiseks inimesel või loomal, inimese või looma elutalitluse taastamiseks või muutmiseks farmakoloogilise, immunoloogilis...
eukalüptiõli), nende toimemehhanism, kõrvaltoimed ja kasutamisnäidustused. Ekspektoreerivad ained • Kergendavad sekreedi ja pôletikulise eksudaadi eritumist hingamisteedest ja kõrvaldavad sellega köhaärritaja • Ekspektoriandid ja mukolüütilised ained 1. Pôletikuvastase (rahustava) toimega ekspektoransid: • Alteejuur (Radix Althaeae). Lagritsajuur (Radix Glycyrrhizae). Sisaldavad kuni 30% limaaineid. Limad vähendavad reflektoorselt pôletikunähte ja stimuleerivad vedela röga sekretsiooni, mis kaitseb limaskesta ärrituse eest. • Terapeutiline kasutamine. Kasutatakse peamiselt mikstuurides ägeda farüngiidi, bronhiidi ja trahheiidi korral köhaärrituse vaigistamiseks. 2. Sekretolüütilise ja sekretomotoorse toimega ekspektoransid: • Ammoniumkloriid. Natriumvesinikkarbonaat. Veeldavad sekreeti. Veelduv sekreet muutub sellega kergemini
Monosahhariidid · 3-8 süsiniku aatomit · Lihtsuhkrud 1) Polühüdroksü-aldehüüdid e. aldoosid 2) Polühüdroksü-ketoonid e. ketoosid Glükoos ehk viinamarjasuhkur Levinuim monosahhariid Looduslikult esineb D-glükoos Fruktoos ehk puuviljasuhkur Leidub mees, puuviljades ja mahlades Ainult D-fruktoos omab tähtsust toiduainetes Galaktoos Piimasuhkru komponent Agar-agar, taimsed limad ja hemitselluloosid Mannoos Suhkur-alkohol mannitool Mõnede liitvalkude koostises Disahhariidid Koosnevad kahest monosahhariidist, mis on omavahel seotud glükosiidsidemega. 1) Mitte-taandav ehk mitte-redutseeriv Ainult poolatsetaalsed hüdroksüülid Trehaloosi tüüpi 2) Taandav ehk redutseeriv Üks poolatsetaalne hüdroksüül ja üks alkohoolne OH rühm (4ndal kohal olev OH) Maltoosi tüüpi
Mao- ja soolemotoorika kiirenemine lühendab ravimi viibimise aega seedekulglas ja vähendab imendumist, motoorika aeglustumine parandab farmakokine 1 etika imendumist. Paljud lisandid (näit.süsihappegaas, lahjendatud alkohol, saponiinid) soodustavad ravimite imendumist seedetraktist, seevastu adsorbeerivad ained, limad ja adstringeerivad ained takistavad seda. Vastavate ainete lisamisega on suu kaudu sissevõetava ravimi imendumiskiirust võimalik teatud piires muuta. Imendumine sõltub ka ravimi ioniseerumisastmest ioniseeritud aine imendub halvemini. Happelisest keskkonnast imenduvad happelised ained paremini kui leelised ja leelisest keskkonnas leelised paremini kui happelised. Mao pH vastava
Õhulõhe tüübid: · Anomotsüütne kaasrakud puuduvad: nt jänesekapsas · Anisotsüütne kolm kaasrakku, üks märgatavalt väiksem: nt kukehari · Paratsüütne kaasrakud sulgrakkudega paralleelselt: nt kõrrelised · Diatsüütne kaks kaasrakku, asuvad sulgrakkudega risti: nt nelgid · Aktinotsüütne radiaalselt asuvad sulgrakud Erituskoed: · Eritatavad ained jäävad taimesse piimasooned, mitmesugused mahutid ja käigud, idioblastid: limad, eeterlikud õlid, Ca-oksalaat, kristallid, alkaloidid, parkained, glükosiidid · Eritatakse väliskeskkonda: epidermaalsed näärmed, hüdatoodid: näärmeepiteel, näärmekarvad Põhikoed: · Parenhüüm koosneb elusatest rakkudest, täidab mitmesuguseid ülesandeid, võib talitleda algkoena · Säilitusparenhüüm ehk säsi · Õhu ehk aerenhüüm · Assimileeriv ehk klorenhüüm ehk mesofüll · Veesäilituskude Tugikoed:
Eesti taimestik, ja selle kaitse . Vastused kordamisküsimustele . Ainevahetus ehk metabolism organismis toimuvad omavahel ja keskkonnaga seotud keemiliste reaktsioonide kogum. Organismid vajavad elutegevuses erinevaid orgaanilisi aineid, mida nad saavad kas välikeskkonnast või sünteesivad ise. Neid aineid kasutatakse kehaomaste orgaaniliste ainete sünteesimise lähteaineteks. Sünteesimiseks on vaja energiat, mida saadakse orgaaniliste ühendite lagundamisel või väliskeskkonnast. Metabolism koosneb 2-st vastandlikust osast: Assimilatsioon sünteesiprotsessid. Raku tasemel anabolism. Assimilatsioon e. sarnastamine - organismis toimuv biokeemiline protsess, milles anorgaanilistest ainetest tekivad orgaanilised, kehaomased ained. Protsessi toimumiseks on vaja energiat. Dissimilatsioon lõhustamisprotsessid (vaja ainet, ensüüme, energia salvestamise võimalust). Raku tasemel katabolism...
põuakartlikud. 32. Millised asjaolud soodustavad erosiooni, kuidas võiks erosiooni vähendada? Mullakihi looduslik tekkimine on aeglane protsess (kivimite füüsikaline murenemine partikliteks). Tuul ja sademed (tugevad vihmahood). Pinnavorm (ja maa topograafia kallakus). Mulla struktuur (agregeeritus ja infiltratsioon (mulla poorsus st see, kui hästi ta vihmavett imab). Mullaosakeste kokkukleepumist tagavad juured, seeneniidistik, CaCO 3, polüsahhariidsed limad. Lageraie. Vähendab: taimkatte olemasolu, juured, mulla mikroorganismid, varis mulla pinnal. Vähendamine: tuulekaitse tõkked (tuule kaitse), terrassid (vähendada pindkalde mõju) ; sobiv agrotehnika kasutamine, orgaanilised väetised; muld, mis sisaldab suuri vees stabiilseid osakesi (neid, mis vees ei lagune), on palju resistentsem erosioonile; mulla lausharimisest loobumine, kattekultuuride kasvatamine. 33
Selliseid rakke ei tarvitse ühes taimes olla palju (5-6), kuid raku pikkus võib ulatuda viie meetrini. Harunevad lülitud piimasooned on perekondades igihali (Vinca), nõges (Urtica), kanep (Cannabis); harunematud esinevad perekondades piimalill (Euphorbia, joonis), oleander (Nerium), viigipuu (Ficus) jt. Nii lüliliste kui lülitute piimasoonte funktsiooni suhtes puudub botaanikutel ühine seisukoht. Idioblastid on sageli eritusfunktsiooniga. Nende produktideks on mitmesugused limad, eeterlikud õlid, kaltsiumoksalaadi kristallid (rafiidide või druusidena), alkaloidid, parkained jms. Mahutid ja käigud erinevad sekretoorsetest idioblastidest selle poolest, et kujutavad endast lüsigeenselt või skisogeenselt tekkinud õõnsust. Lüsigeensed sekretoorsed mahutid tekivad sekreeti sisaldavate rakkude hävimisel
· trehaloos(seenesuhkur) = glükoos+glükoos, b)nt: trisahhariid · rafinoos 3. polüsahhariidid 5C->pentoosid ühendid, nukliinhapetes, siia kuulub ka puidusuhkur(arabinoos) ainult süsivesinukest koosneb · 10(astmes4)...10(astmes7) monosahhariid jääki glükosiidside: a)ehitusüksuseks glükoos: teslluloos taimedes, kitiin lülijalgsetes ja seentes, b)ehitusüksuseks on fruktoos: korvõielistes inuliin. SU + muu osa · Su(süsivesikud+valgud - limad 4. Heksoosid 6C ühendid, näiteks on glükoos, puuviljasuhkur, galaktoos Süsivesikute füüsikalis, keemilised omadused Omadus Mono- ja disahhariidid polüsahhariidid 1) hüdrofiilsus + + 2)lahustuvus + - 3)magusus + -
Eesti taimestik, taimkate ja selle kaitse Kordamisküsimused EKSAMIKS · Assimilatsioon: ainevahetuslike protsesside kogum, kus lihtsamatest keemilistest ühenditest sünteesitakse keerulisemad ühendid. Sünteesi käigus muudetakse ühendid endale omaseks. Protsessi toimumiseks on vaja energiat. · Dissimilatsioon: ainevahetuse osa, mille käigus keerulisemad ained lagundatakse lihtsamateks ühenditeks. Protsessis eritatakse ja antakse aineid ära. Protsessi käigus vabaneb energiat. · Taime ja looma põhilised erinevused TAIMED (hulkraksed LOOMAD päristuumsed fotosünteesivad organismid, kellel on plastiide ja suuri vakuoole sisaldavad tsellulo...
Eesti taimestik, taimkate ja selle kaitse Assimilatsioon: ainevahetuslike protsesside kogum, kus lihtsamatest keemilistest ühenditest sünteesitakse keerulisemad ühendid. Sünteesi käigus muudetakse ühendid endale omaseks. Protsessi toimumiseks on vaja energiat. Dissimilatsioon: ainevahetuse osa, mille käigus keerulisemad ained lagundatakse lihtsamateks ühenditeks. Protsessis eritatakse ja antakse aineid ära. Protsessi käigus vabaneb energiat. Taime ja looma põhilised erinevused TAIMED (hulkraksed LOOMAD päristuumsed fotosünteesivad organismid, kellel on plastiide ja suuri vakuoole sisaldavad tselluloosse kestaga raku...
Süsivesikute jaotus: 1) Monosahhariidid (monoosid) Tervikmolekulid, mille koostises 3-7 C aatomit 2) Oligosahhariidid Koosnevad 2-10 monoosijäägist, neid seob glükosiidside 3) Polüsahhariidid (polüoosid) 104-107 monoosijääki. a. Ehitusüksuseks glükoos: tärklis, tslluloos, kitiin, glükogeen b. Ehitusüksuseks fruktoos: inuliin c. Heteropolüoosid: bioloogilised limad Süsivesikute füüsikalis-keemilised omadused: Tunnus Suhkrud, mono- ja Polüoosid disahhariidid Lahustuvus vees + - Reaktsioonivõime Suurem Väiksem Molekulmass Väiksem Suurem Magusus On Ei ole Karamellistumine + -
Savi sisaldavates kasvupinnastes algab sõmerjate agregaatide moodustumine keemilise protsessina ning jätkub ja tugevneb nii füüsikaliste kui 33 bioloogiliste protsesside kaasabil. Saviosakesi ühendavad kaltsiumkatioonide moodustatud katioonsillad; tekkinud sõmeraid tugevdavad mikroobide ja taimejuurte poolt eritatavad limad ning seeneniidistikud. Mida jämedamafraktsioonilisem on kasvupinnas, seda olulisem on struktuuride kujunemise seisukohalt mulla bioloogilise aktiivsus. Kasvupinnase pH mõjutab tema mikrobioloogilist aktiivsust ning sellega ka struktuuri välja kujunemist. Nii näiteks on enamiku kasulike bakterite aktiivseks toimimiseks sobiv pH-vahemik 6 … 7,5. Seente tegevuseks sobib pH- vahemik 5,5 … 8. Liigne happesus mõjub kahjulikult paljudele mikroorganismidele
Sisukord üldbioloogia konspektile I. ORGANISMIDE KEEMILINE KOOSTIS....................................................2 II. RAKUBIOLOOGIA (RAKU EHIUS JA TALITLUS)....................................21 III. PALJUNEMINE JA ARENG..................................................................33 IV. GENEETIKA......................................................................................49 V. EVOLUTSIOON..................................................................................65 VI. ÖKOLOOGIA....................................................................................79 VII. AINEVAHETUS................................................................................86 VIII. MOLEKULAARBIOLOOIGA..............................................................94 1 Loeng I 07.09.11 Üldbioloogia eesmärgid: 1.) lihtsus vajalikul tasemel, 2.) luua seoseid erinevate ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
