1. allergeen allergiat tekitav aine 2. allergia ülitundlikkus mingi aine suhtes, millega kaasnevad haigusnähud 3. assimilatsioon kehaainete moodustumine (FS, min-ne toitumine) 4. autotroof org, kes sünt. eluks vajalikke üh-eid väliskeskkonnast, toit anorg. ainest 5. bioinvasioon võõrliikide laialdane sissetung mingile alale 6. biosfäär Maad ümbritsev elusloodust sisaldav kiht 7. botaanika teadusharu, mis tegeleb taimede uurimisega 8. brüoloogia samblaid uuriv teadusharu 9. dissimilatsioon kehaainete lagundamine (org-aine lag-ne, hingamine) 10. eos e. spoor, eriline paljunemisrakk taimede levikuks 11. floeem taime niineosa, kus sisaldis liigub hürdost. rõhu mõjul 12. fotosüntees looduslik protsess, kus elusorg-d muudavad päikeseen. keemiliseks en-ks 13. heterotroof org, mis kasutab toiduks teiste liikide poolt toodetud org.üh-eid 14. hingamine elusorg-de kasuliku energia hankimise viis 15. huumus org-aine la...
TAIMERIIK Legende lilledest: SINILILLE tekkimisest teatakse järgmist muistendit. Vanasti olnud taevas üsna madalal, nii et käega saanud katsuda. Elanud siis rätsep, kellel olnud palju lapsi. Et nende järele pole suudetud alati valvata, käinud lapsed sageli sõrmega taevast torkimas. Sõrmeaugud säravatki nüüd tähtedena. Kord võtnud rätsep vitsakimbu ja hakanud lapsi taeva torkimise pärast karistama. Seejuures löönud ta taevast vitsakimbu otsaga suured sinised tükid välja, mis maha langedes purunenud pisikesteks sinisteks taevakildudeks. Vanajumal vihastanud ja tõstnud taeva kõrgemale. Taevakildudest aga tärganud sinililled. MAASIKAS-Kui Vanaisa oli loonud maasika, unustanud ta sellel õisi teha. Mõned maasikad kasvanud õunapuude all. Need näinud igal kevadel õunapuid ilusasti õitsemas ja sügisel vilja kandmas. Maasikad läinud Vanaisa juurde paluma, et nemadki õitseda ja vilja kanda tohiksid. Va...
Taimeriigi evolutsioon · Esimesd kõige algelisemad taimed olid ainuraksed vetikad. Nad kujunesid eeltuumsetest rakkudest vees. Kaasajal esindavad selliseid vetikaid: klorella, koppvetikas, plearokokk. · Umbes 1mld aastat tagasi tekkisid esimesed hulkraksed taimed. Need olid ikka ainult vees ja tõenäoliselt olid nendeks punavetikad o Tekkisid ka hulkraksed pruunvetikad, nagu tänapäevane põisadru ja hulkraksed rohevetikad (keermikvetikas, vesijuus). · Umbes 410...440 mlj aastat tagasi kujnesid esimesed maismaataimed veekogude lähedusse. o Need olid algelised sammaltaimed, esialgu puudusid neil lehed ja varred, nagu kaasaja maksammaldel. o Hiljem kujunesid varre ja lehtedega samblad o Paljunemine toimus eoste abil · Tekkisid ka algelised sõnajalgtaimed o Sõnajalgtaimedel on juba: Tõelised juured toitained Varred toitainete juhtimin...
BOTAANIKA TAKSONOOMIA- Isendite liigitus 1. RIIK (Regnum- nt taimeriik) 2. HÕIMKOND (divisio nt katteseemnetaimed) 3. KLASS (classis nt kaheidulehelised) 4. SELTS (ordo, -laadsed lõpuga, nt kaunviljalaadsed) 5. SUGUKOND (familia, -lised lõpuga, nt liblikõielised) 6. PEREKOND (genus nt hiirhernes) 7. LIIK (species nt karvane hiirhernes) RIIGID 1. Taimed 2. Loomad 3. Seened 4. Bakterid 5. Algloomad TAIMED ÜLDISED OMADUSED: 1. Autotroofid 2. Liikumatud (aktiivne liikumine on erandiks, nt häbelik mimoos) 3. Tselluloosist rakukest ja erinevused raku siseehituses 4. Närvisüsteem ja hormonaalsed organid puuduvad 5. Piiramatu kasv, regeneratsioonivõime TAIMERIIGI HÕIMKONNAD: 1. Samblad 2. Vetikad 3. Sõnajalgtaimed 4. Katteseemnetaimed 5. Paljasseemnetaimed TAIMERAKU ERIPÄRA: 1. Loomarakku katab vaid rakumembraan aga taimerakku katab nii rakumembra...
Antarktis Markus Kitt 10.b 2011 Abiootilised tegurid Elukeskkond ·Antarktise elukeskonnaks on jää ja lumi, see on tingitud aastaringsest külmast. Temperatuur ·Antarktis on kõige külmem piirkond meie planeedil. Aasta keskmine temperatuur jääb vahemikku -5...-25, sõltuvalt asukohast. Temperatuur tõuseb üle nulli vaid suvekuudel ja seda ka ainult soojemates piirkondades. Sademed ·Antarktis on külmunud kõrb, kus esineb sademeid väga vähesel hulgal, enamjaolt lumena. Pidevalt puhuvate tugevate tuulte tõttu on mahasadanud lumehulga täpne mõõtmine väga raske. Ida-Antarktise platoo suurematel kõrgustel esineb lund harva ning sademeteks on väiksed jääkristallid, mida esineb aastas vaid paari sentimeetri jagu. Tsüklonite põhjustatud suurimad lumesajud esinevad Antarktika poolsaare läänerannikul. Paari suvekuu jooksul on mandri rannikupiirkondades sademeteks tavalisel...
Pariisi keskmine õhutemperatuur on 12°C, kuid see varieerub miinuskraadidest jaanuaris kuni üle 30°C augustis. Lõuna rannikutasandikke iseloomustab meeldiv Vahemeremaade ilm, külmakraadid on haruldus, vihmasajud kevadel ja sügisel ootamatud kuid põgusad, suvi peaaegu et sademetevaba. Samas on lõunaosa "mistraali" piirkond, mis tähendab tugevat külma ja kuiva tuult mis puhub piki Rhone'i orgu umbes 100 päeva aastas. Looma- ja taimeriik Prantsusmaa kliima ja pinnamood on aidanud kaasa rikkaliku looma- ja taimeriigi väljakujunemisele. Leida võib nii palme Vahemere kaldal kui mäestikumetsi Alpides. Kuid põllumajanduse, saastumise ja liigse urbaniseerumise tagajärjel on paljud loomaliigid sattunud väljasuremise ohtu, nende hulgas näiteks meil levinud pruunkaru ja hunt, aga ka korsika hirv ja teised. Mõned loomaliigid on suutnud jääda looduses püsima tänu Rahvusparkide programmile.
Lätlased, Itaallased ja teised. Näiteks slaavlased ja soome-ugrilased ei sobiks sellesse nimekirja. 3. Liigituse liikmed peavad üksteist välistama. Enam-jaolt kui on eksitud kolmanda reegli vastu, siis on eksitud ka teise vastu. 4. Liigituses ei tohi esineda hüppeid. Hüppeid ühelt kvaliteedilt teisele. Liigituse liikmete seas ei tohiks esineda järske üleminekuid ühelt kvaliteedilt teisele. Liigitame loodust: loodus jaguneb: loomariik, taimeriik,(hüpe) mineraalid, vesi jpt. Õige: loodus jaguneb: elus loodus, eluta loodus (vesi, mineraalid, fossiilsed/energeetilised maavarad, õhk jpt). Loomariik, taimeriik, seeneriik. Järeldus Süllogisme on erinevaid. Süllogism ehk järeldus. I Kategooriline süllogism. Saab nimetuse otsustamisest (kategooriline otsustus). Nt: I eeldus: Kõik lõvid söövad rohtu. II eeldus: Kõik lehmad on lõvid. Tuletis: Kõik lehmad söövad rohtu. Kõik lehmad(S) söövad rohtu(P).
TAIMEDE MITMEKESISUS 1. Taimeriik on väga mitmekesine. 2. Taimed erinevad üksteisest: · ehituse · paljunemisviiside · elukestvuse · keskkonnaga kohanemise poolest 3. Taime süstemaatika on sama nagu teistel organimidel: · liik · perekond · sugukond · selts · klass · hõimkond · riik 4. Taimeriigi hõimkonnad: HÕIMKOND, LIIKIDE ISELOOMULIKUD PALJUNEMINE ARV TUNNUSED Sammaltaimed, Neil on varred ja Eostega, eelniit 20 000, Eestis umbes lehed, kuid pole 530 liiki juuri Sõnajalgtaimed, Neil on varred, Eostega, eelleht 12000, Eestis 50 liiki lehed, juured Paljasseemnetaimed, On varred, lehed, seemnetega 600, Eestis 4 juured. Isas- ja pärismaist liiki emassuguorganid kahekojalised, ...
tuuled, piirkonna eraldus mägedega jne. Fenoloogilised aastaajad märgivad elutsüklite kordumist taime ja loomariigis. Loodusliku elutsükli põhiline osa, vähemalt meie laiuskraadidel, on taimekasvu ehk vegetatsiooniperiood. See on taimeriigi produktiivne eluperiood tärkamine, kasv, õitsemine ja viljade kandmine. Fenoloogilised aastaajad Teine iseloomulik, kasvuperioodile suurel määral vastandlik periood on lumekatte periood. Taimeriik on siis suhtelises puhkeolekus. Nende kahe perioodi vahel on üleminekuperioodid. Neid perioode järgib põhiliselt ka loomariik, kuigi siin esineb kõrvalekaldumisi: osa loomi on talveunes, osa mitte, mõned isegi poegivad. Fenoloogilised aastaajad Kokku võttes võib öelda, et fenoloogilise aastaaegade olulisemateks numbrilisteks näitajateks on mainitud perioodide pikkused päevades. Fenoloogilised aastaajad sõltuvad kohast niivõrd, et isegi väikese Eesti piires võime
Kasvav populatsioon- sündivus ületab suremuse. Kahanev populatsioon- surevus ületab sündivuse. Põhjused populatsiooni muutustes: kliimamuutused, vaenlased, haigused, inimtegur. Populatsioonilained- arvukuse muutus mingi perioodi jooksul ( kiskja ja saaklooma sõltuvus teineteisest) Ökosüsteem Isereguleeriv süsteem, mis koosneb erinevate elusorganismide kooslustest ja ökotoopist. Elukooslus: taimeriik, loomariik, seeneriik, bakterid ja protistid. Ökotoop- eluta looduse osa. Kivimid, valgus, õhu liikumine, sademed jne. Ökosüsteemis olevad populatsioonid on omavahel seotud toitumissuhetega. Toiduahel (nugiahel, laguahel, kiskahel) algab alati taimega, nooleots on sööja suu suunas. Toiduahelad moodustavad omavahel toiduvõrgustiku (ühte toitu võivad süüa mitmed loomad). Kerahein rebane jänes hiireviu rästik konn rohutirts hiir õiesikk tihane
Ka neerukivide puhul on soovitav pikema aja jooksul mustikaid ja maasikaid tarvitada kas koos või vaheldumisi. Selline toime on neil tänu parkainetele. Mustikamarju, aga ka lehti võib suure parkainesisalduse tõttu ka naha parkimiseks kasutada. Ravimina kasutatakse mustikalehti, kuna need sisaldavad parkaineid rohkem kui marjad. . Mustikas 11.09.2010 Vihterpalu mets Riik: Taimeriik Hõimkond: Õistaimed Klass: Kaheidulehelised Selts: Kanarbikulaadsed Perekond: Mustikas Liik: Harilik mustikas.
Molekulaarbioloogia: mida sarnasemad on erinevate organismide DNA ja valgud seda lähedasemad sugulased on. Embrüoloogia: toodete arengu võrdlemine näitab suglaste põlvemist, sest lootelises arengus korratakse eellaste loodete tunnused 11. Paiguta süsteemi 1 taimeliik ja loomaliik Loomariik: Riik-loomariik, Hõimkond- lülijalgsed, klass-putukas, selts-liblikalised, sugukond- põualiblikalised, Perekond- kapsaliblikas, Liik- suur kapsaliblikas Taimeriik: Riik- taimeriik, hõimkond- kattes eemnetaimed, Klass- kaheidulehelised, selts- oalaadsed, sugukond- liblik õielised, perekond- ristik, liik- valge ristik 12. Kuidas tekkis elu Maal ja millised olid esmased organismid? Maa tekkis ligi 4.5 milj aastat tagasi. Elu sai alguse ürgookeanis, ürgookean ei sarnanenenud praeguse ookeaniga (soojem, madalaveelisem) pidevate maavärinate tõttu tungis merevette sageli maa sisemusest vedelat magmat ja gaase
Molekulaarbioloogia: mida sarnasemad on erinevate organismide DNA ja valgud seda lähedasemad sugulased on. Embrüoloogia: toodete arengu võrdlemine näitab suglaste põlvemist, sest lootelises arengus korratakse eellaste loodete tunnused 11. Paiguta süsteemi 1 taimeliik ja loomaliik Loomariik: Riik-loomariik, Hõimkond- lülijalgsed, klass-putukas, selts- liblikalised, sugukond-põualiblikalised, Perekond- kapsaliblikas, Liik- suur kapsaliblikas Taimeriik: Riik- taimeriik, hõimkond- kattes eemnetaimed, Klass- kaheidulehelised, selts- oalaadsed, sugukond- liblik õielised, perekond- ristik, liik- valge ristik 12. Kuidas tekkis elu Maal ja millised olid esmased organismid? Maa tekkis ligi 4.5 milj aastat tagasi. Elu sai alguse ürgookeanis, ürgookean ei sarnanenenud praeguse ookeaniga (soojem, madalaveelisem) pidevate maavärinate tõttu tungis merevette sageli maa sisemusest vedelat magmat ja gaase. Selle tõttu sai võimalikuks esimeste organismide tekke
Bioloogia Elu organiseerituse tasemed: Carl Linne- pani aluse organismiderühmitusele Riigid: 1. Taimeriik 2. Loomariik 3. Bakterid 4. Seeneriik 5. Protistid(vetikad, algloomad) Organismide tasemed: 1. Molekuli tase nt:DNA molekuli uurimine 2. Raku tase nt: närviraku e. neuroni uurimine 3. Koe tase nt: lihaskoe uurimine 4. Elundid e. organi tase nt: südame uurimine ja elundkonna tasem nt: vereringe elundkond 5. Organismi tase 6. Ökosüsteemi tase nt: sinna kuuluvad kõik organismid mingil maa-alal koos neid ümbritseva keskkonnaga 7
6. Mis on loodusseadused? Looduse nähtuste juures esinev seaduspärasus, mida kinnitavad lugematud vaatlused või katsed. 7. Mida uurib bioloogia? Bioloogia uurib kõiki Maa elavate organismide eluavaldusi ja nendega seonduvaid kõikvõimalikke aspekte (ehitust, talitlust, kasvu, päritolu, evolutsiooni, levikut jne). 8.Miks üldse uurida loodust? Uudishimu, loodussündmuste etteaimamine ja suunamine 9. Mis on bioloogia uurimisobjektid? Rakutud struktuurid, bakterid, seened, protistid, taimeriik, loomariik 10. Mis on teaduslik fakt? Teadusliku meetodi abil korduvat kinnitust leidnud teadmine. 11. Mis on teaduslik teooria? nimetatakse empiirilistes teadustes seletus- ja ennustusjõuga väidete ja argumentide süsteemi, mis hõlmab väiteid mittevaadeldavate objektide kohta. 11. Mis on katse? Teaduslik vaatlus. 12. Mis on vaatlus? Tähelepanekute tegemine füüsilisest maailmast meeltetaju abil. 13. Mis on eksperimentaal- ja kontrollgrupid?
Süstemaatika -teadus, mis grupeerib liike suguluse järgi. 1) Liik sarnaste tunnuste, eluviisi ja levialaga isendid, kes saavad järglasi. 1,6 mln liiki teada,1 mln liiki putukaid 2)Perekond:Koer 3)Sugukond:Koerlased 4)Selts:Kiskjalised 5) Klass: Imetajad(linnud, roomajad, kahekapiksed, kalad) 6) Hõimkond: Keelikloomad, selgrootud 7) Riik: Loomariik, taimeriik, seened, algloomad, bakteririik Evolutsioon- liikide põlvnemine üksteisest eellastest. Darwin 1858,,Liikide tekkimine":1)tekivad uued,teised surevad 2)evolutsioon on pidev protsess,mis ei lõpe kunagi 3)evolutsioon mitmekesistab maailma Olelusvõitlus-konkurents Haug: 240 000 marjatera->20 000maimu->100 noorkala-> 2 suguküpset kala, kes on kõige tugevamad,elujõulisemad looduslik valik- tugevam jääb ellu ja annab järglasi sobivas keskkonnas
Botaanika Taimede liigid Mükoloogia Seened Terioloogia Imetajate uurimine Brüoloogia Sammalde uurimine Malakoloogia Tigude uurimine Ornitoloogia Lindude uurimine Ihtüoloogia Kalade uurimine Herpetoloogia Madude uurimine Lihhenoloogia Samblikute uurimine Geneetika, Paleontoloogia ja anatoomia käsitleb Evolutsiooni. Bioloogia on elu uuriv teadus Bioloogia uurimisobjektid on mikroskoopilised Taimeriik koosneb sammaltaimedest, sõnajalgtaimedest, paljasseemnetaimedest ja õistaimedest Bioloogia uurib organismide ehitust ja talitlust ,,Roheline" bioloog tunneb hästi paljusid liike taime-, looma-, ja seeneriigist Geenitehnoloogia on kaasaegse bioloogia haru Rakkude ja geenide uurijaid nimetatakse ,,valgeteks" bioloogideks Bioloogiateadus uurib elu tema kõigis avaldumisvormides ja kõigil tasanditel Biosfääri uurimine on bioloogiateaduse osa
Süstemaatika alused Riigid Riigid on kõige üldisemad ja suuremad süstemaatilised rühmad. Kõik riigid erinevad enamike põhiliste tunnuste poolest üksteisest sedavõrd, et nendesse kuuluvaid organisme ei ole võimalik samasse rühma paigutada. Taimed Loomad Seened Bakterid Algloomad Kõik riigid jagunevad sarnaste tunnuste alusel väiksemateks rühmadeks! Süstemaatika alused Taimeriik Katteseemnetaime d keerulisema ehitusega taimed. Kõige Ühiseks tunnuseks on õite ja H viljade esinemine Õ I Paljasseemnetaimed Lihtsama ehitusega kui katteseemne- M taimeded. Õisi ja vilju ei esine, K sugulise paljunemise organiks on käbid. O N Sõnajalgtaimed Lihtsa ehitusega taimed. Õisi, D vilju ega käbisid ei esine, palju-
Evolutsioon Õp. lk 152- 183 1. Mõisted- lõpeta definitsioon sobiva bioloogilise terminiga. Bioloogiline evolutsioon- maa elusa looduse ajalooline areng liikide üksteise põlvnemise kaudu Olelusvõitlus- organismide võitlus ellujäämise eest. Looduslik valik- protsess, mille käigus jäävad ellu ja annavad järglasi edukamad organismid Liik- sarnaste tunnustega isendite rühm, kellel on oma, teistest liikidest erinevad tunnused ja levila ning kes omavahel ristudes annavad sigimisvõimelisi järglasi. Sama liigi isendite rühm, kes elavad samal ajal samas elupaigas Kohastumus- liigi säilitamine, selle isendite ellujäämist ja sigimist soodustavaid pärilikke omadusi 2. Miks annavad elusorganismid rohkem järglasi, kui neid ellu jääb? Too ka näide. Enamik organisme annab rohkem järglasi, kui neid saab ellu jääda, sest organismide ellujäämine ja paljunemine sõltuvad teistest organi...
suudavad eksisteerida iseseisvalt Ökosüsteem Biosfäär Ökosüsteeme tase : Liik ilves Perekond- kass Sugukond kaslased Selts kiskja Klass- imetajad Hõimkond selgroogsed Riik - Loomad Elusloodus jaguneb : Bakterid , Protistid , Seened , Taimeriik , Loomariik 1. Probleemi püstitamine 2. Taustinfo kogumine 3. Hüpoteesi sõnastamine 4. Hüpoteesi kontrollimine 5. Tulemuste analüüs 6. Järelduste tegemine 7. Uute teaduslike faktide saamine 8. Teadusliku teooria kujundamine ja sõnastamine Kõik organismid koosnevad : anorgaanilistest ainetest(vesi)Orgaanilistest ainetest -Valgud , rasvad , süsivesikud Makroelemendid : hapnik , süsinik , vesinik (on palju ka N , P , S)
Evolutsioon Evolutsioon kindlasuunaline pöördumatu areng järkjärguline mitmekesisemaks ja keerukamaks muutumine Organismide evolutsioon ei olnud pidev ja ühtlane protsess, vaid rahulikud arengu perioodid vaheldusid massiliste väljasuremistega, mille järgnesid taastusperioodid. Eluslooduse süsteem Süstemaatika tegeleb elusolendite rühmitamisega. Takson on ühte süstemaatika kategooriasse kuuluvate organismide rühm. Taksonite hierarhia iga takson kuulub ainult ühte temast vahetult kõrgemat järku taksonisse Liik Perekond Sugukond Selts Klass Hõimkond Riik EVOLUTSIOONI VORMID (ETAPID) Füüsikaline ehk kosmiline evolutsioon Keemiline evolutsioon Bioloogiline evolutsioon Sotsiaalne evolutsioon I Kosmiline ehk füüsikaline evolutsioon: Ca 15 -4,5 miljardit aastat tagasi II etapp-tekkisid molekulid aatomite ühinemisel III etapp on bioloogiline evolutsioon- elu on tekkinud umbes 4 miljardit aastat...
Õigekeelsusallikate kasutamise ülesanne 1. Missugune rõhumärk on väljendis [aa la] a peal? Kirjutage selle väljendi korrektne vorm siia: à la 2. Kuskus ja kuskuss: kumb on taime-, kumb loomariigist? Kuskus – loomariik; kuskuss - taimeriik 3. Seletage järgmisi väljendeid: Augeiase tallid, Gordioni sõlm, Pandora laegas. Augeiase tallid – lohakusest tekkinud korralagedus Gordioni sõlm – lahendamatuna näiv probleem Pandora laegas – kõigi õnnetuste ja murede allikas 4. Mida tähendavad järgmised tsitaatsõnad? Mis keelest need pärinevad? Kuidas neid hääldatakse? dolce, café au lait, groupie dolce – õrnalt, mahedalt, itaalia, [doltše]
samas elupaigas Looduslik valik-protsess, kus tugevad isendid jäävad ellu Rudimendid-pimesoole ussjäte, karvkate, tarkusehambad, kolmassilmalaug, kõrvaliigutaja lihas Kivistised e fosiilid-kivistunud loomade ja taimede jäänused Paleontoloogia-teadus, mis uurib väljasurnud loomade ja taimede jäänuseid Sütemaatika- eluslooduse organismide süstematiseerimisega Riik Loomad Loomariik Taimeriik Hõimkond Keelikloomad Keelikloomad Katteseemnetai med Klass Imetajad Roomajad Kaheidulehelised Selts Kiskjalised Sisalikulised Kaselaadsed Sugukond Karulased Sisalikulased Kaselised Perekond Karu Sisalik Kask Liik Kodiaki karu arusisalik vaevakask
14.Miks inimene vananeb? Millised on vananemise ilmingud? Vananemine organismi tasemel on tingitud nii pärilikest teguritest kui ka keskkonnatingimustest. Vananemise ilmingud kortsud, hallid juuksed, meelte nürinemine, terviseprobleemid. 15.Eluslooduse riigid. 1) Bakterite riik prokarüoodid, ainuraksed, hetero- ja autotroofid 2) Seente riik eukarüoodid, ainu- ja hulkraksed, heterotroofid, paljunevad eostega ja pungumise teel 3) Taimeriik eukarüoodid, hulkraksed, suguta ja suguliselt, autotroofid 4) Loomariik eukarüoodid, hulkraksed, suguliselt, heterotroofid 5) Protistide riik ainu- ja hulkraksed, suguta ja suguliselt, vetikad, ainuraksed.
maismaa taimede eellased - Esimesed loomsed hulkraksed - pehmete kestadega selgrootud - Käsnad - Ainuõõssed (meduusid, korallid) - Limused (teod) - Ussid (kaanid) - Lülijalgsed - Okasnahksed (merisiilid, meritähed) - Esimesed keelikloomad ehk esimesed selgroogsed loomad (kalad) Siirdumine maismaale Taimeriik: - Siirdumine maismaale umbes 450 milj. a. tagasi - Poolveelise eluviisiga, eostega paljunevad taimed - Sammaltaimed - Sõnajalgtaimed - Vähenes süsihappegaasi sisaldus (kliima muutus kuivemaks ja külmemaks) - Paljasseemnetaimed - Õistaimed ehk katteseemnetaimed Loomariik: - Siirdumine maismaale umbes 400 milj. a. tagasi
ELUSLOODUSE SÜSTEEM Looduses elavaid organisme saab grupeerida sarnasuse alusel LIIK- on sarnaste tunnustega isendite rühm, kellel on oma, teistest liikidest erinevad tunnused ja levila. Samasse liiki kuuluvad isendid annavad viljakaid järglasi, eri liikidesse kuuluvad isendid tavaliselt mitte. SÜSTEMAATIKA- tegeleb liikide süstematiseerimisega Süsteemi põhiüksused: Riik- hõimkond- klass- selts- sugukond- perekond- liik Tänapäeval jaotatakse elusloodus viide riiki. Riigid on kõige üldisemad ja suuremad süstemaatilised rühmad. Taimed, loomad, seened, bakterid, algloomad. Kõik riigid jagunevad sarnaste tunnuste alusel väiksemateks rühmadeks. Selgroogsed loomad võib tinglikult jagada viide suurde rühma: · KALAD · KAHEPAIKSED · ROOMAJAD · LINNUD · IMETAJAD Selgrootud loomad võib tinglikult jagada viide suurde rühma: käsnad, ainuõõssed, ussid, limused,lülijalgsed. Taimeriik (hõimkond) Katteseemnetaimed- Kõige keerulisema...
Igal aastal külavanem määravat päeva, mil temast tuleb teha uus kuju, siis küla kogunevat ning ta viiakse karjamaale. Seal pannakse ta puu otsa ja rahvas tantsivat ta ümber. Peaaegu iga päev ohverdatavat talle. Kuid selle teate kohaselt peetavat taolist pidu kevadeti. Metsikut tuleks pidada pigem heaks kui halvaks haldjaks. Eisen seletab, et Metsik tähendas algselt metsa ennast, aga ka metsatukka ja metsaasukat. Hiljem tähendas ta metsvaimu, haldjat. Taimeriik määrati Metsiku tegevusalaks ja niisviisi laiendes tema mõjupiirkond ka põllule. Muiste olevat iga mets olnud karjamaa, kuni siis ta ära laastatakse. (põhjapõtrade näide). Niisiis on kerge järeldada, kust Metsik oma võimu sai kariloomade üle. Temast loodeti, et ta hoiab hundid eemal ning kaitseb karja kahju eest. Peko Pekole oletatakse viikingi algupära. Loorits arvab, et tegu võis olla Freyri sulase Byggviriga, mis aga
Rakkude väiskuju on erinev (baktereid võib kohata nii ümaraid, pulkjaid kui ka kruvikujulisi). Paljud üherakulised on iseloomuliku väliskujuga. Hulkraksetes organismides sõltub rakkude kuju ja ehitus sellest, millisest koest nad pärinevad (kudede rakkude väliskuju ja siseehitus on kooskõlas nende talitlusega). Päristuumne rakk ORGANISMID eeltuumsed (prokarüoodid) päristuumsed (eukarüoodid) Prokarüootide hulka kuuluvad bakterid. EUKARÜOODID taimeriik loomariik seeneriik Viirused ei kuulu prokarüootide ega ka eukarüootide hulka, sest nad pole rakulise ehitusega. Enamikus rakkudes on tuum, mis reguleerib kogu raku elutegevust. Eukarüootse raku sisemus on täidetud tsütoplasmaga, mille peamiseks koostisosaks on vesi, kuid seal leidub ka lüsosoome (ühekordse membraaniga ümbritsetud põiekesed, milles lõhustatakse erinevaid aineid, veesisaldus kõigub 60- 90%). Tsütoplasmas on hulgaliselt madalmolekulaarseid
BIOloogia BIO Elu Loogia teadus Elusorganismide riigid 1)Taimeriik 2)Loomariik 3)Seeneriik 4)Bakterid 5)Protistid (Vetikad, ainuraksed) Elu omadused 1)Rakuline ehitus 2)Ainevahetus 3)Kasvamine 4)Arenemine 5) Paljunemine 6)Reageerimine keskkonna tingimustele Liiv, Bakter, Vetikas, Savi, Kuuseriisikas, Rändrahn, Karu, Hallitusseen, Vesi, Kõrvernõgu. Eluslooduse organiseeritus 1)Molekulaarne tasand - Elu molekulaarsel tasandil uurib molekulaarbioloogia NT: DNA molekuli uurimine 2)Rakuline tasand Rakkude ehitust ja talitust uurib tsütoloogia. 3)Koe tasand, ehk kude Rakud valmistavad kudesid, Kudesid uurib histoloogia 4)Elund ehk organ Nt: süda ülesanne verd pumbata, magu mis seedib toitu 5)Elundkond ehk organsüsteem Nt: Hingamiselundkond 5)Organismi tasand Nt: inimorganism, taimorganism 6)Populatsiooni tasand Ühel ja samal maa-alal elavad ühte liiki organismid moodustavad populatsiooni. 7)Lii...
silmviburlane. 1.2. Kõrge organiseerituse tase Elundid koonduvad elunkondadeks, millest moodustub terve inimene, mida juhib närvisüsteem ja hormoonid, see väljendub ehituses ja talitluses. Difentseerunud rakud – koed – elundid – elundkond 1.3. Aine- ja energiavahetus Väliskeskkonnast võetakse aineid ja energia, ning tagastatakse jääkaineid. 1.3.1. Autotroofid – toodavad ise orgaanilist ainet anorgaanilistest ainetest. Eelkõige taimeriik (fotosüntees), aga ka bakterid (tootjad, gemosüntees). Fotosüntees – 6CO2 + 6H2O C6H12O6 + 6O2 1.3.2. Heterotroofid – peavad saama orgaanilist ainet toiduna, et energiat saada, lisaks on seda vaja ka vajalike molekulide ülesehituseks. Näiteks: loomad, seened, suurem osa baktereid (lagundajad). Lisaks ka mõned taimed, sest mullas pole piisavalt toitaineid nende jaoks. Raku hingamine – C6H12O6 + 6O2 6CO2 + 6H2O
Botaanika (http://www.tlu.ee/~toenu/matbot/kysimult.htm) Mis on taim? Taimeriik kitsas küsitluses. Taimed on päristuumsed organismid, mis erinevad loomadest ja seentest eluviisi poolest. Nad on autotroofsed. Taimed toodavad kasvamiseks eluks vajalikke orgaanilisi aineid päikesevalguse abil fotosünteesi teel. NB! Erandid on parasiittaimed, mis saavad oma toidu testelt taimedelt ning on evolutsiooni käigus klorofülli kaotanud. Botaanikaks nimetatakse bioloogia haru, mis uurib taimi. Taimeriigis on kokku umbes 391 000 soontaimeliiki (416 sugukonda)
NT: kõrvaliigutajalihased, ussripik, õndraluu, tarkushambad Atavismid: kaugete eellaste tunnuste taasilmnemised, mis näitavad järelikult põlvnemist. NT:saba, lauskarvkate, paljunisalisus. 10.Kuidas tõestab evolutsiooni embrüoloogia, molekulaarbioloogia? Embrüoloogia: sarnasused loodetel tõendavad organismide sugulust ja põlvnemist. Molekulaarbioloogia: DNA võrdlemine näitab erinevate organismide sugulust. 11.Paiguta süsteemi 1 taimeliik ja loomaliik Valge ristik: riik: taimeriik, hõimkond: katteseemnetaimed, klass: kaheidulised, selts: oalaadsed, sugukond: liblikõielised, perekond: ristik, liik: valge ristik. Suur- kapsaliblikas: riik: loomariik, hõimkond: lülijalgsed, klass: putukad, selts: liblikalised, sugukond: põualibliklased, perekond: kapsaliblikas, liik: suur-kapsaliblikas. 12.Kuidas tekkis elu Maal ja millised olid esmased organismid? 1) füüsikaline evolutsioon: universumi tekkimine, päikese tekkimine. 2) keemiline evolutsioon: kõik
1. Taimeraku erilised osad: plastiidid(kloro, kromo, leuko, amülo), vakuool, rakukest?. Plastiidide funktsioon on fotosüntees, varuainete (näiteks tärklis) säilitamine ja paljude ainete süntees (nende seas on rasvhapped ja terpeenid, mis on vajalikud taimeraku struktuuride ehituseks). Plastiididel on võime diferentseeruda. Kõik plastiidid põlvnevad proplastiididest (varem nimetati neid eoplastiidideks) ja asuvad taime meristeemis. *kloroplastid fotosüntees; kloroplastide eellased on etioplastid. Rohelise värvusega, mille annab neile klorofüll. *kromoplastid pigmentide süntees ja säilitamine. Sisaldavad kollaseid ja oranzpunaseid värvaineid, mis võivad anda juurtele, õitele või viljadele kollase, oranzi või punase värvuse. Ere värvus meelitab kohale õite tolmeldajaid ja viljade levitajaid. *leukoplastid monoterpeeni süntees; leukoplastid on värvusetud ja nende peamine ülesanne on varuainete, eelkõige tärklise talletamine ja nad...
Anchises Venuse mees, Aenease isa. Ta on halvatud, sest ta lobises välja, et on Aenease isa. Kui Aeneasel oli valik kas päästa oma isa või ei, siis ta tegi seda. Kuninganna Dido pakub Aeneasele, et ta võib ta naiseks võtta. Aeneas- prints-abikaasa. Dido tapab ennast, sest Aeneas läheb ära, kuigi Dido palus tal jääda. Aeneas läheb Apenniini poolsaarele. Leiab uue naise ja saab rooma rahva alusepanijaks. Flora Kuningriik Flora taimeriik. Aias kukutab end mõõga otsa sünnib nelk. Ta tahtis saada Achilleuse sõjarüüd, mille sai parim sõdalane. Mõõga otsa kukutamine oli aumeeste surm. Klytie moondub päevalilleks, sest päevalill keerutab ennast päikese järgi. Klytie armastab päikesejumalat ja vaatab talle järgi. Narkissos moondub nartsissiks. Ta vaatab kogu aeg oma peegelpilti. Pandi karistuseks ennast armastama. Kaja armastab Narkissost.
Pariisi keskmine õhutemperatuur on 12°C, kuid see varieerub miinuskraadidest jaanuaris kuni üle 30°C augustis. Lõuna rannikutasandikke iseloomustab meeldiv Vahemeremaade ilm, külmakraadid on haruldus, vihmasajud kevadel ja sügisel ootamatud kuid põgusad, suvi peaaegu et sademetevaba. Samas on lõunaosa "mistraali" piirkond, mis tähendab tugevat külma ja kuiva tuult mis puhub piki Rhone'i orgu umbes 100 päeva aastas. · LOOMA- JA TAIMERIIK Prantsusmaa kliima ja pinnamood on aidanud kaasa rikkaliku looma- ja taimeriigi väljakujunemisele. Leida võib nii palme Vahemere kaldal kui mäestikumetsi Alpides. Kuid põllumajanduse, saastumise ja liigse urbaniseerumise tagajärjel on paljud loomaliigid sattunud väljasuremise ohtu, nende hulgas näiteks meil levinud pruunkaru ja hunt, aga ka korsika hirv ja teised. Mõned loomaliigid on suutnud jääda looduses püsima tänu Rahvusparkide programmile.
järkudes ehk kategooriates) Takson (kr.k taxis asetus, korrastus) ühte süstemaatika kategooriasse kuuluvate organismide rühm. Hierarhiline süsteem. Liikide binaarne nomenklatuur kahesõnaline nimetamisviis, esimene sõna tähistab perekonda ja teine on liigi epiteet (nt Pinus sylvestris harilik mänd) Taksonid: (domeen e ÜLEMRIIK (bakterid, arhed, eukarüoodid)-molekulaargeneetilises süstemaatikas) RIIK (loomariik, taimeriik, protistid, seeneriik, bakterid) HÕIMKOND (Loomariigis: keelikloomad ehk selgroogsed, selgrootud; Taimeriigis: paljasseemne-, katteseemne-, sõnajalg-, sammaltaimed) KLASS (Loomariigis: selgroogsed - imetajad, putukad, linnud, kahepaiksed, roomajad, kalad JA selgrootud - käsnad, ainuõõssed, ussid, limused,lülijalgsed; Taimeriigis: ühe- ja kaheidulehelised) SELTS (Loomariigis: -lised, nt närilised, kiskjalised, liblikalised, kilertiivalised jne; Taimeriigis:
Linné süstemaatikasse? Ta kinnitas liigi süstemaatika põhiüksuseks. Liigid tuli koondada taksonitesse süsteemi ülestikustes järkudes ehk kategooriates. 3. Milles seisneb klassifikatsiooni hierarhiline süsteem? Takson on ühte süstemaatika kategooriasse kuuluvate organismide rühm, nt. mingi liik, selts, klasse ja muud sellist see on hierarhiline süsteem. 4. Millised organismiriigid kuuluvad viieriigilisse süsteemi? Loomariik, taimeriik, proteistid, bakterid, seened. 5. Mille alusel eristas C. Woese organismide evolutsiooni suurharud? Ta püstitas hüpoteesi, et elu arengu algperioodil toimus lahknemine kolme harru ehk domeeni. Kaks neist (bakterid ja arhed) säilitasid edasises evolutsioonis prokaürootse rakutüübi, kolmas arenes aga sümbiogeneesi kaudu eukaürootseks. 6. Millised harud (domeenid ehk ülemriigid) kuuluvad elustiku evolutsioonilisse?
organismide eellaste teke (ussid, limused) elu maismaale (taimed: ürgraikad/sõnajalgtaimed) 440 miljont aastat tagasi Organismid hakkasid omandama: Taimed tugikude, juured, lehtedel õhulõhed, kaitse kuivamise eest (vaha kiht) Loomad kopsud, munade koor tugevnes (kaitse kuivamise eest), uus nahakiht (kaitse kuivamise eest). Esimesed kolijad olid lülijalgsed, nt kiilid Loomariik Taimeriik Käsnad u 570 miljonit Vetikad Ainuõõssed }u 540 miljonit aastat Ussid, limused, lülijalgsed} tagasi KAMBRIUM Esimesed kalad u 420 miljonit Samblad Kahepaiksed u 350 KARBON (kivisüsi) Sõnajalgtaimed + putukad maismaale Esimesed roomajad u 300 Paljasseemnetaimed (okaspuud) Esimesed imetajad u 200 Esimesed linnud u 150
MAKROEVOLUTSIOON Mikroevolutsioon - evolutsioonilised muutused liigi sees; viib uute liikide tekkele. Makroevolutsioon - liigist kõrgemate organismirühmade teke ja evolutsioon (perekond, selts, klass). Evolutsiooniline täiustumine e. progress Uute, senisest keerukama ja täiuslikuma ehitusega organismitüüpide teke. prokarüoodid eukarüoodid ainuraksed hulkraksed inimahv inimene Uute kudede ja organite teke. Iga uus organismitüüp võimaldab paremini kasutada keskkonda, asustada uusi elupaiku ja vähendada sõltuvust keskkonnamõjudest. Mitmekesistumine e. divergents Erinevate elupaikade asustamisega kaasnes uute organismitüüpide mitmekesistumine. Eukarüoodid seenteks; taimedeks; loomadeks Õistaimed korv-, huul-, liblikõielised jpt. Imetajad kohastumine eluks vees, maismaal. Divergents sõltub organismitüübi arenguvõimest ja elupaikade mitmekesisusest. Jäsemete mitmekesisus imetajatel: Hammaste mitmekesisus imetajatel: Homoloogs...
Bioloogia TÜNK MV Bioloogia uurimisvaldkond Elusorganismide rühmad: *Taimed *Loomad *Seened ja samblikud *bakterid ja protistid TAIMERIIK ÕISTAIMED PALJASSEEMNE- SÕNAJALG- SAMMAL- VETIKAD (21 000 liiki) Taimed (640 liiki) taimed (10 000 li) taimed (23 000) Lehtpuud Eesti okaspuud (4): Sõnajalad Rohe- Põõsad Pruun-
ja valitsuse vahel · Riiklik võim on rahva käes. · Tõstetakse esile võimulahusus selleks, et keegi ei kuritarvitaks võimu. · Suures osas Euroopas hakkas võimust võtma valgustatud absolutism. · Valgustus tekitas kriitilise hoiaku religiooni suhtes. Üritati ebausku eraldada tõelisest usust. · Tolerantsus erinevate usuvoolude vahel. · Läbimurded loodusteaduses: Newton, Linne (süstematiseeris loodust(loomariik, taimeriik, kiviriik)), Lavoisier (lükkas ümber 4 elemendi teooria (vesi, õhk, maa, tuli)), Volta (ehitas esimese elektripatarei), Jenner (leiutas vaktsineerimise (leidis vaktsiini rõugete vastu)) · Hakkab esile kerkima kodanlus · Kerkib esile uus haritlaskond vabamüürlased. 24 juuni 1717. Ametlik ideoloogia valgustuse ja hariduse edendamine ning aitamine nii, et maailm muutuks paremaks. Maailmas kokku 6 mln. Kirikute ehitajad (sirkel, vinkel)
Teaduslik fakt- Kui püstitatud hüpotees korduvalt paika peab saadakse uus teaduslik fakt. Loodusseadus- Loodusseadus on looduse nähtuste juures esinev seaduspärasus, mida kinnitavad lugematud vaatlused või katsed. Hüpotees- Hüpotees on oletus. Kitsamas mõttes mõistetakse hüpoteesi all teaduslikku oletust, mille tõesus ei ole kindlaks tehtud. Liik- üks peamisi eluslooduse organiseerituse tasemeid. Riik- Riigid on kõige üldisemad ja suuremad süstemaatilised üksused. Taimeriik, loomariik, seeneriik, bakterid ja protistid. Populatsioon- ühel ja samal maa-alal elavad ühte liiki kuuluvad isendid moodustavad populatsiooni. Ökosüsteem- Ühel territooriumil olev elusloodus ja eluta keskkond, mis on aineringe kaudu seotud Biosfäär- Maad ümbritsev elu sisaldav kiht. Kõige kõrgema eluslooduse organiseerituse tase. Pärilikkus- Organismide võime paljunemisel edasi anda kindlaid tunnuseid ja nende kujunemise iseärasusi.
- Esimesed loomsed hulkraksed - pehmete kestadega selgrootud (umbes 700 milj. a. tagasi) - Käsnad - Ainuõõssed (meduusid, korallid) - Limused (teod) - Ussid (kaanid) - Lülijalgsed - Okasnahksed (merisiilid, meritähed) - Esimesed keelikloomad ehk esimesed selgroogsed loomad (kalad) Siirdumine maismaale Taimeriik: - Siirdumine maismaale umbes 450 milj. a. tagasi - Poolveelise eluviisiga, eostega paljunevad taimed - Sammaltaimed - Sõnajalgtaimed - Vähenes süsihappegaasi sisaldus (kliima muutus kuivemaks ja külmemaks) - Paljasseemnetaimed - Õistaimed ehk katteseemnetaimed Loomariik: - Siirdumine maismaale umbes 400 milj. a. tagasi
liiget on liigitatud keelelise tunnuse alusel, viimane aga temaatilise tunnuse järgi. Korrektne liigitus on järgmine: "Raamaturiiulil on eestikeelsed, inglisekeelsed ja venekeelsed raamatud." 4. reegel: Liigituses ei tohi esineda hüppeid. Antud reegel tähendab seda, et ühes ja samas liigituses ei tohi esineda eritasemelisi liigitusi. Seetõttu on ebakorrektne järgmine liigitus: "Loodus jaguneb: loomariik, taimeriik ja mineraalid." Muudame sama näite korrektseks liigituseks: "Loodus jaguneb: elus- ja eluta loodus. Elusloodus jaguneb: loomariik ja taimeriik. Eluta looduse moodustavad: mineraalid, metallid, energeetilised maavarad jm.". Kõnesolevat reeglit on käsitletud kui nõuet, mille kohaselt liigitus peab olema pidev, mis sisuliselt sedasama tähendabki. 7 Ilmar Lilleorg
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS VIIMISTLEJA Maris Metsmaa TERVISLIKUD ELUKOMBED Referaat Juhendaja: Mihkel Lembit Pärnu 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Tervislikud elukombed mõjutavad meie organismi positiivselt. Referaadist saab kokkuvõtliku ülevaate erinevatest taastumisprotseduuridest ja nende õigest metoodikast. Saab lugeda kuidas käia saunas ning kodus taastumiseks vajalikkudest asjadest. Lõhidalt on ka venitusharjutusest ning puu-, aed-, teraviljade kasulikust toimest meie organismile. Õige toitumine aitab vähendada organismi rasvasisaldust ja seeläbi langetada kehakaalu. TAASTUMINE SAUN Saunas viibimine aitab kehast väljutada sinna kuhjunud mürgiseid ainevahetuse lõpp-produkte (piimhape jm). Kui lihastes on piimhape siis on lihased väsinud ja kanged. Eriti käib see sportlaste kohta. Sauna peamine toime sportlasele ongi taastumise kiirendamine, see parandab und j...
c) Kaheidulehelised Hõimkond a) Keelikloomad selgroogsed b) Keelikloomad selgroogsed c) katteseemnetaimed Riik a) Loomariik b) Loomariik c) Taimeriik Elusloodus jaotub viite suurde riiki: bakterid, protistid, seened, taimed, loomad. OLELUSVÕITLUS JA LOODUSLIK VALIK · Bioloogiline evolutsioon Maa elusa looduse ajalooline areng liikide üksteisest põlvnemise kaudu. · Evolutsioonilised muutused toimuvad pika aja jooksul, ka praegu! · Organismid annavad rohkem järglasi kui neid ellu jääb. Organismide vahel toimub konkurents olelusvõitlus. · Geneetiline muutlikkus kõigil organismidel, ka samasse
BIOLOOGIA 2010 ELUTUNNUSED: Eluavaldused 1. Rakuline ehitus Eeltuumsed (prokarüootne) Päristuumsed (eukarüootne) 2. Paljunemine Suguline Sugurakkude olemasolu Viljastumine (kahe raku ühinemine) Nt. Imetajad, roomajad, linnud, putukad Mittesuguline Eoseline (seened, sõnajalad, vetikad) Vegetatiivne erinevate organite abil paljunemine (kartul mugulaga; sibul maasikad võsundiga; hüdra; algloomad; pungumine) 3. Ainevahetus Söömine, gaasivahetus, ainete väljastamine, seedimine, imendumine, sünteesi või lagundamise reaktsioonid Autotroofid ise toodavad orgaanilist ainet (taimed, osad bakterid) Heterotroofid kasutavad valmis orgaanilist ainet METABOLISM (ainevahetus kõik kokku) = ASSIMILATSIOON(süntees) ...
33. Lk 98 1. Ühte liiki kuuluvad sarnase ehitusega isendid, kes ei erine üksteisest rohkem, kui ühe vanempaari järglased. 2. Ta kinnitas liigi süstemaatika põhiüksuseks. Liigid tuli koondada taksonitesse süsteemi ülestikustes järkudes ehk kategooriates. 3. Takson on ühte süstemaatika kategooriasse kuuluvate organismide rühm, nt. mingi liik, selts, klasse ja muud sellist see on hierarhiline süsteem. 4. Loomariik, taimeriik, proteistid, bakterid, seened. 5. Ta püstitas hüpoteesi, et elu arengu algperioodil toimus lahknemine kolme harru ehk domeeni. Kaks neist (bakterid ja arhed) säilitasid edasises evolutsioonis prokaürootse rakutüübi, kolmas arenes aga sümbiogeneesi kaudu eukaürootseks. 6. Bakterid ja arhed. 34.
!!!Taime kui eluvormi paikutamine paljuriigilisse elupuusse. Fotosünteesijad Taimeriik (nt rohevetikad, sammaltaimed, sõnajalgtaimed, soontaimed) Esiviburlaste riigi mõni esindaja (nt ränivetikad) Silmviburlaste riigi osad esindajaid Osad alveolaadid (nt neelvetikad) Punavetikad Sinivetikas(bakter) esiviburlased(kõik rohelised taimed) ja üks veel mingi ainurakne vist on. Taimeraku erilised osad: plastiidid(kloro, kromo, leuko, amülo), vakuool, rakukest-tselluloosist, hemitselluloosist, pektiinist või ligniinist, erilised rakkude vahelised ühendused- plasmodesmid. Rakukest seab rakkudevahelisele kommunikatsioonile teatud piirangud. Seetõttu on taimerakkudel olemas plasmodesmid - rakukesta läbivad kanalid, mis ühendavad naaberrakkude tsütoplasmat. Fotosünteesi 4 vaianti ja näited aint 3 leidsin B.1) fotoheterotroofid- kasutavad valgusenergiat ATP saamiseks. Rohelised mitte-väävli bakterid. B.2) foto-autotroofid- toodav...
Kuressaare Ametikool SAARE GOLFIVÄLJAKUTE PIIRKONNA LOODUSKESKKOND Referaat, Giidiõppe eriala Autor: Maris Valgma, Juhendaja: Reena Smidt Kuressaare 2018 1 Sisukord Sissejuhatus 1. Taimeriik lk 4 2. Loomariik lk 37 3. Kokkuvõte lk 68 Kasutatud allikad lk 68 2 Sissejuhatus Käesoleva referaadi eesmärk on tutvustada looduskeskkonda Saare golfiväljakute piirkonnas, et õppida tundma põhjalikumalt erinevaid liike ja nende iseärasusi. 1. Taimeriik lk 3 Tutvustan seal kasvavaid:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
