LEPINGUTE KOGUMIK p r a k t i l i n e k ä s i r a a m a t I Estada 1 2002 2 SISUKORD Agendileping Maaklerileping Litsentsileping Garantiikiri Garantiileping Hoiuleping Käendusleping Käsirahaleping Käsundusleping Komisjonileping Laenuleping Faktooringuleping Fransiisileping Müügileping Ettevõtte üleandmise leping Vahetusleping Kinkeleping Eluruumi üürileping Eluruumi allüürileping Mitteeluruumide rendileping Ehitise ajutise kasutamise leping Tasuta kasutamise leping Liisinguleping Nõude loovutamise leping Kohustuse ülevõtmise leping Töövõtuleping Veoleping Ekspedeerimisleping Seltsinguleping 3 LEPINGUTE NÄIDISED
kokkulepitud tingimused, millest tulenevad lepingupoolte õigused ja kohustused. Lepingu sisu peab olema ka vastavuses kehtiva seadusandlusega ning isiku põhiõigustega. Erinevad lepinguid on päris palju. Toongi ühe loetelu lepingutest. *Võõrandamislepingud Müügileping lepingutüüp, mille alusel üks pool annab teisele asja ja teine pool esimesele rahalise väärtuse. Vahetusleping leping, mille kohaselt tehingupartnerid vahetavad omavahel kaht tulevast rahavoogu. Faktooringuleping selle lepinguga kohustub üks isik (faktooringu klient ) loovutama teisele isikule ( faktoor ) rahalise nõude kolmanda isiku ( faktooringuvõlgnik ) vastu, mis tuleneb lepingust, mille alusel faktooringu klient müüb faktooringuvõlgnikule oma majandus- või kutsetegevuses eseme või ostuab teenise, faktoor aga kohustub: 1) tasuma nõude eest ja kandma nõude täitmata jätmise riisikot või 2) andma faktooringu kliendile
lepingu kohustuslikku vormi. Lepingu sisu peab olema vastavuses kehtiva seadusandluse, heade kommete ning isiku põhiõigustega. Teab võlaõigusseaduses nimetatud enamlevinud lepinguliike ning oskab neid eristada Võõrandamislepingu esemeks on mingi asja tasuliselt või tasuta üleandmise kohustus ühelt isikult teisele, seejuures muutub ka üleantava asja juriidiline kuuluvus. Tasulised võõrandamislepingud on müügileping, vahetusleping ja faktooringuleping ning tasuta on kinkeleping. Kasutuslepinguga antakse midagi teisele osapoolele kasutusse, kuid mitte omandisse. Kasutuslepingud on üürileping, rendileping, liisinguleping, litsentsileping, frantsiisileping, ehitise ajutise kasutamise leping, pikaajalise puhkusetoote leping, vahendusleping ja vahendussüsteemi leping, tasuta kasutamise leping, laenuleping ja krediidilepingud. Kindlustuslepinguga kohustub üks isik (kindlustusandja) kindlustusjuhtumi toimumisel hüvitama
võlasuhte lõpetamise kokkuleppega, lepingust taganemisega, lepingu ülesütlemisega, füüsilisest isikust võlgniku surmaga, kui kohustust ei saa täita tema isikliku osavõtuta, füüsilisest isikust võlausaldaja surmaga, kui kohustus tuli täita isiklikult võlausaldajale või muul seaduses või lepinguga ettenähtud juhul. 4 1.2 Võõrandamislepingud Sellesse osasse kuuluvad müügileping, vahetusleping, faktooringuleping ja kinkeleping. Asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Vahetuslepinguga kohustuvad lepingupooled vastastikku teineteisele üle andma eseme ja tegema võimalikuks eseme omandi või muu esemele käsutusõigust andva õiguse ülemineku
teisele isikule üle sõiduauto ja sõiduauto saanud isik annab auto eest vastu aktsiaseltsi aktsiaid. kohaldatakse vahetuslepingule vastavalt müügilepingu kohta sätestatut. Mõlemat lepingupoolt vaadeldakse tema poolt üleandmisele kuuluva eseme suhtes müüjana ja talle üleandmisele kuuluva eseme suhtes ostjana. Kuna mõlemat vahetuslepingu poolt käsitletakse nii müüja kui ka ostjana, tuleb mõlemal lepingupoolel arvestada nii müüja kui ka ostja kohta käivate sätetega. Faktooringuleping. Faktooringuleping on võõrandamisleping, mida kasutatakse ennekõike krediidi- või finantseerimiseasutuse poolt osutatav debitoorse võlgnevuse finantseerimiseks ja rahaliste nõuete müümiseks. Faktooringulepingu alusel on võimalik müüa rahalisi nõudeid, mis on tekkinud majandus- ja kutsetegevuses eseme müügi või teenuse osutamise kaudu. Samuti on võimalik müüa nii olemasolevaid kui ka tulevikus tekkida võivaid nõudeid, kas täielikult või osaliselt. Näiteks võib
............................................................4 2.1. Võõrandamislepingud...........................................................................................................7 2.1.1. Müügileping...................................................................................................................7 2.1.2. Vahetusleping.................................................................................................................8 2.1.3. Faktooringuleping..........................................................................................................8 2.1.4. Kinkeleping....................................................................................................................8 2.2 Kasutuslepingud.....................................................................................................................9 2.2.1. Üürileping..................................................................................
4. Ühinguõiguslepingud ja nende sisu ÄRIÕIGUSEST TULENEVAD LEINGUD- reguleerivad äriühingute moodustamist ja tegevust MITTETULUNDUSÜHINGUTE SEADUSEST tulenevad lepingud- mittetulundusühingute asutamise ja tegutsemise korda 5. Asjaõiguslikud lepingud 6. VÕÕRANDAMISLEPINGUD- nende iseloomustus. Võõrandamislepingu sõlmimise eesmärgiks on omandi üleandmine (näiteks müügileping, vahetusleping ja kinkeleping). Müügileping Vahetusleping Faktooringuleping kinkeleping 7. Müügileping Müügilepingu mõiste sisaldub VÕS § 208 lõikes 1. Müügileping on leping, millega üks isik (müüja) kohustub andma teisele isikule (ostja) üle olemasoleva, valmistatava või tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks üleantava asja omandi ülemineku ostjale, ostja kohustub maksma selle eest kokkulepitud tasu (ostuhinna) ja võtma asja vastu. Eesti õiguses eristatakse omandi üleminekul võlaõiguslikku ja asjaõiguslikku lepingut
lõpetamisel järgima, kui lepingust ei tulene teisiti 3) kui lepingus oli ette nähtud, et lepingut muudetakse või leping lõpetatakse teatud vormis, ei või üks lepingupool sellele lepingutingimusele tugineda, kui teine lepingupool võis tema käitumisest aru saada, et pool oli nõus lepingu muutmise või lõpetamisega teistsuguses vormis. 88. Lepingute liigid. 1) võõrandamislepingud- müügileping, vahetusleping, faktooringuleping, kinkeleping 2) kasutuslepingud- üürileping, rendileping, liisinguleping, litsnetsileping,frantsiisileping, ehitise ajutise kasutamise leping, tasuta kasutamise leping, laenu- ja krediidileping 3) kindlustusleping- kahjukindlustus, elukindlustus, õnnetusjuhtumikindlustus, ravikindlustus 4) toetamislepingud- elurendis, ülalpidamisleping 5)kompromissileping 6)seltsinguleping 7) teenuste osutamise leping- käsundusleping,
müügilepinguga peab müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale; ostja peab müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. 2) Vahetusleping- lepingupooled kohustuvad vastastikku teineteisele üle andma eseme ja tegema võimalikuks eseme omadi vm esemele käsutusõigust andva õiguse ülemineku. 3) Faktooringuleping-üks isik(faktooringu klient) kohustub loovutama teisele isikule (faktoor) rahalise nõude kolmanda isiku (faktooringuvõlgnik) vastu, st et faktooringu klient müüb faktooringuvõlgnikule oma maj-või kutsetegevuses eseme või osutab teenuse. Faktoor peab: tasuma nõude eest ja kandma nõude täitmata jätmise riisikot; või andma fak.kliendile nõude täitmise arvel krediiti, valitsema nõuet faktooringu
kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. 2) Vahetusleping - lepingupooled kohustuvad vastastikku teineteisele üle andma eseme ja tegema võimalikuks eseme omandi või muu esemele käsutusõigust andva õiguse ülemineku. Kumbagi lepingupoolt vaadeldakse tema poolt üleandmisele kuuluva eseme suhtes müüjana ja talle üleandmisele kuuluva eseme suhtes ostjana. Eeldatakse, et vahetamisele kuuluvate esemete hind on võrdne. 3) Faktooringuleping üks isik (faktooringu klient) kohustub loovutama teisele isikule (faktoor) rahalise nõude kolmanda isiku (faktoorivõlgnik) vastu, mis tuleneb lepingust, mille alusel faktooringu klient müüb faktooringuvõlgnikule oma majandus- või kutsetegevuses eseme või osutab teenuse, faktoor aga kohustub: o tasuma nõude eest ja kandma nõude täitmata jätmise riisikot või
üleandmisele kuuluva eseme suhtes ostjana. Eeldatakse, et võimalusele, käsundiandja aga kohustub maksma talle selle eest vahetamisele kuuluvate esemete hind on võrdne. tasu. Agendilepinguga kohustub üks isik (agent) teise isiku (käsundiandja) jaoks ja tema huvides iseseisvalt ja püsivalt 3) Faktooringuleping üks isik (faktooringu klient) lepinguid vahendama või neid käsundiandja nimel ja arvel sõlmima. kohustub loovutama teisele isikule (faktor) rahalise nõude Käsundiandja kohustub maksma talle selle eest tasu. kolmanda isiku (faktorivõlgnik) vastu, mis tuleneb lepingust, Komisjonilepinguga kohustub üks isik (komisjonär) teise isiku
lõpetamisega teistsuguses vormis 88. Lepingute liigid Lepingud erinevad üksteisest oma vormilt (suulised, lihtkirjalikud, notariaalselt tõestatud), lepingu sõlminu subjektide arvult (ühepoolsed ja mitmepoolsed), suhte objektiks oleva asja iseloomult (vallas- ja kinnisvaralepingud) ja mitmesuguste muude tunnuste poolest. Lepingu sisu järgi eristatakse: 1. võõrandamislepinguid – varaliste hüvede lõplik üleandmine (müügileping, vahetusleping, faktooringuleping, kinkeleping) 2. kasutuslepingud – valduse üleminek teisele subjektile kasutusse (üürileping, rendileping, liisinguleping, litsentsileping, laenuleping, krediidileping) 3. kindlustusleping – üks isik (kindlustuseandja) kohustub kindlustusjuhtumi toimumisel hüvitama kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju või maksma kokkulepitud rahasumma 4. toetamislepingud – ühe subjekti kohustus abistada teist suhte poolt tema eluaja
Kommertspant ulatub äriühingu kogu vallasvarale või FIE majandustegevusega seotud vallasvarale. Finantstagatis. Finantstagatiseks loetakse väärtpaberi või rahalise nõude koormamist pandiõigusega või tagatise andmise eesmärgil ülekandmist. Hüpoteek Hüpoteek on kinnisasja pant. Kinnisasja võib hüpoteegiga koormata selliselt, et isikul, kelle kasuks hüpoteek on seatud (hõpoteegipidajal), on õigus hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamisele panditud kinnisasja arvel. Faktooringuleping Faktooringulepinguga kohustub üks isik (faktooringulepingu klient) loovutama teisele isikule (faktor) rahalise nõude kolmanda isiku (faktooringuvõlgnik) vastu, mis tuleneb lepingust, mille alusel faktooringulepingu klient müüb faktooringuvõlgnikule oma majandus- või kutsetegevuses eseme või osutab teenuse. pilt Faktooringulepinguid on kahte liiki: · Regressiga - kui ostja ei maksa, siis faktooringufirmal on õigus müüjale arve tagastada ja nõuda raha tagasi.
7. Loetlege millistel puhkudel lõppeb võlasuhe. 1) kohase täitmisega; 2) tasaarvestusega; 3) kokkulangemisega; 4) poolte kokkulepe 5) lepingust taganemisega; 6) lepingu ülesütlemisega; 7) võlgniku või võlausaldaja surm 8) muul seaduses või lepinguga ettenähtud juhul. 8. Eelkõige millele on võõrandamisleping suunatud? Võõrandamislepingud on nt müügileping, vahetusleping, faktooringuleping, kinkeleping. Võõrandamisleping on suunatud omandi üleminekule. 9. Kas proovitöö on seaduslik? Millisel juhul? Tegelikult töölepingu seaduses proovipäevi sätestatud ei ole ja seda ette ei nähta. Kui töötaja on tööle lubatud ning teeb tööd, mille eest eeldatakse tasu saamist, on juba tööleping sõlmitud. Proovipäevi pole õigust nõuda. Seaduse kohaselt on proovitöö Eesti Töötukassa pakutav teenus, mis kestab ühe päeva
1) Müügileping-Asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. 2) Vahetusleping-Vahetuslepinguga kohustuvad lepingupooled vastastikku teineteisele üle andma eseme ja tegema võimalikuks eseme omandi või muu esemele käsutusõigust andva õiguse ülemineku. 3) Faktooringuleping-Faktooringulepinguga kohustub üks isik (faktooringu klient) loovutama teisele isikule (faktoor) rahalise nõude kolmanda isiku (faktooringuvõlgnik) vastu, mis tuleneb lepingust, mille alusel faktooringu klient müüb faktooringuvõlgnikule oma majandus- või kutsetegevuses eseme või osutab teenuse, faktoor aga kohustub: 1) tasuma nõude eest ja kandma nõude täitmata jätmise riisikot või 2) andma faktooringu kliendile nõude täitmise arvel krediiti, nõuet faktooringu kliendi
lepingut sõlmida ka muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et pooled on saavutanud kokkuleppe, annab võimaluse sõlmida leping mõlema poole poolt lepinguprojektile heakskiidu andmisega. Selline regulatsioon vastab väljakujunenud tavadele majanduskäibes, kus pooled annavad samaaegselt allkirja juristide poolt eelnevalt välja töötatud lepingutekstile. 8. Lepingute liigitamine Võõrandamislepingud:Müügileping, vahetusleping, faktooringuleping, kinkeleping Kasutuslepingud:Üürileping, rendileping, liisinguleping, litsentsileping, frantsiisileping, ehitise ajutise kasutamise leping, tasuta kasutamise leping, laenuleping ja krediidilepingud Kindlustuslepingud:Kahjukindlustus, elukindlustus, õnnetusjuhtumikindlustus, ravikindlustus Teenuste osutamise lepingud:Käsundusleping, töövõtuleping, maaklerileping, agendileping, komisjonileping, maksekäsund ja arveldused, tervishoiuteenuse
Kui kohustuste täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, peab võlgnik kohustuse täitma selle täitmiseks mõistlikult vajaliku aja jooksul pärast lepingu sõlmimist või muul alusel võlasuhte tekkimist, arvestades eelkõige kohustuse täitmise kohta, viisi ja olemust. 4. Lepingute liigid. Lepingu sisu järgi eristatakse: Võõrandamisleping (omandi üleminek) - Müügileping - Vahetusleping - Faktooringuleping - Kinkeleping Kasutusleping - Üürileping - Rendileping - Liisinguleping - Litsentsileping - Frantsiisileping - Ehitise ajutise kasutamise leping - Tasuta kasutamise leping - Laenuleping ja krediidileping Kindlustusleping Kompromissileping Toetamisleping - Elurendis - Ülalpidamisleping Seltsinguleping Teenuse osutamise leping - Käsundusleping - Töövõtuleping - Maaklerileping
ülalpidamiskohustust 3) Kingisaaja sureb. 109. Millistel juhtudel võib kinkija taganeda kinkelepingust pärast kingitud eseme üleandmist? 1) Kui kinkeleping on täidetud, võib kinkija lepingust taganeda ja kingitus eseme alusetu rikastumise sätete järgi kingisaajalt välja nõuda. 2) kui kingisaaja tasub ülalpeetava ülapidamiseks vajaliku summa alates kingitud eseme üleandmisest kuni kinkija surmani. 110. Mis on faktooringuleping? Faktooringulepinguga kohustub üks isik (faktooringu klient) loovutama teisele isikule (faktoor) rahalise nõude kolmanda isiku (faktooringuvõlgnik) vastu 111. Mille poolest erineb ehtne faktooring ebaehtsast faktooringust? Ebaehtne faktooring seevastu on laenutehing , kuna tehingu teostaja annab ainult laenu , mille vastu ta saab volituse oma nimel nõuete sissenõudmiseks 112. Mis on üürileping? Üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele (üürnikule)
вознаграждение - tasu страховать - kindlustama страхование-kindlustus страховщик - kindlustusandja cтрахователь -kindlustusvõtja с траховой взнос- kindlustusmakse страховой полис- k indlustus poliis страховой случай- kindlustusjuhtum Müügileping– договор продажи Vahetusleping – договор обмена Faktooringuleping– договор факторинга Kinkeleping– договор дарения Kasutuslepingud– договоры пользования Üürileping– договор найма Rendileping– договор аренды Liisinguleping– договор лизинга Litsentsileping– лицензионный договор Frantsiisileping– договор франшизы
osapooleks olev avaliku võimu kandja üksnes kaasab eraisikut teenuse tellimise korras avaliku ülesande täitmisele, ilma et talle oleks üle antud võimuvolitusi ega reguleeritaks kolmandate isikute õigusi. Tsiviilõiguslikud lepingud Tsiviilõiguslike lepingute osapoolteks on eraõiguslikud juriidilised või füüsilised isikud. Tsiviilõiguslikud lepingud jagunevad: Võõrandamislepingud Müügileping, vahetusleping, faktooringuleping, kinkeleping Kasutuslepingud Üürileping, rendileping, liisinguleping, litsentsileping, frantsiisileping, ehitise ajutise kasutamise leping, tasuta kasutamise leping, laenuleping ja krediidilepingud Kindlustuslepingud Kahjukindlustus, elukindlustus, õnnetusjuhtumikindlustus, ravikindlustus Teenuste osutamise lepingud Käsundusleping, töövõtuleping, maaklerileping, agendileping, komisjonileping, maksekäsund ja arveldused, tervishoiuteenuse osutamise leping, veoleping,
muutmisel või lõpetamisel järgima, kui lepingust ei tulene teisiti kui lepingus oli ette nähtud, et lepingut muudetakse või leping lõpetatakse teatud vormis, ei või üks lepingupool sellele lepingutingimusele tugineda, kui teine lepingupool võis tema käitumisest aru saada, et pool oli nõus lepingu muutmise või lõpetamisega teistsuguses vormis. 88. Lepingute liigid. 1. Võõrandamislepingud - müügileping, vahetusleping, faktooringuleping, kinkeleping 2. kasutuslepingud - üürileping, rendileping, liisinguleping, litsnetsileping,frantsiisileping, ehitise ajutise kasutamise leping, tasuta kasutamise leping, laenu- ja krediidileping 3. kindlustusleping - kahjukindlustus, elukindlustus, õnnetusjuhtumikindlustus, ravikindlustus 4. toetamislepingud - elurendis, ülalpidamisleping 5. kompromissileping 6. seltsinguleping
isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). 38. Mis on üür ja kõrvalkulud? (1) Lisaks üüri maksmisele peab üürnik kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid (kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega. 39. Nimetage teenuste osutamise lepingud. Tervishoiuteenuse osutamise leping, faktooringuleping, 40. Töövõtulepingu mõiste: (1) Töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. 41. Millal ei vasta töövõtulepingu alusel teostatud töö lepingutingimustele? (1) Töö peab vastama lepingutingimustele. Lepingutingimustele peavad vastama ka töö juurde kuuluvad dokumendid.(2)
Lepingu ülesütlemine Füüsilisest isikust võlgniku surm, kui kohustust ei saa täita tema isikliku osavõtuta Füüsilisest isikust võlausaldaja surm, kui kohustus tuli isiklikult täita võlausaldajale Muu seaduses või lepingus ettenähtud juht VÕLAÕIGUSLIKUD LEPINGUD Võõrandamislepingud – nendega toimub varaliste hüvede lõplik üleandmine ehk teisisõnu omandi üleminek Müügileping Vahetusleping Faktooringuleping Kinkeleping Kasutuslepingud – toimub valduse üleminek, asi antakse teisele subjektile kasutusse, mitte omandisse Üürileping Rendileping Liisinguleping Litsentsileping Frantsiisileping Ehitise ajutise kasutamise leping, pikaajalise puhkusetoote leping, vahendusleping ja vahetussüsteemileping Tasuta kasutamise leping Laenuleping ja krediidileping
lepingutingimustele vastava asja üleandmist, kui asja puudus oli kinkijale asja omandamise ajal teada või pidi teada olema. Kui kinkija ei teatanud asja puudusest tahtlikult, võib kingisaaja nõuda lepingutingimustele vastava asja üleandmise asemel kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. Kinkija ei pea kinke üleandmisega viivitamise korral maksma viivist ega välja andma kingitud esemest saadud kasu. 8. Faktooringuleping Faktooringulepinguga kohustub üks isik (faktooringu klient) loovutama teisele isikule (faktoor) rahalise nõude kolmanda isiku (faktooringuvõlgnik) vastu, mis tuleneb lepingust, mille alusel faktooringu klient müüb faktooringuvõlgnikule oma majandus- või kutsetegevuses eseme või osutab teenuse, faktoor aga kohustub: 1) tasuma nõude eest ja kandma nõude täitmata jätmise riisikot või
Käibevara on a. traktor b. raha pangakontol c. tootmishooned 11. Milline alljärgnevaist ei ole käibevara finantseerimisstrateegia kirjeldamisel kasutatav käibevara grupp? a. püsikäibevarad b. igavesed käibevarad c. ajutised käibevarad 12. Faktooringlepingu tähtaeg on a. tavaliselt 2 nädalat b. rangelt 2-4 kuud c. üldjuhul 6-12 kuud, kokkuleppel pikendatav d. üldjuhul 6-12 nädalat, kokkuleppel pikendatav 13. Faktooringuleping on leping millega: a. Ostjal on õigus, kuid mitte kohustus, osta või müüa väärtpabereid või mõnda muud finantsvara kokkulepitud hinnaga b. Võlakirja väljalasknud isik nõustub maksma intresse ja võla põhisummasid kokkulepitud tähtajal c. Üks isik kohustub loovutama teisele isikule rahalise nõude kolmanda isiku vastu. 14. Lühiajaliste kohustuste eeliseks on a. intressikulude ebapüsivus aastati b
tunnistab, et võlasuhet ei ole. 54 Tehinguõiguse eriosa. Lepingute liigitus. (Slaid 26) Annan alljärgnevalt tabeli vormis kehtivas õiguskorras reguleeritud lepingute süsteemi: Lepingute liik Lepingute alamliik Märkused Võõrandamislepingud Müügileping Vahetusleping Faktooringuleping Kinkeleping Kasutuslepingud Üürileping Rendileping Tasuta kasutamise leping Litsentsileping Liisinguleping Frantsiisileping Ehitise ajutise kasutamise leping
ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja kohustub selle eest müüjale tasuma ostuhinna rahas, ja võtma asja vastu. Tagasiostuõigus, müügigarantii. -vahetusleping- pooled kohustuvad vastastikku teineteisele üle andma eseme ja tegema võimalikuks eseme omandi või muu esemele käsutusõigust andva õiguse ülemineku. Vahetatakse kaupa mitte raha, kuid kui ühe väärtus on teisest suurem ,siis tuleb se ekompenseerida rahas. -faktooringuleping- üks isik kohustub teisele isikule loovutama rahalise nõude kolmanda isiku vastu, mis tuleneb lepingust, mille alusel faktooringu klient müüb faktoorignu võlgnikule oma majandus- või kutsetegevuses eseme või osutab teenuse. Faktoor peab tasuma nõude eest, või andma krediiti -kinkeleping- üks isik kohutub tasuta teisele isikule üle andma talle kuuluva eseme ja tegema võimalikuks omandi ülemineku kingisaajale. 2
ülalpidamiskohustust 3) Kingisaaja sureb. 109. Millistel juhtudel võib kinkija taganeda kinkelepingust pärast kingitud eseme üleandmist? 1) Kui kinkeleping on täidetud, võib kinkija lepingust taganeda ja kingitus eseme alusetu rikastumise sätete järgi kingisaajalt välja nõuda. 2) kui kingisaaja tasub ülalpeetava ülapidamiseks vajaliku summa alates kingitud eseme üleandmisest kuni kinkija surmani. 110. Mis on faktooringuleping? Faktooringulepinguga kohustub üks isik (faktooringu klient) loovutama teisele isikule (faktoor) rahalise nõude kolmanda isiku (faktooringuvõlgnik) vastu 111. Mille poolest erineb ehtne faktooring ebaehtsast faktooringust? Ebaehtne faktooring seevastu on laenutehing , kuna tehingu teostaja annab ainult laenu , mille vastu ta saab volituse oma nimel nõuete sissenõudmiseks 112. Mis on üürileping? Üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele (üürnikule)
Lepingute liigid Leingu sisu järgi eristatakse võõrandamislepinguid, kasutuslepinguid, kindlustuslepinguid, kompromissilepinguid, seltsigulepinguid ja teenuse osutamise lepinguid. Võõrandamislepingud 43 Võõrandamislepingutega toimub varaliste hüvede lõplik üleandmine ehk omandi üleminek. 1) Müügileping a. Tarbijalemüük 2) Vahetusleping (ehk barterleping) 3) Faktooringuleping faktooringulepinguga kohustub üks isik loovutama teisele isikule rahalise nõude kolmanda isiku vastu, mis tuleneb lepingust, mille alusel faktooringu klient müüb faktooringu võlgnikule oma majandus- või kutsetegevuses eseme või osutab teenuse, faktoor aga kohustub a. Tasuma nõude eest ja kandma nõude täitmata jätmise riisikot või b. Andma faktooringu kliendile nõude täitmise arvel krediiti, nõuet faktooringu kliendi
omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Millised on müügilepingu kohustuslikud tingimused? Mis on vahetusleping? Leping, millega kohustuvad pooled vastastikku teineteisele üle andma eseme ja tegema võimalikuks eseme omandi või muu esemele käsutusõigust andva õiguse ülemineku. Mis on faktooringuleping? Leping, millega üks isik (faktooringu klient) kohustub loovutama teisele isikule (faktor) rahalise nõude kolmanda isiku (faktooringu võlgnik) vastu, mis tuleneb lepingust, mille alusel faktooringu klient müüb faktooringu võlgnikule oma majandus või kutsetegevuses eseme või osutab teenuse, faktoor aga kohustub: 1) Tasuma nõude eest ja kandma nõude täitmata jätmise riisikot või 2) Andma faktooringu kliendile nõude täitmise arvel krediiti, nõuet
teatama müüjale asja lepingutingimustele mittevastavusest mõistliku aja jooksul. Vastasel korral võib ostja kaotada õiguse esitada pretensioone ostetud kauba kvaliteedi, koguse või muude kokkulepitud omaduste kohta Mis on vahetusleping? Leping, millega kohustuvad pooled vastastikku teineteisele üle andma eseme ja tegema võimalikuks eseme omandi või muu esemele käsutusõigust andva õiguse ülemineku. Mis on faktooringuleping? Leping, millega üks isik (faktooringu klient) kohustub loovutama teisele isikule (faktor) rahalise nõude kolmanda isiku (faktooringu võlgnik) vastu, mis tuleneb lepingust, mille alusel faktooringu klient müüb faktooringu võlgnikule oma majandus- või kutsetegevuses eseme või osutab teenuse, faktoor aga kohustub: 1) Tasuma nõude eest ja kandma nõude täitmata jätmise riisikot või 2) Andma faktooringu kliendile nõude täitmise arvel krediiti,
mitmepoolsed), suhte objektiks oleva asja iseloomult (vallas- ja kinnisvaralepingud) jne. Lepingu sisu järgi eristatakse võõrandamislepinguid, kasutuslepinguid, kompromissilepinguid, seltsingulepinguid ja teenuse osutamise lepinguid. 11.2.1. VÕÕRANDAMISLEPINGUD Võõrandamiselpingud on sellised lepingud, millega toimub varaliste hüvede lõplik üleandmine ehk omandi üleminek, nt müügileping, vahetusleping, faktooringuleping, kinkeleping. 1. Müügileping. Asjamüügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Müügi eriliigiks, mida seadusandja reguleerib muust müügist mõnevõrra erinevalt, on tarbijamüük. Tarbijalemüük on asja müük müügilepingu alusel, mille puhul vallasasja müüja, kes sõlmib
annaabi.ee 
