Selleks koostatud 100-leheküljeline konspekt tuleb tõlkida vene keelde, mis on projekti töökeeleks. Justiitsministeerium sõlmis 10. oktoobril Maire Kuusikuga lepingu koolituse konspekti tõlkimiseks eesti keelest vene keelde, tähtajaga 12. november. Ettemaksuna tasuti tõlgile 1000 eurot ning töö üleandmisel peab ministeerium tasuma veel 3000 eurot. 26. oktoobril helistas Maire Kuusik Justiitsministeeriumi vanglate osakonda. Tõlk palus end vabandada ja ütles, et kuna läks just mehest lahku, siis on tal praegu väga raske periood ning ta pole suuteline midagi tõlkima. Andke ministeeriumi esindajale nõu ja põhjendage oma seisukohti. Mida saab Justiitsministeerium Maire Kuusikult nüüd (26. oktoobril) nõuda? Vastamist põhjenda õigusnormiga? 1.Kas Justiitsministeerium saab nõuda Maire Kuusikult lepingu täitmist? 2.Kas Justiitsministeerium saaks Maire Kuusikuga sõlmitud lepingust taganeda...
aprillil sai Parts selleks Riigikogu mandaadi. 9. aprillil kiitis Rüütel heaks. Juhan Partsi peaministriajal ühines Eesti NATO ja Euroopa Liiduga (1. mai 2004). Juhan Partsil on kass Miisu, kes kolis temaga peaministri aastatel Stenbocki majja. Haridus: Tallinna 1. Keskkool (praegu Gustav Adolfi Gümnaasium) 1991 lõpetas Tartu Ülikooli õigusteaduskonna (spetsialiseerus eraõigusele) 12 Ametikäik: 19921998 Justiitsministeeriumi asekantsler 19982002 Eesti Vabariigi riigikontrolör 20022005 partei Res Publica esimees 10. aprill 2003 13. aprill 2005 (astus tagasi 24. märtsil) Eesti Vabariigi peaminister Ta valiti XI Riigikokku. 5. aprillist 2007 on ta Andrus Ansipi teises valitsuses majandus- ja kommunikatsiooniminister. 2.5 Edgar Savisaar 13 Sündinud: 31. mail 1950 Harku vallas [6]...
Nõukoja peamiseks ülesandeks on kooskõlastada ja anda arvamusi Justiitsministeeriumi poolt ette valmistatud esimese ja teise astme kohtuid puudutavatele otsustele kohtute tööpiirkonna, asukoha ja kohtunike arvu määramine, kohtute struktuuri kinnitamine, kohtu esimehe nimetamine jm. Kuna igapäevase halduse seisukohast on nõukoja roll suhteliselt väike ning esimese ja teise astme kohtud on Justiitsministeeriumi valitsemisalas, siis asubki kohtuhaldusaparaat Justiitsministeeriumi juures. Minister kinnitab kohtute eelarved, võttes arvesse kohtute haldamise nõukoja seisukoha kohtute eelarvete kujunemise ja muutmise kohta. Riigikohus haldab ennast iseseisvalt tal on eraldiseisev eelarve ja haldusstruktuur. Lisaks on Riigikohtu pädevuses ka mõningad kogu kohtusüsteemi puudutavad ülesanded, sealhulgas kohtunike koolituse korraldamine selleks loodud sihtasutuse kaudu (Õiguskeskus). Riigikohtu...
RIIGIÕIGUSE ALLIKAD e. millised õigusaktid on olemas? Allikad: tavad, lepingud, kohtupretsedendid, teised õigust loovad aktid. Õigus on sotsiaalne norm (üldise määratluse järgi mõeldakse normi all juhist või reeglit), millega puutume kokku iga päev. Sotsiaalne norm on käitumiseeskiri, millega mõjutatakse inimese tahtelist käitumist soovitud tulemuse saavutamiseks. Sotsiaalne norm tähendab ka sotsiaalset kohustust- inimene peab käituma teatud viisil, ta peab käituma normis sätestatud viisil. Õigust defineeritakse kui kindlal territooriumil riigi poolt kehtestatud üldkohustuslike normide kogumit, mis on loodud inimkäitumise korrastamiseks ja mille täitmist peab lõppastmes riik tagama. Õigust kui nähtust iseloomustab rida tegureid: Õigus on üldise iseloomuga käitumisnormide kogum. s.t. õigus haarab formaalselt kõiki indiviide, kes satuvad tema toimesfääri. Käitumiseeskirjad on adresseeritud kõikidele isikutele. Õigusnormide süsteem...
AASTA RIIGIEELARVE SEADUS Sealhulgas muudest või majandustegevusest mitteresidentidelt teistelt riigiasutustelt muudelt residentidelt Konsolideerimata määramata allikatest Konsolideeritud...
"Tal [poevargal] on täiesti ükskõik, mis karistus talle selle eest mõistetakse, ta on narkomaan, ta ei ole mõtlev olend," nentis ta. ERR uudised 15.02.2007 Allikas B Eesti karistuspoliitika triivib teadmata sihiga kursil. Justiitsministeeriumi viimase aja prioriteediks näib olevat pigem karistuspoliitika liberaliseerimine kui igale õigusrikkumisele kindla reageeringu tagamine. Aasta eest astutud samm pidada alla 1000-krooniste esemete vargust väärteoks, mitte kuriteoks annab juba halvamaitselisi vilju. Poevarguste arv on aasta jooksul paisunud 70 protsendi võrra, olles ilmselt Eesti kõige kiiremini kasvav tegevusala. Poeomanikud ja turvafirmad on veendunud, et poevaraste jaoks oli pisivarguste...
Nad ei ole üks ja see sama. ÜLDOSA Õigussüsteemis ei olegi üldosa. Iga õigusharu reguleerib eraldi seadus Võlaõigust reguleerib VÕS Asjaõigust reguleerib AÕS Perekonnaseadust reguleerib PKS Pärismisseadust reguleerib PärS Äriõigust reguleerib äriseadustik ÄS Tsiviilseadustiku üldosa seadust reguleerib TsÜS Kõik lühendid on kehtestatud(lühendid on justiitsministeeriumi kodulehel kirjas) TSIVIILÕIGUSE MÕISTE Reguleerimisese- varalised suhted, isiklikud mitte varalised suhted(moraalne kahju, vanema-lapse vahelised suhted) Reguleerimismeetod- kuidas on need suhted reguleeritud. * poolte võrdsuse põhimõte *Suhete taastav iseloom TSIVIILÕIGUSE ALLIKAD Õigusallikas- koht, kust leiame õigust. Õigusallikad moodustavad hierarhia. Õigusallikad: Tähtsaim õigusallikas on Põhiseadus(PS) 1) Põhiseadus 2) Seadused 3) Õigusaktid 4) Tava(käitumispraktika)...
Kohtukaasistuja valib viieks aastaks ametisse selle linna/valla volikogu, kus kohus asub. Tema kandidatuur kooskõlastatakse eelnevalt kohtunikuga. 2.10 Õigus- ja korrakaitse tagab inimese igapäevase julgeoleku ning seaduslike õiguste austamise. Tavaliselt räägitakse sellest valdkonnast kui riigi sisejulgeolekust, mis kuulub siseministeeriumi ning justiitsministeeriumi valitsemisalasse. Sisejulgeolekut täiendab välisjulgeolek. Välisjulgeoleku eesmärk on tagada riigi ja rahva kaitse võimaliku kallaletungi korral. Nagu termin riigikaitse ütleb, on eesmärgiks kehtiva riigikorra ja riigi iseseisvuse tagamine. Tänapäeva Eestis on kaitseväeteenistuse kohustus üldine ja kehtib 16-60-aastastele tervetele Eesti meeskodanikele. Ajateenistusse kutsutakse 18-27-aastased terved Eesti kodakondsust omavad noormehed...
masinatööd; ehitus; · kaevandus; · raudtee-ehitus; · valuutavahetus; · vedelkütus; · vastavushindamine; · elektrikontroll; · alkohol; · tubakas; · väärismetall; · kaubandus ja teenindusettevõtjad (jaekaubandus, hulgikaubandus (sh tootjad, kes tegelevad oma toodete hulgimüügiga), teenindus, toitlustus, kaubanduse korraldamine). Kas ettevõte kuulub tegevusala järgi registreerimisele, saate kontrollida Justiitsministeeriumi kodulehelt http://www.just.ee/17343. 4.6. Audiitorkontroll Vastavalt seadusele on aastaaruande audiitorkontroll kohustuslik, kui vähemalt kaks järgmisest kolmest näitajast on suuremad kui: äriühingu müügitulu (netokäive) 10 miljonit krooni, bilansimaht 5 miljonit krooni ja töötajate arv 10. Need näitajad võivad muutuda 2009 aastal. Osaühingul peab olema audiitor ka juhul kui osaühingu osakapital on üle 400 000 krooni või ette nähtud põhikirjaga....
haigekassa.ee/kontakt/. · e-posti teel, saates digitaalselt allkirjastatud dokumendid haigekassa klienditeenindusbüroosse, e-mail vt täpsemalt http://www.haigekassa.ee/kontakt/; · viia dokumendid haigekassa klienditeenindusbüroosse, kontaktaadress vt http://www.haigekassa.ee/kontakt/. 4.4. Tegevusluba Enne ettevõtte asutamist tuleks kindlasti selgitada, kas antud tegevusalal nõutakse ka tegevusluba seda saab kontrollida Justiitsministeeriumi koduleheküljel: http://www.just.ee/litsentsid/. Kui ettevõte tegutseb tegevusluba või ka litsentsi vajavas valdkonnas, tuleb silmas pidada, et lube tuleb uuendada regulaarselt. Näiteks kaubandusettevõte, kellel on seadusest tulenevalt kohustus registreerida end majandustegevuse registris (vt järgmine alapunkt), peab igal aastal uuesti kinnitama, et tegutseb jätkuvalt ja samas valdkonnas. Vastavad uuendustaotlused pole mahukad dokumendid ning uuendusprotsess ise küllaltki lihtne...
järelevalveõiguslik riigiasutus, aga ka võlausaldaja ja osanik või aktsionär. Äriregistrilt saab nõuda ka tõendit selle kohta, et kannet pole muudetud või kannet pole tehtud, samuti peab register nõudel andma tõendi selle kohta, et dokumendid on vastu võetud. Äriregister on täna Eestis täiselektrooniline ning kuna kanne loetakse tehtuks selle salvestamisega äriregistri keskandmebaasi, siis on kõik kanded sealt interneti kaudu Justiitsministeeriumi registrite ja infosüsteemide keskuse kodulehelt www.eer.ee kättesaadavad. Andmebaasile juurdepääs on vaba, osa internetis tehtavaid päringuid on küll tasulised (kohapeal tutvumine on tasuta). Alates 01.01.07 peab tulenevalt 1. direktiivi muudatustest olema võimalik saada kõiki äriregistris säilitatavaid dokumente ka elektroonsel teel, vastav muudatus ei puuduta küll varasemalt paberkandjal...
saj e. Kr koondanud peegelkilpidega päikesevalgust, süütamaks vaenlase laevu. Seega polevat laserivalguse tööstusliku kasutuse patenteerimiseks mingit alust. Vastupidi ammukujunenud tavadele anti tühistamistaotlused hinnata uuele, jäigale patendieksperdile, Harvey Beherendile, kes 1983. aastaks soovitas tühistada Gouldile seni antud kaks patenti. Lisaks rikkus patendiamet veel kord oma eeskirju, pöördudes justiitsministeeriumi kaudu USA valitsuse poole arupärimisega, kas Gouldi patendid ei riiva valitsuse huve ja kas neid seetõttu ei tuleks hoopis eripäraselt menetleda. Kujunes laserifirmade ja valitsuse ühisrinne. Firmade jõhker surve oli teinud oma töö. Jaanuaris 1985 algas föderaalkohtus uus protsess Gouldi asjas. Menetlust juhtis kohtunik Flannery. Otsuseni jõuti alles 19. detsembril. Kohtunik Flannery oli teinud kannapöörde ja asunud Gouldi poolele. Miks, seda ei saa vist keegi kunagi teada...
Samuti annan ülevaate karistusõiguse menetluslikust poolest, millega samuti kokku puutusin. 1. Praktika-asutuse üldiseloomustus Praktika läbiviimiseks valisin avalikus teenistuses oleva asutuse - Põhja Ringkonnaprokuratuuri, mis asub Tallinnas ning mille tööpiirkonnaks on Harju Maakond. Prokuratuur on Justiitsministeeriumi valitsemissalas olev valitsusasutus, mida juhib Riigipeaprokurör, kellele allub nii Riigi- kui Ringkonnaprokuratuurid. Põhja Ringkonnaprokuratuuris, kus viisin läbi oma praktika, on viis osakonda. I osakond (narko- ja isikuvastased kuriteod), II osakond (korruptsiooni-, majandus- ja ametialased kuriteod), III osakond (alaealistega seotud kuritegevus), IV osakond (üldkuriteod I), V osakond (üldkuriteod II). Oma praktikaaja veetsin IV osakonnas, kus põhiliselt tegelesin...
ja 2007. aastal on kümnendiku võrra kasvanud esimese astme 24 kuritegude arv, mis muuhulgas on suurel määral seotud just narkokuritegude kasvuga.25 23 Kriminaalmenetluse seadustik. 12.02.2003.-RT I 2003, 27, 166; RT I 2009, 39, 261. 24 Esimese astme kuritegu on süütegu, mille eest on KarS-s raskeima karistusena ette nähtud tähtajaline vangistus üle viie aasta, eluaegne vangistus või sundlõpetamine. 25 Kuritegevus Eestis 2008. Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika osakond, 2008, lk 8. Arvutivõrgust kättesaadav: www.just.ee (08.09.2009). 11 Karistusjärgse kinnipidamise regulatsiooni kohaselt ei ole nõutav, et süüdimõistetu varasemad teod vastaksid samale süüteokoosseisule või oleksid suunatud sama õigushüve vastu. Samas on peetud vajalikuks tuvastada kuritegude vahel mingi ühine joon, mis annaks alust rääkida kalduvusest teatud tüüpi tegudele...
1994. 3. Gurevits, Aron. Keskaja inimese maailmapilt. Tallinn.1992. 4. Hairetdinov, Ravil. Inimõiguste kontseptsioon islamis. // Juridica 3/1999, lk. 253-259. 5. Huntington, Samuel P. Tsivilisatsioonide kokkupõrge. Tartu. 1999. (Tsivilisatsioonide kokkupõrge? // Akadeemia 6/1995, lk.1205-1233.) 6. Järvelaid, Peeter. Code civil des Francais - 190 // Juridica 3/1994, lk. 80-81 7. Järvelaid, Peeter. Pihlamägi, Maie. 80 aastat Eesti Vabariigi Justiitsministeeriumi 1918 - 1998. 8. Lotman, Juri. Kultuur ja plahvatus. Tallinn. 2001. 9. Lotman, Juri Semiosfäärist. Tartu. 1999 10. Lotman, Juri. Kultuurisemiootika. Tallinn. 1990. 11. Mägi, Arvo. Euroopa rahvaste ajaraamat. Tallinn.1992 12. Pikamäe, Priit. Eesti võimalustest jääda ellu Euroopa Liidus // Juridica. 8/95,lk.351- 355 13. Piirimäe, Helmut. Suur Prantsuse revolutsioon. Tallinn. 1990. 14. Strömholm, Stig. Juristide Euroopa // Akadeemia 11/1994, lk...
saj e. Kr koondanud peegelkilpidega päikesevalgust, süütamaks vaenlase laevu. Seega polevat laserivalguse tööstusliku kasutuse patenteerimiseks mingit alust. Vastupidi ammukujunenud tavadele anti tühistamistaotlused hinnata uuele, jäigale patendieksperdile, Harvey Beherendile, kes 1983. aastaks soovitas tühistada Gouldile seni antud kaks patenti. Lisaks rikkus patendiamet veel kord oma eeskirju, pöördudes justiitsministeeriumi kaudu USA valitsuse poole arupärimisega, kas Gouldi patendid ei riiva valitsuse huve ja kas neid seetõttu ei tuleks hoopis eripäraselt menetleda. Kujunes laserifirmade ja valitsuse ühisrinne. Firmade jõhker surve oli teinud oma töö. Jaanuaris 1985 algas föderaalkohtus uus protsess Gouldi asjas. Menetlust juhtis kohtunik Flannery. Otsuseni jõuti alles 19. detsembril. Kohtunik Flannery oli teinud kannapöörde ja asunud Gouldi poolele. Miks, seda ei saa vist keegi kunagi teada...
00-15.30 Õigusloome 1990. aastad Paul Varul, Tartu Ülikooli tsiviilõiguse professor 15.30-16.00 Kohvipaus 16.00-17.30 Paneeldiskussioon "Tänane õigusmõistmine eilsete ministrite ja kantslerite pilgu läbi" Osalevad: Jüri Adams, justiitsminister 1994-1995 Paul Varul, justiitsminister 1995-1999 Mihkel Oviir, justiitsministeeriumi kantsler 1992-2002 20.00 Riigikohtu esimehe vastuvõtt Vanemuise kontserdimajas Mis on selle konverentsi tegemises valesti! · Siin ei ole üteldud palju inimesi võib tulla sellele konverentsile, kohti ei pruugi jaguda igale inimesele, kes sellele tulla soovivad. · Pole kirjas kus kohas toimub see konverents. · Võiks olla nendest teemadest natukese lähemalt räägitud. · Pole ütledud kas lõunat saab süüa kohapeal ja kas on tasuta või ei ole....
4) tervise tõttu, mis takistab kohtunikuna töötada; (Rk s. 16.12.92 nr.34 jõust.01.01.93 - RT I 1993, 1, 2) 5) kohtu likvideerimise või kohtunike arvu vähendamise korral; 6) kui kohtunikul pärast Riigikohtu või Justiitsministeeriumi teenistusest Paragrahv 7. Kohtunike ametisse nimetamine lahkumist puudub ühe aasta jooksul võimalus tagasi pöörduda (2) Kohtunik võib ametisse jääda kuni 5 aastaks pärast pensioniea kohtuniku kohale ja ta ei soovi asuda teise kohtusse; saabumist...
Õigus- ja korrakaitse tagab inimese igapäevase julgeoleku ning seaduslike õiguste austamise. Riigikaitse kõrgeimaks juhiks on president. Kaitsevägi ja vabatahtlikud riigikaitseorganisatsioonid kuuluvad Kaitseministeerimui valdusalasse. Tavaliseslt räägitakse sellest valdkonnast kui riigi sisejulgeolekust, mis kuulub siseministeeriumi ning justiitsministeeriumi valitsemisalasse. Nagu termin riigikaitse ütleb, on eesmärgiks kehtiva riigikorra ja riigi iseseisvuse tagamine. Eesti kaitsejõudude olulisemad osad on kaitsevägi ja Kaitseliit. Ajalooliselt vanim riigi julgeolekustruktuur on ilmselt armee ehk sõjavägi. Tänapäeva Eestis on kaitseväeteenistuse kohustus üldine ja kehtib 16- 60-aastastele tervetele Eesti meeskodanikele. Ajateenistusse kutsutakse 18-27- aastased terved Eesti kodakondsust omavad noormehed. Ajateenistus kestab 8...
Sihtgrupp Laager-tüüpi vanglates karistust kandvad täiskasvanud mehed, kel esineb probleeme ja/või terviseriske narkootikumide tarbimise ja narkootikumidest põhjustatud riskikäitumise tõttu. Läbiviimiskoht Murru Vangla, kus kannab oma karistust 60% sihtgrupist. Murru Vangla on suurim laager- tüüpi vangla Eestis, kus kannab karistust 50% kõigist kinnipeetavatest. Kõik kinnipeetavad on täiskasvanud mehed. Eesti Justiitsministeeriumi statistika kohaselt oli Murru vanglas 2006. aasta 01.jaanuari seisuga: · 1,601 kinnipeetavat; · keskmine karistusaeg 5,3 aastat. 881 kinnipeetava karistusaeg lühem kui 5 aastat ja 465 kinnipeetava karistusaeg 5 ja 10 aasta vahel. Eluaegseid vange 9; · kinnipeetavate keskmine vanus 31,9 aastat; 172 kinnipeetavat nooremad kui 21 aastat ja 615 kinnipeetavat vanuses 22 29; · 756 kinnipeetavat, keda on karistatud 4 või enam korda;...