Õiguse alused Õiguse mõiste ja olemus. Õiguse tekkimine Ku ühiskond jõuab oma arengus niikaugele, et tekib organiseeritud ühiskond, siis seda iseloomustab sotsiaalse võimu olemasolu, sotsiaalse juhtimise olemasolu ja alluvus suhete olemasolu. Ilma nendeta ei ole võimalik ühisk. Liikmete käitumine ja tegevus ühise eesmärgi saavutamiseks. Selline sots.ühisk. ja sots. Võimu esinemine,liedis aset palju varem, kui tekkis riik/riigieelne riik). Loomulikult sots. Võim erinevatel arenguetappidel oli erinev. Sots. võim esines teatud arenguetappidel:prekonnas, arengus kuni riigini. Tänapäeva arenenud ühiskond,millel on riigikuju, on võimu teostamine lahutamtult seotud poliitilise tegevusega. Poliitilisel tegevusel on 3 kindlat eesmärki : omandada võim, kasutada võimu, säilitada võimu. Kogu võimu organ ja võimu teostamise vahendid on inimühiskonna ajaloo ja arengu käigus läbi teinud olulise arengu. Kogukonnas...
Seega ei saa õigus tekkida ilma riigi vastava tahteta. Õiguses väljendub riigi tahe. Samas ei saa riik läbi ilma õiguseta, kuna õigus on riigivõimu teostamise vahend, mille abil riik loob tingimused oma eesmärkide saavutamiseks. Kehtestades riigile vajaliku käitumise reeglid ja keelates käitumise, mis on riigile kahjulik või ohtlik, suunab riik ühiskonna arengut temale vajalikus suunas. Mis on õigusriik, seadusriik, politseiriik, haldusriik, totalitaarriik? Mis on sotsiaalriigi printsiip? Õigusriik Riigivõimu selline õiguslik korraldus, mis tagab indiviidi õiguste ja seaduslike huvide puutumatuse ning riigi ja indiviidi võrdõiguslikkuse. Õigusriiki iseloomustab: võimude lahusus, üksikisik ja riik on võrdsed subjektid, riigi allutatud põhiseadusele ja teistele seadustele, õiguste ja vabaduste
hakati võtma nekruteid Aleksander I (18011825) Alustas suurte lootustega Sõjad Napoleoniga Tartu ülikooli taasavamine Pärisorjuse kaotamine Eesti ja Liivimaal Dekabristide ülestõus Nikolai I (18251855) "Euroopa sandarm" Kruvide kinnikeeramine ja teisitimõtlejate tagakiusamine Aleksander II (18551881) 1861 pärisorjuse kaotamine Venemaal 1863 Poola ülestõusu mahasurumine Atentaadid Aleksander III (18811894) Venestaja Politseiriik ja karm tsensuur Nikolai II (18941917) Haritud ja kultuurne, poleks tohtinud keisriks saada 19041905 Vene Jaapani sõda 1905. aasta revolutsioon 1917. aasta http://www.youtube.com/watch?v=cuSpDjdwI4 Mihhail (1917) Romanovid
6. Mis on riigiaparaat ja riigiorgan? Kuidas riigiorganeid liigitatakse? Riigiaparaat- riigiorganite systeem,mille abil teostatakse riigivõimu. Riigiorgan-riigiaparaadi struktuurne element,selle funktsionaalne osa. Liigitus-seadusandliku,täidesaatva ja kohtuvõimu oraniteks. 7. Milline on riigi ja õiguse omavaheline seos? Riik annab õigusele vajalikele käitumisreeglitele üldkohustusliku jõu.õiguses väljendub riigi tahe. 8. Mis on õigusriik, seadusriik, politseiriik, haldusriik, totalitaarriik? Mis on sotsiaalriigi printsiip? Millisel alusel eristatakse liberaalset ja sotsiaalriiki? Õigusriik-riigivõimu selline õiguslik korraldus,mis tagab indiviidi õiguste ja seaduslike huvide puutumatuse ning riigi ja indiviidi võrdõiguslikkuse. Politseiriik-selline riigivõimu korraldus,mille puhul ei tunnustata inimeste isiklikke õigusi,pole tagatisi politsei ega muude sunniorganite omavoli vastu,inimeste eraelu on ykskiasjalikult reglementeeritud
Riigivormid Riike saab jagada: 1. Demokraatia-valitseb rahva enamus kõikide huvides või mandunud demokraatiaks-kus valitseb rahva enamus ainul toma huvides või kasutavad rahvamasse teatud eesmärgil demagoogid 2. Aristokraatia-valitseb väike hulk kõikide huvides või väikesearvuline vähemus ainult oma huvides-oligarhia. Aristokraatia erivorm on ohlokraatia-halvimate ülemvõim 3. Monarhiates-valitseb monarhkõikide hüvanguks 4. Türanniates valitseb monarh oma heaolu nimel. Monarhia-riik, mille riigipea tuleneb pärilikust teest või eluaegsusest. Vabariik-riigipea president Demokraatlikud riigid kus riigivõim formeerub valimiste teel: 1. Riigivõim koondub ühe organi kätteparlamentaarse v presidentaalse demokraatiaga riigid 2. Riigivõim koonudb mitme organi kätte:jagatud suveräänsusega riigi on liitriigid Parlamentarismi printsiip-kõrgema esindusorgani(legislatiivorgani) võimu ülimuslikkus t...
Tegeles Pärisorjuse kaotamise reformiga. Püüdis parandada inimeste eluolu. Aleksander III Aleksander III (10. märts 1845 1. nov 1894) Venemaa keiser aastatel 18811894. Oli Aleksander II poeg ja Nikolai II isa. Ta on läinud ajalukku repressiivse poliitika rakendajana ning venestamise algatajana. Sai troonile pärast oma isa tapmist narodnikute poolt läbiviidud atentaadis. Valitsejana otsustas koondada kogu võim keisri ümber ning luua politseiriik. Ta abiellus Taani printsessi Dagmariga (Maria Fjodorovna), kes sünnitas talle neli poega ja kaks tütart. Nikolai II Nikolai II Aleksandrovits Romanov (18. mai 1868 17. juuli 1918), oli Venemaa viimane keiser, Poola kuningas ja Soome suurvürst. Nikolai ema oli Marija Fjodorovna, isa oli keiser Aleksander III. Ta sai väga hea hariduse. Kihlus prantsuse printsessiga, neiu võttis omaks õigeusu ja vene nime Aleksandra Fjodorovna. Paaril oli 5 last
Õigusele rajaneva seaduse ülimuslikkuse nõude elluviimine Seaduslikkuse põhimõtte realiseerimine riigiorganite, ametiisikute ja kodanike käitumises, nende käitumise vastavus õigusnormide nõuetele Demokraatlik õiguse mõistmine Riigi ja õiguse seosed Õigusriik on riigivõimu selline õiguslik korraldus, mis tagab indiviidi õiguste ja seaduslike huvide puutumatuse ning riigi ja indiviidi võrdõiguslikkuse. Politseiriik on selline riigivõimu korraldus, mille puhul ei tunnustata inimeste isiklikke õigusi, pole tagatisi politsei ega muude sunniorganite omavoli vastu, riigiaparaat on tsentraliseeritud ja bürokraatlik ning inimeste eraelu on üksikasjalikult reglementeeritud. Õigusnormi loogiline struktuur Õigusnorm reguleerib inimeste käitumist mõttelise käsu või keeluna, mis jõuab adressaadini (täitjani) tema teadvuse kaudu.
Ühiskond, riik ja õigus 1) Riigieelse ühiskonna sotsiaalse võimu korraldus võrreldes riigivõimuga on lihtsam. Võib väita et riigieelses ühiskonnas tuldi enda juhtimisega ise toime ehk niiöelda kogukondlike vahenditega. Sugukonna käitumist juhtisid nende enda poolt ksutusele võetud tavad, käitumisreeglid, mis olid kujunenud ühiskonna seas paljude põlvede jooksul. Riigil aga tekkis pealiku ümber lähikond kes hakkas tegelema sammuti ühiskonna juhtimisfunktsoonidega.(riigi aparaadi algkuju) ehk ühiskonnast eraldunud avalik võim. Elanikkond muutus paiksemaks, veresugulus rajanev võimukooslus asendus territoriaalsega. 2) Tava on käitumisreegel, mis on täitmiseks kohustuslik ja mille kohustuslikkus tuleneb tema pikaajalisest ja paljukordsest kasutamisest. Taval on nii positiivne kui neg. Aspekt. Nimelt positiivne seisneb selles et tavanormide täitmine tagatakse harjumuse jõuga, selleks ei tule kasutada sunni aparaa...
Ühiskonnaõpetuse mõisted absoluutne häälteenamus valimistel valimisvõidu saavutamiseks kogutud 50%+1 häälte üldarvust absoluutne vaesus olukord, kui inimesel ei jätku vahendeid hädavajalike kulutuste katmiseks aktiivne tööpoliitika tööpuuduse teket ennetav tööpoliitika Amnesty International rahvusvaheline survegrupp, mis toob avalikkuse ette inimeste poliitilistel põhjustel tagakiusamisi maailma eri piirkondades Amsterdami leping leping aastast 1997, milles sätestati ELi koostöö justiitsasjades ja siseasjades; tähtsustati ühendusesisest demokraatiat ja sotsiaalpoliitikat asotsiaal ühiskonna õigusi, huve ja tavasid mittearvestav inimene, heidik apoliitiline poliitikast hoiduv; väljastpoolt poliitikat seisev asüülitaotleja varjupaigataotleja, tavaliselt poliitilistel põhjustel mõnes välisriigis avalik haldus poliitiliste otsuste elluviimine riigiasutuste ja omavalitsuste poolt...
Venemaa Üldinfo Vastavalt põhiseadusele on Venemaa föderatiivne presidentaalne vabariik. Riigipea on president. Seadusandlik organ on kahekojaline parlament: Riigiduuma (alamkoda) ja Föderatsiooninõukogu (ülemkoda). Täidesaatev võim on jagatud presidendi ja peaministri vahel , seadusandlik Riigiduuma ja Föderatsiooni Nõukogu ning kohtuvõim justitsministeeriumi haldusalas. Hiljuti loodud Avatud Koda on aidanud lisada riigistruktuurile täiendavat kontrolli . Venemaa jaotub halduslikult 83 föderatsiooni subjektiks (1. järgu haldusüksuseks): · 21 vabariigiks · 9 kraiks · 2 keskalluvusega linnaks · 1 autonoomseks oblastiks · 4 autonoomseks ringkonnaks · 46 oblastiks Venemaa rahvaarv on 142 miljonit (Venemaa Statistikaamet, juuli 2007), teistel andmetel 141,3 miljonit. Maailma riikide seas on ta rahvaarvult üheksas. Rahvastiku tihedus on 8,3 inimest ruutk...
korda püütud õhku lasta tema rongi ning üks kord tõlda, 9. veebruaril 1880 üritati koguni õhku lasta Talvepaleed. Kõik need katsed lõppesid aga läbikukkumisega, tsaar ei saanud isegi kordagi vigastada. Nii hakkas ta arvama, et teda kaitseb Jumala käsi. Aleksander III (1881-1894) Elas aastatel 1845-1894. Enda elu kaitsmiseks otsustas Aleksander III mitte jätkata oma isa liberaalsete joontega poliitikat, vaid koondada kogu võim keisri ümber ning luua politseiriik, teisitimõtlejate rangemaks kontrolliks. Karmistati tsensuuri ning suurendati riigi propagandat. Samas püüdis ka talurahva olukorda parandada, vähendas maa päriseks ostu hindu, lõi Talupidajate panga soodsa laenu saamiseks maade väljaostmiseks mõisnikelt. Tema 13 aastase valitsusaja jooksul ei osalenud Venemaa ainsaski sõjas. 1885. aastal viis lõpuni Kesk-Aasia ühendamise Venemaaga. Nikolai II (1894-1917) Elas aastatel 1868-1918. Tema valitsusaeg lõppes 1917
õigusnormide kõrval olemas ja kehtivad nendest normidest kõrgema kehtejõuga normid, mis väljendavad inimeste poolt tunnetatavaid universaalseid ja muutumatuid põhimõtteid 11. Milline on riigi ja õigluse omavaheline seos? Riik annab talle vajalikke täitmisreeglite üldkohustusliku jõu Õiguses väljendub riigi tahe Õiguse kaudu loob riik tingimused nende eesmärkide saavutamiseks 12. Mis on õigusriik, politseiriik ja haldusriik? Õigusriik tagab indiviidi õiguste ja seadslike huvide puutumatuse ning riigi ja indiviidi võrdõiguslikkuse Politseiriik ei tunnustata inimeste isiklikke õigusi, pole tagatisi politsei ega muude sunniorganite omavoli vastu, riigiaparaat on tsentraliseeritud ja bürokraatlik ning inimeste eraelu on üksikasjalikult reglementeeritud
osundatud suurest õigussüsteemist. Konkreetsemalt mõjutasid Eesti Vabariigi õiguskorra kujundamistalg aastail (19 18-1940) ühelt poo lt endis e Vene imp eer iumi seadus and lus e alus ning õig us e koo lko nnad (tuginesid ise paljuski romaani-germaani alusele!) ning teiselt poolt eriti saksa ja austria (nn Viini koolkond)koolkonnad. Näiteks esimese, 1920.a. põhiseaduse koostamisel oli vahetuks eeskujuks Weimari Vabariigikonstitutsioon. Sotsiaalriik, politseiriik, haldusriik Sotsiaalriigi printsiip (heaoluriik)on sarnaselt õigusriigi printsiibiga sätestatud §-s 10. Sellest printsiibist tulenevad kaks põhimõttelise tähendusega järeldust. Esiteks annab sotsiaalriigi põhimõte igaühele õiguse ning paneb riigile vastava kohustuse tagada vähemalt minimaalselt inimväärikas äraelamine. Sotsiaalriigi printsiibiga kaasnevad nn sotsiaalsed põhiõigused. Riik on kohustatud
sajandite toimub protsess, mille arengus eristatakse mitmeid arenguetappe: 1) glossaatorite koolkond- 12.-13. saj 2) konsiliaatorite koolkond- 14.-15. saj Confidential SORAINEN – 8/13 – 3) humanistlik jurispudents- 16. saj 4) usus modernus pandecatarum- 17. saj 5) ratsionalistlik loomuõigus- 18. saj 6) ajalooline koolkond- 19. Saj 33 Sotsiaalriik, politseiriik, haldusriik (Taavi Annuse Riigiõigus) Sotsiaalriik - sisaldab ideed abist ja hoolest neile, kes ei ole suutelised iseseisvalt end piisavas ulatuses kindlustama, ning sotsiaalriigi põhimõte on tagatud, kui riik tagab puudustkannatavate inimeste esmavajaduste rahuldamise. Sotsiaalriigi põhimõtte järgi on riigil kohustus kaitsta nõrgemaid ka eraõiguslikus suhtes.
läbi sajandite toimub protsess, mille arengus eristatakse mitmeid arenguetappe: 1) glossaatorite koolkond- 12.-13. saj 2) konsiliaatorite koolkond- 14.-15. saj Confidential SORAINEN 8/13 3) humanistlik jurispudents- 16. saj 4) usus modernus pandecatarum- 17. saj 5) ratsionalistlik loomuõigus- 18. saj 6) ajalooline koolkond- 19. Saj 33 Sotsiaalriik, politseiriik, haldusriik (Taavi Annuse Riigiõigus) Sotsiaalriik - sisaldab ideed abist ja hoolest neile, kes ei ole suutelised iseseisvalt end piisavas ulatuses kindlustama, ning sotsiaalriigi põhimõte on tagatud, kui riik tagab puudustkannatavate inimeste esmavajaduste rahuldamise. Sotsiaalriigi põhimõtte järgi on riigil kohustus kaitsta nõrgemaid ka eraõiguslikus suhtes.
7) Demokraatlik õigusemõistmine sõltumatu kohtu poolt jai gale isikule õigusliku kaitse tagamine. Õigusriigi materiaalsed, sisulised tunnused: 1) Inimõiguste austamine riigi poolt 2) Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtete ja normide täitmine 3) Seadusandja mitte ainult deklareeritud, vaid ka faktilist seotust põhiseadusega. 4) Inimväärikuse austamist ja kaitsmist riigi poolt jt. Politseiriik riigivõimu korraldus, mille puhul ei tunnustata inimeste isiklikke õigusi, pole tagatisi politseide ega muude sunniorganite omavoli vastu, riigiaparaat on tsentraliseeritud ja bürokraatlik ning inimeste eraelu on üksikasjalikult reglementeeritud. Haldusriik riigivõimu korraldus, kus kõige tähtsamat osa etetndavad riigi täidesaatva võimu organid ja neil on võimalik otsustavalt mõjutadanii seadusanliku kui kohtuvõimu tegemist.
osundatud suurest õigussüsteemist. Konkreetsemalt mõjutasid Eesti Vabariigi õiguskorra kujundamist algaastail (1918-1940) ühelt poolt endise Vene impeeriumi seadusandluse alus ning õiguse koolkonnad (tuginesid ise paljuski romaani-germaani alusele!) ning teiselt poolt eriti saksa ja austria (nn Viini koolkond) koolkonnad. Näiteks esimese, 1920.a. põhiseaduse koostamisel oli vahetuks eeskujuks Weimari Vabariigikonstitutsioon. 34. Sotsiaalriik, politseiriik, haldusriik (Taavi Annuse Riigiõigus) Sotsiaalriigi printsiip (heaoluriik) on sarnaselt õigusriigi printsiibiga sätestatud §-s 10. Sellest printsiibist tulenevad kaks põhimõttelise tähendusega järeldust. Esiteks annab sotsiaalriigi põhimõte igaühele õiguse ning paneb riigile vastava kohustuse tagada vähemalt minimaalselt inimväärikas äraelamine. Sotsiaalriigi printsiibiga kaasnevad nn. sotsiaalsed põhiõigused. Riik on kohustatud
põhjused isiklikud: Aleksandri elu oli hädaohus pidevalt - atendaadi katsed. Hakkas arvama, et ühiskonda tuleb suukorvistada hoopis. Oli mitmenaisepidaja, kuna võõrandus esimesest. Aleksander III. Aleksander sai troonile pärast oma isa tapmist narodnikute poolt läbiviidud atentaadis ning seetõttu otsustas ta mitte jätkata isa liberaalsete joontega poliitikat, vaid koondada kogu võim keisri ümber ning luua politseiriik, teisitimõtlejate rangemaks kontrolliks. Karmistati tsensuuri ning suurendati riigi propagandat. Samas püüdis ka talurahva olukorda parandada aeglaste protsesside teel-vähendas maa päriseks ostu hindu, lõi Talupidajate panga ( ) soodsa laenu saamiseks maade väljaostmiseks mõisnikelt, Venemaa kultuuri ja ideoloogilises määratluses eemaldus Euroopast ning arendas teooriat Venemaa ainulaadsest rollist maailma kultuuriruumis. Välispoliitiliselt lähenes Venemaa
muutumatuid põhimõtteid. 11.Milline on riigi ja õiguse omavaheline seos? Riik ja õigus on omavahel lahutamatus seoses, sest riik annab temale vajalikele käitumisreeglitele üldkohustusliku jõu. Seega ei saa õigus tekkida ilma riigi vastava tahteta ja riik vajab õigust, sest õigus on riigivõimu teostamise vahend. Riik ja õigus on kujundatud ühiskonna arengu käigus. 12.Mis on õigusriik, politseiriik, haldusriik? Õigusriik on riigivõimukorraldus, mis tagab indiviidi õiguste ja seaduslike huvide puutumatuse ning riigi ja indiviidi võrdõiguslikkuse. Politseiriigi puhul ei tunnustata inimeste isiklikke õigusi, pole tagatisi politsei ja muude sunniorganite omavoli vastu, riigiaparaat on tsentraliseeritud ja bürokraatlik, inimeste eraelu on reglementeeritud. Haldusriigis etendavad kõige tähtsamat osa riigi täidesaatva võimu organid ja neil on võimalik otsustavalt mõjutada nii
(materiaalsed tunnused) loetakse antud riigile iseloomulikke seesmisi, olemuslikke omadusi. Sellisteks tunnusteks loetakse inimõiguste austamist riigi poolt, rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtete ja normide täitmist, seadusandja mitte ainult deklareeritud, vaid ka faktilist seotust põhiseadusega, inimväärikuse austamist ja kaitsmist riigi poolt jt. Õigusriigis on riigivõim pandud indiviidide teenistusse, mitte aga vastupidi, nagu see on nt politseiriigis või haldusriigis. Politseiriik on selline riigivõimu korraldus, mille puhul ei tunnustata inimeste isiklikke õigusi, pole tagatisi politsei ega muude sunniorganite omavoli vastu, riigiaparaat on tsentraliseerituid ja bürokraatlik ning inimeste eraelu on üksikasjalikult reglementeeritud. On mõistetav, et politseiriik ei kuulu demokraatlike riigivormide hulka. Haldusriik kujutab sellist riigivõimu korraldust, kus kõige tähtsamat osa etendavad riigi täidesaatva võimu organid ja
Seda süsteemi kasutab ka Eesti; B) Parlamendikeskne süsteem: parlament otsustab sisulised riigielu küsimused, juhib ise riiki, valitsuse liikmeid nimetab ja vabastab parlamendi juhatus. Valitsus vaid parlamendi täidesaatva komisjoni rollis.Šveits C) Võimude lahususe süsteem: selge seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu absoluutne eraldatus, vastastikkune tasakaalustatus. Prof Kliimanni liigitus, mille aluseks riigivõimu ja alamate omavaheline suhe: 1) Politseiriik – alamaid kohustati, riik oli õigustatud, nt absolutislik monarhia; 2) Konstitutsiooniline riik – mõlemal poolel nii õigused kui kohustused; 3) Moodne demokraatia – mõlemal poolel nii õigused kui kohustused, kuid tunnustatakse vaid neid õigusakte, mis on sisu osas kooskõlas positiivse õiguse normidega; 4) Õigusriik – põhiprintsiibid õigus, õiglus ja vabadus ja kõiges legaalsuse ja egaalsuse printsiiibi rakendamine.
Seega ei saa õigus tekkida ilma riigi vastava tahteta. Õiguses väljendub riigi tahe. Samas ei saa riik läbi ilma õiguseta, kuna õigus on riigivõimu teostamise vahend, mille abil riik loob tingimused oma eesmärkide saavutamiseks. Kehtestades riigile vajaliku käitumise reeglid ja keelates käitumise, mis on riigile kahjulik või ohtlik, suunab riik ühiskonna arengut temale vajalikus suunas. Mis on õigusriik, seadusriik, politseiriik, haldusriik, totalitaarriik? Mis on sotsiaalriigi printsiip? Õigusriik – Riigivõimu selline õiguslik korraldus, mis tagab indiviidi õiguste ja seaduslike huvide puutumatuse ning riigi ja indiviidi võrdõiguslikkuse. Õigusriiki iseloomustab: võimude lahusus, üksikisik ja riik on võrdsed subjektid, riigi allutatud põhiseadusele ja teistele seadustele, õiguste ja vabaduste reaalne tagamine, seaduslikkuse
ÕIGUSE ENTSÜKLOPEEDIA KONSPEKTIDE KOMPLEKT 2015. AASTA (Elmar Ilus-raamatu põhjal) Sisukord 1Õiguse eelastmed......................................................................................................................4 1.1MORAAL JA TAVA...........................................................................................................4 1.1.1TAVA, MORAAL, ÕIGUS, SUND JA VÕIM............................................................4 1.2Ius non scriptum, Ius scriptum...........................................................................................5 1.3Õiguse tähistamine.............................................................................................................5 2Tänapäevane õiguse mõiste.......................................................................................................7 2.1Positiivne õigus ja ülipositiivne õigus............................................
JÜRI LIVENTAAL SISSEJUHATUS ÕIGUSTEOORIASSE RIIK JA ÕIGUS I OSA: RIIK. II OSA: ÕIGUS TEINE, KOGUMIKUKS KOONDATUD VÄLJAANNE LOENGUMAPP ÕIGUSINSTITUUDI ÜLIÕPILASTELE TALLINN 2000 1 EESSÕNA LOENGUMAPI TEISELE VÄLJAANDELE Loengumapi käesolevas väljaandes on kogumikuks koondatud autori kaks varasemat Õigusinstituudis välja antud loengumappi: 1) J.Liventaal. Sissejuhatus õigusteooriasse. Riik ja õigus. I osa. Riik. Tallinn 1997, 2) J.Liventaal. Sissejuhatus õigusteooriasse. Riik ja õigus. II osa. Õigus. Tallinn 1998. Käesolevas väljaandes on parandatud mõlemas varasemas loengumapis ilmnenud trükivigu, korrigeeritud lühendite süsteemi, samuti tehtud mõningaid üksikuid sisulisi muudatusi. Põhilises on tekstid samad, muudatused ei ole tinginud isegi kummagi loengumapi lehekülgede iseseis...
Kuidas liigitatakse riigiorganeid? Riigiaparaat kujutab endast riigiorganite süsteemi, mille abil teostatakse võimu. Riigiorgan on riigiaparaadi struktuurne element, selle funktsionaalne osa. Riigiorganeid liigitatakse võimude lahususe põhimõttel: seadusandlikuks, täidesaatvaks ja kohtuvõimu organiteks. 7. Riik ja õgus on omavahel lahutamatult seoses. Õigus ei saa tekkida ilma riigi vastva tahteta, samas õiguses väljendub riigi tahe. 8. Mis on õigusriik, politseiriik, haldusriik? Õigusriik on riigivõimu selline õiguslik korraldus, mis tsgsb indiviidi õigste ja seaduslike huvide puutumatuse ning riigi ja indiviidi võrdõiguslikkuse. Politseiriik on riigikorra koraldus, mille puhul ei tunnustata inimeste isiklikke õigusi, pole tagatisi politsei ega muude sunniorganite omavoli vastu, riigiaparaat on tsentraliseeritud ja bürokraatlik ning inimeste eraelu on üksikasjalikult reglemeteeritud
ÕIGUSE ALUSED 1. Õiguse mõiste ja olemus 1.1 Õiguse tekkimine Ühiskonna arengu käigus tekib organiseeritud ühiskond, mida iseloomustab sotsiaalse võimu esinemine, sotsiaalse juhtimis ja allumissuhete olemasolu. Ilma nende tingimusteta ei ole võimalik inimtegevus ühise tegevuse suunas. See organiseeritud ühiskond ja sotsiaalne võim tekkis ammu enne riigi tekkimist. Ta esines riigieelarves ühiskonnas erinevates vormides. Tänapäeva tingimustes, kus on välja kujunenud riik, on võimu teostamine lahutamatult seotud juba poliitilise tegevusega. Poliitilise tegevuse eesmärgiks on alati riigivõimu omandamine, kasutamine ning säilitamine. Selles poliitilises tegevuses esinevad aga erinevate huvidega inimeste rühmad (poliitilised parteid, ühingud, seltsid, huvigrupid). Võimu organisatsioon ja võimu teostamise vahendid on inimühiskonnas ajaloo vältel läbi teinud olulise arengu. Ürgkogukondliku korra ajal oli võimu organisatsioon s...
1. RIIGI JA ÕiGUSE TEKKIMINE. RIIGI PÕHIMÕISTED Ürgkogukondliku korra ajal oli võimu organisatsioon suhteliselt lihtne. Sugukonnas teostas võimu pealik, kes oli valitud juhiks isikliku autoriteedi ja austuse tõttu. Eriaparaati võimu teostamiseks pealikul polnud, sellele vaatamata oli pealiku võim täiesti reaalne, sest pealik väljendas kogu sugukonna huve, oli sugukonna võimu kehastus. Sugukond teostas ise oma võimu, toetudes pealiku autoriteedile. Võimu pealesunnitud reegleid ürgühiskond ei tundnud, sugukonna käitumist juhtisid tavad, käitumisreeglid, mis olid kujunenud ühiskonna sees paljude põlvkondade sotsiaalsete kogemuste alusel. Tava on käitumisreegel, mille täitmine on muutunud harjumuseks pikaajalise ja korduva kasutamise tõttu. Tavanormide täitmine tagatakse harjumuse jõuga, selleks ei tule kasutada sunniaparaati. Olles sügavalt juurdunud ja säilides inimeste teadvuses, on tavad väga konservatiivsed ja ...
7. Milline on riigi ja õiguse omavaheline seos? Riigi ja õiguse lahutamatu vastastikune seos ja nende olemuslik ühtsus on määratud asjaoluga, et nii riigi kui kaõiguse kujundab ühiskond oma arengu käigus vastavalt oma vajadustele. Parimaks õiguse ja riigi omavahelise seose vormiks loetakse nüüdisajal õigusriigi konstruktsiooni. 8. Mis on õigusriik, seadusriik, politseiriik, haldusriik, totalitaarriik? Mis on sotsiaalriigi printsiip? Millisel alusel eristatakse liberaalset ja sotsiaalriiki? a) Õigusriik on riigivõimu selline õiguslik korraldus, mis tagab indiviidi õigulikke ja seaduslike huvide puutumatuse ning riigi ja indiviidi võrdõiguslikuse. b) Seadusriik = Õigusriik Seadusriik = Õigusriik. c) Politseiriik on sellinne riigivõimukorraldus, mille puhul ei tunnustata inimeste isiklikke õigusi, pole tagatisi politsei ega muude sunniorganite
ÜHISKONNAÕPETUS II KURSUSELE ÕPIJUHIS Kursuse nimetus: Ühiskonnaõpetus kutseõppeasutuste II kursusele Maht: 1 AP (40 t, sh 35 auditoorset tundi ja 5 t iseseisvat tööd) Sihtrühm: kutseõppeasutuste II kursuse õpilased Kursuse eesmärk: ühiskondlike protsesside mõistmine, kodanikuosaluse tähendusest ja vajalikkusest arusaamine, ühiskonnaelus osalemise oskus ja valmidus, poliitiliste ideoloogiate tundmine Kursuse sisu Ühiskonna struktuur ja kujunemine. Ühiskonna valitsemine. Ühiskonnaga seotud mõisted. Riigi mõiste ja tunnused. Kodakondsus. Riikluse ajaloost. Eesti riikluse ja riigivõimu kujunemine. Riigikorralduse vormid: suveräänne riik, koloonia, protektoraat, unitaarriik, autonoomia, föderatsioon, konföderatsioon. Õigusriik ja võimude lahusus. Riigivormid: monarhia, piiratud monarhiad, vabariik. Parlamentaarne ja presidentaalne riik. Poliitilised reziimid: demokraatia, diktatuur, autokraatia, totalitarism. Valitsemissüsteeme mujal: Lät...
ÕIGUSE ALUSED Kordamisküsimused 1. Riigi ja õiguse tekkimine Ühiskond (inimeste kooselu vorm) eeldab sotsiaalse võimu, sotsiaalse juhtimis- ja allumissuhete süsteemi olemasolu, ilma milleta ei ole võimalik inimeste ühine eesmärgistatud tegevus. RIIGI TEKKIMINE – tavaliselt seostatakse sotsiaalset võimu riigiga, kuid sotsiaalne võim oli omane ka riigieelsele ühiskonnakorraldusele ja erinevates vormides ka igale ühiskondlikule organisatsioonile ja inimkooslusele, alates perekonnast ja hõimust ning lõpetades mitmesuguste mitteriiklike majanduslike ja poliitiliste ühendustega. Riik on organisatsioon, mis teatud territooriumil(territoriaalne võim) teostab suvenäärset võimu, on varustatud relvadega ja surub maha oma klassivaenlasi. Tootmise arenedes hakkas tekkima toodangu ülejääk, mis tõi endaga kaasa varastamise. Pealiku ümber kujunes malev, kelle põhiliseks te...
saama vastava loa selle mehhanismi rakendmiseks. Erivolituste kasutamist kontrollib seadusandja või kõrgem kohus - ajaline dimensioon autoriseerimiseks on antud mingi teatud aeg. Korrakaitse seaduse eelnõu ei määra ei ohu liiki ega ajalisi dimensioone ega autoriseerimismehhanismi. Seega on ametnikule antud suur pädevus tegutseda ilma kõrgema autoriseerimiseta. Sellega võib Eesti olla varsti politseiriik. Ohu tõrje vahend asendab sotsiaalse preventsiooni. 53 §4 Järelevalvemenetlus Järelevalve kontrolli tulemused OK ei ole OK akt tulemuste kohta Kriminaal- või ettekirjutus väärteomenetluse kohaldamine Halduskontroll
rahvusvaheliselt üldtunnustatud alustel sisaldama peavad. Eeltoodu alusel võime kokkuvõttes konstateerida, et poliitika ja võimu teostamine on järjest juridiseerunud, milline protsess sai võimsa tõuke Suurelt Prantsuse revolutsioonilt ning mille lõppu ei ole näha. Seda arengut iseloomustab ilmekalt prof.A.-T.Kliimanni riigitüpoloogia (Kliimann, 26), mis iseloomustab riigi ja üksikisiku vahekorda ning õigusliku regulatsiooni rolli. Refereerime seda tüpoloogiat: 1) politseiriik: siin kohustati haldusakti kui toiminguga vaid alamaid, mitte aga valitsevat võimu ennast - st oli vaid kohustatud pool (nt üksikisik; rahvas) ning vaid õigustatud pool (nt monarh; oligarhia); 4) konstitutsiooniline riik: haldusakt on siin teistsuguse sisu ja toimega - nii toiminguna kui ka õigusaktina on ta siduv nii riigivõimule ja tema konkreetsele esindajale (institutsioon; ametnik) kui ka üksikisikule - siin on juba õigussuhte
saama vastava loa selle mehhanismi rakendmiseks. Erivolituste kasutamist kontrollib seadusandja või kõrgem kohus - ajaline dimensioon autoriseerimiseks on antud mingi teatud aeg. Korrakaitse seaduse eelnõu ei määra ei ohu liiki ega ajalisi dimensioone ega autoriseerimismehhanismi. Seega on ametnikule antud suur pädevus tegutseda ilma kõrgema autoriseerimiseta. Sellega võib Eesti olla varsti politseiriik. Ohu tõrje vahend asendab sotsiaalse preventsiooni. §4 Järelevalvemenetlus Järelevalve kontrolli tulemused OK ei ole OK akt tulemuste kohta Kriminaal- või ettekirjutus väärteomenetluse kohaldamine Halduskontroll 63
Kodanikuõpetus II kursusele RIIK Riik on avalik-õiguslik organisatsioon, mis oma õiguskorra loomisel ja sellel korral põhinevates võimuavaldustes on oma territooriumil piiramatu ja rahvusvahelistes suhetes sõltumatu igast muust võimust. Riigi mõiste (status ladina k `seisukord, seisund, olukord' inglise state, saksa der Staat ) Euroopas kasutusele keskaja lõpul ja uusaja alguses. Antiikajal kasutati mõisteid politeia (kreeka `kodanikkond', `kodanikkonna osavõtt linnriigi elust' poliitika) , civitas (ladina `linn', `kodanikkond') ning res publica (ladina `avalikud asjad', `poliitika'). Mõiste status väljendab sotsiaalset süsteemi, organisatsiooni. Keskseks muutus võim ja selle teostamine. Riik peab kindlustama ja arendama seda korda, mis parasjagu kehtib, kaitsma oma huve teiste riikide ees. Peab olema kolm põhitunnust: 1) maa-ala ehk territoorium 2) rahvas e elanikkond Ja...
Riigiorgan on riigiaparaadi struktuurne element, selle funktsionaalne osa. Riigiorganeid liigitatakse võimude lahususe põhimõttel: seadusandlikuks, täidesaatvaks ja kohtuvõimu organiteks. 7. Milline on riigi ja õiguse omavaheline seos? Riik ja õigus on omavahel lahutamatult seoses. Õigus ei saa tekkida ilma riigi vastva tahteta, samas õiguses väljendub riigi tahe. 8. Mis on õigusriik, seadusriik, politseiriik, haldusriik, totalitaarriik? Õigusriik on riigivõimu selline õiguslik korraldus, mis tagab indiviidi õiguste ja seaduslike huvide puutumatuse ning riigi ja indiviidi võrdõiguslikkuse 8 Politseiriik on riigikorra korraldus, mille puhul ei tunnustata inimeste isiklikke õigusi, pole tagatisi politsei ega muude sunniorganite omavoli vastu, riigiaparaat on
õigusloome). Riik annab läbi õiguse temale vajalikele käitumisreeglitele üldkohustusliku jõu, õiguses väljendub riigi tahe. Õigus on riigivõimu teostamise vahend, mille abil riik loob tingimused oma eesmärkide saavutamiseks. Nii riigi kui ka õiguse kujundab ühiskond oma arengu käigus vastavalt oma vajadustele. Parimaks õiguse ja riigi omavahelise seose vormiks loetakse nüüdisajal õigusriigi konstruktsiooni. Mis on õigusriik, seadusriik, politseiriik, haldusriik, totalitaarriik? Mis on sotsiaalriigi printsiip? Millisel alusel eristatakse liberaalset ja sotsiaalriiki? Õigusriik on riigivõimu selline õiguslik korraldus, mis tagab indiviidi õiguslikke ja seaduslike huvide puutumatuse ning riigi ja indiviidi võrdõiguslikkuse; Seadusriik = Õigusriik; Õigusriik =Seadusriik. Seadusriik on ühiskonnas toimuvate industrialiseerimisprotsesside tulemus. 1
Õiguse alused 1. RIIGI JA ÕIGUSE TEKKIMINE RIIGI PÕHIMÕISTED 1.1. RIIGI JA ÕIGUSE TEKKIMINE Ürgkogukondliku korra ajal teostas sugukonnas võimu pealik, kes oli valitud juhiks isikliku autoriteedi ja austuse tõttu. Eriaparaati võimu teostamiseks pealikul polnud, pealik väljendas kogu sugukonna huve, oli sugukonna võimu kehastus. Sugukond teostas ise oma võimu, toetudes pealiku autoriteedile. Sugukonna käitumist juhtisid tavad, käitumisreeglid, mis olid kujunenud ühiskonna sees paljude põlvakondade sotsiaalsete kogemuste alusel. Tava on käitumisreegel, mille täitmine on muutunud harjumuseks pikaajalise ja korduva kasutamise tõttu. Tootmisvahendite ja tootmise arenedes hakkas tekkima toodangu ülejääk ja võimalus seda teiselt sugukonnalt vägivaldselt omandada. Selle funktsiooni täitmiseks tekkis sugukonnapealiku ümber malev,...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
