Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Maailmakirjandus II (keskajast klassitsismini) (7)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Palju R-s. Kohe küsimus sellest, kas need on eeposed ?
  • Mille lõpetas vahetult enne surma. Suri ja maetud Badovasse ( ?
  • Kustus mingil hetkel ?
 
Säutsu twitteris
Maailmakirjandus II (keskajast klassitsismini)
KA – keskaja ja vararenessansi antoloogia,
RA – Renessansi antoloogia
MKL – maailmakirjanduse lugemik keskkoolile.
Lisaks: V.Žirmunski Väliskirjanduse ajalugu.
Maailmakirjandus I. Keskajast valgustuseni. Õpik keskkoolile. (või Antiikajast valgustuseni). Kindlasti lugeda.
John Donne – luuletaja, kelle luule enamik eestikeelsest tõlkest on maailmakirjanduse keskkooli lugemikus, mida on raske kätte saada. Üht kolmest antoloogiast peab olema korralikult lugenud.
M. Bahtin „Valitud tööd“ esseest „Aja ja kronotoobi vormid romaanis “ peatükid V, VI, VII. Näitab narratiivide põhitüüpe, mis on läbinud erinevaid aegu.
Kurtna, A ja Talvet , J. Boccaccio elust ja loomingust. ( Dekameroni saatesõnas ka 1993, aga seda on raske kätte saada.).
Talvet, J. Hispaania vaim. (selle käsitlused Keskaja ja vararenessansi hisp luule“, „Tormese Lazarillo“, „ Cervantes “, „Cervantese romaaniteooria“, „Baroki liikumatus ja dünaamika“, „Quevedo“, Baroki filosoof ja esteetik Gracian “)
Talvet, J. Tõrjumatu äär.
Lugeda kümme tervikteost. Kindlasti kontrollib eksamil!!! Üks suur küsimus eksamil, millele kirj vastata ja ta loeb seda ning küsib, mida olen lugenud suuliselt ja laseb rääkida sellest.
Teoste puhul panna tähele, kes on Eestisse toonud ja tõlkinud! Eeposed enamuses tõlgitud Rein Sepa poolt.
  • Keskaja ajalooliskultuuriline taust. Keskaja kirjanduse põhinähtused.
  • Vanim keskaegne eepika Islandil ja Iirimaal . (Vanem Edda ) Anglosaksi eepos . ( Beowulf ).
  • Keskaja kangelaseeposed (Nibelungide laul – lugeda vana värssteksti Rein Sepa tõlkes 1977. aastast. Ainuke, mis suurtest keskaja kangelaslauludest on tervikuna eesti keeles)
  • Keskaja rüütlikirjandus ( Wolfram von Eschenbach Parzival, värssteos, erandiks, kuna pole tervikteos)
  • Kirjandus keskaegses linnas. Ldnkeelne kirjandus. Keskaja draama . Rahvaluule . (Keskaja hispaania luule). Villon ( Testament )
  • Renessansi ajaloolis -kultuuriline taust. Renessansi kirjanduse põhinähtused.
  • Üleminek keskajalt renessansile. Dante Alighieri ( Jumalik komöödia tõlkimisel, seni olemas vaid katkendid õpikutes) ja Chaucer ( Canterbury lood – värssnovellid, ei ole terviklik teos, ei jõudnud lõpetada.)
  • Uusaegse lüürika ja proosa algus. Petrarca ja Boccaccio ( Dekameron (semperi tõlge), Secretum)
  • Renessansi lüüriline luule (15. – 16. sajand) ( Shakespeare ’i Sonetid .)
  • Renessansi eepiline luule. (15.-16. saj)
  • Renessansi humanistlik esseistika , publitsistika, satiir ( Erasmus Narruse kiitus, More Utoopia , Montaigne Esseid)
  • Renessansi romaan ja novell (15.-16. saj). ( Rabelais Gargantua , Pantagruel ; Tormese Lazarillo elukäik, Cervantes Don Quijote , Koerte kõnelus)
  • Renessansi draama ja teater (15.- 16. saj) ( Marlowe ’ Tragöödiad (Doktor Faustuse traagiline lugu), Shakespeare’i komöödiad (Georg Meri tõlked enamuses). Ajaloodraamad ja tragöödiad, Lope de Vega Sevilla täht, ka valimik Hispaania pärand: Cervantese vahemängud, Lope de Vega Tantsuõpetaja.)
  • 17. saj ajaloolis-kultuuriline taust. Barokk ja klassitsism .
  • 17. saj proosa. (Garcian Käsioraakel. Bunyan Palveränduri teekond (kõige varasem inglise kirjanduse tõlge eesti keeles, soovitab Anne Lange tõlget.). La Fayette Printsess de Cleves (peetakse uuema psüholoogilise proosa alguseks), Maailma kirjanduse lugemikust La Rouchefoucauld Maksiimid ja veel midagi.)
  • 17. saj luule. (Quevedo Valik luulet (esindab barokset vastandite ühendamist, surmateemaline luule, mis ühendab vastuolusid näiva ja tegelikkuse, kehalise ja hingelise vahel. Suurimaid groteski kirjanikke eur-s pärast Rabelais’d). La Fontaine ’i Valmid ( Kaalepi ja Krossi tõlked MKL-s), Maailma kirjanduse lugemikus Aspel, John Milton , Paul Fleming, John Donne (teda tõlkinud näiteks PE Rummo)
  • Barokk draama. (Carderon Elu on ülenägu, Suur maailmateater; Tirso de Molina Sevilla pilkaja ja kivist külaline; ka valimik Hispaania pärand: Calderon Nähtamatu daam , Armastusega ei tehta nalja (Don Juani müüt saab siit alguse. Hääldus hispaaniapärane!).)
  • Klassitsistlik draama (Moliere’i näidendid. Tema don Juan on juba prantsuse hääldusega, aga lähtub ikkagi algsest hispaania Tirso de Molina Don Juanist).
    I Keskaeg
    Keskaeg on väga pikk periood, alguseks u 5. sajand (lääne- rooma imp lagunemine 5. saj-l). Lääne eur-s keskaeg lõppeb 15. sajandil, märgid, mis tähistavad uusaja algust (Ameerika avastamine). Itaalias renessanss tähistab ka ikkagi uue ajastu algust. See keskaeg on ikkagi ainult lääne kultuuris kasutatud ja selle püsimine ei ole kindel. Lihtsalt hakati nimetama nii. Ida eur käsitlustes, Nl-s venitati keskaeg isegi 17. sajandisse, mis Lääne Eur ikkagi ei kehti. Renessanss ja keskaeg on väga erinevad ja neid ei ole võimalik ühte arvata.
    395 – Lääne ja Ida-Rooma – Rooma impeeriumi lõhenemine on juba keskaja algusele juhtiv.
    476 – L.Rooma lagunemine – loetakse keskaja alguseks. Peam sisevastuolude tulemusena laguneb.
    4. – 6. saj – Suur rahvaste ränne – põhja ja ida hõimude ümberpaiknemine lõunasse ja läände. Frangid prantsuse aladele , mis oli tugevasti romaniseeritud ja ladina keel valitses. Hispaanias läänegoodid lõuna skandinaavia ja saksa aladelt tungivad hispaaniasse. Briti aladele tungivad anglid ja saksid lõuna skandinaaviast, ainsana ei jõua Iirimaale, mis jääb puutumatuks. Idagoodid ka kuhugi . Oluline on ristiusk selle juures. Roomas oli suhteliselt uus ja alguses suhtuti vaenulikkusega. Varakristlasi kiusati taga. Esimestel sajanditel suured vastuolud. Marcus Aurelius jälitas ja kiusas taga, Caesar kaldus kristlike põhimõtete poole rohkem. 4. saj-l tunnistati Roomas ametlikuks riigiusuks. Siit hakkab kõik muutuma . Rooma hakkab kindlustuma ka kui ristiusu keskus. Hakati rajama Püha Peetri (Peetruse) basiilika , Hispaanias San Diago de Compostela Jakoobuse auks (põrm leiti). Rooma aladele hakkasid tungima barbarid – võõrad. Võtsid varakult vastu ristiusu. Ristiusk läheb edasi Rooma kaudu. Kiriku keel on samuti tähtis. Ladina keel elava keelena hääbus, aga kirikukeelena läks edasi. Ladina tähestik. Ida Rooma kaudu läks Venemaale ristiusk varakult Bütsantsi kaudu. Armeenias ristiusk riigiusuks 301 – kõige varem väljaspool Roomat , oli Rooma koloonia, selle mõjul. Mõnedki kirjanikud on neid konflikte sellest ajast peegeldanud – Corneille „Polyeuctus“ sündmused Armeenias, katoliiklik religioosne näidend; Calderon „Imevõlur“ sündmused Süürias, peatagelane naine, kes on pühendunud kristlane; hinge kuradile müümise motiiv . Noormees , kes pöördub armastuse ja naise usu mõjul.
    Äärealad on paljuski põnevad, sest säilib midagi ehtsat. Iiri saagade kujunemine 2. – 7. sajandil. Kuuluvad keskaja vanima kirjapärandi hulka. Keldi päritolu. Nibelungide laul. 5. sajandil Püha Patric Iirimaale ja viis sinna ristiusu. Viidi rahumeelselt ja praegu on iirlased tugevad katoliiklased. Tekkis sõbralik koosselu vana rahavloomingu ja ristiusu põhimõtete vahel. Kloostrid rajati.
    4. saj – 5- saj Püha Augustinus .
    5. saj ristiusk Iirimaal.
    6. saj Justianus Ida Roomas, Bütsantsis
    6. saj Artus (Artus?) – Iiri kloostrikultuur, 7. saj saagad kirjalikult, rüütliromaan.
    18.02.09
    Folkloor ei ole tingimata lihtrahva loodud, peamiselt on edasi kandunud ikkagi ülikute (hõimupealikute, kuningate jms) lähikonnas tegutsenute jutud. Lihtrahva loodud värsid ja laulud ei saanud säilida nii lihtsalt. Vahekord rahvaluule ja teadliku kunstluule vahel on keeruline ajaloos olnud. Rohkem näha lääneeur-s. Eestlaste rahavluule pärit hilisest keskajast hoopis (13, 14. sajand).
    Püha Augustinus heitis pilgu tagasi senisele Rooma ajaloole ja tegis eda tugeva kriitilisusega ja näitas et imp langemise põhjus oli kindla moraalse aluse puudumine v nõrkus. See alus sai olla ainult Kristuses (ristiusus). Petrarca üks tähtsamaid teoseid on seotud Püha Augustinusega „Secretum“. Kahekõne, ulatuslik läbi mitme raamatu.
    Ida-Roomas läheb antiiklik traditsioon edasi. Ja selle järjepidevuse tõttu on tulnud sealt käsikirjad ja koopiad, mis on suure väärtusega. Renessanssis hakkaski vanade ürikute taastamine.
    Kuningas Artur on legendiline kuju, kes oli legendaarne brittide kuningas 6. saj-l. Tema kohta legendid . Tema rüütelkond ja ümarlaud. See materjal läks hiljem peamise materjalina rüütliromaani, mis 12. saj-l hakkab prantusmaal levima.
    Kangelaslaulud , mis loodi 11.- 13. saj (nibelungide laul) selle materjal pärineb just 5. saj-st Suurest Rahvasteränded. Kuna ajavahemik on suur, siis on palju müüdistunud. Nib. laul loodud 13. saj alguses. Teoste loomise ja sündmuste endi vahel ajaline distants väga suur.
    Ida rooma kohta veel, et 6. saj-st sai alguse ka Püha Sofia basiilika, mis on praeguses Istanbulis üks keskne ehitis. Oli kristlik kirik kogu aeg kuni 15. saj keskpaigani, mil türklased vallutasi IR kantsi kristlaste käest ja nüüd on seal islam . Olulised ongi suhted idaga, võtmelised ka hilisel keskajal
    Islami levik. 7. saj alguses. Nomaadide keskel. Muhamed kuulutaja ja prohvet . Inimesed kirjaoskamatud. Kriitiline meel nendel aegadel puudus. Seeetõttu levisid igasugu usud kiiresti ja islam kujuneb kristluse vastaspooleks. Tulevased sõjad just nende vastasseis. Põhja Aafrikas Araabia juhid.
    711 sissetung Hispaaniasse ja lühikese ajaga vallutasid kogu pürenee poolsaare, enne neid olid länegoodid, germaani hõim. Võtsid varakult ristiusu omaks. Kuid ei saanud seal eriti kaua olla. Enne seda oli oluline rooma provints pärast kelte. Läänegoodid ei jõudnud sügavale juurduda ja selle pärast on hisp erinevused päris suured muust euroopast. Araablased seadsid end sisse sajandiks. Nende segunemine teeb omapärase rahva, mistõttu pürenee ps erineb muust euroopast. Rassiliselt tugevad mõjud araablastelt. Maurid e araablased olid andaluusias kõige kauem. Alles 1492 sunniti alles lahkuma . (Am avastamine). Kohanimed jm peegeldavad mauride endisaegset kohalolu. Arhitektuuris kõige enam mõjusid. Mošeed. Gordova mošee. Granada kuulus alambra. Sevillas omad mälestusmärgid. Araablased tungisid hips edasi ja jõudsid pariisi alla välja. Karl Suure vanaisa lõi tagasi. Kirjanduses suur teema, kuidas Karl suur võitleb araablastega ja püüab kristlastele hispaaniat tagasi vallutada. Just hispaanias esmakordselt 11 v 12 saj tekib araabia luules esmakordselt stroofi mõista – kindel värsiüksus ja riimiskeem, seda enne araabia luules ei olnud. Olid pikad jadada ja värsiridade arv ei olnud piiratud. Hispaania mõjul tekkis see. „Hispaania luule“ lugeda.
    Isegi araablaste kaudu tuli euroopasse tagasi eurooplaste enda teadmisi. Neid vanu teadmisi, mida nad olid võtnud üle IdaR-st toodi üle Lääne-euroopasse (Hisp). Täppisteadused jms. 10. ja 11. saj oli just see araablaste Hispaania kõige õpetatum ala Eur-s. Esimene lääneeur ülikool Bologna ülikool 1088 11. saj keskel. Ülikoolid eriti just hiliskeskaja nähtus. 14. saj keskel palju ülikoole.
    Karl Charlemagne taastas keisririigi ja lääneimpeeriumi. 8. saj II poolel. 9. saj peale läheb võim germaanlastele. Keisri ja paavstivõim ei ole omavahel kooskõlas. Tugevad erinevused, mis algavad pärast Karl Suurt, kes oli kristlaste kuningas, romaanlane. Germaanlaste tulekuga algavad vastuolud. Kui Alighieri tuleb kirjandusse, on keisri ja paavstivõim juba suures konfliktis.
    Karl Suurega seotud romaani rahvaste kangelaslaulud. Alates 11. sajst olulisim nähtus kirjanduses.
    Varasemast kirj loomingust on väärtuslikem „Vanem Edda“. Maailmaloomise legendid, kirstuse- eelne . Kindlasti lugeda! Oluline teos. Seal ilma riimita värss. Oma kunst ja võtted olid küll olemas. Säilinud müüdistikku ja laule, mis mujal on hävinud. Anglosaksi eepos „Beowulf“ on varasemaid käsikirju, mis on meieni jõudnud. Kuid tunduvalt mõjutatud ritiusust. Ei ole enam seda ürgset toorust, nagu edda lauludes. Kõige arhailisem just eddas . Varasema keskaja tähtteos.
    Riimi fenomen tuleb alates ristiusut. Üldine levik alates 9. sajst kuni 11. saj.ni ja hakkab laialt juurduma just romaani rahvaste loomingus. Germaanlased kasutasid varem alliteratsiooni. Romaanlaste mõjul 12. saj hakkab riim levima ja germaanlaste loomingus.
    Uuem , hiliskeskaja kirjandus algab kangelaslauludest. Savad alguse 11. sajst, aga edasi ka 12. ja 13. saj-l. Vanim prantslaste rolandi laul 11. saj keskelt, hispaanlaste oma 12. saj-st. Sakslaste nibelungid 13. saj algusest. Rolandi laul ei ole eesti keeles tervikuna. Semper on osa tõlkinud blankvärsis (korrapärase pikkusega värsid, ilma riimideta). Looja võiks olla keegi munk , kuna ristiusk on tähtsalt sees. Kristluse võitlus mauride vastu. Prantsuse kangelaslaulu temaatika läks edasi. Rahvalikud laulikud levitasid rahva hulka ja laulud ka lühenesid. Liikus edasi rüütliromaanidesse, ka fantastiline süžee. Ajalooline legendistik on müütidega segunenud. Renessanssiski veel levib. Kogu aeg võitlus mauride vastu, Karl Suur. Kangelaslaulude tunnusjooned – nad peegeldaavd mingi kindla kujunemisjärgus oleva rahvuse mineviku suuri sündmusi. Romaani peamine sündmus just Karl Suure ja kristlaste võitlus teiseusuliste vastu. Germaanlastel suure rahvarände teema.
    Armastuse teema tuleb niblaulus sisse, arvatakse rüütliromaanide mõju, mis oli tugevasti armastuse teema sisse toonud. Hispaanlaste kangelaslaul „Laul minu Cidist “. 12. saj keskelt algkäsikiri. Meie tunneme 14. saj pärit käsikirja järgi. Eepiline materjal hispaanias kõvasti kasinam. Erinevus suur on see, et ajaline distants sündmuse ja käsitluse vahel on väikse. Sellest tuleb, et antakse realistlikult edasi ja midagi fantastilist eriti ei ole. cid – isand araabia keeles. Hüüdnimi hispaanlaste kangelasele. Gastiilia kuninga teenistuses. 11. saj-l ei olnud rahvustunnet veel arenenud. Cid oli ka erinevate valitsejate teenistuses. Teoses siiski vaid hispaanlaste kangelane. Võrreldes prantsalste lauluga, ei ole usuline fanaatilisus üldsegi tähtis, tuleb sisse hoopis perekondlik motiiv. Peategelases ei ole vastuolusid ja pingeid ei tule sisse. Positiivne kangelane algusest lõpuni. Teos toob esile rahvast, kollektiivi. Cidi armastatakse, suhtub perekonda ja tütardesse väga eeskujulikult. Tütarde ümber tekibki konflikt. Kaplinski on eesti keelde tõlkinud osa, väiksem osa Kaalep . Kaplinski annab assonantsriimi ka eesti keeles edasi, erinevalt Semperist rolandi laulu puhul.
    Nibelungide laul – rein sepp tõlkinud eesti keelde. 13. sajandi algusest pärit. Selgesti kristlikke motiive ja tegelased käivad isegi kirikus, aga samas julmad sündmused jms ka. Erisugune stroof kasutusel, mida ühendavad paarisriimid. Nibelungide stroof. Germaani rahva enesekriitikat palju selles teoses. Inspireerinud hiljem Wagnerit jt.
    9. saj Beowulf ka kangelaslauluna käsitletav. Rein sepp eesti keelde tõlkinud. Sündmused arenevad Rootsis.
    Normannid e viikingid tungivad igale poole lõunasse bütsantsini välja 9. – 11. saj. Hõivavad prantsusmaa, Itaalias ka mõningad alad. Germaani keelte sissetung prantsuse keelde, hääldus jms kujunes tugevasti ümber. Normanni vallutaja William 1066. Tungiti ka Iirimaale. Vanad keerulised keeled peavad taanduma ja kaasaegsed lihtsad keeled pannakse valitsema . Normannidega lõpeb vanim inglise kirjanduse ajajärk. Old English lõpeb, tuleb Middle English. 14. saj algab uus rahvuslik tõus ja uus moodne inglise keel hakkab kuju võtma.
    11. – 13. saj kangelaslaulud
    11 – 13 saj islandi laulud. Snorri XIII, kellele omistatakse ka noorem edda.
    Üleminek pärgamendilt paberile 11. saj. Teosed saavad paremini levida.
    1054 kiriku lõhenemine rooma- ja kreeka-katolikuks kirikuks.
    12. saj alguses Umar Hajjam . Araabia kirjandus Euroopas.
    14. saj peale on ülikoole juba päris tihe võrk. Nende roll intellektuaalse elu edendaja ja keskustena.
    11 – 13 saj ristisõjad 8tk. Eesmärk oli vallutada paganatelt pühasid paiku. Jeruusalemma vallutamine 11. saj-l. Itaalia renessanssi viimane suur kirjanik Tasso kirjutas poeemi „Vabastatud Jeruusalemm “ I ristisõja sündmuste taustal. Parzival 12-st sajandist on ka rüütliromaan, milles peegeldub ristisõja temaatika. Armastus, mis ületab vaenupiire. See temaatika hakkab ka sel ajal suurelt levima.
    12.- 14. saj rüütlikirjandus – tähtis nähtus keskajal. Kangelaslaulud on ilma autorite nimedeta ja me ei tea neid, aga al 12. saj prantsusmaast tekkis rüüütlikultuur. Mingil moel läheb edasi ka renessanssi ja selle lõpuni. Tasso vabastatud Jeruusalemm on ka sisuliselt rüütlikirj. 17. saj alles pidurdub. 16. saj lõpuni läheb välja. Võimalik, et midagi on ka sellist, mille poole enam tagasi ei pöörduta. Kuid on ka põnevaid nähtusi nii eepilises kui lüürilises žanris. Kui kangelaslaulud, jutustasid suurtest ajaloosündmustest, sisi rüütlikultuuris 12. saj-st teisiti – see tekkis feodaalide lossides, lossikultuur, mitte sõjaväljadelt. Suhtlemine rahuajal, mitte sõjaajal. Tegemist armastusega. Sõjaajal pole selleks aega. Lossidest hakkab välja kasvama uut tüüpi kultuur, milles hakkab esile tulema naine – õukonnadaam. Algab naisekultus, daamikultus. Kaua aega ei ole midagi tegemist lihtsate naistega, küll neid siiski muinasjuttudes (tuhkatriinu jms). Kuid rüütliromaanid on aluseks ka muinasjuttudele. Naise tulek daamina. Konventsioonide ja teatava filosoofia järgi pidi igal rüütlil olema südamedaam. Iga teo innustaja ja mehe õilistaja on armastus. See oli ka kättesaamatu armastus. See daam oli tavaliselt abielus. Näiteks kuningas Arturi abikaasa. Kui daam siiski vastab rüütli tunnetele mingil viisisl, siis sünnivadki rüütlite suured teod. ( moraalsed suured teod). Rüütel on see, kes on kõrgemal – hobusel. Esiletõstetud ja seatud õilsamaid tegusid tegema. Teod on ka aeg-ajalt rumalad ja daamid pöörduvad eemale. Nad õpivad oma vigadest. Rüütliromaan ka kasvatusromaan, rüütlid kasvavad, arenevad moraalselt. Rüütleid katsutakse läbi erinevates äärmuslikes olukordades ja vaadatakse kas nad on armastusele truud. Kui on, siis suudavad ka raskused ületada. Kangelaslauludes valitses lai ühiskondlik-avalik teema, aga RM-des isiklik-eraeluline teema. Mehe-naise kokkupuuted. Iniimsus. Siit peale hakkab tekkima prühholoogiline kirjandus. Prantsuse kultuurist pärit ja sellega oluliselt seotud on psühholoogia tulek. Juba ka rolandi laulus võib märgata.
    Oluliselt toetuti vanadele keldi legendidele, pärimustele ka antiigist . Palju fantastilist. RM-d paistavadki silma palju üleloomulikuga. Ajaloolist reaalsust pole vaja otsida. See on eraeluline ja müütiline, laiemat ühiskondlikku tausta võib ainult aimata, aga see ei mõjuta sündmuste kulgu , vaid tegusid ja kulgu juhib ajatu müüt. Kangelaslaulud ei ole romaanid . Romaan tulebki esmakordseöt prantsusmaalt rüütliromaanidega. Pikad teosed, mis jutustavad rüütlite seiklustest ja armastusest. Seiklus ja armastus on kaks olulist märksõna. See on eeskujuks hilisemale romantilisele kultuurile . 19. saj es poolel romantismis on tähtis nähtus muinasjutt . Siis avastati uuesti just keskaja kultuur. Ja muinasjuttude struktuur pärit RM-dest. Algseslt tähendas romaan romaani keeles kirjutatut, sest just sealt tekkis romaan. Selge on see, et tähtsaimaks tunnusjooneks on tema eraelulisus ja väga rikkalik kujutlus ja seiklus.
    Laienes eriti saksamaale, osalt inglismaale , vähem hispaaniasse. Edasi läheb sujuvalt renessanssi. Alguses romaanid eranditult paarisriimides värssteosed. 15. saj keskel leiutatakse trükikunst. Plahvatuslikult algas kiire raamatute levik ja neid ei olnud vaja enam meeles pidada – tuleb sisse proosa. 15. saj teisest poolest ja 16. saj-l läheb edasi ka rüütliromaan, aga just proosavormis . 16. saj I poolel suur rüütlirom levik Hispaanias just proosa vormis, kuna tol ajal hisp kltr tõus. Hiline proosa rüütlirom hullutas massipublikut. Hariduse levikuga tekkis see, sest kesklasski oli kirjaoskajad. Rüütlikirjanduse puhul oluline meelde jätta, et siit peale kirjandus identifitseerub – 12. saj algusest on teada ka kõikide teoste autorid. Kirjandus muutubki kirjanduseks, enne oli rohkem ajaloo talletamise funktsioon. Rüütliromaanist alates oli kirjandus muutunud kunstiks. Seega alates 12. saj-st peale on kirjandus kunst !!!
    Chretien de Troyes
    Kirjutav naine – Marie de France – kirjutas rüütlinovelle. „Kuslapuu“ – tristani ja isolde lugu.
    Kui varasemas kirj-s oli erand rahvuskeeles kirjutatud teos, siis alates RM-st saab rahvuskeeles kirjutamine tavaliseks. Luulet ei saagi luua mingis kunstlikus keeles, nagu oli ladinakeel . Tähtsad tunnusjooned ongi, et kirjanikud tulevad esile (ka naised!!), rahvuskeeltes kirjutamine, kirjandus oli isiklik otsing ehk muutus kunstiks. Siiski naiskirjanikud olid põlatud, feminismile andis tõuke alles romantism 19. saj-l.
    Ka suur lüürilise luule plahvatus oli 12. saj. Provence-s lõuna prantsusmaal tõuseb luule esile. Paljud luuletajad tõusevad esile – trubaduurid . Pärit sõnast, mis tähendab leidma, leiutama , otsima . Teadlikud luulevormi otsingud. Leiutasid palju uusi luuletusvorme. Kogu aeg otsiti uusi riimivõimalusi ja – skeeme . Otsingulisus niisiis igas mõttes trubaduuride juures. Lai nähtus tollases kirjanduses. Tuleb esile ja hakkab ilmuma ka individuaalsus luuletajate hulgas. Samas ei saa võrrelda selle individuaalsusega, mis tuleb hiljem. Arnaut Daniel – tema leiutatud on sekstiid.
    Väga rikkalik luule. Tervikuna võib öelda aga seda, et keskaeg püsib mingites kindlates vormikaanonites ja piirides. Olid luulevormid , mis andsid ette teema ja arengu, see kõik oli ette antud vormi poolt. Autori jaoks tähtsad olid varjundid ja kujund. Üleminek abstraktsest meelelisse ja vastupidi on selles kujundis koos. Eesti luule ei ole õppejõu hinnangul eriti kujundirikas ja metafoorne . On lihtsalt saavutatav allegoorne kujund, aga midagi keerulisemat eriti mitte. Peamine tunnusjoon, mis hakkab esile tulem renessanssi ja keskaja vahel, on jõuline individuaalsus, mis on peamine erinevus. plahvatus toimub, mis pärast hakkab mõjutama kõike.
    Rüütlikirjandus on hiliskeskaja suurim fenomen. 13. saj-l on linnakultuuri algus ka, mis on täiesti erinev joon. Jällegi on prantsusmaa selles esiplaanil . Tähendab seda, et linnu on rohkem ja linnades on see uus klass, kes hakkab tooni andma – kaupmehed ja käsitöölised – kolmas seiusus vaimulikele ja feodaalidele lisaks. See kolmas seisus on praktilised inimesed, mõtted ei ole enam taevastes sfäärides ega südamedaamide juures. Boccacio looming näiteks, ka tema on pärit kolmandast seisusest. Keskklass laieneb ja saab hiljem juhtivaks jõuks ja toob esile progressiidee, mis siiamaani mõjutab. Kodanluse jõuline esiletulek. Tegelevad praktiliste aladega. Tugevas vastandlikkuses varasemate ühiskonnajuhtidega. Levib praktiline suhtumine. Maisem hoiak. Julgem maisus algab alles 17. saj-st. Boccacio dekameron 14. saj-st oli tol ajal väga vihatekitav.
    Samas tulid linnadest ka need, kes ei jäänud praktilisuse ja maise juurde (Dantegi oli linnast pärit).
    Satiirilis-didaktiline kirjandus – moraliseeriv, õpetva, pilkeline, ühiskonna pahede vastu. Saksamaal laia levikuga. Saksa kirjanduses on hiliskeskaja raamid veel pikka aega, sellist individuaalsuse murrangut seal nii väga ei olnud. Keskaja linnas on suur osa kirjandust ka ladinakeelne kirj. Vagandid, kes olid haridussüsteemiga sattunud vastuollu, aga olid siiski haritud kirjutasid ladina keeles ja pilkelist kirjandust. Ka dekameron on munkasid pilkav.
    Erinv rüütliromaanist - rebaseromaan (saksa 16. saj kirjanduses, alguses värsid, siis proosa. Loomad peegeldavad inimest ja ühiskonda ja selel suhteid.
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Maailmakirjandus II-keskajast klassitsismini #1 Maailmakirjandus II-keskajast klassitsismini #2 Maailmakirjandus II-keskajast klassitsismini #3 Maailmakirjandus II-keskajast klassitsismini #4 Maailmakirjandus II-keskajast klassitsismini #5 Maailmakirjandus II-keskajast klassitsismini #6 Maailmakirjandus II-keskajast klassitsismini #7 Maailmakirjandus II-keskajast klassitsismini #8 Maailmakirjandus II-keskajast klassitsismini #9 Maailmakirjandus II-keskajast klassitsismini #10 Maailmakirjandus II-keskajast klassitsismini #11 Maailmakirjandus II-keskajast klassitsismini #12 Maailmakirjandus II-keskajast klassitsismini #13 Maailmakirjandus II-keskajast klassitsismini #14 Maailmakirjandus II-keskajast klassitsismini #15 Maailmakirjandus II-keskajast klassitsismini #16 Maailmakirjandus II-keskajast klassitsismini #17 Maailmakirjandus II-keskajast klassitsismini #18 Maailmakirjandus II-keskajast klassitsismini #19 Maailmakirjandus II-keskajast klassitsismini #20 Maailmakirjandus II-keskajast klassitsismini #21 Maailmakirjandus II-keskajast klassitsismini #22 Maailmakirjandus II-keskajast klassitsismini #23 Maailmakirjandus II-keskajast klassitsismini #24 Maailmakirjandus II-keskajast klassitsismini #25 Maailmakirjandus II-keskajast klassitsismini #26 Maailmakirjandus II-keskajast klassitsismini #27 Maailmakirjandus II-keskajast klassitsismini #28 Maailmakirjandus II-keskajast klassitsismini #29 Maailmakirjandus II-keskajast klassitsismini #30 Maailmakirjandus II-keskajast klassitsismini #31 Maailmakirjandus II-keskajast klassitsismini #32 Maailmakirjandus II-keskajast klassitsismini #33 Maailmakirjandus II-keskajast klassitsismini #34 Maailmakirjandus II-keskajast klassitsismini #35 Maailmakirjandus II-keskajast klassitsismini #36 Maailmakirjandus II-keskajast klassitsismini #37 Maailmakirjandus II-keskajast klassitsismini #38 Maailmakirjandus II-keskajast klassitsismini #39 Maailmakirjandus II-keskajast klassitsismini #40 Maailmakirjandus II-keskajast klassitsismini #41 Maailmakirjandus II-keskajast klassitsismini #42 Maailmakirjandus II-keskajast klassitsismini #43 Maailmakirjandus II-keskajast klassitsismini #44 Maailmakirjandus II-keskajast klassitsismini #45 Maailmakirjandus II-keskajast klassitsismini #46 Maailmakirjandus II-keskajast klassitsismini #47 Maailmakirjandus II-keskajast klassitsismini #48 Maailmakirjandus II-keskajast klassitsismini #49 Maailmakirjandus II-keskajast klassitsismini #50 Maailmakirjandus II-keskajast klassitsismini #51
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 51 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2009-05-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 298 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 7 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor teesalum Õppematerjali autor

    Lisainfo

    loengukonspektid, mõned loengud puudu lõpupoole
    maailmakirjandus ii , maailmakirjandus

    Mõisted

    keskaeg, 395, 476, mõnedki kirjanikud, äärealad, kuningas artur, ala eur, semper, ajalooline legendistik, kangelaslaulude tunnusjooned, erinevus suur, cid, kaplinski, nibelungide laul, saj rüütlikirjandus, kangelaslaulud, vabastatud jeruusalemm, rüütliromaanid, identifitseerub, arnaut daniel, rüütlikirjandus, satiirilis, saksa kirjanduses, erinv rüütliromaanist, miraaklid, moralitee žanr, mujal le, soneti levik, luuletajad hisp, jüud, kltr, mujal eur, humanist, antiigist, itaalia r, uus individuaalsus, loovuse allikana, keskajalt r, itaalia r, pastoraalteema, lüüriline luule, komöödia, 16 saj, rabelais teosed, poliitilise võitlusega, vastuolu paavsti, saj piiril, lõpetas loomingu, uus elu, poeetiline tagapõhi, sonett, mõjurikkaks r, rein raud, dante, sinna püüdlemine, tasandit, eepilis, isiksuse esiletõus, d suurteos, religioosne raamistus, poeem, universumi keskpaigas, maakera põhjapool, taevaste õnn, keskne, kolmega, individuaalsus, harald rajamets, kolm osa, eelpõrgu, põrgusse sisenedes, teejuhid, d eripära, seitsmendas ringis, kaheksandas ringis, bonifatius viii, üheksas ring, reetimine, igatahes, surmapatule, 1316, 1327, 1341 tähtis, 1348, lähedast inimest, canzoniere, canzoniere, vormi täius, sünalefa, kantsooni, 102, sonett, novell, itaaliapärasatmine, enne dekamerono, mütoloogilis, panfilo, raamjutustus, kaasaja sündmused, corbaccio, renessannss, ren, 1520, heine, uks, kat, pärtliöö lahing, 1483, moria, erasmust, thomas more, sai lordkantsler, utoopia, teised vestlejad, rõivad, nendeks kurjategijad, viimased, inimlikumalt, söömine, kuld, sest in, eutanaasia, lahutus, usk, paistab kirj, 1532, jumalaema kirik, elutarkuse võti, keelekõiksus, raymond sebond, essees, filosoofia lõppeesmärgiks, saj alguses, filosoofias mõistus, 1283, minajutustuse põhiliin, mahult väiksem, nalja kõrval, jorge manrique, 1440, 1501, veel ekloogid, pöörang, aleksandriin, igatsus sünnimaa, elas 1524, euroopa luules, igasugune müstika, vt ülemlaul, kujundid, 1527, kuulsaimad, varases barokis, gongora soledades, john milton, kritiseerib trüki, paradise lost, 1617, armastuse valu, john lily, 1579 eupheus, kujutatud tegelikkus, tormese jõgi, kelmiromaane, 1668

    Kommentaarid (7)

    baphomet profiilipilt
    O. R.: Esines mõningaid trükivigu, ent ei midagi ületamatut.
    20:04 16-03-2011
    triangel55 profiilipilt
    triangel55: põhjalik materjal. tänan!
    14:35 05-06-2012
    Stjuupit profiilipilt
    Stjuupit: Väga asjalik konspekt
    19:45 29-05-2012


    Sarnased materjalid

    21
    doc
    Maailmakirjandus II-keskajast klassitsismini
    62
    docx
    Kirjanduse lõppueksami materjalid
    82
    doc
    KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017
    112
    doc
    12-klassi kirjanduse lõpueksami koolieksami piletite põhjalikud vastused
    26
    doc
    Maailmakirjanduse konspekt
    19
    doc
    Kirjandus keskajast
    0
    docx
    V-Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat
    48
    doc
    Maailmakirjandus III





    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun