maalingutega Toolid Maximianuse troon: üleni elevandiluust, nikerdatud, kaetud stseenidega Jeesuse lugudest ja Ristija Johannese elust Lauad xkujuliste jalgadega ja puust, postjalgadega, ümmargune või ruudukujuline, kivist Kirst Kapid (nagu püsti tõstetud kirstud) Baldahiinvoodi San Apollinare kiriku interjöör Classe Ravennas pühitsetud 504 Sophia Hagia kirik Konstantinoopolis pühitsetud 537 Varakristliku kiriku põhiplaan Justianus I kaaskonnaga. Mosaiik San Vitale kirikus 526547 Keisrinna Theodora Ravenna San Vitale kiriku mosaiigil. U. 545 Bütsantsiagne mööbel Kapi uksed Baldahiinvoodi
Bütsantsi kunst Hagia Sophia kirik Kuulsaim Bütsantsi ehitusmälestis Click to edit Master text styles Ehitatud 6. saj. keiser Second level Justianus I ajal Third level Fourth level Fifth level Hagia Sophia piklik nelinurkne ruum on kaetud ümmarguse kupliga Click to edit Master text styles Second level Third level
Asub tänapäeva Kreeka, Türgi ja Egiptuse aladel. Keiser Basileus- piiramatu jõuga, kes juhib sõjaväge,- kõrgeim kohtumõistja ja kõrgeim usujuht Eestis. Bütsantsi peeti kaua aega Rooma riigi alguseks. 1453 a. kui langes Konstantinopol, lõppes ka keskaeg. Bütsants oli ka Kreeka keelne, seal valitses õigeusk ehk ortodoksia . Õigeusu kiriku juhiks oli Patriarh,- kes pidi alluma keisrile. Bütsants oli idamaade Euroopa vahendaja. Luksuskaubad liikusid Ida-maadest Euroopasse. Keiser Justianus,- elas 6. Sajand , tema valitsusaega peetakse bütsantsi õigeusuks. Riik saavutas oma maksimaalse suuruse,- tema ajal ehitatakse ümber Konstantinoopol. Tema ajal reformeeritakse ( Rooma õigus ) ehk seaduste kogumik. Rooma Õigus on kogu Euroopa õigussüsteemi aluseks. ,,Ida Euroopa ehk Bütsants" Kirik.- Bütsantsi kirikut nimetati ortotoksiks ehk õigeusukirikuks. Kirikupeaks oli patriarh.- kes allus keisrile, kohapeal korraldas elu Metropoliit.
Asub tänapäeva Kreeka, Türgi ja Egiptuse aladel. Keiser Basileus- piiramatu jõuga, kes juhib sõjaväge,- kõrgeim kohtumõistja ja kõrgeim usujuht Eestis. Bütsantsi peeti kaua aega Rooma riigi alguseks. 1453 a. kui langes Konstantinopol, lõppes ka keskaeg. Bütsants oli ka Kreeka keelne, seal valitses õigeusk ehk ortodoksia . Õigeusu kiriku juhiks oli Patriarh,- kes pidi alluma keisrile. Bütsants oli idamaade Euroopa vahendaja. Luksuskaubad liikusid Ida-maadest Euroopasse. Keiser Justianus,- elas 6. Sajand , tema valitsusaega peetakse bütsantsi õigeusuks. Riik saavutas oma maksimaalse suuruse,- tema ajal ehitatakse ümber Konstantinoopol. Tema ajal reformeeritakse ( Rooma õigus ) ehk seaduste kogumik. Rooma Õigus on kogu Euroopa õigussüsteemi aluseks. „Ida –Euroopa ehk Bütsants” Kirik.- Bütsantsi kirikut nimetati ortotoksiks ehk õigeusukirikuks. Kirikupeaks oli patriarh.- kes allus keisrile, kohapeal korraldas elu Metropoliit.
Kunstiajaloo kontrolltöö III Keskaeg 1. Mida kujutas endast Bütsant? Kirjelda ühiskonda! Rõhuti välisele võimsusele ja toredusele. Ida-Rooma keisririik, mille pealinn oli Konstantinoopol. Ristiusk, kreeka keel, keisrid, keerulise kombestikuga nn kreekakatoliku kirik 2. Kirjelda Hagia Sophiat! Mis on sellest tänapäevaks saanud? Konstantinoopolis, ehitati keiser Justianus I ajal. Tsentraalehitis. Väljas kuppel, mille alumises osas arvukalt aknaid. Tänaseks moonutavad vana ristiusukiriku välisilmed minaretit (seal asub türklaste mosee). Maalingud ja mosaiigid on kinni kaetud, sest islamiusk ei luba elusolendite kujutamist. 3. Mis on ikoonid? Mis on nende salapärase ilu allikaks? Pühapildid. Salapärase ilu allikaks on alusmaal kullaga, mis muudab maali ebamaiselt kauniks
Rooma riigi territoorium hõlmas Balkani poolsaart (kuni Doonauni), Krimmi lõunaosa, VäikeAasiat, osa Kaukaasiast, Süüriat, Palestiinat, egiptust, Kürenaikat PõhjaAafrikas ning Vahemere idaosa saari. 2. Kogu võimutäius (kõrgem sõjaline, administratiivne, kohtuvõim) kuulus keisrile ehk basileusele. Mõnevõrra piirasid tema võimu riiginõukogu, senat (sünkliit) ja linnakodanike organisatsioonid nn tsirkuseparteid ehk deemosed. 3. Sisepoliitika: *Justianus arendas välja tugeva sõjalisbürokraatliku monarhia ja kodifitseeris Rooma õigusel rajaneva ,,Tsiviilseaduste kogu. *Iseloomulik tugev tsentraliseeritus. *Vabade kogukondlaste suur osa elanikkonnas. *Orjatööjõu kasutamine.*7. saj moodustati uued piirkonnad ehk teemad, mille eesotsas seisid asehaldurid ehk strateegid, nende kasutuses oli 5000liimeline talupoegade ehk stariootide maakaitsevägi. Talupojad said teenistuse eest jaosmaa. 11
riigiametisse ega Senatisse säilinud ühtegi fragmenti sellest, oletatakse, et tahvlid sisaldasid algseid menetlusi kohtupidamisest, perekonnaõigusest,pärimisõigusest jne. Tegemist oli Euroopa õiguse ajaloo kohapealt väga tähtsa dokumendiga, kuna pani aluse järeltulevatele põlvedele seaduste ning õiguste täiendamise ning väljatöötamise idee. Samuti oli see alus tänapäeva kirjutatud õigusele. 3. Corpus Iuris Civiles 527. aastal tõusis Justianus I troonile ja valitses 565. aastani. Juba aasta pärast troonileasumist alustas ta õigusreformiga. Ta nimetas 10- liikmelise komisjoni, mis koosnes ühest õigusteadlasest, kahest advokaadist ja keskvalitsuse ametnikest. Seda juhatas keiserliku kantselei ülem Tribonianus, kes määras töö käigu ja teostuse. Sellepärast ülistas Justianus teda korduvalt ettevõtmise juhina. Võimalik, et temalt ongi tulnud kodiftseerimise algtõuge.
värvidega klaasisegu - smaldi. Peale piiblisündmuste võib seal näha ka Justinianust ennast ning keisrinna Theodorat koos saatkonnaga. Mosaiik San Vitale kirikus Keiser Justianus I kaaskonnaga Vladimiris, Suzdalis ja selle ümbruses kerkis imekauneid väikesi kirikuid, mille välisilmele andsid erilise võlu rikkalikud skulptuurkaunistused. Need pühakuid ja igasuguseid fantastilisi loomi kujutavad reljeefid ning põimuvast paelast ornamendid sarnanevad keskaegsele skulptuurile Lääne-Euroopas, samuti avaldub neis sugulus vanaarmeenia kunstiga.
Hispaania lõppes rekonkista 1494 Hispaania ja Portugal sõlmisid avastavate maade omavahel jagamiseks Tordesillase lepingu 1517 Martin Luther naelutas Wittenbergi lossikiriku uksele indulgentsidevastased teesid 1555 sõlmiti Augsburgi usurahu 1572 Algas Madalmaade ületõus Hispaania võimu vastu ISIKUD Odoaker Germaani väepealik, kes kukutas viimase Lääne-Rooma keisri Attila Hunnide kuulsaim väepealik Justianus I Bütsantsi keiser riigi esimese õitsengujärgu ajal Chlodovech Merovech Frangi kuningas, kes vallutas peaaegu terve Gallia Karl Martell Frangi valitseja, hea strateeg, võitis Potiers´ lahingu Karl Suur Tugevaim Frangi riigi valitseja, vallutas väga suured alad Erik Punane Viiking, kes jõudis oma reisidega Gröönimaale William I (Vallutaja) Normandia hertsog, kes võitis Hastingsi lahingus anglosakse ja krooniti Inglismaa kuningaks Aquino Thomas Teoloog, pühak
Bütsantsist jäid järele vaid Nikaia ja Trapezundi feodaalriigid. Hoogu võttev klassivõitlus ja alalised feodaalvaenud nõrgestasid Bütsantsi veelgi enam. Riigikassa oli tühi ja sõjavägi tihti ilma palgata. Bütsantsi riigile saabus lõpp 1453. a. Pärast 53 päeva kestnud piiramist ründasid türklased Konstantinoopoli ja vallutasid selle. Nad nimetasid selle ümber Stambuliks. 5 Suurriik ja selle kolm kontinenti. Justianus I valitsemisajal (527-565) oli Bütsants tõeline suurriik, mille valdused laiusid kolmel kontinendil. Roomelaste keisrile allusid laialdased alad Pürenee, Apenniini ja Balkani poolsaarel, Väike- Aasias ja Taga-Kaukaasias, Lähis-Idas ja Põhjas-Aafrikas. Nende alade kliima oli erinev. Rannikualadelt pehme mereline, sisemaal aga kontinendiliselt karm. Suur osa Bütsantsi territooriumist oli kaetud mägedega, mille kivine pind ei sobinud põlluharimiseks
Saagad sisaldasid nii müüte hiidudest ja jumalatest kui ka realsetel sündmustel põhinevaid lugusid; Erik Punase saaga; Ynlingerite saaga; 6.Bütsants. Riik ja ühiskond Ülevaade ajaloost Lääne-Rooma alad langesid Vi sajandiks germaanlaste võimu alla ja seal tekkisid sõltumatud germaanlaste riigid; Ida-Roomas püsis keisrivõim aga järjepidevalt kuni XV sajandini, mil riigi pealinna Konstantinoopoli vallutasid türklased; Ida-roomat hakati nimetama bütsantsiks; Keiser Justianus; Bütsantsi raskusi suurendas araablaste sissetung; Keisrid seadsid riigikaitse uutele alustele, tugevdasid sõjaväge ja asusi vastupealetunig; Türklased seldzukid; 1453 aastal vallutasid türklased Konstantinoopoli ja tegid Bütsantsi riigile lõpu; Riigi korraldus Bütsantsi keiser oli piiramatu võimuga vallitseja. Ra oli sõjaväe ülemjuht, riigi ülemkohtunik ja ülim seadusandja; Ainult keiser võis kanda purpurrüüd; lihtrahvas nägi keisrit ainult pidulikudel rongkäikudel;
Igapäevastega asjadega tegelesid ametnikud, karjääritegemisvõimalus oli avatud kõikidele ühiskonnakihtidele. Halduslikult jagunes riik teemadeks, mille eesotsas seisid strateegid. Iga strateeg käsitas umbes 4-5k stratiootide maakaitseväge, kes olid vabad talupojad. Elanikkonna põhirahva maal moodustasid talupojad, linnas arvukas käsitööliste ja kaupmeeste hulk, kes olid ühinenud kolleegiumitesse. Kõige tugevamaks valitsejaks oli Justianus I 527-565a. Tema naise nimi oli Theodora, kes oli enne Justianusega kohtumist tsirkuses akrobaat/esineja, kes esines väga nappides riietes ja kelle elukommete kohta võib ka küsimärke panna. Lasi ehitada hagiasoofia, tema ajal koostati tsiviilseaduste kogu Carpus juris Civilis, mis põhines Rooma õigusel. Välispoliitikas oli eesmärgiks Rooma keisririigi võimsuse taastamine, vallutati Itaalia, Aafrika põhjaranniku, Hispaania põhjaosa ja Vahemere osad. Tema surma
uusi reegleid, niimoodi kogu Rooma Vabariigi ajal. Aeg näitab, millised ediktid jäävad püsima. Roomas parandati võimu, mitte vara. Lex Potalia- seadus, millega inimene hakkab nõudeid vastutama vara, mitte isikuga. Edictum Perpetum- igavesed ediktid, see on üks rooma eraõiguse allikatest. Rooma õiguse allikad- Institutiones (õigusõpik-isikud, asjad, tehingud, hagid), e.P, Viitamise seadus (juristidele viitamise seadus, seisukohad olid seal kirjas) 1454 pkr Justianus käsib koostada Juris Civilis- koodeks, milles on koos eelmised allikad., juristide seisukohad ja Justianuse enda koodeks, et pärast rahvasterännet avalik õigus/võim taas keskajal üles ehitada. u.a 300 keiser Constantinus (Suur)- teeb ristiusu Roomas ametlikuks usuks. Kirik vastutab, et ilmalik võim viiks ellu jumalikke väärtusi. Rooma piiskopid sai hakata ise endale järeltulijat vaatama.
Kui ülikkond võttis ristiusu vastu rahumeelselt, siis kogu lihtrahvas polnud sellega sugugi nõus. Kultuur Ristiusu vastuvõtmisega kaasnes bütsantsi kultuuri mõjude tugevnemine. Kloostrites ja vürstide õukondades hakati koostama ka kroonikaid, kuhu tähendati üles aasta jooksul toimunud sündmused. Kirjaoskus levis ühiskonna ladvikutest ka keskkihtidesse. 6.Bütsantsi ja Vanavene kunst Bütsantsi kunst Bütsantsi arhitektuuri suursaavutus, Hagia Sophia kirik, on pärit Justianus ! ajast. Iseloomulikud jooned on püüd nähtava hiilguse poole, rikkusega uhkeldamine. Maalikunstis kindel näotuup- suured silmad, kitsas nina, väike suu- põhineb kreeka kunsti eeskujul. Keha ei tohtinud näidata. Arhitektuur Pöörati suuremat tähelepanu kiriku sisemusele kui välimusele. Bütsantsis armastati kasutada kupleid. Võeti kasutusele viklid, kolmnurkad, mis moodustasid neljast nurgast ülespoole tõustes ja siis omavahel ühinedes ringi
3. sajandil e.Kr. Lex Aquille orja tapmine/vigastamine, sel juhul kõrgeim turuhind orja kohta maksta. Iga tapmine ei too kaasa trahvi (julius Paulus kuulsaim jurist), nt kui ori tabatakse abielu rikkumiselt. Urbianus arutleb, kas alati on selge, kes on süüdi orja tapmises. Nt kui lapsed mängivad palli ja see lendab vastu habemeajaja kätt ning orja kõri lõigatakse läbi. Broculus arvas et habemeajaja süüdi, Urbianuse arvates rumal ori, kes ronis ohtlikku kohta, kus lapsed/liiklus. Justianus defineerib institutsioonides (aluseks jurist Florentinius=, et orjus rahvaste õiguse institutsioon, mille järgi vastupidiselt loodusele on üks inimene allutatud teise alla. Ustianuse järgi kui orjuse tunnus allutada teise alla, siis on kõik orjad. Teiseks on kaasusi, kus orjal pole isandat, siis ta nagu polegi ori. Nt hüljatud orjad, karistusorjad (ei kuulunud ei rahvale ega keisrile), võlaorjad (nexus, addictus),
Sajandil. 4. Aachen Karl Suur ehitas sinna palee. Rajas toomkiriku. Suri seal. Euroopa kultuuri keskus ning Alpidest põhja pool asuvate maade pealinn. Keskajal oli Aachen üks Saksa-Rooma riigi suuremaid linnu. Aacheni toomkirikus krooniti Saksa-Rooma kuningaid üle 600 aasta. 5. Konstantinoopol - Linnast sai algul Ida-Rooma, siis Bütsantsi pealinn. Konstantinoopolit tugevdasid, suurendasid ja kaunistasid eriti Theodosius II ja Justianus I. Ta kasvas kiiresti maailma suurimaks linnaks. Pane sündmused õigesse ajalisse järjekorda I : A. ristisõdade algus; 1196 B. Frangi riigi jagunemine Verduni lepinguga 843 C. Araabia kalifaadi teke 632 D. Vana-Vene riigi tekkimine 882 E. Karolingide renessanss. 745-814 ca Vastus: C, E, B, D, A Pane sündmused õigesse ajalisse järjekorda II : A. esimene ümbermaailmareis; 1519. B. Trükikunsti leiutamine; 1440 C. Ameerika avastamine Kolumbuse poolt; 1492. D
Õigusteaduse õitseaeg: õigusteaduslikud koolkonnad (sabiniaanid ja prokuliaanid) Jurist Salvius Iulianuse „Edictuum perpetuum“ (ca 130 pKr) Jurist Gaiuse „Institutiones) (160 pKr) 4) Dominaadi ehk absoluutse monarhia aeg (284 – 565): Valitseja keiser ja jumal: dominus et deus Keisril võimutäius Majanduslik langus, Rooma riik lagunes Lääne- ja Ida-Roomaks Keiser Justianus (527 – 565) ühendas mõlemad riigid ning andis käsu koostada Corpus iuris civilis (529 – 534) Rooma õigusajaloo periodiseering II Bonfante periodiseering õiguse perioodide ja kriiside alusel 1) Kviriitliku õiguse periood: 754/3 eKr – 2.saj eKr (200 eKr või 146 eKr) – põlluharijate linnriik muutus impeeriumiks 2) Rahvaste õiguse (ius gentium) periood: 146 eKr – 235 pKr – oluliseks muutus side
sajandiks pärast ligi 200 aastast redaktsiooni lõplikul kujul valmis olles kanooniliste õigustekstide kodifitseeritud kogum. See levis kogu katoliiklikus maailmas ja tema tähtsus õigusallikana ei jäänud alla Justianuse koodeksist. Rooma õigus, selle tundmaõppimine ja kasutuselvõtt: Olenemata Lääne-Rooma riigi langemisest, kestis Rooma kultuur ja Ida-Rooma keisririik edasi,mäletati ka veel Rooma õigust, mis oli väga vana ja autoriteetne. 533. Aastaks lasi keiser Justianus I koostada Corpus iuris civilis'e ehk kodifitseeritud ja kokkupandud Rooma õiguse.Tänu sellele teosele team tänapäeval hästi Rooma õigustraditsioonist. Aga Ida-Rooma aegne õiguspraktiks ei saanud tegeleda kauge ja võõrkeelse õiguse minevikuga, et korraldada kaasaega ja nii vajus Rooma õigus unustusse.Selle taas tundmaõppimine on seotud 12. Sajandi ratsionaalsuse leviku ja Corpus iuris civilis'e taasavastamise ning valitsejate kerkimisega
395. aastal jagunes Rooma keisririik kaheks: Lääne-ja Ida-Roomaks. Viimast hakati kutsuma Bütsantsiks Konstantinoopoli kreeka keelse nime järgi, see oli ristiusuline riik ning kunsti mõjutas väga palju kreekakatoliku kirik. Bütsantsi ajal oli kunst kiriku poolt väga karmilt kontrollitud. Läbi kaupmeeste ja üldise sõjalise tegevuse ning ka kiriku enda kaudu levis Bütsants väga laialdaselt. (Kunstiajalugu: "Bütsantsi kunst") Bütsantsi kunsti õitsenguperioodid: 1) Keiser Justianus I valitsemine 6. sajand 2) Makedoonia dünastia valitsemine 9.-11. sajandil 3) Palaiologoste dünastia valitsemise algus 13.-14. sajandil (Kunstiajalugu: "Bütsantsi kunst") 5 2.2.1. Maalikunst Bütsantsi perioodil olid neli põhilist pildikujutamis viisid: mosaiik-, fresko-, ikoon- ja miniatuurmaalid. Kõige arenenumad neist olid mosaiikmaalid. Osati teha erinevaid klaasisegusid, mis lausa hõõgusid, vastatavalt vajadusele
saamine (mancipatio ja in iure cessio), VII-VIII tahvel- obligatsiooniõiguslikud suhted, IX-X tahvel- ius publicum ja matustega seotud, XI-XII tahvel-mitmed lisasätted. Gaiuse institutsioonid 451-450 eKr Teosed: Ad legem XII tabularum, Res Cottidiane sive (verba) aurea, Institutiones 4raamatut (commentarius) Tsiviilõiguses –institutsiooniline süsteem: 1.isikutesse puutuv õigus, 2.asjadega seotud õigssuhted 3.hagid-õiguste kaitse Justianuse koodeks- Justianus 482-565 Valitses 527-565 Corpus Iuris Civilis 527-533 pkr ühine pealkiri 1583(Gothofredus) Institutiones (533) Digesta seu Pandactae (530-533)
· Tegemist on asjade varjudega, mis asuvad väljaspool · Ta tegeleb siin oma õpilastega filosoofilise ja koobast. Koobas oma varjudega ongi meeleline maailm. loodusteadusliku uurimisega. Siin valmib kõige mahukam · Väljaspool koobast asub tõeline ideede maailm. teos RIIK (Politeia). · IDEEDE JA MEELELISE MAAILMA SUHE · Akadeemia püsib ligi 1000 aastat, kuni keiser Justianus · Asjad väljendavad ideesid selle 529 a.p.Kr. sulgeb · Ideed kehastuvad asjades · Suri 80 aastasena. · Asjad on ideede varjud · Platoni teosed · Ta on esimene kreeka filosoof, kellelt peaaegu kõik · "Kui ideede maailma vaadelda meheliku algena ja teosed on tervikuna säilinud
· Peakupli viklid tekitavad 4 hiiglaslikku kaart, mis suunavad kupli raskuse 4. võimsale piilarile · Külglöövid on kahekorruselised ja nende ülemine korrus avaneb läbi kaaravade kesklöövi sellist rõdutaolist ruumiosa nimetatakse empoorideks · Välisvaates domineerib keskmine kuppel · Tänapäeval moonutavad türklaste ehitatud kõrged, saledad tornid (minaretid) · Kuna ei luba kujutada elusolendeid, siis kinni on ka kaetud maalid, mosaiigid Justianus I ajast säilinud palju kirikuid Ravennas: San Vitale: · Kuppelehitis · Jätkab varakristlikku traditsiooni · Seal on samuti kasutusel empoorid · Kuulus mosaiikide poolest Sisearhitektuur: · Tamulid sammaste ja kaarte vahel paiknevad rikkalikult reljeefidega kaunistatud kiviplokid · Apsiidid polnud väljast ümmargused, vaid tahulised · Liseenid seinu liigendavad kitsad eenduvad kaared, mille vahele jäävad lamedad
Pärast tema surma 395 a. jagunes riik täielikult kaheks sõltumatuks osaks: Lääne-Rooma ja Ida-Rooma keisririigiks. Bütsantsi keiser oli piiramatu võimuga valitseja, kuid eksisteeris ka senat aga senat võis ainult keisrile nõu anda. Bütsants sai nime Konstatinoopoli varasema kreekapärase nimetuse ,, Bytzantion" järgi hakati Ida Roomat keskajal nimetama Bütsantsiks. Elanikud nimetasid ennast roomlasteks.Enamik rääkis kreeka keelt, millest sai hiljem Bütsantsi riigikeel Justianus lasi korrastada ka Rooma õigused ja püstitas arvukalt ehitisi. Ida-Rooma keisririigis oli edukas vallutuspoliitika, mille abil suudeti laiendada suures osas riigipiire. Raskusi tekkitas Araablaste sissetung. Konstantinoopolis asub ka nende peakirik Hagia Sophia. *Suuremad maadeavastused Eeldused ja Põhjused; Ameerika avastamine ja uurimine; meretee Indiasse, ümbermaailmareis; tagajärjed Euroopale ja avastatud maailmale
Humanism isiksuse vabadust taotlev maailmavaade renessanssiajal Heliotsentriline maailmasüsteem universumi mudel, mille kohaselt maa koos teiste planeetidega liigub ümber päikese Stuartid soti kuningasdünastia, valitses 17 sajand Isikud: Attila hunnide hõimuliidu juht, kes laiendas enda võimul oleku ajal piire kõige kaugemale Odoaker Clodovech frangi kuningas, võttis vastu ristisus ja sundis peale ka oma rahvale Justianus I Bütsantsi keiser, kelle ajal püüti taastada Rooma impeeriumi muistset hiilgust Rjurik varjaagipealik, kes vastas kutsele venemaad valitsema tulla Vladimir venemaa vürst, kes lasi ennast ja oma riiki ristiusustada (988) Muhamed prohvet araabias, kellele jumal kuulutas ilmutused, Meka kaupmees Karl Martell frangi kuningas, kes hakkas andma maatükke sõjameestele, ta suutis purustada muhameedlased
· Lääne-Roomal oli valitseda veel Itaalia, kui 476. aastal kukutas barbarite väejuht Odoaker Lääne-Rooma keisri Romulus Augustuluse ja saatis tema võimu sümbolid Ida-Rooma keiser Zenonile. LÄÄNE-ROOMA LANGUSE JA IDA-ROOMA PÜSIMISE PROBLEEM · Bütsants püsis järkjärguliste muutuste hinnaga kuni 15. sajandi keskpaigani tal olid paremad geograafilised tingimused ning rikkalikumad materiaalsed- ja inimressursid. · Justianus I ajal(527-565) vallutati Itaalia, Põhja- Aafrika ja osa tänapäeva Hispaaniast. 534. aastaks tehti lõpp vandaalide kuningriigile ja 536-555 võideldi edukalt idagootidega. · Suudeti haarata strateegiline initsiatiiv ja vallutada piirkonnad, kust barbarid oleks edasi tunginud. Roomlastel oli merel selge ülekaal. 419. aastal Konstantinoopolis välja antud edikti kohaselt karistati igaüht surmanuhtlusega, kes õpetab barbarile meresõitu.
tugevnemine. Kirikuõigus lähtub kiriklikest kaanonitest. 15 Kirikus kogu aeg olnud kirjalikkultuur. 12. sajandil saab paavstidest pea Euroopa õiguse mõttes. Kirikuõigus lähtub pühakirjast, kirikuisade ütlustest ja varakristlikest kontsiilidest. 1140. a paiku Bolognas koostas jurist kogu "Corpus juris Canonis" ( decretum gratsianus), kus süstematiseeritud kogu tolle aja kanooniline seadus. 12. saj hakatakse uuesti tundmaõppima rooma õigust (Justianus lasi 6. saj tõlkida, Justianuse koodeks). Itaalias (Bologna, Pavia) õigusteaduse keskus. Hiliskeskajal eeldatakse, et vaimulik on õppinud ülikoolis. Gloss märkused koodeksitele (õigustele), ääremärkus. Nimetatakse õiguses glossaatorite ajajärguks. Rooma õigus käsitles valitsejat seaduseandjana, germaani õiguses on seadused Jumalast. Rooma õiguses on valitseja õigusest kõrgemal. 12. sajandil kõikidel aladel süstematiseeriti teaduseid, saab alguse skolastika
kuulsat juristi Labeo ja Capito. Nende järgi nimetati koolkondi sabiaanideks (kaitsesid õiguse väljakujunenud instituute) ja prokuliaanideks (pooldasid uuendusi). Kõrgklassitsismist leaime väga täpselt põhjendatud kaasuste lahendusi. Celsus rõhutab, et õigusteadus ei pea järgima mitte seaduse tähte, vaid vaimu ja tähendust. Hilisklassitsismi perioodil on kirjutatud ulatuslikke rooma õiguse kommentaare. Rooma õigusteaduse ,,hiigelhooneks" on corpus iuris civilis (Justianus). Pikka aega tunnistati Bütsantsi riiki õigusteaduse kontinuiteeti järgivaks. Juriste-õigusteadlasti nim XI kuni XIII sajandini glossaatoriteks. Neid tunnistatakse Euroopa jurisprudentsi rajajateks. Keskajal arenes hoogsalt õigusteaduse teine haru kirikuõigus. Ilmaliku õiguse juriste kutsuti legistideks ja kirikuõigusega tegelevaid jurisite kanonistideks. Humanistlikust suunast arenes välja loodusõiguse õpetus. Selle uuema aja isaks oli Grotius.
13. Rooma Õiguse retseptsiooni ajalooline käik keskajal. Glossaatorid, Postglosaatorid, Humanistid. 4 saj aastal 395 jaguneb Rooma impeerium kaheks. Lääne-Rooma ja Ida- Rooma. Lääne-Rooma pealinn Rooma. Ida-Rooma konstantinoopol, tänapäev Istanbul. Lääne-Rooma sattus germaani soost vallutajate kätte ja kaotas võimu 476. Selle territooriumil hakkasid tekkima germaanlaste poolt tekitatud riigid. Ida-Rooma eksisteeris 1453 aastani. 6 saj arenes Rooma õigus ida osas. Keiser justianus kodifitseeris Rooma õiguse. 11.saj avastati Bologna linnas Rooma õigus taas. Hakati uurima Justinianuse kodifikatsioone. Glossid uurijad, kes tegid teksti äärde märkusi. Nende järgi tekkis koolkond glossaatorid. Kommentaatorid 14-15saj. Nende peamine ülesanne oli kohandada ja tõlgendada Rooma õigust, et seda kasutada vastavas elu valdkonnas. Glossaatorid uurisid tekste, kommentaatorid uurisid glosse. Humanistideks (ld
Ida-Rooma ehk Bütsants, Isalmi kalifaat ja Frankide riik. Igaüks neist pani aluse eripärasele tsivilisatsioonile (Ida-Kristlik, Islami ja Lääne-Kristlik), mis eksisteerib tänaseni. Kujunes Rooma impeeriumi idapoolsetest aladest. Pealinn Konstantinoopol (Byzantion). Riigikeeleks kreeka (alul ladina) keel, religiooniks kreeka-katoliku õigeusk. Bütsantsil õnnestus erinevalt Lääne-Roomast tõrjuda tagasi barbarite rünnakud ning säilitada tsiviliseeritus. Õitseaeg keiser Justianus I (527 – 565) ajal, mil taastati võim suurema osa Itaalia (shl Rooma) ja Põhja-Aafrika üle ning loodi Rooma õiguse kõige mahukam kogu - Justianuse koodeks ehk Corpus juris civilis. 6 sajandi teisel ja 7 esimesel poolel tabas Bütsasnti suur kriis. Langobardid (germaani hõim) hõivasid Põhja-Itaalia ja slaavlased suurema osa Balkanist – tekkis Bulgaaria riik jt. 633 – 641 vallutasid araablased Islami lipu all Süüria, Mesopotaamia ja ja Egiptuse,
Äärealad on paljuski põnevad, sest säilib midagi ehtsat. Iiri saagade kujunemine 2. 7. sajandil. Kuuluvad keskaja vanima kirjapärandi hulka. Keldi päritolu. Nibelungide laul. 5. sajandil Püha Patric Iirimaale ja viis sinna ristiusu. Viidi rahumeelselt ja praegu on iirlased tugevad katoliiklased. Tekkis sõbralik koosselu vana rahavloomingu ja ristiusu põhimõtete vahel. Kloostrid rajati. 4. saj 5- saj Püha Augustinus. 5. saj ristiusk Iirimaal. 6. saj Justianus Ida Roomas, Bütsantsis 6. saj Artus (Artus?) Iiri kloostrikultuur, 7. saj saagad kirjalikult, rüütliromaan. 18.02.09 Folkloor ei ole tingimata lihtrahva loodud, peamiselt on edasi kandunud ikkagi ülikute (hõimupealikute, kuningate jms) lähikonnas tegutsenute jutud. Lihtrahva loodud värsid ja laulud ei saanud säilida nii lihtsalt. Vahekord rahvaluule ja teadliku kunstluule vahel on keeruline ajaloos olnud. Rohkem näha lääneeur-s.
tänaseni. 1. Bütsantsi (Ida-Rooma) keisririik 17 Kujunes Rooma impeeriumi idapoolsetest aladest. Pealinn Konstantinoopol (Byzantion). Riigikeeleks kreeka (alul ladina) keel, religiooniks kreeka-katoliku õigeusk. Bütsantsil õnnestus erinevalt Lääne-Roomast tõrjuda tagasi barbarite rünnakud ning säilitada tsiviliseeritus. Õitseaeg keiser Justianus I (527 – 565) ajal, mil taastati võim suurema osa Itaalia (shl Rooma) ja Põhja-Aafrika üle ning loodi Rooma õiguse kõige mahukam kogu - Justianuse koodeks ehk Corpus juris civilis. 6 sajandi teisel ja 7 esimesel poolel tabas Bütsasnti suur kriis. Langobardid (germaani hõim) hõivasid Põhja-Itaalia ja slaavlased suurema osa Balkanist – tekkis Bulgaaria riik jt. 633 – 641 vallutasid araablased Islami lipu all Süüria, Mesopotaamia ja ja Egiptuse,
annaabi.ee 
