Uusaeg X klass Uusaeg- aeg, pärast keskaega 16-19 saj Puritanism- katoliikluse vastane õpetus Inglismaal Predestinatsiooniõpetus-õpetus ettemääratlusest Bacon;Hobbes;Lock- vara uusaja filosoofid Vanausulised-usklikud, kes keeldusid reformitud usku tunnustamast Patriarh-õigeusu kirikupea Descartes;Voltaire;Montesquieu;Rousseau-Valgustajad Generaalstaadid-seisuste esinduskogu Prnts Richelieu-Prnt kardinal, Louis XIII ajal Louis XIII-Prnts kuningas Colbert-majandusteadlane, merkantilismi rajaja Louis XIV; XV; XVI-prantsusmaa kuningad, absolutismi kõrgperioodil 1642-1648-Inglise kodusõda, kuninga ja parlamendi vahel Charles I-Inglise kuningas kodusõja ajal Mihhail Romanov-Romanovite dünastide alusepanija Venemaal 1613-Romanovite dünastia algus Peeter I Vene tsaar 18.saj algul 1700-1721-Põhjasõda Katariina II-Valgustatud valitseja Vene 18.saj II pool Valgustatud absolutism-riiki valitseb haritud valitseja
1618- 1648-30 aastane sõda, sellega kindlustatakse luterluse positsioon sõjas. 3. Murrang maailmapildis-teaduse ja filosoofia areng, maade avastused, astronoomia areng Barokk kunst jagunes: · Katoliiklik barokk- nendes maades, kus katolik kirik omas jätkuvat tugevat positsiooni(Hisp, Ita) · Õukondlik barokk- kujunes nendes maades, kus oli tekkinud tugev keskvõim, absolutism (Prnts) · Kodanlik barokk- piirkondades, mis olid protestantlikud ja kus majanduses arenesid kiiresti kapitalistlikud suhted (Holland) Barokk Itaalias Arhitektuur Valitsevaks kiriku tüübiks sai pikergune hoone. Kiriku siseruumi ei jagatud sageli löövideks. Väga tähtsaks muutusid kirikut kaunistavad skulptuurid ja maalid. Kunsti eesmärgiks ei ole midagi seletada, vaid mõjutada inimese tundeid, tekitada imetlust ja aukartust. Barokk kiriku
Põhjused (2) · Suurbritannia olukord: - Suurbritannia ei tahtnud sõda. Briti maavägi oli kehvemas seisus kui sõjalaevastik ning lennuvägi; - Sõda tuli samuti vältida, kuna sõjaaegse esimese peaministri Chamberlaini arvates pidi tulevane sõda igal juhul taandama Suurbritannia teisejärguliseks võimuks; - Chamberlain oli veendunud, et Hitler on ,,mees, kellega saab asju ajada" >> Müncheni kokkulepe 29.09.1938 (Suurbr., Prnts., Sksm., It.). Põhjused (3) Prantsusmaa: · Teise maailmasõja eel ei olnud Prantsusmaa valmis midagi ette võtma ilma Suurbritanniata. Sellisele olukorrale võis kaasa aidata Prantsusmaa ebastabiilne sisepoliitiline olukord 1930-ndatel aastatel. Rahvasteliidu allakäik (loodud 1919): · Ameerika Ühendriigid jäid sellest kohe kõrvale; · Ei suutnud taltsutada suurriikide suuri sõjakaid plaane; · 1933. aastal astusid välja Saksamaa ning samuti Jaapan
Erinevused: Kapit - Poliitilises elus sai osaleda üha enam inimesi, valijate vanust alngetati, valitsus oli stabiilve, võimule tulid enamasti konservatiivsed või sotsdem erakonnad. Massliikumised suurenesid, ametiühingute mõjud suurenesid, Turumajandus. Sots - Võim rgiis oli 1 kommunistliku partei käes. Kodanikudel puudusid dem. vabadused ja õigused. Julgeolekuorganil oli suur võim. Võim püsis terrori ja hirmu abil. Majandus oli riigistatud. Gulaagid Rigid: Kapit - USA, UK, Prnts, L-Saks, India, Rootsi, Kreeka (peale kodusõda), Itaalia, Hispaania, Portugal (viimased 2 alates 70). Sots - NSVL, Poola, Jugoslaavia, Rumeenia, SaksaDV, Tsehho-Slovakkia Organisatsioonid: Demok - NATO, IMF, Maailmapank, ÜRO, Teras/Söe. Komm - VMN, VLO 6. Saksa ja Jaapani ime Tegu oli demokraatlike riikidega, vabaturumajandus andis võimaluse majandusel kiiresti kasvada. Väliskaubandus. Jaapan - sõjatööstus, täideti tellimusi. Väliskaubandus väga hea. Maareform, enda
gallialasi. Rom kutsus 5saj väed Britast ära, toimub germ.hõimude mass tungimine Britasse. keldid visa vastupanuga. 7saj keldid surutud äärealadele. Kunn Arthur võitleb germ.hõimudega, võidab lahinguid. Suurbritas hakkavad kuj. Anglosaks. riigid. Normannid nõuavad peale anglosaksi kunni surma trooni, sest William Vallutaja tema sugul. Normannidest saanud prntslased. 1066 Hastingsi lah., anglosak. saavad lüüa, W.Vallutaja saab troonile. Peale suruma prnts keelt, kombeid, rahvale ei meeldi. Germaanlased (anglid, saksid, jüütid)Britannias:5.saj. keskel tungisid Britanniasse, loodi kuningriigid ja jõuti tsivini. Taanlased 8.saj lõpul sundisid anglosakse ühte riigi loomisele, tekkisid feodaalsuhted. Viikingid Britannias:8.saj. tungisid viikingid Sotimaale, avaldasid suurt mõju kohaliku rahva keelele, kultuurile ja riikluse kujunemisele. Rüüsteretked, kaupmehed, sõdalased, rajasid linnu
2) ega oselada teisele poolele vaenulikus sõjalises liidus 3) Salajane protokoll, kus dikraatorid jagasid Ida-euroopa 1) NSVL - soome, eesti, läti ning bessaraabia anastamine 4) 2) poola jagati pooleks Lisaprotokoll, sõlmiti kuuaega hiljem, kus müs saksamaa NSVL-le ka Leedu saades osa algul NSVL-i mõjusfääri kuulunud poola territoriumist. Millal algas II ms., millal euroopas, millal lõppes · 1.09.1939 algas maailmas, kus saksamaa ründas poolat · 3.sept 1939 prnts ja suurb kuulutasid saksamaale sõja · 2.09.1945 Jaapani kapituleeriumine · 8.05.1945 Berliini kapituleerumine Kummaline sõda, Millal? Nov 1939 - Märts 1940 Poola kiire purustamine vapustas lääneriike, kuid ei sundinud neid Saksamaaga rahu sõlmima. Saksamaa paiskas oma väed kiirelt läände, kus mõlemad pooled kindlustasid Prantsuse-Saksa piirile rajatud Maginot´ ja Siegfriedi kaitseliinil. Sõjategevus soikus, algas nn kummaline
päritud või omandatud tiitliga. UK parlamendi Lordide kojas 1200 aadlitiiti kandjat, kõrget vaimulikku ja ülemkohtunikku. II juhul tingivad ülemkoja moodustamise kas riigi ulatuslik territoorium või haldusjaotus, seega vajadus esindada keskvõimu tasandil regionaalseid huve.Venemaa föderatsioonikoda, Prantsusmaa ja USA senat. Ülemkoja komplekteerimine võib toimuda kahel viisil-I-ülemkotta delegeeritakse regionaalvõimude(liidumaade, osariikide esindajad).Prnts,Sks,Vene. II-ülemkoda valitakse otse rahva poolt. (igast osariigist senatisse 2 senaatorit) Regionaalne ülemkoja erinevus seisneb selles, et saadikukoht on ümbervalitav. Kodadevaheline tööjaotus- Briti lordide koda peab heaks kiitma alamkojas vastu võetud õigusaktid,kuid ei tohi arutada finants ja majandusküsimusi. Regionaalsed esinduskojad tegelevad vahetult liidumaid puudutava seadusandlusga. Vabariigi Presidendi valib Riigikogu või valimiskogu
iseloomustama puietseed ja promenaadid. Tähtsal kohal püsis uute taimede aklimatiseerimine. Uute taimede sissevedu. 19.saj esimesel poolel: Vastandus Inglismaal maastikupärasele kujundusele uusklassitsistlik aiakunst. Fookusse tõusis korrapärase plaseeringuga lille- ja/vüi arhitektuuresete elementidega aed. Kodanlase aed eeslinnas või maavillas oli lihtne, suuruselt vähem kui 1 ha ja stiililt sageli varasemate kujundussuundade süntees. Kasutusele võeti renessanssparterid(prnts, hollanid ja inglise stiilis lillepeenrad). Uus nähtus- kiviktaimlad ehk alpinaariumid. 20.saj alguse aiakunsti tunnusjooned: Korrapärane aiakujundus ja intiimne mõõtkava. Peenelt väljatöötatud detailid. Kohalike looduslike materjalide kasutamine. Kodumaiste ja ,,vanaaegsete" taimede kasutamine 18. Pargid ja aedlinnad (19.-20. saj). 19 saj. Oli toimunud regulaaraia ,,tagasitulek"; 19-20 saj. vahetusel jätkus maastikuaia ja regulaaraia vaheline võitlus;
See nägi ette Austria liidendamist Saksamaaga. Tehti ka varasaem katse austriaga liidendada 1934 aastal. See ei jõustunud sest itaalia oli vastu, kuna sellel aastal nägi itaalia oma huvipiirkonda põhja pool. Huvipiirkond on vahemere lõunaosa. Märtsis 1938 viis saksamaa oma väed austriasse. Ja austria kuulutati saksamaa osaks. Seda tuntaks anslussi nime all. Kui juba ühendamine oli toimunud siis toimus rahvahääletus, mis kiitis antud sammu heaks. Demokraatlikud lääneriigid, ing, prnts, kes olid aluse pannud versaillesi süsteemile tegutsesid samamoodi, siis kui saksamaa viis väes reinitsooni, tegutsesid samamoodi ehk ignoreerisid. Ehk ajasid lepituspoliitikat. Saksamaa esitas järgmised nõudmised Tsehhoslovakkiale. Tsehhoslov oli paljurahvuseline riik. Seal elas umbes 6,5 milj tsehhi, 3,2 milj sakslast, 3 milj slovakki, 700 000 ungarlast ning poolakaid. 3,2 milj sakslast elasid ennem Austria-Ungari aladel. Tsehhoslovakkias elasid nad
3. Perioodika tunnused (4) ja esimesed perioodilised väljaanded. Plakati, kalendri, rahvaraamatu seosed ajakirjandusega. Perioodika tunnused: 1. Perioodilisus (jätkuvus) 2. Aktuaalsus 3. Sisu mitmekesisus 4. Levikutaotlus I perioodilised väljaanded: Euroopas 17. sajandi alguses (kuigi Rohrsbacher Monatschrift ilmus Shveitsis 1597 juba). Ajakirjadest vanim Journal des Savants (Prnts, 1665), I päevaleht 1660. aastal Saksamaal. Eesti ajalehed: 1675 Ordinari Freitags Post-Zeitung (Tallinn); 1689 Revalsche Post Zeitung (Tallinn). Eesti ajakirjad: Lühhike öppetus... (1766). I Eesti päevaleht oli Postimees (1891) Plakat: Eestis 17. saj II poolest. Vahendas valitsuse korraldusi, aga ka nt kuulutusi jms. Plakateid loeti rahvale avalikult ette. Tõid rahvale informatsiooni, kajastasid ka üldisi olusid ja probleeme. Vaatamata
Klassikaline rahvusvaheline õigus tunnistas oma võimetust sõda alustamist piirata. 19.sajandil ius ad bellum'it ei olnud põhimõtteliselt olemas konventsioone ei olnud. Samas oli olemas Belgia neutraliteedi kokkulepe - ,,Belgia on neutraalne riik". Prnt-Preisi pidasid sõja, toimus Sks keisririigi kujunemine. Prantsusmaa ehitas välja Maggiont' liin preisi kindralid tähtsid läbi Belgia minna sõnastatakse Schliefeni plaan Sks ründab Prnts läbi Belgia kaudu. Rahvusvahelise õiguse rikkumine. Selle väljaarendamisele andsid tõuke I ja II maailmasõda. 1919.aastast on pärit Rahvasteliidu statuut. Selle kandvaks ideeks oli kollektiivne julgeolek. __________________ Rahvasteliidu statuudis: Art 10: "Liidu liikmed kohustuvad austama ja kaitsma välisagressiooni vastu oma liikmesriikide territoriaalset terviklikkust ja poliitilist sõltumatust.Iga ohu korral Rahvasteliidu nõukogu peab nõu
Tekkis rahvuslik draama zanrina ja see on iseloomulik ainult Ingl ja Hisp-le. Prantsusmaal ka renessanssiks head eeldused. 16. saj-l Itaaalia R mõjud. Viljeletakse neid uusi vorme kir-s nagu Itaalias. 16. saj-l algas kodu sõda protestantide ja katoliiklaste vahel. Kultuurile polnud kohta. Teatrid suleti. Prntsmaal kujunevad eeldused rahvuslikuks draamakski, aga ei teostu. R jääb katkendlikuks, ei näe laiemalt zanrite arenemist. Mõned autorid on, aga sellega ka hiilgus piirdub. Prnts rahv draama tekib alles alates klassitsismist ja on teistele reeglitele allutatud kui mujal varem. Saksamaal õiget R ei olnudki. Ei kujunenud. 16. saj-l algas reformatsioon. Ususlispoliitiline liikumine. Lahkulöömine kat kirikust. Prot kiriku teke. Pidevad sõjalised konfliktid. Kolmekümne aastane sõda jms. Kltr-l ei olnud hingamisruumi. Ei olnud piisavalt võimalusi, et kltr oleks õitsengu seisundi saavutanud. Säilisid hiliskeskaegsed kirjandusvormid veel 16. saj jooksul.
annaabi.ee 
