Hispaania kirjandus (0)

5 VÄGA HEA

HISPAANIA KIRJANDUS
Kaks esseed (5-10 lk) ja lugeda teoseid. Essee: 1) ühest eesti keelde tõlgitud hispaania kirjaniku teosest ( keskaeg - XIX sajand); 2) ühe XX sajandi hispaania kirjanduse teose kohta
Abistav kohustuslik kirjandus:

J. Talvet - „Hispaania vaim“

El hispanismo en Estonia (1996)

Teekond Hispaaniasse (või sama raamatus: Hispaaniast Ameerikasse)

Tõrjumatu äär (käsitlused Hispaania kirjandusest)
Teosed:

Calderon de la Barca - „Elu on unenägu“#

Calderon de la Barca- Suur maailmateater

Cela- Taru

Don Quijote

Koerte kõnelus

Garcia Lorca - Kaneelist torn, Mu kätes on tuli

Gomez de la Serna- Gregeriiad

Kolmnurkkübar

Südame ajalugu

Väikese filosoofi pihtimused

Tee täiusele

Vagabund Elizabide
06.09.10
Hispanistika algus Eestis (hispanismo)
Tähistatakse hispaania kultuuriga tegelemist väljaspool Eestit. See, kes sellega tegeleb, on hispanista.
1930ndatel hakkasid tulema juba mingid teadmised Hispaania kohta. 1918- Tulglas kirjutab oma teekonnast Hispaaniasse. Ernesto Bark (pole välistatud, et ta vanaema poolt oli ka eestlane) seotud ärkamisaegse liikumisega. Tõeline idealist, aus võitleja vaimse maailma nimel.
Kuni 1930ndateni, need tõlked, mis tehti, olid ilmselt kaugtõlked. Üks juhtivaid kirjanikke oli Vicente Blasco Ibanez. 1898 . Aasta põlvkond paistis silma modernistlike otsingute poolest. Tema romaane tõlgiti sel ajal ilmselt palju saksa või vene keelest.
19. sajandi lõpu Hispaania väga oluline kirjanik (aga Eestis põhimõtteliselt tundmatu) - Emilia Pardo Bazàn.
Lope de Vega „Fuenteovejuna“ on Eestis lavastatud nime all „Naiste mäss“. Fuenteovejuna on ise ühe küla nimi, aga eestlastele ei ütleks see nimi kuigi palju. 1923 lavastati.
Samuti on olnud „Elu on unenägu“ ja „Nähtamatu daam “ (üks populaarsemaid Calderoni komöödiaid)
1934- esimene otsetõlge hispaania keelest. Blasco Ibanez- „ Neetud maa“/ „La Barraca“ (Aleks Sepp )
Esimene hispanist, kes juba ka uurib hispaania kirjandust- Aita Kurfeldt (1901-1979) Suuremaid hispaania kirjanduse tõlkijaid, kes meil oli. Kaks suuremat autorit , kellega ta tegeles, olid Cervantes ja Pio Baroja .
1934 avaldas ta lühimonograafia Cervantesest. Esimesena ilmus Pio Baroja raamat „Tee täiusele“ (1938) Pole just Baroja kõige olulisem teos, aga kuna teoseid on nii palju, siis on raske midagi otseselt esile tõsta. Pärast on Pio Barojalt üsna vähe ilmunud. Teine, mida Kurfeldt tõlkis, oli „Don Quijote“ (1939-1940) Ilmus ainult esimene osa. Siis tuli sõda peale ja katkestas selle. Sõja-aastatel ei saanudki midagi toimuda. Kurfeldt oli nende hulgas, kes jäi Eestisse. Pärast sõda on järgmine etapp (jagamine on tinglik), uutes oludes ja tingimustes.
Mis puudutab Hispaania kirjandust, siis ei saa öelda, et seda Nõukogude ajal üldse ei soositud.
Kurfeldt on tõlkinud palju ka saksa ja prantsuse keelest. Aga Hispaania jäi kõige südamelähedasemaks alaks.
1946 ja 1947 ilmus Don Quijote täielikult eesti keeles otsetõlkena. Sama raamat on mitmel korral välja antud. Aita Kurfeldt värssides kunagi ei tõlkinud, ainult proosas . Selles osas on teened August Sangalt, kes oli väga osav riimide tõlkija.
07.09.10
Nõukogude ajal soositi kirjandusklassika välja andmist, tugevasti oli pidurdatud moodsa lääne kirjanduse trükkimine. Vene keelde tõlgiti palju Ladina-Ameerika kirjandust, mis oli suunatud imperialismi vastu.
Pablo Nerudat hinnati eriti Nõukogude maades. 1953- Valik luulet, seal sees on tsükkel „Armastuslaul Stalingradile“. Ka poliitilist luulet. 1960ndatel ilus kogumik „ Kivid ja linnud “, ka eesti keelde Johannes Semperi tõlkes.
1979- Benito Perez Galdos- „La desheredada“ ( Osatu )
1960ndatel oli Ain Kaalep veel noor luuletaja. Väga paljudest keeltest tõlkinud, aga hispaania keel oli üks kõige südamelähedasemaid. Kirjutas pikemaid saatekäsitlusi, mida võis nimetada juba saateesseedeks. Tõlkis „Estrella de Sevilla“ 1962. Tõlkija on püüdnud järgida neidsamu riimiskeeme, toob tohutud raskused kaasa. Laval on eesti keeles peaaegu võimatu mängida neid rütme, mida hispaania romansirütm kaasa toob. Ilmselt ei suuda niipea keegi sellist asja korrata , et samamoodi tõlkida. Saateessees arutleb ka näiteks selle au teema üle.
Arthur -Robert Hone- parempoolsete vaadetega, tuli Eestisse enne sõda. Oli ainuke paikselt Tartus elav välismaalane. Oli Cambridge ´i lõpetanud romaani filoloogia alal. Õpetas siin hispaania keelt, nende inimeste hulgas olid paljud prantsuse filoloogid. Ka Ain Kaalep on Hone´iga õppinud hispaania keelt. Hone algatas mingil määral ülikoolis hispaania keelega tegelemise. Temast pole väga palju kirjalikke tekste jäänud. Andis paljudele teatava tõuke.
Mingi rööpjoon Ernesto Barki ja Hone´i vahel. Võib-olla Bark isegi rohkem, sest kirjutas umbes 50 teost.
Jaan Kaplinski on lõpetanud ülikooli prantsuse filoloogina. „Laul minu Cidist “ on keskaja antoloogias Ain Kaalepi ja Jaan Kaplinski tõlkes (eriti selle viimase)
Ivar Ivask oli Ameerikas „ Books Abroad WLT“ peatoimetaja . Eeskujuks Jorge Guillen.
Borges - üks mõjukaid maailmakirjanikke. Eestis lasti 1970ndatel Loomingu raamatusarjas anda välja tema teoseid. (kolm tükki)
G. Hortelano- „Suvine äike“
Matute- „Sõdurid nutavad öösel“
Hispaania keel polnud kunagi nii tähtsal kohal kui teised läänekirjandused, aga midagi ikkagi tuli.
Jüri Talveti esimene tõlge 1970. Aasta jaanuaris ajalehes „Edasi“. Pedro Antonio Alarconi „El afranecsado“ (Prantsusemeelne). Sel ajal avaldasid päevalehed meelsasti tõlkeid, siis ei olnud võimalik lobiseda paljudest asjadest.
Gustavo Adolfo Becquer- hispaania hilisromantik. 19. Sajandi teisel poolel. Tõi uue intiimsuse ja lüürilisuse hispaania luulesse.
Antonio Machado.
1975. aastal ilmus esimene Talviku tõlge raamatuna (väike vihikuke) „Gregeriiad“- R. Gomez de la Serva. Sürrealist, kelle loomingus on väga olulisel kohal metafoor. Ta ise defineerib , et metafoor+huumor. Kuulub 1898. Aasta põlvkonda, kuhu kuulub ka Pio Baroja.
Quevedo- üks hispaania kuldaja kirjanikke.
F. Garcia Lorca- „Kaneelist torn“ Üks suurimaid 20. Sajandi esimese poole luuletajaid Euroopas. Oli ka suur näitekirjanik. Kuulub 1927. Aasta põlvkonda.
13.09.10
A.-R. Hone´i õpilased koostasid esimesed eesti- hispaania sõnaraamatu.
Mehhiko kirjanik Carlos Fuentes.
Tiiu Põder õpetas koos Talvetiga hispaania keelt, oli Kuubal elanud ja seal hispaania keele filoloogiks õppinud.
Hispaanial on olnud palju tõusu ja languse aegu, võib-olla rohkemgi kui teistes kultuurides. Keskaja ( edad media) hispaania kirjanduse viljad ei ole kindlasti nii suured kui näiteks prantsuse kirjanduse omad. Hispaania kirjanduse tõus algab renessansis (renacimiento) ja kõrgpunkt on 16-17. Sajandil kuldaeg (siglo de oro), siis läheb see täiesti põhja 18-19. Sajandil (valgustus- romantism - realism - naturalism ; siin on ta matkiv.). Kuldajal oli ta jällegi läänemaailma kõige olulisem kirjandus. Uus tõus on 19. Sajandi lõpul ja 20. Sajandi algul, ta ei ole küll samal tasemel nagu kuldajal, aga siiski kõrgel tasemel. See on see 98ndate aastate põlvkond (generacion del 98) Tuleb nähtavale kaugelt üle keskmise. Tähtsad olid sel ajal näiteks Unamuno, Ortega. Läheb natuke madalamale: 27ndate aastate põlvkond (Garcia Lorca) Järjest langeb ja seda siiamaani. Luuakse häid teoseid, aga pole esiplaanil ; umbes samal tasemel nagu kunagine keskaegne kirjandus.
Keskaeg (edad media)
Keskaegne kirjandus- medieval
5-15. sajand. Algus Lääne- Rooma lagunemine ja lõpp on Ameerika avastamine.
8. sajandi algul tungivad araablased Hispaaniasse. Reconquista oli pikk protsess, mis kulges peaaegu läbi terve keskaja. 13. Sajandi keskpaigaks oli suurem osa Hispaaniast araablastelt tagasi vallutatud. Granada muudeti kristlaste vasalliriigiks.
Lääne- goodid võtsid enne Hispaaniasse tulekut juba 5. Sajandil vastu ristiusu. 6-7. Sajandist tegutses Sevillas Püha Isidoro (kristlik vaimulik) Kirjutas suure hulga entsüklopeedilisi teoseid. Rodrigo- lääne-gootide viimane kuningas.
Romansid (romanceros) ja lüürilised laulud (cancioneros)
Chicano (eestipäraselt tšikano) kirjandus- hispaania ja inglise keel segunevad. Suurteoseid sellistes segakeeltes ei ole. Selliseid keeli on pea võimatu teise keelde tõlkida, tuleb ühte keelde tasandada.
Kuulus hispaanlaste riim- assonantsriim (rima asonante/asonancia) Värsirea kohta võib öelda verso või linea.
Kui edaspidi hakati kirjutama romansse 8 värsireaga, siis oli „a“ üle ühe rea. Paarituarvulised jäävad ilma riimita, paarisread saavad riimi . See on päris sarnane araabia luule nähtusele. Ka prantsuse kangelaslaulud olid kirjutatud assonantsriimis. Prantsusmaal see aga õige pea hüljati, Hispaanias romansivorm järjest süvenes ja laienes läbi kogu renessansi, kuldajastu , kuni 20. Sajandini välja. Garcia Lorcal on terve tsükkel: „Romancero gitano“. Ajalooliselt hispaania luule põhiline vorm. Keelele omane, toetab laulmist (kohaneb sellega) Romansse ju lauldi.
10. sajandil hakati kasutama esmakordselt stroofi (koosnes viiest värsireast). Stroof on luuletuse üksus, kus on oma kindel värsisüsteem, korrapära. Paarisvärsse ei loeta tegelikult stroofideks. Nelikvärsid on meie jaoks salmid. Igasugune stroof võib olla salm.
Araabia luuletaja, kellele omistatakse esmakordne stroofi kasutus, on Muccadam ben-Muafa, Cordoba luuletaja. Stroof levis eelkõige Andaluusias, sest seal oligi peamine araablaste ala.
Stroofi vorm:
___a
___a
___b
___b
___a
Laul minu Cidist (Cantar de mio Cid) Võib lugeda hispaania (hispaaniakeelse) kirjanduse alusteoseks. Katalaanide jaoks pole see kindlasti alusteos, nad solvuvad selle jutu peale. Kastiilia keel on sama, mis hispaania keel. Seda teost märgati romantismiajal ja väljaspool Hispaaniat. Trükis ilmus see esimest korda alles 1799. Aastal. Enne seda oli käsikirjas. Romantikutel oli suur huvi keskaja ja üldse möödunu vastu. Avastasid keskaegse luule ja hindasid seda. Väga tähtsad olid saksa romantikud , nt Herder (oli peamiselt kultuurifilosoof, tema oli see, kelle tööde kaudu hakati teistmoodi vaatama keskajale ) Herder avaldas 1803 .aastal poeemi nimega „Cid“, sellel oli suur kaal. Hispaania kangelaslaulu loomise ajaks on umbe 12.sajandi keskpaik . Hispaanias on suuremaid tekste säilinud väga vähe. Kangelaslaul- cantar de gesta. Ilma autorinimeta. Kangelaslaulude ettekandjad olid žonglöörid, špiilmannid (kandsid pooleldi lauldes-skandeerides ette erinevates paikades, saatsid end erinevatel muusikariistadel)
Kangelaslaulud olid varasemad kui romansid.
13. sajandi lõpus on üks suurimaid kroonikaid. See jutustab juba ümber Cidi loo.
14.09.10
Cid, kes on lihtsat päritolu, tõuseb kõrgesse ausse.
Täishäälik „a“ on assonantsriimi alus. Kaashäälikud ei pea kokku langema . Tähtis on, et langeks kokku vokaal. Rõhuline ja sellele järgnev vokaal peavad kokku langema. Assonantsriim on hispaania luulele äärmiselt omane.
Romansis on kaheksa silpi .
Suuremaid kangelaslaule pole kuigi palju. 14. Sajandist on umbes samal teemal „Cantar de Rodrigo“. Jutustab Cidi noorpõlvest ja ühest abielu-eelsest seigast. Sellest on läinud edasi 17.sajandil näitekirjanik Guillen de Castro . Teos „Mocedades del Cid“. Sellest läks veel omakorda edasi prantslane Corneille (prantsuse klassitsismi rajaja) „Cid“, tema lähtub „Cantar de Rodrigost“ (milles on väga tõsine ja lahendamatu konflikt)
13.sajandist on „Poema de Fernan Gonzalez“. Säilinud on sellest koopia katkend.
Petrus Alfonsi ( Pero Alfonso ), elas 11. Sajandi teisel poolel (peaaegu Cidi kaasaegne), 12. Sajandi algusesse küündib elu. Kirjutas oma teoseid ladina keeles. Juudi vaimulik ja õpetlane, arst, rabi jne. „Disculpa clericalis“, keskajale iseloomulik moraliseeriv kirjandus. 32 näidet ehk ejemplot. Eesti keelde tõlkinud Kalle Kasemaa.
Hispaanlasest, kes kirjutasid oli esimene tuntud kirjanik 13. Sajandil Gonzalo de Berceo. Hispaania kirjanduses oluline, aga Euroopa kirjanduses erilist kohta ei ole. Enne teda kirjutati eelkõige anonüümselt.
Cuaderna via- riim, mida on hispaania keelest raske tõlkida. Vihje neliriimile. See pole enam assonantsriim. See koolkond, kes kasutas seda riimi, oli mester de clerecia. Need nähtused tulevad Gonzalo de Berceoga.
Alfonso X el Sabio (1221-1284)- sõjas suuri saavutusi ei olnud, aga paistis silma varajase valgustatud valitsejana. Hakkas kasutama hispaania keelt ladina keele asemel. Dante oli see julge mees, kes kirjutas esimesed traktaadid itaalia keeles.
Cronica general- 1270, hõlmab hispaania ajalugu. Hispaaniakeelsed teosed. Hiljem ilmus kroonika ka maailma ajalooga.
Kuningal oli ka luulesoont, ise kirjutanud. Kirjutas luulet galeegi keeles.
14. sajandil on kaks suuremat autorit, üks oli Juan Manuel (Alfonso X vennapoeg), elas 14. Sajandi esimesel poolel. Võttis osa ühiskonna sündmusest, kindlasti ka mingitest lahingutest. Kirjutanud hulga raamatuid. Kirjutanud nii relvadest kui armastusest. Kirjanduslukku on läinud teosega „El Conde Lucanor“, paigutatakse selle raamatu lõpetamisaastaks 1335. Juan Manuel kirjutas enne Boccaciot juba novelle, aga Boccaciol oli juba uuema aja vaimus ja pikemad , arenenumad. Hiliskeskaegne kirjandus, hispaaniakeelne. „Conde Lucanoris“ on 51 juttu , väiksem kui „ Dekameron “. Eesti keeles on ainult mõned üksikud kirjandusnäited, tõlkinud Artur Robert Hone. Raamis on krahv Lucanor, tal on nõudandja Patronio. Kui krahvil tekib mingi probleem, mida ta ise ei saa lahendada, küsib nõu Patroniolt. Patronio jutustab probleemi peale loo, milles on oma moraal . Need pole ka jutud, vaid ejemplod. Esile tõstetud meelekindlus, ausus.
Tema suur kaasaegne on Juan Ruiz (1283-1350?). Arcipreste de Hita. Tema peateos on „El libro de buen amor“, kirjutas ilmselt kusagil 1330ndatel. Oli seotud Toledoga, pidas Hitas ülempreestri ametit. Toledo oli paljude kultuuride kohtumispaik. Ülemäärase vabameelsuse tõttu oli ta Toledo peapiiskopi käsul mõnda aega vangis. Kokku puutunud kõigi ühiskonnakihtidega ja see nähtub ka tema raamatus. Oli piisavalt haritud. Teatav mõju, mis on siia tulnud araabia erootilistest autobiograafiatest. Hispaania kirjanduses on see väga erandlik . Raamat on luulevormis, mitte eritu mahukas. Ülempreester jutustab omaenda armuseikadest. Põhiline jutustus on antud edasi cuaderno via stroofides.
20.09.10
„Libro de buen amor“- lihalik armastus enamasti, aga see lõpeb alati äpardumisega. Sisse on toodud ka kupeldaja (Trota conventos) Vahele on põimitud ka pöördumisi Neitsi Maarjale, teos tervikuna lõpeb ka sellega. Kuna maise armastuse katsed äpardusid, võis viidata see sellele, et vaimne armastus on olulisem.
Karjanaiste laulud- serranilla.
14. sajandi Hispaania suurimad kirjanikud : Juan Manuel, Juan Ruiz.
15. sajand Hispaania kirjanduses
Kaks tähtsamat luuletajat sel ajal. Marques de Santillana ja Jorge Manrique
15. sajand oli üsna otsustav enne Hispaania ühendamist. Ühendamine oli 1478 .aastal (Aragoonia ja Kastiilia ühendati) Enne seda olid tugevad pinged ja vastuolud.
Santillana kuulus aadlisuguvõssa. 15.sajandi esimese poole kirjanik eelkõige. Tugevalt humanistlike huvidega , tunneb huvi antiigi vastu ja saab sealt mõjutusi. Tugevad antiigi mõjutused hakkavad tulema Itaaliast ka Hispaaniasse.
Kellelegi läkitatud kirjas räägib ta poeetilistest stiilidest. Räägib ülevast (antiik), keskmisest (omakeelne luule, mis jäljendab antiigi eeskujusid ) ja madalast (rahvalik luule) luulest . Tuleb sisse uusrenessansilik maitse ja mõju. Tema oli esimene, kes üritas hispaania keeles sonette kirjutada. Seda ei peeta kuigi õnnestunuks veel. Kõige varem väljaspool Itaaliat on just Hispaanias sonetid. Santillana ütles küll, et rahvaluule on madalam stiile, aga ta ei põlanud seda siiski ära. Võtab üle vormi, aga sisus on erinev. Ülevad tunded hakkavad valitsema ja on näha teistsugune petrarcalik suhtumine. „Villancico“- tema luuletus . Täisriimidega on tegemist, kordused (mida hakkab järjest rohkem luulesse tulema) Paistab silma leidlike ja kõlapuhaste riimidega.
Jorge Manrique- elas vaevalt 40aastaseks, sai surma lahingus. Kuulus samuti aadlisuguvõssa.
Surmatantsu motiiv - surm maksab kätte maise ülekohtu eest.
Renessansi kirjandus- literatura renancentista
Hispaanias põhiliselt 16. Sajand. Ka Manrique on hiliskeskaja-vararenessansi kirjanik. Siglo de oro ei kattu ühe sajandiga , selle alla on võetud umbes poolteist sajandit (16.sajand-17.sajandi keskpaik) Pärast seda barokk (barroco) kirjanduslik siglo de oro on väga muljetavaldav. Vähestel Euroopa kirjandustel on midagi kõrvutamisväärset. Kõige mitmekesisem žanriareng, kõik kirjandusnähtused ja kirjandusliigid on esindatud . Pärast seda jällegi mitu sajandit langust.
21.09.10
Gil Vicente on väga viljaka loominguga, oli portugali päritolu. Tema tähtsus pole ainult andeka luuletaja ja lüürikuga, ta on seotud ka hispaania draama ja teatri algusega. Ühelt poolt matkis antiiknäidendeid, samas tulid sisse teised, rahvalikumad vormid (lühinäidendid) Värssides draama tuleb uusaega . Väga tähtsad on Gil Vicente auto´d (autosacramental) „Suur maailmateater“ on autosakramentaal.
Rahvalikke elemente on Gil Vicentel palju. Ta põimis enamasti vahele oma teostele lüürilisi luuletusi. Tihti on need rahvaluule mõjuga. Need võivad kohati olla ka andekamad kui rahvalaulud .
Juan del Encima jätkab rahvalikku traditsiooni. On kirjutanud terve hulga farsilikke näidendeid. Kasutab nende žanrinimetusena sõna „égloga“.
Hispaania (nüüd juba ühendatud) tõuseb renessansi ajal Euroopa kõige võimsamaks riigiks. Sel ajal algab Hispaania Ameerika avastamine ja vallutamine. See toimus enamasti 16.sajandi esimesel poolel. 17.sajandil läheb juhtpositsioon Euroopas Prantsusmaa kätte. 16.sajandi lõpul hakkab Inglismaa Hispaaniaga võistlema. Renessansiga käib kaasas humanism . Rööbiti hakkab tulema humanism ka kirjandusse (kirjanikud saavad inspiratsiooni antiigist ) Astuvad vastu päris julgesti võimupoolsele vägivallale. Thomas More ja Esrasmus annavad põhitooni Euroopa humanismile. Erasmuse ideedel on väga tugev mõju Hispaaniale. Hispaania oli katoliikluse kantsiks.
Francisco Jimenez de Cisneros- 15.sajandi lõpus. Tuntakse eelkõige kardinal Cisnerosena. Seisab hea paljukeelse piibli väljaandmise eest. Tema eestvedamisel toimus ka juutide vägivaldne väljasaatmine.
Ignacio Loyola- baski päritolu. Tema rajas jesuiitide ordu 1540. Kirjutas ise teoseid, mida võib isegi lugeda kirjanduslikeks teosteks. „Ejercicios espirituales“, sellest on katkendeid eesti keeles ilmunud ajakirjas „Akadeemia“.
Antonio de Nebrija- üks tähtsaid humaniste. Üks esimesi suuri keelemehi Hispaanias. 15.sajandi lõpp ja 16.sajandi päris algus. Tema kirjutas esimese hispaania keele grammatika (1492) Samal aastal Ameerika avastamine ja Granada vallutamine.
1517- õigekirja reeglid (de Nebrija)
Juan Luis Vives- samuti tähtis hispaania humanist . 16. Sajandi esimene pool. Erasmuse sõber. Ta kirjutas oma teosed eranditult ladina keeles. Enamasti pedagoogilis-didaktilised teosed, väga tugevasti mõjutatud antiigist. Kõige tuntum õpetlane-humanist Hispaanias.
Antonio de Guevara- antiigi ideede populariseerija 16.sajandi esimesest poolest. Tema paljutõlgitud teos on „Relox de principes“
27.09.10
Hispaanlaste kirjutatud kroonikad . On olemas Kolumbuse päevikud, kõige vahetum uue maailma avanemine. Vallutaja Hernan Cortes .
Euroopa romantikud olid esimesed, kes tõstsid protesti indiaanlaste allutamise ja maade avastamise vastu.
Bernal Diaz del Castillo - oli lihtsõdur Cortesi kaaskonnas ja temast sai ka kroonik . Kui lahingud läbi said, kirjutas ta kõigest, mida ta nägi. Sellest valmis paks raamat, mis ilmus pärast tema surma (1632) „Verdadera historia ..“ See on kõige vahetum nägemus, kuidas just üks lihtsõdur seda näeb (mitte juhid) Polnud väga õilis ühiskond, vähemalt sel hetkel. Sõdu peeti selleks, et saada ohverdamismaterjali. Vallutajate kõrval oli teine väga tähtis kiht vaimulikud. Kuna nemad olid kõige haritumad, õppisid nad ära indiaani keeli ja siis õpetasid indiaanlastele hispaania keelt.
Gonzalo Fernandez de Oviedo on mahukas kroonika „Natural historia de indias“ (Ameerika looduslugu) Ilmus 1536 , väga varajane teos ja üks väärtuslikumaid allikaid .
(El Inca) Garcilaso de la Vega. Sama nimega on üks varasem hispaania luuletaja. „Comentarios reales“ (kommentaarid kuningliku suguvõsa kohta)- 1606. On pandud süüks, et mõnevõrra ilustab ja idealiseerib. Ei räägi näiteks ohverdustest suurt midagi. Teine tähtis teos on „Historia general del Peru “ Tema teosed väga olulised!
Bernandino de Sahagun. Peamine tegevus langeb 16.sajandi esimesse poolde. 1529 läks Mehhikosse. Koostas ühe väga tähtsa raamatu: „Historia general de las cosas de nueva Espana“ Noortele indiaanlastele õpetas ladina tähestikku. Kaua kogus materjali ja lõpuks süstematiseeris selle.. ja siis tõlkis naavatlist hispaania keelde. See oli tema elutöö, 1582 valmis see. Tema käsikiri lebas tundmatus ja teadmatuses 200 aastat. 1829 avaldas selle üks Mehhiko ajaloolane.
Oviedolt ja Saharunilt on kõige rohkem vahetumat kontakti sellest ajast.
Renessansiaegne eepiline luule
Uue maailma kujutamine eepilistes poeemides. Sel ajal oli eepiline luule väga suure au sees, põhiesindajad olid itaallased . 1516- Ariosto (itaallane) „Raevunud Orlando“, rüütliromaan. Hispaanias hakati sel ajal kirjutama rohkem proosas, aga Itaalias läks edasi värssteoste traditsioon. Kõige rohkem kasutatud vormiks sai oktaav - puhaste riimidega, küllaltki keeruline, suurem osa tolle aja eepilist luulet on kirjutatud oktaavides. Täiuslikult pole võimalik edasi anda oktaavides kirjutatut.
Camoes (portugallane)- „Os Lusiadas“- väljaspool Itaaliat kõige tuntum. Tema lüüriline luule on ka piisavalt hinnatud.
Alonso de Ercilla- „La araucana“. Tegi ise kaasa Tšiili vallutusretke, võttis osa lahingutes. Võib-olla mingi osa kirjutas ka Tšiilis, aga kindlasti enamuse Hispaania. Ilmus kolmes osas kahekümne aasta jooksul, ääretult mahukas teos. Taas oktaavivormis kirjutatud. Tõstab esile Tšiili indiaanlasi. Araucanad on peahõim. Annab ülevaadet indiaanlaste vaatepunktist, mitte eurooplaste omast.
Hispaania ja portugali keeles on eepilises luules peamiselt maadeavastustest. Camoes on üle Ercillast oma luule poolest.
Pedro de Oña- Tšiilis sündinud ja indiaani päritolu. Õppis Limas . Tema eepose pealkiri on „Arauco domado“ (taltsutatud, kodustatud) See teos on vallutajate vaatepunktist antud. Tema õigustab seda vallutamist. Oli ainult 26-aastane, kui ta selle kirjutas. Samuti oktaavivormis.
Bernando de Balbuena- üks tuntumaid eepikuid sel ajal. Noorena läinud Mehhikosse preestriks, oli ka muudes Kesk-Ameerika riikides. Puerto Ricos ta suri. „La Grandeza Mexicana“, oli kirjutatud 1604 ja tertsiilides. Peegeldab asteekide ühiskonda. Tertsiilivorm tuli Dantelt, mille ta leiutas „ Jumaliku komöödia“ jaoks. Tertsiili pole nii palju kasutatud kui oktaavi , sest see on veel raskem. Balbuena peateoseks peetakse hoopis „El Bernardo“. Hispaania keskaegse ja legendaarse kangelase vägitegudest ja võitlusest mauride vastu.
Oktaaviriim:
a
b
a
b
a
b
c
c
Hispaaniast tuleb ka üks varajasi ajaloolisi romaane. Pärit Lõuna-Hispaaniast, autor on Gines Perez de Hita. Tema teos on „Las guerras de Granada“. Perez de Hita kirjutab Granada tagasivallutamisest. Tema teos valmib aastal 1619 (mis on tema surma-aasta), aga kirjutab 15.sajandist.
04.10.10
Mahukaid rüütliromaane kirjutati sel ajal ainult Hispaanias. Nendel oli suur menu Hispaanias. Keskklass oli saanud kirjaoskavamaks ja trükikunst oli juba olemas. Rüütlikirjanduse nähtus tuleb keskajast, peamiselt prantsuse kirjandusest, mitte hispaania omast. Hispaanias olid ka värssteosed, aga eripära oli ikkagi mahukad proosateosed .
Kindlad võtted, mida kasutatakse. Ainestik on sama, tulnud keltide pärimusest. Hispaania kõige kuulsam rüütliromaan on Garci Rodriguez de Montalbo „Amadis de Gaula“ (Wales) Mahukate proosateoste kohta ei kasutatud sõna novela, vaid libro. Need olid libros de caballerias. Peamine raamatu tegevusliin on peategelase armastus Sotimaa kuningatütre vastu. Vahepeal tekib sümpaatiat ka teiste daamide vastu. Ega midagi väga erinevat pole tänapäeva teleseriaalidest. See kõik loob aluse Euroopa muinasjutule. Tollasele publikule need kangesti meeldisid, kõik teadsid Amadisi seiklustest. Kirjandus ( massikirjandus ) ei olnud enam aadlike eesõigus.
Hispaania teine tuntum rüütliromaan on „El Caballero Cifar “, rohkem tähelepanu pälvinud. Bütsantsi ehk Ida- Rooma ainestik, armastus ka loomulikult. Kannupoiss on Ribaldo, on nähtud Sancho Panza eelkuju. Pole eriti mahukas teos.
Kolmas rüütliromaan pole mitte hispaania, vaid katalaanikeelne. 15.sajandi lõpust on pärit „Tirant lo Blanc(h)“ (Tirant Valge) Rüütlitel olid koguaeg oma hüüdnimed, mille nad võitlustes teenisid. Kaks autorit: Joanot Martorell (alustas) ja Marti de Galba (lõpetas). Ilmus 1490.aastal Valencias. Väga mahukas, neist kolmest romaanist kõige suurem. Katalaani kirjanduse alusteos/suurteos. Katalaani 13.sajandi seikleja elukäik, Roger de Flor . Seikleb Idamaades . Hästi fantastiline ja palju kirevaid seiklusi. Erootikat on rohkem, samuti ka irooniat ja huumorit .
Cervantes räägib tunnustavalt neist romaanidest.
Jorge de Montemayor (portugali päritolu)- „Diana“, see oli ka omal ajal väga loetud teos (enamasti aristokraatliku rahva seos) Ilmus Valencias, mis on olnud ka väga oluliseks kultuurikeskuseks.
Cervantese esimene teos „ Galatea “.
„Celestina“ omistatakse „ Fernando de Rojas“ Selle teose algne pealkiri oli „Calisto Melifea“ Esimene väljaanne oli 1499 . On kirjutatud näidendi vormis, algul oli 16 vaatust , järgmise väljaandega oli 21 vaatust. Rahvuslik draama tekkis peamiselt värssidest. Komöödia või tragikomöödia. Mahult ei ole see eriti suur. Ei kattu rahvusliku draama vormiga , võib nimetada julgesti dialoogromaaniks. Midagi draama ja romaani vahepealset. Autor oli ristitud juutide järeltulija, vahetult enne oli toimunud juutide massiline väljasaatmine. Celestina on kupeldaja, tema suhu paneb autor pikad monoloogid. Teose keskpaigas Celestina tapetakse. Loodus ongi jumal. Kokkuvõttes pole see lõbus lugu, võib isegi öelda, et tragöödia. Calisto maksab Celestinale Melifeaga kokkusaamiste eest. Kohtumised ei lähe enam nii hästi. On tõlgitud ka väiksematesse keeltesse.
Renessansi lüüriline luule
Kõige tugevam on Itaalia mõju. Petrarca 14.sajandil, mõju tuli juba Dantest, Boccacio. Uued vormid: sonett (renessansi tunnuseks) Ekloogid ja kantsoonid on suuremad žanrid. Väljendub kõrge, üleva luule püüdlus. Keskaegsed kantsoonid-ekloogid on palju lühemad, renessansis on pikemad.
Pöörang Hispaanias algab enam-vähem ühe raamatuga . 1543. Sellesse raamatusse kuulub kahe luuletaja looming Garcilaso de la Vega ja Juan Boscan. Hispaanias kõige varem väljaspool Itaaliat toimub renessansilik pööre. Garcilaso de la Vega eluiga oli üsna lühike (1501-1536) Oli pärit Toledo aadliperekonnast. Sisevastuolud, sattus keisri ees musta nimekirja. Pärast oli ta Napolis . Sai sealt kõige vahetumalt Itaalia renessansi mõjusid. Garcilaso de la Vega võttis ekloogi (egloga) hispaania keeles kasutusele. 3 ekloogi ja suht vähe sonette ka. Jätkab petrarcalikku joont, puhas armastus on esiplaanil. Väga mõjukad on tema ekloogid, küllaltki sarnased kantsoonidega. Ekloogides võib stroofe olla 14 värsirida, võib olla rohkem, mõnikord natuke vähem. Kantsoonid võivad olla väga mahukad. Garcilaso de la Vega luule pole rahvalik, on väga otsitud, peened kujundid, lauseline väljendus on keerulisem. Täisriimid, mitte assonantsriimid. On kasutatud pikemaid ja lühemaid värsse.
05.10.10
Sisse tulevad uued vormid, mida viljeletakse sajandite jooksul. Väljendus muutub tunduvalt peenemaks. Renessansiliku luule algataja Hispaania kirjanduses- Garcilaso de la Vega. Koos Juan Boscaniga teostab pöörangu.
Baldassare Castiglione- „Il Cortigiano“ (Õukondlane) Võttis kokku renessansiinimese ideaali , on dialoogivormis proosateos .
Luuletajaid on Hispaanias sel ajal väga palju. Üks on Fernando de Herrera, kogutähtsus on väiksem kui Garcilaso de la Vegal. Tema armastusluule on hinnatud, tuleb sisse ka ühiskondlik teema (mis on tähelepanuväärne)
Sajandi teisel poolel hakkab Hispaanias levima müstiline kirjandus. Luis de Leon, esimene müstiline kirjanik. Oli Salamanca ülikooli teoloogia õppejõud, 1572 .aastal ta vangistati, kus ta oli ligi neli aastat. Sest ta tegi tõlke piibli Saalomoni laulust- seda peeti väga vabaks ja meeleliseks. Üldiselt on teinud ka palju tõlkeid. Tõlkinud näiteks Pietro Bembot (itaalia petrarkistide koolkonna juht) tema enda luule pole väga mahukas. Kaks teemat on: igatsus puhta looduse järgi ja igatsus maise elu lõppemise järgi (jumala juurde jõudmine) Tema üks luuletusi on üks kõige erootilisemaid Euroopa luuleajaloos.
Kvint- viiest värsireast koosneb stroof.
Teine müstiline kirjanik on San Juan de la Cruz. Lihtsat päritolu.
Santa Teresa de Avila. Oluline proosakirjanik . Tal on kaks väga olulist proosateost. Santa Teresa mõttekaaslaseks sai Juan de la Cruz.
Siglo de oro üks osa on renacimiento (16.sajandi lõpuni) ja teine barroco. (17.sajandi lõpuni) 16-17.sajand on üleminekuperiood.
Tuleb järjest suurkujusid, kes küünivad ka Euroopa kirjandusse.
Cervantese „Don Quijote“ on siis kirjutatud. Kõrge ja madal stiil (?)- Don Quijote ja Sancho Panza.
Kolm olulist luuletajat: Luis de Gongora , Lope de Vega ja Francisco de Quevedo. Hispaania ja Euroopa kirjanduse suurkujud. Gongora oli peamiselt luuletaja, teised olid rohkem mitmekülgsemad.
Ajaliselt on kõige varasem Gongora. Oli vaimuliku ametis oma kodulinnas Cordobas. Oli Madridi õukonnas samuti preestriks. Eelistas elada endassetõmbunult. Mitte hoolida välisest näivusest ja ilmakärast- see oli tema peamine filosoofia.
Tollased suurimad luuletajad ei olnud üheplaanilised: mitte ainult lüürilised luuletajad, vaid ka satiirilised. Samuti pilkeluuletused.
Silva riim- silbid vahelduvad korrapäratult. Seega on vorm mõnevõrra vabam.
Gongoro loob gongorismi. See on hästi hämar stiil. Gongoro tõlkimine on väga raske. „Soledades“ on harukordselt keeruline. See kõik põhineb mütoloogial, mütoloogilised vihjed. Kaasaeg on läbi põimunud mütoloogilistest paralleelidest. Näitavad igavikulist momenti .
11.10.10
Suurimad luuletajad 17.sajandil: Gongora, Quevedo ja Lope de Vega.
Quevedo: oli nooruses mingi hertsogiga Itaalias, elas kirglikult kaasa sellele, mis Hispaanias ja tema ümber toimus. Lootis rahva elujärge parandada, aga need lootused nurjusid. Kõige tähtsam on selline surmateemaline ja eksistentsiaalne luule. Elu kui suremine - üks Quevedo peamisi ideid. Kirjutanud suure hulga sonette. Ta arvustab härjavõistlust, see ei olnud sel ajal kuigi levinud, seega oli tähelepanuväärne. (Cerrar podrà mis ojos ) Paistab silma groteski kasutava autorina, üks suurimaid groteski autoreid Euroopa ajaloos. Grotesk tähendab tugevat liialdatud madaldamist, enamasti mingi ideaali või välise ilmingu lagundamine ja kokkupuutesse viimine kadumise ja surmaga. Nähtuvus ja tegelikkus- Hispaania barokis väga olulisel kohal. Tema luuletuses kohtab rämedat otseütlemist. Kõige tuntum luuleosa on satiiriline .
Hispaania jääb selgesti 17.sajandil varju, tõusevad Prantsusmaa ja Inglismaa.
Gongora eelistas eemalolevat positsiooni, teda ei huvitanud see, mis poliitikas toimus.
12.10.10
Kultuuriline õitseng baroki raamides jätkus kuni 17.sajandi teise pooleni. Igasugune jutustuslik proosa, algab 16.sajandi teise poolega. „Tormese Lazarillo elukäik“ oli algus kelmiromaanile. On loetud Hispaania kirjanduses millekski erakordseks. Ilmus 1554 , läbi sajandite püsinud ilma autorita. Ei saa võrdsustada teiste rahvaraamatutega, sest ei olnud nii primitiivne . Novela picaresca. Tormese Lazarillot pole veel teoses määratletud kelmina. Kelmiromaan madaldab pastoraalromaanide maailma, paneb vastuollu igapäevase tegelikkusega. Kelmiromaan saab realistliku romaani üheks peamiseks tunnuseks. Jutustus on tagasivaates, tegelane jutustab oma senist elukäiku.. mis temast hiljem saab, seda me ei tea.
Pastoraalromaanides olid naised väga tähtsal kohal, aga kelmiromaanis neid väga suurt tähtsust pole. Järgmise kelmiromaani autor on teada, see on Mateo Aleman Guzman de Alfaracho. Sündis Cervantesega samal aastal ja oli tema kaasaegne. Raamatul oli kaks osa, üks ilmus 1599 ja teine 1604. Kõik kelmiromaanid on kirjutatud mina-vormis jutustusena. Oluline on maine rahulolu. Mateo Alemani teoses on väga olulisel kohal moraalne kommentaar. Ta vaatab tagasi elule (enda omale?) olles ise muutunud.
Peategelane on enamasti teenri rollis, kellestki sõltuv. Kelm pääseb isanda eraelule lähedale ja autor saab tema kaudu koguaeg ühiskonda paljastada.
Kolmas tuntuim kelmiromaan Hispaanias kuulub Quevedole. Üks kõige tuntuim Quevedo proosateos ilmus 1626 (mahult üsna väike), „ Vida del buscon llamado don Pablos“ Kujutas võimalikult värvikalt inimese ja ühiskonna allakäiku.
Quevedo teine oluline proosateos on „Sueńos“, proosa satiiri tipp. Koosneb mitmest erinevast osast. See ei ole romaan, vaid satiiride kogumik.
17.sajandil kirjutati kelmiromaane veidi üle 10, massikirjandus ta polnud. Nende hulgas on vaid üksikud teosed, mis väärivad tähelepanu. Vähehaaval hakkas kujunema ka olustikuliseks ajalooliseks seiklusromaaniks. Taheti lugejat köita võimalikult värvika seikluslikkusega.
Marcos de Obregon oli enne Quevedo „unenägusid“. „Vicente Espinel“- tuleb sisse natuke ka vaimne ja kultuuriline külg. ei lähe kaasa pahega ja moraalse languse maailmaga.
„Estebanillo Gonzalez“, autor ei ole teada. 17.sajandi keskel ilmus.
Lesage- „Gil Blas“-1735 kirjutab mahuka teose, matkib hispaania kelmiromaane. Peategelane on hispaanlane, aga laseb rännata Euroopas. Andekalt ja vaimukalt kirjutatud seikluslik romaan. Seda hakati varsti pidama kelmiromaani musternäidiseks. Alles uuematel aegadel on olnud tähelepanu hispaania kelmiromaanil.
Miguel de Cervantes Saavedra (1547- 1616 )
Aita (Justa) Kurfeldt kirjutas ka väikese monograafia Cervantesest, ülevaade tema elust ja loomingust. Pidi ka väga armetuid ameteid pidama. Oli Itaalias. Sattus mereröövlite kätte, kokkupuude Aafrikaga. Mauride motiiv on Cervantese teostes väga tugev.
Algul tegi ka värssnäidendeid, aga siis loobus sellest, sest sai aru, et ei ole selles parem Lope de Vegast, keda ta imetles. Ütles, et kirjutas „Don Quijote“ kõigi aegade jaoks. Ühe tema näidendi nimi oli „Numancia“, oli pigem tragöödia. Seda sõna Hispaanias sel ajal ei kasutatud, kõik oli komöödia.
18.10.10
Hispaania barokkajastu romaan.
Cervantese peatükk läbi lugeda ,,Hispaania vaimust`` loomingus paistavad silma ka näidendid. Eesti keelde tõlgitud ainult mõned vahemängud(entremes-vahepala). Nendega lõbustati publikut suuremate näidendite vahepeal. 1590. aastatel kirjutas enim. Vahemängule kui omaette žanrile andis nime Lope de Rueda, kes kirjutas sajandis keskpaigas palju vaimukaid vahemänge. Hispaania rahvusliku teatri üks tugevaid algelemente. Juan de Elensina ekloogid samamoodi, Vicente autod. Iga näidendi üldnimetus oli comedia. Üks varaseimaid Cervantese näidendied oli ,,Numancia``, väga patriootlik. Roomlased piiravad linna, keldid peavad vastu., tugeva isamaa armastuse motiiviga. Allegooriline näidend. Abstraktsed tegelased. Näidendid idamaistel teemadel . Süžee nagu rüütliromaanides. Aleksander Kurtna tõlkis teoseid. Lõbusad palad, milles ei puudu filosoofiline iva. ,,Salamanca koobas``, ,,Imeteater`` sama motiiv kui ,,Keisri uued rõivad``. Cervantest paelus metakirjandus (romaan romaanis , teater romaanis jne.) jutustav proosa oli kõige olulisem, lisaks lühiproosa, lope de vega oli pigem rohkem lüürik lisaks näitekirjanikule. ,,Novelas ejemplares`` näitlikud jutustused. Cervantes mängib vaatepunktidega, läheb ühel võttelt üle teisele. Don Quijote romaan, mis kirjeldab teist romaani.
1585. pastoraalromaan ,,Galatea``ulatuslik luuletus kirjanduse teemal, ,,Persilesa Segismundo``. ,,Viaje del Parnaso``. 1605. ilmub ,,Don Quijote`` I osa. 1614 ilmus vale Don Quijote. Rüütliromaanide paroodia . Nähtamatu Dulcinea de Toboso paneb kogu teose liikuma. Dulcinea ei esine teoses. Uudne võte. Müütilise, ajaloolise ja reaalse ühendamine. Autor kasutab vahendavaid jutustajaid. Sellisel kujul maagiat on kirjanduses vähe.
Gracian .jesuiit, pärit Aragooniast . Filosoof -kirjanik. Barokk vastandub klassitsismile. ,,El criticon``ilmus 3 osas, 1651-1657.võib nimetada kulturoloogiliseks romaaniks. Allegoriseeritud on nii aeg kui ruum. Iga osa vastab ühele osale. Rännak ajas ja ruumis. Inglise kirjanduse paralleelteos on ,, Gulliveri reisid `` mitmetähenduslikkus on barokile iseloomulik. Kirjandusfilosoof. 1640.aastatel ,,Agudeza y Arte del ingenio`` loova vaimu kunst ja vaimuteravus. Humanistlik , antiigist mõjutatud. Jutustus ilustatud fantastiliste kujunditega.
1637. Descartes`i ,,Arutlus meetodist`` teaduslik lähenemine filosoofiale.
Don Quijote oli hull ja tark samaaegselt. Kultuur on Graciani kontekstis positiivne alge. Viimane episood surematuse saar.
Luis Velez de Guevara proosakogumik ,,El diablo cojuelo`` barokikriitiline teos.
Gil Vicente autod
Juan del Encima ekloogid
Lope de Vega vahemängud, entremes
Cervantes näidendid, vahemängud.
Lope de Vega hispaania rahvuslik draama, Tirso de Molina
Ruiz de Alarcon KULDAJASTU
Calderon. näidendeid kirjutati riimides. 4 jutustust. 1609. poeemi vormis arutlus ,,El Arte nuevo de Racer Comedias `` hispaania rahvusliku draama põhimõtted. Arvab , et antiigist päris näidenditele poleks publikut. Paljud kirjanikud paistavad silma uudsusega. NB! Kõrge ja madala stiili vahel ei pea olema selget piiri, ehk komöödia ja tragöödia vahel. Hispaania draama on lähedasem moodsa draama põhimõtetele. Teose pealiin pidi põhinema tegevusühtsusele, kuid aja ja kohaühtsus polnud vajalikud. Ajal ega kohal pole piiranguid, tegevuspaiku võib olla palju, teos mitmete aastasadade vältel. Hisp . rahvuslik teater väga liikuv. Samamoodi inglise teater.
Hispaania draama sobib kõige paremini 3 vaatuseks. Võeti kasutusele palju stroofivorme. Üks stroof järgneb teisele. Hispaania draamas on väga sobiv kasutada romansivormi (8 silbile värss, mis ühendatud assonantsriimiga)
hispaania klassikaline draama on kolmejaotuseline. Tähtsaim romansivorm assonantsriimidega. Lope de Vega peatykk maailmakirj. õpikus. Calderon oli rohkem filosoofiliste joontega, vaimukas kirjanik nagu teised sellel ajal. Lope de Vega loodud tyypkuju hispaania teatris : gracioso( naljamees , tervameelne) sevilla täht traagiline näidend. Lope de Vega ei püüa anda edasi täpset ajaloolist olustikku, tähtis on tegevus, võimuvõitlused. Lope de Vega keskendub auteemale. Honor läbib kõiki näidendeid, au haavamine. Noorte naistega käiakse jõhkralt ümber. Toob sisse lihtrahva oma näidendites. Lope de vega poolehoid kuuluv rahvale, vägivallatseja on feodaal, kes oma võimu kasutab. Lihtrahvas solvatud ja nõuab kättemaksu. Kuulsaim ajalooline näidend ,, Fuente Ovejuna`` a.k.a naiste mäss, feminsimi algus. Comendador – kõrgeim aukandja, piirkonna vailitseja. Au solvamine nõuab kättemaksu. Külarahvas tõuseb üles feodaali vastu, mässu eesotsas on naised – neid on ära kasutatud. Veel ,,El mejor alcalde, el rey``. Sevilla tähes kannatavd teised kõik tema pärast. Võimule tuleb igal juhul alluda - võim võõrandab inimesi.. Lope de vegal on palju komöödiaid, comedias de capa espada(mõõga ja mantli komöödiad) ,,Maestro de danzar`` viited elumängule, valikuid võivad olla keerulised. ,,El perro del hortelano`` irooniline näidend seisuslike arvamuste suhtes, Lope de Vega üldine hoiak, loomulikkuse poolt. Sellel ajal kirjutati väga palju.
Juan Ruiz de Alarcon 17.saj. esimese veerandi looming; stiilsed karakterkomöödiad. ,,La verdad sospechosa`` 1680.a. alguses kirj .
Guillen de Castro ,,Las mocedades del Sid``
Tirso de Molina. säilinud 80 näidendi ringis . Don Juani müüt. ,,Sevilla pilkaja ja kivist külaline`` väga filosoofiline teos, eksistentsiaalne plaan. Värssnäidend, lüürilised osad. Maagilised motiivid, ühendatud kaks poolsust. Junn- teener.
19.10.10
Balthasar Gracian- tema arvates suurimad romaanid , mis olid loodud: „Don Quijote“, „Criticon“, „Gulliveri reisid“ Oli ajastu kirjandusfilosoof. Gracian jäädvustab ainult barokile omaseid põhimõtteid. Montaigne´ist tulevad ideed Graciani üle.
Bunyan- „ Pilgrim ´s progress“ Allegooriline romaan
Hakkab tulema filosoofiasse teaduslikkus-traktaadilikkus. Intellekti osa tunduv suurenemine. Mõistuspärasus.
El CRiticon: Lapsepõlve kevadel ja Nooruse suvel. Arukas õukonnafilosoofia ehk meheea sügisel. Vanaduse talv. Lõpuks jõuavad surematuse saarele .
Gracian muudab kultuuri mõtiskluse objektiks .
40ndate aastata alguses on Luis Velez de Guevara. Nähtumus- see, mis välja paistab. Olemus- see, milline ta on.
Kuldajastu draama ja teater (baroki draama ja teater, sest see oli barokiaja raamides)
Gil Vicente, Juan del Encina, Lope de Rueda, Cervantes.
Cervantesega üheaegselt kujuneb draama. Euroopas on kaks suurt draamatraditsiooni 17.sajandi keskpaigani: inglise ja hispaania draama. Olulised olid Lope de Vega, Tirso de Molina ja Calderon.
Juan del Encina- ekloogid. Lope de Rueda- vahemängud. Lõpliku kuju annab hispaania draamale Lope de Vega. 1609- tähtis Lope de Vega poeem. Väga noorena hakkas kirjutama näidendeid, väga viljakas. Näidendite koguhulgaks on peaaegu 500. Olid kõik riimides näidendid. Kõikides žanrides paistis silma, kirjutanud ka ühe romaani „Dorotea“ (räägib oma noorpõlve armuseiklustest) Poeemi vormis arutlus hispaania draama kohta: „El arte nuevo de hacer comedias“ Kinnitab rahvusliku draama põhimõtteid. Ei ole võimalik otse üle tuua antiikse draama põhimõtteid. Väidab, et Hispaanias poleks publikut sellisele näidendile, Hispaania vajab oma draamat . Seda, mis publikut köidaks ja mis hariks. Ei pea olema ranget piiri kõrge ja madala žanri vahel. Shakespeare ja Lope de Vega on eriti lähedased kaasaegsed. Hispaania on lähemal moodsale draamale. Tema jaoks piisab ainult tegevuse ühtsusest (mitte aja- 24h, koha-ühes ja samas paigas, ja tegevuse- üks liin) Lope de Vega kinnitab, et on oluline kasutada romansivormi- 8 silpi ja ühendatud assonantsriimiga.
Renessansi ja baroki piiril paistetakse silma oma uudsusega, mitte ainult ei matkita antiiki.
01.11.10
Lope de Vega toob oma näidenditesse gracioso. Toob sisse nalja teravmeelsuse, rahvaliku nalja. Esineb enamasti teenrina, enamasti peategelase kaaslane .
Taustaks on rahvuslik ajalugu Lope de Vegal. Auteema läbib kõiki näidendeid.
„Fuenteovejuna“ (Naiste mäss)- peetakse Lope de Vega kõige kuulsamaks näidendiks.
„El mejor alcalde, el rey“ (Parim kohtunik, kuningas)
„Maestro de danzar“ (Tantsuõpetaja)- Lope de Vega
„El perro de hortelano“- sündmused toimuva Itaalias, Napolis (mis kuulus küll pikka aega Hispaania mõjupiirkonda) Põhimõte on, et ise ei söö ja teistele ka ei anna. Irooniline seisuslike eelarvamuste suhtes.
Teater muutus sel ajal äärmisel populaarseks. 17.sajandi Hispaania ühiskonna peamisi nähtusi on see.
Alarconi looming langeb ka sellesse aega. Pierre de Corneille näidend „Valetaja“, süžee on sama kui „La verdad sospechosa“ Alarconil.
Prantsuse klassitsism sai tugevaid mõjutusi hispaania teatrist .
Tirso de Molina (Gabriel Tellez)- suure loominguga kirjanik, ligi 200 näidendit. „Sevilla pilkaja“ (El burlador de Sevilla y convidado de Piedra) on Hispaanias poleemikat tekitanud. Don Juan ei kahetse oma tegusid , võib-olla ainult päris lõpus. Muidu on autunne olemas (peab lubadusi), aga naiste osas pole. Lüürilised osad on näidendis ja Moliere ´il seda pole. Kalurineiu Tisbea tõuseb esile naisena, isiksusena, rohkem kui tavaliselt Don Juani teostes. Alguses mõtleb, et ei anna armastusele järgi, on kirg ja tuli. Kui don Juan põgeneb, on Tisbea meeleheitel ja solvunud. Soov enda au ja õigust nõuda. Tulevad sisse üleloomulikud motiivid. Ana on ühe kõrgaadliku tütar, keda don Juan püüab võrgutada. Kähmluses tapab don Juan Gonzalo(kuninga lähikondlane, kes on tulnud missioonilt Portugalist ). Hästi esinduslik Hispaania näidend, lausa kinolik aktsioon. Näidendi lõpus üleloomulikkus: Don Juan peidab ennast teenritega. Käis kalmistul enne ja mõnitas Gonzalo kivist kuju. Nüüd ongi kivist külaline aktsioonis.. tulebki õhtusöögile. Tundub siin pigem põrgusaadikuna. Algkõlad feminismile on olemas.
Zorillal on näidend „Don Juan Tenorio“, tema näidendis kahetseb Don Juan patte ja armub tõeliselt. Pool sajandit vahe ja siis 1665.aastal Moliere´i „Don Juan“
02.11.10
Pedro Calderon de la Barca (1600-1681)- üks suurimaid hispaania draamakirjanikke. Peale näidendite on kirjutanud ka palju autosakramentaale ja muusikalisi komöödiaid (midagi opereti taolist) Täidetud on tema üldine katoliiklik maailmavaade. Üldine eksistentsiaalne kallak. Shakespeare on Lope de Vegaga kaasaegne, aga Calderon on hilisem. Kus Lope de Vega lõpetab, seal Calderon alustab. Auteema läbib hispaania kuldajastu teatrit. 1635 oli ta juba nii kuulus, et tema näidendiga avati Madridi Paleeteater.
„El Principe konstante“. Esile tuleb filosoofiline mõtisklus elu olemuse ja selle kui terviku üle. Selles näidendis tuleb esile motiiv elu kui vangla .
„La devocion de la cruz“- keeruline süžee, loomuvastane armastus (õde ja vend) Usk annab vabaduse.
Calderonil pole nii tugevat rahvuslikku ajalugu kui Lope de Vegal. Calderonil on ääretult tähtis hinge ja keha vahekord .
„El medico de su honra“. Võib piisata kõige vähemast au riivamisest ja kohe järgneb sellele kättemaks. Vihjab ilmselt, et välise au iga hinna eest kaitsmine tegelikult ahistab ja aheldab inimesi.
„El alcalde de Zalamea“- selgesti tegemist selle au kõige jõhkrama rüvetamisega. Võttis süžee Lope de Vegalt.
„La dama duende“- koguaeg on tegemist mingi salapäraga.
„No hay burlas con el amor“
„Elu on unenägu“, arvatavasti 1635. Calderni kõige kuulsam teos, mis paistab silma väga põneva intriigiga. Jälle sees teema „elu kui vangla“ Samal ajal pürib Poola troonile Moskva vürst Adolfo. On vahekord Rosauraga, aga jätab Rosaura maha, et abielluda Estrellaga, et saada trooni. Ta jätab armastuse, et võimu saada, armastuse ja võimu konflikt. Rosaura ei lepi sellega ja läheb Astolfole järgi, et oma au taastada. Rosaura näeb Segismundot ja tärkab armastus. Andestus on ka väga tähtis motiiv (Segismundo andestab ju oma isale )
Autosakramentaale on kirjutanud rohkem kui keegi teine. Paistab silma oma algupärase lähenemisega. Nende tipuks on „Suur maailmateater“, allegooriline näidend. Tegelasteks on näiteks Ilu, Kasinus (väärtused), samuti kuningas, põllumees, rikas, laps, hääl. Lava ühes ääres on häll, teises on haud. Üle lava minek sümboliseerib inimese elu, elu on ühekordne, sest siin ei ole proove. Ainsana mõistetakse lõpuks põrgusse rikas, teised saavad andeks.
18.sajand on peaaegu Hispaania kirjanduses tühi. Ühiskondlikud tegurid: Hispaania üldine langus, läheb Prantsusmaa mõjusfääri. Hispaania langeb Euroopa äärealaks. Oli kirjanikke, aga nad ei jätnud sügavat jälge. Kaks näitekirjanikku:

Leandro Fernandez de Moratin ( 1760 -1828) Kirjutanud terve hulga kommete -ja karakterite komöödiaid. See žanr oli juba varem saavutanud hiilguse Prantsusmaal, nüüd tegi tema 100 aastat hiljem Moliere´i järgi. Osa kirjutab proosas. Kõige kuulsam näidend „La comedia nueva o el cafe “ 18.sajandil hakkasidki kohvikud levima, teistsugune kultuurielu . „La mojigata“ (valevaga)- kirjutatud täielikult romansivormis, ka see teos on Prantsusmaa eeskujul.
Ramon de la Cruz (1731-1794), kirjutas näiteks Voltaire ´i teoseid. Kirjutas suure hulga lühinäidendeid, komöödiaid. Tol ajal nimetati neid sainete´ks (vahemängud) Tal on 172 sellist näidendit: igapäevased, rahvalikud , koomilised. Kirjutanud ka zarzuelasid (muusikalisi komöödiaid)

Üldiselt on teatrielu olemas, aga kõik piirdub kergemate žanridega.
19.sajand- algab tõus kultuuris ja kirjanduses. Hispaanlased pole sel ajal algatajad, vaid jälgivad mingisugust mudelit, mis on teistes maades juba algatatud.
08.11.10
19.sajandi Hispaania kirjandus. Algab elavnemine peale Fernando VII surma. Maria Cristina valitseb vabariiki. Liberaalsem elustiil. Galdoz ,,Episodios nacionales`` rahvulikud episoodid. Guerras carlistas(vennatapud tallermaal) on taustasündmusteks. Romantismiajastu Euroopas. Hispaanlased matkisid. Jose de Espronceda lõi oma teosed ,,Estudiante de Salamanca``Byroni eeskujul , ,,El diablo mundo`` 6000 värsirida, eeskujuks Goethe Faust .
Jose Zorrilla ,,Cantos de trovador``värsitsükkel keskaja legendide teemal romansivormis. Näidend ,,Don Juan Tenorio``. Maximilian oli õuekoer. Hispaania akadeemia 1713.
Üks romantikuist Gustavo Adolfo Becquer toob hispaania kirjandusse uue intiimsuse, vabastab trafaretsusest. Saksa romantismi mõju, Hoffmann ja Heine . ,,Leyendas`` luuletused. ,,Rimas``
Rosalia de Castro galeegi kirjanik. 1837 -1885. hilisromantiline luuletaja, tugeva lüürilise kallakuga. Peamised motiivid on koduigatsus, ängistus, kurbus . Võib paralleele tuua Lydia Koidulaga. Saudade mõiste – nostalgia , igatsus. Oluline galeegi kirjanduses.
Portugali kirjanik 20.sajandi Euroopa kirjanduse geeniusi Fernando Pessoa. ,,Cantares gallegos``, ,,Follas novas`` uued lehed. ,,En las orillas del Sar`` 1884. romaan ,,La hija del mar``, ,,Ruinas`` 1867.
1830.- sajandi keskapaigas läheb kirjandus üle romanistlikumale laadile. Kirjandulik mood ja laad tuleb prantsusmaalt, seda toetab Inglismaa. Proosaromaan hakkab muutuma juhtivaks žanriks, mida toetab positivistlik filosoofia. Realism 1860.a. läheb üle naturalismiks.
Mariano Jose de Larra 1809-1837 pärit Madridist. sotsiaalselt tundlik, ühiskonnakriitiline isiklik satiir. Pühandas ennast ka teatrile. Tema esseistikas peegeldub tolleaegne teatrielu. On väga kriitiline Hispaania mahajäämuse suhtes, kriitiline ka härjavõitluse suhtes. ,,El doncel de don Enrique el Doliente`` ajalooline romaan, keskaegne temaatika , lihtsakoeline paljude puudustega.
Fernan Caballero, naine a.k.a Cecilia Böhl de Faber 1796-1877. esikromaan ja mis tegi ta kuulsaks ,,La Gaviota`` 19.saj. silmapaistvamaid romaane. Tugevalt esindatud eksootiline Hispaania, armuelu jne. Saksa tõlge 1860.
Juan Valera.1824-1905 1874.,,Pepita Jimenez`` vene realism on tõusmas esile.
Pedro Antonio de Alarcon 1833- 1891 . tuntuks saanud lühiromaaniga ,,El sobrero de tres picos`` kolmnurkne kübar. Tõlge eesti keeles 2001. Jüri Talveti tõlge ,,Afrancesado`` napoleoni vastane võitlus ja ülestõus, apteeker sõbrustab prantsuslaste ülestõusjate vastastega.
09.11.10
Emilia Pardo Bazan on hispaania keeles kirjutanud galeegi kirjanik. Sai naturalismi mõjutusi. Töötas ülikoolis päris pikka aega ja tegeles ka kirjandusteadusega kuni 1916.aastani. 1916.aastal püstitati talle mälestussammas (üks neid kirjanikke, kes on eluajal saanud ausamba) „Los pazos de Ulloa“ Bazani proosa oli uuenduslik.
Vicente Blasco Ibanez „La cuestion palpitante“ Enamuse oma tuntumatest teostest on uue sajandi alguses kirjutanud. Valencia kirjanik. Tema looming kandis anarhilisi ja revolutsioonilisi ideid. Kutselt oli ta jurist ja ajakirjanik, väga aktiivne ühiskondlikult. Tema loomingus on tugev ühiskonnakriitilisus ja ühiskonna taunimine. Looming on põiming realismist ja romantismist. Väga palju traditsioonilist Hispaaniat härjavõitlejate, flamenco ja mustlastega . Ibanest ei ole kunagi peetud 1898. Aasta põlvkonna kirjanikuks, sest tal puudub sellised ideed kirjanduses. „La barraca“ (Neetud maa) Kasvab välja reaalsest sotsiaalsest hädast ja raskusest.
„Sangre y arena“- härjavõitlusest. 1908- väga laialt tõlgitud romaan.
„La bodega“ Varasematest romaanidest on need kaks kõige tuntumad.
„Los cuatro jinetes del Apocalipsis“- sõjaromaan
Benito Perez Galdos- suur 19.sajandi kirjanik, elu küünib 20.sajandi algusesse. Sündis Las Palmases, seal on ka Perez Galdosi monument . Polnud mitte ühekülgselt hispaanialik kirjanik.
„La desheredada“- noor naine, moraalne allakäik.
Clarin Leopoldo Alas (1852-1901)- pärit Oviedost. On kirjutanud palju huvitavat lühemat proosat. peateos on „La regenta“ La regenta on maakonnakohtuniku noor abikaasa (Talvet tõlgiks Kohtunikuproua)
1898. aastate põlvkond: esimene on Unamuno.
18. sajandi üks tähtsamaid esseiste on Jovellanos.
1927.aastate põlvkonnast algab uus otsingulisus. Lorca jms.
15.11.10
Angel Ganivet ( 1862 -1898) On meie naabrusaladega seotud. Granadast pärit, Madridis õppis filosoofiat , sai diplomaadiks. 1898. Aasta septembris oli ta Helsingis , edasi oli Riias (tõenäoliselt konsul ) Otsustas minna vabasurma, ilmselt oli tegemist ka õnnetu armastusega. Põhiliselt esseist, kuigi on ka teisi kirjanduslikke katsetusi. „Ideario espanol“ Ka väljaspool Hispaaniat huvi äratanud teos. Suhtles ka Unamunoga. Nende kirjavahetuse mõtted on säilinud. Ühine mure on Hispaania ajalooline saatus. „Cartas finlandesas “ ja „Hombres del norte “- kaks esseed.
Peamised filosoofid on selles põlvkonnas Miguel de Unamuno ja Jose Ortega y Gasset. Hakatakse maailmas vaatama rohkem üle Prantsusmaa. 98.aasta põlvkonna suurimad luuletajad on Antonio Machado ja Juan Ramon Jimenez. Tähtsaimad romaanikirjanikud on Unamuno, Pio Baroja, Valle -Inclan, Azorin, Pereznde Agala, Miro .
Hispaania kirjanduse plahvatuslik uus tõus.
Unamuno sündis 1864, Juhan Liiviga ühel aastal sündinud. Suri kodusõja vallandumise aastal. Baski päritolu. Õppis Madridi ülikooli filosoofiat ja keeli õppima. Õpetas hiljem mitmeid aineid ülikoolis. Huvi tärkas Ibseni vastu. Unamuno teostes on inimene, kes otsib elu mõtet. Tema filosoofia on tugevalt kristlik-moraalilise vaimuga. Kindlalt katoliiklik hoiak. Väga tugeva algupäraga filosoof. Sai tööle Salamanca ülikooli tööle, hiljem ka rektoriks. Need on väga viljakad aastad tema loomingus. 1924.aastal saadeti Unamuno riigist välja ja elas seal väljaspool Hispaania poolsaart kuni 1930.aastani. Enne Hispaaniasse naasmist oli ta Prantsusmaal. Hakkas tema teoste tõlkimine. Autori ja tegelaste vahekord on oluline. Unamunot püüti parempoolsete leeri võita. Tal oli olemas tugev moraalne arusaam. Rõhutab oma loomingus pidevalt spirituaalsust. Kriitiline materialismi suhtes. Unamuno on väljendanud oma filosoofiat esseistika kaudu.
„La vida de Don Quijote y Sancha“- 1905. Näeme ülima kirjandusliku tipuna „Don Quijotet“ Unamuno näeb Don Quijotes Hispaania kristust- kõrge vaimsuse ja hingelisuse kandja ( niimoodi näeb Don Quijotet)
Tema peoteos on „Traagilisest elutundest“ (Del sentimiento tragico de la vida)- 1913. Ulatuslikum käsitlus. Traagiline elutunne on inimese iha ja igatsus. Jääda püsima, kuigi on teada, et iga üksik elu lõppeb surmaga. Väga tähtis on kaasatundmine ja vastutus teise ees. Surm ja armastus-inimese sügavam osa. Jääda ellu oma armastuse otsinguil.
„Amor y pedagogia“- vastandatud on armastus ja teadus. Kui on tegemist inimese kõige sügavamate tunnetega, siis on teadus võimetu.
Üks tea kõige kaalukamaid romaane on „Niebla“ (Udu)- 1914. Eesti keeles ilmus 2009. Tegelane mässab autori vastu. Autor määrab ta surema, aga tegelane tuleb teosest välja. Väga vaimukas teos ja arutleb oluliste asjade üle.
„Abel Sanchez“. Unamuno leiutas eraldi termini, et tähistada skemaatilisi romaane, kus on räägitud ainult sellest kõige peamisest teemast: nivola (muidu on ju novelad) Keskendub kõige tähtsamatele asjadele elus: armukadeduse teema läbib. See on Kaini ja Abeli kaasaegne lugu. Arst (Kain) ja kunstnik on Abel Sanchez. Analüüsitud ka kadedust ja kirge.
16.11.10
Ramiro de Maeztu- „Hacia otra Espana“ Arvamus on, et Hispaania peab oma mahajäämusest üle saama. Surm oli traagiline, tapeti vabariiklaste poolt.
Jose Ortega y Gasset võib tinglikult 98 aasta põlvkonnaga liita. Üks eredamaid mõtlejaid Euroopas selle sajandi esimesel poolel. Õppis Saksamaal filosoofiat. Oli kuni kodusõja puhkemiseni Madridi ülikoolis tegev. Asutas ajakirja „Revista de Occidente“ Kultuuri mõtestamine on tema peamine teene . Tema peateosed on tõlgitud kõikidesse suurematesse keeltesse. Õrtega arvates on massiinimene see, kes teeb nii nagu kõik teevad. Eliidiinimene on aga see, kes on rahutu ja püüdleb kuhugi , elu on otsinguline. Eliidiinimene võtab vastutuse selle eest, mis ühiskonnas toimub. „Elu ei peagi olema loogiline“, vastupidiselt sellele, mida suurem osa filosoofidest arvab.
„Meditaciones del Quijote“-1914
„Espana invertebrada“- Selgrootu Hispaania. Väidab, et Hispaania ühinemine on olnud pealiskaudne . Väidab, et teda häirib Hispaania vaimueliidi puudumine.
Selle põlvkonna kaks suurt luuletajat: Antonio Machado ja Juan Ramon Jimenez.
Machado: sündinud Sevillas, hariduse sai Madridis, kus õppis kirjandust ja filosoofiat. Oli Guatemalas ka diplomaadina. El Duero on väga tähtis Machado loomingus. Alustas modernismi vaimus, mis on sisuliselt hilissümbolism.
„Campos de Castilla“- 1912. Machado on kriitiline Hispaania mahajäämuse pärast, aga ikkagi läbib seda luuletust unistus paremast.
Elu lõpupoole muutub küllaltki filosoofiliseks, suureneb mõtterõhk luuletustes . Nagu Juhan Liivil.
22.11.10
Juan Ramon Jimenez- pärit Andaluusiast, elas ka mingi perioodi Madridis. Seotud Hispaania kirjandussüdamikuga. Jimenez lahkus Hispaaniast, oli Puerto Ricos, USAs, Kuubal. Sai Nobeli preemia. Mõtisklev-mediteeriv kallak on ilmne. Ei piirdu tavalise impressionismiga. „Platero ja mina“-1914. Ilmus eesti keeles 1989. Väga poeetiline nägemus inimese ja looduse vahekorrast. Luuletaja vestleb kogu raamatu jooksul eesliga, kujutab, kuidas eesel võiks kõike näha ja mida vastata. Püüab edasi anda, et inimene on looduse osa. Väga poeetiline, looduse ja loomulikkuse ülistus.
Ramon Maria del Valle-Inclan- päritolult galleeg, sündinud Santiago de Compostelas . Õppis õigusteadust. Oli mässueelne ja anarhistlik. Oma loomingus oli kriitiline. Üks kolmest kuulsaimast romaanikirjanikust sel ajal. Vastavalt aastaaegadele sonetid, neid läbib selline donjuanilik tegelane Marques de Bradomin. „Sonata de otono“- 1902 . Iga raamat annab erineva armastusloo. Väga kõrgetasemeline hispaania proosa. Tema looming põimib sotsiaalset intiimsega, igasuguseid teemasid tuleb sisse. Süveneb groteski võte. Kahtlemata on ta üks suurimaid groteskikirjanike Hispaania ajaloos. „Tirano Banderas“- 1926. Ladina-Ameerika teema, täpsemalt pole määratletud, mis maal tegevus toimus. Paneb aluse türanniteemalisele romaanile Hispaania kirjanduses. Tal on ka katse Hispaaniat mõtestada ja kujutada selle voorusi. Algul on tsükkel näidendeid „Barbaarsed komöödiad“ Tragikoomiline grotesk.
23.11.10
Azorin (Jose Martinez Ruiz) Sündis Alicantes, hiljem kolis Madridi. Erinev varasemast impressionismist, peenendatud aistingud ja muljed ümbritsevast. On mitmeid hispaanialikke teemasid käsitlenud. Nt on tema teos „La ruta de Don Quijote“.
Pio Baroja (1872-1956)- õppis arstiks, kuid ei praktiseerinud seda. Hakkas üsna vara kirjutama, ka ajakirjanikutööd tegema. „ Camino de perfeccion“ Peamiseks hoiakuks sai mäss. Püüab olla vaba kõigest, mis võõrandab inimese teadmisi. Ristiusu vastu väga ebausklik. Otsib vabadust, et säilitada endas inimlikkust. Äärmiselt lähedane Unamunole ja Machadole, vabaduse otsing. Tal on ligi 80 romaani.
Ramon Perez de Ayala. On olnud ka Hispaania suursaadik Inglismaal. Tähtis on usu ja teaduse vahekord.
Gabriel Miro- peamine on tema loomingus provintsielu. Aeglane proosa, väga detailirikas. Põgus kirikukriitilisus, teatud määral satiiriline hoiak. Tema loomingus on kaks tähtsamat teost „Nuestro padre San Daniel “ (1921) ja „El obispo leproso“
Ramon Gomez de la Serna- Pigem on ühendatud 98ndate aastate põlvkonnaga. Tema jagab juba sürrealismi asju. „Gregerias“- tema enda välja mõeldud sõna. Sama põhimõte, mis on luules, on nüüd ka tema proosas. Väga tugevasti Euroopa modernismi mõju all.
29.11.10
Jose Echegaray- insener, aga suuris kirjutada hulga teoseid. Peamiselt näitekirjanik. Sai Nobeli preemia (mõlemad Hispaania Nobeli preemia saajad on olnud näitekirjanikud) Ibseni eeskuju.
Jacinto Benavente (1866-1954), õppis õigust, menukas näitekirjanik (enam kui 150 näidendit) Nobeli kirjanduspreemia. Peamiselt komöödiaid, olustikulis-satiirilised näidendid, peamiselt proosas. Loomulik keelekasutus ja teatav psühholoogiline kallak. Peamised teosed on „Los intereses creados“ ja „La escuela de las princesas“
98. aasta põlvkonnast sai ka Juan Ramon Jimenez Nobeli kirjanduspreemia.. aga hiljem.
Generacion del 27. „27“, sest 1927. Aastal tähistati Gongora 300 surma-aastapäeva. See põlvkond elustas Gongora, kes oli unustusse vajunud. Kujundi kvaliteet oli oluline.
Federico Garcia Lorca- väga metafoorne luuletaja. Lorca on üks kõige enam mängitud näitekirjanikke. „Libro de poemas“ on esimene luuleraamat . Kasutab pidevaid kordusi. Tunnustas väga Gongorat.
Samuti oli väga oluline Vicente Alexandre .
Selles põlvkonnas on veel Jorge Guillen, Rafael Alberti, Pedro Salinas, Luis Cernuda, Gerardo Diego, Damaso Alonso (võib-olla rohkem tuntud kirjandusteadlasena) Ei saa öelda, et erilist ühtsust oleks, kohati isegi vastasseis.
23.11.10 Azorin (Jose Martinez Ruiz) 1873-1967 paistab silma viljaka loomingu poolest. Romaanid, esseed, jutustused. ,,Väikese filosoofi pihtimused`` (,,Las confessiones de pequeno filosofo``) ,, La ruta de Don Quijote`` 1905.
Pio Baroja 1872-1956 baski kirjanik. baski keel on poolrituaalne(õpitud). 1979. ,,Elizabide``, ,,Tee täiusele`` (,,Camino de perfeccion``) individuaalsus oluline, püüd looduse poole. Baskiainelised romaanid : ,,La casa de Aizgorri`` 1911. ,,Memorias de un hombre de accion``
Ramon Perez de Ayala(1881-1962) vaadetelt oli sarnane Ortega ja Gassettile. Looming intellektuaalse kallakuga, kultuuri ja looduse vahekord, pessimistlik hoiak, laadilt sarnane Unamunole ,,Belarmino y Apolonio``, ,,Tigre Juan`` ,,El curandero de su alma``. Gabriel Miro tardunud provintsielu aeglane detailirikas kujutamine. ,,El obispo leproso``
Ramon Gomez de la Serna (1888-1963) ,,Greguerias`` sürrealist. Püüe haarata alateadvust, kirjavahemärkidest loobumine.varajane avangarist hispaania kirjanduses. Sürrealism – psüühiline automatism, see mida mõte ei kontrolli. Spontaanne metafoor on peamine mõiste. ,,El doctor inverosimil``, ,,La viuda blanca y negra`` 1918. 1930. ,,Azorin``, ,,El Greco `` huumor pluss metafoor võrdub gregeriia.
30.11.10
Barca ,,Canciones``, ,,El primer romancero gitano`` 1928. ,,La casada infiel`` luulekogu ,,Poeta en Nueva York ``
esimese maailmasõja järel algab vabavärss, mis jätkub sürrealsimis ja järjest kinnistub.
Ignacio Sanchez Mejias ,,Divan(luulekogu) del Tamerit`` 1940

ultraism on ühendatav imagismiga, creacionism on ühendatud futurismi ja osalt ka sürrealismiga. Metapoeesia – hispaania postmodernistlikkus luules. Kuluralistlikku kallakut esindavad nii mõnedki 27` põlvkonna esindajad. Ruben Dario
Vallejo peamine uudsus oli erinevate tasandite ootamatu põimimine. Puhtakujuline metapoeesia. Kõrvuti vabavärsiga harrastas klassikalisi vorme.
Vicente Aleixandre sünd. 1898. loomingu alguses ekspressionistlik sürrealistlik kallak. ,,Pasion de la tierra`` 1935. alateadvuse abil metafooride ja kujundite loomine. ,,Espadas como labios`` 1942. vabavärsilised luuletused, pikk vabavärss. Tugev armastuse teema, mis kaasab alateadvust. Destruccion. Elujaatuse luule. ,,Historia del corazon`` 1977.sai Nobeli kirjandusauhinna.
Damaso Alonso kuulus 27` põlvkonda, milles siseselt said liikmed omavahel hästi läbi- 1898-1990.
kõige pühendunum kirjandusteadlane. ,,Hijos de la ira`` 1944.
14.12.10
Rafael Sanchez Ferloso sai 2004.aastal Cervantese preemia (mis asutati kohe pärast Franco surma, hispaaniakeelses kirjandusmaailmas kõige tähtsam auhind) Teos: „El Jarama“
Ana Maria Matute- sündis 1926 Barcelonas, pikka aega elanud Madridis. Üks kõige rohkem tunnustatud neorealismi esindajaid. Tuntuks sai ta romaaniga „Los Abels“ Viitab kodusõja temaatikale, vennatapule. „Los soldados loran de noche“- 1963. „La rampa“
Juan Garcia Hortelano- sünni-ja surmapaik Madrid . Töötas ametnikuna, õppis õigusteadust. Astus ka kommunistlikku parteisse. „Tormenta de verano“
Juan Gortisolo- 1931 sündinud. Palju vene keelde tõlgitud. „Juegos de manos“, #Duelo en el paraiso“, „La resaca“, „Fin de fiesta“
Juan Manuel Caballero Bonald- 1926 sündinud. Õppis kirjandusfilosoofiat Sevillas. Müütilisus. Päris tugev seksuaalne väljund. „El baile andaluz“- uurimus. Romaanid: „Toda la noche oyeron pasar pajaros“, „Un cielo ficicilmente azul“-1961.
Gonzalo Torres Ballester Ferrol- „Los gozos y las sobras“
Alvaro Cunqueiro- „Las Mocedades de Ulises“, „Un hombre que se parecia a Orestes“ Kasutas otseselt antiigi müüte.
Miguel Delibes - elas 90-aastaseks. „Las ratas“, „Cinco horas con Mario “
Juan Benet - põhiteos ja peamine kuulsusallikas (on ka film ) „Volveras a Region “ Suurtäht nimes viitab teatavale sümbolile, vbl allegooriale. Sümbolistlik realism. Müüdid.
Juan Marse- kodanluse ja ühiskonna autsaiderite vahekord, uuem kirjandus (pole enam kodusõjaga seotud) „Ultimas tardes con Teresa“, „Si te dicen que cai“, „La muchacha de pragas de oro“
Javier Marias- „Corazon tan blanco“
Julio Llamazares- „La lluvia amarilla“
1960-1970ndatel pole palju Hispaania kirjandust tõlgitud. Hispaania luules pole erilisi suurkujusid olnud pärast 28.aasta põlvkonda.
Näitekirjanikud: Antonio Buero Vallejo (üks nimekamaid Hispaania näitekirjanikke sõjajärgsel perioodil, Fernando Arrabal( 1932 sündinud, prantsuse keeles kirjutanud), Alejandro Casona.

.DOC Laadi alla originaalfail 24 lk · .doc · 116 allalaadimist

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 24 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2011-03-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti

116 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Liina104 Õppematerjali autor

Sissejuhatus Hispaania kirjandusse

hispaania kirjandus cervantes lope de vega calderon kuldajastu

Sarnased õppematerjalid

doc

Sissejuhatus Hispaania kirjandusse

HISPAANIA KIRJANDUS 1930-1939 (I etapp) A. Sepp · tegi päris esimese tõlke hispaania keelest · esimene otsetõlge 1934 Ibañes ,,Neetud maa" · 1938 ,,Vennatapu tallermaa" · Ibañes 1936 ,,Surnud käsivad" Aita Kurfelt (1901-1979) · esimene hispanist Eestis · uurija, tõlkija, hea keeleharidusega · õppis TÜ filosoofia teaduskonnas · teda aitas Karel Reitav, romanist · tõlkis esimese osa Don Quijotest 1939 · tõlkis ainult proosat Nõukogude aeg (II) · tugev tsensuur, peamiselt tõlgiti klassikuid

Kirjandus

doc

Maailmakirjanduse konspekt

90 novelli räägivad madalamatest ihadest, maistest. Boccacciot on jäljendanud mitmed Itaalia kirjanikud, renessansi kirjanikud, kirjutasid novelle. Nt Macuccoo ja Bandello. Elu lõpus kirjutas ka Petrarca eeskujul paar ladinakeelset teost. Lõpupoole on ka teos, mis on mõneti erinev, proosavormis "Corbaccio" (armastuse labürint). Kujutab naisi testmoodi, kui oma teistes teostes kujutab naises pigem vooruslikkuse asemel madalate kirgede kehastusena. Juan Manuel Hispaania kirjanik, kuulus kuninglikku perekonda, "Krahv Lucanour". 51 novelli, jutukogu. Zanri nimeks oli "ejemplo" (näide), sest seal ei olnud veel "novelasid" (novelljutustuse mõiste). On krahv, kellel on nõuandja, kes jutustab talle nõuandmise asemel õpetlikke lugusid, et tuua moraalseid näiteid. Petrus Alfonsi Hispaania juut, "Elutarkus"("Diciplina volutaris(?)"), ladinakeelne teos. Chaucer "Canterbury lood" on inglastele nagu eestlastel on "kalevipoeg". Loe

Kirjandus

docx

Renessanss kirjanduses

· Kolm osa: põrgu, puhastustuli, paradiis · Hakati väärtustama inimese välimust ja igas osas 33 laulu meelelist armastust · Sümboolsed numbrid: 3 ja 9 · 15. sajandil sai Itaalia üheks juhtivamaks ,,Uus elu" maaks moe alal · Ilmus 1292 · 16. sajandi teisel poolel levis Hispaania · Koosnes 31 luuletusest mood, · Kirjutatud itaalia keeles Üldisi jooni kunstis · Autobiograafiline teos · Areneb uute joontega arhitektuur, · Räägib Dante armastusest tema muusa maalikunst ja skulptuur Beatrice vastu · Arhitektuuris suureneb ilmalike ehitiste osatähtsus

Kirjandus

odt

Renessansi kirjandus

Selle protsessi alged hakkasid tekkima juba 12. ja 13. sajandil koos linnade tugevnemisega. Uuel pinnasel tekkis uus kultuur, mis väljendas eelkõige tekkiva kodanluse huve. Renessansi kuktluuri olulisimaks omapäraks on humanism. Kui senine maailmavaade oli olnud teoloogiline, siis renessansi ajal muutus see ilmalikuks ning humanistlikuks. Inimvaim, pääsenud kiriku kammitsaist, murdis skolastika raamid, kiriku hooldamisest vabanesid teadus, kirjandus ja kunst. Humanistid taotlesid luua uut kultuuri, mis lähtuks inimisiksuse vabadusest. Nad tunnistasid primaarseks maise elu, vastupidiselt keskajale, mil maist elu peeti ettevalmistuseks igavesele hauatagusele elule. Uue kodanliku ühiskonna vastuolud polnud veel välja arenenud, seega olid humanistid laiade masside esindajad. Usk inimese piiramatutesse võimetesse julgustas murdma kõike, mis seni oli takistanud teadust, maailmatundmist ja kunsti

Romaani kirjandus

docx

Maailmakirjandus II

Lektüüriks on vaja valida erinevaid autoreid erinevatest kultuuripiirkondadest ja ajajärkudest (inglise, prantsuse, hispaania, itaalia, saksa kirjandusest igaühest ühe autori teos + 1 teos omal valikul kogu nimekirjast). Kursuse peateemad 1. Keskaja ajaloolis-kultuuriline taust. Keskaja kirjanduse põhinähtused. Lääne-Rooma riigi lagunemisest V saj. – renessansi algus XV saj. Uute religioonide tulek ja levik kõrvuti vanade rahvaste ümberpaiknemisega Hispaanlaste jagelemine araablastega Ristiusk ja selle levitamine germaani hõimude poolt. See ei soosinud

Maailmakirjandus ii

doc

Maailmakirjandus II eksamikonspekt

võib muutuda loomaks jne). Inimene kuulub kokku loodusega. Aines on pärit Lõuna-Saksa aladelt, sarnane XIII saj loodud ,,Nibelungide lauluga" (Skendinaaviapärased nimed Sigvördr = Siegfried). On mõningaid erinevusi. Muistses germaani rahvaste luules puudub riim, on rõhkude korrapära, alliteratsioonid. ,,Edda" lauludega samal ajal levis skaldide luule(sarnased bardide ja filidega). Aeti taga täiust luules. Anglosaksi eepos ,,Beowulf" keskaja üks iidsemaid käsikirju (X saj algus). Kirj arv VII v VIII saj Inglismaal. Sündmused Taanis ja Lõuna-Rootsis. Mõnes episoodis kristlik sümboolika(võitlus kurjaga, märtrisurm). Rohkem kui 3000 värssi sellest kuidas kangelane võitleb lohedega. Tapab Grendeli, kelle eest tuleb kätte maksma tema ema, tapab sellegi. Lohed võiksid olla looduse salapära sümboliks, kui poeem ei rõhutaks nende kurjust. Teose II osas on 50 a möödunud.Tuleb uus lohe tema riiki kiusama, tapab lohe, saab tema varanduserahvale ja sureb haavadesse. 3

Kategoriseerimata

doc

Miguel de Saavedra Cervantes

.........7 Näidendid........................................................................9 Novellid.........................................................................12 Romaanid."Galatea"..........................................................14 "Persilise ja Sigismunda kannatused"......................................15 "Don Quijote".................................................................16 Cervantese panus maailmakirjandusse.....................................23 Kasutatud kirjandus..........................................................25 2 Sissejuhatus Valisin Miguel de Saavedra Cervantese kindlatel põhjustel. Esiteks lugesin tema raamatut kui kohustuslikku kirjandust. Teiseks oli minu etlemiskonkursi proosapala valitud Don Quijote 1 osast. Seeläbi sai raamat mulle väga lähedaseks. Leidsin, et Cervantes oli paras veidrik ega erinenud eriti Don Quijotest

Kirjandus

doc

Renessanss, barokk, klassitsism ning valgustusaeg

Hispaania renessansis oli tähtsal kohal romaan. Eriti arendas romaani edasi Hispaania renessanssi ajastu. Miguel de Cervantes Saavedra (1547-1616) sündis Madridi lähedal linnakeses Alcal de Henares, arsti perekonnas. Hariduse sai Madridis humanitaarkallakuga koolis, kus hakkas avalduma ka ta kirjanduslik anne. Töötas kardinali sekretärina ja peale seda läks Hispaania armeesse sõjaväkke, pidades seda tähtsaks. Ühes lahingus sai ta vasakust käest halvata, kuid pidas seda oma elu parimaks päevaks. Oli viis aastat Alzeerias mereröövlite käes vangis. 1580 pääses Hispaaniasse tagasi ning hakkas kirjandusega tegelema. Tema esimesed katsetused ei toonud edu, võiks öelda, et need olid halvad. Ta töötas kakskümmend aastat tavalise maksukoguja ning kroonu moonavarustajana, rännates ringi mööda Hispaaniat. Sealjuures pidi ta kaks korda vangis istuma

Kirjandus

Rohkem sarnaseid