Kordamine renessansi kontrolltööks (1)

5 VÄGA HEA

Kordamine renessansi kontrolltööks

Renessanss . - Sõna „ renessanss “ tähendab taassündi, antiikkultuuri taaselustamist. Sai alguse Lääne-Euroopas XIV- XVII sajandil. See murranguline pööre looduse, loomulikkuse, ratsionaalsete teadmiste ning vabamate inimsuhete poole tähistab ühtlasi uusaja algust. Humanism tähendab antiikkultuuri uurimist ja tutvustamist, ent alates Petrarcast hakkas humanism tähendama inimese ja inimlikkuse kaitset, inimese vabastamist kiriku, seisuslike normide, maise võimu orjusest . Humanistid: Petrarca , Boccaccio , Erasmus , Rabelais , Montaigne , Shakespeare ja Cervantes . Maadeavastused XV sajandi lõpus ja XVI sajandi alguses võimaldasid luua kujutlust maailmast kui tervikust, hakati idealiseerima pärisrahvaid ning Ameerika avastamisele ja vallutamisele järgnesid sõjad mõjusfääride pärast.

Dante Alighieri. - Dante kohta on öeldud, et ta seisis ühe jalaga keskajas , teisega renessansis. Dante oli esimene eurooplane, kes hakkas kirjutama rahvuskeeles. „Uus mahe stiil“ rõhutas armastuse filosoofilist käsitlust, tänu millele kujunes platoonilise armastuse ideaal, mida mõjutas tollal taaselustatud Platoni filosoofia, mille järgi maine elu oli üksnes kõrgema vaimse elu põgus peegeldus . Dante südamedaam oli Beatrice . Dante suurteos oli „ Jumalik komöödia“. See koosneb kolmest osast: „Põrgust“, „Puhastustulest“ ja „Paradiisist“. Igas osas on 33 laulu. Koos sissejuhatusega on laulude arv 100. Oma teose jaoks leiutas Dante koguni uue stroofivormi - kolmikvärsi tertsiini. Lisaks numbrisümboolikale on teoses ka värvidel oma tähendus (nt punane sümboliseerib halastust, armastust). Teost tuleks tänases päevas mõista kui filosoofilist poeemi, milles autor püüab näidata inimkonnale teed pimedusest ja pahedest vaimuvalguse ja moraalse terviklikkuse poole.

Francesco Petrarca. - Petrarca südamedaam oli Laura. Petrarca tähtsaim teos on „Laulude raamat“ ehk „Canzoniere“, mis jaguneb vastavalt kirjutamise ajale kahte ossa: „Madonna Laura eluajal“ ja „Pärast madonna Laura surma“, räägib armastuse pihtimusest. Teos pani alguse uusaegse lembelüürika sünnile. Petrarca luule on platoonilise armastuse võrdkuju. Petrarkistid on Petrarca luulekunsti ja armastusfilosoofia järgijad.

Mõisted. - platooniline-meelelisusest vaba, puhthingeline, tegelikkuses teostamatu, madrigal -lembeteemaline, naljatlev lühiluulevorm., pastoraal -idülliline karjaseelu kujutav kirjandus- või muusikateos; pastoraalne kirjandus-lamburikirjandus,
ekloog- karjaselaul , mis pärines juba Vergiliuse „Bucolicast“ ja oli enamasti kirjutatud kahe karjase dialoogina.

Sonett . - Sonett koosneb 14 värsist. Kõige olulisemad värsiread on 1., 8. ja 14. Sonetipärg on 15 sonetist koosnev sonetisari. Kolm soneti liiki: *itaalia ehk Petrarca sonett (4+4+3+3), riimiskeem on abba abba/abab abab cdc dcd /cde cde/cdc cdc. *prantsuse ehk Ronsard’i sonett (4+4+3+3), riimiskeem on abba abba ccd ede. *inglise ehk Shakespeare ’i sonett (4+4+4+2), riimiskeem on abab cdcd efef gg. Inglise soneti üht varianti nimetatakse Edmund Spenseri järgi Spenseri sonetiks, riimiskeem on abab bcbc cdcd ee. Sonette on kirjutanud: Dante, Petrarca, Cavalcanti, Pierre de Ronsard, V. Hugo, Baudelaire , William Shakespeare, V. Adams, B. Kangro , M. Under, G. Suits, V. Ridala, J. Sütiste.

Giovanni Boccaccio. - Novell sai oma žanrinime hiliskeskaja lühikese lõbusast itaalia rahvalikust lühijutust novella’st. Novelližanri algatajaks Euroopas peetakse Giovanni Boccacciot. Boccaccio teosed: „ Filocolo “, „Fiammetta“, „Fiesole nümfid“, „ Dekameron “. Boccaccio sai oma teoste jaoks süžeesid rahvajuttudest. „ Dekameroni “ novellide aluseks olid kohalikud anekdoodid, suulised pärimused ja elujuhtumised, mis toimusid Firenzes ja selle ümbruses. Boccaccio ümbritses oma novellid raamjutustusega. Jutustajaid on teoses 10: 7 neidu ja 3 noormeest. Seltskond lahkub linnast, sest möllamas on Must Surm. Teose pealkiri tähendab „kümnepäevakut“ või „kümne päeva raamatut“, mille Boccaccio tuletas kreeka keelest. „Dekameroni“ teemad on: munkade liiderlikkus, kohtunike äraostetavus, inimeste patud ja paljastamine ja kirikuteenrite satiiriline väljanaermine, armuiha ja armukadedus, abielurikkumine , petmine ja nöökimine. Teose satiir on suunatud selle abielu pihta, mis on majanduslik kokkulepe, mehe valiku ainuõiguse vastu ja naise tunnetevabaduse kaitseks. „Dekameron“ koosneb 100 novellist ja lugusid jutustati 10 päeva.

Chaucer ja Marguerite de Navarre . - Inglise uue aja kirjanduse isaks nimetatakse Geoffrey Chaucerit. Chauceri loomingu kaks perioodi on prantsuse periood ning itaalia periood. Prantsuse perioodil tõlkis ta „Roosiromaani“ ja matkis prantsuse õukonnaluule eeskujusid. Kulminatsiooniks sai siis „Hertsoginna raamat“. Itaalia periood tekkis aga vahetu kokkupuute mõjul itaalia kirjandusega, mil eeskujudeks olid Dante ja Boccaccio. Boccaccio teosest laenas Chaucer mahuka poeemi „Toylus ja Criseyde“ teema. Chauceri peateose nimi on „ Canterbury lood“. On püütud jäljendada Boccaccio „Dekameroni“. Marguerite de Navarre oli humanistlik naiskirjanik. Navarra kuninganna peateose nimi on „Heptameron“. Suurteose kirjutamisel on eeskujuks olnud Boccaccio „Dekameron“.

Luther, Eramus, More. - M. Luther kinnitas 1517. aastal Wittenbergi peakirikuuksele oma 95 vaidlusteesi, kus nõudis katoliku kiriku poolt nõutavate maksude tühistamist ning sellega algas ka reformatsioon . Reformatsioon tähendab usupuhastusliikumist (katoliku kiriku vastane). Lutheri suurim teene on Piibli tõlkimine saksa keelde, mis pani aluse ühtsele saksa kirjakeelele ja soodustas rahva haridustaseme üldist tõusu. Kuulsaim humanist oli Erasmus Rotterdamist. Tema kuulsaim satiir on „Narruse kiitus“, milleks on ainet andnud hiliskeskaja narrikirjandus. Eramus ei läinud Lutheri ideedega kaasa, kuna talle oli vastuvõetamatu usupuhastajate fanatism ja nn jumaliku ettemääratuse tees, mida protestandid ühena oma peatõdedest rõhutasid. T. More oli humanist, parlamendiliige, jurist . Tema peateose nimi on „ Utoopia “. Euroopa Liitu on võrreldud otsekui heaolulise Utoopia saarega, mille kallasteni kõik merehädalised (ja need, kelle häda nõnda suur ei ole) iga hinna eest ujuda püüavad.

M. de Montaigne. - M. de Montaigne oli filosoof ja literaat. Loomingu tähtsaim osa on „ Esseed “. See koosneb omavahel seostamata mõistklustest väga mitmesuguste filosoofiliste ning eluliste küsimuste üle. Montaigne arutleb kõikvõimalikel eluteemadel, kuid „Esseid“ ühendab eelkõige mõtisklus inimese elu mõtte ja õnne võimaluse üle.

Rüütli- ja pastoraalromaan. - Romaan omandas oma tänapäevase kuju alates XV sajandi teisest poolest. Renessansi enim viljeldud romaaniliik oligi rüütliromaan. Nende romaanide kangelaste rüütellikkus oli väga lähedane renessansi ideaalile terviklikest inimestest, kelles harmooniline välimus ja füüsiline võimekus langeb kokku vaimse ja kõlbelise täiuslikkusega. Samas kujunesid rüütliromaanid ka ajaviitekirjanduseks. Lamburiromaane ei viljeldud aga nii massiliselt kui rüütliromaane. Tegemist oli teadliku kokkuleppelise utopismiga. Rüütliromaanide seikluste ja tapluste virvarris polnud õigupoolest aega kurbuseks; lamburiromaan aga, vastupidi, pajatas peamiselt armastuse nukrusest ja valust, tõi sageli sisse traagilisi motiivi. Renessanssi tõi lamburiteema juba Boccaccio, kuid suurmoe algatas siiski Jacopo Sannazaro. Eufuism tähendab lillelist-ilutsevat stiili Lyly romaani peategelase Euphuese järgi.

F. Rabelais. - Rabelais oli renessansiaja suurim prantsuse prosaist. Rabelais’ peateos on „ Gargantua ja Pantagruel“. Võimsamalt kui ükski varasem või hilisem romaan kinnitab filosoofilis-sümbolistlik teos usku maisesse loodusesse ja looduse headusesse.

Kelmiromaan . - Kelmiromaan tekkis XVI sajandi keskel Hispaanias. Pikaro tähendab ’kelmi’ või ’petist’. Varaseim Euroopa kelmiromaan ehk pikareskne romaan on „Tormese Lazarillo elukäik“. Kelmiromaan paistab silma ajaloolise konkreetsuse poolest. Siit saab alguse uusaegne kaasajaromaan. Enamasti esitatakse minajutustusena ja jutustatakse poisi - või noorukiea seiklustest. Näitab, kuidas paheline ühiskond algselt puhast inimvaimu rikub ja inimest ennast alla käima sunnib. Esimeste kelmiromaanide tunnuseks oli seegi, et peategelane jutustas oma teenistusest mitme peremehe juures. Esimene romaanitüüp, mis realistlikus vormis hakkab kriitiliselt peegeldama ühiskonna elu. Satiiri peamine vahend grotesk.

Cervantes. - Erakordne elu: *arvatavasti ühele duellile järgnenud vahistamiskäsu tõttu läks kardinali saatjaskonnas Itaaliasse, *oli laevastikus ja võttis osa merelahingust türklaste vastu, sai raske haava, mis tegi ta vasaku käe halvatuks, *mereröövlid kaaperdasid laeva, millega ta koju sõitis, ning tema ja ta vend sattusid Alžiiri vangi, *sattus konflikti kirikuga ja heideti kogudusest välja, *suri vesitõppe Shakespeare’iga samal aastal. Teosed: „Don Quijote “, „Õpetlikud novellid“, draamad, luuletused ja poeemid. Cervantese peateos on „Don Quijote“. Don Quijote elukäik sümboliseerib lakkamatut vastuolu ideaalide ja tegelikkuse vahel.

Draama . - Itaalia algupärast rahvalikku teatrit nimetatakse commedia dell ’arteks. Näitetrupp koosnes elukutselistest näitlejatest. Koomika peamisteks allikateks olid kindlad tegelastüübid, kes kordusid näidendist näidendisse. Tegelased: Pantalone (vana himur sarvekandja, kes esindas Veneetsia kaupmeeskonda), Dottore (pedantlik ja tarbetult askeldav õpetalne, kes oli pärit Euroopa vanimast ülikoolilinnast Bolognast), Capitano (ärplev, tüüpkuju lähtus tollases Itaalias seiklevatest hispaania sõjameestest), džannid ( teenrid , suurimad publiku naerutajad), Arlecchino (veiderdav juhmard ja narr ühes isikus ), Brighella (kaval ja intriigitsev), Pedrolino, Pulcinella, Colombina (teenijatüdrukutest tuntuim, lõbus koketeeriv toaneitsi).

Inglise draama . - Inglise rahvusdraama kujunemise allikaks olid ühelt poolt hiliskeskaja rahvalikud moraliteed ja müsteeriumid, mida mängiti menukalt 16. saj lõpuni ning interluudiumid (lõbusad näidendid). Teiselt pool aga antiikdraama , mida hoogsasti tõlgiti ja jäljendati. Teater muutus enneolematult populaarseks Elizabeth I valitsemisajal. Shakespeare’i eelkäija on Christopher Marlowe . Marlowe tõi teatrilavale Fausti-müüdi.

W. Shakespeare. - W. Shakespeare oli Stratford -on-Avoni linnakeses, Inglismaal, sündinud näitleja ja dramaturg . Shakespeare kirjutas Elizabeth I ja James I valitsemisajal. Shakespeare’i komöödiad lähtusid sageli itaalia renessansi novellide populaarsetest süžeedest., valitsev teema on armastus. Shakespeare kirjutas peale komöödita veel tragöödiaid („ Othello “, „Kuningas Lear “, „Macbeth“, „ Hamlet “) ja tragikomöödiaid („Talvemuinasjutt“, „ Tormis “, „Cymbeline“). Kolm loominguperioodi: varane loominguperiood („Tõrksa taltsutus“, „Suveöö unenägu“, „ Romeo ja Julia“), teine loominguperiood („Othello“, „Kuningas Lear“, „Macbeth“) ja kolmas periood („Talvemuinasjutt“, „Cymbeline“, „Tormis“). „Hamleti“ loo algallikaks oli keskaegse ajalookirjutaja Saxo Grammaticuse ladinakeelne „Taani kroonika“. Tragöödia peamotiiv on surm. Romeo ja Julia lugu on pärit Bandello novellist. Armastuslugu sarnaneb Tristani ja Isolde looga . W. Shakespeare on kirjutanud 154 sonetti . Shakespeare pühendas oma sonetid naisele, keda nimetab tumedajuukseliseks, ülejäänud sonetid aga heledale sõbrale.

Lope de Vega . - Tema looming oli Hispaanias ainuvalitsev XVI sajani lõpul. Lope de Vega arvates ei sobinud antiikteatri põhimõtted Hispaanias, kus publik nõudis teistsugust, elavat ja liikuvat, kiire sündmuste arenguga vaheldusrikast teatrit. Samuti ei pidanud ta vajalikuks range piiri tõmbamist „kõrge“ ja „madala“ žanri vahele. Lisaks eelnevale pole tarvis kinni pidada mingeist aja- ja kohapiiranguist, sest need muudaksid näidendi kohmakaks ja kängitsetuks. Gracioso on Lope de Vega toodud püsiv tegelastüüp hispaania teatrisse. Veiderdaja, lopsakaid vanasõnu ja vaimukusi pilduv härrasmehe teener, kes kandis näidendisse huumorit ja satiiri. 3 Lope de Vega näidendit: „Fuenteovejuna“, „Sevilla täht“ ja „Rüütel Olmedost“.

.DOC Laadi alla originaalfail 4 lk · .doc · 133 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-05-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti

133 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

melanik Õppematerjali autor

1. Renessanss
2. Dante
3. Petrarca
4. Mõisted
5. Sonett
6. Boccaccio
7. Chaucer ja M. de Navarre
8. Luther, Erasmus, More
9. M. de Montaigne
10. Rüütli- ja pastoraalromaan
11. Rabelais
12. Kelmiromaan
13. Cervantes
14. Draama
15. Inglise draama
16. Shakespeare
17. Lope de Vega

Sarnased õppematerjalid

docx

Renessanss ja humanism kirjandus

Nähtus Autor Teos Tegelane Autobiograafia- L.Ariasto-Itaalia,kõrgreness, ,,Armunud Orlando"- Arlecchino- kirju A kelmiromaanid filosoofiline luule,näidendid M.Boiardo, Itaalia, riietus ja must minajutustusena, rooma komöödiate eepiline luule, poolmask, juhmard ja kujutas peategelase eeskujul,"Raevunud Orlando"- lõpetamata narr, tegelastüüp autobiograafiat poeem Rivaalitsevad rüütlid commedia dell`artes armuvad hiina keisri Auto(sakramentaal)- tütresse lühinäidend,sarnane miraaklitega,hispaania ,,Africa"- Petrarca keeles (püha toiming)

Kirjandus

docx

10klass - eesti keele arvestus - renessanss

ARVESTUS 1. Seleta lahti renessansi mõiste: Renessanss (ehk taassünd) - keskajale järgnev, antiigist ja loodusest mõjutatud vaimuliikumine eelkõige Lääne-Euroopas XIV-XVI sajandil. Renessansi sünnikohaks peetakse valdavalt Itaaliat, Firenzet. Perioodi kultuuri iseloomustanud ideed on pärit eelkõige Dante Alighieri ja Francesco Petrarca tekstidest. Tähtsal kohal oli humanism!!!!!!!!!!!!!!!!! inimene ei sõltunud enam nii palju kirikust, asju tehti enda, mitte jumala pärast individualism ja saamahimu.

Eesti keel

doc

Maailmakirjandus II eksamikonspekt

Maailmakirjandus II Keskajast klassitsismini Maailmakirjandus II Keskajast klassitsismini 1. Keskaja kultuuriline olustik · Pmst Lääne-Rooma riigi lagunemisest (5 saj) kuni renessansi alguseni (15. saj) · Keskaeg valmistas ette uusaegsete kultuuri ja identiteedi sündi. · Uute religioonide tormiline levik: kristlus, islam, budism. · Vanade rahvaste ulatuslik ümberpaiknemine, kokkupõrked, võitlused eluruumi tõttu. · Peamiselt germaani hõimud tungisid põhja ja idapoolsest Euroopast lõuna ja lääne poole (senistele Rooma riigi aladele) ja võtsid omaks ristiusu, mida innukalt paganate seas levitama hakkasid.

Kategoriseerimata

doc

Renessanssi konspekt

Renessanss 1 Kirjandust · Maailmakirjandus 1. koost J.Talvet · Danthe Alighieri "Uus elu" Tartu 1824 · Renessansi kirjanduse antoloogia Tallinn · Ploom,Ü. "Petrarca: moodsa inimese kriis", 1984 koost V.Alttoa "Looming" nr.3, 1991, lk.357 - 361 · Laanemäe,A. Kultuurilugu I Tallinn 2000 · Thomson,J. "Lääne tsivilisatsioon" Tallinn · Renessansiraamat Tallinn 1994 1997 · Talvet,J. Hispaania vaim Tallinn 1995 · Frank,B. "Cervantes";Tln

Kirjandus

doc

Renessanssi kokkuvõte 10. klass

on kelmiromaan. Esimene anonüümne kelmiromaan oli ,,Tormise Öazarillo elukäik". Autorid olid oma kaasaja suhtes kriitilised, eitasid togmaatilist usukummardamist. Kuldse sajandi kuulsaima kirjaniku Cervantese peateos on ,,Teravmeelne Hidalgo Don Qujote La Manchast". Selles parodeeritakse rüütleid. Peategelane Don Qujotel on kannupoiss kes erineb oma isandast mõistuse poolest. Tema südamedaamiks on Dulcinea. Daami nimel sooritab ta mitmesuguseid kangelastegusid. Inglise renessansi põhiliigiks on näitekirjandus. Suurim autor enne Shakespeare'i oli Christopher Marlowe. Tema tuntuimad tragöödiad on ,,Tämerlan Suur", ,,Malta juut", ,,Eduard II" ,,Doktor Faustuse traagiline lugu". Shakespeare´i (1564 1616) esimesse loomingperioodi kuuluvad põhiliselt komöödiad ja ajalookroonikad. Tuntuim tragöödia sellest ajast on ,,Romeo ja Julia" 1601-1607 on Shakespeare´i loomingu kõrgaeg, mil on kirjutatud tragöödiad"Hamlet" ,,Kuningas Lear", ,,Othello"

Kirjandus

docx

Maailmakirjandus II

Lektüüriks on vaja valida erinevaid autoreid erinevatest kultuuripiirkondadest ja ajajärkudest (inglise, prantsuse, hispaania, itaalia, saksa kirjandusest igaühest ühe autori teos + 1 teos omal valikul kogu nimekirjast). Kursuse peateemad 1. Keskaja ajaloolis-kultuuriline taust. Keskaja kirjanduse põhinähtused. Lääne-Rooma riigi lagunemisest V saj. – renessansi algus XV saj. Uute religioonide tulek ja levik kõrvuti vanade rahvaste ümberpaiknemisega Hispaanlaste jagelemine araablastega Ristiusk ja selle levitamine germaani hõimude poolt. See ei soosinud paganlikel uskumustel põhinevat rahvaloomingut, hävimine Euroopa mandril. Iirimaa, Island – ääremaad, müüdid levisid suust suhu Põhinähtused: kangelaslaulud ehk kangelaseeposed, rüütlikirjandus, Hispaania romansid, linnaluule ja-romaan, keskaegne draama 2

Maailmakirjandus ii

doc

Maailmakirjanduse konspekt

Pariis. (loe lisaks maailmakirjanduse õpikust lk 165-167) Paistab silma erilise stiili poolest. Ei kuulu mittemingisugustsse romaanizanritesse. Sellest on tehtud eraldi romaanitüüp. Kirjutab väga värvikalt ja tihti loodusest. Põhiline on grotesk. Võimuiha on välja naerdud. Teose piirjooned on rahvaraamatust, mis olid tol ajal mingid rahvajutud, mis ringlesid, autoreid ei tea. Tähtsamad olid pratsusmaalt ja saksamaalt. Hiiglaste lood. Itaalia renessansi rüütliteemaline eepika. Luigi Pulci oli kõige lähedasem rüütlieepostele. Bahtin tegi pingutusi, et näidata Rabelais'i rööd loomulikuna. Seob seda edasi karnevali kujunditega, rõhutab, et karnevali küigus pööratakse ametlik elu peapeale. Rollide vaheldumine elu kõiksuse taustal. Analüüsib üksikasjalikult söömise ja joomise jadasid. Kirjanduse karnevaliseerimine. Ametliku kultuuri lagundamine naeru abil on oluline.

Kirjandus

docx

Renessansi kirjandus

sajandil, avaldas suurt mõju Euroopa draamale, seal olid professionaalsed näitlejad, tekst improviseeriti näidendi käigus, olid kindlad tegelastüübid, tänapäevaga üsna erinev. 16. Niccolo Macchiavelli, olulisus, looming  Töötas poliitilistel ametikohtadel, rõhutas inimese reaalseid omadusi ehk kirgi ja puudutusi, tuntud teos “Valitseja”, elas 1469-1527 aastal. 17. William Shakespeare, olulisus, looming  Euroopa renessansi näitekirjanik, elas 1546-1616, tuntuimad teosed on “Romeo ja Julia“ ning „Hamlet“. 18. Kes olid humanistid tolle aja mõistes? Tuua välja humanismi olulised tunnused. Kuidas on selle mõiste sisu tänapäevaks muutunud?  Renessansiaaegsed õpetlased nimetasid end humanistideks.  Neid huvitas rohkem grammatika, kõnekunst, ajalugu, luulekunst ja eetika.  Nad olid keskaja õpetlaste vastandid.

Kirjandus

Rohkem sarnaseid