aiatööga ja kirjutama ümber käsikirju kloostri skriptoorjumis. Hiline rooma keisririigi aeg Hilise Rooma keisririigi ajal elasid arvukad mungad ja nunnad kas eremiitidena või kogukondadena kloostrites. Nende soov oli järgida Kristuse vaesust, tema kuulekust Jumalale ja tema pühendumust kõikidele inimestele. Kloostrite sisekorraldus oli väga erinev: osa kogukondi on pühendunud palvustele, teised tegelevad haigete ja vaeste abistamisega, misjoni- või haridustööga. Kuigi oli püütud kloostrielu ühtsustada, polnud Rooma riigi koostatud reeglitest üldist tunnustund võitnud üksi. Ühtsust tõid püha Benetictuse mungaelu eeskirjad. Püha Benedictus Püha Benedictuse eeskirjad said väga populaarseks aastatel 550-1150. Reeglite järgi oli munga elus kindel rutiin, alandlikkus ja distsipliin. Lahti tuli öelda kõigest isiklikust, lihasuretamist peeti uhkeldavaks, päev veedeti palvetades. Lugedes ja füüsilist tööd tehes. Tähtis oli kuulekus abtile
Inimesed ootasid jumalalt toetust, õigsust ja andestust oma tegudele. Suur kirikulõhe tekkis paavstist ja patriarhist, kes kuulutavad üksteise vastu vastastikku tagandatuks. Nad läksid omavahel tülli ja panid teineteise kirikuvande alla. See pani aluse vaenulikele lääne ja ida kirikutele. Esimene oli paavsti võimu all ning on tuntud kui katoliku kirik ja teine õigeusu ehk kreekkatoliku kirik allus patriarhile. Varane keskaeg hindas kloostrielu kristluse kõrgema, täiuslikuma vormina. Kloostreis säilitati ja paljundati endisaegset, sh antiigi kirjavara ja kirjutati kroonikaid. Tehti sõjaretkesid ja palverännakuid Palestiinasse Kristusega seotud paikadesse, see muutis vanu harjumusi, kuid suurendas muret hinge õnnistuse pärast. Kloostrisse mindi sellepärast, et endi patte lunastada ja rahu saada välismaailmast, mis neid segas. Nad jätsid maha kõik mis neid segas. Vaimuliku võimu esindaja oli paavst
docstxt/128617767157847.txt
luksuslikku elu. KLOOSTER: munkade või nunnade elupaik, keskaja esimesel poolel olid kloostrid peamised kultuuri keskused Lääne-Euroopas. ABT: mungakloostri ülem, ABTSISS: nunnakloostri ülem, MUNK: jumala teenimisele pühendunud ja sageli muust ilma elust eraldunud mees, elab kloostris, NUNN: jumala teenimisele pühendunud ja sageli muust ilma elust eraldunud naine, elab kloostris, PÜHA BENEDICTUS: oli itaalia munk ja rajas Monte Cassino ning kirjutas kloostrielu reeglid. Monte Cassino: Itaalia lõunaosas olnud kirik. 21. arutle mis võis põhjustada V sajandil Rooma riigi languse- Toimus Suur rahvasterändamine. Rahvasterändamise käigus tekkisid rooma aladele mitmed germaani riigid ja valitsesid germaani soost väepealikud. 476 aastal läks germaanlaste pealik Odoaker tülli Lääne-Rooma keisriga ja kõrvaldas ta. 22. Arutle kuidas sai võimalikuks Frangi valitsejate ja Rooma paavsti liit.(majordoomus,
Samuti ta korraldas oskuslikult maavalduste majandamist. Jumala teenimisele pühendunud ja sageli muust ilmaelust eraldunud meest nim. mungaks. Jumala teenimisele pühendunud naist nim. nunnaks. Mungad ja nunnad elasid eraldi kloostrites maisest elust lahtiöelnute ühine elupaik. Mungakloostri ülemaks oli abt, nunnakloostri ülemaks oli abtiss. Püha Benedictus rajas Itaalia lõunaosas Monte Cassino kloostri ja kirjutas selle jaoks kloostrielu reeglid. Nende reeglite järgijaid hakati nimetama benediktlasteks. Mungad pidid palvetama ja tegema tööd kloostri majapidamises, samuti end harima ja raamatuid ümber kirjutama. Uskmatute e. paganate hulgas levitasid ristiusku misjonärid. Misjon on ristiusu lähetamine mittekristlastele. Üha esimestest pääses ristiusk võidule Iirimaal, kus tegutses
Camille'ema, proua Raquini juures. Thérèse oli proua vennatütar, kelle vend oli talle kasvatada toonud pärast naise surma. Camille oli väiksena pidevalt haige, teda põetati kogu aeg, kooli teda ei pandud, seest proua Raquin oli veendunud, et kodust eemal poiss sureks. Sellises katseklaasis kasvas üles pea tundetu, igasuguste ihadeta noormees. Erinevalt oma põdurast poolvennast Camille'st, oli Thérèse sisemuses väga liikuv isiksus. Ta ei kannatanud seda kloostrielu, mis teda päevast päeva ümbritses, kuid tal polnud selle vastu midagi teha ja nii harjus ta sellega ja muutus endassetõmbunuks, samas kui Camille oli eluga täiesti rahul. Kui nad Pariisis ennast pudupoepidajatena sisse seavad ja Camille raudteevalitsuses tööd leiab, aeglustub nende elutempo veelgi. Kuni mängu tuleb Laurent, kes töötab samas kohas, kus Camille'gi. Ta on märksa mehisem kui Camille ja sündmuste arenedes tekib tal suhe Thérèse'iga, kelle jaoks see on õnne tipp.
muhameedlaste sissetungini Ibeeria ja seeläbi meresõidu ohustatuks muutumiseni. 2) Frangi riigis toimunud kohaliku maa-aadli areng ja järgnev esiletõus läbi majordoomuste võimu, mis viis Pippinite võimuletulekuni, Karolingide dünastia ja keisrivõimuni. See maaomanikest ratsaväele tuginev arengurida pani aluse läänidel ja üleminekule feodalismi. 3) Germaani riikide vägevate huvi alates 6. sajandist kristluse, kloostrielu ja pühaduse vastu, mis viis aadlikristluse tekkeni. 4) Bütsantsi all oleva katoliku kiriku halduse väljaarenemine, mis viis Pippinite najal aadlist sõltuva Kirikuriigi rajamiseni ja Bütsantsiga seotuse ületamiseni. Paljud varakeskajale omased suundumused lakkasid või pöördusid perioodi lõpul. 800. aastal võttis Karl Suur Lääne-Euroopas taas kasutusele keisritiitli ning Karolingide impeerium mõjutas suuresti hilisemat Euroopa ühiskondlikku arengut ja ajalugu
sooritada nägu Meka suunas, viis korda päevas; 3) almus rahaline annetus, millega moslem saab toetada vaeseid ja abivajajaid; 4) paast tähendab keeldu süüa ja juua aasta 9. kuul, s.o ramadaanil, päikesetõusust loojanguni; 5) palverännak Mekasse moslemi elu kõrghetk, mis peab toimuma kuuaasta viimasel kuul. 4. Mis on sakrament? Mitu sakramenti on? Sakrament on kiriku õnnistav toiming. Sakramente on 7 tükki. 5. Benedictuse kloostrielu reeglid 1) mungad peavad hoiduma isekusest ja kuuletuma kloostriülemale; 2) peab palvetama, õppima ja tegema füüsilist tööd; 3) tuleb loobuda kõigest isiklikust, nii omandist, kui ka omaenda tahtest. 6. Mis on klooster? Miks loodi? Klooster on kiriku, söögisaali, raamatukogu ja elukambrite kompleks, kus inimesed elavad rütmilises elutsüklis, harrastades majanduslikult kõige efektiivsemat ja Jumalale keskendumiseks sobivat eluviisi.
vasallidele sõjateenistuse eest maatükke(lään ehk feood) kasutada. Aja jooksul suurenes läänimeeste sõltumatus valitsejast. Feodaalsuhete areng nõrgendas kuningavõimu ja suurendas poliitilist ebastabiilsust. Varakeskajal hakkas kristlikus L.Euroopas dominerima katoliiklus. Kiriku 1 hiigelaegu oli paavst Gregorius Suure valitsemisperiood. Siis oli päevakajaline misjon ning paavsti autoriteedi kindlustus. Gregooruis pani aluse ka kloostrielu ühtlustamisele, asudes pooldama püha Benedictuse kloostrireeglit.Benedictus pööras tähelepanu munkade füüsilisele ja vaimsele tööle.Briti saartel üritati omavahel sobitada kristlik kultuur ja kohalik pärimus. 9.saj sai viikingite tegevus aktiivsemaks. Nende retked hõlmasid alasid P.atlandilt araabia maadeni. Pärast riikide teket ja ristiusu vastuvõtmist Skandinaavias hakkasid viikingite retked vaibuma. Nende eelkristlik kultuur on tuntud oma värvikate jumalate
TALLINNA ÜHISGÜMNAASIUM KESKAJA NAINE Referaat Tallinn 2011 Sissejuhatus Naiste elu keskajal polnud lihtne. 90% lihtrahvast elas maal ning seega oli vaja teha väga palju füüsiliselt rasket tööd nii meestel kui ka naistel. Tavaliselt oli naisel elu jooksul vähemalt 5-7 rasedust, mis kurnas neid vaimselt ja kehaliselt. Selle tõttu pidi naine ka enamuse oma elust tegelema lastega ning nende kasvatamisega. Naised jagati kolme rühma: neitsid, abielus ja lesed. See liigitus määras naiste elus palju ning eri gruppidesse kuuluvatel naistel olid erinevad kohustused. Abielu peeti väga tähtsaks. Ilma naiste tootva tööga poleks toime tuldud, neil oli väga suur osatähtsus. Levinuimaks naiste ametiks sai tavalisim teenijaamet. Nende palk oli oluliselt väiksem kui meestel ning vahel palgati neid seepärast ka rohkem. Vaesemad naised valisid raha teenimiseks lihtsama ning räpasema tee prostitutsiooni. Mõned naised otsustasi...
jutlustajavendadeks. Musta kuue järgi kutsuti neid mustadeks vendadeks. · Pühakutele oli tugev usk andnud jõudu vagaks eluks, kannatusteks ja märtrisurmaks. · Reliikvia pühakutega seostavad esemed. Vaimulikud ordud · Munklus tekkis 4. Sajandil Egiptuse kõrbes - Eremiitlus - Religioosne ühiselu, kloostrite rajamine · Millel põhines munklus? Pühaks saamisega saadakse taevariiki, tuleb loobuda maisest elust. · Kloostrielu = ingellik elu · Munkluse eesmärk? Enda pühaks muutmine, läbi palvete · Vaimulik ordu kogukondade ühendus, millel on kindel seadustik, liturgilised traditsioonid, eesmärgid, vaimsus. Benediktlased (benediktiinid) · Benedictus Nursiast (480-u.560), 529 asutas Monte Cassino kloostri · Must rüü · Uuendab kloostrielu reegleid töö ja palve · 1964. Euroopa kaitsepühakuks Tsistertslased
kirikuteenistusi Sakramendid(7): 1) ristimine 2) leer 3) armulaud 4) abielu 5) preestrikspühitsemine 6) pihtimine 7) matus Visitatsioonid: külaskäigud kohalikesse kirikutesse/kloostritesse, kontrollimaks piiskopkonna vaimulike tegevust 3. Kloostrikorraldus. Benedictus Nursiast, tegevus ja tähtsus: asutas oma kloostri, lõi uued kloostrireeglid, ühtlustas kloostrielu, valdav osa Lääne-Euroopa kloostreid elavad tema reeglite järgi. Benedictuse reeglite põhimõtted: peamiseks on alandilikkus ja distsipliin, lihasuretamisega uhkeldamine ei olnud lubatud, isekusest ja kõigest isiklikust lahtiütlemine, alluda kloostriülemale e abtile, kloostri vahetamine keelatud, töö tegemine kogukonna ülalpidamiseks, enese harimine Kuidas tema reegleid aja jooksul tõlgendati: suuremat rõhku pöörati jumalateenistusele ja
Aadlikud: Kuni 7 aastaseks saamiseni kasvati kodus, hiljem ranges sõjakoolis ( hiljem saatis isa poja kogenud aadli juurde) Isa valis poja hoidjaks ja kasvatajaks tavaliselt kõige tasakaalukama, arukama ja ustavama teenri, kes jäi poisi kõrvale sageli surmani. Samuti kuulus õigeks aadlikuks saamise juurde ka käitumisreeglite tundmine. Talupojad: Ülesandeks oli esimest kahe seisust ülalpidada. Ordud: Tsistertslaste (11.saj.) eesmärgiks oli kloostrielu reformimine ning Püha Benedictuse aegsete põhiväärtuste juurde tagasipöördumine. Nende elu oli kasin, kloostrid sisustatud ainult hädavajalikuga, allutatud rangele distsipliinile. Dominikaanid (13.saj.) Dominiiklasteks hakkasid peamiselt jõukate ja haritud perekondade liikmed. Dominikaanid hindasid kõrgelt haridust. Augustiinlased (13.saj.) kerjusmunkadena tegelesid kristliku hariduse edendamisega. Frantsiskaanid (13.saj
Algas ka religioosne ühiselu ehk kloostrite rajamine. Läände jõudis munkluse idee 4. sajandi II poolel. Erinevalt idast, kaasati see palju tihedamalt ühiskonnaellu. Munklus põhines põhimõttel, et usklikud peavad olema pühad.. Keskajal oldi kindlalt veendunud, et suurem osa inimkonnast on määratud igavesse hukatusse. Sellest pidavat pääsema vaid siis, kui anda kloostritõotus ehk kui loobutakse maisest elust, pääsetakse ka jumalariiki. Kloostrielu võrdus ingelliku eluga. Läbi palve oli aga jumalriik võimalik ka siinpoolsuses. Ka levis munkade hulgas juba antiikfilosoofiast pärit mõte, et ihu on hinge vaenlane. Aastal 529 rajab Benedictus Nursiast kloostri Monte Cassinosse ja paneb sellega aluse benediktlaste kloostrite levikule. Benedictuse reegli järgi peab valitsema tasakaal palve ja töö vahel ehk mungad pidid tegelema mõlemaga suhteliselt võrdselt. Munkadel tuli anda vaesuse, kasinuse ja kuulekuse vanne
Paavsti tähtsust rõhutati uhke riietuse, erilise paavstikrooni ehk tiaara ning üksikasjadeni välja töötatud õukondliku tseremooniaga. Munklus põhines põhimõttel, et usklikud peavad olema pühad. Keskajal oldi kindlalt veendunud, et suurem osa inimkonnast on määratud igavesse hukatusse. Sellest pidavat pääsema vaid siis, kui anda kloostritõotus ehk kui loobutakse maisest elust, pääsetakse ka jumalariiki. Kloostrielu võrdus ingelliku eluga. Läbi palve oli aga jumalriik võimalik ka siinpoolsuses. Ka levis munkade hulgas juba antiikfilosoofiast pärit mõte, et ihu on hinge vaenlane.
Mida pakkusid kloostrid keskaegsele inimesele? Sõna klooster tuleb ladina keelsest sõnast claustrum, mis tähendab"'suletud paika". See on kiriku, söögisaali, raamatukogu, elukambrite ja mõnikord ka muude hoonete kompleks, kus inimesed elavad rütmilises elutsüklis. Kloostrites elatakse kindlate seaduste järgi ülema abti juhatusel. Kloostri moodustavad Jumalakartlikud isikud, kes on ennast pühendanud Jumala teenimisele ja palvetamisele ning on andnud selleks vastava tõotuse. Munaga tõotus tähen das, et elama peab vaesuses, vallalisena ja tuleb alistuda oma ülemale. Naiskloostrite elanikke kutsuti nunnadeks, mehi munkadeks. Mungad pidid oma elu mööda saatma palves ja töös, sest töö ei lase hinge hukka minna. juba kella 2 paiku helisesid kloostri kellad, kutsudes munki palvetama. Mõnes kloostris palvetasid mungad päeva jooksul 7 korda. Juhul, kui munk palvetunnil oli näiteks põllul, siis jättis ta töö seisma, l...
Kontserdi retsensioon Kontsert, mida külastasin oli Helisev muusika. See toimus 3.detsembril Tartus Vanemuise Suures majas. Kontserdi üldeesmärgiks oli tuua publikuni lugu peategelasest Mariast, kes vahetas oma kloostrielu välja õpetajaameti vastu. Ta suundus õpetajaks paljulapselisse perre. Maria oli väga lõbus, täis elurõõmu. Pereisa oli laevakapten ja ema surnud. Peres oli karm kord ja palju reegleid. Mari üritas lastesse süstida samuti rõõmu, õpetades neid laulma ja nendega koos mängides. Algselt oli isa sellele kõigele vastu , kuid kui ta nägi, et lastel on niimoodi hea, sai ta aru , et lapsepõlv on elus väga tähtis ja on hea kui tema lapsed saavad seda nautida. Laste
feodaalkord, vasall, senjöör, feood, pärusvaldus, sunnismaisus, kirikukümnis, Karolingid, Karolingide renessanss, Vene õigus, kirillitsa, veetse, Kaardid lk. 74, 77, 93 ning 104. Feodaalkorra teke. Linnade allakäigu põhjused varakeskajal (erisused Põhja- ja Lõuna-Euroopa vahel). Talupoegade õiguslik seisund antiikajal ja varakeskajal (võrdlus). Keskaja kolm peamist seisust. Kiriku ülesehitus varakeskajal. Benedictuse kloostrielu reeglid (lk. 86). Ülevaade Karolingide renessanssist. Skandinaavia (vt. töölehte). Bütsants (vt. töölehte). Ristiusu vastuvõtmine Venemaal. Vana-Vene riigi lagunemise põhjused. Novgorodi tähtsus ja eripära. Küsimused õpikust: 1-2 lk. 79, Arutle ja analüüsi blokist 1 ning 6 lk. 121, Minevikust tänapäeva blokist 1-4 lk. 121. VASTUSED 476- Keskaja algus viimase Lääne-Rooma keisri Romulus Augustuluse võimult tõukamist 496- ristiusu vastuvõtmine , Chlodovech
vaimulikeordudesse ja kloostreisse, moodustades tolleaegse ühiskonna ideaali. Hilise Rooma keisririigi ajal elasid arvukad mungad ja nunnad kas eremiitidena või kogukondadena kloostrites. Nende soov oli järgida Kristuse vaesust, tema kuulekust Jumalale ja tema pühendumust kõikidele inimestele. Kloostrite sisekorraldus oli väga erinev: osa kogukondi on pühendunud palvustele, teised tegelevad haigete ja vaeste abistamisega, misjoni- või haridustööga. Kuigi oli püütud kloostrielu ühtsustada, polnud Rooma riigi koostatud reeglitest üldist tunnustund võitnud üksi. Ühtsust tõid püha Benetictuse mungaelu eeskirjad. Püha Benedictuse eeskirjad said väga populaarseks aastatel 550-1150. Reeglite järgi oli munga elus kindel rutiin, alandlikkus ja distsipliin. Lahti tuli öelda kõigest isiklikust, lihasuretamist peeti uhkeldavaks, päev veedeti palvetades. Lugedes ja füüsilist tööd tehes. Tähtis oli kuulekus abtile
eeskuju tegi eraku elu senisest populaarsemaks. Ilmnes, et askeetlikul liikumisel olid ka omad probleemid: nt see meellitas ligi asotsiaale, maksudest ja sõjaväeteenistusest kõrvalehoidjaid ning kurjategijaid. Veel Antoniose eluajal tekkisid esimesed kloostrid, kui lähestikku elavad erakud hakkasid kogunema ühistele jumalateenistustele (Claustrum lad. k avalikust elust eraldatud paik). Elu puhtuse ja vaesuse kõrvale tõusis kuulekus, kui kloostrielu kolmas põhivoorus. Kuulekust osutati kloostri juhatajale abtile/abtissile, samuti kloostrireeglile. Esimese kloostrireegli koostas egiptlane Pachomios umbes aastal 325. Kloostrid levisid kiiresti kogu Egiptuses ja sealt edasi Palestiinasse, Süüriasse ja VäikeAasiasse. Asutati ka nunnakloostreid. Idakloostri institutsioonile andis lõpliku kuju kirikuisa BasileiosSuur VäikeAasias. Erinevalt Pachomiosest nõudis ta eluaegset kloostritõotust, mis anti katseaja lõppedes
Benedictus Nursiast elas 5. ja 6. saj vahetusel mungana Itaalia kloostrites. Otsustas ise kloostri asutada. 529. a Monte Cassino klooster Apenniini mägedes. Peamine alandus ja distsipliin, kõigest isiklikust loobumine, kloostrit ei tohtinud vahetada. 1)Benedictuse kloostrireeglite populaarsuse kasv tänu Gregorius Suurele. Ta kuulutas Benedictuse pühakuks, kirjutas tema eluloo. 2)Tänu Karl Suurele, tema ja ta poja ajal võeti need Frangi riigis kloostrielu üldiseks aluseks. · Misjon e ristiusu ulatuslikum levitamine paganlikes maades. · Sai alguse Briti saartel (Iirimaal). Püha Patrick Lääne-Prantsusmaalt, 5. saj. Rajas mitu kloostrit, pööras olulise osa ristiusku. · Inglismaa kiriklikuks keskuseks sai Canterbury peapiiskopkond saare kaguosas. · Briti saartest sai oluline lähtekoht misjoniks germaanlaste hulgas. Briti mungad rajasid
Dogmaatilised erinevused lääne- ja idakiriku vahel: LäänekirikIdakirik *püha vaim lähtub isast ja pojast*püha vaim lähtub vaid isast *armulaual said ilmalikud vaid leiba*armulaual said kõik nii veini kui leiba *hapendamata leib*hapendatud leib *ristimärk 5 sõrmega*ristimärk 3 sõrmega *teenistus toimus vaid ladina keeles*teenistus oli lubatud kohalikus keeles *vaimulike vallalisus*vallalisus vaid munkadel Püha Benedictuse Monte Cassio kloostrielu reeglid: * munkade/nunnade elu jagunes töö ja palve vahel * kloostri elanik pidi vastuvaidlematult kuuletuma abtile (abtsissile) * füüsiline töö kloostris oli kohustuslik * kloostri elanikud pidid raamatuid ümber kirjutama 7 sakramenti: 1) ristimine 2) leeritamine 3) armulaud 4) pihtimine koos meeleparandusega 5) viimne võidmine 6) abielu sõlmimine 7) pühadesse seisustesse pühitsemine
rõhutati emakeelse jutluse tähtsust, nõuti vaimulikelt rangemaid elukombeid. 16.saj. algul tehti Liivimaal veel üks katse kirikuelu kindlamatesse rööbastesse lükata. Saare-Lääne piiskopid Johannes Orgas ja J. Kyvel hakkasid korraldama oma piiskopkonnas regulaarseid visitatsioone (kirikukatsumisi) ja sinodeid (vaimulike kogunemisi), kus andsid töpseid juhtnööre maarahva õpetamiseks. Koos ristiusuga jõudsid Liivimaale tsisterlased. Kuigi ordureegel nõudis neilt paikset kloostrielu ja üksinduses mediteerimist, osalesid just tsisterlased aktiivselt Liivimaa misjoneerimisel. Eestis rajasid mungad oma kloostrid Padisele ja Tartu lähistele Kärknasse. Tsisterlaste vahendusel jõudis maarahvani mõnigi uus põlluharimisviis, käsitööoskus, aiakultuur+ esimesed vesiveskid. vasallid tegid kloostritele rikkalikke annetusi, nii et peagi kujunesid tsisterlased ikkagi talupoegadelt kogutud andamitest elavateks suurmaavaldajateks. Sellega kaasnes paraku ka usuelu allakäik.
kristlikust kultuurist kui ka keldi keeles talletatud kohalikest pärimusest ja püüdsid neid ühtseteks tervikuks lõimida. Briti saartelt sai alguse ka ristiusu levitamine ehk misjon. Vaimulikud ordud Benediktiinid: · Varaseim munga- ja nunnaordu. · Rajaja Püha Benedictus Nursiast 529. aastal. · Peamine polnud mitte eraldatus ja üksindus, vaid elu korraldatus ühiskonnas. · Monte Cassino klooster. Tsiterlased: · Eesmärgiks oli kloostrielu reformimine ning Püha Benedictuse aegsete põhiväärtuste juurde tagasipöördumine, tegelesid aianduse ja loomakasvatusega. · Ordu asustati 1098. a. ja sai nime Citeaux' kloostri järgi Prantsusmaal. · Lähtusid Benedictuse reeglitest, kuid nõudsid oma liikmetelt luksusest loobumist, karmimaid kombeid ja järjekindlat füüsilist tööd. · Tsiterlased rajasid kloostreid asustamata maadele, et tõmbuda eemale ilmaelust.
Kriitiline kiriku suhtes, pani pahaks kiriku rikkust ja ilmalikku võimu. Katarid Jumal ja saatan lõid maailma koos. Inimene on maa peal saatana loodud kehas vangis. Jeesuke ei sündinud inimesena. Materiaalsed asjad pole tähtsad. Nad jagunesid täiuslikeks ja usklikeks. Inkvisitsioon ketserluse vastu võitlemiseks loodud kohus XIII saj alguses. Tegid enamasti dominikaanid. Ketsereid püüti õigele teele tagasi tuua või karistati. Tsistertslased Püha Bernard; range kloostrielu ja ülim askees; 13saj 500, 14saj 700; kloostrid pühendati Neitsi Maarjale; Eestis Padise; Valge rüü. Frantsisklased hall rüü; tuntuim on Franciscus; kerjusmungad; järgisid Jeesukest. Dominikaanid must rüü; Dominicus; meeldis jutlustada. Koraan Islami püha raamat, milles on kirjas Muhamedi kuulutused. Sunna Muhamedi elu ja tegevust kajastav pärimustekogu, Muhamedi sõnadele toetuv traditsioon.
Paavst Gregorius Suur- Tema ajal muutus kirikuliturgia. Vaimulike võimu märgiks kandis paavst mitrat. Ilmaliku võimu märgiks tiaarat. Kesk-It-st kujunes paavstidele võimu tugiala ja algas eemaldumine Bütsantsist ja Konstantinoopoli patriarhist. Kirikukümnis1/10 oma kasumist kiriku toetuseks katedraal- piiskopi kirik(toomkirik) visitatsioonpiiskopi kontroll kirikutes,koolides.misjonristiusu levitamine misjonärristiusu levitaja. Benedictuse kloostrielu reeglid: alandlikkus,distsipliin,loobuti kõigest isiklikust,allusi kloostriülemale, kloostrit ei tohtinud vahetada,öine ja päevane jumalateenistus,töötati majapidamises,harimine. Skandinaavia ühiskondbond-taluperemees,ting- kohalik rahvakoosolek,allting- maakonnakoosoled,komengkogukonnapealik,nim ka kuningaks ,trääl-ori. 9-11 saj viikingite saj. Skan jumalad: 2 perekonda:Aasid ja Vaanid. Odinsõja ja päiksejumal Thortaeva ja piksejumal,Frejrahu,jõukuse viljakus
tähtsust, Itaalia põliselanikkond nägi kirikus peamist ühendavat jõudu, piiskopi autoriteeti tõstis ka nende tihe liit Frangi valitsejatega. Gregorius Suur ja tema tähtsus ? Kristlaste vaimnejuht, rajas kloostreid, edendas ristiusu levitamist paganate seas, avaldas teoloogilisi kirjutisi, korraldas liturgiat, pani aluse ühehäälsele koorilaulule ehk Gregoriuse koraalile, kalendri reform Püha Benedictuse kloostrielu reeglid? Rajas Monte Cassino kloostri Apenniini mägedes 529, reeglid munkade jaoks oli peamine alandlikkus ja distsipliin, kloostrit ei tohtinud vahetada, mungad pidid end harima raamatuid lugedes, pidid osa võtma öisest ja päevasest jumalateenistusest ning töötama kloostri majapidamises Misjonärid? Ristiusu levitajad, Püha Patrick kristlik misjonär Iirimaal kelle tegevus osutus murranguliseks 5. Skandinaavia:
§15 Hiliskeskaegne kirik ja paavstlus Hiliskeskajal hakkas kiriku mõju vähenema. Osalt tulenes see ilmaliku võimu organisatsiooni tugevnemisest ja ilmaliku hariduse edenemisest, osalt aga kiriku enese aktiivsuse ja teojõu langusest- Hiliskeskajgse kiriku ajalugu võib periodiseerida järgmiselt: -paavstid Avignosis, 1305-1378 -suur kisma ehk kirikulõhe, 1378-1409 -kirikukogude aeg, 1409-1447 1305. aastal valiti paavstiks Clemens V nime all Bordeaux' peapiiskop. Itaalias valitsev segadus, mille olid põhjustanud sealsed vaenutsevad poliitilised rühmitused, sundis vastvalitud paavsti oma Rooma-asumist edasi lükkama, kuni sellest lõplikult loobus, jäädes resideerima Avignoni. Avignonis resideerimise ajal paisus paavstikuuria bürokraatlik aparaat enneolematult ning kuuria sissetulekud kasvasid tänu mitmesugustele maksudele. Paavstide elu muutus luksuslikuks ja nad ei tahtnudki naasta Rooma. Kuid see kutsus esile usklike protesti: tema Roomast...
saksltaste ja eestlastest koosneb märatsev rahvahulk, kes purustas kirku vara. Russow- kirikuõpetaja, kroonika autor, koell- kiriku õpetaja, katekismuse tõlkija, susi- tln linnakooli õüilane , vaimuliku kirjanduse tõlkija, wansadt- kiriku õpetaja, katekismuse koostaja. Ordud ja kloostrid keskaeg Liivimaal tegutses mitu vaimulikku ordut. Koos ristiusuga Liivim tsisterlased. Ordureegel nõudis neilt paikset kloostrielu ja üksinduses mediteemirimist, aga nad osalesid aktiivselt Liivimaa misjoneerimisel. Kloostrid paidesele ja kärknasse-eraldatud paigas ja tugevasti kindlustatud, ümber põllud, aiamaad-> munga elu lihtne, toidab end ise. Ilmselt ehitasid ka esimesed vesiveskid. Aristokraatliku loomuga, aadlikud. Vasallide annetused->tsisterlastest suurmaavaldajad- >usuelu allakäik.Kerjusmungaordud-kloostrid linnades, dominiiklased Tln ja Tartu, frantsisklased Viljandi, Tartu, Rakvere
asemele 1249. al. Püha Miikaeli klooster tegutses katoliiklikuna 1543. aastani, oli seejärel protestantlik hoolekandekeskus, kaotades 1599. aastaks sisuliselt kõik kloostrile omased tunnusjooned. Seejärel rajas Gustav II Adolfi käsul sinna esimene gümnaasium 1631. a-l. Tsistertslased ehk bernardiinid on saanud nime oma emakloostri Citeaux' (ld. k. Cistertium) nime järgi. Ordu asutati 1098. a., põhikiri võeti vastu 1119. a. Tsistertslaste eesmärgiks oli kloostrielu reformimine ning Püha Benedictuse aegsete põhiväärtuste juurde tagasipöördumine. Nad loobusid pärisorjade tööst kloostripõldudel ning asusid neid ise harima, tegelesid aianduse ja loomakasvatusega, harisid uudismaid. Nende elu oli kasin, kloostrid sisustatud ainult hädavajalikuga, mungad ja nunnad olid allutatud rangele distsipliinile. Tsistertslased kandsid halle rüüsid, mistõttu neid on kutsutud ka hallideks munkadeks. Tsistertslaste ordu munkadel oli Eestis kaks
taevasse ega põrgusse, tuleb piinelda kuni viimse kohtupäevani. Bulla – paavsti ametlik seisukoht Legaat – paavsti volitatud esindaja, kes ajab paavsti nimel asju teistes maades (nagu välisminister) Kuuria – paavsti õukond, kujunes kirikuelu keskvalitsuseks Benediktiinid – musta rüü, oluline on haridus, nende kloostrid kujunesid vaimuelu keskusteks Tsistertslased – valge rüü, tuntuim esindaja St. Bernard, range kloostrielu, askees inimvõimete piirini, piiridele, ääremaale suunatus, kloostrid ja alad pühendati Neitsi Maarjale, eraldi koori- ja ilmikmungad, suur kloostrivõrk Dominikaanid – must rüü, hariduse rõhutamine, võitlus ketseritega >inkvisitsiooni teke Fransisklased/fransiskaanid – pruun rüü, kasinus, elasid väga vaesetes oludes, kuulutasid jumalasõna lihtrahva seas; olid väga populaarsed rahva seas, sest olid vähenõudlikud ja lihtsad apostel – Jeesuse esimesed jüngrid; neid oli 12
usukommete (indulgentside müük, pihitool jm) asemel rõhutati sisemist usklikkust, kõlbelist käitumist, enesedistsipliini jm. Rahval peab olema vaba pääs piiblitõdede juurde Piibel tuleb tõlkida rahvakeelde. Ei vajata vaimulike tõlgendusi ,,Inimene saab õndsaks ainult usu kaudu" inimene ise oma usulisele tõele toetudes peab elus edasi jõudma, jumal toetab õigeid tegusid (mitte loota vaid jumala peale ISE (individualism)). ,,Kes töötab, ei tee pattu" mõte kaotas kloostrielu, vabatahtlik vaesuses elamine, pühapiltide ja reliikviate kummardamise jm. Jättis alles 2 sakramenti - ristimine ja armulaud. 6 Usupuhastuse ülekasvamine reformatsiooniks 1520 pani paavst Lutheri kirikuvande alla, usupuhastusliikumine asetati kirikust väljapoole 1521 Wormsi riigipäeval kuulutas keiser Karl V Lutheri lindpriiks see otsus muutis usupuhastusliikumise poliitiliseks
ettevalmistamisele surmajärgseks eluks. Selliseid mehi ja naisi kutsuti munkadeks ja nunnadeks. Nende ühised elupaigad oli kloostrid. Esilagu puudus kloostritel ühtne korrladus. Mõnel pool tegeldi range paastumise ja lihassuretamisega, teisal elati üsna vaba ja luksuslikku elu. Sellisesse olukorda tõi m,uutuse Itaalia munk püha Benedictus, kes raja Itaalia lõunaosas Monte Casino kloostri ja kirjutas sellele kloostrielu reeglid. Neis oli kindlaka määratud, et kloostrit juhib abt, kellele mungad peavad vastuvaidlematult kuuletuma. Munkadele oli ette nähtud kindel päevaplaan, mis sisaldas arvukaid palveid ja ka tööd kloostri majapidamises. Samuti pidid mungad end harima ja raamatuid ümber kurjutama. Kuna need reeglid polnud ülemäära karmid ega üksikasjalikud, siis said teised kloostrid neid hõlpsasti üle võrra ja oma vajadusel kohandada. Hakati ka uusi kloostreid rajama.
usukommete (indulgentside müük, pihitool jm) asemel rõhutati sisemist usklikkust, kõlbelist käitumist, enesedistsipliini jm. Rahval peab olema vaba pääs piiblitõdede juurde Piibel tuleb tõlkida rahvakeelde. Ei vajata vaimulike tõlgendusi ,,Inimene saab õndsaks ainult usu kaudu" inimene ise oma usulisele tõele toetudes peab elus edasi jõudma, jumal toetab õigeid tegusid (mitte loota vaid jumala peale ISE (individualism)). ,,Kes töötab, ei tee pattu" mõte kaotas kloostrielu, vabatahtlik vaesuses elamine, pühapiltide ja reliikviate kummardamise jm. Jättis alles 2 sakramenti - ristimine ja armulaud. 6 Usupuhastuse ülekasvamine reformatsiooniks 1520 pani paavst Lutheri kirikuvande alla, usupuhastusliikumine asetati kirikust väljapoole 1521 Wormsi riigipäeval kuulutas keiser Karl V Lutheri lindpriiks see otsus muutis usupuhastusliikumise poliitiliseks
Kerjusmungaordud- Kerjusmungaordud hakkasid tekkima alates 13.sajandi algusest vastureaktsioonina kirikuelu ilmalikustumisele ja ketserlusele. Paljudele ei meeldinud varasemate kloostrite (benediktlaste) liigne rikkus ja ilmalikele sarnanev elulaad. Samuti jäid maal asuvad kloostrid eemale 11.sajandist taastekkinud linnadest ja sealsest usuelust. Kerjusmunkadel ja ordudel ei tohtinud olla varandust, nad pidid elatuma füüsilisest tööst ja almustest ning ühitama kloostrielu usu levitamisega. Aja jooksul kerjusmungaordud järk-järgult kaugenesid totaalsest vaesuse põhimõttest (said annetustena maid ja varandusi). mungaordud, kelle seast suurima tuntuse ning mõju saavutasid dominiiklased. Alustanud põliselanike kaitsjaina, muutusid nad peagi suurmaaomanikeks, kes kasutasid oma valduste harimiseks põliselanike tööjõudu. Selleks, et neid paremini kristianiseerida, ohjes hoida ja tööle sundida, koondati nad erilistesse asulatesse, reduktsioonidesse
puhkepaigaks. VALGE DAAMI LEGEND Haapsalu toomkiriku lõunaseina külge ehitatud ümmarguse ristimiskabeli aknale ilmub augusti täiskuuöödel naisterahva kuju, keda on hakatud nimetama Valgeks Daamiks. See on üks esimesi Valge Daami legende, ülejäänud lähtuvad sellest algvarjandist. Ajal mil loss veel Saaremaa piiskoppidele kuulus, oli üks toomhärra, kes pidi rangete kloostrielu reeglite järgi elama, ühe kooripoisiks ümberriietatud naise enese juurde toonud. Kaua aega ei avastatud nende saladust; kui aga piiskop ükskord Haapsalusse tuli, tekkis tal kahtlus ja ta pani toime läbiotsimise. Kui toomhärrad parajasti kirikus viibisid, otsiti kahtlusaluste eluruumid läbi ja leiti, et see, keda siiani oli kooripoisiks peetud, kandis naisterõivaid. Piiskop kutsusotsekohe kokku toomkapiitli
elanikkonnast. Sel ajal leiti, et naised rikastavad ja säilitavad kultuuritraditsiooni ning seetõttu on nende töö majapidamises siiski väga tähtis. Keskajal naised ei kaitsnud end eriti üksikisikuna, vaid oli pigem mees kui perepea kogu pere heaolu eest väljas. Naise õlul oli suurelt osalt majapidamine ja laste kasvatamine. Haridus Keskajal said naised peamise hariduse kloostritest. Kloostrielu jagunes tööks, palveks ja lugemiseks. Mõned nunnad oskasid kaunilt kopeerida antiikaja käsikirju, kuna parimates kloostrites oli kirjalik kultuur juba enne karolingide aega nii arenenud. Naistel oli kloostrites ,,oma tuba", mis andis neile võimaluse lugeda, kirjutada ja õppida. Kloostrites sündis lugematul hulgal pühakute elulugusid. Nunnad
kasvatama ning vesiveskit kasutama. (Kloostrid elasid munkade kogutud annetustest; Naiskloostrid täitsid hooldusasutuste ülesandeid; Vasallid tegid kloostritele rikkalikke annetusi ning tsistertlastest said suurmaavaldajad, kes elasid talupoegadelt kogutud andamite abil.) 22. Millised peamised vahed olid tsisterlastel ja fransiskaanide mungaordul? 2p Tsisterlaste ordureegel nõudis neilt paikset kloostrielu ja üksinduses mediteerimist, aga frantsisklased püüdlesid suuremaale avatusele.Nende põhitegevuseks oli rahva vaimulik hooldamine, seepärast ehitati kloostritele avarad kirikud, et linnarahvas saaks osaleda jumalateenistusel 23. -Kas käsitöö tähtsus Liivimaa linnades oli suurem või väiksem kui mujal Euroopas? Miks? 2p Käsitöö tähtsus oli Liivimaa linnades veidi väiksem kui muljal Euroopas, sest
Iseseisev töö ajaloolise seiklusfilmi põhjal 1. Kirjutada välja 7-10 ajastule (Eesti keskajale) vastavat mõistet. Koostada näitelause. Munk – meessoost vaimulik, kes elas kloostris. Mungad elasid tsölibaadis, askeesis ja loobusid eraomandist. Nunn – naissoost vaimulik, kes elas kloostris. Kloostrielu oli naisele pere- ja abielu alternatiiv. Stift – piiskopkonna osa, kus piiskopile kuulus mitte ainult vaimulik, vaid ka ilmalik võim. Et maad kaitsta ning kohalikku haldust paremini korraldada, läänistasid piiskopid oma stifti maid vasallidele. Liivimaa maapäev – Liivimaa maahärrade ja seisuste kogunemine kõiki osapooli puudutavate küsimuste arutamiseks.
AJALOO KONTROLLTÖÖ 1) FEODAALNE KILLUSTATUS ajajärk varakeskajal Euroopas, kus puudusid tugeva keskvõimuga riigid ja riigivõimu teostasid monarhiga vasallisidemetes olevad kohalikud võimukandjad. Tihti olid riigid jagatud suhtelislet iseseisvateks valdusteks, tihti toimusid kodusõjad 2) RISTISÕJAD · Mõiste- Ristisõjad ehk ristiretked olid sari sõjakäike 11.13. sajandil ( 1096-1270 ), mis olid enamasti paavsti poolt organiseeritud · Sajandid- 11.13. sajandil ( 1096-1270 ) · Ajendid- 1) paavsti võimu laiendamine(paavst soovis ülemaailmset paavstiriiki) 2) Kaitsta kristlikku tsivilisatsiooni (peatada moslemite edasitung Euroopa suunas) 3) Majanduslik aspect (Saada ida rikkused enda kontrolli alla ) 4) Kirik ja feodaalid soovisid saada enda alla kaubateid 5) Taheti vabastada Püha Maa, kus oli kristuse haud · Tagajärjed- 1) Jeruus...
*armulaual said ilmalikud vaid leiba(hapendamata leiba) *armulaual said kõik nii veini kui leiba(hapendatud) *teenistus toimus vaid ladina keeles *vaimulike vallalisus *teenistus oli lubatud kohalikus keeles *vallalisus vaid munkadel Püha Benedictuse Monte Cassio kloostrielu reeglid: * munkade/nunnade elu jagunes töö ja palve vahel. * kloostri elanik pidi vastuvaidlematult kuuletuma abtile (abtsissile). * füüsiline töö kloostris oli kohustuslik. * kloostri elanikud pidid raamatuid ümber kirjutama 7 sakramenti: ristimine, leeritamine, armulaud, pihtimine koos meeleparandusega, viimne võidmine, abielu sõlmimine, pühadesse seisustesse pühitsemine Kiriku tähtsus varakeskajal:
Ordu liige pidi elama vaesuses, elatades ennast almustest või lihtsat tööd tehes. Fransisklaste näoli oligi tegemist kerjusmungaorduga. Franciscus kirjutas lihtsa ordureegli, mille paavst Honorius III bullaga kinnitas aastal 1223. Piduriks munkluse edasisele laienemisele sai religioosse ja ilmaliku elu ideoloogiline ja praktiline erinevus. Kõige suuremad lõhed tulenesid kloostrisüsteemi soovist kehastada täiuslikkust. Munkluse üks põhiline ideoloogia, et apostlite elu võrdub kloostrielu, ei pidanud enam paika. Uued tuuled, mis käivitusid kohe peale munkluse ,,kuldseid sajndeid" olid luterlik reformatsioon ja Rooma kirikupoliitika. Juba 12.-13. sajandi vahetusel oli paljude munkade kutse tulla kloostriseinte vahel välja, et aktiivselt jutlustama hakta. Nad püüdsid uut moodi organiseeruda, tegeledes aktiivselt misjoni- ja kuulutustööga. Ka kerjusordud valisid uue eluviisi: otse vastupidiselt benediktlikule stabilitas loci ideaalile, s.t
Ortodoksi kirik- õigeusukirik Ikoon- pühaku kiri. Hagograafia- pühakute elulood. Kirillitsa- vene tähestik. Rossia- territooriumi tähistamisel kasutusel olev nimetus. Družiina- vürsti peamise võimu tagaja. 17) Kes olid need isikud: Clodovech- esimene Frangi riigi kuningas. Karl Martell- Frangi riigi majordoomus. Pippin Lühike- Frangi riigi kuningas. Karl Suur- Frangi riigi kuningas. Gregorius Suur- paavst, esimene munk. püha Benedictus- munkade ja kloostrielu eestvedaja ning rajaja. püha Patrick- usukuulutaja Beda Venerabilis- Põhja-Inglismaa kloostri abt. Dionysius Exiguus- Itaalia munk ja õpetlane. Erik Punane- Norrast põgenenud pealik. Leif Eriksson- Eriku poeg. Justinianus I- (Bütsantsi) keiser Roomas. Kyrillos- kirillitsa autor. Methodius- glagoolitsa autor. Rjurik- pealik, Venemaa valitseja. Oleg- Rjuriku kaaskondlane. vürst Vladimir- Venemaa vürst. Jaroslav Tark- Venemaa valitseja.
ka ajutiselt Liivimaal viibivaid võõramaa kaupmehi ja laevnikke. Kui mustpea abiellus, sai temast enamasti Suurgildi liige. Käsitööliste gildi nimetati Väikegildiks. Gildidel olid oma traditsioonid, millega tugevdati liikmete ühtekuuluvustunnet ja näidati teistele linnaelanikele oma ühiskondlikku staatust. 8. Koos ristiusuga tulid Liivimaale tsistertslased, kellelt ordureegel küll nõudis paikset kloostrielu ja üksinduses mediteerimist, osalesid nad aktiivselt Liivimaa misjoneerimisel. Tsistertslaste vahendusel jõudis maahrahvani tõenäoliselt nii mõnigi põlluharimisviis, käsitööoskus või aiakultuur. Arvatavasti ehitasid tsistertslased ka esimesed vesiveskid. Kuna vasallid tegid kloostritele rikkalikke annetusi, kujunesid tsistertslased suurmaavaldajateks, kes elatusid vasallide annetustest, seetõttu algas ka usuelu allakäik
piiramise ajal põhjalikult ka Pirita kloostrit. Lisaks kloostrile hävitati ka lähedal asunud kloostriasula, mida kasutasid kloostri ilmalikud abitöölised ja kalurid. (Pirita kloostri kodulehekülg.) ,,Kna keskaegse Pirita kloostri arhiivist ja raamatukogust ei ole säilinud mitte midagi, võime ainult oletada, kuidas seal elati. Tõenäoliselt elati seal nagu Vadstenas, kuid täpselt ei tea me midagi" (Vello Salo). Niisiis pidi tõenäoliselt, keskaegse Pirita kloostri kloostrielu olema sama mis pregu kuna kloostri põhikiri oli ka siis selline nagu praegu. Birgitiini kloostrites keskajal õed kloostrist väljas põhimõtteliselt ei käinud, kuid mõnikord siiski reisisid (kodukohta, tistesse kloostritesse).Õed tegid käsitööd näiteks õmblustööd, ent ei müünud midagi vaid kinkisid. Pirital tõid toitaineid, küttepuid jms talunikud nendest küladest, mis kloostrile kuulusid. 3.2. Pirita kloostri taastamine
Keisririik püsis nime poolest. Olulist kriisi ei toonud rünnakud kaasa. Rooma riigi kultuur toimis, kuigi mandunud moel. Algas antiikkultuuri kristianiseerumine. “Piibel” tõlgiti ladina keelde (Vulgata). Formuleerusid ristiusu lõplikud tõed (Augustinus). Kujunes kristlik õpetus antiikkultuuri taustal (Cassiodorus), intellektuaalse kloostri idee. Algas kloostrielu 3. saj. Lõpust Egiptuses, kus kujunesid eremiitide kogukonnad. Põhiliseks tegevuseks sai askees. Lääneosas muutus kloostrielu aristokraatlikuks pelgupaigaks. Keskaegsele kloostrielule pani algus Benedictus Nursiast, kes asutas 526 Monte Cassino kloostri. Põhiteesiks sai mõõdukus ja kuuletumine kloostrireeglitele. Lõviosa kloostritest kõrgeskajani olid benediktlaste loodud. Antiigi langusperiood algas 6. saj. keskpaigal, peale seda kui Bütsantsi keiser Justinianus üritas Rooma riiki uuendada. Justinianus purustas vandaalid ning alustas goodi sõja ja üritas Hispaania vallutada. Allakäigule avaldasid mõju 6
elanikkonnast. Leiti, et naised rikastavad ja säilitavad kultuuritraditsiooni, nii et nende töö koduses majapidamises on väga tähtis. Naised ei kaitsnud ennast eriti üksikisikuna, nad olid pigem pere heaolu eest väljas. Naise õlul oli suurelt osalt kodune majapidamine. Haridus 4 Keskajal said naised peamise hariduse kloostritest. Kloostrielu jagunes tööks, palveks ja lugemiseks. Mõned nunnad oskasid kaunilt kopeerida antiikaja käsikirju, kuna parimates kloostrites oli kirjalik kultuur juba enne karolingide aega nii arenenud. Naistel oli kloostrites ,,oma tuba", mis andis neile võimaluse lugeda, kirjutada ja õppida. Kloostrites sündis lugematul hulgal pühakute elulugusid. Nunnad kirjutasid põlvest põlve tekste puhtalt ümber, võrdlesid neid algupärastega ja joonistasid ning kogusid antiikaja kirjutisi.
Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Pedagoogika aluste seminar Keskaja Naine Referaat nimi rühm Tartu 2010 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Sissejuhatus............................................................................................................................ 3 Naise elu keskajal................................................................................................................... 4 Poiste eelistamine................................................................................................................... 5 Haridus........................................
(feodaalne killustatus) Järkjärgult vormus keskajale tervikuna iseloomulik valtsemiskorraldus feodalism ning ühiskonna seisuslik kolmikjaotus (vaimulikud, sõjamehed, töötegijad). Varakeskajal hakkas kristlikus Lääne- Euroopas domineerima katoliiklus. Kiriku üks kõrgaegu oli paavst Gregorius Suure valitsemisperiood (590-604), mil tegeldi aktiivselt misjoniga ning kindlustus paavsti autoriteet. Gregorius pani aluse ka kloostrielu ühtlustamisele, asudes pooldama püha Benedictuse kloostrireeglit. Viimane pööras tähelepanu nii munkade vaimsele kui ka füüsilisele tööle. Omanäoline kloostrikultuur eksisteeris Briti saartel, kus püüti põimida kristlikku kultuuri ja kohalikku pärimust. IX sajandil muutus Euroopale nuhtluseks skandinaavlaste agressioon. Viikingite tegevus hõlmas alasid Põhja- Atlantilt araabia maadeni, mitmel pool kujunesid nende püsiasulad.
Euroopa I ülikool Itaalias Bologna talupoegadele eraldi koole polnud nende tulevik oli harida põldu alles 17. saj talupoegadele koolid vaimulikud ordud tsistertslased - 1098 kärknas ja padises tekib, sest osadele jääb mulje, et mungaordud on läinud rasva ( ei ole enam vaesuse ideaal) tugevasti kindlustatud osalesid aktiivselt Liivimaa misjoneerimisel, kuigi ordureegel nõudis neilt paikset kloostrielu ja üksinduses mediteerimist mungad pidid elama lihtsat elu ja end ise oma tööga toitma usuelu allakäik kloostrid asuvad linnast väljas mungad on eraldatud, saavad keskenduda jumala teenimisele palju põlde mungad ei harinud põldu (talupojad) tõid uusi põlluharimistehnoloogiaid kalakasvatused paiksus vs liikumine kerjusmungad dominiiklased - 1216
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
