e maastikkudes seestütlev maastikust maastikest e maastikkudest alaleütlev maastikule maastikele e maastikkudele alalütlev maastikul maastikel e maastikkudel alaltütlev maastikult maastikelt e maastikkudelt saav maastikuks maastikeks e maastikkudeks rajav maastikuni maastikeni e maastikkudeni olev maastikuna maastikena e maastikkudena ilmaütlev maastikuta maastiketa e maastikkudeta kaasaütlev maastikuga maastikega e maastikkudega ainsus mitmus nimetav õpetlikkus õpetlikkused omastav õpetlikkuse õpetlikkuste
Eesti keele käänded 1. nimetav 2. omastav 3. osastav 4. sisseütlev 5. seesütlev 6. seestütlev 7. alaleütlev 8. alalütlev 9. alaltütlev 10. saav 11. rajav 12. olev 13. ilmaütlev 14. kaasaütlev Ni-na-ta-ga käänded rajav-kelleNI olev-kelleNA ilmaütlev- kelleTA kaasaütlev- kelleGA
krt korter 4. Kombineeritud lühend mat-dr matemaatikadoktor n-ltn nooremleitnant Veaohtlike sõnade käänamine A M NIM. Tragi ema tragid emad OM. Tragi ema tragide emade OS. Tragi ema tragisid emasid SISSE. Tragisse emasse tragidesse emadesse SEES. Tragis emas tragides emades RAJAV. Tragi emani tragide emadeni NIM. Maitsev suhkur maitsvad suhkrud OM. Maitsva suhkru maitsvate suhkrute OS. maitsvat suhkrut maitsvaid suhkruid SISSE. Maitsvasse suhkrusse maitsvatesse suhkrutesse SEES. Maitsvas suhkrus maitsvates suhkrutes RAJAV. Maitsva suhkruni maitsvate suhkruteni NIM. Kirju juus kirjud juuksed OM. Kirju juukse kirjude juuste OS
o Tüvemitmuse puhul oleks kõige õigem tunnus poolitada, alaleütlev -le nt laps’i alalütlev -l o S-laadivahetusega sõnad on erandlikud. Nt köis-köiˇt, alaltütlev -lt „t“ tuleks seal poolitada. saav -ks o Kui ain os lõppeb sama vokaaliga, mis on tüvevokaal, rajav -ni siis on see lõputa osastav ehk lõppu ei saa eraldada, olev -na metsa- metsa. ilmaütlev -ta o Tüvevokaali kallale ei tohi kunagi minna! kaasaütlev -ga o Sisseütleva käände puhul proovi läbi rööpvormid, nt lühike vorm oleks „kujutisse“, kus käändelõppu pole, sest „s“ kuulub tüvesse
Nimetav-kes?mis Omastav-kelle?mille Osastav-keda?mida Sisseütlev-kellesse?millesse? Seesütlev- kelles?milles? Seestütlev-kelleks?milleks? Alaleütlev-kellele?millele? Alalütlev-kellel?millel? Alaltütlev-kellelt?millelt? Saav-kelleks?milleks? Rajav-kelleni?milleni? Olev-kellena?millena? Ilmaütlev-kelleta?milleta? Kaasaütlev-kallega?millega?
pähklit pähkleid kellesse?millesse? Sisseütlev kuhu? pähklisse pähklitesse Seesütlev kelles?milles?kus? pähklisse pähklites Seestütlev kellest?millest?kuhu? pähklist pähklitest Alaleütlev kellele?millele?kuhu? pähklile pähklitele Alalütlev kellel?millel?kus? pähklil pähklitel Alaltütlev kellelt?millelt?kust? pähklilt pähklitelt Saav kelleks?milleks? pähkliks pähkliteks Rajav kelleni?milleni? pähklini pähkliteni Olev kellena?millena? pähklina pähklitena Ilmaütlev kelleta?milleta? pähklita pähkliteta Kaasaütlev kellega?millega? pähkliga pähklitega
Määratakse: 1. käändelõpp 2. mitmuse tunnus 3. sufiks(id) 4. tüvi Käändelõpp: Ainsus Mitmus Nimetav -- -- Omastav (tüvevokaal) Selle metsa (a-tüveline) järve (e-tüveline) paksu (u-tüveline) vaasi (i-tüveline) Osastav: lõputa kanarbikke seda metsa sid kaabusid -d tuld -t redelit (i)d redeleid Saav -ks näite/ks Rajav -ni maja/ni Olev -na maja/na Ilmaütlev -ta maja/ta Kaasaütlev -ga maja/ga Mitmuse tunnused de-mitmus: -d (mitmuse nimetav) majad -de majade majades -te seinte seintel lühike ehk i-mitmus: -i õpikuis -e õnnelikel -u jalul
KÄÄNETE TABEL Käände nimi Küsimus Näide: ains ; 1. NIMETAV Kes? Mis? 2. OMASTAV Kelle? Mille? 3. OSASTAV Keda? Mida? 4. SISSEÜTLEV Kellesse? Millesse? 5. SEESÜTLEV Kelles? Milles? 6. SEESTÜTLEV kellest? Millest? 7. ALALEÜTLEV kellele? Millele? 8. ALALÜTLEV Kellel? Millel? 9. ALALTÜTLEV Kellelt? Millelt? 10. SAAV Kelleks? Milleks? 11. RAJAV Kelleni? Milleni? 12. OLEV Kellena? Millena? 13. ILMAÜTLEV Kelleta? Milleta? 14. KAASAÜTLEV Kellega? Millega? mitmus PEAKÄÄNDED KES SA OLED? KELLE OMA SA OLED? KEDA SA OTSID? SISEKOHAKÄÄNDED - SSE -S - ST VÄLISKOHAKÄÄNDED - LE -L
6. Seestütlev elatiiv kellest? millest? autost autodest 7. Alaleütlev allatiiv kellele? millele? autole autodele 8. Alalütlev adessiiv kellel? millel? autol autodel 9. Alaltütlev ablatiiv kellelt? millelt? autolt autodelt 10. Saav translatiiv kelleks? milleks? autoks autodeks 11. Rajav terminatiiv kelleni? milleni? autoni autodeni 12. Olev essiiv kellena? millena? autona autodena 13. Ilmaütlev abessiiv kelleta? milleta? autota autodeta 14. Kaasaütlev komitatiiv kellega? millega? autoga autodega
SISSEÜTLEV KELLESSEGI KUMMASSEGI SEESÜTLEV KELLESKI KUMMASKI SEESTÜTLEV KELLESTKI KUMMASTKI ALALEÜTLEV KELLELEGI KUMMALEGI ALALÜTLEV KELLELGI KUMMALGI ALALTÜTLEV KELLELTKI KUMMALTKI SAAV KELLEKSKI KUMMAKSKI RAJAV KELLENIGI KUMMANIGI OLEV KELLENAGI KUMMANAGI ILMAÜTLEV KELLETAGI KUMMATAGI KAASAÜTLEV KELLEGAGI KUMMAGAGI
Alaleütlev Kellele? Millele? Kuhu? Kassile, tarretisele Kassidele,tarretistele Alalütlev Kellel? Millel? Kus? Kassil, tarretisel Kassidel, tarretistel Alaltütlev Kellelt? Millelt? Kust? Kassilt,tarretiselt Kassidelt, tarretistelt Saav Kelleks? Milleks? Kassiks,tarretiseks Kassideks, tarretistek Rajav Kelleni? Milleni? Kassini, tarretiseni Kassideni, tarretisten Olev Kellena? Millena? Kassina, tarretisena Kassidena, tarretisten Ilmaütlev Kelleta? Milleta? Kassita, tarretiseta Kassideta, tarretisteta Kaasaütlev Kellega? Millega? Kassiga, tarretisega Kassidega, tarretisteg
5.Seesütlev/ Kelles?Milles?Kus? / rattas ( ainsus ) ratastes rattais ( mitmus ) 6.Seestütlev/ Kellest?Millest? / rattast ( ainsus ) ratastest rattaist ( mitmus ) 7.Alaleütlev/ Kellele?Millele? / rattale ( ainsus ) ratastele rattaile ( mitmus ) 8.Alalütlev/ Kellel?Millel? / rattal ( ainsus ) ratastel rattail ( mitmus ) 9.Alaltütlev/ Kellelt?Millelt? / rattalt ( ainsus ) ratastelt rattailt ( mitmus ) 10.Saav/ Kelleks?Milleks? / rattaks ( ainsus ) ratasteks rattaiks ( mitmus ) 11.Rajav/ Kelleni?Milleni? / rattani ( ainsus ) ratasteni ( mitmus ) 12.Olev/ Kellena? Millena? / rattana ( ainsus ) ratastena ( mitmus ) 13.Ilmaütlev/ Kelleta? Milleta? / rattata ( ainsus ) ratasteta ( mitmus ) 14.Kaasaütlev/ Kellega? Millega? / rattaga ( ainsus ) ratastega ( mitmus )
millesse? autosse; autodesse 5. Seesütlev (inessiiv) küsimused kelles? milles? autos; autodes 6. Seestütlev (elatiiv) küsimused kellest? millest? autost; autodest 7. Alaleütlev (allatiiv) küsimused kellele? millele? autole; autodele 8. Alalütlev (adessiiv) küsimused kellel? millel? autol; autodel 9. Alaltütlev (ablatiiv) küsimused kellelt? millelt? autolt; autodelt 10. Saav (translatiiv) küsimused kelleks? milleks? autoks; autodeks 11. Rajav (terminatiiv) küsimused kelleni? milleni? autoni; autodeni 12. Olev (essiiv) küsimused kellena? millena? autona; autodena 13. Ilmaütlev (abessiiv) küsimused kelleta? milleta? autota; autodeta 14. Kaasaütlev (komitatiiv) küsimused kellega? millega? autoga; autodega Eesti keeles puudub akusatiiv ehk sihitav kääne, selle asemel kasutatakse nimetavat, omastavat ja osastavat käänet. Mõnedel omasõnadel on võimalik moodustada sisseütleva käände lühivormi, nt keresse ~ kerre.
Seestütlev kellest? millest? kust? rattast ratastest e rattaist Välis-koha 7. Alaleütlev kellele? millele? kuhu? rattale ratastele e rattaile käänded 8. Alaltütlev kellel? millel? kus? rattal ratastel e rattail 9. Alaltütlev kellelt? millelt? kust? rattalt ratastelt e rattailt 10. Saav kelleks? milleks? rattaks ratasteks e rattaiks Ni-na-ta- 11. Rajav kelleni? milleni? rattani ratasteni ga käänd- 12. Olev kellena? millena? rattana ratastena ed 13. Ilmaütlev kelleta? milleta? rattata ratasteta 14. Kaasaütlev kellega? millega? rattaga ratastega Eesti keele 14 käänet NIMISÕNAD OMADUSSÕNAD ARVSÕNAD ASESÕNAD kes? mis? missugune
Glossimine Lühendid: 1 esimene isik 2 teine isik 3 kolmas isik ABE abessiiv e ilmaütlev kääne ABL ablatiiv e alaltütlev kääne ACT aktiiv ADE adessiiv e alalütlev kääne ALL allatiiv e alaleütlev kääne COM komitatiiv e kaasaütlev kääne COND konditsionaal e tingiv kõneviis ELA elatiiv e seestütlev kääne ESS essiiv e olev kääne FUT futuurum e tulevik GEN genitiiv e omastav kääne ILL illatiiv e sisseütlev kääne IMP imperatiiv e käskiv kõneviis IMPS impersonaal e umbisikuline tegumood INE inessiiv e seesütlev kääne INF infinitiiv e tegevusnimi JUSS jussiiv e möönev kõneviis KPV komparatiiv e keskvõrre LOC lokatiiv NEG negatsioon e eitus NOM nominatiiv e nimetav kääne PART partitiiv e osastav kääne PASS passiiv PL pluural e mitmus PRS preesens e olevik PST minevik PSV positiiv e algvõrre PTCP partitsiip e kesksõna Q küsimuse partikkel/marker QUOT kvotatiiv e kaudne kõneviis S substantiiv e nimisõna SG singular e ainsus SPV superlatiiv e üliv...
Kaashäälikute alaliik sulghäälikud: k, p, t, g, b, d Käänded Nimetav - küsimus: kes? ; mis? Omastav - küsimus: kelle? ; mille? Osastav - küsimus: keda? ; mida? Sisseütlev - küsimus: kellesse? ; millesse? Seesütlev - küsimus: kelles? ; milles? Seestütlev - küsimus: kellest? ; millest? Alaleütlev - küsimus: kellele? ; millele? Alalütlev - küsimus: kellel? ; millel? Alaltütlev - küsimus: kellelt? ; millelt? Saav - küsimus: kelleks? ; milleks? Rajav - küsimus: kelleni? ; milleni? Olev - küsimus: kellena? ; millena? Ilmaütlev - küsimus: kelleta? ; milleta? Kaasaütlev - küsimus: kellega? ; millega? Muutumatud sõnad Muutumatud sõnad jagunevad määr-, kaas-, side- ja hüüdsõnadeks. Määrsõna väljendab aega, kohta, teoviisi, hulka jms või annavad sõnale või lausele tähendusvarjundi. (Loen sinu artikli läbi.) Määrsõnad jagunevad koha-, aja-, viisi-, hulga- ja mõõdu-, määra- ning seisundimäärsõnadeks
-lt pesalt, suurelt, maalt pesa/delt, suur/telt, 9. Alaltütlev: kellelt? millelt? maa/delt 10. Saav kääne: kelleks? milleks? -ks pesaks, suureks, pesa/deks, suur/teks, maaks maa/deks ni-na-ta-ga- KÄÄNDED 11. Rajav: kelleni? milleni? -ni pesani, suureni, pesa/deni, suur/teni, maani maa/deni 12. Olev: kellena? millena? -na pesana, suurena, pesa/dena, suur/tena, maana maa/dena -ta pesata, suureta, pesa/deta, suur/teta, 13
millelt? kust? lammas/te/lt e õnnelike/lt lamba/i/lt saav kelleks? õnneliku/ks lamba/ks õnnelikku/de/ks milleks? lammas/te/ks e õnnelike/ks lamba/i/ks rajav kelleni? õnneliku lamba/ni õnnelikku/de milleni? lammas/te/ni e õnnelike lammas/te/ni olev kellena? õnneliku lamba/na õnnelikku/de millena? lammas/te/na e õnnelike lammas/te/na
alt; keskelekeskelkeskelt; juurdejuuresjuurest; kättekäeskäest; järelejärel järelt;vahelevahelvahelt; äärdeääresäärest. Mine ukse juurde. Seisa ukse juures. Tule ukse juurest ära. Hiir jooksis kapi alla. Hiir on kapi all. Hiir jooksis kapi alt välja. omastav Üle Läbi , Ümber Me läksime üle tänava. , osastav Keset Vastu Mööda , Piki , Mööda teed sõitis auto. kuni, rajav Kuni Me jalutasime kuni sillani. Ajakaassõnad , omastav Jooksul , Eest () Pärast Eel Aja jooksul haavad paranevad. Päikeseloojangu eel oli soe. , osastav Enne , Pärast Pärast tööd läksime jalutama. Enne õhtut ärge mind oodake. , seestütlev Saadik , Peale , Alates Ootan sind kella kolmest saadik. Sellest päevast peale ma enam ei suitseta. Põhjus ja otstarbekaassõnad. (, ) , omastav Pärast, tõttu , ,
Saaremaa või Luksemburgi pindala võrra suurem kui tänapäeval. Juurdepääs avamerele on Eesti jaoks oluline poliitiline eelis. 1857. aastal Johann Woldemar Jannseni asutatud ajaleht Perno Postimees pöördus lugejate poole sõnadega: «Tere, armas Eesti rahvas!», mis kuulutasid sümboolselt rahvusliku ärkamisaja. Eesti elanikud esmakordselt hakkasid teadvustama ennast eestlastena. 1918. aastal oli välja kuulutatud tähtsaim riiki rajav dokument iseseisvusmanifest. See oli mõeldud kõikidele Eesti rahvastele ning ütles, et «kõik Eesti vabariigi kodanikud, usu, rahvuse ja poliitilise ilmavaate peale vaatamata, leiavad ühtlast kaitset vabariigi seaduste ja kohtute ees» ning «vabariigi piirides elavatele rahvuslikele vähemustele... kindlustatakse nende rahvuskultuurilised autonoomia õigused». Pärast oli jälle tegemist kaartitega. Need näitasid kohalikke rahvaid umbes
5. Seesütlev kelles? milles? autos autodes 6. Seestütlev kellest? millest? autost autodest 7. Alaleütlev kellele? millele? autole autodele 8. Alalütlev kellel? millel? autol autodel 9. Alaltütlev kellelt? millelt? autolt autodelt 10. Saav kelleks? milleks? autoks autodeks 11. Rajav kelleni? milleni? autoni autodeni 12. Olev kellena? millena? autona autodena 13. Ilmaütlev kelleta? milleta? autota autodeta 14. Kaasaütlev kellega? millega? autoga autodega
4. sisseütlev kellesse? millesse? kuhu? sepasse seppadesse 5. seesütlev kelles? milles? kus? sepas seppades 6. seestütlev kellest? millest? kust? sepast seppadest 7. alaleütlev kellele? millele? kuhu? sepale seppadele 8. alalütlev kellel? millel? kus? sepal seppadel 9. alaltütlev kellelt? millelt? kust? sepalt seppadelt 10. saav kelleks? milleks? sepaks seppadeks 11. rajav kelleni? milleni? sepani seppadeni 12. olev kellena? millena? sepana seppadena 13. ilmaütlev kelleta? milleta? sepata seppadeta 14. kaasaütlev kellega? millega? sepaga seppadega Pööramine Eesti keeles on neli kõneviisi: 1.Kindel-tunnust ei mole 2.Käskiv-tunnus gu, ge, ge, 3.Tingiv-tunnus ksi, ks 4.kaudne-tunnus vat Aegu on 2: 1.Oleviktunnus b, va, 2.Minevikk-lihtminevik, täisminevik, enneminevik:
Luua mitte asjatundjate kitsale kildkonnale, vaid kogu rahvale- see oli Glinka eesmärk. Kaasaegset kompositsioonitehnikat valdas Glinka silmapaistvalt, vaatamata sellele, et ta oli peaaegu iseõppia. Glinka loomingus on kesksel kohal ooperi "Ivan Sussanin" ning "Ruslan ja Ludmilla". Glinka sümfoonilisel pärandil on vene muusikaajaloos samasugune tähtsus kui tema ooperitel: sellega algab vene sümfoonilises muusikas küpsusaeg. Tema kõige silmapaistvam ning rahvuslikke traditsioone rajav sümf. teos on "Kamaarinskaja". Sellele järgnesid "Valss- fantaasia" ning avamängud "Aragoonia hota" ja "Öö Madriidis". Need on temperamentsete tantsudega koloriitsed pildid Hispaania olustikust. 15.veebruar 1857 Glinka haigestus äkki ja suri. Ta maeti Berliini surnuaiale. Hauale asetati plaat, millele oli kirjutatud: MIHHAIL VON GLINKAIMPERAATORLIK VENE KAPELLMEISTER.
seesütlev inessiiv In heas sepas seestütlev elatiiv El heast sepast alaleütlev allatiiv All heale sepale alalütlev adessiiv Ad heal sepal alaltütlev ablatiiv Abl healt sepalt saav translatiiv Trl heaks sepaks rajav terminatiiv Trm hea sepani olev essiiv Ess hea sepana ilmaütlev abessiiv Abess hea sepata kaasaütlev komitatiiv Kom hea sepaga Muud käänded Rahvusvaheline termin eestikeelne vaste lühend näide Instruktiiv viisiütlev INSTR lehvivi hõlmu
karjuma. Nende kolme nimed olid: Tegusõna Nao, Nimisõna Nao ja Omadussõna Nao. Kui kolm Naod oli hullumajja viidud ,jalutasid teised kooli õpilased edasi. Kui eksikurisoon läbi sai istusid kõik tagasi bussi ja sõitsid tagasi kooli. Järgmisel päeval ei läinud üksiki Nao kooli, sest 14 Naod jäid haigeks ja nende nimed olid: Nimetav,Omastv,Osastav ,Sisseütlev,Seesütlev,Seestütlev Alaleütlev,Alalütlev,Alaltütlev,Saav,Rajav,Olev ,Ilmaütlev ja Kaasaütlev. Ja üks oli oma iseloomu muutnud endisest heasüdamlikust Naost oli saanud kuri ja õel Nao, tema nimi oli Sidesõna Nao. Ühel päeval mõtles Sidesõna vallutada linna. Ta alustas koolist, kus ta vallandas kõik õpetajad ja hakkas ise lapsi õpetama. Sidesõna õpetas neile kuidas joosta,kuidas teha koerust,kuidas varastada jne. Järgmisena vallutas ta poe kus ta hakkas müüma ainuld halbu asju. Üheksa päeva pärast oli Sidesõna
mille jooksul ta kirjutas mitmeid raamatuid õendusest ja pani aluse mitmele õendusteooriale, mida ka praegu laialt kasutatakse. Üks tema tuntumaid trükiseid on 1960 aastal avaldatud Basic Principles of Nursing Care, mis on ka tõlgitud mitmetesse keeltesse. Tema märkimisväärsed tööd on toonud talle rohkem kui üheksa doktori aukraadi ja mitmeid nimekaid auhindu. Henderson suri 1996, olles 98 aastane. 2. ÕENDUSTEOORIAD Virginia Hendersoni õenduskäsitlus ja –kirjeldus oli teed rajav töö, mis on kogu õendust oluliselt mõjutanud. Hendersoni elus oli kolm suurt mõjutajat, mis ajendasid teda rajama oma õendusteooriaid. Esimeseks teguriks oli tema refereering õenduse aluste õpikust, mille käigus ta mõistis õendustegevuse täpsest defineerimisest. Teiseks oli tema osalus National Nursing Council konverentsil 1946ndal aastal. Viimane kui kõige olulisem tegur oli tema rahulolematus ANA (American Nurses Association) poolt kirja pandud definitsiooniga. 2.1
seesütlev inessiiv In heas sepas seestütlev elatiiv El heast sepast alaleütlev allatiiv All heale sepale alalütlev adessiiv Ad heal sepal alaltütlev ablatiiv Abl healt sepalt saav translatiiv Trl heaks sepaks rajav terminatiiv Trm hea sepani olev essiiv Ess hea sepana ilmaütlev abessiiv Abess hea sepata kaasaütlev komitatiiv Kom hea sepaga Muid käändeid Rahvusvaheline termin eestikeelne vaste lühend näide Instruktiiv viisiütlev INSTR lehvivi hõlmu
Kelles? Milles?, Seestütlev moodustatakse üldiselt -'s Kellest? Millest?, Alaleütlev (ülakoma + s) abil. Sõnadele, Kellele? Millele?, Alalütlev mille lõpus on juba - Kellel? Millel?, Alaltütlev -s, lisatakse ainult ülakoma. Kellelt? Millelt?, Saav Mitmuse moodustamiseks Kelleks? Milleks?, Rajav lisatakse reeglina nimisõnale Kelleni? Milleni?, Olev lõpp: -s, -es. Ainsusel ei Kellena? Millena?, Ilmaütlev lisata mingit lõppu. - Kelleta? Milleta?, Kaasaütlev Kellega? Millega? Keelte võrdlus Tegusõna vormistik Pöörded on ainsus ja mitmus. Pöörded on ainsus ja mitmus.
Luua mitte asjatundjate kitsale kildkonnale, vaid kogu rahvale see oli Glinka eesmärk. Kaasaegset kompositsioonitehnikat valdas Glinka silmapaistvalt, vaatamata sellele, et ta oli peaaegu iseõppia. Glinka loomingus on kesksel kohal ooperi "Ivan Sussanin" ning "Ruslan ja Ludmilla". Glinka sümfoonilisel pärandil on vene muusikaajaloos samasugune tähtsus kui tema ooperitel: sellega algab vene sümfoonilises muusikas küpsusaeg. Tema kõige silmapaistvam ning rahvuslikke traditsioone rajav sümf. teos on "Kamaarinskaja". Sellele järgnesid "Valssfantaasia" ning avamängud "Aragoonia hota" ja "Öö Madriidis". Need on temperamentsete tantsudega koloriitsed pildid Hispaania olustikust. TÄHTSAMAD TEOSED 3 ooperit"Ruslan ja Ludmilla",(1842) "Ivan Sussanin" (1836) "Vürst Holmski" (1840) Laulud ja romansid "Lahkumine Peterburist", (12 romanssi) jne. Kammerteosed ja instrumentaalteosed: Nokturn klaverile ja harfile, sonaat vioolale ja klaverile jne. Sümfoonilised teosed:
Jälgi hoolega kõiki omadussõnu) Lõpud: nimetav - *Käänded: omastav - osastav -t (-sid), -da sisseütlev -sse, -de, -he, -ha, -hu seesütlev -s seestütlev -st alaleütlev -le alalütlev -l alaltütlev -lt saav -ks rajav -ni olev -na ilmaütlev -ta kaasaütlev -ga Pöördsõnad Verbi tüve puhta vormi leiab: oleviku eitus (ei taha), ainsuse käskiva oleviku 2. pööre (sina tee) Tüve leiab ma-tegevusnimest, milles –ma jäetakse eraldmata -nud on isikulise tegumoe minevik, -tud on umbisikulise tegumoe minevik Umbisiksus on alati markeeritud (nagu minevik) Tunnused:
*keegi õnnestub, ebaõnnestub > kellelgi õnnestub, ebaõnnestub midagi LAENAMINE Laenud on iga keele sõnavara loomulik osa. Laenata on mõtet, kui oma keeles sõna puudub. kruiis, servis, marketing, workshop Tsitaatsõnad kirjutatakse kursiivis: värsked croissant’id, show’le *ümber vaatama > ümber tegema, muutma, revideerima *koosoleku päevakorda lülitama > koosoleku päevakorda võtma jõudma + rajav kääne, nt *Saade jõuab teieni kell 15.45 > Saade algab kell 15.45. *Tänu kiiruse ületamisele …> Kiiruse ületamise tõttu… LOOGIKAVEAD *Tunnustuseks kaaluka panuse eest eesti ülikooli rajamisel vermiti ülikooli 300. aastapäevaks J. Skytte ja P. Põllu näoprofiiliga juubelimedalid. *Osavõtjaid tuli Tartust, Võru- ja Valgamaalt ning teistest Eesti linnadest. *Jõudes Soome, tuli meile vastu minu tädi mees.
iseõppia. vene muusikaajaloos samasugune tähtsus kui tema Glinka loomingus on kesksel ooperitel: sellega algab vene kohal ooperi "Ivan Sussanin" sümfoonilises muusikas ning "Ruslan ja Ludmilla". küpsusaeg. Tema kõige silmapaistvam ning rahvuslikke traditsioone rajav sümf. teos on "Kamaarinskaja". Sellele järgnesid "Valss-fantaasia" ning avamängud "Aragoonia hota" ja "Öö Madriidis". Need on temperamentsete tantsudega koloriitsed pildid Hispaania olustikust.
3) Osastav Keda? Mida? Nt: vihikut 4) Sisseütlev Kellesse? Millesse? Nt: vihikusse 5) Seesütlev Kelles? Milles? Nt: vihikus 6) Seestütlev Kellest? Millest? Nt: vihikust 7) Alaleütlev Kellele? Millele? Nt: vihikule 8) Alalütlev Kellel? Millel? Nt: vihikul 9) Alaltütlev Kellelt? Millelt? Nt: vihikult 10) Saav Kelleks? Milleks? Nt: vihikuks 11) Rajav Kelleni? Milleni? Nt: vihikuni 12) Olev Kellena? Millena? Nt: vihikuna 13) Ilmaütlev Kelleta? Milleta? Nt: vihikuta 14) Kaasaütlev Kellega? Millega? Nt: vihikuga Eesti keele jätkusuutlikus: Ma arvan, et eesti keele tähtsus riigis väheneb. Näiteks ainult eesti keelega enam hakkama ärisektoris ei saa. Sest juba praegu on eesti keele kõrval tõusnud vene ja inglise keel. Narvas olles on selline tunne nagu oleksid Venemaal
4. SOOME KEELE KÄÄNDED Soome keeles on 15 käänet, kusjuures enamik käändelõppe on põhiliselt samad kui eesti keeles. Täiesti erinev on kaasaütleva moodustamine, kuid vähe sarnasust on ka mõnedel teistel mitmuse käänetel.7 Rajav kääne (kelleni? milleni?) puudub soome keeles. Sellele vastab tavaliselt sisseütlev või alaleütlev + saakka ~ asti, näit. metsään saakka (~asti), `metsani', iltaan saakka (~asti) `õhtuni', rajalle asti `piirini'. Põhikäändeid on soome keeles kolm: ainsuse omastav ja osastav ning mitmuse osastav. Nende varal saab moodustada kõik ülejäänud käänded. Ainsuse nimetavat põhikäänete hulka ei arvata, sest see pole aluseks teiste käänete moodustamisel. Soome keele käänded8:
Guten Morgen! Tere hommikust! die Schule, -n - kool Guten Abend! Tere õhtust! das Konzert, -e - kontsert Gute Nacht! Head ööd! nach Hause - koju Auf Wiedersehen! Nägemiseni! Head aega! zu Hause - kodus Tschüs od.Tschüss! Nägemiseni! (kõnekeeles) wann - millal Bis dann! Nägemiseni! (kõnekeeles) wieder - jälle bis kuni, -ni (rajav kääne) auch ka, samuti um acht (Uhr) kell kaheksa zusammen - üheskoos um ein Uhr = um eins kell üks sicher kindel; kindlasti gehen minema schon - juba Wie geht es? Kuidas läheb? leider - kahjuks zur Arbeit gehen tööle minema erst alles, äsja spazieren jalutama fertig - valmis
või s. Vältevahelduslik- muutub ainult välde. Tugevas-sõna hääldatakse pikemalt ja rõhulisemalt. Nõrgas-sõna hääldatakse lühemalt ja vähema intensiivsusega. Astmevahelduseta-sõnade käänamisel või pööramisel ei muutu sõna tüvehäälikud ega välde. Vokaalivaheldusega mitmuse osastav. Leppasid>leppi. MIDA? Semantlised käänded: Sisekohakäänded:sisseütlev,seesütlev,seestütlev. Väliskohakäänded: alaleütlev, alalütlev, alaltütlev. Erikohakäänded: saav, rajav, olev, ilmaütlev, kaasaütlev. Tuumkäänded:nimetav, omastav, osastav, lühike sisseütlev. Lauseliige kellele on tegevus suunatud sihitis. Paradigma-ühe sõna kõik võimalikud muutevormid. (kõik käändevormid) Isikuline tegumood- näitab, et tegevuse sooritaja on lauses väljendatud. Tüvisõna- ühe tähendust kandva elemendiga sõna.Tüvisõna-sõna, millele pole lisatud tuletusliidet, tunnust jne.
Kirjastajana-pidas Hermann põhiülesandeks muusika huviliste varustamist nootidega(eesti kannel, koori ja kooli kannel jne). Kirjaniku ja luuletjana-ta andis välja palju luulekogumikke, kirjutas näidendeid, ta koostas ka esimesena Eesti kirjanduse ajaloo",alustas ka eesti entüklopeedia väljaandmist. Keeleteadlasena-andis välja õpikuid"eesti keele grammatika ja ,,eestikeele lauseõpetus", tema võttis kasutusele ka plajud käänded(saav,rajav,ilmaütlev), elu oma viimased aastad töötas ta TÜ eestikeele lektorina. Heliloojana- oli ta üsna produktiivne, tema teoste täpne arv on teadmata, tõenäolislt küündib 1000, enamik koorilaulud, paljud tema laulud olid väga populaarsed ja on siiamaani(Minge üles mägedele). Tema laulu loomingit iseloomustab muretus, optimism, lõbus meeleolu, naiivne ilutsemine. Ta katsetas ka ooperiga, 1908 valmis neljavaatuseline lauleldus(Uku ja Vanemuine), aastaid oli vanemuise koorijuht
Elts. Esitati ainult Hector Berliozi ja Maurice Raveli teoseid. Hector Berliozi teostest esitati Avamäng ,,Korsaar", ,,Armastusstseen" dramaatilisest sümfooniast ja ,,Romeo ja Julia". Maurice Raveli teostest esitati ,,seherezade"(kolm poeemi metsospranile ja orkestrile) ja ,,Valss". Louis Hector Berlioz (1802-1885) oli prantsuse romantiline helilooja. Tema ilmumine Euroopa muusikaellu 19.sajandi 30ndail aastail oli mitmeski suunas uusi teid rajav. Tihti on teda nimetatud ka suurimaks prantsuse heliloojaks üldse, ent samal ajal ei mõisteta suurt osa tema loomingust tänapäevani. Kindlasti oli Berlioz oma eluajal aga rohkem hinnatud väljaspool oma kodumaad, põhjuseks küllaltki teravad suhted Pariisi konservatooriumiga. Berliozist sai alusepanija programmilisele muusikale ja kaasaegsele orkestratsioonile, tema teostes avardusid muusika vormilised, dünaamilised ja kõlalised dimensioonid. Berliozi instrumentatsiooniõpetus, mida
keeles (Kaukaasias) 46. Eesti keeles on praeguste kooligrammatikate järgi 14 käänet, viimasel ajal on võimalikuks peetud eristada ka aditiivi ehk suunduvat (seni sisseütleva lühivorm: vette, linna). Vähestest sõnadest moodustatava instruktiivi ja ekstsessiivi vorme käsitatakse määrsõnadena. Eesti keele käändesüsteem on kujunenud põhiliselt läänemeresoome keeleühtluse ajal, hiljem on lisandunud ainult rajav (terminatiiv) ja kaasaütlev (komitatiiv). 1 "Kääne" - EE nr. 5, Tallinn, 1990, lk 315. 4 2. EUROOPA KEELED 2.1. Euroopa keelte räägitavus 1. Inglise keel 322 miljonit kõnelejat.2 2. Hispaania keel 266 miljonit kõnelejat. 3. Portugali keel 170 miljonit kõnelejat. 4. Vene keel 170 miljonit kõnelejat. 5. Saksa keel 98 miljonit kõnelejat. 6
seesütlev - - - - - - seestütlev - - - - 2 1% alaleütlev - - 1 2,3% 15 10% alalütlev - - 1 2,3% 7 5% alaltütlev - - 1 2,3% 2 1% saav - - - - 2 1% rajav - - - - - - olev - - - - - - ilmaütlev - - - - 1 1% kaasaütlev - - 4 9,3% 6 4% 7 Järgnevas tabelis (2) antakse ülevaade, kuivõrd kasutati sõna ema mitmuse vorme ajakirjanduskeeles.
Omastav Kelle? Mille? Nt: lapse 3. Osastav Keda? Mida? Nt: last 4. Sisseütlev Kellesse? Millesse? Nt: lapsesse 5. Seesütlev Kelles? Milles? Nt: lapses 6. Seestütlev Kellest? Millest? Nt: lapsest 7. Alaleütlev Kellele? Millele? Nt: lapsele 8. Alalütlev Kellel? Millel? Nt: lapsel 9. Alaltütlev Kellelt? Millelt? Nt: lapselt 10. Saav Kelleks? Milleks? Nt: lapseks 11. Rajav Kelleni? Milleni? Nt: lapseni 12. Olev Kellena? Millena? Nt: lapsena 13. Ilmaütlev Kelleta? Milleta? Nt: lapseta 14. Kaasaütlev Kellega? Millega? Nt: lapsega · Eesti keele morfoloogia (tegusõna ja käändsõna vormid): 1. Arvu katekooria jaguneb ainsuseks ja mitmuseks. Nt: mina meie 2. Aja katekooria jaguneb tulevikuks (nt: hakkan tegema), olevikuks
tähendust kandvateks osadeks. Fleksioon on sõnavormide moodustamise viis, mille korral eri morfeemid mõjutavad üksteist nii, et sõnavormi pole võimalik jagada eri tähendust kandvateks osadeks. 7. Eesti keele käänded (liikmed, tunnused, funktsioonis – samad punktid ka järgmistel küsimustel). Eesti keeles on 14 käänet – nimetav, omastav, osastav, sisseütlev, seesütlev, seestütlev, alaleütlev, alalütlev, alaltütlev, saav, rajav, olev, ilmaütlev, kaasaütlev. Kääne ehk kaasus on käändsõna morfoloogiline kategooria, mis näitab nimisõna(fraasi) süntaktilisi ja semantilisi funktsioone lauses. See tähendab, et ühelt poolt näitab kääne lause moodustajate vahelisi alistusseoseid (mis mida laiendab) ja eristab lauseliikmeid (alust, sihitist jt) omavahel. Teiselt poolt on kääne vahend, millega näidatakse, kas nimisõna(fraasi)ga tähistatu on tegija, tegevusvahend, tegevuskoht vms. 8
õnnelikku lammas/t • sisseütlev • kellesse? millesse? • kuhu? • õnnelikku lamba/sse • seesutlev kelles? milles? kus? • õnneliku/s lamba/s • seestütlev • kellest? millest? • kust? • õnneliku/st lamba/st • alaleütlev • kellele? millele? • kuhu? • õnneliku/le lamba/le • alalütlev kellel? millel? kus? onneliku/l lamba/l onnelike/l lamba/i/l • alaltütlev kellelt? millelt? kust? õnneliku/lt lamba/lt • saav kelleks? milleks? onneliku/ks lamba/ks • rajav kelleni? milleni? õnneliku/ni lamba/ni • olev kellena? millena? õnnelike/na lammas/na • ilmaütlev kelleta? milleta? õnnelikku/ta lammas/ta • kaasaütlev kellega? millega? õnnelikku/ga lamba/ga 1.Nimisõnad - 2.Omadussõnad - 3.Arvsõnad - 4.Asesõnad - a.parem, tornikõrgune, ilusamad, eestikeelne. s.tol, sellega, kummast, seda, mitu, tema, oma. d.headusele, saakidele, Inglismaal, aster. f.surmtõsine, tangud, veidral, tibatillukest,
tagant,alt,juures, seestütlev alalütlev. 3. : Tee jaamani läheb läbi met- ) , - . sa. Ma lugesin raamatu lõpuni ) - . läbi. ? Lund sadas hommikuni. ? rajav Ta tuleb koju enne lõunat. millal? mis ajani? . . rajav Väljendab piiri. osastav enne. . ) Hommikust saadik tibab . peen vihma. ? - Nad elasid siin iidsest ajast. ? . . seestütlev
Artikkel : probleemlugu 1) Pealkiri põhiprobleem, väide või küsimus 2)Sissejuhatus tekkimise lugu 3) Sisu erinevad lahendused, põhjused 4)Kokkuvõte parim lahend, probleemikordus, küsimuste esitamine Õigekiri häälikutel 1. sulghäälikud (k,p,t,g,b,d) · sõna alguses oleneb kas on võõrsõna või mitte · sõna keskel sõltub hääldusest ja rõhust. Käändsõnad: omastav,osastav,rajav jne. Pöördsõnad: ma-tegevusnimi Nt: murdma murdsin · sõna lõpus sõna rõhk, võõr või omasõna -ki, -gi sõltub tähendusest -ki (sulghäälikud s,h,f,s) -gi (täishäälikud, helilised häälikud l,m,n,r jt) 2. H õigekiri · Sõna alguses tähendusest · Sõna keskel sõna rõhk, pikk täishäälik, lühike täishäälik · Sõna lõpus oma sõna, rõhk, hüüatused 3. i ja j
Mida? Põõsast 4. Sisseütlev Kellesse? Millesse? Põõsasse 5. Seesütlev Kelles? Milles? Põõsas 6. Seestütlev Kellest? Millest? Põõsast 7. Alaleütlev Kellele? Millele? Põõsale 8. Alalütlev Kellel? Millel? Põõsal 9. Alaltütlev Kellelt? Millelt? Põõsalt 10. Saav Kelleks? Milleks? Põõsaks 11. Rajav Kelleni? Milleni? Põõsani 12. Olev Kellena? Millena? Põõsana 13. Ilmaütlev Kelleta? Milleta? Põõsata 14. Kaasaütlev Kellega? Millega? Põõsaga 8) Pöördsõnad Tegusõnad pöörduvad. Pöördeid on ainsuses kolm ja mitmuses kolm, kokku siis kuus. Ainsus Mitmus 1. pööre Mina Laulan 1. pööre Meie Laulame 2
Abisõnad - üksinda tähendust ei kanna, täpsustavad iseseisva sõna tähendust (nt inimese kõrval, kodu jaoks, looduse üle), ei esine üksi lauseliikmena 5. Käänded. Sõnavormi käände määramine. Nimetav kes? mis? Omastav kelle? mille? Osastav keda? mida? Sisseütlev kellesse? millesse? kuhu? Seesütlev kelles? milles? kus? Seestütlev kellest? millest? kust? Alaleütlev kellele? millele? kuhu? Alalütlev kellel? millel? kus? Alaltütlev kellelt? millelt? kust? Saav kelleks? milleks? Rajav kelleni? milleni? Olev kellena? millena? Ilmaütlev kelleta? milleta? Kaasaütlev kellega? millega? 6. Lauseliikmed (öeldis, alus, sihitis, määrus, öeldistäide) ÖELDIS...on lause tuum. ...vastab küsimusele MIDA TEGEMA? ALUS ...on TEGIJA, OLIJA. ...vastab küsimustele KES?, MIS?, vahel ka keda?, mida?. SIHITIS ...on objekt ...näitab, kellele või millele on tegevus sihitud ...võib vastata küsimustele kelle?, mille?, juhul kui tegevus on LÕPETATUD ; keda?, mida?, juhul
5) seesütlev e inessiiv (kelles? milles? kus?) -s (metsa/s); 6) seestütlev e elatiiv (kellest? millest? kust?) -st (toa/st); 7) alaleütlev e allatiiv (kellele? millele? kuhu?) -le (ema/le); -lle (su/lle); 8) alalütlev e adessiiv (kellel? millel? kus?) -l (venna/l); 9) alaltütlev e ablatiiv (kellelt? millelt? kust?) -lt (sõbra/lt); 10) saav e translatiiv (kelleks? milleks? -ks (kunstniku/ks); 11) rajav e terminatiiv (kelleni? milleni?) -ni (maja/ni); 12) olev e essiiv (kellena? millena?) -na (õpilase/na); 13) ilmaütlev e abessiiv (kelleta? milleta?) -ta (raha/ta); 14) kaasaütlev e komitatiiv (kellega? millega?) -ga (noa/ga). 3. Võrdluskategooria 1) algvõrre e positiiv. Tunnuseta; 2) keskvõrre e komparatiiv: -m : -ma (tunnus liitub omastava tüvele);
4 Eesti keele Grammatika Erinevalt paljudest teistest keeltest puudub eesti keelel grammatiline sugu. Eesti tähestik : Aa, Bb, Cc, Dd, Ee, Ff, Gg, Hh, Ii, Jj, Kk, Ll, Mm, Nn, Oo, Pp, Qq, Rr, Ss, Ss, Zz, Zz, Tt, Uu, Vv, Ww, Õõ, Ää, Öö, Üü, Xx, Yy Eesti keele käänded : nimetav, omastav, osastav, sisseütlev, sesütlev, seestütlev, alaleütlev, alalütlev, alaltütlev, saav, rajav, olev, ilmaütlev, kaasaütlev. Eesti keeles puudub akusatiiv ehk sihitav kääne, selle asemel kasutatakse nimetavat, omastavat ja osastavat käänet. Mõnedel omasõnadel on võimalik moodustada sisseütleva käände lühivormi Fakte eesti keele grammatika kohta : · Eesti keeles on 14 käänet. · Eesti omasõnadel ja eestipärastel laen- ning võõrsõnadel on põhirõhk esimesel silbil
omastav targa poisi, tarkade poiste 3. Osastav tarka poissi, tarku poisse Sisekoha käänded Sisseütlev targas poisis, tarkadesse poistesse Seesütlev targas poisis, tarkades poistes Seestütlev targast poisist, tarkadest poistest Väliskohakäänded Alaleütlev targale poisile, tarkadele poistele Alalütlev targal poisil, tarkadel poistel Alaltütlev targalt poisilt, tarkadelt poistelt Erikäänded Saav targaks poisiks, tarkadeks poisteks Rajav targa poisini, tarkade poisteni Olev targa poisina, tarkade poistena Ilmaütlev targa poisita, tarkade poisteta Kaasaütlev targa poisiga, tarkade poistega Tegusõna Pöördsõna ja verb. Tegusõnal on käändelised vormid, ja käändelisi vorme ei saa üksinda lauses olla öeldiseks. Mainfinitiiv(tegevusnimi) õppi/ma mas õppi/mas mast õppi/mast maks Õppi/maks
annaabi.ee 
