Armee-algselt kodanikest ja liitlastest koosnev sõjavägi asendus elukutselistest palgasõduritest, ülesehitus, relvastus, võitlustaktika jäi samaks. Roomlased olid head kindluse piirajad, kasutasid katapulte, müürilõhkujaid, piiramistorne. Kujunes piirikaitsevöönd. Rooma linn-vahemeremaade suurim linn, elanike arv oli ligi 1 mln, elanike varanduslik ja ühiskondlik seisund oli väga erinev, sisserännanud, üldine kõnekeel oli ladinakeel, keisririigi ajal hakati linna sihipärasemalt ehitama, ehitati hipodroome, amfiteatreid, templeid, triumfikaari, obeliske. Kujunes välja kanalisatsiooni süsteem, avalikest saunadest-termidest-kujunesid puhkeasutused. Ehitati korruselamuid vaesemate jaoks. Ehituskunst-väga arenenud, rajati kivist sildu, teid, monumentaalseid veejuhtmeid(akvedukte), linnades oli veevarustus ja kanalisatsioon, majades põrandaalused küttesüsteemid. Peamiselt kasutati tellist, kaeti
VÕRDLUSTABEL - PEREKOND VAHER Acer saarvaher harilik vaher hõbevaher tatari vaher ginnala vaher Ladinakeel Acer negundo Acer platanoides Acer saccharinum Acer Acer ginnala ne nimetus Põhja-Ameerika Kesk-ja Põhja- Põhja-Ameerika ida- tataricum idaosa. Euroopa, Balkani ja keskosa. poolsaar, Väike- Aasia, Iraan Kõrgus, m -15m -30m 18-30m 4-10-12m 4-6m
jumalad teevad selles inimestega inetuid tegusid ja kannatajate tunnete vastu ei tunne keegi huvi. 103. Mis on proloog ja mille väljendamiseks Rooma komöödia autorid seda kasutasid? Proloog on lavastuse osa, mil kõneleb mõni tegelastest, tegevusväline jumal, allegooriline või anonüümne kuju. Ta esitab publikule põhiandmed näidendi kohta: toimumiskoht, kreeka eeskujutekst ja selle autor, ladinakeel pealkiri, samuti lavastuse süzee eelloo, viited intriigidele tegelaste vahel ja lõpplahendusele. 104. Miks kujunesid Plautuse komöödiad antiikajal nii populaarseks? Nimeta vähemalt 5 põhjust. Plautuse komöödiates esinevad universaalsed ja üldinimlikud teemad: armastus, truudus, petmine, kõrgemate jõudude roll inimese elus. See kõnetab mõlemast soost publikut nii naisi kui ka mehi. Samuti oli Roomas vabade kodanike kõrval ka palju orjasid, kes võisid end
Rüütliromaanist alates oli kirjandus muutunud kunstiks. Seega alates 12. saj-st peale on kirjandus kunst!!! Chretien de Troyes Kirjutav naine Marie de France kirjutas rüütlinovelle. ,,Kuslapuu" tristani ja isolde lugu. Kui varasemas kirj-s oli erand rahvuskeeles kirjutatud teos, siis alates RM-st saab rahvuskeeles kirjutamine tavaliseks. Luulet ei saagi luua mingis kunstlikus keeles, nagu oli ladinakeel. Tähtsad tunnusjooned ongi, et kirjanikud tulevad esile (ka naised!!), rahvuskeeltes kirjutamine, kirjandus oli isiklik otsing ehk muutus kunstiks. Siiski naiskirjanikud olid põlatud, feminismile andis tõuke alles romantism 19. saj-l. Ka suur lüürilise luule plahvatus oli 12. saj. Provence-s lõuna prantsusmaal tõuseb luule esile. Paljud luuletajad tõusevad esile trubaduurid. Pärit sõnast, mis tähendab leidma, leiutama, otsima. Teadlikud luulevormi otsingud
Teater oli oluliselt seotud Kreeka teatrig, paljud esinejad tulid sealt, etendused olid tõlgitud Kreeka etendused, aga hakkas kujunema ka kohalik originaalne teater. Olulisemad autorid kelle tekste on tervikuna säilinud on kaks: Plautus ja Terentius. PLautus paistab silma oma jämeda koomikaga ja teda võib pidada tüüpiliseks varase rooma ajajärgu koomikuks, tavaliselt on tema tegelastüüpideks ihnuskoi, kupeldaja, kaval ori jpt. Keel mida ta kasutab on kõnekeelne ladinakeel ja ta kasutab palju erilisi zargoone, kõnekäände mis on väga konteksti põhised, ta näidendid on labased ja tema sõnavara väga vulgaarne. Terentiusel on näidendid rafineeritumad, põhiliselt on armastuslood ja olid erinevalt Plautuselt suunatud haritumale vaatajaskonnale. Kui Kreekas oli näidenditüübiks Saatüri draama, siis Roomas olid Atellaanid. Põhiliselt oli seal lihtrahva seas populaarne jalaga- tagumikku huumor, milles aristokraadid eriti ei hoolinud. Teatri külastamine oli
annaabi.ee 
