poeeemid. Esikohal renessansi enim tegelastüübid. Seda kutsuti jutustav element. viljeldud romaaniliik. üheplaanilisust on truväärideks. Autorid: Luigi Pulci Kangelased on parodeerinud Pikapeale muutus ,,Morgante" 1483 rüütellikud, füüsiliselt Cervantes oma rüütliromaan ning Matteo Boiardo võimekad, õilsad. Neis teosega ,,Don väga elukaugeks. ,,Armunud Orlando" valitses seiklus.Neid Quijote". Veel peeti täiuslikuks . autoreid: Martorelli ja
Madrigal- Thomas More- Ei allunud ,,Mandragora"- Marcelius-,,Hamlet", M renessansslüürikas paavstile, lasti hukata Henry Machiavelli satiiriline kuninga idülliline vaba VIII poolt, tuntuim teos näidend ihukaitseväelane, kes vormiga ,,Utoopia" näeb koos lembeluuletus ,,Morgante"- L.Pulci Bernardoga 28 laulust koosnev, esimesena vana Minajutustus-jutustus tegelaseks hiiglane kuninga vaimu 1.isikus, Morgante monoloogiline, ,,Fiammetta" Novell- lühike Marguerite de Navarre-Navarra ,,Novellino"e Sada Narrus Erasmuse N proosajutustus, üks kuninganna, 16
15. sajandil hakati lavastama Terentiuse, Plautuse ja Seneca lavateoseid. Esimene vanarooma teatri taaselustaja oli Giulio Pomponi Leto. Kirjandusliku elu virgumine sajandi lõpupoolikul oli üldine. Lorenzo de Medici, suur kunstide ja teaduse metseen koondas oma õukonda kirjanike ringi. Lüürikuna kerkis esile humanist Angiolo Ambrogini, luuletaja nimega Angelo Poliziano. Firenze humanist Luigi Pulci sai oma rahvuslikult koomilise poeemiga ' Suur Morgante' rüütlieepika rajajaks itaalia kirjanduses. Proosas kuuluvad sajandi suurimad saavutused Napoli humanistidele. 1476. aastal avaldas Masuccio kogumiku 'Novellino'. See Dekameroni jäljendav teos on quattrocento parim novellikogu. 16. sajandi cinqucento jaguneb kultuuri- ja kirjanduslooliselt kahte vastakasse ajajärku. Sajandi esimene pool oli Itaalia renessansi õitsenguaeg, teine pool aga selle loojak. Sajandi teisel poolel sattus suur osa Itaaliast Hispaania ülemvõimu alla
armastust. Carpe diem põhimõte. Maise ilu kaduvus vs luule püsivus. Shakespeare’i XVI saj lõpu sonettides – sama motiiv, väljendus lihtsam ja maisem. Südamlikkus, siirus, avameelsus. 10.Renessansi eepiline luule (XV-XVI saj.): Luigi Pulci, Matteo Boiardo, Ludovico Ariosto, Torquato Tasso, Luís de Camões, Edmund Spenser, Alonso de Ercilla jt. (MKL, RA) Kaks peaaegu ühel ajal ilmunud teost XV saj lõpu Itaalias muutsid eepiline luule eriti viljelduks: Pulci „Morgante“, Boiardo „Armunud Orlando“. Tänavalaulikud pöördusid vanaprantsuse eepilise ainestiku poole, nt lood Rolandi taplustest mauridega, kuningas Artur jne. See aines köitis siis haritud kirjanikke. Pulci: „Morgantet“ läbis lai rahvalik naer, burlesk, naljatlev veiderdamine. Paatosest polnud jälgegi. Kirjutatud lauludes. Boiardo: laiendas eepilise luule temaatikat, ühendas Karl Suure rüütliromaanide fantastikaga. Ariosto: jätkas Boiardo algatatud teemat ja süžeed, üks itaalia
truu sõprus need jäädvustavat tema meelest kunsti kui igavikuväärtusi. · Hispaania kirjanduses müstilise suuna teke inimese ja jumala sisemine ühendus siira usu ja ja armastuse kaudu (Luis de Leon, Juan de la Cruz, Teresa Avilast) sümbolid, meelelisus. 9. Renessansi eepiline luule (XV-XVI saj.) (RA, MKL) Saigi alguse Dante ja Boccaccioga, eriti viljelduks muutus 15. sajandi lõpupoole Itaalias kui ilmusid Luigi Pulci ,,Morgante" ja Matteo Boiardo ,,Armunud Orlando". Mõlemal värsivormiks oktaav; Sel ajal olid ka tänavalaulikud levinud, kes pöördusid tagasi vanaprantsuse eepilise ainestiku juurde (Firenze platsidel lõbustasid nt rahvast lugudega Karl Suurest, Rolandi võitlusest mauridega, kuningas Arturist jne). See eepiline aines hakkas ka haritud kirjanikke köitma. Alguses oli nende lugejaskonnaks mõeldud õukond, siis levis ka väljapoole (trükikunsti leiutamise suur panus)
igavikuväärtusi. Hispaania kirjanduses tekib müstiline suund, mis väljendub inimese ja jumala sisemine ühendus siira usu ja armastuse kaudu, mida kujutatakse sümbolite ja meelelisusega. Seda viljelevad Leon, Cruz. 10) Renessansi eepiline luule. (15.16. saj) Eepiline luule sai alguse Dante ja Boccaccioga. Eriti viljelduks muutus 15.saj lõpus Itaalias, kui ilmusid Pulci ,,Morgante" ja Boiardo ,,Armunud Orlando" mõlemal värsivormiks oktaav. Sel ajal olid levinud tänavalaulikud pöördusid tagasi vanaprantsuse eepilise ainestiku juurde, nt Firenze platsidel lõbustasid rahvast lugudega Karl Suurest, Rolandi võitlusest mauridega, kuningas Arturist see eepiline aines hakkas haritud kirjanikkegi köitma. Algul oli lugejaskonnaks mõeldud õukond, siis levis ka väljapoole tänu trükikunstile.
Tõlkida väga raske. Keel ja keelemängud, sõnamängud tema teostes tähtsal kohal. Väga vabameelne vaim raamatul. Miski ei ole talle püha. Tuuseldab kõiki ametlikke õpetusi ja tõdesid. Filosoofia on rõhutatult maine ja ilmalik. Talle tekkis väga palju vastuseisu. Kuninga soosing tal siiski oli. Välja kasvanud rahva raamatust, mis olid lihtsakoelised, rämedad. Sealt palju üle võetud ja eraldi ka rõhutatud. Varem - 15. saj II poolele Pulci ,,Morgante": laia naeru ja naljaga groteskne eepiline poeem, rahvalikkusest ülevõetud jooned. Rabelais läheb rämedusega veel kaugemale. Grotesk. (,,Interlitteraria" nr 2, 1999 groteski erinumber). Algusest peale fantastika. Rohkelt ja üleloomulikult. Hiiglastest kuningad. 1. rmts kuningas Grandgrusier (suur kõri), talle sünnib fantastilisel viisil läbi oma ema kõrva Gargantua. Tema esimesed laused nõuavad juua. Tuuakse kohale ligi 18 000 lehma. (Hüperbool tugevad liialdused)
lihtsate inimeste, peamiselt karjaste elu looduse rüpes. Bukoolilise luule põhilised zanrid on pastoraalid, idüllid ja ekloogid. Bukoolilse luule viljelejatena said tuntuks Theokritos (3. saj e.Kr) ja Vergilius (1. saj e.Kr). Bukoolilist luulet viljeldi ka klassitsismis ja sentimentalismis. Näiteks Kristjan Jaak Petersoni karjaselaulud "Enn ning Elo, karjaste laul", "Karjaste laul. Ott ning Peedo". burlesk rahvalik, jantlik jämekoomika võte. Näiteks: Luigi Pulci (1432 1484) Morgante 135. Ma olen näpanud vist sada hane, ja kui ma juhtun pesu riputama, siis olgu perenaine haruldane, kes kärmust näitaks selles töös niisama; mind kasvõi võsa raiuma sa pane, ma varastan ka siis, mul ükstakama, mis sinu või mis minu, kõike võttes ma jumalale kuuluvaks pean mõttes. C commedia dell'arte renessansiaja itaalia rahvakomöödia, mis tekkis karnevalipidustustest ning põhines suures osas improvisatsioonil. Need
annaabi.ee 
