Maailmakirjandus II Keskajast klassitsismini Maailmakirjandus II Keskajast klassitsismini 1. Keskaja kultuuriline olustik · Pmst Lääne-Rooma riigi lagunemisest (5 saj) kuni renessansi alguseni (15. saj) · Keskaeg valmistas ette uusaegsete kultuuri ja identiteedi sündi. · Uute religioonide tormiline levik: kristlus, islam, budism. · Vanade rahvaste ulatuslik ümberpaiknemine, kokkupõrked, võitlused eluruumi tõttu. · Peamiselt germaani hõimud tungisid põhja ja idapoolsest Euroopast lõuna ja lääne
unenägu, kus on erinevad ühiskondlikud seisused esindatud. Aus töö ja puhas usk on esile tõstetud. 25. märts 15.sajandil humanistlik tegevus laienes. Suur revolutsioon, 15.sajandi keskel oli trükikunsti leiutamine. Raamatud hakkasid rohkem levima. Hakkab levima proosakirjandus, eriti Itaalia rüütliromaanid(?). Hakkab tekkima erinevus. Ühelt poolt õpetlased, kes viljelevad teaduslikku haru, uurimuslik pool hakkab lähenema teaduslikule ehk looduslikule vaatele. 16.sajandil hakkab klassitsism tekkima, õpetlaste-humanistide mõjul. Aga loov- humanistidele ei meeldinud reeglid. 16.sajandil levib renessanss laiemalt Euroopas, mis on mõju avaldanud rasketel, sõja-aegadel. Reformatsioon sai alguse 1517.aastast Saksamaal, kui teolood Martin Luthar (1483-1546) kindlustas oma vaidlusteesid Wittenbergi kiriku uksele, protesteerides katoliku kiriku vastu. Tahtis puhtamat ja moraalsemat kirikut. Paavstivõimu vastane. Meeleolud olid Saksamaal väga levinud,
Shakespeare kujutas oma ajalookroonikais eeskätt valitsejaid ja aadlikke, de Vegal on peategelasteks sageli lihtinimesed. Rahva loomulik rikkumatus vastandub võimukandjate egoismile. Üheks peatunnusjooneks demokraatlikkus. Draama „Sevilla täht“ – tegevus areneb ajaloolisel taustal, kuid ajalooline faktitäpsus pole oluline. Tähelepanu koondub üldinimlikule moraalikonfliktile. Teoses pole kohta lihtinimestele. 14.XVII sajandi ajaloolis-kultuuriline taust. Barokk ja klassitsism. XVII saj. suured muudatused Lääne-Euroopa poliitikas ja ühiskonnas: Hispaania kaotas mõjuvõimu Euroopas, nii Hispaanias kui Itaalias sai valitsevaks kultuuritüübiks barokk. Prantsusmaal pani end maksma barokile üpris vastandlik klassitsism. Inglismaal, Madalmaade kultuuris segunesid barokk ja klassitsism. Kolmekümneaastane sõda laastas poliitiliselt killustatud Saksamaad, pidurdas seal kultuurilist arengut, kuid
vabastamist kiriku, seisuslike normide, maise võimu orjusest. Humanistid: Petrarca, Boccaccio, Erasmus, Rabelais, Montaigne, Shakespeare ja Cervantes. Maadeavastused XV sajandi lõpus ja XVI sajandi alguses võimaldasid luua kujutlust maailmast kui tervikust, hakati idealiseerima pärisrahvaid ning Ameerika avastamisele ja vallutamisele järgnesid sõjad mõjusfääride pärast. 2. Dante Alighieri. - Dante kohta on öeldud, et ta seisis ühe jalaga keskajas, teisega renessansis. Dante oli esimene eurooplane, kes hakkas kirjutama rahvuskeeles. ,,Uus mahe stiil" rõhutas armastuse filosoofilist käsitlust, tänu millele kujunes platoonilise armastuse ideaal, mida mõjutas tollal taaselustatud Platoni filosoofia, mille järgi maine elu oli üksnes kõrgema vaimse elu põgus peegeldus. Dante südamedaam oli Beatrice. Dante suurteos oli ,,Jumalik komöödia". See koosneb kolmest osast: ,,Põrgust", ,,Puhastustulest" ja ,,Paradiisist"
c c Hispaaniast tuleb ka üks varajasi ajaloolisi romaane. Pärit Lõuna-Hispaaniast, autor on Gines Perez de Hita. Tema teos on ,,Las guerras de Granada". Perez de Hita kirjutab Granada tagasivallutamisest. Tema teos valmib aastal 1619 (mis on tema surma-aasta), aga kirjutab 15.sajandist. 04.10.10 Mahukaid rüütliromaane kirjutati sel ajal ainult Hispaanias. Nendel oli suur menu Hispaanias. Keskklass oli saanud kirjaoskavamaks ja trükikunst oli juba olemas. Rüütlikirjanduse nähtus tuleb keskajast, peamiselt prantsuse kirjandusest, mitte hispaania omast. Hispaanias olid ka värssteosed, aga eripära oli ikkagi mahukad proosateosed. Kindlad võtted, mida kasutatakse. Ainestik on sama, tulnud keltide pärimusest. Hispaania kõige kuulsam rüütliromaan on Garci Rodriguez de Montalbo ,,Amadis de Gaula" (Wales) Mahukate proosateoste kohta ei kasutatud sõna novela, vaid libro. Need olid libros de caballerias. Peamine raamatu tegevusliin on peategelase armastus Sotimaa kuningatütre vastu
Maailmakirjandus II (keskajast klassitsismini) KA keskaja ja vararenessansi antoloogia, RA Renessansi antoloogia MKL maailmakirjanduse lugemik keskkoolile. Lisaks: V.Zirmunski Väliskirjanduse ajalugu. Maailmakirjandus I. Keskajast valgustuseni. Õpik keskkoolile. (või Antiikajast valgustuseni). Kindlasti lugeda. John Donne luuletaja, kelle luule enamik eestikeelsest tõlkest on maailmakirjanduse keskkooli lugemikus, mida on raske kätte saada. Üht kolmest antoloogiast peab olema korralikult lugenud. M. Bahtin ,,Valitud tööd" esseest ,,Aja ja kronotoobi vormid romaanis" peatükid V, VI, VII. Näitab narratiivide põhitüüpe, mis on läbinud erinevaid aegu.
näidendeid (“Richard II”, “Richard III”, “Henry IV”, “Henry V”. Sel perioodil kirjutab ka ühe helgetes toonides tragöödia – “Romeo ja Julia”. Tema teisel perioodil kirjutab tuntud tragöödiaid (“Hamlet”, “Othello”, “Kuningas Lear”, “Macbeth”. Kolmandal perioodil kirjutab tragikomöödiaid (“Torm”, “Talvemuinasjutt”). 20. Barokk ja klassitsism Barokk Barokk sai uueks valitsevaks kultuuritüübiks esmalt Itaalias. Sõna „barokk“ päritolu pole teada. Barokki iseloomustavad ornamentaalsus, korrapäratus, peenus, vastandlikkus ja allegoorilis-sümbolistlik väljendusviis. Barokk on skeptiline ja pessimistlik. Kui renessansis räägiti ideaalsest inimesest, siis nüüd räägitakse inimese lõhestumisest ja allakäigust. Barokk ühendab vastandid, näiteks korraga võisid põimuda ilus ja inetu, pateetika ja pila
Raamatud 1. Anglisaksi eepos ,,Beowulf" "Beowulf" on vanim germaani sangarieepos. Selle loojaks on oletatud 8. sajandil elanud anglosaksi munka, kes Vergiliuse eeskujul liitis kaks sakside ja anglite poolt mandrilt kaasa toodud skandinaavia kangelaslugu. Praegu peetakse usutavamaks, et lugulaul on sündinud siiski suulises rahvatraditsioonis, kuna sellele leidub vasteid nii skandinaavia saagades kui kui ka Euraasia rahvapärimustes. Lugulaulu ajalooline taust on aastad 512-520. "Beowulfi" vanim tuntud versioon ja säilinud käsikiri pärineb 10. sajandist ning on muinas-ingliskeelne. See arvatakse olevat koopia 8. sajandil kirjutatud algupärandist. Lugulaul sisaldab 3182 värssi, jaotub kahte ossa ja räägib götalaste kuninga Beowulfi seiklustest. Esimeses osas surmab Beowulf taanlaste kuningat Hrothgari kiusanud koletis Grendeli ja selle ema. Teises osas aga hukkub kangelane 50 aastat hiljem lohega võideldes
Kõik kommentaarid