Eesti kunst 1980ndad 2. slaid - 1980ndate algus Kaheksakümnendatesse aastatesse astus eesti kunst edukana, aga ka kriitika poolt ülesköetud kartusega seisaku ja muutuste puudumise ees. Reguulaarsetele ülevaatenäitustele esitati suurepäraseid töid, meie esimaalijad ja graafikud olid võimelised omas laadis edasi arenema. 3.slaid Hoolimata positiivsest algusest oli tunda tugevat ebakõla kolme olulise jõujoone vahel. Nendeks olid esiteks kohalik kunst ja kunstielu, teiseks ühiskondlik situatsioon oma kuhjuvate probleemide ja kasvava venestamispoliitikaga, mis võttis 1980. aastate algul üha ähvardavamad mõõtmed, jõudes kakskeelsuse nõudeni koolis ja kultuurielus. Kolmandaks teguriks olid rahvusvahelisest kunstist siia jõudvad impulsid, aaaeeskätt kardinaalne ideoloogiline muutus, mille tõid kaasa postmodernistlikud teooriad. 4.slaid Loomulik areng oli pärsitud ning seetõttu tekkisid ainult lokaalsele kunstielule iseloomulikud arenguvaria...
a-l Estonia kontserdisaalis Sõjaeelsetel aastatel tutvustas svingmuusikat ansambel Kuldne Seitse Svingirütmidest innustusid ka Boris Kõrver ja Raimond Valgre https://www.youtube.com/watch? v=WX6Wc3T3piU 1949.a-l algatas Uno Naissoo jazzifestivalide traditsiooni 50ndate alguses oli jazzmuusika keelatud 50ndate teisel poolel jätkus jazziliikumine uue hooga Mitmed eesti muusikud olid Nõukogude Liidu jazziareenil tippude hulgas Muusikud raudse eesriide taga 1980ndad olid jazzmuusika kuldaastad Tuntumad muusikud: Kitarrist Tiit Paulus Saksofonist-klarnetist Arvo Pilliroog Pianist Tõnu Naissoo Saksofonist Lembit Saarsalu Multiinstrumentalist ja orkestrijuht Helmut Aniko 1967.a-l toimus Tallinna Rahvusvaheline Dzässifestival. Kuigi festival oli väga edukas, jäi järg tulemata. Järgmine suur rahvusvaheline jazzifestival toimus alles 1990.a-l. See oli Jazzkaar, mis on ka praegu suurim iga- aastane jazzifestival Eestis
Aivi Liiv on 1980. aastate Eesti parim naisujuja. Liivi aastatel 1982–1985 püstitatud Eesti rekordid 400 ja 800 m vabaujumises ning 200 ja 400 m kompleksujumises pärinevad kaugemast minevikust kui enamiku Eesti praeguste tippujujate sünniaastad. Viimasel ajal harva avalikkusega suhtlev ja end põhikohaga koduseks pidav kolme lapse ema tunnistab, et tema ajal treeniti rohkem ja mitmekülgsemalt. “Kiire vesi, tänapäeva trikood ja selilipööre, mida minu ajal ei olnud, peaksid rekordite purustamisele kaasa aitama. Tore, kui leiduks mõni noor, kes mõnegi rekordi ületaks. Läheksin ja suruksin tal kätt,” ütleb ta. Aivi Liivi sportlaskarjääri tippsaavutusteks jäid N Liidu 1983. aasta talviste meistrivõistluste kuldmedal 200 m kompleksujumises ja 1985. aasta universiaadipronks 400 m kompleksujumises. Kokku on tal aga N Liidu meistrivõistlustelt medaleid kilode kaupa: 13 hõbedat ja kuus pronksi. Samas on Liiv kahelnud, kas ta nende saavutustega ...
KULTUURIELU 1960ndatel Paul-Eerik Rummo Alguses saavutas ENSV kultuur uue kvaliteedi- uus põlvkond, 1942-... uskus paremasse tulevikku. Viiu Härm, 4 tütart Keelatud autorite nimekirjad lühenesid. Võimalus lugeda Tallinna 2. Keskkool pagulaste loomingut. Tartu Ülikool (eesti filoloogia) Tähtsaim koht radikaalsel ajakirjal ,,Noorus". Laulusünad Viimsele reliikviale 1962-69 Eredaim pöördepunkt on nn kassetipõlvkonna tulek Tuntumad teosed: luulesse. Näidend ,,Tuhkatriinumäng" * Pappkarp luulekogu ,,Lumevalgus ... lumepimedus" *sisaldas 3-5 noore luuletaja debüütkogusid. 1962 ...
(läänemaailm) · 1968 Prantsuse üliõpilaste meeleavaldus Pariisis (läänemaailm) · 1969 esimest korda inimkonna ajaloos laskuti Kuu pinnale (läänemaailm) · 1960ndate aastate lõpp hakkasid tekkima noorsooliikumised (läänemaailm) 1970ndad · 1970ndate aastate algus esile tõusis hard rock (läänemaailm) · 1970ndad aastad energia- ja majanduskriis · 1971 firmas Intel loodi maailma esimene mikroprotsessor (läänemaailm) 1980ndad · 1980ndad heli salvestamiseks hakati kasutama laserseadmeid (läänemaailm) · 1980ndad teadlased avastasid suured augud osoonikihis (läänemaailm) · 1980 Moskva olümpiamängud (idablokk) · 1980 maailma esimeseks demokraatlikul teel valitud naispresidendiks sai Islandi riigipea Vigdis Finnbogadottir (läänemaailm) · 1986 avarii Ukrainas Tsernobõli tuumaelektrijaamas (idablokk) · 1986 kosmoselennuk Challenger plahvatas minut pärast starti (läänemaailm)
kodanike sotsiaalne heaolu) Arvestatakse majandusdemokraatia põhimõttega: Tagab töötajate õiglase töökeskkonna Läbivaim idee: Inimestevaheline majanduslik ja poliitiline võrdsus Arenguetapid 19. sajandi lõpp- 1917 Sotsialistliku mõtte sünd, kommunismist eraldumine 1917- 1945 hakati pooldama rahvuslust 1945- 1970ndad Keinsluse põhimõtete kasutamine, heaoluriigi põhimõte 1970- 1980ndad Loobuti riigistamisest 1980ndad- tänapäev tekkis kolmas tee, sotsiaalliberalismi mõningate põhimõtete laenamine Üldiselt Iga riigi sotsiaaldemokraatlike parteide arenguetapid on erinevad Moodne sotsiaaldemokraatia taotleb klassirahu inimestevahelise koostöö kaudu Pooldatakse demokraatlikku ühiskonda, mitte sotsialistlikku ühiskonda Oluliseks peetakse ühiskonnakorralduse muutmist läbi demokraatliku valitsuse Üldiselt
Majanduses pooldavad sotsialistid segamajandust, kus erasektori kõrval eksisteerib kaalukas riiklik sektor. Valitsus reguleerib majandust eeskätt maksusüsteeemi abil, mis peab vältima suuri toimetulekuerisusi ühiskonnakihtide vahel. 6.slaid Arenguetapid: 19. sajandi lõpp - 1917 - Sotsialistliku mõtte sünd, eraldumine kommunismist. 1917 - 1945 - Sotsiaaldemokraadid hakkasid pooldama rahvuslust 1945 - 1970ndad - Keinsluse põhimõttete kasutamine, heaoluriigi põhimõte 1970 - 1980ndad - sotsiaaldemokraadid loobusid riigistamisest 1980ndad - tänane päev - tekkis kolmas tee, sotsiaalliberalismi mõningate põhimõtete laenamine (Keinsluse põhimõte: suurendada avaliku sektori töötajate palkasid, seega suureneb nende ostujõud, see suurendab nõudlust ja tarbimist, põhjustab tootmise kasvu, töökohtade teke, suurem tööhõive)
1980ndate mood 1980ndad olid hoogsa edenemise aeg. Suurlinna kõrgepalgalised noored tarkpead, kes ajasid hiigelsuuri varandusi kokku eelkõige meedia ja uue arvutitööstusega, premeerisid end ainult parimate rõivaste, autode ja muude tarbekaupadega. Oluline oli näidata, et enda eest kantakse hoolt. Äsjaomandatud jõukusega panid äri- ja esindusnaised aluse „tõusiklikule“ stiilile. Nad ei uhkeldanud mitte ainult rahaga, vaid ka kehaga. Nüüd tunnistati, et näljutusdieet on enesepettus
ansamblites Golem, Metallist, Singer Vinger, Ba-Bach, Merry Christmas Mr. Lawrence ja Mr. Lawrence. Aastatel 2007 ja 2008 oli ta telekonkursi "Eesti otsib superstaari" üks kolmest kohtunikust, ta on juhtinud telesaatesarja "7 vaprat". Ta on TV3 neljapäevaõhtuse jutusaate "Värske Ekspress" saatejuht. 24. oktoobril 2008 ilmus tema autobiograafia "Musta pori näkku". Raamatust · Raud kujutab naturalistlikult eri rokkansamblites mängimise aega (1980ndad aastad). Teost on saatnud ülisuur müügiedu - paari kuuga on seda ostetud üle 30.000 eksemplari. · Huvitav, hoogne, tihe, lõbus... ja väga kurb raamat. Raamat ühest ajastust ja noortest selle keskel. Sellest, kuidas üks põlvkond ennast surnuks joob. Selle kõige juures muidugi kõvasti lõbutsedes. Lõpp oli eriti morbiidne. Mulle tundub, et Raual on selle raamatuga mingi isiklik võlg tasuda, ja mida lõpu poole, seda paremini on seda tunda.
ansambel Kuldne Seitse Jazzmuusika Eestis Svingirütmidest innustusid ka Boris Kõrver ja Raimond Valgre YouTube - Helmi - Raimond Valgre (esitab Modern Fox ) 1949.a-l algatas Uno Naissoo jazzifestivalide traditsiooni 50ndate alguses oli jazzmuusika keelatud 50ndate teisel poolel jätkus jazziliikumine uue hooga Mitmed eesti muusikud olid Nõukogude Liidu jazziareenil tippude hulgas Jazzmuusika Eestis 1980ndad olid jazzmuusika kuldaastad Tuntumad muusikud: Kitarrist Tiit Paulus Saksofonist-klarnetist Arvo Pilliroog Pianist Tõnu Naissoo Saksofonist Lembit Saarsalu Multiinstrumentalist ja orkestrijuht Helmut Aniko Jazzmuusika Eestis 1967.a-l toimus Tallinna Rahvusvaheline Džässifestival. Kuigi festival oli väga edukas, jäi järg tulemata. Järgmine suur rahvusvaheline jazzifestival toimus alles 1990.a-l. See oli Jazzkaar, mis
Ta hakkas katsetama erinevaid viise, kuidas inimese keha suudab hääli teha. 1970ndad Võttis ette viie nädalase reisi, kus õppis trummi. Peale seda sündis tal pala “drumming”. Seda lugu peetakse tema uueks alguseks karjääris. Peale seda hakkas ta rohkem tegelema faaside liikumise tehnikaga. Ta hakkas tegema selle järgi üha rohkem lugusid. 1974 kirjutas raamatu “Writings about music”, milles olid ka tema filosoofia kirjutised. Kirjutas “Music for 18 musicians” 1980ndad Kirjutas loo 1990ndad Looming Näited Auhinnad Huvitavat ● Ta käis ka Eestis 2003 aastal. Ta esines koos Avanti! Chamber Orchestra’ga ja see kandis pealkirja “Drumming”. Kasutatud kirjandus http://entsyklopeedia.ee/artikkel/reich_steve http://www.allmusic.com/artist/steve-reich-mn0000037658/biography
Valerie Solanas Warholi ja ühte kriitikut Warholi stuudios • Warhol sai tõsiselt haavata ja see rünnak jättis jälje nii Warholi elule kui ka kunstile 1970ndad • 70ndad olid Andy jaoks vaiksem ajastu, tegeles rohkem äriga • Avaldas raamatu “The Philosophy of Andy Warhol” 1975 • Teda on kirjeldatud kui häbelikku, arga jälgijat • Mick Jagger Mao Zedong 1980ndad • Teda süüdistati pealiskaudsuses • Tema tööd olevat liialt kommertslikud, tühjad ja tundetud • Kriitika kajastus Jewish Geniuses näitusel Jewish Genius näitus Eraelu • Andy Warhol oli homoseksuaal • Tema kunstis ja filmides kajastus erootika Film “Blow job” Film “Chelsea girls” Usk • Ta oli katoliiklane ja vabatahtlik kodutute varjupaikkades New Yorgis
*1850 F.R.Faehlmanni surm. Kreutzwald alustab ,,Kalevipoja" proosavarianti *1857 Kreutzwaldil ilmub ,,Alg-Kalevipoja" käsikiri *1859 Hakkab ilmuma ,,Kalevipoja 1. Trükk eesti ja saksa keeles Täiendus: *1839 tegi Faehlmann ÕESis ettekande ,,Kalevipoja" muistenditest saksa keeles *1822 K.J.Petersoni artikkel ,,Kalevipoja" kohta (Kalevipoeg oli naisi hirmutav hiid) *1862 ,,Kalevipojast" ilmub rahvaväljaanne (Soomes Kuopia linnas) ,,Peko" Setu eepos (1980ndad) anti välja Soomes, sest setudel endil polnud raha ,,Kalevipoega" on tõlgitud 20 erinevasse keelde. ,,Laena mulle kannelt, Vanemuine." 18. saj hakatakse ,,Kalevipoega" kritiseerima (Tuglas, Aaviksoo). Kalevipoja värsistamine annab Kreutzwaldile ,,Lauluisa" nime. Kalevipoja ainetel maalib Köler maali ,,Nõidusunest ärkamine" mis tõi Jakobsoni poliitikasse. Enn Vetemaa kirjutab ,,Kalevipojast" travestia. Tänapäeval ka Kivirähk ja Rahke.
Viimase kolmekümne aasta jooksul on avaldatud soome kirjanike teoseid Eestis aastas vähemalt neli-viis. Uute autoritena on kõige viimasel ajal saanud Eestis tuntuks Eeva Joenpelto, Paavo Rintala, Helvi Hämäläinen, Antti Tuuri, Hannu Salama, Eino Säisä, Erno ja Arto Paasilinna, Olli Jalonen, Danil Katz, Leena Krohn, Annika Idström, Juhani Salokannel, Matti Yrjänä Joensuu ja veel mitmed. Soomes kujunesid eesti kirjanduse väljaandmisel eriti märkimisväärseks 1980ndad aastad, mil vastastikune vahendamine tasakaalustus. Eesti proosakirjanikest on soome lugejate vaieldamatuks lemmikuks Jaan Kross, kelle loomingust on soomendatud peaaegu kõik ta peateosed. Aga väga tuntuks on saanud ka Viivi Luik, Lennart Meri, Mati Unt ja Jaan Kaplinski, Mats Traat, Raimond Kaugver, Juhan Peegel, Arvo Valton, Enn Vetemaa, Ülo Tuulik, Emil Tode.
1836- esimene tasuline reklaam ajalehes (Prantsusmaal) 1839- eravaldustele plakatite kleepimise keeld Londonis 1864- teadaolevalt esimese pealesunnitud spami saatmine telegrammi teel 1867- esimese reklaamtahvli rentimine 1905- Pennsylvania Ülikool alustas loenguid ¨toodete turundamisest¨ 1922- saab alguse raadio teel reklaami tegemine 1941- esimene TV reklaam 1970- leiutati Internetiturundus/elektrooniline turundus 1980ndad- suhteturunduse tekkimine 1980ndad- arvutitele orienteeritud SPAM-i tekkimine 1984- Guerilla turunduse tutvustamine 1991- integreeritud turunduskommunikatsioon omandab akadeemilise staatuse 1996- viiruslik turundus 2000ndad- integreeritud turundus saavutab akadeemilise tunnustuse Turundust võib periodiseerika ka sedamoodi: · tootmisele orienteeritud ajajärk · produktile orienteeritud ajajärk · müügile orienteeritud ajajärk
mees mustas. Second level Third level Ta juhtis sel ajal oma Fourth level telesaadet "The Johnny Fifth level Cash Show" 1970 sündis neil June'iga ainuke ühine poeg John Carter Cash, kes on praegu muusik ja muusikaprodutsent. 1980ndad aastad 1980. aastal sai Johnnyst Kantrimuusika Kuulsuste Halli noorim (48) elusolev liige. 1980ndaid loomingus iseloomustab madalseis, kümnendi lõpus tegi ta küll plaadilepingu, kuid see jäi üsna viljatuks. Peale 1983. a. saadud vigastust sattus ta sõltuvusse valuvaigistitest. 1988. a. Tehti talle südameoperatsioon, kuid Cash keeldus valuvaigistitest, kartes uuesti sõltuvusse jääda. 1980. aastate keskel esines Johnny Cash koos Kris Kristoffersoni, Waylon
sh. mono-funktsionaalsed (ühe ettevõtte) asulad (Loksa, Järvakandi, Lavassaare) Väikelinnad (kohalikud keskused) (Märjamaa, Antsla) 3B. Suurimad ja väikseimad linnalised asulad Eestis: - 30 linna - 14 valla-sisest linna Suurim linn: Tallinn (411 000 el.) Väikseim linn: Mõisaküla (800 el. Väikseim linnaline asula: Lavassaare (440) 4. Linnastumisprotsessid Eestis. 1940ndad – 1980ndad aastad. 1990ndad ja hiljem. 4A. Linnastumisprotsessid Eestis 1940ndad – 1980ndad aastad: Linnastumistempo kiire Sisseränne mujalt NL-st, aga ka mujalt Eestist eelkõige Põhja-Eesti linnadesse. Maalt linna ränne – industrialiseerimine vajas töökäsi, maa põllumajanduse moderniseerimine Mitme-tasandiline kontsentratsioon. 4B. Linnastumisprotsessid Eestis 1990ndad ja hiljem:
(töö teema) *Avalikud laulud *Lauluraamat ehk Mõõganeelaja ehk kurbade kaitseks *Kodukäija *Punaste õhtute purpur *Üle alpide *Mõistatused V.Luik ISEL: *elamusvärske ja siiras loodusluule *inimeseluule, eneseotsing *hingemaastikud ja mõtterännak *ühiskonna ja maailmakeskne luule *sotsiaalsed eksistentsiaalsed probleemid LK: *Taevaste tuul *Lauludemüüja *Pildi sisse minek *Põliskevad *Maapäälsed asjad *Rängast rõõmust III periood: (1970ndad; 1980ndad) Üldisel: *stagnatsioon-venestamine *tugevneb tsensuur *paljud luuletajad tõmbuvad tagasi *70ndate II poolel levis seisak kultuurielus *80ndate lõpul eestlaste ühtekuuluvustunne *palju vastuolu ühiskonnas,veel ka vastuolu inimeses endas J.Viiding ISEL: *vaatleb jäägitult kõike, mis on inimlik ja inimväärne *mänguline ja meloodiatundlik, laululine luule hõlmab elu põhiküsimusi *tundlik luuletaja *vastuolud ühiskonnas
Põllumajanduskeskused – enamasti vähemalt 200 elanikuga, ENSV perioodil kõige kiiremini kasvanud Põllumajanduslikud abikeskused ja tootmisasulad – enamasti 50-200 elanikuga asulad, kiire rahvastikuvähenemine Teeninduskeskused – piiratud kasvuga ENSV perioodil, nüüd oma keskuspositsioone taastavad Maa-asustuse kujunemise etapid ja nende muutuste põhjused etappide lõikes 1) 1950ndad – 1980ndad (Eesti NSV), sh. 1950ndad ja 60ndad: esmane kontsentratsioon; 1970ndad: kaasaegse asustuspildi kujunemine; 1980ndad: “kiirenev kontsentratsioon” 2) 1990 ja hiljem 1990ndad: selge pööre 2000ndad: pööre koos maakeskuste korrastumisega Maa-asulate probleemid tänapäeva Eestis 1)Teenuse kättesaadavuse halvenemine Rahvastikuvähenemine; Ebaotstarbekas kohalike keskuste süsteem; 2) Kõrged kommunaalkulud
Elton John, alustas klaverimänguga juba kolmselt. Esimese bändi lõi ta 1964. aastal ning esimene hittsingel sooloartistina («Your Song») nägi ilmavalgust 1970. aastal. 1970ndatel oli Elton John popmuusika üks teedrajavamaid artiste. Maailma kuldvaramusse on läinud lood «Rocket Man», «Crocodile Rock», «Sorry Seemes To Be The Hardest Word» jpt. 1979. aastal oli just Elton John üks esimese lääne artiste, kellel lubati esineda NSV Liidus. Kuldsed 1980ndad lisasid Elton Johni repertuaari popklassikat nagu «Im Still Stanging», «Nikita» ja «I Guess Thats Why They Call It The Blues».1990te balladid «Sacrifice», «The One» ning Disney hittfilmile «The Lion King» kirjutatud «Can You Feel The Love Tonight» tegid ta romantilise popi üheks väljapaistvamaks esitajaks. (Megastaar Elton John esineb suurkonsertiga Tallinna lauluväljakul, 2012) 5 3. Elton Johni lemmiklugu 3
suhtumine Tugev heaoluriik kõigile Turvavõrk abivajajatelePositiivne heaolu ehk heaoluriiki sotsiaalsete investeeringutega riik tuntumad esindajad Olof Palme Milton Friedman Anthony Giddens Willy Brandt Friedrich Hayek Tony Blair kõrgaeg 1960ndad 1980ndad Millenniumivahetus Konservatismi pehmemaks haruks on kristlik demokraatia, mis kujunes Mandri Euroopas II maailmasõja järel. Kristlik demokraatia pöörab rohkem tähelepanu heaoluriigile ja kodanikuühiskonnale. Leitakse, et turumajandus põhjustab liiga suurt majanduslikku ebavõrdsust ning riigi ja kolmanda sektori ülesanne on seda leevendada. Kristlik demokraatia on väga populaarne Saksamaal, kus sõjajärgsetel
teenuseid Riik reguleerib majandust ja omab sotsiaalseid ülesandeid – korraldab kogu valdkonda Valitseb sotsiaalne õiglus ja pakutakse ühishüvesid 5. Millised on heaoluriigi arenguetapid ja mida toob tulevik? 1960ndad – 1970ndad – heaoluriigi kuldaeg: need riigid olid taastunud Teisest maailmasõjast, teenused ja toetused suurenesid, sotsiaalkuludele läheb vähemalt kolmandik riigieelarvest, peaaegu kogu elanikkond tarbib teenuseid ja hüvesid 1980ndad – heaoluriigi kriis: majanduskasv oli alla surutud, makse laekus vähem, riikides tekkis eelarve defitsiit, heaoluriigid väljusid majanduslangusest kiiremini. Heaoluriigi suuri kulutusi kritiseeritakse tänagi, seda püütakse ümber korraldada, muuta tõhusamaks, paindlikumaks. Heaolu tagamise kohustused jagatakse riigi, tööandja, mittetulundussektori ja kodanike vahel. 6. Kas majandusareng ja demokraatia on üksteisega lahutamatult seotud? Miks? Lahutamatult nad omavahel seotud ei ole
...................................................................................12 3.3 1940ndad ....................................................................................13 3.4 1950ndad ....................................................................................14 3.5 1960ndad ....................................................................................16 3.6 1970ndad ....................................................................................17 3.7 1980ndad ....................................................................................18 3.8 1990ndad ....................................................................................20 4. 21-SAJAND JA MEIKIMINE ..........................................................22 KOKKUVÕTE ................................................................................24 KASUTATUD ALLIKAD ..................................................................25 SISSEJUHATUS
· Milles kiired muutused on konstantsed · Maailmast, mis on sellele eelnenust sama erinev nagu industriaalne periood erines agraarsest · Mis on nii erinev, et selle muutumist saab nimetada revolutsiooniks Tehnoloogilised revolutsioonid läbi ajaloo 1. Inglise agraarevolutsioon 17.saj lõpul 2. Esimene (Inglise) indrustriaalrevolutsioon (1750 1840ndad) 3. Teine industriaalrevolutsioon (alates 1870ndatest) 4. Masstootmise ajastu (1940 1980ndad) 5. Infotehnoloogia revolutsioon (alates 1990ndad 6. On ilminguid juba ka järgmisest tehnoloogilisest revolutsioonist, mis kujutab endast nano-, bio-, info- ja materjalitehnoloogiate sümbioosi. Igale tehnoloogilisele revolutsioonile on omane mitme faasi läbimine. 1. Varajsed uued tooted ja harud, kiire kasv ja innovatsioon. võimaluste kujunemine 2. Laialdane levik: uued harud, tehnoloogilised süsteemid ja infrastruktuur
* s: 1963 marss Washingtoni (Martin * Kuuba kriis Luther King) * Praha kevad e Tšehhoslovakkia * s: suure e võrratu ühiskonna teooria kriis, järgnes Brežnevi doktriin 1970ndad * USA Vietnami sõjas * pingelõdvendusperiood * Nixoni doktriin (1970nd algul) 1980ndad * Tähesõdade programm * (1970-80 vahel) NL sekkus Afganistani sõtta (1979-?) Võidurelvastumine Aatompomm – 16.07.1945 06.08.1945 – Hiroshima, 09.08.1945 – Nagasaki Strateegilised relvad e ABC relvad: 3 tüüpi massihävitusrelvad: aatomi-, bioloogilised- ja keemiarelvad, relvasüsteemid koosnevad pomm, kandurid (lennuk, rakett)
4 8 % 478,7% c) Milline on nominaalse SKP protsentuaalne kasv samal ajavahemikul? 4905,6% d) Millest on põhjustatud küsimuste b) ja c) vastuste nii suur erinevus? inflatsioonist e) Arvutage reaalse SKP protsentuaalne kasv järgmiste kümneaastaste perioodide kohta: 1940ndad 14 54,1% 1950ndad 47,2% 1960ndad 48,5% 1970ndad 31,8%Lembit 1980ndad 29% Viilup PhD IT Kolledz
...................................................................... 18 Konstruktivistlik regionalismikäsitlus..............................................................18 Euroopa integratsiooni teooriad.....................................................................18 Regionalismi seletused erinevates teooriates................................................19 Regionaalsed organisatsioonid ajaloos...........................................................19 1980ndad....................................................................................................... 19 31.30 – rahvusvaheline majandus........................................................................20 Poliitiline ja majanduslik.................................................................................... 20 IPE valdkonnad.................................................................................................. 20 Liberalism.......................................
probleemseim asularühm (tööhõive, toimetulek); kiire rhavstikuvähenemise tõttu enamik teenindusasutusi likvideeritud. 6. Teeninduskeskused (N: Esna)- mittepõllumajanduslikud, ajaloolised keskused; piiratud kasvuga ENSV perioodil, nüüd oma keskuspositsioone taastavad; suhteliselt vanemaealise rahvastikuga; vähe palju-korterilisi elamuid. Maa-asustuse kujunemise etapid ja nende muutuste põhjused etappide lõikes. 1. 1950ndad- 1980ndad. Põhjused: põllumajandustootmise iseloom; rahvastiku paiknemise allutamine tootmisele vajadustele; mehhanism: uued eluruumid-nooremapoolse rahvastiku sisseränne-kasvav sündimus ja teenindustöökohtade lisandumine; linnastumisega seotud üldine rahvastikuvähenemine maal-„kannatajaks“ väikesed tootmis- ja teenindusfunktsioonita külad 2. 1990 ja hiljem. Põhjused: töökohtade kadumine, kõrged kommunaalkulud ja
• Domineerivad paljukorterilised elamud 5a. Põllumajanduslikud abikeskused ja tootmisasulad • Vananenud palju-korteline elamufond • Sotsiaal-majanduslikus mõttes probleemseim asularühm 6a. Teeninduskeskused • Mittepõllumajanduslikud, ajaloolised keskused; • Suhteliselt vanema-ealise rahvastikuga; • Vähe paljukorterilisi elamuid. 3. Maa-asustuse kujunemise etapid ja nende muutuste põhjused etappide lõikes: 2 põhilist etappi: 1) 1950ndad – 1980ndad 2) 1990 ja hiljem MAA-ASUSTUSE KUJUNEMISE – kontsentratsioon ja haja-asustuse hääbumine – PÕHJUSED: 1. ETAPP: • Maa-asustuse kontsentratsioon • MEHHANISM: uued eluruumid – nooremapoolse rahvastiku sisseränne – kasvav sündimus ja teenindustöökohtade lisandumine MAA-ASUSTUSE KUJUNEMISE– kesk-asulate tühjenemine ja väikekülade kasv – PÕHJUSED: 2. ETAPP: • Töökohade kadumine, kõrged kommunaalkulud ja madalad sissetulekud noorte
Laenkeelend ehk laen võib olla meie keelde võetud laenhäälik (nt f ja s eesti keeles), -liide (nt vene laen nik), -tarind (nt saksa mall saab lõpetatud), -tüvi, -sõna, -väljend või tähendus. Siinkohal huvitab meid leksikaalsete üksuste laenamine. Laensõnade puhul eristatakse kolme laenuperioodi. Esimene neist on 19. sajandi teisest kümnendist 20. sajandi teise kümnendi lõpuni. Teiseks laenuperioodiks peetakse 1920.-1930ndad aastaid ning kolmandaks perioodiks on 1940.-1980ndad aastad. Kuni 80ndate aastate lõpuni laenatud sõnadest, on enamik nn kultuurilaenud. Alates 1980ndate lõpust võib eristada neljandat ajajärku. Sõnavara uuendamise vajadus on eesti keeles viimasel kümnendil olnud suuremgi kui stabiilsemalt arenenud riikide keeltes. Laene on mitut sorti. Teisest keelest vahetult, ilma kolmanda keele abita laenatud keelendid on otselaenud. Näiteks bagi, lift, start, soul, sport, tennis. Teistest keeltest
5) Tööstuslinnad (Narva, Sillamäe) 6) sh. mono-funktsionaalsed (ühe ettevõtte) asulad (Loksa, Järvakandi, Lavassaare) 7) Väikelinnad (kohalikud keskused) (Märjamaa, Antsla) Suurimad ja väiksemad linnalised asulad Eestis: -30 linna - 14 valla-sisest linna Suurim linn: Tallinn (411 000 el.) Väikseim linn: Mõisaküla (800 el.) Väikseim linnaline asula: Lavassaare (440) 18 3. Linnastumisprotsessid Eestis. 1940ndad 1980ndad aastad. 1990ndad ja hiljem. LINNASTUMISPROTSESSID EESTIS 1940ndad 1980ndad: Linnastumistempo kiire Sisseränne mujalt NL-st, aga ka mujalt Eestist eelkõige Põhja-Eesti linnadesse. Maalt linna ränne industrialiseerimine vajas töökäsi, maa põllumajanduse moderniseerimine Mitme-tasandiline kontsentratsioon. LINNASTUMISPROTSESSID EESTIS 1990ndad +: Rahvastiku vähenemine väljarände ja sündimuse järsust langusest tingituna kogu
murrang laen- ja muganduskultuurilt omakultuurile; degermaniseerimine; murrete säilimine) Eesti keele ajaloo periodiseeringud: Hennoste 1997 (sotsioperioodid) (4)1914/1920 − 1940/1944 (ühiskonna keeleline ja 7. kultuuriline eestistamine; avaliku elu muutumine eestikeelseks; eesti keel kõrghariduskeelena; normikirjakeele-kesksuse kujunemine; murrete ja argikeele alaväärtustamine; vaimuliku registri ebaolulisus) 8. 1940/1944 − 1980ndad (ametliku ja rahvusliku keeleideaali lahknevus; vene keel muulaste ja eestlaste vahelise suhtluse keelena; säilib kirjakeelekeskne keelemudel; säilib eestikeelne haridus, ajakirjandus jm; sotsiaalse kihistumise vähenemine; linnastumine, paiksuse vähenemine; murdevastane võitlus, murrete asendumine ühisargikeelega) Eesti keele ajaloo periodiseeringud: Hennoste 1997 (sotsioperioodid) (5) 9. 1980ndate lõpp − ... (eestistamine, eesti
Alates 1940test kasutatakse nii sifreermisel k ui krüptoalgoritmide murdmisel elektronarvuti abi. Diplomaatide ja sõjardite käsutuses Traditsioonilise krüptograafia (kuni 1940ndad) ajastul oli sellel väga kitsas kasutusvaldkond: diplomaatia ja sõjandus Üleminek käsitsi krüpteerimiselt arvutipõhisele ei muutunud esialgu krüptograafia kasutusvaldkond Paljudes riikides olid kuni 1970-1980teni krüptoalgritmid ja seadmed oma käitumisreeglitel võrdsustatud relvadega. 1980ndad-sõjardite pärusmaalt masskasutusse Krüptograafia levik sõjardite ja diplomaatide mängumaast masspruukimisse algas seoses teabe liikumisega ülemaailmses arvutivõrgus- internetis- ja selle kaitse vajadustega. See sai alguse 1980te lõpul ja 1990te algul Täiendava tõuke andis siin krüptoalgoritmid ja võtted, mida ei kasutatud enam teabe konfidentsiaalsuse, vaid tervikluse kaitseks. Krüptograafia olemus ja roll kaasajal
kõrvarõngastega kuni siidturbaniteni. Pearätikute juurde käisid ka suured päikseseprillid. Biba pehmed liibuvad mütsid nägu raamivatel inglilokkidel olid retro ideaaliks, samuti nagu heegeldatud cloche-kübarad, mida kaunistasid siid- või heegeldatud lilled, ning väikese looriga pillbox-kübar, mis hiljem oli kõige tavalisem kübar laulatusel ja muudel tähtüritustel. 1980-1990 1980ndad olid hoogsa edenemise aeg. Kaheksakümnendate sõnum oli tarbimine ja stiilne oli olla jõukas. Äsjaomandatud jõukusega panid äri- ja esindusnaised aluse ,,tõusiklikule" stiilile. Nad ei uhkeldanud mitte ainult rahaga, vaid ka kehaga. Moes oli igakülgne treening ning kõik huvitusid teemadest nagu toidu vähene soolasisaldus ja toiteväärtus. Uhkeldamispaikadeks olid kallid restoranid ning kuna sel kümnendil kasvas hea rätsepatöö, elasid päevaajal inimesed lausa kostüümides
Laienemised ja lahkumised: Laienemised: Kreeka 1981 ja Hispaania-Portugal 1986. (Diktatuuride alt vabanenud. Kiiresti liitu, et demokraatia püsiks! Pole valmis? (Mitterand). Sisuliselt ei olnudki valmis.) 1985 -Gröönimaa lahkub: (Taani territoorium, teatud autonoomia. Otsustab referendumiga lahkuda. Mitmed liikmesriikide territooriumid ei kuulu ühine üldse.) Avaldused väljaspoolt: Maroko ja Türgi 1987. Maroko ei pole Euroopas. Türgi jah on Euroopas, tegeleme hiljem. 1980ndad laiemalt: Maailma muutused (NSVLi keerulised ajad. Uued tuuled USA ja Euroopa riikide poliitikas. Dekolonisatsioon on lõppenud). Euroopa Ühenduste ülevaade (Laienemine uutesse piirkondadesse. Süvitsi minek ühisturg on reaalsus. Eksistentsiaalsed küsimused mis on Euroopa tulevik?) ÜHTSE EUROOPA AKT: Probleem- Pikka aega püsinud ja suurenenud piirangud (majanduskriis). Turg pole piisavalt paindlik. Lahendus- Delors'i plaan tuleb luua ühisturg. Valge Paber 300 ülesannet, mis
Priidu Beier- teadlikult hab värss, punkesteetika, nt „Vastus“ 1986, „Tulikiri“ 1989, „Femme fatale“ 1997 Mati Moguci (Milius)- esitas Beieri luulet enda luulena. Nimi Moguci ühendas Beieri luule ja Miliuse keha, nt „Õrn ja rõve“ 1989 Eesti luule underground 1980ndatel aastatel. Eesti punkluule Punkkultuuri iseloomustus ja olulisus Subkultuurne underground (1980ndad aastad): Terav sotsiaalsus Ebatraditsiooniline keel Kõnekeelsus, roppused Punkluule tõi luulesse: Kõnekeelsus Tekstide jõulisus Ühiskondlik protest Raiuv vorm, võõrtähed Punkkultuuri perioodid Pseudopunk- Propeller, Singer Vinger Pungi esimene põlvkond- Metro Luminal, Generaator M Pungi „kuldajastu“- Villu Tamme, Merca, Tõnu Trubetsky, Vennaskond, J.M.K.E
o mitmekordse sundringlusega o otsevoolu katlad Aurukatelde tüübid Kahe trumliga püstveetorukatlad DKVR- universaalsed katlad kõikidele kütustele (1970ndad) Puudused: 1. Kolde ekraanid on hõredad (puiduhakke puhul hea, sest tuhk ei ummista) 2. Raske müüritis sissekütmise aeg väga pikk, ca 8 tundi (kiiresti küttes müüritis praguneb) 3. Nõuab vundamenti 4. qv on madalad DE gaas-masuutkatlad (1980ndad) hea, ka tänapäeval kasutatav, aga tööstuslik valmidus madal (üles pannes tuleb kohapeal isoleerida), raudteegabariitides, kõik torud diameetriga 51mm, seinapaksusega 2,54mm, ülemisest trumlist tehakse pidevat läbipuhet ehk veevahetus KE tahkekütusekatlad (1980ndad) kasutatakse kõikjal maailmas, head, loomuliku ringlusega katel (nagu ka eelmine ja järgmine) E-1/9 tahke, vedel ja gaaskütus (toodud raamatus Katelseadmed) kasutati
aktsepteeritud autoriteetidesse vähendavad hälbivust. Argieluteooria: Lawrence Cohen ja Marcus Felson (1978) - Suur osa kuritegusid kasvab välja argielu sündmustest. - Ei lähtu kurjategija isikuomadustest, vaid kuriteosündmuste asjaoludest. - Kuritegu eeldab kolme eeltingimust: 1. Motiveeritud seaduserikkuja; 2. Sobiv sihtmärk; 3. Valvuri puudumine. Ratsionaalse valiku teooria: Derek Cornish ja Ronald Clarke 1980ndad - Kuritegu kui ratsionaalne tegu, mis on toime pandud tavalise inimese poolt, kes reageeris teatud survele, võimalustele ja situatsiooni ahvatlustele. - Kurjategija kui ratsionaalne, kalkuleeriv, majanduslikult mõtlev inimene: kaalub riski ja saadavat kasu, valides selle, mis maksimeerib kasu. - Otsused, mis langetatakse kuritegu kavandades: 1. Sihtmärgi valik; 2. Kuriteovahendite valik; 3. Kuriteo aja ja koha valik.
); saksastumise taandumine; eestlaste sotsiaalne kihistumine; teadlik keelehoole; murrang laen- ja muganduskultuurilt omakultuurile; degermaniseerimine; murrete säilimine) 7. 1914/1920 − 1940/1944 (ühiskonna keeleline ja kultuuriline eestistamine; avaliku elu muutumine eestikeelseks; eesti keel kõrghariduskeelena; normikirjakeele kesksuse kujunemine; murrete ja argikeele alaväärtustamine) 8. 1940/1944 − 1980ndad (ametliku ja rahvusliku keeleideaali lahknevus; vene keel muulaste ja eestlaste vahelise suhtluse keelena; säilib kirjakeelekeskne keelemudel; säilib eestikeelne haridus, ajakirjandus jm; sotsiaalse kihistumise vähenemine; linnastumine, paiksuse vähenemine; murdevastane võitlus, murrete asendumine ühisargikeelega) 9. 1980ndate lõpp − ... (eestistamine, eesti keel kõigis registrites; argikeelte tung avalikku ellu; indoeuroopa
1860ndad – 1870ndad – ärkamisaeg, kirjaoskuse levimine, saksa kultuuri mõju. 1880ndad – 1914/1920 – venestamine, saksastumise taandumine, teadlik keelehoole 1914/1920 – 1940/1944 – ühiskonna keeleleline ja kultuuriline eestistamine, eesti keel kõrghariduskeelena. 1940/1944 – 1980ndad – murdevastane võitlus, murde asendamine argikeelega, vene keel muulaste ja eestlaste vahelise suhtluse keel K. Pajusalu jaotus: ... – 1200 vanaeesti keel 1200-1700 muutuste aja keel 1700 - .... uuseesti keel 3. Grammatiseerumise nähtused eesti keele ajaloos. Grammati(kali)satsioon e grammatiseerumine – areng leksikaalsetest
1930ndad aastad......................................................................10 1.4.1940ndad aastad......................................................................11 1.5.1950ndad aastad......................................................................12 1.6.1960ndad aastad......................................................................14 1.7.1970ndad aastad......................................................................15 1.8.1980ndad aastad......................................................................16 1.9.1990ndad aastad......................................................................18 2.Kleidi kavandamine...............................................................20 2.1.Inspiratsiooni otsimine.............................................................20 2.2.Ideekavand..............................................................................20 2.3.Lõige kanga väljalõikamine
meetmete abil. 1960 lõpus/ 1970 alguses hakkasid ilmnema märgid sellest, et suuremad süsteemid ei ole alati paremad. Suurettevõtted ei suutnud paindlikult kohaneda toimuvate muutuste ja tagasilöökidega. Schumacher (1973) ,,Gigantsed organisatsioonid ja suurenenud spetsialiseerumine on kaasa toonud ebaefektiivsuse, keskkonna saastamise ning ebainimlikud töötingimused (peale seda, kuid valitsused mõistsid ettevõtluse rolli tööandjana, muutsid nad poliitikat). 1980ndad aastad (periood) - VÄIKEETTEVÕTLUSE KASV. Väikeettevõtluse arvu ja osakaalu kasvu arenenud riikides on põhjustanud järgmised tegurid: 1) Struktuursed muutused majanduses. Kasvanud on teenindussektori ja teadmusmahukate ettevõtete osakaal, mille puhul on väikeettevõtlus efektiivsem. 2) Ettevõtjaks olemise populaarsuse tõus paljudes riikides. Oma roll on siin valitsuste poliitika muutumises
- EV välisministeeriumi hoone tema juhtimisel- kõrge risttahukas torn - Üks Viru hotelli arhitektidest R.- L. Kivi - Funkts. Tartus - Ekraani kino - Ülikooli ühiselamud Palju funkts. Eesti suvilaarhitektuuris, tihti püütud arvestada ka looduslikku keskkonda- orgaaniline arhitektuur. Esindaja V. Bormeister. Palju 70.-80- funkt. Stiilis ka kultuurimaju, kolhoosihooneid Toomas Rein- Rapla haldushoone, Laeva kultuurimaja 1980ndad Tallinna 10 äratas rahvusvahelist tähelepanu, tuntuim selle arhitekt V. Künnapuu, J. Fjuk (HTG vilistlane). Eesti arhit 80. A väga hea taseme, kannatab 80. Lõpus majanduskriisi all. Künnapuu- Tartu tigutorn, Pärnu sanatoorium Tervis.
Kontekst: 1980ndate elustiil - 1981 tuvastati USA-s esimest korda aids / HIV viirus (1960ndate seksrevolutsioon peegeldumas vastu 1980ndatel?) - East Village’i kunstnikekoloonia kunstnikest New Yorgis surid paljud aidsi: Keith Haring (1958-1990) David Wojnarowicz (1954-1992) jt Aidsi surnud muusikuid: Freddie Mercury (Queen’i solist) (1946-1991) Yuppie – “young urban professional” / “young upwardly-mobile professional” (eestikeelne vaste 1990ndatest: “pintsaklipslane”) 1980ndad East Village’i kunstikoloonia East Village’i kunstikoloonia oli mõneti “kunstimull”, mis lõhkes koos “börsimulliga” 1987. aastal - Palju noori kunstnikke, kes tahtsid ruttu rikkaks saada - Grafiti, ekspressionism jms, kiiresti maalimine - Neokontseptualistlik kunst (kontseptualism ühendatud traditsiooniliste kunstitehnikatega, Duchampi mõju edasiarendus) - Andy Warhol kui iidol 1980ndate East Village’i kunstnikud, 1985
· Põhimeetod keelenähtuste leviku täpne kaardistamine: fonoloogiline ja morfoloogiline analüüs. Diakrooniline ehk ajalooline murdeuurimine: Lähtub murrete arengust. Keeleajalooline pool: murdeid võrreldakse algkujudega. Dilektomeetria: Murdejoonte territoriaalne levik, murrete kaugus üksteisest ja murdeliigendus. · Statistilised analüüsid. · Eelkõige sõnavarasuhted. · Prantslane Jean Séguy 1970ndad. · Eestis Sirje Ainsaar 1980ndad ning Karl Pajusalu ja Arvo Krikmann. Sotsiolingvistika: uurib keele ja ühiskonna vahelisi seoseid. Kesksel kohal on kõnelejad ja nende päritolu. Tegeleb keele kasutustüüpidega suhtlussituatsioonis. Kvalitatiivne ja kvantitatiivne meetod, aga ka näiva aja ja reaalaja analüüs, suhtlusvõrgustike analüüs. Klassikaline sotsiolingvistika: inimese keelekasutus sõltub tema vanusest, soost, päritolust, sotsiaalmajanduslikust staatusest.
kaloriifer, et vee temperatuuri tõsta. 27. Eestis kasutatavad loomuliku ringlus e g a tööstusk atlad DKVR- universaalsed katlad kõikidele kütustele (1970ndad) Puudused: 1. Kolde ekraanid on hõredad (puiduhakke puhul hea, sest tuhk ei ummista) 2. Raske müüritis sissekütmise aeg väga pikk, ca 8 tundi (kiiresti küttes müüritis praguneb) 3. Nõuab vundamenti 4. qv on madalad DE gaas-masuutkatlad (1980ndad) hea, ka tänapäeval kasutatav, aga tööstuslik valmidus madal (üles pannes tuleb kohapeal isoleerida), raudteegabariitides, kõik torud diameetriga 51mm, seinapaksusega 2,54mm, ülemisest trumlist tehakse pidevat läbipuhet ehk veevahetus. D-kujulised, koosnevad torukimbust ja koldest, Võrus nt. üks alles, eelpõleti juurde pandud. E-1/9 tahke, vedel ja gaaskütus (toodud raamatus Katelseadmed) kasutati
- Interdistsiplinaarsus o Allikate ,,jagamine" erinevate teadusharuse vahel; koostöö jms - Välitööde osakaalu suurenemine uurimisprotsessis - Refleksiivusus 20. september Folkloristika kujunemisdünaamika Avatus periood (19. saj. lõpp, 1930ndad aastad, 1990ndad aastad) - Aineala piiride otsingud (mis rahvaluule võiks olla?) - Mõistete defineerimine - Meetodite paljusus Suletud periood/spetsialiseeruv periood (20. saj. algus 1920ndad aastad, 1950ndad- 1980ndad aastad) - Teooria viimistelmine - Väljakujunenud uurimismeetodi (-meetodite) eelistus - Selgelt piiritletud uurimisobjekt ja uurimisvaldkond Praegu hakatase jõudma uuesti suletud perioodi. Eesti folkloristika rahvusvahelises kontekstis Teadusregioonid: terminoloogia Saksakeelne teadusruum Ingliskeelne teadusruum - Volkskunde teadus rahvast - Folklore rahva teadmised,
Regionaalsed organisatsioonid ajaloos (Louise Fawcett, Regionalism in historical perspective; Regionalism in world politics, 1995) ● II maailmasõja järgne nähtus -> kolooniad muutusid iseseisvateks riikideks ● 1950ndate ja 60ndate elu ● Langus 1970ndatel - kolmas maailm -> üritas veidikene ühtsust üles näidata, ei jõutud ühegi olulise organisatsioonini ● Uus tõus 1980ndate lõpus ja 90ndatel -> külma sõja lõpp, uus suhtumine koostöösse 1980ndad ● Külma sõja lõpp - Uus suhtumine koostöösse - Rahvusvahelise süsteemi detsentraliseerimine ● Majanduslikud põhjused - Euroopa elu - Globaalsed muutused ● Kolmanda maailma (Third Worldism) lõpp ● Demokraatia ● Kriitikat Organisatsioonide tekkimine ● Enne II MS: - OAS, Commonwealth ● 1945-1970: - Araabia Liiga, NATO, EL eellased, OAU, ASEAN, OPEC, Andide Pakt ● 1985-tänaseni:
Uuringud laienesid ärivaldkonda, humanitaarteadustesse, õigusteadustesse jt valdkondadesse. Mitmed olulised teaduskonverentsid, avaldati kirjutisi infoteaduse identiteedi probleemi lahendamisest. Teedrajavad publikatsioonid: · B.C.Brookes The fundamental problem of information science · W.Goffman Information science: discipline or disappearance? · A.Debons Information science: search for identity. jt. II ETAPP 1980ndad aastad Keskendumine: kasutajauuringutele, infoteaduse identiteedi otsing jätkub, toimub uurimisvaldkondade lähenemine arvutiteadusele ning infoteaduse kui distsipliini teke. Tooni annavad Nicholas Belkini, Karl Popperi ja Bertram C. Brookes'i artiklid. Karl Propper (Brookes) kolm maailma: Maailm 1 (füüsiline maailm) loodus ja inimesed, füüsilised tehisasjad, Maailm 2 (psüühiline maailm) on ,,subjektiivne teadmus" indiviidide meeltes ja Maailm 3 (objektiivsest teadmus) s
25. Millised on Margit Kelleri uuringute põhjal peamised erinevused Eesti vanade ja noorte nägemustes tarbimiskultuurist? 26. Millised on neli peamist tarbimiskriitilist suunda tänapäeva praktikates? Feministlik ja sotsialistlik kriitika 1970ndatel oli suur vastuseis moetööstusele, mis ekspluateerib nii naisi, kuid veelgi enam - ekspluateerib töötajaid, kes moetööstuses töötavad eriti arenguriikides. Siis tulid 1980ndad ja see kriitika suri. Feministid 80ndatel seadsid ohtu enda esitamise elitsitidena või poliitilise marginaalsusega. Taasavastati 1990ndatel. See kirjatükk üritab siis väita, et mood on feministlik probleem, kuid ei ole pessimistlik ega üleliia optimistlik. Mitte ekspluateerimine ja mitte ületarbimine ja maskeraad. Probleem: 90ndatel tekkis palju väikesi rõivaärisid, kus töötasid peamiselt immigrantidest naised.