Facebook Like

Maailmakirjandus II eksamikonspekt (13)

5 VÄGA HEA
Punktid
 
Säutsu twitteris
Maailmakirjandus II – Keskajast klassitsismini
Maailmakirjandus II – Keskajast klassitsismini
  • Keskaja kultuuriline olustik
    • Pmst Lääne- Rooma riigi lagunemisest (5 saj) kuni renessansi alguseni (15. saj)
    • Keskaeg valmistas ette uusaegsete kultuuri ja identiteedi sündi.
    • Uute religioonide tormiline levik: kristlus , islam , budism .
    • Vanade rahvaste ulatuslik ümberpaiknemine, kokkupõrked, võitlused eluruumi tõttu.
    • Peamiselt germaani hõimud tungisid põhja ja idapoolsest Euroopast lõuna ja lääne poole (senistele Rooma riigi aladele ) ja võtsid omaks ristiusu, mida innukalt paganate seas levitama hakkasid.
    • Roomast sai paavstivõimu keskus
    • Kultuur arenes vastavalt ühiskondlikele muutustele: 2 etappi : üleminek sugukondlikult korralt feodaalsuhetele (kuni 10 saj) ja väljakujunenud feodaalriikide ajastu. (11-13 saj)
    • Esimesest perioodist vähe säilinud kultuuriliselt, sest ristiusk ei soosinud muistsetel paganlikel uskumustel põhinevat rahvaloomingut.
    • Paremini säilisid muistsed müüdid ja rahvapärimused suust suhu euroopa äärealadel, Iirimaal ja Islandil.

  • Vanim keskaegne eepika Islandil ja Iirimaal; Anglosaksi eepos ( Beowulf )
    Iiri saagad
    Iirimaal olid keltide seas laulikud suure au sees. Meieni jõudnud saagad ja laulud kujunesid arvatavasti II–VII sajandil. Laulikuid-jutuvestjaid nimetati 1) filideks, kes oma lauludes jäädvustasid sugukondade genealoogiat, müüte ja uskumusi; 2) bardideks, kes esitasid ülistuslaule valitsejatele ja sangaritele.
    Iirimaal võeti ristiusk vastu rahumeelselt. Laulikute looming püsis suulises vormis, hiljem panid mungad neid kirja. Ristiusk jättis iiri saagadesse oma motiive . Iiri saagad olid loodud proosa vormis, olid rõhutatult lüüriliselt kujundlikud , omasid poeetilist rütmi. Vahele oli põimitud värsse.
    Ülev ja paatoslik toon, suured ja õilsad tunded, imed , maagia , taustaks ürgne loodus olid omased nii põhja kui lõunaiiri saagadele ja lauludele. Põhjaiiri saagade peategelased olid ulaadide kuningas Conchobar ja tema õepoeg Cuchul(a)inn, kelle isa oli ühe pärimuse järgi valgusejumal Lug. Lõunaiiri saagasid tunneme tänu XVIII sai šoti kirjanikule James Macphersonile. Tegelaseks Finn laulik Ossiani isa, kes oli vapper sõjamees, laulik ja prohvet . Romantikute seas saidki ülipopulaarseks „Ossiani laulud”.
    Islandi eepika
    Kenning - vanaskandinaavia luule tähtsaim kujund, nimisõna asendamine väh 2sõnalise ümberütleva ühendiga.
    Islandi vanade eepiliste laulude kogumik on „Vanem Edda “(XI-XII saj, käsikiri XIII), millel pole kindlat süžeed, vaid koondab laule, mis pärinesid eri aegadest ja vahel räägivad üksteisele vastu. Mütoloogilised laulud räägivad maailma tekkimisest. Vanimad jumalad hiiud on sõjajalal teiste jumalate aasidega, kellel on omakorda tyli vaanidega; räägitakse kääbustest-seppadest alfidest ja saatuse valdjataridest nornidest jt. Manala on Valhalla , kus jumalikud neitsid valküürid. Teos peegeldab kõigi muinasgermaani rahvaste kujutlusi maailmast, uskumusi ja legende, mis ulatuvad tagasi eKr aega. Gemaani müüdid tunduvad tänapäeval julmad ja toored – jumalate vahel on tavaline on surmavaen ja kättemaks, milles pole halastust. Pole läbinisti häid või halbu tegelasi, kangelaste vigadest sünnivad konfliktid, mis on müütide aluseks. Samas ei puudu kõlbelised väärtused – tarkus, mõõdukus, kaine meel, ettenägelikkus ja sõprus. Lisaks on seal veel kangelaslaulud inimestest, mis on müütlised(in võib muutuda loomaks jne). Inimene kuulub kokku loodusega. Aines on pärit Lõuna-Saksa aladelt, sarnane XIII saj loodud „Nibelungide lauluga“ (Skendinaaviapärased nimed Sigvördr = Siegfried ). On mõningaid erinevusi.
    Muistses germaani rahvaste luules puudub riim, on rõhkude korrapära, alliteratsioonid.
    „Edda“ lauludega samal ajal levis skaldide luule(sarnased bardide ja filidega). Aeti taga täiust luules.
    Anglosaksi eepos
    „Beowulf“ keskaja üks iidsemaid käsikirju (X saj algus). Kirj arv VII v VIII saj Inglismaal. Sündmused Taanis ja Lõuna-Rootsis. Mõnes episoodis kristlik sümboolika(võitlus kurjaga, märtrisurm). Rohkem kui 3000 värssi sellest kuidas kangelane võitleb lohedega. Tapab Grendeli, kelle eest tuleb kätte maksma tema ema, tapab sellegi. Lohed võiksid olla looduse salapära sümboliks, kui poeem ei rõhutaks nende kurjust . Teose II osas on 50 a möödunud.Tuleb uus lohe tema riiki kiusama, tapab lohe, saab tema varanduserahvale ja sureb haavadesse.
    3. Keskaja kangelaseeposed (KA, MKL, Nibelungide laul)
    Kangelaseepostes hakkab juba avalduma rahvusteadvus. Kuuluvad kirtslik-katoliikliku kiriku suure mõjuvõimu alla, seetõttu on mitmetes neis kristluse teenimise ja levitamise vaim. Euroopa rüütlite kaheksa ristisõda toimusid XI – XIII saj. Kuulsamad Euroopa keskaegsed kangelaseeposed on prantslaste Rolandi laul”, hispaanlaste ”Laul minu Cidistja sakslaste ”Nibelungide laul”. Autorid teada ei ole, nagu on ebaselge ka päritolu. Romantismist pärineva arusaama järgi kujunesid eeposed rahvaluulest , lühematest eepilistest lauludest ning ühendati siis tervikuks. Allikaid oli küllap teisigi – muistsed proosapärimused, saagad. Kangelaslaule kandsid ette elukutselised laulikud: Prantsusmaal žonglöörid, Hispaanias hulgaarid, Saksamaal špiilmannid. Nad rändasid ühest maapaigast teise, esinedes enamasti pühade ajal linna- ja külaplatsidel. Värvikamad episoodid nende esinemistest kandusid lühematesse rahvaluule vormidesse. Kasutasid esinemise ajal retsitatiivi, muusikariistade saadet, žeste, miimikat, farsilikke veiderdusi. Mõni rändlaulik võis ise autor olla – alates 12. sajandist võisid nad ka kirjaoskajad olla. Peegeldavad kohati faktilähedast, kohati müütidesse hämardunud ajalugu; kord lähemat, kord kaugemat. Mõnedes on arenevat rahvusteadvust rohkem kui teistes. Esindavad kollektiivset elutunnet, tõstavad esile rahva hingelaadi, iseloomuomadusi , püüdlusi. Lähedased on ”Laul minu Cidist” ja ”Rolandi laul” luulevorm : assonantsriim. Temaatiline lähedus: kristlikud rüütlid võitlevad islamiusuliste araablastega.
    Rolandi laul”
    • Kuulsaim ja terviklikem prantslaste ~1100-st säilinud kangelaslaulust
    • Soov ülistada prantslaste isamaaarmastust ja Karl Suure (Charlemagne) kristlike rüütlite sõda teiseusuliste (araablaste) vastu.
    • Rohked poeetilised liialdused (Karl on 200-aastane, peapiiskop tapab üksi lahingus 400 meest jne).
    • Tegelased ja võitluste episoodid on psühologiseeritud. Roland ei ole üheselt veatu, dramaatilise olukorra loob tema ülemäärane uhkus; mis toob ka tema märterliku surma.
    • Frangi kangelaste juures näidatakse nende ebalusi ja kahtlusi . Kasutatud on korduvaid kujundeid (3 x sarve puhumine jne).
    • Võitlusi kujutatakse ka mauride kui paganate seisukohalt. Ära kuulatakse mõlemad pooled ka kohtus.
    • Dünaamiline pilt – autor liigub kiirelt ühest kohast teise.
    • Selle suurteosega algab prantsuse rahvuskirjandus . Selle teose motiivid kandusid renessansikirjandusse.

    Laul minu Cidist”
    • (El) Cid – isand .
    • Peegeldab ajalugu tõetruumalt kui ”Rolandi laul”. Cid suri aastal 1099, teos loodi kiiremini kui ”Rolandi laul” peale peakangelase elu.
    • Sündmused enamuses ajaloos kinnitust leidnud: Kastiilia kuninga alluvuses olnud sangar Rodrigo Diaz de Vivari ( Cidi ) vastuolu kuningaga, tema väljasaatmine Kastiiliast, tema võidud lahingutes nii mauride kui kristlastega; äraleppimine kuningaga.
    • Üleloomulikkuseni teos eriti ei küündi (v.a. seik Cidi tütarde abikaasade argus seoses lõvi puurist välja pääsemisega)
    • Autor näib teadlikult rõhutavat realistlikku suhet tegelikkusega.
    • Sõda mauride vastu ei ole Cidi jaoks mingi püha missioon nagu Rolandi jaoks – pigem on see töö ja raske leivateenimine.
    • Heroilist paatost see eepos peaaegu ei sisalda
    • Tegelased on vähem psühologiseeritud
    • Suurema tähelepanu all on kangelase eraelu, kui lahinguepisoodid. Jäädvustatakse ka igapäevaelu madalamat poolt.
    • Cid on oma käitumises suuremeelne ja lihtne – temast räägitakse kui ”minu Cidist”
    • Kõik see kajastab hispaania eepose demokraatlikku vaimu, mis vastandub germaani ja prantsuse laulude heroilis-rüütellikule paatosele.

    Nibelungide laul”
    • Germaani kangelaslauludest tuntuim, pärineb 12.-13. sajandi vahetusest – ajast mil Euroopa eepilises kirjanduses oli laialt levimas uus nähtus – rüütliromaan. See avaldab selget mõju daamikultuse olemasolus.
    • Ajalooline taust pärineb suure rahvasterände ajast: germaani hõimude omavahelised kokkupõrked ja võitlused teiste hõimudega (hunnidega). See kauge ajalugu on põhjalikult segunenud müütidega (12.-13. sajandi rüütliromaan samas taaselustas vanade müütide fantaasia ja seikluse). Need müüdid pole aga enam nii toored ja arhailised nagu Edda- aegsed .
    • Kangelaste individuaalsuse esiletoomine nagu „Rolandi laulus ”.
    • Nibelungide allakäik algab peale Siegfriedi surma, kes kandis endas nende rahva moraalset terviklikkust.
    • Autor toob peaprobleemiks ühe rahva (antud juhul burgundide) allakäiguks moraalse puudulikkuse. Saksa eeposes on niisiis võrreldes prantslaste ja hispaanlaste omaga enesekriitilisust ja rahva kõlbluse üle juurdlevat vaimu.
    • Kõige traagilisem ja süngem Euroopa kangelaslauludest. Ka kõige mahukamaid teoseid oma žanris.
    • Laul kasutab tollastele rüütliromaanidele sarnaselt paarisriime.
    • Wagner tegi selles ooperitetraloogia „Nibelungide sõrmus”.

    Laul Igori sõjaretkest”
    • Vene kangelaslaul , kirjutatud tundmatu autori poolt ~ 1186 .a.
    • „Üleminekuteos”, Venemaa muutus sel ajal killustatuks, algasid tatari-mongoli vallutusretked.
    • Ristiusk oli juba vastu võetud – sellel suur mõju kirjandusele: eemaldumine suulistest vormidest , kirjakeele tormiline areng, Bütsansti kaudu tuleva kirikukirjanduse juurdumine (pühakute elulood , jutud palverännakutest, pidulikud jutlused ); järkjärguline segunemine ilmaliku kirjandusega. Vene kroonikad nt hakkavad sisaldakma üha enam ilukirjandusele lähenevaid ajaloolisi jutustusi, tihti ümbritseb peategelasi religioosse pühaduse aupaiste .
    • Rüütliromaanile omane rüütliau ja patriotismi ülistamine; kangelaste idealiseerimine . Sündmuste ja tegelaste hüperboliseerimine.
    • Eriline on see, et autor kirjutab vahetult peale sündmusi ning neile, kes sündmustes osalesid või neist teadsid.
    • Autorit üksikasjad ei huvita, tema seisukoht on pigem idealiseeriv.
    • Leinab taga ühtset venemaad, kutsub vürste välisvaenlaste vastu ühinema.
    • Paatoses peitub ka kriitiline suhtumine Igori kui ühtsuse lõhkujasse; samas ülistab autor Igori rüütliomadusi.
    • Teos esindab juba hääbuvat suulist malevaeepost – selles peaaegu puudub religioosne aupaiste. Sega vastuolus tollase kirjandustraditsiooniga.
    • Igatsus kaotatud ühtsuse järele toob sisse motiive rahvaluulest, paganlikkust. Teoses esinevad vanavene jumalad, kosmogoonilised sümbolid, hingestatud loodus.
    • Võitlus polovetsidega on õilis ja seda võimendavad loodus, loomad ja taimed.
    • Eepos vajus erandliku teosena kauaks unustuste hõlma, trükiti 19. sajandi alguses alles uuema vene keele tõlkes.

    4. Keskaja rüütlikirjandus ( Parzival ) (XII–XIII sajand )
    • Rüütlikirjandus jaguneb rüütliromaanideks ja kurtuaasseks (õukondlikuks) luuleks.
    • Valdavalt ilmalik, eemaldus kirikudogmadest.
    • Prantsusmaal nimetati kurtuaasset luulet trubaduuride luuleks, saksamaal olid nad minnesingerid ja itaalias trovatoored. Põhja-Prantsusmaal kutsuti aadelkonnast pärit laulikuid truväärideks
    • Kirjutatud on need paarisriimides. Aluseks tänapäeva massikirjandusele. Samas ka muinasjuttude algaineks (imed, ootamatused, muutumised , sarnased süžeed). Rüütlikirjandus mitte ainult ei võtnud ainest päris elus vaid kujundas seda ka ise.
    • Sõna romaan on pärit 12. sajandist tähendas pikka teksti, romaani keeles kirjutatud. ( hisp - novela, ik- novel , it- novella ) 12. saj. olid rüütli ja roosiromaanid.
    • Rüütliromaanides pole tegu suurte lahingute ja sõdadega. Tegevusesse tuuakse naine(südamedaam), kellest on ajendatud rüütlite teod. Tihtipeale on ta abielus – ideaalne armastus on kättesaamatu. Samas kõrge armastus ei vaja füüsilisust.. St keskne motiiv rüütlikultuuris on daamikultus.
    • Rüütlitelt eeldati peale rammu ja sõjaoskuse ka laitmatut käitumist, kõlbelisi põhimõtteid, ta pidi olema peenetundeline ja hell armastaja. Loomise keskonnaks on loss ja tegevus toimub ka lossis.
    • Tähtis komponent on seiklus - see toob kiired muutused sündmustesse. Toimub kohtumine tundmatuga, esineb imesid, üleloomulikkust. Neil lugudel on keldi tagapõhi (ntx Arturi- romaanid e ümarlaua romaanid ).
    • Tähtsad on piirsituatsioonid, mis on eetilise, moraalse algega. Rüütlid peavad kinnitama oma armastuse terviklikkust, puhtust. Nad võitlevad kurja vastu.
    • Rüütlikirjanduses kerkivad esile kindlad autorid, nimelised kirjanikud , ntx Chrétien de Troyes, kes kirjutas esimese graaliteemalise romaani(kristliku varjundiga). Graal on täiuse ja õnne sümbol.
    • Wolfram von Eschenbach kirjutas „Parzivali“ (ka graaliteemaline) – see teos on tähtsim keskaegne värssromaan.
    • Rüütliromaan püsib jõulisena 15. sajandini, renessansi rüütliromaan läheb üle proosaks. (Värsse oli hea pähe õppida, aga kuna leiutati trükikunst, polnud seda enam vaja.n18. sajandil kirjutatakse värssides veel draamad , hiljem on näidendidki proosas ).

    * Üks keskaja lüürilisemaid müüte on Tristani ja Isolde lugu (vt maailmakirj 1), sellest ta vist ei rääkinud.
    Trubaduuride luule tekkis 12. sajandil Provence´s Lõuna-Prantsusmaal. Toimus õitseng, lüürikapuhang Laulikud leiutasid mitmeid luulevorme, täiustasid neid. Nende kujutlusis peegeldas kunstitäius tundetäius. On teada autoreid. Valdavalt armastusluule . On olemas helgem ja hämar stiil(keerulised värsivormid ja riimiskeemid)/ „tume“ ja „selge “ stiil. Tume stiil tekkis vastukaaluks selgele stiilile – mitmemõttelisus, haruldased värsivormid. Tollal olid teatud vormid rangelt seotud kaanoniga – st teatud vormil teatud sisu.
    4. Kirjandus keskaegses linnas. Ladinakeelne kirjandus. Keskaja draama (KA, MKL). Rahvaluule (Keskaja hispaania luule).
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Maailmakirjandus II eksamikonspekt #1 Maailmakirjandus II eksamikonspekt #2 Maailmakirjandus II eksamikonspekt #3 Maailmakirjandus II eksamikonspekt #4 Maailmakirjandus II eksamikonspekt #5 Maailmakirjandus II eksamikonspekt #6 Maailmakirjandus II eksamikonspekt #7 Maailmakirjandus II eksamikonspekt #8 Maailmakirjandus II eksamikonspekt #9 Maailmakirjandus II eksamikonspekt #10 Maailmakirjandus II eksamikonspekt #11 Maailmakirjandus II eksamikonspekt #12 Maailmakirjandus II eksamikonspekt #13 Maailmakirjandus II eksamikonspekt #14 Maailmakirjandus II eksamikonspekt #15 Maailmakirjandus II eksamikonspekt #16 Maailmakirjandus II eksamikonspekt #17 Maailmakirjandus II eksamikonspekt #18 Maailmakirjandus II eksamikonspekt #19 Maailmakirjandus II eksamikonspekt #20 Maailmakirjandus II eksamikonspekt #21 Maailmakirjandus II eksamikonspekt #22 Maailmakirjandus II eksamikonspekt #23 Maailmakirjandus II eksamikonspekt #24
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 24 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2008-07-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 429 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 13 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor polynasia Õppematerjali autor

    Lisainfo

    Kirjandus keskajast baroki ja klassitsismini. Eksamikonspekt kordamisküsimuste alusel.
    kirjandus , draama , keskaeg , renessanss , barokk , klassitsism

    Mõisted


    Kommentaarid (13)

    terje84 profiilipilt
    terje84: oletasin, et maailmakirjandus II käsitleb rohkem Lähis-Ida; Egiptuse, India im kirjandust
    17:52 29-09-2008
    triangel55 profiilipilt
    triangel55: ohohooooh. väga hästi koostatud. väga hästi tehtud. soovitan!
    14:37 05-06-2012
    Marike18 profiilipilt
    Marike18: Väga kenasti tehtud. Täpselt teemade kaupa. Suur tänu!
    15:52 04-06-2012


    Sarnased materjalid

    21
    doc
    Maailmakirjandus II-keskajast klassitsismini
    26
    doc
    Maailmakirjanduse konspekt
    51
    doc
    Maailmakirjandus II-keskajast klassitsismini
    82
    doc
    KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017
    62
    docx
    Kirjanduse lõppueksami materjalid
    112
    doc
    12-klassi kirjanduse lõpueksami koolieksami piletite põhjalikud vastused
    17
    odt
    Maailmakirjanduse kordamisküsimused
    48
    doc
    Maailmakirjandus III



    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun