Edda- laulude autorid ei ole teada, laulude aluseks on suuline rahvapärimus. Laulud pärinevad keskajast ja viikingiajast, kuid paljud neist sisaldavad veel vanemat materjali. Üksikute laulude dateering on sageli väga vaieldav. Kindlalt ei ole teada ka nende loomise koht, arvatavasti on enamik neist loodud Islandil ja Norras. Vanem Edda on tuntud 'vanemana' sellepärast, et kui Codex Regius leiti, peeti seda allikaks, mille põhjal Islandi skald Snorri Sturluson kirjutas oma skaldikunsti õpperaamatu Edda edaspidi tuntud ka Noorema Eddana. Vanemat Eddat nimetatakse mõnikord ka Sæmundri Eddaks, sest esialgu arvati, et selle on kirja pannud preester Sæmundr Õpetatu; praegu seda teooriat enam usutavaks ei peeta. Vanem ja Noorem Edda on kõige olulisemad allikad, mille kaudu tuntakse paganlikku Skandinaavia mütoloogiat. Noorema Edda käsikiri 17. sajandist Noorem Edda (ka proosa-Edda või Snorri Edda) on
Edda-laulude autorid ei ole teada, laulude aluseks on suuline rahvapärimus. Laulud pärinevad keskajast ja viikingiajast, kuid paljud neist sisaldavad veel vanemat materjali. Üksikute laulude dateering on sageli väga vaieldav. Kindlalt ei ole teada ka nende loomise koht, arvatavasti on enamik neist loodud Islandil ja Norras. Vanem Edda on tuntud 'vanemana' sellepärast, et kui Codex Regius leiti, peeti seda allikaks, mille põhjal Islandi skald Snorri Sturluson kirjutas oma skaldikunsti õpperaamatu Edda edaspidi tuntud ka Noorema Eddana. Vanemat Eddat nimetatakse mõnikord ka Sæmundri Eddaks, sest esialgu arvati, et selle on kirja pannud preester Sæmundri Õpetatu; praegu seda teooriat enam usutavaks ei peeta. Vanem ja Noorem Edda on kõige olulisemad allikad, mille kaudu tuntakse paganlikku Skandinaavia mütoloogiat. Edda-laulud võib jagada kahte rühma: jumala- ja kangelaslauludeks. Tuntumateks jumalalauludeks
Eddalaulud võib jagada kahte rühma: jumala ja kangelaslauludeks. Jumalalaulud räägivad maailma ja inimühiskonna tekkimisest ja hävimisest, jumalate ja teiste üleloomulike olendite tegemistest, jagavad inimestele õpetussõnu. Mõned laulud sisaldavad ka pikki vanu teadmisi edasiandvaid loetelusid (nt kääbuste nimed). Jumalaid ei kujutata alati aupaklikult ja soodsas valguses (nt pilkelaul Lokasenna, Loke riiukõned). Noorem Edda (ka proosaEdda või Snorri Edda) on Islandi skaldikunsti käsiraamat, mis sisaldab ülevaadet paganlikust Skandinaavia mütoloogiast. Noorem Edda on üks olulisemaid allikaid Skandinaavia mütoloogia kohta. Noorema Edda kirjutas Islandi skald, poliitik ja ajaloolane Snorri Sturluson 1220. aasta paiku. Ei ole päris selge, miks teos kannab nime 'Edda'. Võimalik, et see on seotud sõnaga ór (luuletus, luule); arvatavasti tähendab edda ka "vaarema".
......................................................................11 4.2 Taani alaviikingite tegevus lõunapoolses piirkonnas ..................................12 4.3 Skandinaavlaste asustus Gröönimaal ....................................................13 4.4 Viikingite seos Ameerikaga ...............................................................14 4.5 Viikingid Eesti alal .........................................................................15 5 Snorri Sturluson ja viikingite uskumused .........................................................17 5.1 Viikingi müütide eelkäijad ................................................................17 6 Viikingite kunst ....................................................................................... 18 7 Viikingite mütoloogia ............................................................................... 19 7.1 Maailma loomine ...................................................
tutvumisega on vana islandi mütoloogiliste ja kangelaslaulude kogumile XIII sajandist ,,Vanem Edda". Tervelt kuusteist laulu või lugu ,,Vanemast Eddast" on otseselt või kaudselt seotud nibelungide ainestikuga. Samuti on mitmeid sündmusi näidatud paralleelseteks ,ent mõnevõrra erinevates lauludes. See veenab ilmekalt kui miski muu ,et nibelungide-pärimus on olnud rikas,et käibel oli mitmesuguseid laule , millest eepose koostaja kasutas ainult mõningaid ,talle rohkem sobivaid. Ka Snorri Sturlussoni koostatud Islandi poeetika õpiku ,,Noorem Edda" käsikirjas leiame ümberjutustuse või konspekti nibelungidest. Snorri jutustus esineb mõnnevõrra ,,Vanemat Eddast" ja lisab seega pärimustikule uut ainestikku. Eeposega võrreldes kajastab ,,Eddade" ainestik pärimuste varasemast kihistust , nagu see võis esineda gootide ja frankide kangelaslauludes. Asi pole ainult olutikulistes detailides , mis võivad taanduda Islandi omapärale ,vaid iidsetes ühiskondlikes suhetes
Stockholm und die Globen Arena heraus. Beide werden auch für Konzertveranstaltungen genutzt. Das Stockholmer Stadtbild und seine Architektur sind geprägt von der besonderen Lage der Stadt an den Ufern des von Westen nach Osten verlaufenden Ausflusses des Mälaren, dem in nordsüdlicher Richtung verlaufenden Höhenrücken der Gletschermoräne und der zentralen Stadtinsel mitten im Strom. Die Stelle, an der heute Stockholm steht, wird zum ersten Mal vom isländischen Dichter und Sagenschreiber Snorri Sturluson (11791241) erwähnt: Er beschreibt in der Ynglingasaga eine Pfahlbarriere über die heutige Wasserstraße Norrström, die er Stokksunda nannte. Blasonierung des Stadtwappens von Stockholm: ,,In Blau ein goldenes hersehendes gekröntes Manneshaupt." Das Haupt stellt den Kopf König Eriks IX., des Heiligen, dar, auch Erik Jedvardsson genannt, König von 1156 bis 1160. Die Darstellung basiert auf dem mittelalterlichen Siegel der Stadt Stockholm.
11. Odini ja Zeusi võrdlus, Odini loitsud, Odini lind. Odin oli hiidude poeg, Zeus oli titaanide poeg. Mõlemad olid peajumalad. Odin tappis Ümiri, Zeus tappis Kronose. Odini sõda hiidudega, Zeusi sõda titaanidega. Mõlemad vahetasid kuju. Mõlemal oli palju lapsi ja armukesi. Püha puu on mõlemal tamm. Mõlema püha lind oli kotkas. 12. Noorem Edda, autor, erinevus vanemast saagast, põhiteemad. Noorema Edda aurotiks on Snorri Sturluson, Vanemal Eddal puudub autor. Noorem Edda koosneb 4 osast: Proloog kirjeldab maailma loomist Piibli legendide kohaselt ja muistsete pealike saabumist Troojast Põhjamaadele, kus neid hiljem hakati pidama jumalateks. Gylfaginning annab ülevaate Skandinaavia mütoloogiast, vormiliselt kujutab see edast kahekõnet müütilise Rootsi kuninga Gylfi ja Odini vahel. Skáldskaparmál on kahekõne merejumala Ægiri ja luulekunsti jumala Bragi vahel,
Möruvallabók, käsikiri, milles on teiste seas jäädvustatud Njálli saaga. Umbes 1350. 13. sajand oli Islandil arvukate sisetülide tõttu väga rahutu ja vägivaldne. Just sel ajal kirjutati aga põhiosa Islandi saagadest. Tuntuim saagazanr on islandlaste saagad, mis käsitlevad peamiselt maa asustamise aega ja uusasukate esimesi põlvkondi. Sageli algab tegevus juba Norras, kirjeldades ümberasujate esiisade elukäiku. 13. sajandil tegutses ka võimsa Sturlungite suguvõsa liige Snorri Sturluson, kes lisaks poliitikale tegeles ka oma maa ajalooga. Snorri on kirjutanud luulekunsti käsiraamatu Noorem Edda, Norra kuningate ajaloo Heimskringla ja arvatavasti ka mõne saaga, nt Egill Skallagrímssoni saaga. 13. ja 14. sajandi käsikirjades säilinud anonüümne Vanem Edda sisaldab viikingi- ja keskajast pärinevaid laule paganlikest jumalatest ning lugusid germaani rahvaste minevikukangelastest. Norra aeg 13
peal seisis. Skand. andsid oma pärimusi suuliste lugudeehk saagadena põlvest-põlve edasi.Kirja pandi need alles pärast ladina tähestiku kasutuselevõttu.Näiteks teame retkedest Gröönimaale ja Ameerikasse arheoloogiliste andmetele lisaks just Erik Punase saagast. Varasem Rootsi ajalugu on teada aga svealaste kuningasuguvõsast jutustava Ynglingerite saaga vahendusel.meieni jõudnud muistse põhjala eepos on tuntud kui "Vanem Edda", eristamaks seda 18.saj.Islandi lauliku Snorri Sturlusoni kommentaaridest, nn "Nooremast Eddast".Saksa kangelaseepos oli "nibelungide laul". Bütsants: Lä-Rooma alad langesid 6.saj.ks germaanlaste võimu alla. Ida-Ro. püsis keisrivõim kuni 15.saj., mil riigi pealinna Konstantinoopoli vallutasid türklased.Ida-Roomat hakati kutsuma Bütsantsiks. Bütsantslaseid nim. sageli lihtsalt kreeklasteks. Riigi tuumikaladeks kujunesid Balkani poolsaar ja Väike- Aasia
Liisk on langenud - mida ei saa tagasi võtta. Kangelaseepos Lood legendaarsetest kangelastest, proosa või värsi vormis. Poeemid mida ühendab kangelase isik või sündmustik. Tacitus :"oma esivanemate eeskujul ründasid poolpaljastena, rabutasid peakohal kilpe ja ergutasid end sõjalaudega. Germaanlaste mütoloogiline mälu säilis kõige täiuslikumalt islandi saarel. Islandisse põgeneti norrast kui 9saj tuli kuninga võim. 13. Saj koostas kuulus islandi poeet, õpetlane ja poliitik Snorri Sturluson õpiku poeetide jaoks ja nimedas selle "Eddaks". Kui ta käsikirjad leiti 1643. Aastal need nimetati kronoloogilisel eesmärgil vanemaks ja nooremaks "Eddaks". Vanemas Eddas oli 19 laulu. Edda kuulsam kangelane oloi Sigurd. Te mainiti ka "Niblunide laulus" mille loomis aeg jääb 13 saj algusesse. Need laulud koosnevad 39 peatükkist. Roolandi laul kõige kuulsam prantsuse eepilise kirjandus mälestis. Rändlaululikud esitasid seda sageli viiuli saatel. Noorema edda
hingestatuna(antropomorfism). Aja jooksul võttis inimese teadvuses kuju mütoloogiline pilt. Rahvaste müüdid: Island- "Vanem Edda" 11.-12. saj(laulud), 13.saj (eepos) Maailma loomine, jumalate võitlus, müütilised tegelased, inimeste saatus. Pole ühtset sündmustikku. 19 laulu, mis moodustavad koos huljem leitud sarnaste lauludega eddistika. 12 laulu kuuluvad tsüklisse, mille peategelane Sigurd (maailma eeposte kuulsaim tegelane). "Noorem Edda" poliitiku Snorri Sturlusoni koostatud õpik skaldide (poeetide) jaoks, "Vanema Edda" tekstide põhjal. Anglosaksi- "Beowulf" 7.-8. saj. Isikukesksesm. Beowulfi võitlus koletise ja koletise emaga. Võitlus lohega (mõlema surm). Prantsuse- "Rolandi laul" 11.-12. saj. Võitlus kristluse ja muhameedluse vahel (Karl Suur mauride vastu). Vimm võõrasisa vastu. Võõrasisa sobing vale info Karl Suurele. Rüütliromaan, rüütlimaailm. Au, väärikus. Hispaania- "Laul minu Ciddist" 18. saj keskpaik. Isiklik
Kujunes tervikuks 4.saj eKr kuni 4.saj pKr. Tuntakse 15.-16.saj käsikirjade põhjal.Eestikeelses tõlkes olemas eepose tuntuim osa ''Bhagavadgita''. ''Illias'' ja ''Odüsseia'':15 693 ja 12 110 värssi vana-kreeka ioonia murdes(Homerose kreeka keeles).Dateeritud 8.saj eKr.Autorss omistatud laulik Homerosele ''Vanem Edda'' ja ''Noorem Edda'':Kirja pandud 13.sajandil käsikirjad 14.-17.sajandist vana-islandi keeles.''Vanema Edda'' autor teadmata.''Noorema Edda' autor Snorri Sturluson.Eestikeelsed tõlkd teinud Rein Sepp 46. Ava eepose "Kalevala" kangelaste Ilmarise ja Väinämöise mütoloogilist tausta. Väinamöinen:Väine kui vetevallaga seotud teonüüm;ktoonilisi jõude esindav taevajumala openent,maad loov sukelduv demiurg.Germaanipärase loitsu mõjul.Ülivõimas teadja.Eeposes Väinamöisel saamani roll. Ilmarinen:Ilma kui läänemeresoomlase tenüüm.Germaani traditsiooni mõjul:'taevajumal',müütiline taevalaotuse sepistaja, mille tõi kaasa
Edda-laulude autorid ei ole teada, laulude aluseks on suuline rahvapärimus. Laulud pärinevad keskajast ja viikingiajast, kuid paljud neist sisaldavad veel vanemat materjali. Üksikute laulude dateering on sageli väga vaieldav. Kindlalt ei ole teada ka nende loomise koht, arvatavasti on enamik neist loodud Islandil ja Norras. Vanem Edda on tuntud 'vanemana' sellepärast, et kui Codex Regius leiti, peeti seda allikaks, mille põhjal Islandi skald Snorri Sturluson kirjutas oma skaldikunsti õpperaamatu Edda edaspidi tuntud ka Noorema Eddana. Vanemat Eddat nimetatakse mõnikord ka Sæmundri Eddaks, sest esialgu arvati, et selle on kirja pannud preester Sæmundr Õpetatu; praegu seda teooriat enam usutavaks ei peeta. Vanem ja Noorem Edda on kõige olulisemad allikad, mille kaudu tuntakse paganlikku Skandinaavia mütoloogiat. USUNDID Nagu ka teistel muistsetel rahvastel uskusid viikingid looduses hingestatusse. Neil olid pühad järved,
Korrus madalamal asub veidi odavam kohvik pääsuga vaatlusplatvormile ja suurepärasele vaatele. Ekskursioonid Reykjavikist Vaadake ükskõik millisest Reykjaviki vaatluspunktist edela poole ja te näete kindlasti eraldi paiknevat eredalt kumavat valget hoonet.Bassastadir Alftanesi neemel on riigipea residentsiks.Keskajast saati on see olnud koduks Islandi mõjuvõimsaimastele ja tähtsaimatele isikutele.Üheks asukaks oli Snorri Sturlusson, Edda autor. Hafnarfördur, Reykjaviki naaber lõunast, ei ole uppunud pealinna äärelinnadesse ja on suutnud säilitada oma iseseisvuse.Kesklinn asub kauni loodusliku sadama kõrval, mis tegi sellest ahvatleva paiga kaupmeestele Põhja- Saksamaalt Hansalinnade kaubanduse aegadel.Sadama ääres asub nüüd Sjominjasafn Islands, Islandi Meremuuseum.Kohe selle kõrval asub Byggdasafn Hafnarfjardar, Linnamuuseum, kus hoiustatakse kultuurilisi ja ajaloolisi järeletehtud esemeid
Mille alusel nõia kuvand loodi ja milles nõidu süüdistati? "Nõiahaamer", süüdistatis saatanaga lepingu tegemises ja hiljem saatana väe kasutamises, üldisellt naised, kes ei ole jumalakartlikud 30. Nimeta vähemalt kolme mütoloogilist ainest sisaldavat eepost ning kirjelda nende päritolu, loojat/koostajat ja ajajärku, mil need on kirja pandud. "Ilias" Vanakreeka, Homeros, 8. saj eKr · "Odüsseia" Vanakreeka, Homeros, 8. saj eKr · "Noorem Edda" Island, Snorri Sturluson, 13. saj 31. Ava eepose "Kalevala" kangelaste lmarise ja Väinämöise mütoloogilist tausta. Ilmarine - taevajumaluse teonüüm, germaani traditsiooni mõjul müütiline taevalaotuse sepistaja (selle tõi kaasa rauatöötlemise tehnika levik Läänemere aladel) Väinämöinen - *väinä - lai, rahulik sügav, aeglaselt liikuv vesi; vetevallaga seotud teonüüm, taevajumala oponent, ülivõimsa teadja võrdkuju (germaanipärase loitsu-kultuuri mõjul), väeka lauliku ja samaani roll
kirja pandi neid alles siis kui hakati skandinaavia tähestikku.Sellegi poolest on mitmed saagad meie jaoks hindamatu allikas skandinaavlaste varase ajaloo kohta.Nii teame retkedest Gröönimaale ja Ameerikasse arheoloogilistele andmetele lisaks just Erik Punase saagast.Varasem Rootsi ajalugu on meile teada svealaste kuningasuguvõsast jutustava Ynglingerite saga vahendusel.Meieni jõudnud muistse põhjala eepos on tuntud kui "Vanem Edda", eristamaks seda XII sajandi islandi lauliku Snorri Sturlusoni kommentaaridest, nn "Nooremast Eddast".Nad on kõige vanemad allikad Skandinaavia jumalate ja mütoloogia kohta.neist ilmub tihe seos kesk euroopa germaanlaste traditsioonidega. Pilet nr. 8 a) Keskaegse linna asukoht, areng, valitsemine, kaubandus ja käsitöö Linnade teke ja areng kõrgkeskajal muutis otsustavalt ühiskonna üldilmet ja pani aluse kapitalistlikule majandamisviisile*Linnad asusid peamiselt Vahemere
saada teada, kas nad on süütud või süüdi; neilt otsiti saatanaga seotud märke ja kui silmnähtavaid kehalisi tunnuseid ei olnud, oli asi veelgi kahtlasem; 30. Nimeta vähemalt kolme mütoloogilist ainest sisaldavat eepost ning kirjelda nende päritolu, loojat/koostajat ja ajajärku, mil need on kirja pandud. • “Ilias” Vanakreeka, Homeros, 8. saj eKr • “Odüsseia” Vanakreeka, Homeros, 8. saj eKr • “Noorem Edda” Island, Snorri Sturluson, 13. saj 31. Ava eepose “Kalevala” kangelaste Ilmarise ja Väinämöise mütoloogilist tausta. Ilmarine - taevajumaluse teonüüm, germaani traditsiooni mõjul müütiline taevalaotuse sepistaja (selle tõi kaasa rauatöötlemise tehnika levik Läänemere aladel) Väinämöinen - *väinä - lai, rahulik sügav, aeglaselt liikuv vesi; vetevallaga seotud teonüüm, taevajumala oponent, ülivõimsa teadja võrdkuju
jumalatest, hiidudest ning ka reaalsetest sündmustest, milles vale ja tõde siiski läbipõimunult olid. Sellegipoolest on need saagad oluline allikas skandinaavlaste ajaloo kohta. o Retkedest Ameerikasse ja Gröönimaale teame Erik Punase saagast. Varemast Rootsi ajaloost teame svealaste kuningasuguvõsast jutustavast Ynglingerite saagast. Muistne põhjala eepos on tuntud, kui ,,Vanem Edda", 13 sajandil lõi Islandi laulik Snorri Sturluson ,,Noorem Edda". Need on peamised allikad Skandinaavia jumalate ja müütide kohta, millel on tihe seos Kesk-Euroopa germaanlaste omadega. ,,Eddade" tuntuim lugu on germaanlastelt pärinenud Nibelungide / Niflungerite suguvõsa aardest ja konung Atli surmast (pärimus rahvasterände ajal elanud hunnide kuningas Attilast). Lugu on teada ka kõrgkeskaegsest Saksa kangelaseeposest ,,Nibelungide laul".
Ruunid ja nende ajalugu Sõna ruun on seotud protogermaani sõnaga *runo (loits, saladus, sosin). Võimaliku tekkepiirkonnana on pakutud praegust Jüütimaa lõunaosa. Ruunimärkide kuju -- pikad püstkriipsud ning lühikesed rõhtkriipsud -- on väga sobivad puu sisse lõikamiseks.Ruunid on vanade germaanlaste tähestik, mis tekkis esimestel sajanditel pKr ladina tähestiku eeskujul. mida kasutati alates III sajandist pärast Kristust kuni keskaja lõpuni Skandinaavias aga kirjutati ruune kohati veel isegi XIX sajandil. Germaani rahvaste vana kirjaviis. Esimest korda võivad Eesti ajaloohuvilised saada põhjaliku ülevaate viikingite ajaloost ning uudistada, mis need ruunid siis ikkagi on. Ruunid olid germaani rahvaste vana kirjaviis, mida kasutati alates III sajandist pärast Kristust kuni keskaja lõpuni. Skandinaavias aga kirjutati ruune kohati veel isegi XIX sajandil. Rootsist on teada üle 3500 ruunikirja - enamik neist...
kirjutatud eKr, täpset loojat ei teata, kuid arvatakse olevat see mees. Kirja pandud Babüloonia riigis, sumerite eepos. see samune, mis akkadi keeles on :D ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" vana-kreeka ioonia murdes üle 10 000 värsi, 8. saj eKr, autoriks ilmselt Homeros (seepärast ioonia murre ehk nn Homerose kreeka keel). ,,Vanem Edda" ja ,,Noorem Edda" skandinaavia 13. sajandil kirja pandud, käsikirjad 14. - 17. saj vana-islandi keeles; vanema autorit ei teata, noorema autor Snorri Sturluson. 46. Ava eepose ,,Kalevala" kangelaste Ilmarise ja Väinämöise mütoloogilist tausta. Ilmarinen on müütiline taevalaotuse sepistaja, kes sepistab sampo (sammas vms). Väinämöinen väeka lauliku ja samaani roll eeposes. 47. Ava eepose ,,Kalevala" kangelaste Lemminkäise ja Kullervo mütoloogilist tausta. Lemminkäinen füüsiline armastus pohjolo neiu :D Kullervo kuld, kallim, lauludes on peetud Kalevipojaks ehk hiiuks, kuna noorena oli väga tugev.
Ibsen, Bjørnstjerne Bjørnson ning Nobeli auhinna laureaadid Knut Hamsun ja Sigrid Undset. Norrast on pärit ka ekspressionistlik kunstnik Edvard Munch ja skulptor Gustav Vigeland ning helilooja Edvard Grieg. Tuntud on ka polaaruurijad Roald Amundsen ja Fridtjof Nansen ning maailmarändurist etnoloog Thor Heyerdahl. Kirjandus Norral on rikkalik kirjanduslik traditsioon, mis ulatub tagasi vanapõhja laulude ja kuningasaagadeni, mille pani kirja Snorri Sturluson Islandil 13. sajandil. Keskaegsetest teostest on tuntum dialoogivormis "Konungs skuggsjá", mis koostati õpetuseks isa poolt kuningas Magnus Lagabøtele. Taani-Norra ajal olid kuulsamad kirjamehed Petter Dass, kes kirjutas kirikulaule ja luuletusi, millest tuntuim on Nordlandi poeetiline kirjeldus "Nordlands Trompet", ja taani-norra näitekirjanik Ludvig Holberg, kes kirjutas ka romaani "Nils Klims reise til den underjordiske verden". 19. sajand oli norra kirjanduse õitseaeg
-11. saj. eKr · Akkadi keelest eesti keelde tõlkinud Amar Annus (2010) "Ilias" ja "Odüsseia" · 15 693 ja 12 110 värssi vana-kreeka ioonia murdes (nn Homerose kreeka keeles) · Dateeritud 8. saj. eKr · Autorsus omistatud laulik Homerosele · Eestikeelsed tõlked August Annistilt (1960 ja 1963) "Vanem Edda" ja "Noorem Edda" · Kirja pandud 13. sajandil; käsikirjad 14.-17. sajandist vana-islandi keeles · "Vanema Edda" autor teadmata; "Noorema Edda" autor Snorri Sturluson (1178/9-1241) · Eestikeelsed tõlked teinud Rein Sepp (VE 1970 ja 2008; NE osaliselt 1990) 42. Ava eepose "Kalevala" kangelaste Ilmarise ja Väinämöise mütoloogilist tausta. Väinämöinen *väinä lai, rahulik, sügav, aeglaselt liikuv vesi *väinä kui vetevallaga seotud teonüüm; ktoonilisi jõude esindav taevajumala oponent, maad loov sukelduv demiurg Germaanipärase loitsu-kultuuri mõjul ülivõimsa teadja võrdkuju, sellisena nagu
Saj eKr, tahvli versioon säilinud 7. Saj eKr. Üleskirjutaja/koondaja arvatavasF Sîn‐lēqi‐unnini 13.‐11. saj. eKr, akkadi keeles „Mahābhārata“ - Kujunes tervikuks 4. saj. eKr kuni 4. saj. pKr; tuntakse 15.‐ 16. saj. käsikirjade põhjal, sanskriti keeles „Ilijas“ ja „Odüsseia“ – 8. Saj eKr, Homeros, vana kreeka ioonia murdes Vanem Edda ja Noorem Edda – 13. Saj eKr vana-islandi keeles, Vanem- autor teadmata, Noorem autor Snorri Sturluson. 42. Ava eepose “Kalevala” kangelaste Ilmarise ja Väinämöise mütoloogilist tausta. *väinä ‘lai, rahulik, sügav, aeglaselt liikuv vesi’ Väinä kui vetevallaga seotud teonüüm(jumalusnimi); ktoonilisi (alumine, taevale vastanduvsfäär) jõude esindav taevajumala oponent, maad loov sukelduv demiurg germaanipärase loitsu‐kultuuri mõjul > ülivõimsa teadja võrdkuju, sellisena nagu tea -me teda “Kalevala” eeposest
tänapäeval päris nii enam ei arvata. Hoolimata kõlalisest sarnasusest oli viikingite päritolumaailm väga mitmekesine aj täienes pidevalt. Näiteks on täiesti eraldi asjad Birka kaupmees ja Taani talupoeg ning Norra kaupmees. Viikingiaeg kirjalikud allikad Kirjalikke viikingiaja allikaid ei või eriti usaldada, sest tihti on nad kirja pandud hiljem eesmärgiga midagi ilustada või võõraste poolt, kes ei tundnud konteksti. Nt Snorri Sturlusoni 1230. a. kirjutatud ``Heimskringla`` või Dudo 1020. a. kirjutatud ``De moribus et actis primorum Normanniae Ducum`` või Saxo 1200. a. ``Gesta Danorum`´ Viikingiaeg kirjalikud allikad Samas on mõned kirjalike allikate tekstid ka väga väärtuslikud, eriti ühiskonna, elu-olu ja religiooni kirjeldused. Viikingid ise kirjutasid üles vähe, peamiselt ruunikividele. Viikingiaeg - ruunikivid Norrast 45 ruunikivi Taanist 220 ruunikivi (sh 36 Bornholmislt)
Tacitus, Germania ( nim. Germaani hõimu nimega Aestii) Eistr (tähendab ,,ida") Austrvegr Teised rooma päritoluga kirjamahed: Claudious Ptolemaios Cassiodorus Enea Silvio de Piccolomini (paavst Pius II) Wulfila (4-5 saj pma) kristlik munk tõlkis esimest korda piibli ühte germaani keelde (gooti keelde) Germaanlased võiks jaotada kahte suurde rühma: 1) Lõuna-germaanlased (Tacituse Germania) 2) Põhja-germaania pärinevad Islandilt (Saemundr Sigfusson) 13. saj Snorri Sturluson Noorem Edda Põhja-Germaania Merseburgi manamised, Saxo Grammaticus Hõimude järgi 3 rühma: 1) Põhja-germaanlased (svealased, gootid, vendid) 2) Ida-germaanlased (rändasid Skandinaaviast ida poole) (vandaalid, burgundid) 3) Lääne-germaanlased (elasid mandril kogu aeg, Reini jõe ääres) Lääne-Germaani kultusliidud (igal ühel hõimu kaitsejumal) 1) Ingveonid (Yng) 2) Istveonid 3) Hermionid
Võis olla üldnimetus idapoolsete inimeste kohta. Ta mainis ka „Fenni”, kole metsikud ja primitiivsed. Skandinaavia Saagades arvukalt toponüüme, mida seostada Eestiga. Sündmused neis kohtades. Probleem aga selles, et jutud kirja pandud väga palju hiljem. Nt Guta saaga Ojamaalt räägib, et iga kolmas mees läks Daghaiti, mis oli aga jama maa. Jutt u aastast 500, üles kirjutatud aga 13-14saj. Mainitud kohti nagu Eistland, Kurland jms. Islandil kirjutas 13saj Snorri Tuglusson saagasid , tegi kogu Heimskringla, kus räägitakse Svea kuningast Ingvarist. Too tegi rahu taanlastega ja ronis itta – till Estland – ründas kohas nbimega ‚at Steini’, seal tuli Eistr väega ja rootslased tapeti. Ingvar maeti selsamas, ca 600. Vb kenning. Kuramaal olnud 7-9saj Skandinaavia asula Grobina. Ekspansioon idarannikule on ilmne. Rus ja Rootsi ja Roslagen seotud Ruunikivide tekstid mainivad ka sõjakäike siia. Teada ka Olaf Tryggvasoni lugu 10saj lõpust. Nimede
ega püüa luua ,pr omast stiili` vaid midagi üldist). Noored rahvused otsivad oma rahvuslikku spetsiifikat, rahvuslikku stiili (soome, norra). Tõlgendus on aja jooksul muutunud tekkimise ajal nähti puhast rahvuslikku omapära, nüüd vaadatakse art noveau stiili osana/kontekstis. Norra. Erik Theodor Werenskiold. Talupoja matus Stiililiselt realistlik, olustik norra. Erik Werenskiold Illustratsioon Snorri saagale/Olav Tryggvasoni saagale (otsitakse temaatikat rahvuslikest eepostest mitte salomeest või juuditist, vaid rahva legendaarsetest suurmeestest). Üldistamine, stilisatsioon, ümardatud vormid (side analoogiliste püüetega mujal) Theodor Kittelsen: Katk trepil Gerhard Munthe. Kosilased /seab eesmärgiks luua rahvuslik stiil, toetudes keskaja kujundusele (puukirikud, esemed, ornamentika) loob
Germaani keelte sissetung prantsuse keelde, hääldus jms kujunes tugevasti ümber. Normanni vallutaja William 1066. Tungiti ka Iirimaale. Vanad keerulised keeled peavad taanduma ja kaasaegsed lihtsad keeled pannakse valitsema. Normannidega lõpeb vanim inglise kirjanduse ajajärk. Old English lõpeb, tuleb Middle English. 14. saj algab uus rahvuslik tõus ja uus moodne inglise keel hakkab kuju võtma. 11. 13. saj kangelaslaulud 11 13 saj islandi laulud. Snorri XIII, kellele omistatakse ka noorem edda. Üleminek pärgamendilt paberile 11. saj. Teosed saavad paremini levida. 1054 kiriku lõhenemine rooma- ja kreeka-katolikuks kirikuks. 12. saj alguses Umar Hajjam. Araabia kirjandus Euroopas. 14. saj peale on ülikoole juba päris tihe võrk. Nende roll intellektuaalse elu edendaja ja keskustena. 11 13 saj ristisõjad 8tk. Eesmärk oli vallutada paganatelt pühasid paiku. Jeruusalemma vallutamine 11. saj-l
sel moel kirjalikult fikseeritud nagu ladina traditsioon ja kus Eesti ala oli reaalne piirkond, kus laevasõitudel mööduti. See oli siis Estland - paikkond, kus elavad rahvas eistre (idapoolne), seda on nimetatud ruunides ja saagades, kui saagad jutustavad kangelastegudest, kuulsate meeste suurtest asjadest, siis mida kaugemal, seda suuremad kangelasteod. Tuleb leppida asjaoluga, et 6.-10. sajandi saagad jäävad muinasloo ja ajalooliste sündmuste piirile. Nt Inglingid - Snorri oli kirjanik või oli rahvapärimuse kirjapanija. Kuningas Ingvari ajaloolisus pole 100% kindel. Saagade järgi toimusid Eestisse sõjakäike, nad maksid kuningale makse. Me võime kindlad olla, et nad käisid siin. Me võime kindlad olla, et toimus kaubavahetus Skandinaaviaga, aga me ei saa olla kindlad, kas need retked toimusid saagadest mainitud inimeste poolt ja saagadest nimetatud ajal. Me ei saa olla kindel et see eistr on just Eesti ala kitsamas mõttes
Tacituse töid loeti, tsiteeriti ja kasutati ning nii läks käibele sõna aeste, et selline rahvus elab idapool. Skandinaavia allikad- Skandinaavia muinaspärimused on saagad, kus tegevus võib toimuda kauges minevikus, müütiline ning jõuda tänapäevani. Saagad on kirja pandud alles 13. saj. Kui kõneldakse kohanimedest siis skandinaavia saagade autoritel polnud kokkupuutumist läänemere idapoolega, nimed on fiktiivsed. Kõige suurem saagade kogu on Heimsrringla, mille autoriks on Snorri. Teda on peetud sekretäriks, kes pani kirja seda, mida ta kuulis ning teda on peetud ka kirjanikuks, kes lõi neid sündmusi. Tõde on kahe vahel. Saagade sees on palju kohanimesi - Austruegr ehk idatee, Alsysla - Maksupiirkond, Eysysla - Saaremaa, Eistlanz - Idamaa, Rafala - Põhja-Eesti ala. See näitab, et kommunikatsioon on olemas, ühendus üle läänemere oli aktiivne viikingite ajal. Saagad jutustavad sõdadest ja kangelastegudest. Tuntud osa
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
