Kuigi on väidetud, et peamiselt imiteerisid hilisrenessansiaja kunstnikud Michelangelot, on manerism siiski mitmekesisem kui ainult autoriteetide matkimine. Maneristlikud pildid mõjuvad kuidagi rahutult, inimesed on neil tihtipeale pikaksvenitatud ning värvid magusad. Moodi läks kõrgrenessansi eri suurmeistrite nõksude matkimine ja kokkusegamine. Väga oluliseks peeti tunneteülevoolavat kujutamist. Millised kunstnikud iseloomustavad manerismi? Manerismiaja kunstnikud loobusid harmooniast, vormide selgusest. Omamoodi koomikat tekitab erootiliste tunnete lihtsameelne kujutamine. Näiteks saksa maalikunstnik, Friedrich Targa õuemaalija Lucas Cranach Vanem harrastas viimistletud stiili ja oli mõjutatud aristokraatlikust maitsest. Manerismi suurmeistriks võib aga pidada veneetslast Jacopo Tintorettot (1518-1594) Veneetsiast, maalis tundeküllaseid usulise sisuga hiigelpilte. Näide : "Püha õhtusöömaaeg", "Paradiis"
MANERISM · 16.saj teisest veerandist · Kõrgrenes. Suurmeistrite maneeri jäljendamine- Michelangelo, Raffael · Eeskujuks ei olnud enam loodus ja antiik · Ei taotletud enam harmooiat ja sümeetriat (Õ. Lk. 81) · Ruumikujutuse ähmastumine (Õ.lk.82) · Ebatavalised, mürgised värvitoonid (Õ.lk.82) · Müstiline valgus · Ebatavline kompositsioon · Inimkeha kujutamine moonutatult · Maneristid esimesed moodsa kunsti esindajad PARMIGIANINO 1503-1540 · Inimkeha kujutamine moonutatult · Ebareaalne taust ( nt: lõpetamata sambad) (õ.lk.81) · Tegevuse kujutamine võimalikult kunstipäraselt ja graatsiliselt · ,,Pikakaelaline madonna" (õ.lk.81) · ,,Pauluse pöördumine" VENEETSIA TINTORETTO 1518-1594 · Eeskujuks Parmigianino · Toob sisse dramaatilisust, põnevust, pinget · Ebatavaline valgus (.õ.lk.82) · Tahtis näidata asju uues valguses oma nägemuse kujut...
Manerism: *eemaldumine renessansi ideaalidest. *ren. kopeerimine, aga uuendatud sisu. *tnapeval mistetakse seda kui teistsuguste taotlustega kunsti. *maneristid hindasid keerukate tehniliste l-te lahendamist ja materjalide virtuooslikku ksitlemist. *eeskujuks polnud antiikkunst ega loodus. *ei taotletud harmooniat ega smmeetriat. *sageli esines peenutsev ilutsemine. *elegantsi taotlus Maalid: *ruumi kujutus hmastumine. *ebatavaliste vrvitoonide kasutamine. *seletamatu pritoluga valguse kasutamine. Manerislik arhitektuur: *kaunistustega liialdamine. *ksikosade ltv seostamine. *tubade maa kohakuti olevate ustega. *avamisel saab vaadata lbi kigi uste. (Villa Fannese). 1527-vallutati Rooma rstamine. *levib huvi hele-tumeda vastu. *iseteadlik, tusatsev, vahel iroonitsev, mtisklev. *figuurid tihti pikaks venitatud, mber kidavad. 1550- ''Vljapaistvate kunstnike elulood'' Madalmaade kunst: *kunst linnakodanike teenistuses. *sageli piltidel...
7. Manerism: Tintoretto, Parmigiano, El Greco, Archimboldo- otsige ise näited. Mõtisklege, mis juhtub manerismi puhul vormi- värvi-ruumi käsitlemisel, teemade käsitlemisel (kas kristlik teema alati esitab oma sisulist külge?). Mis eristab renessansist ja mis ühendab barokiga? Kirjutasin siis algul manerismi tutvustavad 2 lõiku ja seejärel õpsi poolt antud igat kunstnikku (Archimboldo vahetasin ära Agnolo Bronzinoga, kuna see viimane tundus kuidagi tuttavam) esindava teose tutvustuse. Ja siis ülejäänu. (kokkuvõte ,,Maalid, 50 klassikut", Gombrich ,,Kunsti lugu" ja Kaplinski ,,Üldine kunstiajalugu" raamatust ja lisa veel internetist) MANERISM Püha Markuse säilmete leidmine
Michelangelo ise ja tema arvukad imetlejad olid veendunud, et loominguvõime on Jumala kingitus kunstnikule, kellel seetõttu on erilised õigused, aga ka kohustused. Geniaalsus pole sellepärast õnn, vaid pigem raske, isegi piinav koorem. Michelangelo piiritu usk oma kutsumusse ja loomingusse viis tihti vaidluste ja konfliktideni paavstidega, kes olid tema kunsti peamised tellijad. Manerismi üldiseloomustus Manerism on periood Euroopa kunstis 16. sajandil, renessanssi järel ja baroki eel. Manerismi iseloomustab renessansi ilmalikkus, selgus ja harmoonia on asendatud müstika, rafineerituse, kunstlike efektidega. Maalikunstis on manerismile iseloomulikud väänlevad, üksteise haardes olevad ja üksteisega põimunud inimkehad. Tintoretto. El Greco Tintoretto oli Itaalia hilisrenessansi maalikunstnik. Tintoretto õppis ja töötas Veneetsias. Seal õppis ta lühikest aega ka Tiziani juures. Kuid juba kümne päeva pärast saatis Tizian ta koju. Kuulujuttude järgi nägi umbes 56-aastane
Kunstiajalugu Manerism Itaalias 1. Milline oli manerismi suhe talle eelnenud kõrgrenessanssi? Milles nad sarnanesid, milles erinesid? Eemalduti renessansi ideaalidest. 16. sajandi sõjad, majanduslikud vapustused, linnade iseseisvuse häving ja vastureformatsioon kõigutasid usku inimmõistuse jõusse, inimese eneseteostuse võimalusse ja maailma harmooniasse. Maneristid võtsid palju renessansist üle, seal hulgas veendumuse, et kunstil on väärtust tema enese jaoks. Samas polnud maneristidele enam olulised renessansikunsti kaks
MANERISM ITAALIAS Eemaldumine renessansi ideaalidest kõrgrenessansi suurmeistrid olid oma loominguga trotsinud kaasaega levinuim nimetus uuele kunstistiilile on manerism maneristid püüdsid jäljendada suurmeistrite käekirja 19. sajandil peeti manerismi kunstiajaloo langusajaks Kuidas suhtuda manerismi? arvatakse, et kõrgrenessansiaegne kunst on üliväärtuslik igal ajal omanäoline kunst kõrgrenessansiaegne kunst ei saa olla igavesti hea kunsti etalon erinemine renessansist tänapäeval paljudele huvitav ja lähedane Mida taotlesid maneristid? veendumust, et kunstil on väärtust tema enese jaoks hinnati keeruliste ülesannete lahendamist ei taotle harmooniat ja sümmeetriat
Manerism Itaalias Manerism 16. sajand • Eemaldumine renessansi ideaalidest • Kadus usk maailma harmooniasse, inimmõistuse jõusse, eneseteostusse • Manerism – periood Euroopas renessanssi järel ja baroki eel • Halvustavas tähenduses • 19. saj peeti kunstiajaloo langusajaks Suhtumine manerismi • Arvamus, et igal ajal omanäoline kunst • Hinnatakse renessanssi • Kõrgrenessanss ei saa olla ainuvõimalik kehtiv hea kunst • Tänapäeval hinnatakse manerismi teisiti – teistsuguste taotlustega kunst • Huvitav, lähedane Maneristid • Võtsid renessansist palju üle, kuid oluliseks ei peetud enam loodust ja antiikkunsti • Tähtsustati: • Keeruliste tehniliste ülesannete lahendamist
· Maastikumaalijatest kuulsaim JOACHIM PATINIR ( 1480-1524). maalis vägevaid metsi ja fantastilisi kaljusid. Maastiku ruumilise sügavuse saavutamiseks kasutas õhuperspektiivi võtteid. Tema pilt jaguneb kolmeks vööndiks : esimene neist on pruunikas, teine roheline ja kolmas helesinine. Vööndid üksteisest eraldatud järsult ja ebaloomulikult. (J. Patinir ,, Püha Hieronymus maastikus") · Romantistide eeskujuks olid itaalia kõrgrenessanssi või manerismi teosed. Võtsid üle itaalia kunstile omase vormi , temaatika. PIETER BRUEGHEL vanem (1528 kuni 1530-1596 ) õpetliku , moraliseeriva sisu ja peenmaalitehnikaga olustikumaalija. Maalide peategelasteks on tal lihtsad talupojad, kedata kujutab ilustamata, kuid nende elujõudu imetledes. Hilisemates töödes jõudis ta pessimistliku ja traagilise maailmakäsitluseni. Traagika jõuab äärmuseni maalis ,,Pimedad" . Sellel kujutab
Apostlite figuurid allpool meenutavad ristkülikukujulist sarkofaagi, millest Neitsi Maarja on just-just üles tõusnud. Lk. 85 2. Millisest sõnast on tuletatud mõiste ,,manerism"? Mõiste ,,manerism" on tuletatud sõnast ,,maneer". (16. sajandi keskel algas Itaalia kunstis langus. Ei jälgitud enam loodust, vaid püüti jäljendada tuntud meistrite laadi, nende maneeri. Siit pärineb ka sellise kunsti nimetus - manerism.) 3. Kuidas on aegade jooksul muutunud suhtumine manerismi? Manerism sellel sõnal on mõnikord olnud halvustav tähendus. On väidetud, et maneristid püüdsid ja suutsid jäljendada mõne suurmeistri (eriti Raffaeli ja Michelangelo) loomingu välist vormi või käekirja, kuid ei suutnud jäljendada suurmeistrite loomingu vaimset sisu. Seetõttu peeti varem, nt 19 saj, manerismi kunstiajaloo languseks. Tänapäeval hinnatakse manerismi teisiti. Arvatakse ka praegugi, et kõrgrenessansi kunst on
Leiutas graafika ja trükikunsti,õpitit tundma puulõiget 28. Kes oli renessanssiajastu tuntuim Saksa kunstnik ja graafik. Too näiteid tema loomingust. 29. Kes oli renessanssiajastu tuntuim Saksa portreitist? Too mõni näide tema loomingust.Jan van Eyck ,,arnolfini abielupaar" 30. Kes oli tuntuim Eestist pärilt renessansiajastu kunstnik? 31. Mis hoone Tallinnas on parim näide renessanssarhitektuurist Eestis? Mustpeade vennaskonna hoone 32. Mis on manerismi iseloomulikud jooned? kujutatakase rahutut inimest loobuti kolmnurksest kompositsioonist värvid on magusad ülevoolav kirjutamine kõrgrenesanssi eri suurmeistrite nõksude matkimine ja kokku segamine. 33. Kuidas on aegade jooksul muutunud suhtumine manerismi? 34. Võrdle Tintoretto "Püha õhtusöömaaega" üks autor leoranrdo da vinci teine tintoretto, b-s üritatpöörata tähelepanu jumalaale laua
Maal kujutab Itaalia Ärimeest Giovanni Arnofinit ja tema tulevast naist Giovanna Cenamit Abieluvande andmisel Maalil olev koer on truuduse sümboliks Madlamaade kunst 16.sajandil Mitmed Madalmaade kunstnikud jätkasid 15.sajandi traditsioone Kunstnike huvitasid kordumatud üksikasjad ja peenmaalitehnika. Maastikumaalijatest oli kuulsaim Joachim Patinir Teine osa madalmaade kunstnikest olid romantilised Romantistid võtsid eeskujuks Itaalia kõrgrenessansi ja manerismi teoseid. Üks suurmeistreid oli Pieter Brueghel P. Brueghel'i maalide peategelasteks olid lihtsad talupojad ilma ilustamata ja nende robustset elujõudu imetledes
2.kulla ja hõbeda juurdevool lõi Euroopa riikide seas ebavõrdsuse, tekkis linnakodanlus, kes samuti ihkas poliitilist võimu. Madalmaades loodi1581-1609 vabariik, Inglismaal kestis Cromwelli protektoraat1649-1658 Poliitilist stabiilsust kõigutasid reformatsioon põhjustades ususõdu ja rahutusi(Pärtliöö Pariisis 1572)ja kolmekümneaastane sõda Saksamaal (1618-1648) Samuti vapustasid Euroopat mitu katkulainet. See väljendus ka kunstis-grotesk ja rahutus. Saksa kunstis võib manerismi alguseks pidada A.Düreri "Melanhooliat"(1500) Väljendit (maniera) manerism kasutati16 saj. Itaalias , kõneldes kunstniku isiklikust stiilist või mõnest laiemalt levinud näit.Giuseppe Arcimboldo ,,Suvi"(1585) kunstilaadist. Manerism, kui stiil erineb aga renessansist,eirates selle rangeid reegleid, esindajad Itaalia maalikunstis 1520.a Correggio, Caravaggio, Parmigianino ja Michelangelo. Arhitektuuris peetakse esimeseks maneristlikuks hooneks Giulio
17. sajand tõi endaga kaasa suuri muudatusi. Seda perioodi kunstiajaloos nim. barokiks. Barokk kujunes 17.sajandi alguses Euroopa üheks mõjukamaks kunstivooluks. Arenes Itaalias, Flandrias, Hispaanias, Portugalis, osal Prantsusmaal. Selle sajandi kunst oli väga mitmekesine ja seda tänu maailma rahvaste kultuurilisuslikele eripäradele. Seetõttu ei saagi selle sajandi kunsti väga üldistada, kuna maailma eri piirkondades oli kunst tol ajal väga erinev. Barokkstiili tõus taandas vohanud manerismi ja ümber paigutusid kunstigeograafilised jõujooned. Kuid siiski, kui üritada rääkida üldiselt, siis renessansi harmooniale ja rahulikkusele vastandub baroki vastuolulisus, tundepaisutus, dünaamilisus ning teatraalne efektsus. Muutus pildi ülesehitus. Barokkmaalil saavutati dünaamilisus diagonaalil põhineva kompositsiooniga. Figuurid olid asetatud ebasümmeetriliselt, juhuslikult, loomulikumalt. Väga tähtsaks kujunes valgusekäsitlus, mis oli nüüd heleda-tumeda
Üksikosade lõtv seostamine. Tubade maa kohakuti olevate ustega. Avamisel saab vaadata läbi kõigi uste (Villa Fannese) El Greco El Greco elas oma elu esimese poole Itaalias, mistõttu on tema looming tugevalt Itaalia tolleaegsetest meistritest mõjustatud, rohkem teatakse teda siiski Hispaania kunstnikuna. El Greco küpset stiili iseloomustab paljude erijoonte sulam kokkupuuted Bütsantsi kunstiga Kreetal ja Veneetsias, manerismi pikalevenitatud figuurid ja teravad värvid, elemendid Michelangelolt. El Greco El Greco hilisem stiil on tugevalt usulistest meeleoludest kantud, kuid originaalne ja kohati klaustrofoobiline väljenduslaad sokeeris alguses kirikumehi. El Greco kunst oli väga isiklik, mis väljendub hästi ka tema emotsionaalsetes ja hingelistes portreedes. El Greco kirglik maalimisviis on avaldanud mõju uuemaaja kunstnikele, näiteks
· Parim näide Tallinnas on Mustpeade vennaskonna maja. · Ruumikujutise ähmastumine. Ebatavaliste nn mürgiste värvitoonide eelistamine. Valguse rõhutatud kasutamine. Inimese anatoomia on moonutatud. Oluliseks peeti tunnete ülevoolavat kujutamist. · Esialgu arvati, et maneristid püüdsid jäljendada mõne suurmeistri, näiteks Raffaeli välist vormi ja käekirja, kuid ei tabanud tema loomingu vaimset sisu aga ajapikku suhtumine muutus ajapikku on õpitud manerismi hindama kui teistsugust ja huvitavat kunsti. · Jacopo Tintoretto. ''Püha õhtusöömaaeg''. El Greco ''Püha Martin ja kerjus''
· Hispaania 17. Saj skulptuuris pole peaaegu märgata itaalia renessanssi mõjusid · Keskaegse puunikerdamise jätkamine · Skulptuuri tellimine kirikute poolt · Skulptuur muutus elulähedasemaks , tunnete väljendamiseks maaliti kujude näod elavaks, nende silmad tehti mõnikord klaasist, vahel lisati isegi tõelisi juukseid ja riideid. · Maalikunst muutus elulähedasemaks · Manerismist loobumisele andis olulise tõuke Caravaggio looming · Manerismi esindas El Greco. Ta oli pärit Kreeta saarelt, kujunes kunstnikuks Veneetsias. On elanud Toledos Hispaanias, mistõttu teda loetakse kuuluvaks Hispaania kunsti ajalukku. Kunstnikule on omane kehade venitamine ning mõistusega seletamatu valguse ja ruumi kujutamine,kõrgid, ranged, venitatud näod. Maalis ,,Krahv Orgazi haudapanek" kujutas ta keskaegset sündmust. Pildi alaosas on
ladina keelde, "Autoportree maastikuga" 17. Renessanss Eestis- A. Passer, M Sittow.Eesti renessansi eeskuju olid kõige rohkem Madalmaad, Sittow seostas eesti renessansi kunstiga juba siis kui siin veel gootika valitses. Arhitektuuris muutus sisekujundus valgusküllasemaks ja mugavamaks, majadele ehitati ärklid, eriti elav oli raidkunst. Liivi sõja vahele sekkumine pidurdas tugevasti arengut ning hävitas sinnani loodud kunsti. 17. saj. alguseks levisid ka Eestisse M-maade manerismi mõjud.Michel Sittow -töötas mitmes Euroopa valitseja õukonnas, hinnatud portreemaalija, peenmaaltehnika meisterlik oskaja, maalis suurepäraseid väiksemõõtmelisi pilte.Arent Passer- Hollandist tulnud kujur ja arhitekt, tegi Pontus de la Gardie hauamonument toomkirikus ja Mustpeade maja fassaadi ümberehitus. Madalmaade manerismi eeskujul ehitati mitme Tallinna kiriku ja ka Tallinna raekoja tornikiivrid.
.. · Lucas Cranach vanem: Lutheri lähim kaasvõitleja. Rajas kunstnike dünastia. * Noore ea looming on religioosne maalikunst. * "Puhkust põgenemisel Egiptusesse": võluv maastik, palju ingleid, onu ja tädi.. * ümmarguse näo & pilukil silmadega naised, pikaksvenitatud alasti figuurid, seisavad ebakindlalt püsti: "Venus", laia habemega sõdurid, paksunäolised preestrid / manerismi tunnused / paavsti salaluure üritas teda nende pärast tappa * Portreemaal "Saksi hertsog Heinrich Vaga abikaasaga", praegu asub see maal Drestenis. PRANTSUSE RENESSANSSKUNST: Renessanss algas alles 16 saj keskpaigast, püsivad gooti mõjud. · Pr.maale tulid renessansi ideed sõjakäikudelt Itaaliasse. Prantsusmaale hakati kutsuma itaallastest kunstnikke ja arhitekte, th. ka Leonardo
Realistlik ja looduslähedane kujutamislaad. Kirjelda kõrgrenessansi skulptuureja nimeta kuulsaim skulptor. Tuntum skulptor Michelangelo,Skulptuure raiuti marmorrahnudest, Tegelasi kujutati pingeseisundis, Kehad ja pilgud väljendavad otsuseraskust,valmisolekut tegudeks.(taavet,pieta) Kes oli Arent Passer ja tema looming Eestis? Lk: 105-106 Hollandist tulnud kujur ja arhitekt, tegi Pontus de la Gardie hauamonument toomkirikus ja Mustpeade maja fassaadi ümberehitus. Madalmaade manerismi eeskujul ehitati mitme Tallinna kiriku ja ka Tallinna raekoja tornikiivrid. Baroki.tunnused.taltsutamatu.tunnete.avaldamise.püüd,kire,paato se.ja.ilmekuse.rõhutamine. kunst taotleb rahutust ja liikuvust, vormide mitmekesisust ja kontrastsust, sellega käib käsikäes vormide ülekuhjamine ja nende moonutamine ilmekuse rõhutamise otstarbel, raskepärasus ja mõõtmete kolossaalsus.maaliline. Sageli kavandati isegi ehitiste põhiplaanid kõverjoonelised
eeskuju ka renessansikunstile Eestis. Arent Passer-Mustpeade vennaskonna hoone Tallinnas. Iseloomulik paekivireljeef.Kasutati kohaliku varamut.Mitmed hauamonumendid.(Toomkirikus).Samas stiilis ka Tallinna raekoda ja Pühavaimu kiriku kiiver. 5.Kes oli üks Eesti kuulsamaid kunstnike? Tema looming? Michel Sittow- kuulsaim kunstnik. Pärit Tallinast. Sai tellimus erinevatest õukondadest. Peened teosed õlivärvidega ja peenelt viimistletud. "Aragoni Katariina" portree. 6.Võrrelda manerismi, kõrgrenssansi, erinevused ja sarnasused. Täielikult erines kõrgrenessansist.Ennem otsiti iluideaali, aga nad pöörasid selja sellele.Renesansi ideaalidest eemalduti mitmes suunas.Seda perioodi nimetatakse kunstiajaloo langusajaks. 7.Iseloomusta maneristliku maali. Ekstavakantne kujutamisviis, kasutatakse jõuliselt heleda ja tumeda kontrasti.. Värvid muutuvad tumedamaks, süngeks. Iseloomulik tusatsev ja irooniline alatoon. Figuurid sagedasti pikaks venitatud ja asendid olid ebaloomulikud
reeglite järgi, eelistati just katse ja vea meetodit. Eesti renessansi eeskuju olid kõige rohkem Madalmaad, Sittow seostas eesti renessansi kunstiga juba siis kui siin veel gootika valitses. Arhitektuuris muutus sisekujundus valgusküllasemaks ja mugavamaks, majadele ehitati ärklid, eriti elav oli raidkunst. Liivi sõja vahele sekkumine pidurdas tugevasti arengut ning hävitas sinnani loodud kunsti. 17. saj. alguseks levisid ka Eestisse M-maade manerismi mõjud. Michel Sittow -töötas mitmes Euroopa valitseja õukonnas, hinnatud portreemaalija, peenmaaltehnika meisterlik oskaja, maalis suurepäraseid väiksemõõtmelisi pilte. Arent Passer- Hollandist tulnud kujur ja arhitekt, tegi Pontus de la Gardie hauamonument toomkirikus ja Mustpeade maja fassaadi ümberehitus. Madalmaade manerismi eeskujul ehitati mitme Tallinna kiriku ja ka Tallinna raekoja tornikiivrid. 11 Kokkuvõtte
olemas miski, mida võiks nimetada tõeliseks reaalsuseks, ja kas see miski ei sõltu pigem meie vaateviisist. Maneristid, nagu ka El Greco muutsid reaalsust jäljendava illusionistliku pildiruumi vaimseks pildiruumiks, kujutades seda, mis on tegelikkuses nähtamatu ning ainult vaimusilmas tabatav. Manerismis, mille ainsaks mõõdupuuks on kunstniku isiklik nägemus ja vaateviis, on moodsa kunsti juured. Pole siis ime, et El Grecot, üht manerismi suurmeistritest, kelle kunstnikud avastasid alles 20.sajandi alguses, peetakse moodsa kunsti esiisaks. Referaat räägib Kreeta päritolu Hispaania kunstnikust Domenikos Theotokopulosest, hüüdnimega El Greco. Tema eluloost, loomingust, tema teoste isikupärast, tema mõjust kunstiajaloos ja mõningatest teostest. 3 1. Elulugu Kreeklane Domenikos Theotokopulos, keda Hispaania õukonnas, kus ta töötas suurema
8. Kuidas hinnatakse Tiziani portreeloomingut? Kellelt sai ta tellimusi? Kõrgelt hinnatud hingeelu eritlejana, sai tellimusi paavst Paulus III ja Karl V ndalt 9. Kuidas maalis piiblistseene Vernonese? Mis on nendes vastuolulist? Ta maalis psühholoogiliselt pealiskaudseid, kuid elurõõmsaid ja värviküllaseid dekoratiivseid kompositsioone, näiteks pidulikke söömaaegu. Neis oli raske ära tunda pildi aineks olnud piiblilugu. Manerism Itaalias 1. Milline oli manerismi suhe talle eelnenud kõrgrenessanssi? Milles nad sarnanesid, milles erinesid? Renessansi ideaalidest eemalduti mitmes suunas. Väliselt vormilt sarnanesid,vaimsest sisust erinesid. 2. Millisest sõnast on tuletatud mõiste "manerism"? Sõnast maneer. (Ei jälgitud enam loodust, vaid püüti jäljendada tuntud meistrite laadi e. maneeri) 3. Kuidas on aegade jooksul muutunud suhtumine manerismi? Alguses suhtuti manerismi kui kunstiajaloo languseks, nüüd aga suhtutakse sellesse kui
Katariina). Tema maalid on väikesemõõdulised. Taust on neutraalne,kristallpuhtad värvid. Inimesed vaatavad küljele, mitte otse. Sittowi eeskujul hakati viljelema Eestis renessansskunsti. Arhitektuur- sisekujundus muutub valgemaks ja mugavamaks. Majadele ehitati ärklikorruseid. Levis raidkunst- Etikukivid. Kunsti arengut pidurdas Liivi sõda. Arent Passer- Hollandi kunstnik, viljeles madalmaade manerismi, oli arhitekt ja kujur.Tegi Tallinna Mustpeade maja fassaadi. Ta sai tuge ja inspiratsiooni Florise mustriraamatust. On teinud ka nt Pontius de la Gardie hauamonumendi Toomkirikus. Saksa kunst 15.sajandil Seal levib ikka veel gootika. Tähtsaim uuendus on trükikunsti leiutamine ( 1450-1460 J. Guttenberg). Trükitakse raamatuid ja sinna lisatakse pilte- see paneb aluse trükigraafikale. Graafika jaguneb: *puulõige- trüki vanim tehnika
LUCAS CRANACH vanem (1472-1553) Cranachi üks parimaid töid on ,,Puhkus põgenemisel Egiptusse" (1504) küps laad, värskus ja luulelisus, stseen on asetatud kohalikku maastikku (saksa kuusemets). Omased tugevad ja harmoonilised värvid, jõuline ja realistlik laad. Samuti on ta ka tunnustatud portretist teravad ja eluliselt karakteriseeritud portreed ja joonistused. Hilisem looming ebaoluline, kiirustamine ja telliljatele meeldidapüüdmine viib tema loomingu manerismi. 4 HANS HOLBEIN noorem (1497-1543) Kõige selgemate renessansijoontega meister. Kujundas välja täiesti vaba suurejoonelise stiili ja töötles selle ümber saksapäraseks, kaotamata seejuures iseseisvust ja rahvuslikku laadi. Holbein kujundab välja suurejoonelise, selge, psühholoogiliselt veenva portreestiili. Neis
et kasum poleks ainukeseks edukuse mõõdupuuks. Nende missiooni koosneb kolmest osast: sotsiaalne, toodangu ja majanduslik missioon. Nende sotsiaalset missioon kirjeldab ettevõtte vajadus tegutseda viisil, mis annaks inimestele mõista, kui oluline on parandada elukvaliteeti kogu maailmas. Toote missiooni eesmärgiks on püüdlus selle poole, et teha alati parima kvaliteediga tooteid ning kasutada selleks looduslikke ning tervislikke koostisosi. Selles on öeldud ka, et nad on ärilise manerismi poolt, mis austab meie koduplaneeti. Nende majandus missiooni kirjeldab lubadus juhtida ettevõtet: "jätkusuutliku finantsseisundi alusel", et tagada kasumlik kasv, mis suurendaks ettevõtte väärtust aksionäridele ning laiendaks ettevõtte arengu ja karjääri võimalusi. Firma algseks missiooni elluviivaks jõuks oli Ben & Jerry'i otsusekindlus otsida uusi ning loomingulisi viise kõigi kolme osa arendamiseks, püüdes samal ajal hoida
16. sajandil majanduse ja kultuuriareng, piltide hävitamine, 3 teemaderühma: loodus(maastik), esemed (natüürmort), inimesed (olustikupildid) Maalikunst JOACHIM PATINER · Peenmaalitehnika · Vägevad metsad ja fantastilised kaljud · Õhuperspektiivivõtted: 3 vööndit, pruunikas, roheline ja helesinine · Nt Püha Hieronymose maastik Teine osa kunstnikke romantistid: · Eeskujuks Itaalia kõrgrenessanss või manerismi teosed · Kunst sõltus juba loodud teostest, mitte loodusvaatlustest PETER BRUEGHEL VANEM · Peenmaalitehnikaga olestikumaalija · Peategelasteks talupojad (nimi Talupoegade Brueghel ), nt. ,,Talupoja pulm" · Võis olla ka üksik kangelane, nt. ,,Maastik Ikarose kukkumisega" · Hilisloomingus pessimism ja traagikus, nt. ,,Pimedad" · Lisaks on veel ,,Jahimehed lumes" aastaaegade tsükkel Skulptuur ja arhitektuur · Hauamonumendid ja ehitiste kaunistused manerism
harmooniasse. 16 saj sõjad, majanduslikud vapustused, linnade iseseisvuse häving ja eriti sajandi keskel alanud vastureformatsioon kõigutasid sellist usku. Juba 16 saj teisest veerandist alates loodi kunsti, mis hakkas erinema senivaadeldud renessansikunstist. Renessansi ideaalidest eemalduti mitmes suunas, mistõttu on sellisele kunstile raske anda ühist nimetajat kuid kõige levinum nimetus oli MANERISM. Tänapäeval hinnatakse manerismi teisiti. Muidugi arvatakse ka praegu, et kõrgrenessansi kunst on üliväärtuslik, kuid levinud on arvamus, et igal ajal omanäoline kunst ning kõrgrenessanss ei saa olla ainuvõimalik ja igavesti kehtiv hea kunsti etalon. Seljuhul ei tarvitse erinemine renessansist olla langus, vaid lihtsalt teistsuguste taotlustega kunst. Tänapäeval on maneristlik kunst paljudele väga huvitav ja isegi lähedane. Madalmaade kunst 15. sajandil 1
Tituse sündi. Sama huvitav maal on ,,Autoportree Saskiaga". Tõstes pokaali, pöördub kunstnik nende poole, kes pilti vaatavad, nagu paluks ta vaatajatel jagada enese piiritut õnne ja rõõmu. Perioodi 1632- 1642 võib nimetada Rembrandti loomingus barokseks ajaks. Tema mütoloogilised ja piiblikompositsioonid paeluvad oma hoogsa dekoratiivse struktuuriga, kostüümide kuhjatud rikkuse ja teatava välise efekti taotlusega. Õnneks pääseb Rembrandt baroki manerismi ning tühise paatose hädaohust: tema kunsti kaks olulisemat põhisuunda- realism ja professionaalne heletume- aitavad tal sellest üle saada. Ka Rembarndti paljudes portreedes valitseb tollest ajast avar, lai, elurõõmus ja toredusküllane käitlemis laad, soe ja hele kuldtoon seob omavahel rikkaid lokaaltoone. Tavaliselt kujutas kunstnik end koos Saskiaga. Samuti oli Saskia kuulsaks saanud maali ,,Danae" modelliks, teenijas on võimalik ära tunda kunstniku enest
ta hulga altarimaale, mütoloogilisi pilte ja portreid. Tema stiili väljakujunemisel on kaunis suure tähtsusega madalmaade meistrite mõjud. Paremad tolle aja teosed on maalitud jõulises, realistlikus laadis: värvid on tugevad, kuid harmoonilised. Cranach maalib nüüd ka rea teravalt ja eluliselt karakteriseeritud portreid ja portreejoonistusi. Kuid ruttamine ja püüd meeldida arvukaile, kunsti võhikutest tellijatele viis Cranachi üsna varsti ohtlikele manerismi radadele. Ikka ja jälle korduvad tema töödes samad tüübid: laia habemega sõdurid, paksunäolised preestrid, ümmarguse sileda näoga, pilusilmadega ja rumala ilmega naised jne. Eriti silmatorkavalt maneristlikud on tema allegoorilised ja mütoloogilised pildid, kus esinevad alasti figuurid. Otsitud pooside, ebakindlalt jalal seismise ja erootilise külje naiivse toonitamise tõttu mõjuvad need figuurid tihti veidralt ja koguni koomiliselt. Hans Holbein
Klassitsism- üldiselt antiigi, enamasti Kreeka ja Rooma aja kunsti tagasivaatav hilisem kunstivool, vrdl neo- ehk uusklassitsism (18. saj lõpus ja 19. saj algul). Kolonnaad- piilaritele või sammastele toetub talastik. Labürint- labürindi kujund aias oli algupäraselt ring või kuusnurk, hiljem kohtame ka ruutu. Manerism-stiiliperiood kujutavas kunstis kõrgrenessansi ja baroki vahel, eesmärgiks tuntud meistrite stiili, maneeri jäljendamine. Manerismi iseloomustas vormiline ülepingutatus, ka liialdavalt peenutsev kunstistiil. Modernism- uuenduslikkust rõhutav või moodsust taotlev suund kunstis 19. saj lõpul ja 20. saj algul. Niss- poolümar või täisnurkne, tavaliselt võlvitud ja avatud ruum seinas. Obelisk- ülalt ahenev, neljakandiline püramiidtipuga kivisammas, Vana-Egiptuses kasutati põhiliselt mälestussambana: suured vertikaalsed nurgeliste ja suunatud tippudega kivid, mida austati hardalt kui
Niisugused on Raffaeli madonnad - inimlikud ja siiski luulelised, sellised on tegelased hiiglaslikel paljufiguurilistel freskodel, millega Raffael kaunistas Vatikani lossi saalid (nn. stanza'd). 12. Nimeta nende suuremahulisemad tööd? Raffaeli tuntuimaid maale on "Sixtuse madonna" Michelangelo. Sixtuse kabeli laemaal. Leonardo. Mona Lisa Manerism Itaalias 13. Mis on manerism? Kuidas on aegade jooksul muutunud suhtumine manerismi? 16. sajandi keskel algas Itaalia kunstis langus. Ei jälgitud enam loodust, vaid püüti jäljendada tuntud meistrite laadi, nende maneeri. Siit pärineb ka sellise kunsti nimetus - manerism. Maneristlikud pildid mõjuvad kuidagi rahutult, inimesed on neil tihtipeale pikaksvenitatud ning värvid magusad. Moodi läks kõrgrenessansi eri suurmeistrite nõksude matkimine ja kokkusegamine. Väga oluliseks peeti tunnete ülevoolavat kujutamist
Kirikutel oli tavaliselt kaks suurt torni peafassaadi kõrval ja veel üks väike haritorn nelitise kohal. Peafassaadis oli kolm suurt teravkaarset portaali. Portaalide kohal kõrgusid ehisviilud. Keskmise kohal roosaken ja keskmine ka avaram. 3. Itaalia renessanss- palazzo tunnused, Firenze toomkirik ja Filippo Brunelleschi tähtsus; Bramante Templietto Roomas; Vatikanis Belvedere lossi- ja aiakompleks, Michelangelo Peetri kiriku kuppel; Itaalia manerismi perioodi villad: Villa del Te Mantovas Uus arenev ehituskunst tugines Rooma riigi päevilt säilinud ehitusmälestistelt. Taas hakatakse kasutama silindervõlvi ja ümarkaart. Dekoratiivsete vormide rohkus: seinapinnaga vahetult liituvad poolsambad, pilastrid, horisontaalsed simsid, petikaaknad, nissid ja girlandid, grotesk. Elemendid on loovalt ümber töötatud. Tasakaalu taotlus horisontaalse ja vertikaalse liigenduse vahel. Huvitab ühtse ruumimõju probleem.
Saab ülevaate tolleaegsest Veneetsia elust. · Giovanni Battista Tiepolo(1696-1770)- Äärmiselt värvikad ja värsked laemaalid. Rokkokkoolik stiil. Palazzo Labia kaunistamine Veneetsias kujutab Antoniuse ja Cleopatra lugu. Piiskop Haraldi kuulutamine Frankide kuningaks. 15.11.2012 · Hispaania: Kuni 17. sajandini oli Hispaania täiesti teisejärguline. Siis aga algas tõus, millele pani aluse El Greco oma omapärase värvi ja stiiliga manerismi esindaja. · Diego Velazquez(1599-1660)- Kuulsaim Hispaania maalikunstnik, sündis Sevillas. Bodegene maalid, rahvuslikud tüübid kõrvuti puuviljadega. Joodikud. Loendamatud pildid kuninglikust õukonnast. Kääbuste pildid. Maalinud erinevatel teemadel. Vulcanuse sepikoda. Prints Carlose ratsaportree. · Murillo(1618-1682)- Sevillas sündinud. 1660. aastal sai akadeemia direktoriks. Põhiliselt pilte Sevilla tänavaelust, ka usulisi maale- pehmemaid. Melonisööjad. Naised aknal.
LUCAS CRANACH vanem (1472-1553) Cranachi üks parimaid töid on ,,Puhkus põgenemisel Egiptusse" (1504) küps laad, värskus ja luulelisus, stseen on asetatud kohalikku maastikku (saksa kuusemets). Omased tugevad ja harmoonilised värvid, jõuline ja realistlik laad. Samuti on ta ka tunnustatud portretist teravad ja eluliselt karakteriseeritud portreed ja joonistused. Hilisem looming ebaoluline, kiirustamine ja telliljatele meeldidapüüdmine viib tema loomingu manerismi. HANS HOLBEIN noorem (1497-1543) Kõige selgemate renessansijoontega meister. Kujundas välja täiesti vaba suurejoonelise stiili ja töötles selle ümber saksapäraseks, kaotamata seejuures iseseisvust ja rahvuslikku laadi. 9 Holbein kujundab välja suurejoonelise, selge, psühholoogiliselt veenva portreestiili. Neis
Tööde üldmulje oli sünge. Tuntumaid Itaalia maneriste oli PARMIGIANINO (1503-1549). Töödel ebamaine ruum ja pikaks venitatud kehad. Kuulsaim ,,Pikakaelaline madonna", ,,Madonna roosiga". TINTORETTO (1518-1594), kelle kuulsaim töö ,,Püha õhtusöömaaeg". Puudus igasugune sümmeetria, hele-tumeduse kontrast. ,,Püha Mikaeli võitlus Saatanaga", ,,Arsinae päästmine". On maneristiks loetud ka Correggiot. Tuntumad veel Pontormo, Allari, Vasari. Manerismi käsitletakse ka skulptuuris ja arhitektuuris (ruumi üksikud osad vähe seotud). Lemmikmotiiviks kujunes anfilaad uksed asuvad kohakuti, üks ruum järgneb teisele. · Madalmaad moodustab omaette peatüki. Madalmaade areng oli teistsugune, rõhk kaubandusega tegelevatel isikutel, kes oli rohkem pragmaatilised. Olid sügavalt religioossed, veidi vähem lõbujanulised (üks kalvinismi tugialasid). Võeti kasutusele tahvelmaal ja õlivärvid (laiem värvigamma)
Klassitsism- üldiselt antiigi, enamasti Kreeka ja Rooma aja kunsti tagasivaatav hilisem kunstivool, vrdl neo- ehk uusklassitsism (18. saj lõpus ja 19. saj algul). Kolonnaad- piilaritele või sammastele toetub talastik. Labürint- labürindi kujund aias oli algupäraselt ring või kuusnurk, hiljem kohtame ka ruutu. Manerism-stiiliperiood kujutavas kunstis kõrgrenessansi ja baroki vahel, eesmärgiks tuntud meistrite stiili, maneeri jäljendamine. Manerismi iseloomustas vormiline ülepingutatus, ka liialdavalt peenutsev kunstistiil. Modernism- uuenduslikkust rõhutav või moodsust taotlev suund kunstis 19. saj lõpul ja 20. saj algul. Niss- poolümar või täisnurkne, tavaliselt võlvitud ja avatud ruum seinas. Obelisk- ülalt ahenev, neljakandiline püramiidtipuga kivisammas, Vana-Egiptuses kasutati põhiliselt mälestussambana: suured vertikaalsed nurgeliste ja suunatud tippudega kivid, mida austati hardalt kui looduse jõu sümboleid.
Rembrandt Harmenszoon van Rijn oli üks Euroopa tuntumaid maalikunstnikke ja Hollandi maalikunsti tuntuim esindaja. Rembrandt sündis 1606. aastal Leidenis Harmen Gerritszoon van Rijni ja Neeltgen Willemsdochter van Zuytbroucki üheksanda lapsena. Tema isa oli veskiomanik ja ema pagari tütar ning perekond oli üpris heal järjel. Emapoolsed sugulased jäid katoliiklasteks isegi pärast Madalmaade kodanlikku revolutsiooni. Peatselt pärast Leideni Ülikooli astumist katkestas Rembrandt filosoofiaõpingud. Soovides saada maalikunstialast õpetust, asus ta õppima Leideni katoliiklasest maalija Jacob van Swanenburgi käe alla. Tema juures õppis Rembrandt järgnevad kolm aastat, omandades põhilised maalimisvõtted. Kahjuks pole avastatud Rembrandti töid sellest perioodist ning Jacob van Swanenburgist on liiga vähe teada, et otsustada õpetaja mõju üle Rembrandti stiili kujunemisele. Järgnevalt õppis Rembrandt pool aastat Amsterdamis Itaalias õppinud ning...
· Kõrgrenessanss: Itaalias, Saksamaal, Madalmaades 16. sajandi keskel algas Itaalia kunstis langus. Ei jälgitud enam loodust, vaid püüti jäljendada tuntud meistrite laadi, nende maneeri. Siit pärineb ka sellise kunsti nimetus - manerism. Maneristlikud pildid mõjuvad kuidagi rahutult, inimesed on neil tihtipeale pikaksvenitatud ning värvid magusad. Moodi läks kõrgrenessansi eri suurmeistrite nõksude matkimine ja kokkusegamine. Väga oluliseks peeti tunnete ülevoolavat kujutamist. Manerismi suurmeistriks võib pidada veneetslast Jacopo Tintorettot (1518-1594). Mõningatel juhtudel harrastati tõelist trikitamist - näiteks võiks tuua Giuseppe Arcimboldo (1530-1593) aastaaegade pildid. Skulptori ja kullassepana, aga ka seiklejana sai tuntuks Benvenuto Cellini (1500-1571). Manerismi aega võib pidada ka kunstiajaloo sünni ajaks. Saksamaale ei toonud renessanss sellist vabanemistunnet kui Itaaliasse. Veel kaua püsis varasemast keskajast pärinev mõtteviis
maastikuaed, -stiil vabakujuline, ebasümmeetriline mitteformalistlik aiastiil, mis tihti liitub ligilähedaselt kunstlike loodusmaastike (ka pastoraalsete) kavandamisega. Esineb ka teisi nimetusi, nt naturalistlik aed, vabastiil. Meil tihti ka inglise aiaks või pargiks nimetatud. manerism (< pr. manière), stiiliperiood kujutavas kunstis kõrgrenessansi ja baroki vahel (u. 1630-1600), eesmärgiks tuntud meistrite stiili, maneeri jäljendamine. Manerismi iseloomustas vormiline ülepingutatus, ka liialdavalt peenutsev kunstistiil. maurid põhja-aafriklaste (barbarite) ning araablaste järeltulijad Hispaanias modernism uuenduslikkust rõhutav või moodsust taotlev suund kunstis 19. saj lõpul ja 20. saj algul. natura decorum (< ld.) kujundusprintsiip, üldjoontes kirjeldatud Vitruviuse poolt, kes rõhutab villa kujunduses erinevate arhitektuuriliste elementide
postimpressionistideks. tüüpiline monet impressiolisstlik maal. A on küla, Sedööver-meistriteos, tippteos kus käisd maalimas monet,manet, degas. Arcimboldo Louvre püramiid(1989) (1527- 1593) i. Pei neliaastaesadlakda(louvre) neofunktsionalistlik muuseumi peasissekäik on itaalia manerismi esindaja. vana louver lasi frncois 1 lammutada 16 saj., selle asemel rajati ressantsistiilis uus, millest sai revulutsiooni ajal suurim euroopa muuseum L'angle sourire (naeratav ingel)
püüütakse maalilisuse poole. Värvid on kuldsed. Giorgione(u 1478-1510) Tõi maalikunsti looduse. "Äike" "Uinuv/lamav veenus" Tizian (1476-1576) "Veenus", "Taevane maine armastus", "Danae", "Maarja Magdalena", portreed paavstidest, "Lunaraha" "Tütarlaps puuviljavaagnaga", tütar "Lavinia" "Tütarlaps valges", "Maarja taevaminek"(lk 155), "Paavst III" Tintoretto(1518-1594) Maalis tumedates toonides, võtab kasutusele diagonaalkompositsiooni. "Kaana pulm" "Naised musitseerimas" Kaldub manerismi poole, e maalitakse teiste kunstnike maneeris. Saksamaa. Albercht Dürer (1471-1528)- maalis palju akvarellidega. Tõi maalikunsti graafika: "Rüütel ja surm", sarjad: "Suur passioon", "Väike passioon" Saksa maalikunstis ei ole nii head anatoomia tundmist. Eesti. Michael Sittow(1500-1558)- portreekunstnik, teda kutsuti palju õukondadesse. Tema tööd on paljudes suurtes maailmagaleriides(vt tähtsamaid töid). Hispaania.
kunstnikuks (Wisse 2000). 14 KOKKUVÕTE Renessanss Põhja-Euroopas võttis väga palju üle sellest, mis oli eelnevalt toimunud Itaalias. XV ja XVI sajandil Madalmaadesse, Prantsusmaale, Saksamaale ja Böömimaale jõudnud renessanss oli alguses kõigis riikides sarnane, sest üldjuhul kopeeris Itaalia meistrite tööd. Õige pea aga arenes see igas riigis täiesti iseseisvas suunas edasi. XVI sajandi lõpul ei pääsenud manerismi mõjudest ka Põhja-Euroopa kunstnikud. Madalmaade kunstis oli XV-XVI sajandil olulisim roll hilisgootikast välja kasvanud maalikunstil, mille tuntuimateks vara- ja kõrgrenessansi esindajateks olid van Eycki vennad, Robert Campin, Hugo van der Goes, Hieronymus Bosch ja Pieter Brueghel vanem. Skulptuurikunsti roll oli oluliselt väiksem, peamiselt pöörati tähelepanu hauamonumentidele. Arhitektuuris valitses hilisgootika ja renessanssi segu, renessanssist võeti üle vaid kaunistuselemente.
hävinud. Sureb 33. a. arvatavasti katku. Tal oli palju õpilasi. Kontsert 6. ptk M. Sittow(1481-1524) Pärit Tallinnast. Eelkõige portreede meister. Õppis isa juures Tallinnas ja hiljem oli Belgias. Tööd Louvres. Töötanud Prantsusmaal, Flandrias ning Hispaania ja Taani õukondades. Tallinnasse tuli tagasi 1517. a. 7. ptk Manerism Renessanssi ja baroki vaheline kunstisuund. Umbes 1520-1600 a. Manerismile on iseloomulikud müstika, rafineeritus ja kunstlikud efektid. Manerismi Madalmaades nim. ka romanismiks. El Greco(1541-1614) Oli Hispaania kunstnik, pärit Kreetalt. Tema teemadeks olid portreed ja kompositsioonid, mille teema oli seotud usu või legendiga. Maale läbib viirastuslikkus, ainulaadne leegitsev koloriit ja vormide ebatavaline rütm. Figuurid eriskummaliselt pikaks venitatud. Laokoon ja pojad Krutsifiks 8. ptk. Barokkarhitektuur 1600-1750 Kujunes välja 16. saj. lõpul Itaalias. Nimetuse päritolu on vaieldav. Itaalia keeles
kuid seal ettevalmistatud pöörded saavad lõplikult teoks. Roomas. Rooma on kõrgrenessansi tähtsaim keskus, kus uus kunstiideaal järjekindlalt võidule pääseb. Iseseisvuse säilitab Veneetsia, võisteldas maalikunsti alal paljuski Roomaga. Oluline on tugev paavstivõim, nende käsutatavate suurte varadega on võimalik elav ehitustegevus Roomas. Kõrgrenessansiks saab nimetada õieti ainult 16. sajandi esimest kolmandikku, sellele järgneb hilisrenessanss ja manerism. Manerismi ajaline kestvus on erinev ja piiri määramisel nende vahel esineb lahkarvamusi. 16. saj. lõpukümnendid tähistavad aga juba baroki algust. KÕRGRENESSANSI ARHITEKTUUR ITAALIAS Vararenessanss oli katsetuste aeg . Uus vormitunne otsis uusi väljendusvõimalusi, toimis see igas kunstikeskuses enamvähem iseseisvalt. 16. sajandil toimub muutus Rooma oli muutunud parimate kunstnike kogunemiskohaks ja siia asunud meistritele anti suurejoonelisemaid võimalusi
Saab ülevaate tolleaegsest Veneetsia elust. · Giovanni Battista Tiepolo(1696-1770)- Äärmiselt värvikad ja värsked laemaalid. Rokkokkoolik stiil. Palazzo Labia kaunistamine Veneetsias kujutab Antoniuse ja Cleopatra lugu. Piiskop Haraldi kuulutamine Frankide kuningaks. 15.11.2012 · Hispaania: Kuni 17. sajandini oli Hispaania täiesti teisejärguline. Siis aga algas tõus, millele pani aluse El Greco oma omapärase värvi ja stiiliga manerismi esindaja. · Diego Velazquez(1599-1660)- Kuulsaim Hispaania maalikunstnik, sündis Sevillas. Bodegene maalid, rahvuslikud tüübid kõrvuti puuviljadega. Joodikud. Loendamatud pildid kuninglikust õukonnast. Kääbuste pildid. Maalinud erinevatel teemadel. Vulcanuse sepikoda. Prints Carlose ratsaportree. · Murillo(1618-1682)- Sevillas sündinud. 1660. aastal sai akadeemia direktoriks. Põhiliselt pilte Sevilla tänavaelust, ka usulisi maale- pehmemaid
kuid seal ettevalmistatud pöörded saavad lõplikult teoks. Roomas. Rooma on kõrgrenessansi tähtsaim keskus, kus uus kunstiideaal järjekindlalt võidule pääseb. Iseseisvuse säilitab Veneetsia, võisteldas maalikunsti alal paljuski Roomaga. Oluline on tugev paavstivõim, nende käsutatavate suurte varadega on võimalik elav ehitustegevus Roomas. Kõrgrenessansiks saab nimetada õieti ainult 16. sajandi esimest kolmandikku, sellele järgneb hilisrenessanss ja manerism. Manerismi ajaline kestvus on erinev ja piiri määramisel nende vahel esineb lahkarvamusi. 16. saj. lõpukümnendid tähistavad aga juba baroki algust. 2.2. Kõrgrenessansi arhitektuur Itaalias ● Vararenessanss oli katsetuste aeg . Uus vormitunne otsis uusi väljendusvõimalusi, toimis see igas kunstikeskuses enamvähem iseseisvalt. 16. sajandil toimub muutus – Rooma oli muutunud parimate kunstnike kogunemiskohaks ja siia asunud meistritele anti
Kõige suurem panus hilisematele kunstnikele oli kujutluspilt endast ja teistest tema kaasaegsetest kui geeniustest (tema inspiratsioon tundub rohkem kui inimlik). Pärast Michelangelot tõusis esteetika tähelepanukeskmesse mitte lihtsalt loodud kunstiteos, vaid kunstniku isiksuse ja tema teoste omavaheline lahutamatu suhe. 20.sajandit paelus eriti tema lõpetamata jäänud tööd. 8. Manerism-arhitektuur ja maalikunst Pildimaterjal õpetaja saadetud failis manerismi nime all:) Manerism - u.1520/30-1600 a. Hõlmas tervet Euroopat. Tekkis Itaalias. Reformatsioon- kriis tolleagse inimese maailmapildis. Nõrgeneb ühiskondlik optimism ja usk maailma harmooniasse. Kultuuri aristokratiseerumine ja vastureformatsiooni ettevalmistamine. Kunstnikud ei lähtunud enam elust, vaid sajandi alguse suurmeistrite loomingust, eriti võeti eeskujuks Raffaeli ja Michelangelo teoseid, nende "maneeri". Arhitektuur Suurejoonelised projektid linnast väljas- maavillad
Tähtsaimaks liigiks sai taas kohtukõne, teised liigid jäid tahaplaanile. Cicero stiil tõsteti taas ausse (Quintilianus 10.1.112: ,,Cicero pole mitte inimese, vaid kõnekunsti nimi") 127. Mis on asianism, mis atikism? Mille järgi said need oma nimetuse? Mida kumbki stiilisuund väärtustas? ASIANISM Palju retoorilisi kaunistusvahendeid. Kaldus välisesse efektitsemisesse, ülespuhutusse, manerismi. Peamisedesindajad: Kreekas Hegesias (3. saj eKr), Roomas Hortensius (11450) ATIKISM Tugevnes vastu kaaluks asianismile 1. saj eKr. Lihtne, selge, napp väljendusviis. Kreeka klassikalise aja kõnemeeste matkimine. Roomas levis u 50 eKr 128. Nimeta Rooma filosoofilise proosa loojaid. Milliseid vorme filosoofia kirjapanekuks kasutati? Mis eristas kreeka ja rooma filosoofilist proosat esitlusviisilt ja ainese käsitlusviisi osas? Cicero filosoofiline proosa
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
