1.Romantismiajastu tunnusjooned: · väljendusrikas meloodia · värvikas harmoonia, üles ehitatud kõrvalastmete akordidele · klassikalisi vorme käsitleti üsna vabalt · kirjutati põhiliselt programmilist muusikat, teemadeks loodus, ajalugu, rahvalooming (muistendid, legendid) Saksa romantikud Ludwig van Beethoveni Franz Schubert Robert Schumann - loonud laule ja klaveripalasid Richard Wagner- muusikaline draama, mis põhines saksa müütidel Itaalia romantikud Giuseppe Verdi Gioacchino Rossini Niccolò Paganini Prantsuse romantikud Hector Berlioz Georges Bizet Charles Gounod 2. Beethoven- Tema loomind juhatas sisse 19.saj romantismi.Muusika jäi klassikaliselt loogiliseks ja tasakaalukaks. See oli emotsionaalselt jõuline. Kurdistava haiguse süvenemine kurdistus ta täielikult ning hakkas jooma. Seda perioodi nimetatakse üleminekut klass...
Föderaalseadustega rahastatud Australian Broadcasting Corporation kontrolli sõltumatu tele- ja raadiojaamadele. Austraalia on ka paljud teised meediaettevõtted, ajalehed ja ajakirjad, mis aitavad kaasa kohaliku kultuuri, kuigi mõned on nüüd kuulub välismaalastele. Piiril on ka kasutanud võimas mõju üle Euroopa kujutlusvõimet. Aastaid maastik domineerivad Australian maal, kuid pildid olid tihti Arcadian (nagu varajane Tasmanian maalija John Glover) või olid seotud pastoraalne lahendamiseks. Niinimetatud Heidelberg koolis (aastal 19. sajandi lõpust, Heidelberg oli semirural eeslinn kohta kulgev Melbourne), mõjutab nii kaasaegse Euroopa Impressionism ja realism, mis on loodud romantiline pilt päikeseküllane, pastoraalne maastik: töid Tom Roberts , Arthur Streeton ja Frederick McCubbin on muutunud populaarseks ikoonid. Pärast II maailmasõda, maalrid nagu Russell Drysdale ja Sidney Nolan töötati dramaatiline isolatsiooni Outback, samas Fred Williams
Bethoveni sümfooniad Belov Jevgeni 11-1 Sümfooniad · Beethoveni orkestrimuusika tähtsaim zanr on sümfoonia, neid on tal kokku üheksa. · Beethoven toob oma sümfooniatesse mitmeid uuenduslikke jooni. · Beethoven pikendas sümfooniate kestust. · Kui Mozarti sümfooniatest vältasid vaid vähesed üle kolmekümne minuti ning tihtipeale oli nende pikkus lausa alla kümne minuti, siis Beethoveni kuuenda ja seitsmenda sümfoonia esitused kestavad umbes 40, kolmanda sümfoonia omad 50 ja üheksanda sümfoonia esitused umbes 70 minutit. 9 sümfooniat · 1. sümfoonia, C-Duur (op 21; 1800) · 2. sümfoonia, D-Duur (op 36, 1802) · 3. sümfoonia, Es-Duur "Eroica" (algselt "Bonaparte") (op 55; 1803 1804) · 4. sümfoonia, B-Duur (op 60; 1806) · 5. sümfoonia, c-moll "Saatusesümfoonia" (op 67; 1808) · 6. sümfoonia, F-Duur "Pastoraalne", (op 68; 1808) · 7. sümfoonia, A-Duur (op 92; 181112) · 8....
ARVESTUSLIK KONTROLLTÖÖ KLASSITSISM 1. Millist muusikat võime iseloomustada sõnaga „klassikaline“, sidumata seda kindla ajastuga? 2. Ülevaade klassitsismiperioodi muusikaelust 3. Nimeta klassitsismiajastu helilooja, kes läks muusikaajalukku tõsise ooperireformijana ning tema esimene uut tüüpi ooper. 4. Nimeta Viini klassikalise koolkonna heliloojad täisnimdega, lisa sünni- ja surma-aasta. 5. Kirjuta lühidalt W.A. Mozarti lapseeast. 6. Nimeta W.A. Mozarti tuntumad ooperid (vähemalt kolm ) 7. Kirjuta lühidalt L.van Beethoveni elust. 8. Nimeta L.van Beethoveni tuntumad teosed 1. Muusika kohta, mis kestab üle oma aja ja mida ka järgmised põlvkonnad eeskujuks võtavad. 2. Sõna classicus tähendus, muusikaühingud, avalikud kontserdid, muusikaõpikud, nooditrükindus, vabahelilooja staatus,uue muusika iseloomustus, tähtsamad vormid. 3. C.W.Gluck kui tõsise ooperi reformija, mille sisuks oli muusika seadmine dra...
Dramaatika (tragöödia, komöödia, draama) J.Tõnjanov, R.Jakobson, B.McHale Zanri dominant kunstiline võte või struktuuriprintsiip, mis määrab ära terviku ülesehituse. Ood Pindarose epiniikionid (võidulalulud) ja koorilalulud: stroof antistroof epood (nt Epiniikion Etna Hieronile (esimene Pythia võidulaul) Uku Masingu tõlkes) Horatiuse "Carmina": Horatiuse ood Eleegia algselt leinalaul (elegos `kaebelaul') Rooma armastuseleegia 16.-18. saj inglise pastoraalne eleegia (Spenser, Sidney, Shakespeare, Fletcher, Ben Jonson, Milton, Pope) prantsuse klassitsismi eleegia 18.-19.saj sentimentalismi ja romantismi eleegia (surma ja kalmistu teema: Thomas Gray) Epigramm Algselt mälestusmärgi või kingi pealdis, hiljem lühike luuletus Väike maht Satiirilisus Puänt Mihhail Bahtin (1895- 1975) "Eepos ja romaan" Romaan Ainus kujunemisjärgus olev, veel mitte valmis zanr Teisi zanre parodeeriv või jäljendav (V.
Keeleühiskonnad (saksa Christoffel vs. Chr. draama) memento mori = keele säilitamiseks) Grimmelshausen Picaresque romaan Mõelge oma Christian Hofmann (Simplicissimus), suremusele Hofmannswaldau pastoraalne romaan, Georg Rudolf satiiriline romaan stoicism Weckherlin ületades maailm Friedrich Logau pessimism Friedrich Spee Pitsat õpitavus
Antonio Vivaldi (1678-1741) sünnikoht- Veneetsia. Isa töötab habemeajajana, viiuldajana sai töökoha San Marco kapellis, annab pojale oskuseid edasi, põhjalikumalt õpib poeg maestro Legrenzi käe all. Antonio asub õppima vaimulikku seminari, et siduda tulevik kirikuga- vaimuliku elukutse oli sugulaste arvates austusväärne. Andekas viiuliga, tänu heale mänguoskusele määratakse 1704 tuntud Veneetsia kooli Ospedale della Pieta õpetajaks. Kool oli mõeldud orbudele, kodututele ja vaestele, õpilased olid jagatud oskuste kaupa rühmadesse, Vivaldi sai kõrge muusikalise tasemega õpilased. Õpetaja ametis avaneb ta tegelik talent. Tutvustas ennast ka helilooja ning võimeka ja nõudliku dirigendina. Asutab koolis orkestri, mis saab tuntuks ka välismaal, peagi saab ta muusikalisi tellimusi üle Eur. Põhitöökohaks oli klooster, kus oli abtiks, päeval oli vaimulik, õhtul muusik. Läks tülli kirikuga, sest mungarüü all oli rõõmus inimene. Tüli süveneb. Kuts...
Händel on loonud 40 ooperit, millest kuulsamad on "Rinaldo", "Julius Caesar", "Orlando", "Xerxes", "Tamerlan", "Ariodante" ja "Alcina". Orat."Messias"- Loodud 1741 a kolme nädala jooksul oratooriumi "Messias" esiettekanne toimus heategevuskontserdil 1742. aastal Dublinis.Händeli ainus traditsioonilises tähenduses vaimulik teos."Messia" libreto koosneb vabalt kohandatud piiblilõikudest (Vana ja Uue testamendi temaatika) 1osaettekuulitused Messia tulekust,lõpus pastoraalne jõulustseen. 2.osapüh, Jeesuse kannatustele,surmale,ülestõusmisele. 3osa.lunastus ja igavene elu. 2osa lõpper ,,Halleluujaga"koor, mis kuulutab Lunastaja ülestõusmist.See on lühike kooriosa,mis koosneb kirevalt üksteise otsa lükatud muusikalistest kujunditest. ,,Tulevärgimuusika" 1749 a kevadel kuningas oli tellinud piduliku orkestrimuusika suure vabaõhupidustuste jaoks Londoni Green Parkis, et tähistada Aacheni rahulepingu sõlmimist
Klassitsimi essee Klassikaline stiil sai alguse itaalia ja prantsuse hilisbaroki muusikas 1730. aasta paiku sündides uutest vooludest. Eelklassitsismiks võib pidada ajavahemikku 1720- 1760. Tekkisid uued muusikažanrid ja vormid, tüüpilisteks muutusid ansambli- ja orkestrikoosseisud. Esmaselt kohalt taandus kirik koos vaimueluga ning õukond. Sel perioodil hoogustus ka nooditrüki kasutamine ning sellega kaasnes ka muusikaõpetuse kiirem areng. Eriti palju loodi teoseid koduseks musitseerimiseks ning salongis mängimiseks. Varaklassitsismist on ajavahemikus 1760-1780. Sümfoonia 1750.-1760. aastatel oli lihtsakoeline meelelahutuslik orkestriteos, sarnanes oma eelkäijatega väga vähe. Ta arenes ulatuslikuks ja kaaluka sisuga kontsertteoseks. Just Haydnit kutsutakse sümfoonia ja keelpillikvartetti isaks, sest andis nende žanrite arengusse olulise panuse. Klassitsismi ajastul toimusid suured muutused Euroopas – p...
Kurzreferat Kaisa Parm Ludwig van Beethoven Tartu 2009 Ludwig van Beethoven war ein deutscher Komponist. Er wurde in Bonn geboren am 16. Dezember 1770. Er war in die Familie geboren, wo es wenig Geld. Beethovens Vater war eine Violine-und Klavierlehrer. Ludwig gab sein erstes Konzert wann er war 7 Jahres alt. Nach dem Tod seiner Mutter er studierte Philosophie, Literatur, Französisch, Italienisch und Latein an der Universität Bonn. Blieb er ein guter Freund und spätere Frau Leonore von Breuningi auf. Das Alter von 19 Jahren wurde er zum Leiter für den Hausgebrauch. Er hatte eine Menge Romantik, aber die Musik bleibt der bedeutendste. Unglücklich familiären Beziehungen wurden als die Schaffung ausgedrückt. Er trefft mit Mozart in Wien vor 1787 dann Schrieb er über 50 Bücher i...
Beethoveni sümfooniad Nii oma eluajal kui ka pärast surma hinnatud eelkõige kui suurepärane sümfonist. Eeskujuks paljudele 19. saj. heliloojatele (näit Schubert, Berlioz, Brahms). Beethoveni eluajal sai sümfooniast esinduslikeim žanr, looja isiklik filosoofiline eneseväljendus, kontserdikavade peateos. B. sümfoonilise stiili mõjutajad: *Haydni ja Mozarti sümfooniad * 18. saj. teise poole ooper, eriti Gluck * Prantsuse revolutsiooni vaimsus ja vaimustus, eriti sellest tulenev mässumeelsus, heroilisus ja romantiline maailmavaade Isikupärasem stiil avaldub alates Kolmandast sümfooniast Es-duur „Eroica“ (1803- 1804). Kaudselt pühendatud Napoleonile, seega esimene kangelassümfoonia muusikaloos, tähistab ka heroilise stiili kõrgaja algust B. loomingus. 3. sümfooniale iseloomulik tsükliosade mõõtmete kasvamine ning kõikide vormiosade täitmine pingelise arenduseg...
Ludwig van Beethoven, 1770-1827 Üldiselt: Kuulub Viini klassikute hulka, kuid ei ole nende põlvkonnakaaslane. Küpse loominguga alustas siis, kui teised Viini klassikud olid juba lõpetanud s.t. zanrid olid juba välja kujunenud. Olulised sotsiaalsed muutused, publik muutus õukond kodanlus. I periood, Bonn (1770-1792): sündis 1770. aasta detsembris, täpset kuupäeva pole teada. Arvatavasti flaami päritolu, kuigi juba mitmendat põlvkonda suguvõsa Bonnis. Isa ja vanaisa õukonnas muusikud. Taheti teha teist Mozartit, ei õnnestunud. Õpetajad: C. G. Neefe, tahtis Mozarti juurde õppima, ei õnnestunud tuli tagasi Viini, kuna ema haige. Temast sai perekonnapea isa alkohoolik, ema surnud. II periood, Viin (1792-1802): varase loomingu periood. Tahtis saada Haydni õpilaseks, oli seda umbes aasta kuni Haydni Londoni-reisini. Erilist sidet ei tekkinud, loomused liiga erinevad. Juba siis nähti neid kolme heliloojat lahutamatus seoses. Hakkasid...
arhitektuuris.*Maalikunst: Pidi alla kriipsutama elu mõnusid, olema meelelahutajaks ja aitama unustada argipäeva. Jõulise ilu asemel kujutati lodevas poosis naisi, kelle ümber keerlesid kavalerid. Paljud RKK kunstnikud olid omamoodi tehnilised virtuoosid. Enamik loobus elu vaatlusest, maaliti mälu järgi. Koloriit muutus mahedaks, läägeks. Valitsevad toonid: õrnroosa, helesinine. Maalitavad portselannukkude sarnased. Muretus, kergus. Galantsed peod. Pastoraalne ehk karjuse idüll. *Inglise maalikunst, liitis endasse RKKliku meelelisuse ja inglasliku kaine eneseväärikuse. REYNOLDS (lemmik kujutuselemenid on lapsed) ja GAINSBOROUGH. Nende lähtekohaks oli van Dycki paraadportree, kuid õukondlaste asemel kujutati maa-aadlikke ja kõrgemat keskklassi. Inimeste figuurid on enamasti heledamad kui taustal olev loodus, mille visandlik ja varjurohke maalimislaad on eriti veenev. *Chinoserie-hiinapärasus. Rokokooajastul levis Euroopas hiina
LUDWIG VAN BEETHOVEN Nagu iseenesest langeb silm ühe pildile, mis meile tugevat kindlat meest näitab. Meie saame pildilt aru, et see üks kuningas on, kellest kõneleme, kuningas ei mitte kuldkrooniga, vaid kuningas iluhelide riigis. Ludwig van Beethoven on see mees, kes ka seni ajani veel iluhelide sünnitamises mänguriistade tarvis maailmas esimene oli ja on. L.V Beethoven sündis jõulukuu 16. Päeval 1770 aastal Bonni linnas. Juba teisel päeval ristiti ta ja pandi nimeks Ludwig. Vanaisa ja isa olid mõlemad osavad muusikameistrid. Vanaisa oli Bonni ülema piiskopi koja laulu ja mängujuhataja ja isa Johann von Beethoven oli ka kõrge koja muusikategija ja muusika õpetaja. Tema oli ka oma poja esimene õpetaja. Esmakordselt andis Ludwig kontserdi 7aastaselt. Esimene tõsine õpetaja oli Bonni õukonna organist Christian Gottlob Neefe, kes lasi ka Ludwigil end teenistustel asendada. Tänu Neefele sai ta õ...
Ludwig van Beethoven Sissejuhatus Ludwig van Beethoven oli saksa helilooja, kes suurema aja oma loomeperioodist elas Viinis ja keda seetõttu nimetatakse koos F. J. Haydni ja W. A. Mozartiga Viini klassikuks. Beethovenit on peetud viimaseks heliloojaks klassitsismi perioodil ja ka esimeseks romantikuks. Tema ideedes ja loomingus on olulisel kohal vabadusearmastus ja veendumus õigluse võidus. Elulugu Ludwig van Beethoven sündis 15. või 16. detsembril 1770. aastal Bonni linnas Saksamaal. Tema vanaisa oli tunnustatud helilooja ning töötas Bonnis õukonna kapellmeistrina. Tema isa Johann oli õukonna laulja. Avastanud oma pojas erakordse ande, tahtis ta temast teha Mozartile sarnast imelast. Beethovenil oli raske lapsepõlv, sest isa sundis teda pikkadeks tundideks klaveri taha harjutama ja püüdis oma sõprade ees poja andega kelkida. Tihti juhtus ka, et kui isa öösel joobnuna koju tuli, äratas ta poja ja käskis lugusid ette mängida...
Ludwig van Beethoven (16. detsember 1770 Bonn 26. märts 1827 Viin) oli saksa helilooja. Ta on üks Viini klassikutest. 1.Elulugu 2. Periodiseering 3.Looming Beethoveni noorus oli karm, pere oli pidevalt majanduslikes raskustes. Beethoveni isa oli tema esimeseks klaveri- ja viiuliõpetajaks ning püüdis temast teha imelast. Esmakordselt andis Ludwig kontserdi 7-aastaselt. Esimene tõsine õpetaja oli Bonni õukonna organist Christian Gottlob Neefe, kes lasi ka Ludwigil end teenistustel asendada. Tänu Neefele sai ta õukonnas klavessiinimängija koha. Bonni ülikoolis vabakuulajana läbis ta filosoofia, kirjanduse, prantsuse, itaalia ja ladina keele kursused. 19-aastaselt sai temast perekonnapea. Beethoveni loomeprotsess oli suhteliselt aeglasem ja vähem mahukas kui Haydnil ja Mozartil, kuid tema teosed on arendatumad ja pikemad. Muusika iseloomulikeks joonteks on: selgelt välja joonistatud karakterid; jõulised filosoofilise alatooniga konfli...
VIINI KLASSIKUD Sissejuhatus Sellel klassitsismi arenguetapil kerkisid esile kolm heliloojat -- Haydn, Mozart ja Beethoven Toona polnud kogu Euroopa muusikapildis neile tähenduselt võrdseid heliloojaid Neid kolmekesi koos on nimetatud ka Viini klassikaliseks koolkonnaks FRANZ JOSEPH HAYDN (1732-1809) * Sündis 31.märtsil 1732 Alam-Austrias Rohrau külas * See paljurahvuseline piirkond (austerlased, ungarlased, slovakid, horvaadid) on hiljem andnud Haydni helikeelde palju rahvamuusika mõjutusi * Kodune õhkkond muusikalembene, tõllasepast isa laulis ja mängis harfi * Lisaks Josephile (2.laps peres) sai helilooja ka 6.lapsest Johann Michaelist, ning veel ühest vennast (pere 11.lapsest) sai Viinis laulja. * Traditsiooniliselt alustas 8-aastaselt Viini Stephani toomkiriku kooripoisina * Ise on nende aastate kohta kirjutanud, et õppis küll väga heade õpetajate juures, kuid rohkem ...
Maastikupargi ajaloolised eelkäijad: Mesopotaamia aiad ja Pärsia jahipargid, Antiikaja pargid ja pühad salud/hiied, Keskaja Euroopa looduspargid jahialad linnalähedasemad metsad, Renessanssaja puhke- ja jahipargid. Venekeelsetes allikates on maastikupargi ja vabakujulise aia areng arhitektuuristiilidega: klassitsism ja romantism. 17. Inglise aed 19.-20. sajandil. Eklektika ja regulaarstiil. 18.-19.saj algul Inglise maastikuaia/pargi arengu peasuundadeks on vabakujuline, hiina/inglise stiil, pastoraalne, pitorestkne maastikukujundus. 19.sajandil arenesid välja avaliku haljasala ja linnamaetsa/puiste mõõtmed. Linnade kasv tõi kaasa aedlinnade planeerimise vajaduse. Pargiarhitektuuri said iseloomustama puiesteed ja promenaadid. Tähtsalt kohal püsis uute taimede aklimatiseerimine. 19.saj on klassikalise aiakunsti arengu lõpp-staadiumiks ning modernismile eelnevaks perioodiks.
1) Klassitsism kujunes välja 18.s.II (1750) Prantsusmaal ja Austrias. 2) Põhiideed: ratsionalism, mõistuse ajastu , loomulik inimene on ideaal. KUNST OLGU VALGUSTAV JA KASVATAV, LIHTNE JA SELGE. 3) Klassitsismi põhiideede kujunemisele aitasid kaasa filosoofid nagu Rosseau, Voltaire, Diderot. 4) Klassitsismis peeti ülimaks antiikkunsti ülevat lihtsust ja elulähedust. Eriti väljendus see arhitektuuris. Nt: Tartu Ülikool, Washingtonis Valge Maja, triumfikaar Pariisis 5) Kui varasematel ajastutel oli vaimulikul muusikal suurem tähtsus kui ilmalikul, siis klassitsismi ajastuks oli arenenud ilmaliku muusika osatätsus. Järjest enam ülistatakse jumalaid. 6) Enne klassitsismi olid kõik hääled iseseisvad e. polüfoonilised. Klassitsismi ajaks langes osakaal homofooniale, kus üks hääl juhtis ja teised saatsid. 7) Enne klassitsismi oli juhtiv pool vokaalil. Klassitsismi ajaks oli arenenud instrumentaalmuusika tähtsus 8) Klassitsismis ...
,,Madonna Laura eluajal" ja ,,Pärast madonna Laura surma", räägib armastuse pihtimusest. Teos pani alguse uusaegse lembelüürika sünnile. Petrarca luule on platoonilise armastuse võrdkuju. Petrarkistid on Petrarca luulekunsti ja armastusfilosoofia järgijad. 4. Mõisted. - platooniline-meelelisusest vaba, puhthingeline, tegelikkuses teostamatu, madrigal-lembeteemaline, naljatlev lühiluulevorm., pastoraal-idülliline karjaseelu kujutav kirjandus- või muusikateos; pastoraalne kirjandus-lamburikirjandus, ekloog-karjaselaul, mis pärines juba Vergiliuse ,,Bucolicast" ja oli enamasti kirjutatud kahe karjase dialoogina. 5. Sonett. - Sonett koosneb 14 värsist. Kõige olulisemad värsiread on 1., 8. ja 14. Sonetipärg on 15 sonetist koosnev sonetisari. Kolm soneti liiki: *itaalia ehk Petrarca sonett (4+4+3+3), riimiskeem on abba abba/abab abab cdc dcd /cde cde/cdc cdc. *prantsuse ehk Ronsard'i sonett (4+4+3+3), riimiskeem on abba abba ccd ede
See on oratooriumitest ainud vaimulik teos. Libreto autor Charles Jennens. ,,Messia" teksti omapäraks on oratooriumile iseloomuliku jutustuse täielik puudumine. Domineerivad prohvetite ennustused Messia tulekust ja mõtisklused tema missioonist. Kordagi esine Jeesuse nime ja vähe on otseseid viiteid tema isikule. Oratoorium esitab Jeesuse-lugu kõige laiemas ja sügavamas tähenduses. ,,Messias" on kolmeosaline. Esimese osa tekstis on ettekuulutused Messia tulekust, osa lõpus aga pastoraalne jõulustseen karjastega väljal ja ingli kuulutusega neile lõik mis meenutab pisut saksa jõuluoratooriume. Teine osa on pühendatud Jeesuse kannatustele, surmale ja ülestõusmisele. Kolmanda, lühima osa teemaks on lunastus ja igavene elu. Oratooriumi teine osa lõpeb kuulsa Halleluuja-kooriga, mis kuulutab Lunastaja ülestõusmist. Suhteliselt lühike kooriosa koosneb kirevalt üksteise otsa lükitud muusikalistest kujunditest
et tootlikuks suurem oleks. Taluvormi kaart: Tootmise vormid 1. Niisutatud 2. Teravili 3. Vahemere 4. Ekstensiivne 5. Kuiv 6. Pastoraalne 7. Mets 18 Joonis 19. Taluvormi kaart. Argentinas esineb mitmeid põllumajanduslikke tootmise vorme. Need on niisutatud, teravili, vahemere, ekstensiivsed, kuiv, pastoraalne ja mets. Nagu kaardilt näha, esineb just vahemerelist tootmist kõige rohkem.
See on takistus, miks Hisp rikkalik rahvuslik draama ole levinud üle riigipiiride. Inglise oma on lihtsam tõlkida. Platoni ideede mõju oma idealismiga. See on R-s kohal. Platooniline armastus olemas Itaalias Dante loomingus. Uus armastuskontseptsioon, mis rajanes Platoni arusaamale. Nn uus mahe stiil. Armastus kui hingeline ja jumalik tunne vastandina kehalisele tunnetel põhinevale armastusele. Lüüriline luule on tugevasti allutatud platoonilisusele. Antiigi müüdid, pastoraalne luule ja pastoraalne romaan (seni ei olnud massiromaan, peategelased karajsed, keda kujutati ka rüütlitena, armastus õilistas neid, ei tähenda seda, et vastuolud oleksid kadunud. Pastoraalromaanis kujutati erinevaid varjuneid ja suhtumisi, arutelti palju armastuse üle. Tollaste noorte hulgas populaarne. Ei olnud seotud tegelikkusega. Teadlik utoopia). 16. saj jooksul uuemate aegade mõistes filosoofe vast veel ei olnud. Kirjanike filosoofia pääseb maksvusele
ja pargielementide planeeringus. 13. Kirjelda lühidalt tüüpilist Inglise maastikuaeda * Inglise maastikupargil võib eristada mitmeid alajaotusi: 1) Romantiline park (Kent)- välditi sirgeid teid, kõik veemängud, isegi purskkaevud olid tabu; alles võisid jääda vaid ebaregulaarsete kallastega järved või jõed, mis voolasid maona maapinnal. Puudes ja põõsastes väljendati valguse ja varju kunstipärast skeemi: neil lasti kasvada vabal. 2) Pastoraalne park (Brown)- Parki eraldavad ümbritsevast põllumajandus-maastikust looduslikud metsaribad ja -tukad. 3) Pitoreskne stiil (Repton)- metsik maastik, suured pildid, üksikute puude grupid, laiad murupinnad, voolava vee paisutamine, sopilise kaldajoonega tiigid. Park sümboliseerib liigendatud puude istandit. 4) Inglise-hiina aed / park (Chambers)- Aiad rajati nüüd vahelduva maastikuga. Heinamaadele lisaks kujundati mägesid, kõrgendikke, ojasid ja tundeid
Sissejuhatus 18. sajandi keskel kujunesid instrumentaalmuusikas uued väljendusvahendid ja vormid. Viimased olid klassitsismiajastu ratsionalistlikele ideaalidele vastavalt üsna rangelt ja mõistuspäraselt reglementeeritud ning mõneti vastuolus vaba kunstilise väljendusega. Samas ilmus kõrvuti klassitsistlike tendentsidega nii muusikasse kui kirjandusse juba sajandi keskel tundeline, vararomantiline suund. Uus muusikaline keel ootas aga keniaalseid loojaid, kes vastandlikud suunad, väljenduse ja vormi tugevasse tervikusse ühendaks. Klassikalise stiili kujunemise selles järgus kerkis esile ka helilooja Ludwig van Beethoven (1770 1827). Beethoven kuulub kolmanda suurmehena Viini klassikute triaadi. Beethoven alustas 1780. aastal teistsuguses muusikalises keskkonnas, mida iseloomustavad juba väljakujunenud stiil ja zanrid. Muutunud oli publiku muusikakogemus. 18. sajandi esimesel poolel olid ühiskonnas alanud olulised sotsiaalsed muutu...
ning sai hiljem aluseks inglise ooperile. Inglise heliloojad kirjutasid palju muus.t draamaetendustele, laialt levinud olid ka nn semiooperid, mille ülesehituses oli muus.l küll väga suur osa, aga dramaatiline tegevus anti edasi peamiselt kõnedialoogides. Üks esimesi inglise omapäraseid ja läbinisti muus.sse komponeeritud lavateoseid oli John Blow' "Venus ja Adonia" (Blow nimetas maskietenduseks), mis oma olemuselt oli väike pastoraalne ooper. H. Purcelli ooper "Dido ja Aeneas" Barokiajastu suurim inglise helilooja oli Henry Purcell (1659-1695). Tema ja kogu inglise barokkmuus. tähtsaim muus.line lavateos on Vergiliuse eepose "Aeneis" ainetel loodud ooper "Dido ja Aeneas" (1689), teos jutustab Kartaago lesestunud kuninganna Dido ja Trooja sõja kangelase, Veenuse poja Aenaese traagilise loo. Muus.liselt on see lühike, tund aega kestev kolmevaatuseline ooper ainulaadne segu
Elva Täiskasvanute Gümnaasium Referaat Ludwig van Beethoven Hele-Riin Johanson 10 klass 2013 SISUKORD: Elulugu Ludwig van Beethoven (arvatavasti 16. detsember 1770 Bonn 26. märts 1827 Viin) oli saksa klassitsismiajastu, kuid elu lõpus romantistliku helikeeleni jõudnud helilooja ja pianist, kolmest Viini klassikust noorim. Algselt jõukas, kuid vanaisa surma järel vaesustunud perekonnas elanud Beethoven pidi juba 10-aastaselt rahapuudusel koolist lahkuma. Esimeseks muusikaõpetajaks oli tema isa Johann, kes tahtis oma pojast teha imelast. Komponeerimist hakkas ta õppima 12-aastaselt C. G. Neefe juures. Kuid Bonn jäi talle väikseks ning 16-aastaselt läks ta Viini, et õppida W. A. Mozarti juures. Pärast esimest ning lühikest reisi Viini läks Bee...
Maastikuarhitektuuri ajalugu 1 Sügis 2008. a TERMINID MAASTIKUARHITEKTUURI AJALOOST aatrium (ld. átrium < ater must, pime) vanaroomas tubadega ümbritsetud elamu pearuum suure valgusavaga laes (=compluvium); selle all põrandas bassein vihmavee jaoks (=impluvium). Kaasajal nimetatakse aatriumiks ka ruumidega ümbritsetud sisehoovi. agoraa peaväljak Kreeka linnas. Ka rahvakoosolek vana aja Kreekas; väljak, turuplats. allee regulaarsetest puuderidadest või hekkidest ääristatud aiatee, tee või pargitee, ka puiestee maastikus. Selle algeid võib oletatavasti seostada jahilkäikudega - ratsa läbi tiheda metsa tulles raiuti endale tee läbi metsa. Akadeemia (kr. akademeia), Platoni asutatud filosoofiline kool Ateena lähedal, idealistliku filo...
Suvetöö Muusikaajalugu 1) Keskaeg on periood antiikaja ja uusaja vahel, mis tähistas humanistide arvates kahe maailmaajaloolise ajastu vahelist pausi. Keskaja alguseks loetakse enamasti Lääne-Roomas langemist aastal 476. Veel loetakse keskaja alguseks Marcus Aureliuse surma aastat 180, aastat 330, mil Rooma pealinnaks sai Konstantinoopol, või aastat 395, mil Impeeriumi ida- ja lääneosa eraldumine kinnistus. Mõiste "keskaeg" võttis kasutusele Giovanni Andrea, kes oli Paavst II raamatukoguhoidja. Keskaja lõpuks loetakse klassikaliselt aastat 1453, kui vallutatakse bütsants.Samas võib lugeda ka muid aastaarve, nt 1492, kui Kolumbus jõuab Ameerikasse. Keskaeg jagatakse kolmeks perioodiks: 1.Varakeskaeg 5.-11. saj. 2. Kõrgkeskaeg 11.-14. saj Kujunes linnakultuur, käsitöö ja kaubandus arenes, peeneks muutuvad õukonnakombed.Keskaja tipp on 13. saj (ristisõjad ja ...
.). Boccaccio üks tunnusjooni on ka see, et ta kasutas tuntud lugusid oma tekstides. Kuid tõi selle kaasaega ja jättis mulje, et see toimus kaasajal. 1340.aastal naasis ta Napolist Firenzesse, peale seda elabki peamiselt seal, on ka Firenze linnavalitsuse teenuses. Sel aja kirjutas nt. "Amaroza visione" (armu nägemus) 1341-42. Siin on Dante mõju, sest ta kasutab siin tertsiini (kolmest värsireast koosnev stroof), mille tõi luulesse Dante. "Ameto (nümfid)" pastoraalne ja proosaline teos, mis kujutab väga rohmaka ja toore karjase Ameto kohtumist 7 nümfiga metsas. Igaüks tähistas mingit üht voorust. Ameto armus neisse. 16.sajandi alguses on itaalia väga mõjukas teos "Sanxazaro". Võrsivormis ja oktaavides "Fiesole nümfid" on Boccaccio kõige lüürilisem teos, palju loodusekirjeldust ja looduse taustal on ühe karjase ja nümfi armastuslugu, mis on reeglina keelatud. Traagiline armastus. See on ühendatud Firenze linna kujunemise müüdiga. Üks
See teatrivorm elas ülikute majades üle ka Cromwelli ajastu ning sai hiljem aluseks inglise ooperile. Inglise heliloojad kirjutasid palju muus.t draamaetendustele, laialt levinud olid ka nn semiooperid, mille ülesehituses oli muus.l küll väga suur osa, aga dramaatiline tegevus anti edasi peamiselt kõnedialoogides. Üks esimesi inglise omapäraseid ja läbinisti muus.sse komponeeritud lavateoseid oli John Blow' "Venus ja Adonia" (Blow nimetas maskietenduseks), mis oma olemuselt oli väike pastoraalne ooper. 1.4.1. H. Purcelli ooper "Dido ja Aeneas" Barokiajastu suurim inglise helilooja oli Henry Purcell (1659-1695). Tema ja kogu inglise barokkmuus. tähtsaim muus.line lavateos on Vergiliuse eepose "Aeneis" ainetel loodud ooper "Dido ja Aeneas" (1689), teos jutustab Kartaago lesestunud kuninganna Dido ja Trooja sõja kangelase, Veenuse poja Aenaese traagilise loo. Muus.liselt on see lühike, tund aega kestev
ainult koht patust hoidumiseks, vaid ka ühiselus oluliste vooruste kuulekus, vaikimine ja alandlikkus arendamiseks. Ta näeb vajadust kindla võimuhierarhia järele kloostris. Kõrgeim autoriteet kloostris on reegel ise. Selle piiranguga on võim peaaegu täielikult koondunud abti kätte. Kloostris on aga veel mitmeid teisi ametimehi, kellel kõigil on oma ülesanded. (Dunn 2010: 117-120) Samas abtil on palju vastutusrikkam roll kui lihtsalt absoluutne kloostri valitseja. Tal on pastoraalne roll oma munkade ees. Ta on õpetaja, pihiisa ja hingeline juht oma munkadele. Munkade eesmärk oli võita oma tahe ja muutuda nii täielikult vastuvõtlikuks Jumalale. (Lawrence 2001: 28-29) Distsipliin on Benedictuse reeglites väga olulisel kohal. Selleks on munkadel keelatud üksteisega rääkida ning täielikult tuleb eitada individuaalset tahet. Benedictus rõhutab ka, et on väga oluline, et kloostrielanikud oleks välismaailmast täielikult ära lõigatud. Reegel jälgib
Epiniikion Etna Hieronile (esimene Pythia võidulaul) Uku Masingu tõlkes) Horatiuse "Carmina": Horatiuse ood on tänapäeval tuntud, seda isel lüh salmid, read- kammerood; pühend taval rõõmudele, viaksele elule, tuleb vältida vaesust ja ülemäärast rikkust Eleegia algselt leinalaul (elegos `kaebelaul') isel nukrus,kurbus, filosoofilisus Rooma armastuseleegia 16.-18. saj inglise pastoraalne eleegia (Spenser, Sidney, Shakespeare, Fletcher, Ben Jonson, Milton, Pope) prantsuse klassitsismi eleegia 18.-19.saj sentimentalismi ja romantismi eleegia (surma ja kalmistu teema: Thomas Gray) EpigrammAlgselt mälestusmärgi või kingi pealdis, hiljem lühike luuletus Väike maht;Satiirilisus-sageli vägivaldne;Puänt-üllatuslik terav mõte Mihhail Bahtin (1895-1975) romaaniteooria, kirjeldas varast ja renessansi romaani "Eepos ja romaan" Romaan
KESKAEG Sissejuhatus keskaja muusikasse Rooma Riigi kokkuvarisemine (395.a.) on ajaloosündmus, millega tähistatakse keskaja algust. Ristiusu teke ja levik mõjutas ka muusikat. Nii juhatab varakristliku muusika teke ja areng muusikas sisse uue ajastu, mida hiljem nimetatakse keskaja muusikaks. Lääne kirikumuusika sündi seostatakse Milano piiskopi e. püha Ambrosiusega (333-397), kes sai Milano piiskopiks 374. a. Ambrosius oli kõva laulumees ning lauluviiside innustatud korjaja ristikoguduse seas ja pani need viisid ka kirja. Lääne kirikumuusika sümboolseks keskuseks sai Rooma. Keskaegse muusikakultuuri kujunemise ja säilitamise kohaks kujunesid kloostrid (näit. Tours Prantsusmaal, St. Gallen Sveitsis). Keskaja muusikakultuuris on kolm erinevat lõiku: · kirikumuusika · rahvamuusika ja kultuur · rüütlite muusika Keskaeg hõlmab 4. 16. sajandit. Keskaja muusikat periodiseeritakse mitmeti, kuid selgemalt võib välja tuua kolm perioo...
Einojuhani Rautavaara (1928) · Tuntud kui Soome üks produktiivsemaid heliloojaid. · Loonud 8 sümfooniat, mitmeid kontserte, kooritöid (neist mitmed instrumentaalse saateta), sonaate erinevatele instrumentidele, keelpillikvartette ning muud kammermuusikat, aga ka oopereid. · Iseloomulikuks "Rautavaara muusikapildiks" võib nimetada rapsoodilist keelpilliviisi kerge flöödisaatega, lisaks õrnalt dissonantsed kellad ja pastoraalne puhkpillisaade. · Olulisemad teosed. "Nägemusteraamat" "Manhattani triloogia" "Enne ikoone" "Ikoonid". Aulis Sallinen (1935) · Tuntud rohkem ooperite kirjutajana. · 1978. aastal võitis ooperi "Ratsumies" eest ,,Nordic Council Music Prize" auhinna. See tekitas Soome ooperi buumi, mis haaras kaasa nii tavalisi inimesi isoleeritud põhja küladest kui ka Ameerika kriitikuid. · Teda on süüdistatud lihtsuses,
ka vihjed teistele tekstidele – Vanale ja Uuele Testamendile, Koraanile, antiikmüütidele, euroopa kirjandusele ning filosoofiale jne. Erinevad tekstid põimuvad kokku üksteist mõjutades, vaidlustades, kommenteerides ja täiendades. Hea näide on „Surematu lugu“, kus meremehejutu ja prohvet Jesaja ettekuulutuse kokkupuutepinnalt kerkib esile uus lugu Paulist ja Virginie’st. Selle loo muster on aga samuti nihutatud: Bernardin de Saint Pierre’i „Paul ja Virginie“ (1787) on pastoraalne romaan troopilisel saarel üles kasvanud ilmsüütust armastajapaarist, kelle idüll puruneb, kui Virginie saarelt lahkub ja tsiviliseeritud maailma – Prantsusmaale sõidab. Kui Dinesen nimetab ennast jutuvestjaks, siis on see kultuurikontekstide tundja, kultuurimälu roll, mida ta taotleb. Võib öelda, et ka ajalugu tähendab Dineseni jaoks Lugu – müütilisi saatusi ja mustreid, mida üha uued tegelased elavdavad uue sisuga. Jutuvestja jutustab
karjuseluulet; tema mõju hilisemale luulele oli suur). Hellenismi ajal sai populaarseks parodeeriv eepos, näiteks "Batrachomyomachia" ehk "Konnade ja hiirte sõda". Hellenismi ajal sündis ka nn kreeka romaan, jutustav proosa, milles keskseks teemaks oli armastajate sunnitud lahkuminek, seiklused ja teineteise taasleidmine. Kõige enam loetumaks sai neist Longose "Daphnis ja Chloe", liigutav pastoraalne armastusromaan kauni looduse taustal. Tuntuks said veel autorid Plutarchos, kelle kogumikus "Paralleelsed elulood", kirjeldas ta kreeka, rooma müütiliste ja ka ajalooliste tegelaste elukäike ning Lukianos, kes oli suur satiirik ja kelle teostel oli suur mõju hilisematele kirjanikele. Selgita uusatika komöödia eripära (tegelastüübid, peamised teemad) Viimane Ateenas tekkinud kirjanduslik zanr
OPHELIA: Ei, kaks kord kahe kuu eest, mu prints. HAMLET: Nii ammu? No siis las vanakurat kannab musta, mina tõmban endale sooblinahad selga. Taevake, kaks kuud tagasi surnud ja pole ikka veel unustatud! Siis on lootust, et mälestus suurest mehest võib elada pool aastat kauem kui mees ise. Tuleb Polonius ja näitlejad. POLONIUS: Parimad näitlejad maailmas igal alal, olgu see tragöödia, komöödia, ajalookroonika, pastoraal, pastoraalne komöödia, ajalooline pastoraal, traagilis-ajalooline mäng või traagilis-komöödialik- ajalooline pastoraalmäng, lahutamatu lavatükk või piiramatu luulelugu. Ka sina Brutus! Ja siis langes Caesar! HAMLET: Mu isand, te rääkisite, et te mängisite kunagi ülikoolipõlves? POLONIUS: Mängisin küll, mu prints, ja mind peeti heaks näitlejaks. HAMLET: Keda te mängisite? POLONIUS: Ma mängisin Julius Caesarit. Mind tapeti Kapitooliumil.
MTX 315. Varane ooper Eksamiteemad 1. 16. ja 17. sajandi õukonnakultuur. Õukonnaetendused muusikaga 16. sajandi I poolel Itaalias: intermeediumid, pastoraalid. Intermeediumid Bargagli komöödiale La pellegrina 1589. aastal Firenzes Medici pulmapeol. Idee, ülesehitus, muusika (Marenzio, Malvezzi, Caccini, Peri, Cavalieri), lavakujundus. SEICENTO (1600ndad aastad): 2. Ooperi tekkimine 1590-ndatel aastatel. Firenze camerata. Peri "Daphne" (Dafne) 1598. Dramma per musica. Peri "Eurydike" (Euridice), Caccini "Eurydike" (Euridice)1600. 3. Monteverdi "Orpheus" (Orfeo) 1607 ja "Ariadne" (Arianna) 1608 Mantuas. Võrdlus intermeediumiga 4. Ooper Roomas 17. sajandi I poolel. Ooperi ja oratooriumi piiril: Cavalieri "Hinge ja Keha etendus" (Rappresentazione di Anima, et di Corpo) 1600. Rooma koolkond. Landi "Püha Aleksius" (Sant' Alessio) 1631. 5. Esimene avalik ooperiteater Veneetsias 1637. Teatrikorraldus. Veneetsia koolkond. Monteverdi viimane oo...
Me näeme kääride jälgi igal taimel ja põõsal. Ma ei tea, kas olen oma arvamuses üksi, aga ma vaataksin puud pigem kogu tema lopsakuses ja kõigi tema okste-võrsete levimist, kui lõigatuna ja trimmituna matemaatilisse figuuri; ning lilledes viljapuuaiad näivad lõpmatult ilusamad kui kõige viimistletuma parteri väikesed labürindid." Joseph Addison Inglise maastikupargil võib eristada mitmeid alajaotusi: 1. Romantiline park (Kent) 2. Pastoraalne park (Brown) 3. Pitoreskne stiil (Repton) 4. Inglise-hiina aed / park (Chambers). I Romantiline park William Kent (1685-1748) oli üks esimesi, kes hakkas kujundama romantilises stiilis maastikuparke. Kent kasvas üles lihtsates oludes, aga ta avastati peagi tänu tema kunstiandele. Algul tahtis ta maalikunstnikuks õppida. Veetis aga aastat kümme Itaalias ja õppis tundma ka sealset arhitektuuri ja aiakunsti. (Sel ajal oli Euroopa parimate poegade seas üldse väga
Samuti hindab kõrgelt inimmõistust, mis aitab inimese õnneni, eemaldab pimedusest. Boccaccio valdab täiuslikult nii poeetilist stiili kui mahlakat rahvalikku kõnekeelt. Boccaccio tõi lühiproosa vormi uue kvaliteedi, tema mõjud ulatusid kaugele. 9) Renessansi lüüriline luule (15.16. sajand) Lüürikas toimus renessanslik pööre Lä-Euroopa maades eri aegadel: Hispaanias sonettide mood algas 15.saj keskel, 16.saj Prantsusmaal ja Inglismaal, 17.saj algul Saksamaal. Pastoraalne temaatika sai tuntuks ülistati loodust ja tundeid. Populaarseks kujunes ekoloog ehk karjaselaul, mis ulatub tegelikult Vergiliuse aega, antiiki. Uusaegse ekoloogi algatas Dante. Ekolooge kirjutasid ka Petrarca ja Boccaccio. Eriti tugeva tõuke ekoloogi levikule andis Sannazaro (,,Arkaadia" pastoraalromaanis oli 12 ekoloogi). Inglismaal viljeles ekoloogi Spenser. Prantsusmaal kerkis esile rühmitus ,,Plejaad", kes kaitses prantsuse keelt ja ülistas seda
Ülistuslaul. Kolm osa: stroof, antistroof ja epood. 2) Horatiuse ,,Carmina". Lühikesed luuleread. Teemaks eraelu, kuldne kesktee, mõõdukus, elu sõprade ja raamatute keskel, üksildus looduse rüpes; heaolu, aga mitte üliküllus, tagasihoidlikkus, teatud filosoofilisus. Eleegia. Algselt leinalaul, hiljem omandas mitmekesise temaatika. Sageli poliitilised, filosoofilised teemad. Mõtisklus ja nukrus püsivad (Anna Haava). 16-17. sajandil levib pastoraalne eleegia, kus kujutatakse ideaalsete, tundeliste karjuste elu. 17. sajandil on teemaks õnnetu armastus. Romantismiajal kalmistueleegia. Epigramm. Lühike luuletus. Alguses tähendas pealdisteksti mälestustahvlitel, kingitusel, hauasambal. Hiljem lisandusid satiirilised jooned. Väga oluline on puänt. Eepikale on pühendatud Mihhail Bahtini tööd. Kristeva ja Todorov, kes siirdusid läände, olid põhilisteks Bahtini propageerijateks ja moodustasid prantsuse Pariisi semiootika koolkonna
Kirjanduse lõpueksam 2015 Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Pilet 1 1. Kirjanduse põhiliigid – eepika, lüürika, dramaatika, ühe XX sajandi väliskirjanduse teose analüüs (näiteks suveraamat, aga võib ka muu) EEPIKA: (kreeka k epos – sõna, jutustus, laul) on jutustava kirjanduse põhiliik. Žanrid on: - antiikeeposed, kangelaslaulud - romaan – eepilise kirjanduse suurvorm, palju tegelasi, laiaulatuslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliike: ajalooline (Kross), psühholoogiline (Hesse, Tammsaare), põnevus-, sõja-, ulme-, kriminaal-, armastus-, seiklus-, autobiograafiline, sümbolistlik romaan jne; - jutustus – kujutab romaaniga võrreldes väiksemat elunähtuste ringi, teose kangelase elu kujutatakse põhiliselt mingil ühel perioodil (Vilde, Bunin); - novell – eepilise kirjanduse väikevorm, tegelasi vähe, keskendutakse ühele tähtsamale ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
