kuna aeglustab mao tühjenemist. Saadaval on ka spetsiaalsed piimasegud: Aptamil AR , Friso Vom 1 ja Friso Vom 2 ja toidupaksendaja Nutrilon. 3 Kõhukinnisus Normaalse roojamise sagedus on igal lapsel erinev ja see sõltub lapse vanusest, toitumisharjumustest ning elureziimist. Kõhukinnisuse puhul on roe kõva, roojamine tavapärasest harvem (2-3 korda nädalas) ja see põhjustab vaevusi. Kõhukinnisust võib põhjustada: Seedetrakti funktsioonihäire, haigus või ravimid. Vale toitumine - vähene vedeliku (joogi) hulk päevas - ühekülgne ja kiudainetevaene toit - piima ja piimatoitude liigtarbimine (üle 0,5 l päevas). Psühholoogilised põhjused - valuliku roojamise kogemus (peamine kõhukinnisuse
Aine-ja energiavahetus Ainevahetus: 1) väliskeskkonnast vajalike ainete hankimine (nt. Toitumine, hingamine, fotosüntees) 2) keemilised protsessid organismis a) lõhustuminekeemilised elemendid lihtsamateksvabaneb energia b) sünteeslihtsamad ühendid keerulisemateksvaja energiat 3)jääkainete eritamine keskkonda (nt. hingamine, roojamine, higistamine) Energia toidust taimed teevad fotosünteesil ise toiduautotroofiv loomad peavad sööma heterotroofid Elund e organ- kindla asendi, ehituse ja ülesandega organismi osa ( nt. sagu, maks, kõhunääre) Elundkond- koosneb omavahel seotud organitest, mis töötavad ühise eesmärgi nimel (nt. seedeelundkond)
nädala jooksul. Esineb 95% kõhukinnisusega igas eas lastest. Võib esineda koos enkopreesiga või ilma enkopreesita. Soodustavaks on konstitutsionaalsed ja pärilikud faktorid. Sageli saab alguse lihtsast kõhukinnisuse perioodist ja valulikust defekatsioonist. Funktsionaalse kõhukinnisuse korral ei ole tegemist patoloogilise probleemiga. 9. Nimeta kõhukinnisuse kriteeriumid. Roojamine toimub harvem kui kaks korda nädalas Rooja kontsistents on muutunud (kõva, pabulane, suures hulgas) 10. Millised on funktsionaalse kõhukinnisuse tekkepõhjused? Valed toitumisharjumused (kiudainete vaene toit, liiga rasvarikas või valgurikas toit). Puudub piisav pärasoole ärrituse teke, mis on vajalik defekatsiooniks. Perekondlik eelsoodumuslik põhjus Neurogeensed põhjused- Põhjuseks närvisüsteemi iseärasused, soolelihaste talitlushäire. 11
limaskest lihaskest serooskest Pärasool (rectum) on seedekanali lõpposa enne pärakut paikneb pärasoole venoospõimik sisemise pärakusulgur tahtele mitte alluv välimine pärakusulgur tahtele alluv Jämesoole põhifunktsioonid 1) lõplik seedimine ja imendumine 2) bakteriaalne käärimine 3) väljaheite moodustumine ja defekatsioon. Lõplik seedimine ja imendumine ulatuslik vee tagasiimendumine aktiivne naatriumi ioone resorbeerimine bakterite osavõtul toimuv käärimine Roojamine ehk defikatsioon roojamasside pärasoolde suunamine limaskesta retseptorite ärritamine välimise sulgurlihase lõõgastumine roojamasside väljutamine pärasoolest päraku kaudu Pärasoole tühjendamine on tahtele alluv Pärasoole tühjendamisele aitavad kaasa kõhulihaste ja diafragma kontraktsioon Kasutatud kirjandus: Inimese füsioloogia ja anatoomia Nienstedt,W.;Hänninen,O.;Arstila,A.;Björkqvist,S-E.(2001) Inimese füsioloogia Kingisepp,P.-H.(Tartu 2000) Täname kuulamast!
raseduse või sünnituse ajal tekkinud ajukahjustused mürgitused ainevahetushäired Tekkepõhjused(2) ajuhaigused või kasvajad peaaju vereringehäired peaajutraumad kesknärvisüsteemi infektsioonid Sümptomid Osalised hood Ulatuslikud hood tõmblused teadvuse kadu tundehäired krambid nägemishäired lühiajaline uni lõhna- ja tahtmatu roojamine ja maitseelamus urineerimine lühike teadvuse kadu Statistika USA-s 100 000-st inimesest 700-l 61% pole võimalik põhjust kindlaks määrata 70-80% alluvad hood ravile Esmaabi(1) Mida teha: eeltunnuste puhul pikali, ohtlikest piirkondadest eemale jälgi hoo pikkust pärast hoogu küliliasend Esmaabi(2) Mida mitte teha: midagi suhu panna kangestunuid lihaseid ,,lahti murda"
EPILEPSIA Epilepsia ehk langetõbi on närvisüsteemi haigus, mille tunnuseks on korduvalt esinevad krambihood. Epilepsia on peamiselt krampidega kulgev tervisehäire, mille põhjuseks on peaaju närvirakkudes tekkivad haiguslikud elektrilised potentsiaalid. Epilepsia ei ole pidev seisund. See on krooniline haigus, mille korral normaalse närvisüsteemiga inimesel tekivad lühikesed mitteprovotseeritud krambihoogude perioodid ja pea hakkab ringi käima ning silme eest kaob pilt. Epilepsia on haigus, mille puhul haigusnähud avalduvad ootamatult ja seega tekitab haigus inimeses pideva kindlusetustunde. Haigus võib olla väga erineva raskusastmega alates väga sageli esinevatest krambihoogudest kuni üksikute kordadeni elu jooksul. Epilepsia ei ole üldjuhul päritav. Siiski on mõnede epilepsia vormide puhul tähendatud pärilikkuse esinemist. Samuti on kindlaks tehtud, et ühemunakaksikutel on haigestumine epile...
MÕISTED: Seedeelundkond Digestioon- seedimine Resorptsioon- imendumine Sekretsioon- nõristus (eritumine organismi tabeks) Peristaltika- sooleliigutused Eliminatsioon- eritamine Defekatsioon- roojamine Boolus- toidupala Küümus- maost edasi liikuv toidumass Flaatus- soolegaas Faeces- roe Seedefregment/seedeensüüm- toitainete lagundamiseks organismis toodetav aine Närvisüsteem Neuron- närvirakk Sünaps- neuronite kontakt kus erutus kandub ühelt neuronilt teisele Retseptor- ärritust vastuvõttev organ Dendiidid- neuroni jätketeed, mida mööda kandub erutus neuroni suunas Akson- neuroni jätke, mida mööda juhitakse erutus neuronist välja Somaatiline ns- ehk kehanärvisüsteeeem
q Hügieeninõuete mittejärgimisel - satuvad haigusetekitajad suu kaudu organismi või kantakse nad üle toiduainetele, mida ta hiljem tarvitab. Sümptomid q Sigella jõuab suu kaudu jämesoolde ja tungib limaskestarakkudesse, kutsudes esile limaskestade turse, hüpereemia, haavandid, palaviku ja üldise halva enesetunde q Haigetel võib esineda ka kõhuvalu ning oksendamine ja sellega kaasnev iiveldustunne. q Roe on vedela konsistentsiga. Roojamine võib olla valulik. Profülaktika q Oluline on elementaarsetest hügieeninõuetest kinnipidamine q Värskete juur ja puuviljade pesemine q Puhta joogivee tarbimine q Reostunud veekogudes viibimise vältimine q Kindlasti tuleb lasta end vaktsineerida,eriti enne reisimist ebapiisavate hügieenitingimustega piirkondadesse (nt. Aafrika, Kaug- Ida ja India piirkond, Lõuna- Ameerika riigid) Ravi q Düsenteeria raviks kasutatakse näiteks
Neel - pharynx Söögitoru - oesophagus Magu - ventriculus, gaster Peensool - inestinum tenue Jämesool - inestinum crassum Keel - lingua Hambad - dentes Seedimine - digestio Imamine - absorptio Imendumine - resorptio Nõristus - secretio Eritamine - eliminatio Roojamine - defaecatio Soolestiku kaudu väljuv gaas - flatus Roe, väljaheide - faeces Soolekinnisti - mesenterium Rasvik - omentum Toidupala- bolus Limaskest - tunica mucosa Närvipõimik - plexus meissneri Lihaskest - tunica muscularis Sulgurlihas - musculus sphincter Sidekest või serooskest - tunica serosa Maks - hepar
antatsiidid) - Tõstavad pH-d, Antibakteriaalse toimega ravimid- Mikrobioota düsbalanss , Kõhukinnisust põhjustavad ravimid - Vähendavad peristaltikat, Immunosupressandid 13. Travelers' diarrhea (info slaididelt!) 14. Kerge kõhulahtisus. Milliseid soovitusi anda ja milliseid ravimeid võiks kasutada. Nende ravimite toime põhimõte. Süüa kiudainevaest toitu, võib ravimitest kasutada loperamiidi. Juua palju 15. Mida nimetatakse kõhukinnisuseks? Tavalisest harvem roojamine, võib olla valulik. Milliseid tüsistusi võib kõhukinnisus tekitada? Hemorroidid 16. Millised on riskifaktorid kõhukinnisuse arenemisel? Millised ravimid põhjustavad kõhukinnisust? Istuv eluviis, vähene füüsiline aktiivsus, kiudainevaene toit, liiga vähene vedeliku tarbimine 17. Milliseid mittefarmakoloogilisi soovitusi võiks patsiendile anda kõhukinnisuse leevendamiseks? Süüa kiudainete rikast toitu, juua palju, liikuda ringi, süüa ploomi, peeti. 18
Kaasuvad haigused:....................................................................................... Objektiivne uurimine: Üldseisund: Patsient on heas üldseisundis, orienteeritud ajas ja kohas, suhtleb vene keeles, kõne arusadav. Tarvitatavad ravimid:................................................................................... Allergia: ei esine Toitumus: Pikkus ....cm; Kehakaal - ....kg Kehatemperatuur 37,0C Nahk: ................................... Mao-sooletrakt, roojamine: Patsient sööb 4 korda ööpäevas, isuga probleeme pole. Patsiendi kehakaal ....kg. Kõht käib regulaarselt läbi (1x päevas). Kõhukinnisust, ega lahtisust ei esine. Tugi liikumiselundkond : Patsient on füüsiliselt aktiivne. Lihas- ja liiges valusid ei kaeba. Hingamiselundkond : ........ Hingamissagedus 15x/min. Hingamisrütm regulaarne. Esineb köha koos rögaeritistega. Südame-veresoonkond : Kaebusi esine. Süda on südamestimulaatorita. Vererõhk 125/80 mmHg, pulss- 78x/min.
digestioon digestio ehk seedimine absorptsioon absorptio ehk imamine resorptsioon resorptio ehk imendumine sekretsioon secretio ehk nõristus peristaltika peristaltica ehk soole lainelised lihaskontraktsioonid, mille abil liigub edasi soole sisu, mis segatakse seedemahladega eliminatsioon eliminatio ehk eritamine, eemaldamine s.o. protsess kus töödeldud toit, mis ei seedi ega imendu väljutatakse e.ekskreteeritakse roojana (uriinina) defekatsioon defaecatio ehk roojamine flaatus flatus ehk soolestiku kaudu väljuv gaas faeces - roe, väljaheide mesenterium - soolekinni(s)ti omentum - rasvik bolus toidupala Kaks hammastust ehk dentitsiooni. Epiteelrakud ehk enterotsüüdid.
VÕTMA JA KONTRAKTSIOONIGA REAGEERIMA UUELE IMPULSILE ANEEMIA- VAEGVERESUS HÜPOTOONIA- NORMIST MADALAM VERERÕHK OSTEOTSÜÜT- KASVATANUD LUURAKUD. OSTEOBLAST – LUURAKKUDE NOORVORME nim. OSTEOBLASTIDEKS NEFRON- NEERU STRUKTUURILIS-FUNKTSIONAALNE ÜHIK, MILLES TOIMUB URIINI VALMISTAMINE (KUS TEKIB UURIA) OVULATSIOON- KÜPSE MUNARAKU VÄLJUMINE MUNASARJAST (14 MENSTRUAALTSÜKLI PÄEVAL). SÜGOOT- VILJASTATUD MUNARAKK DEFEKATSIOON- ROOJAMINE FLAATUS- SOOLESTIKU KAUDU VÄLJUV GAAS („PUUKS“:) SÜNAPS- NÄRVIIMPULSI ÜLEKANDEKOHT NÄRVIRAKULT NÄRVIKULE VÕI LIHASELE VÕI NÄÄRMELE. NEURON- NÄRVIRAKK LIIKVOR- ehk AJUVEDELIK. TÄISKASVANUL INIMESEL ON LIIKVORI KOGUMAHT um. 150-200 ml. FUNKTS: AINEVAHETUS REFLEKS- VASTUSREAKTSIOON ÄRRITUSELE, MIS TEKIB KNS-i VAHENDUSEL 1 EFERENTNE- ehk MOTOORNE (VIIMA)NÄRV APNOE- HINGAMISSEISKUS
Pärak 2. Nimetage suured seedenäärmed ja mida nad toodavad * Maks Sapisoolad, sapipigmendid, kolesterool * KõhunääreToodab amülaasi, trüpsinogeeni ja lipaasi * Suured süljenäärmedToodavad amülaasi 3. Selgitage mõisted: Peristaltika soole lainelised lihaskontraktsioonid, mille abil liigub edasi soole sisu, mis segatakse seedemahladega Dentitsioon kahe hammastuse esinemine Defekatsioon roojamine Toitaine on süsivesik, lipiid, proteiin Toiduaine on toitainetest koosnev aine. 4. Kuidas jaotatakse suuõõs? * suuesik * pärissuuõõs Mis on piiriks nende osade vahel? Hambad 5. Hambad ladina keeles Dentes Jäävhambaid on inimesel 32, piimahambaid on 20 6. Nimetage hammaste tüübid * lõikehammas * silmahammas * eespurihammas * purihammas 7. Loetlege keele funktsioone: 1. kõne 2
sööb igapäevaselt puuvilju (1-2 õuna päevas). 4 Kehatemperatuur: Haiglasse tulles palavikku ei esinenud. Patsiendi sõnul on tal palavik väga harva. Kehatemperatuur on tavaliselt normi piires, keskmiselt 36.6 kraadi. Patsient ei kurtnud higistamist või käte- jalgade külmust. Nahk: Patsiendi nahk roosakas ja puhas, ei ole löövet, haavandeid ega turseid. Käed on veidi kuivad ja karedad. Mao-sooletrakt, roojamine: Patsiendil ei esine roojamisega probleeme. Kõht käib läbi kord päevas. Seedimisel ei esine samuti probleeme. Patsiendil on puudulik hammastik, kasutab ülemisi ja alumisi hambaproteese. Tugi-, liikumiselundkond: Patsiendil on diagnoositud ühepoolne koksartroos ja gonartroos, kuid tema sõnul need liikumist hetkel ei raskenda. Patsient liigub iseseisvalt, ei kasuta liikumisel abivahendeid. Tahab võimalikult palju kõndida. Tasakaaluhäireid ei esine.
Sügoot-viljastatud munarakk Ovogenees ehk munaraku areng toimub munasarjast Naha funktsioon: katte- ja kaitse (mehaaniline ja keemiline), hingamise, eritus, ainevahetuslik, termoregulatsioon Naha põhikestad: karvad,naha näärmed, küüned Söögitoru OESOPHAGUS- asub hingetoru taga Jäävhambaid 32 Keel LINGUA-vöötlihaskoeline elund.Funk. kõne, imemine,neelamine, mälumine, toidu segamine, maitsetundlikus Peristaltika- soole lainelised lihaskontraksioonid Defekatsioon- roojamine Flaatus- soolestiku kaudu väljuv gaas Sülg 1-1,5 l.öp. täiskasvanul eritub. Algab süsivesikute lammatamine Pankreas- fermendid Seedetrakt 7-8m. Maos 3-6 t. asub toit. Premolar-purihammas Maos on happeline keskkond, maht 1,5-2,5l Maomahl 12 sõrmiksool-aluseline keskkod Peritoneum-kõhukelme Veri funktsioon: transpordi,kaitse,valgudepoo Lühnägija näeb kaugel halvasti ja temal on vaja miinus klaasidega Täiskasvanul on vaja 7-8 tundi magama
soodustamine ja hingamisfunktsiooni kindlustamine. 2.1. Jälgimine Operatsioonijärgselt jälgitakse patsiendi teadvust (unisus, segasus, rahutus), hingamist (hingamissagedus, õhupuudus), iivelduse või oksendamise esinemist, valulikkuse ja valu paiknemist, naha niiskust, värvust, temperatuuri, haavapiirkonda (voolus, punetus, turse, valu), eritiste hulka, iseloomu ja välimust, eritamist (urineerimine, roojamine,oksendamine, higistamine), opereeritud jäseme värvust, turset, asendit ja liikuvust. Mõõdetakse vererõhku ja pulsisagedust, jälgitakse kehatemperatuuri. Hingamisfunktsiooni hõlbustatakse köhimis- ja hingamisharjutuste abil, mis puhastavad hingamisteed limast. Valu (haavavalu, rinnavalu, kiirgav valu) leevendatakse valuvaigistite ja asendiraviga. Rahutu 2
jooksul (5l.) Tahhükardia- südametöö kiirenemine üle 100 korra minutis Refraktaalperiood-aeg, mil südamelihas pole suuteline vastu võtma ja kontraktsiooniga regeerima uuele impulsile. Aneemia-vaegveresus Hüpotoonia-normist madalam vererõhk Osteotsüüt- kasvatanud luurakud Nefron- neeru struktuurilise-funktsionaalseks ühikuks.(Funktsionaalne ühik, kus tekkib uuria) Ovulatsioon- munaraku väljumine munasarjast Sügoot-viljastatud munarakk Defekatsioon- roojamine Flaatus- soolestiku kaudu väljuv gaas Sünaps-närviimpulsi ülekandekoht närvirakult närvikule või lihasele või näärmele nim. informat.elukoht. Neuron- närvirakk Refleks- vastusreaktsiooni ärritusele, mis tekib kesk närvi süsteemi vahendusel Eferentne ehk motoorse (viima) närv Apnoe-hingamisseiskus Expiirium-väljahingamine (pasiivne) Minutiventilatsioon- on ühe minuti jooksul sisse-välja hingatava õhu hulk. Anuuria- ei tekki uriin Kondrotsüüt- kõhrerakk
Sekretsioon nõristus, antud juhul mõistetakse seedenõre eritumist Peristaltika soole lainelised lihaskontraktsioonid, mille abil liigub edasi soole sisu, mis segatakse seedemahladega Eliminatsioon eritamine, eemaldamine s.o. protsess kus töödeldud toit, mis ei seedi ega imendu väljutatakse ehk ekskreteeritakse roojana Defekatsioon roojamine Flaatus soolestiku kaudu väljuv gaas Faeces roe, väljaheide Mesenterium soolekinnisti Omentum rasvik Bolus toidupala Peritoneum kõhukelme Metabolism ehk ainevahetus tähendab organismis asetleidvaid sünteesi- ja lagundamisprotsesse. Ainevahetuse moodustavad kaks vastandprotsessi katabolism ja anabolism.
hommikusööki ning lõunat. Kehatemperatuur: Haiglasse saabudes oli patsiendi kehatemperatuur 37C. Operatsiooni päeval oli patsiendi kehatemperatuur 36,7C ning esimesel postoperatiivsel päeval 36,8C. Nahk: Patsendi nahal ei esine lööbeelemente ega liigset kuivust. Nahk on puhas, pehme ja roosaka alatooniga. Operatsioonist tingitud 4 lõiget kõhul on infektsioonitunnusteta. Perifeerne veenikanüül samuti infektsioonitunnusteta. Mao-sooletrakt, roojamine: Patsient ütleb, et kõht on tal eelnevalt läbi käinud korrapäraselt (1 kord päevas). Pärast operatsiooni on samuti kõht läbi käinud, esineb kerge iiveldus. Tugi-, liikumiselundkond: Patsient liigub ringi iseseisvalt ilma abivahenditeta. Krampe ning tasakaaluhäireid patsiendil ei esine. Esimesel postoperatiivsel päeval liigub samuti iseseisvalt, aga rahulikult. Hingamiselundkond: Patsiendi hingamissagedus nii preoperatiivsel kui
- Iga välikäimla juures peab olema käte pesemise võimalus. - Välitingimustes tuleb võimaluse korral kasutada keemilise ümbertöötlemisega käimlaid. - Välikäimla täitumisel tuleb see katta vähemalt 25cm paksuse mulla- või liivaga ja tihendada kokkusurumise teel ning rajada uus välikäimla. Tualetid välilaagris - On olemas suur hulk erinevaid välitingimustes kasutatavaid käimlaid ja pissuaare. - Need kõik võib jagada kahte liiki: a) maa sisse kaevatud käimlas toimub roojamine otse auku, mille saab kohe mullaga katta. b) mahuti või ämbri tüüpi käimlas tuleb kasutada mahuteid, see aga soodustab nakatumisohtu Maa sisse kaevatud käimlad - Maa sisse kaevatud käimlate hulka kuuluvad madala ja sügava kraaviga käimlad ning auguga käimlad. - Neis kolme liiki käimlates ei ole väljaheidete hilisem käitlemine ega mahutite kõrvaldamine vajalik. - Kõikide käimlate puhul tuleks arvesse võtta järgmist: a) Asukoht: - laagrist allatuult
põhjustava liigse vee. III Hemorroidide profülaktika. Kiudaine hoiab ära hemorroidide tekke, sest soolesisaldis on pehmem ja ei tekita alakõhus survet. Sellega välditakse päraku veenide pundumist. IV Pimesoolepõletiku riski vähendamine. Pehme soolesisaldis ei vigasta ussripikut ja seega ei saa bakterid tungida sooleseina ning põhjustada põletikku. V Käärsoole vähiriski vähendamine. Kiudaineterikas toit kiirendab toidukördi liikumist soolestikus, roojamine sageneb ja sellega väheneb toidus leiduvate kantserogeenide mõju. Osa kiudaineid seob pöördumatult sapikomponente ja need väljutatakse organismist. VI Vere lipiididesisalduse teatud reguleerimine. Kiudained seovad nii lipiidide metaboliite kui ka sapphappeid ning eemaldavad neid organismist. Vere lipiidide taseme kontroll vähendab otseselt riski haigestuda südame- ja veresoonkonna haigustesse.
tema küsitlemist. Traditsioonilises Hiina meditsiinis on neli meetodit: väline ülevaatus, kuulamine ja haistmine, küsitlus ning palpatsioon. Väline ülevaatus keskendub näole, eelkõige keelele, analüüsitakse keele suurust, kuju, pinget, värvi ja katet. Kuulamine keskendub vilistavale hingamisele, hasitmisel üritatakse teada saada keha lõhnasid. Küsitlus keskendub erinevatele haigusseisunditele: külmavärinad ja palavik, higistamine, söögiisu, roojamine ja urineerimine, valu, uni ja menstruatsioon. Palpatsioon sisaldab keha õrnu ashi punkte, mida mõjutatakse erineva survega. Muud nõelravi vormid kasutavad lisa diagnoositehnikaid. Paljud klassikalise Hiina nõelravi protseduurides kasutatakse lihase ja kõhu palpatsiooni. Enamus tänapäeva nõelravi arste kasutavad roostevabast terasest taaskasutatavid nõelu, mille diameeter on 0,18 0,51mm. Akupunktuuris kasutatavad nõelad on tunduvalt
_ Stereotüüpsed käitumised Ringliikumine Künahaukamine Puidu närimine Õhuneelamine Kõikumine Kaapimine Enesevigastamine Sigadel esinevad käitumishäired ja nende põhjused Agressiivsus Sabade söömine Piirete närimine Liigjoomine, jootjaga mängimine Pea või nina hõõrumine Koertel ja kassidel esinevad käitumishäired ja nende põhjused Kassid _ Agressiivsus _ Märgistamine _ Ebasoovitavatesse kohtadesse roojamine ja urineerimine _ Enese liigne lakkumine _ "Küünte teritamine" Koerad _ Agressiivsus _ Tähelepanu otsimine _ Isuväärastused _ Neofoobia ja hirm järskude helide ees _ Stereotüüpsed käitumised Liigne lakkumine Sundliikumised Enesevigastamine Lindudel esinevad käitumishäired ja nende põhjused Munade söömine Sulgede nokkimine endalt või kaaslastelt Kannibalism
kergemaks ja südametegevus aktiviseerub. See tähendab, et loote pea on laskunud vaagnale. Sel perioodil emaka tundlikkus suureneb, naine tunneb ettevalmistavaid kokkutõmbeid. Emaka 10 http://www.ehd.org/resources_bpd_illustrated.php?page=13&language=26 11 http://www.emmedeklubi.ee/rasedus/kolmas-trimester-25-40-nadalat-1685/ 12 http://www.elitekliinik.ee/elite/rasedus/rasedusest/sunnitus-etapid/ 10 kokkutõmbeid võib põhjustada ka kõige nõrgem stimulatsioon (füüsiline töö, roojamine, urineerimine, loote liigutused). Mõnikord võib naine emaka kokkutõmmete ajal tunda niuetes või alakõhu piirkonnas valu. Taolised ettevalmistavad kokkutõmbed on ebaregulaarsed, nõrgemad ja lühemad võrreldes sünnitusaegsete kokkutõmmetega. Kuna enne sünnitust on kehavedelike eritumine suurenenud, võib naise kaal mõnevõrra langeda, temperatuur väheneb 0,3-0,4°C ja loote liigutused nõrgenevad. Selle perioodi jooksul valmistub emakakael sünnituseks. Emakakael
Hormoon: Gonadokotrikoidid Toime Sarnanevad nad meessuguhormoonidega FÜSIOLOOGIA: Seedeelundite süsteem 1. Mõisted Digestion Seedimine Absorptsioon Imamine Resorptsioon Imendumine Sekretsioon Nõristus Peristaltika Soole lainelised lihaskontraktsioonid Elminatsioon Eritamine Ekskreteerima Väljutama (roojana, uriinina) Defekatsioon Roojamine Flaatus Sooles väljuv gaas Faeces Roe Bolus Toidupala 2. Suuõõs CAVUM ORIS Hambad DENTES Funktsioon Toidu peenestamine Keel LINGUA Funktsioon Toidu segamine süljega, imemine, neelamine, kõne Süljenäärmed GLANDULAE SALVIALES Funktsioon Toodab sülge Eritab 1-1,5L ööpäevas 3. Neel PHARYNX
hügieeninõuete mittejärgimisel satuvad haigustekitajad suu kaudu organismi või kantakse nad üle toiduainetele, mida ta hiljem tarvitab. Sigella jõuab suu kaudu jämesoolde ja tungib limaskestarakkudesse, kutsudes esile limaskestade turse, hüpereemia, haavandid, palaviku ja üldise halva enesetunde. Haigetel võib esineda ka kõhuvalu ning oksendamine ja sellega kaasnev iiveldusdunne.Roe on vedela konsistensiga ja sisaldab sageli erütrosüüte. Roojamine võib olla valulik. Düsenteeria raviks kasutatakse näiteks sulfoonamiidi koos trimetraprimiga või ampilitsiini, ofloksatsiini. 4 Kõhutüüfus Kõhutüüfus on palaviku, kõhuvalu ja nahalööbega kaasnev haigus, mida põhjustab salmonellabakter (Salmonella typhi). Kõhutüüfus levib vee ja toiduga ning inimeselt inimesele. Esineb piirkondades, kus on halvad olmetingimused
AJUKOE ERUTUSHÄIRED Mis on epilepsia? Närvisüsteemi haigus, mille tunnuseks on korduvalt esinevad krambihood Mis on generaliseerunud epileptiline hoog? Ulatuslik hoog. Algavad teadvuse kaoga, millega järgnevad kohe krambid. Sageli lõpevad tugevad hood sügava lhiajalise unega. Võib kaduda kontroll päraku sulgurlihase ja põie tühjendamisfunktsiooni üle ning tekib tahtmatu roojamine ja urineerimine Kirjelda abi krambihoo ajal Vabastada kaelus, et hingamine oleks vaba ja keerata inimene küljele Ei tohi jätta järelevalveta seni, kuni teadvus täielikult taastub Kiirabi vaid juhul, kui hoog kestab üle 10 minuti. Kirjelda auraga migreeni Klassikaline migreen: visuaalsed sümptomid nagu vaatevälja värisemine, siksakiline nägemine ja hemianopsia. (nägemishäire, milla puhul kaob pool nägemisvälja). Kirjelda autismi
suhkruga magustatud) – tikutoosi suurune tükk on sageli piisav. Lamavatel patsientidel kõhukinnisus suuremaks probleemiks – liikumatuse tõttu. Kiudaineid peaks saama päevas 25-30 grammi. Keskmiselt tuleks see arv korrutada 6-8-ga (umbes 150 grammi herneid, et rahuldada kiudainete vajadust päevas). Kiudainete liigtarbimine viib välja liialt kaltsiumi. Kiudained apteegis saadaval ka preparaadina. DEFEKATSIOON – roojamine ehk pärasoole tühjendamine Pärakul kaks sulgurlihast – sisemine ja välimine. Sisemine on silelihaseline ega allu tahtele, välimine aga vöötlihaseline ja allub tahtele. Kui jämesoole sisaldis on liikunud sigmasoolde, siis ta põhjustab seal sigmasoole venituse. Selle venituse korral lõõgastub sisemine sulgurlihas, aga välimine tõmbub tugevalt kokku – defekatsiooni toimuda ei saa. Soolesisaldis lükatakse tagasi
· kajustub peensoole epiteel, mille tagajärjel häirub toitainete imendumine, organismis nende ainete vaegus · haiguanähtudeks krooniline kõhulahtisus, ja kõhnumine, väljaheide puuderjas ja koguseliselt suur · ravia rakendatakse gluteenivaba dieeti kui diagnoos on kinnitunud peensoole limaskesta uuringuga 23. Kõhukinnisusega laps · roe on kõva ja väljub väikestes kogustes, roojamine toimub harvemini ja põhjustab vaevusi PÕHJUSED: · laps saab koguseliselt vähe ja ühekülgset toitu, vähe vedelikku · pealesurutud potitreening · psüühilied pinged ja hingelised üleelamised · haigused MIDA TEHA? · lapsel peavad olema kindlad söögikorrad, mitmekesine ja kiudaineid sisaldav toit · laps peab päeva jooksul piisavalt jooma · roojamasse muudavad pehmemaks ploomid ja nendest valmistatud toidud ja tooted.
tööt.: suu -- peenest., segat. süljega, süsivesikute, lipiidide lõhust. -> neel (hing. peat. reflektoorselt) -> söögitoru -> magu -- süsivesikute lõhust. süljeensüümide toimel, maohappe ensüümid - valkude, lipiidide lõhust. -> kaksteistsõrmik -- sapp, kõhunäärmenõre - kõikide toitainete lõhust. -> tühi- ja niudesool -- soolenõre - dishhariidide lõhust. => toitainete imend. -> jämesool -- vee tagasiimend., roojamine maks -- sapp -> kogun. seedim. vahel sapipõide, lõhust. lipiide; glükogeeni lammut. -> glükoosina verre, aminohapped (valkude lõhust.prod.) ehit. kehaomasteks -> verega kudedesse eripärad: seedekanal -- 3 kesta -- limaskest - sisald. rohkelt seedenõret tek. näärmeid ja limaskesta aluskiht - kohev sidekude, ühend. limaskesta lihaskestaga, võimald. limaskestal lihaskesta suhtes liik., mood
Pärasool-rectum Suured seedenäärmed: · Maks- hepar toodab sappi · Kõhunääre pencreas peancrease nõre Peristaltika-soole lainelised lihaskontraktsioonid, mille abil liigub edasi soole sisu, mis segatakse seedemahlaga. Resorptsioon- imendumine, kasutatakse seedimiseiseloomustamiseks Eliminatsioon- e. Eritamine, eelmaldamine töödeldud toit, mi ei seegi ega imendu=väljaa Dentitsioon piimahambad ja jäävhambad Defektsioon- roojamine Toitaine on toidus leiduvad ained( SV , valk , rasv) Toiduaine- toit, mida inimene sööb. Suuõõne osad: · Suuesik- vestibulum oris · Pärissuuõõs- cavum oris proprium Nende vahel on piiriks .............................. Hambad-dentes. Jäävhambaid 32, piimahambaid 20. · Lõikehammas- dens incisivus · Silmahammas- dens caninus · Eespurihammas- dentes praemolares · Purihammas dentes molares
3. Mõisted Peristaltika Soole lainelised lihaskontraktsioonid, mille abil liigub edasi soole sisu, mis segatakse seedemahlaga Resorptsioon Kasutatakse seedimise iseloomustamiseks, seeditud materjal läbib soole seina ja satub verre- ja lümfikapillaaridesse Elminatsioon Protsess kus töödeldud toit, mis ei seedi ega imendu ekskreteerikase roojana (uriinina) Defekatsioon Roojamine 4. Suuõõne osad Suuesik VESTIBULUM ORIS Pärissuuõõs CAVUM ORIS PROPRIUM Piiriks nende osade vahel hambad 5. Hambad DENTES Jäävhambad Ühel kaarepoolel on neid 8. Seega kokku 32 Piimahambad Arvult 20 6. Hammaste tüübid 2 lõikehammast DENS INCISIVUS toidu läbilõikamiseks 1 silmahammas DENS CANINUS toidu murdmiseks 2 eespurihammast DENTES PRAEMOLARES tükeldamiseks
Milliseid soovitusi anda ja milliseid ravimeid võiks kasutada. Nende ravimite toime põhimõte. Juua piisavalt vedelikku, gaseerimata. Mustikaid süüa. Süüa riisi, suppi, leiba, kartulit. Rahydron Optim, loperamiid. Vähendavad soole peristaltikat. 12. Mida nimetatakse kõhukinnisuseks? Milliseid tüsistusi võib kõhukinnisus tekitada? Tavaliselt harvem defekatsioon, kõva ja kuiv väljaheide. Iiveldus, kõhuvalu, oksendamine, puhitus, vähene veri roojamisel, valulik roojamine, hemorroidid, pärakulõhed. Vajalik harjutada regulaarset sooletühjendamist. 13. Millised on riskifaktorid kõhukinnisuse arenemisel? Millised ravimid põhjustavad kõhukinnisust? Vanus, passiivne elustiil, kiudainete vähesus, vedeliku mittetarbimine, roojamise edasi lükkamine, ravimid, ühekülgne toitumine. Antidepressandid, M-kolinoblokeeriva toimega ravimid, opioidid, PPI, antatsiidid, rauapreparaadid, paljud psühhotroopsed ravimid 14
III Hemorroidide profülaktika. Kiudaine hoiab ära hemorroidide tekke, sest soolesisaldis on pehmem ja ei tekita alakõhus survet. Sellega välditakse päraku veenide pundumist. IV Pimesoolepõletiku riski vähendamine. Pehme soolesisaldis ei vigasta ussripikut ja seega ei saa bakterid tungida sooleseina ning põhjustada põletikku. V Käärsoole vähiriski vähendamine. Kiudaineterikas toit kiirendab toidukördi liikumist soolestikus, roojamine sageneb ja sellega väheneb toidus leiduvate kantserogeenide mõju. Osa kiudaineid seob pöördumatult sapikomponente ja need väljutatakse organismist. VI Vere lipiididesisalduse teatud reguleerimine. Kiudained seovad nii lipiidide metaboliite kui ka sapphappeid ning eemaldavad neid organismist. Vere lipiidide taseme kontroll vähendab otseselt riski haigestuda südame- ja veresoonkonna haigustesse. Kiudainerikka toidu osakaalu menüüs peab suurendama pikkamööda ning seejuures peab
sekretsioon - SECRETIO -nõristus (seedenõrede eritumine) peristaltika - PERISTALTICA -soole lainelised lihaskontraktsioonid -> soole sisu liigub edasi ja segatakse seedemahladega elminatsioon - ELMINATIO -eritamine, eemaldamine (roe, uriini abil) defekatsioon - DEFAECATIO -roojamine flaatus - FLATUS -soolestiku kaudu väljuv gaas faeces -roe mesenterium -soolekinnisti omentum -rasvik bolus -toidupala enne makku jõudmist küümus -maost edasi liikuv toidumass
Seda võivad mõjutada sünnitus, lapse kohanemine söögiga jne. Lapse seedesüsteemi kohanemine võtab keskmiselt aega kolm kuud kuid sagedased pole juhud kui gaasi valud kaovad hiljem neljandal - viiendal elukuul. Sageli saab suurte jõupingutustega pisut vaevusi vähendada. Soovitaks masseerida, võimelda ja ujutada. Viimast saab teha ka kodus juhul kui on olemas täiskasvanute vann. Algul võib rinnapiimatoidul olev laps roojata igasse mähkmesse. Hiljem jääb roojamine harvemaks ja see võib esineda ka ainult kord või paar nädalas. Roe on siis endiselt püdel ning kõht ei ole kinni lihtsalt kogu piim seeditakse ära ja jääke jääb vähe. Pudelitoidul oleval lapsel aga on sageli probleemiks kõhukinnisus. IMIKU HÜGIEEN JA RIIETAMINE Mõnele imikule vannitamine meeldib, mõnele mitte. Esimesel elukuul peaks vannivee temperatuur olema 37 kraadi (kehatemperatuur). Kontrolli seda vannitermomeetri või oma
vit K, värvib ja lõhnastab rooja, omab kõhtulahtistavat toimet. Sapipõie funktsioon On sapi reservuaadiks. Sapipõie limaskesta rakud imavad vett, seetõttu sapp kontsentreerub sapipõies 1020 korda. Jämesoole funktsioon vee, mineraalsoolade imendumine, Kvitamiini ja foolhappe produktsioon mikroobide poolt. Toitainete imendumine toimub põhiliselt peensooles, kuid osaliselt veel ka jämesooles. Defekatsioon Roojamine. Faeces Väljaheide, roe. Flatus Soolestiku kaudu väljuv gaas e.puuks. :) Seedemahlade hulk ja toidu püsimise aeg erinevates seedetrakti osades Seedemahlu toodetakse kokku u. 7 liitrit ööpäeva jooksul. Sülge 1 liiter, maomahla 1,5 liitrit, ¾ l sappi ja sapphappeid, ¾ l kõhusülge(pankreas), soolemahlu 3 l. Toit püsib maos 3 tundi (16), peensooles 610 tundi,
vit K, värvib ja lõhnastab rooja, omab kõhtulahtistavat toimet. Sapipõie funktsioon- On sapi reservuaadiks. Sapipõie limaskesta rakud imavad vett, seetõttu sapp kontsentreerub sapipõies 10-20 korda. Jämesoole funktsioon vee, mineraalsoolade imendumine, K-vitamiini ja foolhappe produktsioon mikroobide poolt. Toitainete imendumine- toimub põhiliselt peensooles, kuid osaliselt veel ka jämesooles. Defekatsioon- Roojamine. Faeces- Väljaheide, roe. Flatus- Soolestiku kaudu väljuv gaas e.puuks. :) Seedemahlade hulk ja toidu püsimise aeg erinevates seedetrakti osades- Seedemahlu toodetakse kokku u. 7 liitrit ööpäeva jooksul. Sülge 1 liiter, maomahla 1,5 liitrit, ¾ l sappi ja sapphappeid, ¾ l kõhusülge(pankreas), soolemahlu 3 l. Toit püsib maos 3 tundi (1-6), peensooles 6-10 tundi, jämesooles 10 ja enam tundi. Kokku seega 18-24 t.
materjal läbib soole seina ja satub vere-ja lümfikapillaaridesse -sekretsioon secretio e.nõristus, antud juhul mõistetakse seedenõrede eritumist -peristaltika peristaltica e.soole lainelised lihaskontraktsioonid, mille abil liigub edasi soole sisu, mis segatakse seedemahladega -eliminatsioon eliminatio e. eritamine, eemaldamine s.o. protsess kus töödeldud toit, mis ei seedi ega imendu väljutatakse e.ekskreteeritakse roojana (uriinina) -defekatsioon defaecatio e. roojamine -flaatus flatus e. soolestiku kaudu väljuv gaas -faeces roe, väljaheide -mesenterium soolekinni(s)ti -omentum rasvik -bolus toidupala SEEDEKANALI SEINA EHITUS Sein koosneb limas-, lihas- ja side- või serooskestast. http://www.mhhe.com/biosci/ap/dynamichuman2/content/gifs/0123.gif I. Limaskest, (tunica mucosa), vooderdab kogu seedekanalit seestpoolt, värvuselt roosa, produtseerib lima, sellest tuleneb ka nimetus
saab rikutud keha elektrolüütide (naatrium ja kaalium) tasakaal, mis võib põhjustada tõsiseid meditsiinilisi probleeme. Ennetamine: Dieet ja füüsiline hügieen on esimene kaitseliin kõhulahtisuse vastu. Kujundage harjumus enne sööki seebiga käsi pesta. Sööge ainult värskeid, hästi puhastatud toiduaineid. Vältige sobimatuid toidukombinatsioone ühe söögikorra ajal. 13. Kõhukinnisusega laps. Kõhukinnisuse korral muutub roe kõvaks ja laps roojab üle mitme päeva. Roojamine on valus, roe on pabulatena, potti või mähkmele võib tulla verd Kõhukinnisuse korral laps muutub enne kakamist rahutuks, kardab potti. Tihedad ja karedad roojamassid võivad vigastada päraku ümbrust ja tekivad pärakulõhed, mis teevad roojamise valulikuks. Lapse vaevuste leevendamiseks määrige päraku ümbrust vaseliiniga. Mitmepäevase kõhukinnisuse korral laps muutub isutuks, võib tekkida isegi iiveldus ja oksendamine. Kehakaal langeb. Kuidas last aidata?
nägemishäire, lõhna- ja maitse elamus, lühike teadvuse kadu. Krampe ei teki. Närvirakkude epileptiline aktiivsus on sellisel juhul aju piirdunud alal. ● Ulatuslikud hood – algavad teadvuse kaoga, millele järgnevad kohe krambid. Sageli lõppevad tugevad hood sügava lühiajalise unega. Ulatuslike krampide puhul võib kaduda kontroll päraku sulgurlihase ja põie tühjendamisfunktsiooni üle ning tekib tahtmatu roojamine ja kusemine. Kirjelda esmaabi andmist epilptilise hoo korral? Kui hoog on alanud, siis seda peatada pole võimalik. Hoog möödub iseenesest umbes 1…5 minutiga. 1. Jääge ise rahulikuks! 2. Vaadake kella! Selgitage välja, kui kaua hoog on kestnud. 3. Jälgige, et haige end hoo ajal ei vigastaks. Pea alla võib panna midagi pehmet (riideeseme vms). Ärge jätke haiget järelvalveta teadvuse taastumiseni. 4. Mitte midagi suhu panna
ärritus) Sellesse gruppi kuulub kuni 40 erinevat vormi Katarraalne soolte spasm e. enteralgia catarrhalis hobustel (söötmisreziimi rikkumine, külmetus, parasiidid). Parasümpaatilise närvisüsteemi toonus on tõusnud, soolelingudes tekivad tugevad spastilised kontraktsioonid, mis vahelduvad lõtvumisega. Spasmide vaheajal on sooleperistaltika kiirenenud ja näärmete sekretsioon intensiivistunud sage roojamine, roojamassid vedelad. Soolemeteorism (meteorismus intestinalis) soolevalendikku kuhjunud soolegaasid, mis venitavad välja soole seina, kahjustades tema talitlust. Põhjused: 1. Söötmisvead ja riknenud, kergelt kääriv sööt 2. Sekundaarse sümptoomina soole ummistuse korral · Gaaside kuhjumine esmalt kiirendab peristaltikat, kuid väljavenitatud sooleseina peristaltika lakkab. · Meteorismi puhul ärritavad käärimisproduktid närvilõpmeid soole seinas, vallandades
või näo tõmblus või tundehäire, nägemishäire, lõhna- ja maitse elamus, lühike teadvuse kadu. Krampe ei teki.Närvirakkude epileptiline aktiivsus on sellisel juhul aja piirdunud alal. Ulatuslikud hood algavad teadvuse kaoga, millele järgnevad kohe krambid. Sageli lõppevad tugevad hood sügava lühiajalise unega. Ulatuslike krampide puhul võib kaduda kontroll päraku sulgurlihase ja põie tüjendamisfunktsiooni üle ning tekib tahtmatu roojamine ja kusemine. Kuna 61%-l juhtudest ei ole epilepsia tekkepõhjused teada, on väga raske anda nõu haiguse ennetamiseks.Üheks riskifaktoriks on alkohol. Tõelistel alkohoolikutel on teiste inimestega võrreldes risk saada epileptiline hoog 10-korda suurem. Ka epilepsiat põdev inimene peaks hoogude vältimiseks piirama alkoholi tarbimist, kuid mõõdukas alkoholi tarbimine ei suurenda hoogude hulka. Kindlasti tuleb epileptiliste hoogude vältimiseks korrapäraselt
Uriini eritust <1 ml/kg/tunnis loetakse oliguuriaks. Uriini eritust saab õde mõõta mähkme kaalumisega, uriini kogumisega plastikkotti (Uribag) või kusepõie püsikateetri abil. (Tunell 1998, Mott jt 1990.) Oluline on hinnata intubeeritud laste diureesi ka naha (higistamine- lapsel eraldub 1 m 2 kehapindala kohta umbes 400 ml higi võrreldes täiskasvanu ühe liitriga), limaskestade, oksendamisel okse koguse ja muude eritiste (süljevoolus, roojamine) järgi. Vedelikukadu hinnates on oluline teada, et ajalistel vastsndinutel on veesisaldus 75% ja täiskasvanutel 60%, seetõttu kaotab ta naha kaudu vedelikku kuni 100g/m2 tunnis. (Kelsey & McEwing 2008.) 5.5. Intubeeritud lapsega suhtlemine ning turvalise keskkonna tagamine 5.5.1. Intubeeritud lapsega suhtlemine Suhtlemine ei sisalda ainult sõnalise keele kasutamist kõnes ja kirjas, vaid ka informatsiooni sõnatut edastamist näoilmete ja kehaliigutuste abil. (Roper jt 1999
vabalaudas tuleb tagada piisavalt sööta, sööda- ja puhkekohti. 12. Veiste suguline käitumine Suguline käitumine allub kesknärvi- ja hormonaalsüsteemile, kutsub lehma organismis esile tsüklilised muutused. Pulli suguline aktiivsus võib muutuda, kuis tsüklilisus puudub. Lehmade innatsükli pikkus keskmisel 21 päeva, millest 3-4 päeva jooksul on näha kõrvalekaldumisi käitumisviisis(suurenenud liikuvus, sagedam ammumine, roojamine, urineerimine, algavad katsed teistele peale hüpata ja vastupidi, tekib paigalseisurefleks). Vabalt karjas liikuv pull leiab ise indlevad loomad või vastupidi. Emaslooma lakkumise, pea asetamisega tagakehale kutsub esile erektsiooni, järgneb pealehüpe, otsimisrefleks ning hüppega viiakse peenis sügavale tuppe ja paari sekundi pärast toimub ejakulatsioon.
¨ Shigella purustab vakuooli ja liigub raku tsütoplasmasse. ¨ Siit levib lateraalselt naaberrakkudesse, polümeriseerides aktiini filamendid ja neid mööda liikudes. Mikroobid ei tungi epiteelist väljapoole. Haigus n Düsenteeria = shigelloos. n Levik fekaal-oraalselt n Infektsioosne annus väga väike -10-200 mikroobi. n Inkubatsiooniperiood 1-7 päeva, järgneb palavik, soolespasmid, diarröa1-3 päeva. n Järgneb sage iste, väheproduktiivne roojamine, kuid seal veri ja lima, mäda tingitud invasioonist limaskesta. n Dissemineerub harva. n Haiguse raskus sõltub tekitaja liigist - S. dysenteria kõige raskem, siis S. flexneri, S. sonnei ja S. boydii. Salmonella n Kliiniline tähendus kaks erinevat haigust - tüüfus ja gastroenteriit (salmonelloos). Mõlemad haigused algavad sama moodi, kuid gastroenteriidi korral jäävad bakterid soolde, tüüfuse korral tekitajad levivad. n
Kuld on põlu all. Ahnuse pattu tõukab see tagant. Orjadele tehakse kullast ahelaid, aga muidu põlastatakse. Utooplased tegelevad ka kirjandusega. Haridus peab olema omakeelne. Vooruse poole püüdlemine. Selle aluseks on loodus. Jahi pidamise kriitika. Humanism ei ole ainult inimese kaitse, vaid ka looduse kaitse, sest in on looduse osa. Elu nautimine on loodusega kooskõlas elamine. Nii vaimu arendamine kui ka keha arendamine. Keha naudingute alla läheb ka roojamine ja sigitamine. (Siit võtab üle Rabelais). Looduse meeldivaid nähtusi ei ole vaja tagasi tõrjuda. Askeesi vastu. Loodust saab ka aidata ja parandada kunsti ja tarkuse abil. Ökoloogilised ideed, elukeskkonna kaitse, õpetus meie kodust loodusest. More on sellega kaugel ees oma ajast. Eutanaasia on võimalik, aga ainult preestrite ja nõukogude loal. Kes seda ise teevad, need visatakse soomülkasse. Abielu eel näidatakse noormeest ja neidu teineteisele alasti. Kehaline
Märgid, mis viitavad füüsilisele vägivallalae: · Vigastused: muljumised, haavad, luumurrud, põrutused, hammaste vigastused, koljuvigastused, sisemised vigastused, kuulmekile rebenemine, põletushaavad. · Vigastused ei ole vastavuses sellega, kuidas need väidetakse olevat tekkinud. · Valud kõhu või vaagna piirkonnas. · Seksuaalsel teel levivad põletikud/haigused. · Verejooks tupest või pärakust. · Valulik roojamine või urineerimine. · Raskused käimisel ja/või istumisel. · Raskused vaagnapiirkonna läbivaatusel või läbivaatusest hoidumine. · Vaginism (tupelihaste spasmid) günekoloogilisel läbivaatusel. · Väljakutsuvalt seksuaalne käitumine/sõnakasutus (seksuaalne ,,väljaelamine"). · Imemisjäljed ehk ,,maasikad". · Soovimatu rasedus/abort. Märgid, mis viitavad majanduslikule vägivallale:
- süsivesikutest tekib piimhapet, äädikhapet, süsinikdioksiidi ja vett - valkudest tekib metaan, vesinik, väävelvesinik ja teised sooltegaasid - Sinna koguneb ka väljaheide, mis koosneb seedimata või osaliselt seeditud ja mitteresorbeerunud taimse ja loomse tugikoe osi: epiteelrakud, tselluloos, nahk, kõõlused. Lisaks sisaldab sapipigmente, lipiide, mineraalaineid, lima, valgeliblesid ja baktereid. Roojamine e defekatsioon – sigmakäärsoolde kogunenud roojamassid suunatakse tõukeliste liigutustega pärasoolde, kus nad ärritavad limaskesta retseptoreid. Järgneb sisemise ja välimise sulgur- e sfinkterlihase lõõgastumine ning roojamass väljutatakse pärasoolest päraku e anuse kaudu. Pärasoole tühendamisele aitavad kaasa ka kõhulihaste ja diafragma kontraktsioon, mille tagajärjel tõuseb kõhuõõnesisene rõhk. VII. Aine- ja energiavahetus 1
annaabi.ee 
