Sürrealism Üldajalugu *Esimene maailmasõda 1914-1918. Teine maailmasõda 1939-1945. *Kommunistliku diktatuuri loomine Venemaal 1917. *Ülemaailmne majanduskriis 1929-1933 *Tähtsaimad leiutised 20. sajandil: Lennuk 1903, keemiarelv 1915, tank 1916, teler 1928, tuumarelv 1945. *Peale esimest maailmasõda, prantsuse kirjaniku André Bretoni korraldatud mäss Pariisis. (Sõja lõppedes saabusid mitmed Zürichi dada liikmed Pariisi,kus nad kohtusid mässumeelse seltskonnaga, kelle vaimseks liidriks oli kirjanik ja ideoloog André Breton. Paar aastat kestnud rivaalitsemisest väljus võitjana prantsuse kirjanik , kes otsis järjekindlat ja positiivset tegevussuunda, millele võeti nimeks sürrealism.) Sürrealism *Sürrealism on 20. sajandi kunstivool, milles on olulisel kohal ebareaalsus, unenäod, hallutsinatsioonid, patoloogilised seisundid jms. *Mõjutusi saadi Sigmund Freudi psühhoanalüüsiõpetusest, mille kohaselt loo...
Puudused – liiga jäik, ebatõhus, iseseisvuse puudus, reeglid võivad muutuda „asjaks iseeneses“ 7. Uusklassikaline koolkond Tõstsid esiplaanile inimsuhted – keskne inimene kui organisatsiooni liige Töögruppide ja mitteformaalsete suhete rõhutamine Osalev juhtimine Plaanimine – üldine Õigused, kohtused, suhtlusteed – suures osas töötajate autonoomia Kontroll – varjatu Juhtimisulatus – suur Otsustamine – delegeeritud Suhtumine Töötajad on huvitatud vastutusest, kui organisatsioon nene huve arvestab 8. Situatiivne käsitlus Keskmeks organisatsiooni struktuur Ei ole üht universaalset tõhusat süsteemi On rohkem kui üks viis eesmärgile jõudmiseks Juhid peavad kohanema situatsiooniga 9
4. ansuz (või os, ass). Häälik: A Tähendus: jumal. Ka kord, intelligentsus, köidikutest vabanemine. Jumalus: Odin. Element: õhk. Kui kujutatakse värviliselt, siis sinisena. 5. raido (või rad/reid). Häälik: r Tähendus: ratsutamine. Seega sõitmine, liikumine, peremees olemine. Jumalus: Thor. Element: õhk, tuli. Kui kujutatakse värviliselt, siis punasena. 6. kenaz (või cen/kaun). Häälik: k või c Tähendus: tõrvik, valgus. Ka õppimine, õpetamine, kunst, kindlustunne, varjatu välja toomine. Jumalus: Hemidal/Freyja. Element: tuli. Kui kujutatakse värviliselt, siis oranzina. 7. geibo (või gifu). Häälik: g Tähendus: kink. Sega andmine ja saamine, tasakaal. Jumalus: Odin. Element: õhk. Kui kujutatakse värviliselt, siis sinise või kuldsena. 8. wunjo (või wynn). Häälik: w või v Tähendus: täiuslikkus, soovide täitumine. Jumalus: Odin. Element: maa. Kui kujutatakse värviliselt, siis kudsena. 9. hagalaz (või haegl, hagall). Häälik: h. Tähendus: rahe
Alustajad E. Mayo, F. Roethlisberger Tõstsid esiplaanile inimsuhted – keskne inimene kui organisatsiooni liige Hawtorne’i eksperimendid (1924-1932) Töögruppide ja mitteformaalsete suhete rõhutamine Osalev juhtimine Tööjaotus – avar, „töö rikastamine“ Plaanimine – üldine Õigused, kohtused, suhtlusteed – suures osas töötajate autonoomia Koordinatsioon – ametlik ja vabatahtlik Kontroll – varjatu Juhtimisulatus – suur Otsustamine – delegeeritud Suhtumine „Y“ Tööloominguline tegevus Töötajad on huvitatud vastutusest, kui organisatsioon nene huve arvestab Isegi keskpärane töötaja on mõtlemisvõimeline (vähemalt oma ametikoha ulatuses) ja loov Juhtimisalase mõtte areng Tüüp A (mehhanistlik) Kõrge formaliseeritus
ainult kolm või neli näidet ning isegi nendes on üks või teine neljakordsest kritiseerimist ainult sümboolselt esitatud. Miks nii? Üks põhjus on see, et ma pole leidnud üheski näites mõistemudelit sõnaselgelt esitatuna. See jääb uurimiskavas sõnaliselt väljendamata, nähtus, mida ma olen teisal nimetanud VARJATUD TEOREETILISTE PARADIGMADE EVOLUTSIOONIKS (Bronfenbrenner ja Cronter, 1983, lk 360). Isegi sel moel kulus teatud aeg, et varjatu muutuks silmnähtavaks. Seetõttu ei leidu praegusest sõnastusest ökoloogiasüsteemide teooria algses esituses (Bronfenbrenner 1979) ja kui see nägi esmakordselt päevavalgust neli aastat hiljem, ilmus see lühendatud kujul (PPCT mudel) isik-protsess-kontekst mudelina, kusjuures aja kriitiline komponent ikka veel puudus ( Bronfenbrenner ja Crouter, 1983, lk 374). OM. Kes on soomlastest kritiseerinud Bronf.Kinos, kes veel
Kelmiromaan. Ajaloolisolustikuline seiklus juba. Satub reformatsiooni ja sellele järgnevate sõdade keerisesse, 16. saj algus. Esimene kelmiromaan andis erijooned: minajutustus e esimese isikus narratiiv, autori vaated ei lange kokku tegelase vaadetega, mitmemõtteline, peategelane läbib erinevaid olukordi ja tegevuspaiku, tema teekonna kaudu peegeldatakse kogu ühiskonda. Barokile omaselt rõhutatud välise ja tegeliku vastandatus. Avaliku ja varjatu vastandus. Paljastatakse seda, kuidas asjad tegelikult on. Noor peategelane. Bioloogiliselt ebaküps. Elukäik, milles toimub ka füüsiline küpsemine. Realistliku romaani tunnusjooned, mh Tegelane ei ole lahus ühiskonnast, vaid seoses sellega. Ühk maised ja matreiaalsed tegurid mõjutavad teda. Ei ole vaba mõjudest. Sajandi vahetusel järgmine kelmiromaan. Mateo Aleman ,,Guzman de Alfarache". Sündis 1547, suri vb 1614. Tormes ja... lähtepunkt oli rahulolu, selles