Kirjandus
Kantsoon
Romanss –
neiu kaebe laul
Serena – õhtulaul armsama akna all
Ballaad – refrääniga tantsulaul
Pastorell – dialoogia vormis lühike
luuletus , üks kõnelane oli
karjane ,
rüütel
Minnesinger
– Saksamaal on teada u. 200. Kõige tuntum on 13. sajandist
Tannhauser.
Richard Wagneri ooper Tannhauser.
Rüütliromaanide
ainestik sai peamiselt aluse
keldi müütidest. Need rääkisid
peamiselt Briti
kuningast Arthurist ja tema rüütlitest. Ümarlaua
romaanid
RÜÜTLIKIRJANDUS
KANTSOON
- kõige kõrgem lüürikaliik, võrredav antiikse oodiga. kõrgem
lüürika liik, ülistav, armastus teemal
- ROMANSS - käsitleb nagu pastoraalgi armuseiklust, aga naispartneriks on daam. Serenaad -akna all, õhtulaul
- BALLAAD-tantsulaul, õrnad, pikad, terviklik sisu mis jutustab mõne loo
- PASTORELL- dialoogi vormis lühike luuletus, üks karjane teine rüütel
- SAKSAS MINNESINNGER- laulikud , kõige tuntuim 13 saj Tännhäuser.
- SEKSTIIN - kuuevärsilistes stroofides kirjutatud luuletus ilma traditsioonilise teemata. Sellele žanrile on iseloomulik mänglev, virtuooslik sõnastus ja värsiehitus. ( lugemik 120-121)
- SIRVENTEES - poliitilise või ühiskondliku teemaga luuletus või trubaduuri satiiriline arveteõiendamine vastasega.
- TENSOON - vaidlus kahe luuletaja vahel (kellest teine võib olla fiktiivne ), mis käsitleb tollase seltskonna vaateid mitmesugustes küsimustes, nagu armastus, kirjandus, poliitika, usuküsimused, isiklikud suhted, kaasa arvatud ka suhteliselt riivatud teemad, mida kurtuaasne luule üldiselt väldib.
- ITK - leinalaul , pühendatud austatud surnutele.
- ALBA - koidulaul, millel kujunes välja kindel skeem: rüütel veedab öö daamiga, kusjuures tema hobust on öö läbi valvanud sõber või kannupoiss. Koidikul äratab ta armastajad, kellel on raske teineteisest lahkuda. ( paberil )
- SEREENA - õhtulaul, millest on välja kujunenud SERENAAD.
- PASTORAAL ( rahvaluule ja rüütliluule ühtesulamine) - karjaselaul , tegelased on rüütel ja karjaseneiu. Rüütel püüab tütarlast võrgutada, tubli neiu aga kihutab rüütli minema.
- ROMANSS - käsitleb nagu pastoraalgi armuseiklust, aga naispartneriks on daam. (lugemik
Rüütlilüürika algab Lõuna-Prantsusmaal provanssaalikeelse
lüürikana, mille
loojat ja esitajat nimetati trubaduuriks (teada u
500,
kuulsaid u 40).
Trubaduur oli kutseline luuletaja, kes oli nii
sõnade kui viisi autor, sest lüürikat esitati
muusika saatel.
Varasema anonüümse rahvalauliku asemele astus loov isiksus
omapärase maailmanägemise ja luulemaneeriga. Luule ja luuletamine
muutus auväärseks tegevusalaks. Valdav oli LEMBETEEMA, kusjuures
armastuse käsitlus oli
kahepoolne nagu tolleaegne maailmapiltki:
õrnõhkav rüütliluule
rahvapärane veidi labane luule.
Romaane
kirjutati 13-14saj proosa vormis, teema sõdimine ja armastus. Sai
aluse geldi müütidest, rääkisid peamiselt Briti kuningast Arturist ja 12 rüütlist, nimetatakse ümarlaua romaanideks.
Rändlaulikud
ja rüütlilaul
Mil ilmalik laul oli kaua suuline ja esines
peamiselt rahvalauluna on need tihedalt seotud ränd- ja
rüütellaulikutega, kes olid keskaja külades ja lossides
rõõmutoojaks. Ränd- ja rüütellaulikute elulähedases kunstis
põimus muusika sõnakunsti, näitlemise, tantsu, nalja kui ka aeroobika ja tsirkusetrikkidega.
Rändlaulikuid nimetati väga erinevate nimedega. Näiteks:
huglaarid, žanglöörid, spielmannid jpm. Kirikutegelased kiusasid
rändlaulikuid taga, sest nende elurõõmus kunst ei sobinud kokku
kristlike ideedega.
Rändlaulikute temaatika oli väga lai. Lauldi kõigest.
12.
sajandil lõi õitsele rüütlilaulikute kunst , mis esindas ilusa,
peene elu kultust.
Rüütlilaul e. keskaegne õukondlik luule.
- Teadaolevalt sai rüütlilaul alguse Lõuna-Prantsusmaal 11. saj. lõpul
- Tuntuim kangelaslaul on Rolandi laul 11. saj. lõpust
- Kangelaslaulud olid pikad, eepilised poeemid.
Rüütlilaulude peamiseks teemaks on:
- armastus
- kangelased
- Neitsi Maarja teema
Rüütlilaulus on muusika ja luule lahutamatud, mida näitas ka see,
et kõik luuletajad olid ühtaegu ka laulikud.
Tuntumad rüütlilaulikud on:
- 12. saj. trubaduur - Bernart de Ventadorn
- 13. saj. truväär - Adam de la Halle
- Minnesinger - Walther von der Vogelweide
Kangelaslaulude peateemaks oli eepiline jutustus müütiliste
kangelaste vägitegudest, mis oli kohati seotud armastusega.
Erinevalt rändlaulikuist, olid rüütlilaulikud erinevast seisusest
ja vastavalt sellele nimetati neid eri piirkondades erinevalt:
- trubaduurid - Lõuna-Prantsusmaal
- truväärid - Põhja-Prantsusmaal
- minnesingerid - Saksamaal
Ränd- ja rüütlilaulikute ühiseks jooneks oli nende koondumine
vennaskondadeks.
RÜÜTLIROMAAN
12.
sajandi keskpaiku puhkes kurtuaasne kirjandus õitsele
Põhja-Prantsusmaal, kus luuletajaid hakati kutsuma TRUVÄÄRIDEKS.
Nende
peamiseks loomingužanriks kujunes romaan,
mis algselt tähendas igasugust romaanikeelset, see on rahvakeelset
teost vastandina ladinakeelseile. Ajapikku omandas "romaan"
tänini püsinud tähenduse - pikem väljamõeldud lugu. Algse
värsivormi asemele tuli 13. sajandist alates üha sagedamine proosa,
mis on tunnuslik ka 14. sajandil Itaalias tekkinud novelližanrile.
Seepärast nimetatakse mõnes keeles tänini "romaani"
"novelliks" - võrdle inglise keel novel, hispaania keel - novela.
Hispaanias muutus rüütliromaan 15.-16. sajandil rahvakirjanduseks
ja pikapeale väga elukaugeks. Cervantes oli esimene kirjanik, kes
tegi rüütliromaanist paroodia . Peamiseks teemaks oli muutunud
armastus ja seda käsitleti kui inimest õilistavat tunnet , mille
nimel sooritati kangelastegusid ja oldi valmis surema.
Ränd-
ja rüütellaulikud olid keskaja külades ja lossides rõõmutoojaks.
Rüütlilaulu värsid elasid esialgu vaid laulduna ja pandi kirja
alles hiljem.Teadaolevalt sai rüütlilaul alguse
11.sajandi
lõpul Lõuna-Prantsusmaa arenenuimast piirkonnast Provence’ist.
Tuntuim kangelaslaul on Rolandi laul 11.saj lõpust. Laulikuid
oli mitmest seisusest – nii kõrg- kui alamaadlike hulgas, samuti
valitsejaid ja naislaulikuid.Kuigi laulikute seas oli ka vaimulikke,
oli rüütlilaul Prantsusmaal ja Saksamaal sisult siiski valdavalt
ilmalik.Vaimulikku luuletraditsiooni kohtame 13. sajandi Itaalia ja
Hispaania õukondades.Sealsed luuletajad matkisid prantsuse laulikute
luulevorme ja ülevat stiili, kuid seostatult vaimulike teemadega.
Rüütlilaulikuid nimetati eri
piirkondades erinevalt:
- trubaduurid – provansi keeles luuletanud laulikud Lõuna-Prantsusmaal
- truväärid – prantsuse keeles luuletanud laulikud Põhja-Prantsusmaal
- minnesingerid ja spielmannid – Saksamaal
Trubaduuride
luule õitseaeg oli 12. sajand, 13. sajandi rüütlilauludes andsid
tooni truväärid.Keskaegsel Saksamaal võeti rüütlikodades kõiges
eeskuju prantslastelt ja 12. saj lõpupoole tärkas rüütlilaulikute
kunst ka seal.
Rüütlilaulude
peamiseks teemaks on:
- armastus
- kangelased
- Neitsi Maarja teema
Rüütlilaulus on
muusika ja luule lahutamatud, mida näitas see, et kõik luuletajad
olid ühtaegu ka laulikud. Saatepillina kasutati lautot või harfi.
Pillidel mängiti laulumeloodia
kaunistatud variante , aga samuti improviseeriti eel- ja järelmänge.
Laulu saadet pole kunagi üles kirjutatud.
Tuntumad
rüütlilaulikud on:
- 12. saj trubaduur - Bernart de Ventadorn
- 13. saj truväär - Adam de la Halle
- Minnesinger - Walther von der Vogelweide
- 1)Mida uut tõi kirjandusse Boccacio?
- 2)Kas ja kui oluline on kujutatava tõepärasus kirjanduses?
- 3) Dekameroni on kujutatud kui ka inimlikuks komöödiaks, mida see võiks tähendada?
- 4)Milles seisneb Boccacio humanism ?
Kurtuaasne kirj
Romaan
Teemad - sõjaretked
Kangelasteod – au ja
kuulsus
Ümarlauaromaanid –
Saadi ainestiku kuningas Arturist
Püha Graal – Püha
õhtu söömaaeg
Tänapäev- muinasjutud
Kauplemine ja käsitöö
Rahvas, kes olid
vaesed said ka rikkamaks . Rüütlikirjandus hakkas ära kaduma, tuli linnakirjandus . See väljendas kaupmeeste huve (3.seisus muutus
tähtsamaks). Linnakirjandust iseloomustab mõistlikkus, arukus,
argielu kujutamine, satiir (protest seisuste ebavõrdsuste vastu).
Fablioo – rahva
lõbustamiseks loodud ning sageli sotsiaalse suunitlusega lühike
värssjutustus või naljand argielu sündmustest, lõpus on loomoraal
Švank – põhinevad
peamiselt rahvapärimustel ning nende tegelasteks on koomilised
tüübid
„ rebaseromaan “ –
paarisaja aasta jooksul kogutud lood
„ roosiromaan “ –
mahukas prantsuse kirjandusteos, mille keskne teema on mehe ja naise
suhted. Tegelased inimlikud omadused
Skolaarikud – kooliga seotud inimesed, esimesed linnakirjanikud
Vagandid – antiikluule motiivide taastajad (laulsid veinist , armastusest ja
käesoleva hetke nautimisest)
Gaudeamus –
üliõpilaslaul
Francois Villon (u. 1431 – u. 1465)
Keskaja
suurim poeet , moodsa prantsuse luule eelkäija. Villon valis endale
hulkurielu, millega kaasnesid kaklused. Vargused, röövimised ja
vahi all istumine , kuni ta saadeti Pariisist välja. Ajale
iseloomulik parodeerimine ei tunnistanud tabuteemasid. Irvitati kõigi
ja kõige üle, ehkki paroodiaist võib leida lüürilisigi noote .
Villonist jäi maha kaks luuletsüklit „Väike testament “ ja
„Suur testament“. Villoni pihtimuslikku luulet iseloomustavad
isikuväärikus ning ihalemine maise elu täiuse järele. Tema
looming kajastab niihästi ajastu ähmaseid püüdlusi ja kirgi kui
ka autori humanistlikku maailmavaadet .
Vaimulik kirjandus
Vaimulik
kirjandus oli Ladina keelne. Oli keskaja kultuuris hoopis avaram
tähendus kui hilisemal ajal. Tähtis koht oli vaimulikus kirjavaras
pühakute elulugudel ja religioossetel legendidel.
Teater ja näitekirjandus
Teater
ja näitekirjandus on linnakirjanduse üks tähtsamaid osasid. Sai
alguse keskaja kristlikust liturgiast (jumalateenistus). Teatrit
peeti ilmalikuks lõbuks. Jumala teenistus oli üks näitemäng.
Ajapikku tekkis draama . Kujutati piibli episoode. Kasutati uhkeid
kostüüme ja pantomiime. Arenes 13 saj hästi intensiivselt.
Liturgiline draama sai alguse 10-11 sajand. Piibli tekst oli ladina
keelne. Näitlejateks olid vaimulikud . Jumala teenistus oli altari juures, seega etendus oli ka altari lähedal. 12 sajand hakati
rahvuskeelt kasutama ja piiblitekste hakati vabalt tõlgendama. Huvi
vaatemängude vastu oli suur. Lisandus lugusid ilmalikest teemadest ,
aga jäi ka piibli teemasid . Vaatemäng muutus nii palju laiaks, et
enam ei hõlmanud teater altari juures vaid kogu kiriku ulatuses.
Vaatemängude tegelaskonda lisandus kurat. Kiriku tegelaste suhtumine
muutus väga paanilikuks. Kuradit kujutati alati saba ja sarvedega.
Kui linnaväljakutele jõuti, oli näitlejateks juba linnakodanikud .
Neid hakati kutsuma Müsteeriaks. Temaatikaks on piiblilood . Kaasaeg
ja piiblilood on müsteeriumis koos, vanim on „ Aadami mäng“. Tegemist on Aadama ja Eeva pattu langemisega. Kostüümid olid ka
palju rohkem välja arendatud. Näidendites oli endiselt sees Kurat.
13,14saj müsteeriumi korraldus õigus läks sumftidele. Etendused
muutusid veel suurejoonelisemaks. Müsteeriumid saavutasid tipptaseme
15 saj. Temaatika: 1) piibli lood 2) kaasaeg 3) ajalugu. Lavastaja oli ka näidendites olemas. Lavastaja tegi publikule kokkuvõte, mis
oli toimunud. Etendus võis kokku kesta terve nädala. 15saj
moodustati müsteeriumite vennaskond, mis koondas erinevaid
näitlejaid (tänapäeva mõistes proffesionaalid). Muutus etenduse
koht, neid hakati mängima suurtes saalides ja lossides. Kirik ei
sallinud vennalike lõbusid. 16saj keelustati müsteeriumid.
Müsteeriumid ei olnud ainuke zanr . Oli olemas ka Miraakel (imelood
piibli põhjal). Esimene miraakel oli hinge müümisest kuradile.
Inglismaal ja Prantsusmaal tekkis 15saj moralitee. Arenesid
koomilised näidendid. Koomilised seotud siis pühade või
tähtpäevadega. Rahvale meeldisid, kuid kirikutes tekitati
pahameelt. Žanriteks olid sotii ja farss , sotii on narrimäng, kõike
pilati. Farss on lühike mäng. Teatrihooneid veel ei ehitatud.
Kasutati simultaanlavasid. Seal paiknes korraga mitu erinevat
tegevuspaika. Alustati alati peakiriku juures ja liiguti edasi
turuplatsile. Kui ühes linnaotsas alustati ja teises lõpetati, siis
liikumise käigus toimus etendus. Loomulikult publikul oli kaasas oma
söögikotid. Sellistele vaatemängudele kogunesid väga palju linnaelanikke . Ühel müsteeriumile võis olla kokku umbes 20 000
pealtvaatajat. Teater oli rahvale väga lähedane, see meeldis neile,
kuna see oli meelelahutus . Etendusi kirjutati vaid üheks korraks.
Need olid hästi erinevad. Etendused olid väga tõetruud, kasutati tuld , kasutati tõrva ja eriti rohkesti kasutati verd.
Renessansiks
nimetatakse Euroopas toimunud vaimset murrangut, uut mõtteviisi, mis
hülgas keskaegsed arusaamad ja elutunnetuse, kuulutades naasmist
antiikkultuuri juurde ja tõstes kilbile humanismiideed. See sai
alguse 14. sajandil Põhja- Itaaliast , kus oli ka kõige ulatuslikum ,
ning levis sealt teistesse maadesse. Renessanss tähendas vaimselt ja
kultuurilist üleminekut keskajast uusaega , see oli pööre
teadmiste, loodusläheduse, loomulikkuse ja vabamate inimsuhete poole. Renessansiaja mõtlejad ja kunstnikud leidsid , et inimene on
loomult hea ning tema õnne eest tuleb võidelda. See oli inimese
hinge vabanemise aeg, julgete mõtete, suurte tegude ning lootuste
aeg. Humanismist sai kogu renessansikultuuri maailmavaateline alus.
Uute ideede levikut soodustas suuresti trükikunsti areng.
Renessansikultuur hakkas rääkima rahvuskeeltes. Eriti soodus oli renessansiaeg kunsti arengule. Maalikunsti tõi renessanss uue
hinguse, tolleaegsetelt maalidelt hoovab eriliselt helget ja
pühalikku meeleolu. Maalijad lähtusid loodusest, õppisid kasutama
valgust ja varju, andma edasi loomulikke tundeid ja liikumist.
Must
Surm muutis inimeste maailmapilti, hakati kahtlema jumalas jne..
Surma teema oli nii tõsine, et hakati väärtustama elu. Maadeavastused . Inimesed pidid tõdema, et maailm on laiem kui
Euroopa. Inimene hakkas uskuma iseendasse. Kirjanduses tähendas see
Itaalia kirja ja keele arengut. Petrarca ja Dante . Ptolemaius.
Kaardid olid pärit antiikajast. 1492 Ameerika avastamine. 1497 jõuti
India rannikule, Vasco da Gama. 1521-1522 muutsid ettekujutuse
maailmast täielikult, ümbermaailma reis. 1271 -1274 mindi Hiinasse, Marco Polo. Kunst oli ka hästi oluline. Martin Luther viis
reformatsiooni läbi. Gutenberg, trükikunst. Hakkas levima Piibel.
Dante Alighieri (1265-1321)
Dante
oli üleminekuaja luuletaja – keskaja viimane, uusaja esimene. „Uus
elu“, Dante esimene, autobiograafiline teos. Dante peateos on
„ Jumalik komöödia“. See on kokkuvõte keskaja kultuurist. Kurva
alguse ja õnneliku lõpuga. Räägib patuse inimese hinge rännakust
teispoolsuses. Seda hinge juhib Vergilius . Teine teos „pidusöök“,
inimmõistus on siiski piiratud ja kõike saab tunnetada usu kaudu.
Koosneb
kolmest osast: põrgu, puhastustuli , paradiis . Kirjutatud on
kolmikvärsis. 100 on suurim täiuslikkus. Arvud tähendasid maailma
kõiksuse tundmist. Ringe oli 9, esimene ring oli kõige süütum.
Iga ring tähendas patu tegemist. Kõige väiksema patuga olid
lapsed, kes ei tunnistanud ainujumalat. Viimases osas kohtutakse
Lutsiferiga (saatan). Lutsifer sööb kolme kõige suuremat patust – Juudas (reetis Jeesuse), Pruutus, Kassius (reetsid Caesari). Rännak
läbi põrgu ringide võttis aega ühe ööpäeva. Läbinud
puhastustule, jõuab ta paradiisi . Põrgu on sünge (punane, must). Paradiisis on kirkad värvid.
Francesco Petrarca
Oli
Itaalia humanismi suurkujusid, silmapaistev poeet, mõtleja ja teadlane . Kõige mahukam värss teos on Ladina keelne „Africa“.
Käsitleb Rooma ja Kartaago võitlust. Luuletused, mis on kogutud
„Laulude raamat“. Üle kolmesaja Itaalia soneti. Peateemaks on
armastus Laura vastu. Esimene pool on ilusam, teises pooles Laura sureb . Petrarca armastusluulet iseloomustab täielik avatus . Võttis
ära täieliku müstika, tõi sisse metafoore ja soneti
kõnekujundeid. Itaalia klassikaline Petrarca sonett . Kulmineerub
viimases kolmes värsireas kokkuvõttena.
Commedia dell´arte
On
Itaalia teater
On omaette teatri stiil
Uut
tüüpi nüüdisaegne teater,
Inimese
vabadus, ühiskonna suhted
Sõltus
näitlejatest.
Improvisatsioon .
kindlad tegelased. dialoogid igas olukorras. Elunähtuse pilkamine.
Näitlejad olid väga võimekad. Tegelased: Pantalone, Arlekiin ,
Colombina. Esimest korda astus lavale naine.
Thomas More (1478-1535)
Inglise
renessanssi ajastu üks tähtsamaid tegelasi. Võttis osa poliitikast ning just poliitika sai talle saatuslikkus, teda süüdistati riigi
reetmises ja määrati surmanuhtlus. Sai tuntuks 1516, kui ilmus teos
„ Utoopia “. Kirjutas Ladina keeles. Püüdis teosega ellu kutsuda
Platoni ideaalriigi ideed. Utopistlik romaan. More lõi tänu sellele
uue žanri.
Karl Ristikivi – imede saar.
Renessansiromaan
Romaan
omandas tänapäevase kuju alates 15.sajandi II poolest.
Renessansiajal oli kõige levinum romaaniliik rüütliromaan. Eriti
populaarseks sai rüütliromaan 16.sajandi alguse Hispaanias.
Teiseks
levis renessansiajal pastoraalromaan. Kelmiromaan ehk pikareskne romaan oli uusaegse realistliku romaan esimene aste. Oma nime on see
žanr saanud romaanide peategelastelt, kelle prototüüpe –
pisipettureid, valemängijaid jm sulisid – 16.sajandi Euroopas
palju ringi liikus.
Uusaja
romaani esimene suurkuju oli Cervantes (1547- 1616 ). Tema peateos oli
„Teravmeelne hidalgo don Quijote La Manchast“. See idee sündis
tal vanglas . Oli loodud rüütliromaanide paroodiaks. Ta
naeruvääristas rüütliromaanide kangelaste elukauget ja sisutut
askeldamist.
Donkihhote
on saanud omakasupüüdmatu ja ohvrimeelse, kuid elukauge idealisti
piltlikuks nimetuseks.
Renessanss (14 – 16 sajand) [filosoofia,
utoopia/ Shakespeare /inglise teater]
Renessansiks
nimetatakse Euroopas toimunud vaimset murrangut, uut mõtteviisi, mis
hülgas keskaegsed arusaamad ja elutunnetuse, kuulutades naasmist
antiikkultuuri juurde ja tõstes kilbile humanismiideed.
Renessanssi
aja tähtsamad filosoofid olid Thomas More, Aristoteles , Ptolemaios .
1516 ilmus Thomas More poolt tehtud teos „Utoopia“. Püüdis
teosega ellu kutsuda Platoni ideaalriigi ideed. Oli kirjutatud
Ladina keeles, sellega sündis uus žanr.
Shakespeare
oli inglise luuletaja ja näitekirjanik. Tähtsamad teosed olid
„ Hamlet “, "Kuningas Lear ", "Romeo ja Julia ".
Inglise
teater püsis kaua keskaegses vormis. Lavakonstruktsioon oli
keerukas, sest näitlejad esinesid korraga mitmele poole, et publik
saaks etendust jälgida igast küljest. Pealtvaatajad seisid enamikus
ikka õues lageda taeva all. Kuna dekoratsioone ei vahetatud ,
kulgesid etendused ilma vaheajata. Linnateatreid oli kahte liiki –
avalikud ning erateatrid. Kõige kuulsam teater oli „The Globe “.
Kahjuks ükski selleaegne teater pole säilinud.
17
sajandil Lääne-Euroopa ühiskondlik – poliitilises elus
asetleidnud muutuste taustal arenes renessansikirjandusest kaks uut
suuresti vastandlikku kunstisuunda – barokk ja klassitsism. Barokk
tähistas üleminekut renessansi harmoonialt ja tasakaalukuselt
dünaamikale, ebasümmeetriale, kujundi peenusele ning dekoratiivsele
toredusele. Barokk on vastandite kunst.
Barokk
ja klassitsism on vastandlikud suunad. Eriti kujutleti inimesi.
Klassitsismi kui kunstisuuna filosoofiline alusidee väljendub ilmekalt prantsuse teadlase Rene Rescarte´i kuulsas tõdemuses ( „Mõtlen, järelikult olen olemas“ ), mis seab esiplaanile
mõtte, mitte meelelise kogemuse. Klassitsism ratsionalismil. Suurima
täiuse saavutas klassitsism 17 sajandil Prantsusmaal. Klassitsism
väärtustas vaid antiigist tuntud žanreid (ood, idüll, satiir,
epigramm, kangelaseepos , tragöödia, komöödia), hilisemast ajast erandina sonetti. Tragöödia pidi olema 5- vaatuseline ja kirjutatud
paarisriimis.
Moliére (1622-1673)
Klassitsistliku draama suurim esindaja Moliere , õieti Jean-Baptiste Poquelin ,
pärines Pariisi kodanlusest, olles õukonna käsitöömeistri poeg.
Ta õppis viis aastat jesuiitide kolleegiumis, kus õpetati ladina
keelt, matemaatikat, füüsikat, keemiat ning pandi rõhku ka
seltskondlikule kasvatusele. Ta huvitus üha enam teatrist ja
kaasaegsest prantsuse kirjandusest. Ta omandas üsna hea
humanitaarhariduse. 1643 asutas ta oma näitetrupi. Seda ei saatnud
edu ning see tuli sulgeda, selle peale pandi Moliére võlavanglasse.
Sealt vabanenuna hülgas ta oma seisuse ning liitus põlatud
komödiantidega, astudes Lõuna-Prantsusmaale siirduvasse rändtruppi.
Üle kolmeteist aasta rändas trupp ringi, need aastad laiendasid
Moliére´i silmaringi, ta õppis tundma eri seisusi, rahva tavasid
ja kombeid ning kuulis erinevat rahvakeelt. Trupis tõusis ta peagi
esinäitlejaks. Et saada etenduseks uut ja sisukamat repertuaari,
hakkas ta ise kirjutama. Esimene näidend oli 1653 aastal „ Arutu “.
Temast kujunes parim prantsuse komöödiakirjanik. Lühikese ajaga tõusis ta juhtivaks teatritegelaseks. Ta lõi uut laadi ansambliteatri. Tema esimene tõeline komöödia oli „Naeruväärsed eputised “ (1659). Selles jääb intriig tagaplaanile, tegevust on
laval vaid niipalju, kui on vaja kommete ja iseloomude kujutamiseks.
Teos on tulvil lopsakat nalja – kuid farsist pärit naeruvõtetele
lisandub tugev karakterikujutus. Õukonnaetendused kindlustasid
Moliére´ile kuningas Louis XIV jätkuva poolehoiu, milleta poleks
ta saanud lavale tuua kõiki oma julgeid komöödiaid. Aastal 1664 lavastas ta „ Tartuffe “ kolm esimest vaatust. See teos kujutab
valeusklikku. Tartuffe paistab silma omapärase ülesehitusega:
nimitegelane ilmub lavale alles 3 vaatuse alguses. „Misantroop“
arendab seltskonnakriitikat armukadeduse teema kaudu. „Arst vastu
tahtmist“ on lõbus jant , mis teeb nalja tohtrite arvel. „ Ebahaige “
´s ei pilgata ainult arste endid , vaid ka kogu nende ravimiskunsti.
„Kodanlasest aadlimees“ kujutab lihtsat kodanlast, kes püüab
ihust ja hingest pääseda aadliseltskonda. See komöödia oli
Moliére menukamaid teoseid. Moliére´i komöödiad moodustavad
tänini koomilise teatri klassika raudvara . Tema näidendid kujutasid kaasaegseid prantslasi. Tema tugevus oli see, et ta tundis
Prantsusmaa elu, inimesi ja kombeid paremini kui ükski teine tolle
aja näitekirjanik. Ta tegi nalja tõsiste ja oluliste asjade üle.
Moliére käsikirju pole säilinud.
Millal
tutvus teatriga?
Haridus
Teatri
algus, mõju
Rändamise
kogemus
Esialgne
repertuaar
Komöödia
pearõhk
1659
teose teema
2)
muutus
Lisakohustus
1664
1) teose teema
2)
deus ex machina
3)
ülesehitus
4)
erinevus
„Misantroop“
1) teema 2) peategelase erilisus
Moliere-
mis köitis?, eluvaade, olemus, käsikirjad, muudatused (3)
Goethe
„Noore Wertheri kannatused“ 27 aprill
Defoe – esmaspäevaks
Voltaire,
kodanikunimega Francois -Marie Arouet, oli oma aja viljakamaid
autoreid, kelle mahukasse kirjanduspärandisse kuulub eeposemahulisi
poeeme, kõrgstiilis klassitsistlikke tragöödiaid,
karakterkomöödiaid, epigramme, ajalooalaseid töid,
kultuurilooliselt tähtsat kirjavahetust ja kõige loetavamana
filosoofilisi jutustusi ning romaane.
Ühelt
poolt oli Voltaire teadlane – filosoof , ajaloolane, kirjandusteoreetik , Prantsuse Akadeemia liige -, teisalt satiirik, publitsist , poliitik, oraator . Tema vaimulaad oli majesteetlik, sõnad
erutasid Euroopat ning kuningad otsisid tema sõprust.
Voltaire´i
tuntuimate teoste, filosoofiliste romaanide ja jutustuste peamisi
teemasid on maailmas valitsev kurjus, barbaarsus ja arutus. Voltaire
tuntuim filosoofiline jutustus „ Zadig ehk Saatus“ koosneb
novellidest, mida ühendab üks tegelane ja ühtne idee. Tegevus
toimub ühtses Babülonis.
„ Candide ehk Optimism “ on rüütli- ja seiklusromaani paroodia, mille
pearõhk ei asetse tegelaste käekäigul, vaid ühiskonnakriitikal.
Süütu nooruk kogeb , et vägivald on igapäevane, seaduserikkumine
normaalne, teesklus iseenesestmõistetav ja kurjus alati võidul.
Candide õpib ka seda, et elu ülekohtule ja karmusele vaatamata peab
iga inimene „harima oma aeda “.
Voltaire
kirjeldab tolle aja koledusi realistlikult, samal ajal neid ka
kommenteerides. Ta kriitika alla satuvad kuningad ja kirikuisad ,
inimlikud nõrkused ja valitsevad ideoloogiad.
Üht
ja sama nähtust kujutab Voltaire otsekui kahest erinevast seisukohast . Seda võtet kasutab ta ka jutustuses „ Mikromegas “,
mille nimikangelaseks on teise planeedi elanik, kaheksa penikoorma pikkune noormees .
18
sajandit nimetatakse sageli Voltaire´i sajandiks . Ta oli selle
ajajärgu universaalsemaid mõtlejaid. Voltaire´i loomingusse on
koondunud kogu Euroopa valgustuse peamised ideed.
Sündis
30 november 1667 – suri 1745
Üheks
klubi projektiks oli ühissatiir ning kõik said erineva teema.
„Gulliveri reisid “ ilmus 1726 . aastal. Põhijoontes kasutas Swift
„Gulliveri reise “ kavandades kirjanduslikku eeskujuna „ Robinson Crusoet“. Jonathan Swift oli oma teostes ääretult
ühiskonnakriitiline. Ta lõi „Gulliveri reisides“ fantaasiarike,
mille abil tõi välja riikide vigu. Õppis vaimulikuks.
Vanem eesti kirjandus
Eesti rahvuskirjandus sündis 19. sajandil, kuid juba 13. sajandil oli
hakanud arenema eesti kirjakultuur.
- Henriku Liivimaa kroonika (I eesti k sõnad)
- Pilt- ja ruunikiri ununesid tähtkirja kasutuselevõtuga
- Eestikeelset kirjasõna viljelesid võõramaalased
- Reformatsiooniliikumisega I eestikeelsed raamatud (16-17 saj)
- 1525 – teadaolevalt I eesti keelt sisaldanud raamat
- 1535 – Wanradti ja Koelli katekismus
- Kujunes põhjaeesti (Heinrich Stahl) ja lõunaeesti (Yoachim Rossihnius) keel
- 17. saj lõpul B.G. Forseliuse lihtsustatud kirjaviisiga aabits
- 1739 Piibli ilmumine eesti keeles
- 17. saj sündis eesti ilmalik kirjandus
- Juhuluule – pühendusluuletused oluliste sündmuste puhul (14. saj)
- 1637 – I eestikeelne, sakslase R. Brockmanni poolt kirj juhuluuletus
- 1708 – I eestlase loodud luuletus „Oh! Ma waene Tardo Liin“ Käsu Hansu poolt
10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 9 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2011-05-14
Kuupäev, millal dokument üles laeti
54 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
k2tukee
Õppematerjali autor
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid