Nii leiab Hume, et faktiväidetest ei saa tuletada väärtusväidet. Hume tõstatas siin küsimuse faktide („on“ ja „ei ole“) ja väärtuste( „peaks ja ei tohiks“) üle. Kas väärtused on faktidest tuletatavad ja kas väärtusväited saavad olla tõesed ja väärad? Hume ütleb, et väärtused ei ole faktidest tuletatavad. 20.sajandil tekkis seoses fakti ja väärtuse seosega rida filosofilisi koolkondi: naturalism, intuitsionism, mittekognitivism (emotovism ja preskripivism) ja uusnaturalism (deskripivism). Milline on terminite hea ja õige tähendus? Kuidas ja kas üldse saame õigustada oma moraaliuskumusi? Moore (1903): filosoofi ei huvita moraal, õige või vale käitumine, vaid põhiterminite tähendus. Eetikafiolosoof ei anna nõu ega manitse. Eetika püüab mõista sõna „õige“ tähendust (nagu näiteks „õige tegu“)
uus seos olla järelduseks teistest, mis on (,,on" ja ,,ei ole"), mis on temast täiesti erinevad? Nii leiab Hume, et faktiväidetest ei saa tuletada väärtusväidet. Hume tõstatas siin küsimuse faktide (,,on" ja ,,ei ole") ja väärtuste ( ,,peaks ja ei tohiks") üle. Kas väärtused on faktidest tuletatavad ja kas väärtusväited saavad olla tõesed ja väärad? Hume ütleb, et väärtused ei ole faktidest tuletatavad. 20.sajandil tekkis seoses fakti ja väärtuse seosega rida filosofilisi koolkondi: naturalism, intuitsionism, mittekognitivism (emotovism ja preskriptivism) ja uusnaturalism (deskripivism). Milline on terminite hea ja õige tähendus? Kuidas ja kas üldse saame õigustada oma moraaliuskumusi? Moore (1903): filosoofi ei huvita moraal, õige või vale käitumine, vaid põhiterminite tähendus. Eetikafiolosoof ei anna nõu ega manitse. Eetika püüab mõista sõna ,,õige" tähendust (nagu näiteks ,,õige tegu")
toeses hetkest, kus ta on jõudnud rahuliku elujärje peale ning hakkab jutustama möödunud elukäigust. Vahetu minevik, kus autor on läbi kogenud. Ümbruse puhul tuleb konkreetne ajalooline tinglikkus esile. Tegelane satub erinevatesse olukordadesse. Konkreetsemalt nimetatud neid ka mitme peremehe teenriteks. Palju ühiskondlikke ruume läbib. Selle tegelase kaudu näidatakse neid ruume. See on kriitiline näitamine. See teos on erinev tolleaegsest rahvaraamatust, sest sisaldab ka filosofilisi mõttekäike ja on sisult sügav. Järgmisel neljapäeval jääb loeng ära, samuti 9 16. mail!!!! 29.04.09 Thomas Nashe ,,Jack Wiltoni elukäik". Kelmiromaan. Ajaloolisolustikuline seiklus juba. Satub reformatsiooni ja sellele järgnevate sõdade keerisesse, 16. saj algus. Esimene kelmiromaan andis erijooned: minajutustus e esimese isikus narratiiv, autori vaated ei lange kokku tegelase vaadetega, mitmemõtteline,
annaabi.ee 
