Veesportlastel on igal kevadel kuni sügiseni välja lõbu kui palju saab ju skuutriga sõita ja veelaudadega võimalusi on nii palju mida kõike saab seal teha just sportlased, kes ei pea seal igavust tundma . Referaat On kokkuvõtlik terviktekst, mis hõlmab kõik olulise alustekstid(de)st, kuid väldib teisejärgulisi üksikasju. Referaadi allikaile viidatakse. Ilukirjandus tekstid. Esseistika. 1. Marginaal mõtisklev või lüüriline kommentaar. Esseistika lühivorm. 2. Essee puuduvad eriomased tunnused. Kesksel kohal autori nägemus käsitletavatest probleemidest. Probleemidest, nähtustest. Originaalne oma mõte, isikupärane stiil
Ajakiri looming Andreas Reimand Jaanus Väljamäe 10.a klass Tutvustus Looming on vanim praegu ilmuv eesti kirjandusajakiri. Tegu on algupärase almanahhi-tüüpi ajakirjaga. Põhitaotluseks on uudiskirjanduse avaldamine ja eesti kirjanduse hetkeolukorra kajastamine. Loomingut nimetatakse parlamentaarseks ajakirjaks. Loomingu põhistruktuur on aastate jooksul välja kujunenud: ilukirjandus, esseistika ja artiklid, uudiskirjanduse arvustused ja ringvaade. Ajalugu Ajakiri on asutatud 1923. aastal Friedebert Tuglase poolt. Ajakiri Looming hõivas Teise maailmasõja eelsel ajal kirjanduselus kohe keskse positsiooni. 1940. aastate teisel ja 1950. aastate esimesel poolel kandis ajakirjas avaldatav selget stalinismi ideoloo- gia ja politiseerituse pitserit. 1970. aastatel oli sulaaeg. 1980. aastatel oli perestroika. 1990. aastate keskelt alanud muutumine on viinud ajakirja selle profiili
................................................................................lk.4 Teosed..............................................................................................lk.5 Luulekogud..................................................................................lk.5 Valikkogud..................................................................................lk.5 Romaanid....................................................................................lk.6 Esseistika ja mälestused..............................................................lk.6 Kirjandus....................................................................................lk.6 Kokkuvõte.......................................................................................lk.7 Kasutatud Kirjandus.......................................................................lk.8 Lisad...............................................................................................lk.9-11
ilmus kolmandas luulekassetis. Tuntuim kogu on „Tolmust ja värvidest“ (1967) Paljudest tekstidest on saanud laulud. Jaan Kaplisnki Minimalistlikke ja kõnelähedasi vorme esineb juba alates raamatus „Valge joon Võrumaa kohale“. 1980. aastatest peale kirjeldab luule üsna sageli ja neutraalselt oma lähimat ümbrust. Jaan Kaplisnki Kaplisnki luulel on olnud piire avardav tähendus: kaovad ära ranged erinevused luule, proosa ja esseistika vahel, väline kirjeldus vihjab vaid kergelt sisemisele seisundile või liikumisele.
· 2004 Valgetähe V klassi teenetemärk. · 2007 Juhan Liivi luuleauhind Vikerkaares 2006 ilmunud luuletuse "Ootad kevadet ja siis ta jälle tuleb ..." eest. · 2007 Kultuurkapitali esseistikapreemia "Flandria päeviku" eest · 2010 Tammsaare kirjanduspreemia romaani "Paradiis" eest · 2010 Eduard Vilde nimeline kirjandusauhind luulekogu "Kevad ja suvi ja" eest · 2010 Riiklik kultuuripreemia · 2011 Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali esseistika aastapreemia ,,Ainus armastus. Valik esseid" eest. Tänan kuulamast! Kasutatud allikad · https://tonuonnepalu.wordpress.com/ · https://et.wikipedia.org/wiki/T%C3%B5nu_%C3%95nnepalu · http://www.muurileht.ee/kohaloleku-kunst-intervjuu-tonu- onnepaluga/
Erich Fromm • Elas aastatel 1900-1980 • Sündis juudi perekonnas, sai 22-aastaselt filosoofiadoktori kraadi • Oli saksa-ameerika psühhoanalüütik, filosoof ja sotsioloog, Frankfurdi koolkonna esindaja, üks neofreudismi rajajaid • Püüdis lahendada Karl Marxi ja Sigmund Freudi õpetusi, kritiseerides teravalt mitmeid Freudi seisukohti • Võttis kasutusele mõiste “tarbimisühiskond” • Mitmed tema teosed olid 20.sajandi ühiskonnakriitilise esseistika bestsellerid Kokkuvõte Lugeja saab sellest raamatust ammendava ülevaate venna- ja emaarmastusest, erootilisest armastusest, enesearmastusest ja Jumala- armastusest, samuti armastusest tänapäeva Lääne kultuuris ja Ida mõjutustest sellele. Inimene januneb armastuse järele, kuid tema püüdlustel pole mõtet, kui ta ei tunnusta distsipliini, keskendumist, kannatlikkust ja ülimat hoolitsust.
bioloogia ja keemia õpetajana. 1989–1990 töötas ta ajakirjas Vikerkaar tõlke- kirjanduse toimetajana. 2003. aastal oli ta Tartu Ülikooli vabade kunstide professor. Tunnustused Balti Assamblee preemia romaani “Piiririik" eest (1995) Kultuurkapitali artiklipreemia (2002) Valgetähe V klassi teenetemärk (2004) Tammsaare kirjanduspreemia romaani "Paradiis" eest (2010) Riiklik kultuuripreemia (2010) Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali esseistika aastapreemia „Ainus armastus. Valik esseid“ eest (2011) Teosed Romaanid Luulekogud "Piiririik“ (1993) "Jõeäärne maja“ "Hind“ (1995) (1985) "Printsess“ (1997) "Ithaka“ (1988) "Raadio“ (2002) "Mõõt“ (1996) "Paradiis“ (2009) "Enne heinaaega ja "Mandala“ (2012) hiljem“ (2005) "Kuidas on elada“ (2012) Romaan “Mandala”
"Tapamajade püha Johanna" (19291930) "Galilei elu" (19381939) ·Ema Courage ja tema lapsed" (1939) "Hea inimene Sezuanist" (19381940) "Härra Puntila ja tema sulane Matti" (1940 1941) "Arturo Ui pidev tõusutee" (1941) "Svejk Teises maailmasõjas" (19411944) "Kaukaasia kriidiring" (19441945) Näidend "Kaukaasia kriidiring" EEPIKA romaan "Kolmekrossiromaan" (1934) LÜÜRIKA poeem "Legend surnud sõdurist" (1933) luulekogu "Sada laulu" (1951) ESSEISTIKA traktaat "Vaseost" (19391940) raamat "Väike teatriorgan" (1948) Looming Suurim 20 saj. Teatri uuendaja. Kirjutas ekspressionistlike näidendeid. Nt: "Baal", "Trummid öös" Brechti teater kujutab muutuvat ja muudetavat inimest ühiskonnas. Esma tingimus on, et vaataja elab etenduse maailmasse sisse. Brechti eepilise teatri olulisemaks võtteks on võõritusefekt. Enamuse oma näidenditest kirjutas ta pagendusest. ("Hea inimene Sezuanist")
"Tubakapood" PREEMIAD 1995 Balti kirjandusauhind romaani "Piiririik" eest 1996 Kultuurkapitali aastapreemia romaani "Hind" eest 2002 Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali preemiaartiklipreemia: "Kui...Küpsemine. Aleksander Suumani kaks luuletust ja üks raamat" ("Meil siin Hüperboreas") eest 2007 Juhan Liivi luuleauhind "Ootad kevadet ja siis ta jälle tuleb.." eest 2007 Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali preemia esseistika "Flandria päevik" eest TÄHTSUS Õnnepalu on viljelenud autorikeskset, mälestuslikku ja kordusterohket zanrisegu Tema looming on pälvinud rohkelt tähelepanu rahvusvahelises ulatuses Tema teoseid on tõlgitud väga mitmetesse võõrkeeltesse Õnnepalu looming kajastab muutusi eesti kirjanduses Teostes kajastatavad probleemid on päevakohased ja neid on huvitav lugeda LÕPETUSEKS Materjalid on võetud õppematerjaliks loodud koduleheküljelt
ning omandas magistrikraadi Ohio Ülikoolis. Tema esimene filmikatsetus oli naljana mõeldud "Tappev Tartu", mida ta reklaamis kui Eesti kõige halvemat filmi. Kuna filmi tegemiseks ei sõlmitud ühtegi lepingut, siis ei ole seda filmi autoriõiguste kaalutlustel hilisemas kommertslevis näidatud. Ta on saanud 2006 Valgetähe IV klassi teenetemärgi, 2012 Enn Soosaare nimelise eetilise esseistika auhinna ja 2013 Postimehe aasta arvamusliider. Film räägib ühest poisist keda kiusatakse koolis pidevalt kuid ühel päeval tuleb teda kaitsma klassi uus õpilane Kaspar. Kasparit ja Joosepit kiusavad Anders ja teised kamba liikmed. Ühel päeval lähevad nad aga liiga liiale ja käsevad Kasparil Joonaselt suhu võtta, järgmisel päeval tulevad Joosep ja Kaspar kooli relvadega ja tulistavad neid kes neid kiusasid
murrangud kutsusid temas esile sügavad sisemised kriisid ja muudatused, mille tulemus viimaks avaldus tema suurepärases ja erilises loomingus. Abiellumisega seoses kolis Tammsaare 1919. aastal jälle Tallinnasse. Kirjaniku esimene korter asus Õuna tänaval, peale seda elas ta Toom-Kuninga tänaval ning pere (abikaasa Käthe ja nende kaks last, tütar Riita ja poeg Eerik) viimaseks elukohaks sai Koidula 12A maja Kadriorus. Tammsaare romaanid, esseistika ja lühem proosa vapustavad tänapäevagi lugejat oma sügava elutunnetusega. Tammsaare on ennast lugejate südamesse kirjutanud omapärase keelekasutuse, paradokse täis mõttekäikude ning ebatavaliste tegelaskujudega, kes elavad korraga nii omas ajas kui ka igavikus, olles erilised ja köitvad iga ajastu lugejate jaoks. Tema tõlketöid avaldatakse tänapäevalgi, näiteks E.T.Lawrenci "Seitse tarkusesammast", Oscar Wilde'i või Dostojevskit. Tammsaare suri südamerabandusse 62 aastaselt, 1
"Galilei elu" (19381939) "Ema Courage ja tema lapsed" (1939) Lüürika "Hea inimene Sezuanist" (19381940) poeem "Legend surnud "Härra Puntila ja tema sulane Matti" (1940 1941) sõdurist" (1933) "Arturo Ui pidev tõusutee" (1941) luulekogu "Sada laulu" (1951) "Svejk Teises maailmasõjas" (19411944) "Kaukaasia kriidiring" (19441945) Esseistika traktaat "Vaseost" (19391940) raamat "Väike teatriorgan" (1948) Eesti teatris Bertolt Brecht "Ema Courage ja tema lapsed." Lavastaja: Herbert Schenk (Saksamaa) Osades: Silvia Laidla, Kadri Oim, Indrek Ojari, Tanel Begmann, Dajan Ahmet, Triin Tüvi, Heino Pall Kunstnik: Dagmar Kase
sügavad sisemised kriisid ja muudatused, mille tulemus viimaks avaldus tema suurepärases ja erilises loomingus. Abiellumisega seoses kolis Tammsaare 1919. aastal jälle Tallinnasse. Kirjaniku esimene korter asus Õuna tänaval, peale seda elas ta ToomKuninga tänaval ning pere (abikaasa Käthe ja nende kaks last, tütar Riita ja poeg Eerik) viimaseks elukohaks sai Koidula 12A maja Kadriorus. Tammsaare romaanid, esseistika ja lühem proosa vapustavad tänapäevagi lugejat oma sügava elutunnetusega. Tammsaare on ennast lugejate südamesse kirjutanud omapärase keelekasutuse, paradokse täis mõttekäikude ning ebatavaliste tegelaskujudega, kes elavad korraga nii omas ajas kui ka igavikus, olles erilised ja köitvad iga ajastu lugejate jaoks. Tema tõlketöid avaldatakse tänapäevalgi, näiteks E.T.Lawrenci "Seitse tarkusesammast", Oscar Wilde'i või Dostojevskit.
Need on proosas kirjutatud novellid, mis järgivad soneti skeemi ja lõppevad puändiga. ● Bernard Kangro on olnud modelliks skulptor Arseni Mölderile, kes on tema põhjal valmistanud “Mehe portree”. LOOMING ● Kangro alustas luuletajana. ● Esimene luulekogu “Sonetid” (1935) ilmus 500 eksemplaris tema enda kulul ning kõik raamatud müüs Kangro ise ka maha. Luulekogud Valikkogud Romaanid Esseistika ja mälestused ● “Sonetid” (1935) ● “Ajatu mälestus” ● “Igatsetud maa” (1949) ● "Arbujad" (1981) ● “Vanad majad” (1937) (1960) ● "Kuma taevarannal" ● "Kipitai" (1992) ● “Reheahi” (1939) ● "Minu nägu" (1950)
tema doktoritööga „Kreatiivsuskäsitluste võrdlus semiootikas ja psühholoogias“. Mikita enda sõnul on „Äparduse rõõm“ mõnes mõttes selle materjali ülejääk, mida ei saanud teadustöösse sisse kirjutada. Teoses aga uurib Mikita semiootika, keele- ja luulemängude abil keele ja kirja piire, märgisüsteeme ja kommunikatsiooniäpardusi Järgmiseks teoseks on 2001.aastal ilmunud „Rännak impampluule riiki“,mis asub luule, esseistika, semiootika ja teoreetilise kirjandusteaduse piiril, uurides keele ja mõtlemise vahekorda ning luule piire. „Kirsiõieturundus: visioon alternatiivsest turundusest“ on Valdur Mikita 2004.aastal ilmunud essee, mis käsitleb turundust. „Metsik lingvistika: sosinaid kartulikummardajate külast“ on 2008. aastal ilmunud esseekogumik, mis käsitleb keele, kirja, kultuuri, looduse ja Eesti identiteedi seoseid. "Teoreem" on 2011
"Viimnepäev" (1972) "Kolm põrsakest ja hea hunt" (1973) "Good-bye, baby" (1975) "Kümme neegrit" (1976) "Peaproov" (1977) "Vaimude tund Jannseni tänaval" (1984) "Huntluts" (1999; teosed Oskar Lutsu motiividel) "Graal!" (2001) "Stiil ehk mis on maailma nimi" "Meister ja Margarita" (2001) "Vend Antigone, ema Oidipus" (2006) FILMISTSENAARIUMID: "Võlg" (1966) "Saja aasta pärast mais" (1987) "Surma hinda küsi surnutelt" (1977) ESSEISTIKA: "Kuradid ja kuningad" (1989) "Ma ei olnud imelaps" (1990) "Argimütoloogia sõnastik" (1993) "Vastne argimütoloogia" (1996) "Sirise, sirise, sirbike" (2003) "Theatrum mundi" (2004) TÕLKED: "Vabahärra von Münchhauseni imepärased reisid ja seiklused" (G. A. Bürger) (1974, 1992) "Tänapäeva müüt: asjadest, mida nähakse taevas" (C. G. Jung) (1995) "Paberlaevuke" (E. Barba) (1999) LAVASTUSED:
Kogemuse võimsus ja ehtsus kontrasteerub kogeja inimliku haprusega. 9. Kaplinski loomingu iseloomustus Kirjutanud luuletusi esseid, proosatekste ja näidendeid, ignoreerides tihti reegleid zanripiire ja katsetades igasuguseid vahevorme. Looming erakordselt terviklik, on kõnelnud looduslähedasest vaatepunktist ja taotlenud endas ning maailmas rahu ja tasakaalu. Kirjeldab luules üsna sageli ja neutraalselt oma lähimat ümbrust. Tema luules kaovad ära ranged erinevused luule, proosa ja esseistika vahel. 2 lühiromaani ,,Silm", ,,Hektor", debüütkogu ,,Jäljed allikal" 10. Runneli loomingu iseloomustus Meeldib kajastada maaelu ja algusest peale tunneb huvi rahvaluule väljendusvahendite vastu. Isamaaluuletaja, teemadeks eestluse kestmine ja seda varitsevad ohud. Kirjutas ka armastusluulet, värsivormilisi, filosoofilisi mõtisklusi, sõnamänge. Laululisus ja rahvuslikkus tingisid selle, et palju Runneli tekste on saanud lauludeks. Luuletuste toon on sageli murelik
pühakirju. Alates romantismist on enamasti kõige kõrgemalt hakatud väärtustatama ilukirjandust. Kirjanduse funktsionaalne liigitus Ilukirjandus ehk belletristika on kirjanduse kui kunsti liik, millel mitmete käsitluste kohaselt otsene funktsioon ehk otstarve puudub; ehkki tema funktsioonideks on peetud esteetilist naudingut, meelelahutust jm. Traditsiooniliselt jaguneb ilukirjandus eepikaks, lüürikaks ja draamakirjanduseks. Muid funktsionaalseid liike: Esseistika Teaduskirjandus Aimekirjandus Õppekirjandus Ajakirjandus õigusalane kirjandus Kirjandusteadus võib läheneda uuritavale materjalile nii diakroonselt kui ka sünkroonselt. Esimesel juhul on tähelepanu all eeskätt kirjanduse areng, teisel juhul vaadeldakse teatud aja kirjandust, eeskätt kaasaja kirjandust. Kordamiseks, edasi mõtlemiseks Milline on kirjandusteaduse suhe teiste teadustega? Milliste teiste
1970ndad · 70ndate teisel poolel venestamine · Karl Vaino EKP Keskkomitee esimene sekretär · Kirjanduses kesksel kohal proosa: Mati Unt, Enn Vetemaa, Arvo Valton, Mats Traat, Jaan Kross jt · Luules: Juhan Viiding, Doris Kareva jt Mati Unt (1944 2005) · ,,Hüvasti, kollane kass!" 1963 · ,,Võlg" 1964 · ,,Elu võimalikkusest kosmoses" 1967 · ,,Sügisball" 1979 (Vt lühikonspekti) · ,,Doonori meelespea" 1990 · Näidendid · Filmistsenaariumid · Esseistika Mati Unt ,,Sügisball" Tegevus Mustamäel 70ndatel Tegelased: · Restoranisveitser Theo; kirjutab raamatut ,,Mees ja naine" · Luuletaja Eero · August Kask, juuksur · Maurer, arhitekt · Laura, telefonist · Peeter, Laura poeg Mats Traat (sünd 1936) Romaan "Tants aurukatla ümber" (1971) kasvas välja filmistsenaariumist. ) Romaani põhiteemaks on eesti talupoja ja küla käekäik XX sajandil. Teos on tihe ja kompaktne. Kõigi viie peatüki ehk "tantsu" tegevusajaks on valitud
2007 Juhan Liivi luuleauhind Vikerkaares 2006 ilmunud luuletuse "Ootad kevadet ja siis ta jälle tuleb ..." eest. 2007 Kultuurkapitali esseistikapreemia "Flandria päeviku" eest. 2010 Tammsaare kirjanduspreemia romaani "Paradiis" eest. 2010 Eduard Vilde nimeline kirjandusauhind luulekogu "Kevad ja suvi ja" eest. 2010 Riiklik kultuuripreemia. 2011 Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali esseistika aastapreemia „Ainus armastus. Valik esseid“ eest. Pildid Pildid Õnnepalu romaanide esikaantest. Tõnu Õnnepalu esitamas oma luuletusi luulepäevikust "Kevad ja suvi ja" Tallinna Kirjandusfestivalil Niguliste kirikus. 2009.
õnnestumise tõenäosust peeti imeväikeseks. Imekombel kaks korda surmasuust pääsenud kirjanik jäi pärast lõikust mitmeks aastaks Koitjärvele, kus nii isiklikus elus kui ühiskonnas (I Maailmasõda) toimunud murrangud kutsusid temas esile sügavad sisemised kriisid ja muudatused, mille tulemus viimaks avaldus tema suurepärases ja erilises loomingus. Abiellumisega seoses kolis Tammsaare 1919. aastal jälle Tallinnasse. Tammsaare romaanid, esseistika ja lühem proosa vapustavad tänapäevagi lugejat oma sügava elutunnetusega. Tammsaare on ennast lugejate südamesse kirjutanud omapärase keelekasutuse, paradokse täis mõttekäikude ning ebatavaliste tegelaskujudega, kes elavad korraga nii omas ajas kui ka igavikus, olles erilised ja köitvad iga ajastu lugejate jaoks. Tema tõlketöid avaldatakse tänapäevalgi. Esimesed jutukesed ilmusid Tammsaarel juba 1900. aastal "Postimehes". Tähelepanu väärib asjaolu, et
tundliku loomuse ning väga laialdaste teadmistega inimene. Kirjandusajaloos on Tammsaaret kujutatud erakliku, endassetõmbunud inimesena, pisut igavanagi. Eemale hoidis Tammsaare siiski eelkõige vaid pidulikest tseremooniatest ja suurtest rahvahulkadest. Oma iseloomu poolest oli Tammsaare tegelikult väga seltskondlik, jutukas, lõbus ja sarmikas. Tammsaare suri 1.märtsi 1940. aastal oma töölaua taga südamerabandusse. Tammsaare romaanid, esseistika ja lühem proosa vapustavad tänapäevagi lugejat oma sügava elutunnetusega. Tammsaare on ennast lugejate südamesse kirjutanud omapärase keelekasutuse, paradokse täis mõttekäikude ning ebatavaliste tegelaskujudega, kes elavad korraga nii omas ajas kui ka igavikus, olles erilised ja köitvad iga ajastu lugejate jaoks. 1908 Pikad sammud 1910 Üle piiri 1909 Noored hinged 1917 Kärbes 1921 Juudit 1922 Kõrboja peremees 1926-1933 Tõde ja õigus 1934 Elu ja armastus
Jaan Kross oli Okupatsioonide Repressiivpoliitika Uurimise Riikliku Komisjoni esimees aastail 19921993. 2006. aastal anti Krossi 85. sünnipäeva puhul välja artiklikogumik "Metamorfiline Kross", Krossi kogutud teoste uus köide ja ilutrükis "Maailma avastamine". Alates 2010.a. annab Jaan Krossi sihtasutus Jaan Krossi kirjandusauhinna viimase kolme aasta jooksul ilmunud väljpaistva teose eest proosa, luule, draama, esseistika, kultuuriloo või tõlke vallas. 2013. aastal võitis auhinna Enn Nõu. Jaan Kross suri 27. detsembri pärastlõunal 2007. Ta on maetud Rahumäe kalmistule. Jaan Krossi monograafiat (2009) alustab Krossi soomendaja Juhani Salokannel ühe luuletuse tsiteerimisega 1969. aastal ilmunud kogust «Vihm teeb toredaid asju». Kuidas saaks hüpata rongilt maha? Hüpata maha ja pikali heita vaiguste karuste põõsaste taha kust ühegi vagunisaatja poolt sind ei leita? Pikali heita
Referaat Hando Runnel Merilin Heinlaid Tallinna Arte Gümnaasium 8B klass Juhendaja: Aira Allik Tallinn 2010. Sisukord. Sissejuhatus.................................................................................. . Elulugu....................................................................................... ..... Perekond.................................................................................... .... Looming.................................................................................. Luulekogu ,,Laulud tüdrukuga"...................................
vabanemispüüetele suhtumisel nõukogude okupatsiooni ja laulva revolutsiooni ajal. Lastele on kirjutanud Runnel luuleraamatud “Miks ja miks” (1973), “Mere ääres, metsa taga” (1977), “Mõtelda on mõnus” (1982) ning proosakogu “Juturaamat” (1986). Noorde lugejasse suhtub Runnel väga tõsiselt. Ta suunab lapse tähelepanu esmalt lähimasse elumiljöösse, seejärel asub silmaringi ja mõtlemise avardamisele. Dialoog lapsega on vaba ja loomulik. Ulatuslik on Runneli esseistika ja kriitiline looming, ta on avaldanud isikupärased kogumikud “Ei hõbedat, kulda” (1984), “Mõõk ja peegel” (1988) ja “Isamaavajadus” (LR 1991). Runneli esseed on kirjanduskesksed. Arvustustes lähtub ta autori poeetikast, jõudes sedakaudu tekstis avalduva vaimse isikuni; on tõlgendanud väga erinevate kirjanike loomingut (J. Kross, J. Viiding, V. Luik, P. Haavaoks, V. Beekman, M. Traat, P. Kuusberg, M. Vallisoo jt).
kultuurides peetakse kõige väärtuslikumaks vaimulikku kirjandust, eriti pühakirju. Alates romantismist on enamasti kõige kõrgemalt hakatud väärtustatama ilukirjandust. Ilukirjandus ehk belletristika on kirjanduse kui kunsti liik, millel mitmete käsitluste kohaselt otsene funktsioon ehk otstarve puudub; ehkki tema funktsioonideks on peetud esteetilist naudingut, meelelahutust jm. Traditsiooniliselt jaguneb ilukirjandus eepikaks, lüürikaks ja draamakirjanduseks. Funktsionnalseid liike: esseistika, teaduskirjandus, aimekirjandus, õppekirjandus, ajakirjandus, õigusalane kirjandus. Fiktsionaalne väljamõeldisel põhinev (romaanid, luuletused, draamad...) Mittefiktsionaalne teksti mõju põhineb seosel reaalsusega (autentsusel, dokumentaarsusel) (nt kasutusjuhend, aga ka dokumentaarteater). Mõned kirjanduse tunnused: _ Kunstipärane keelekasutus _ Fiktsionaalsus _ Fikseeritus (littera´'täht' Literatur; kirjandus kui midagi kirjutatut) _ Suhteliselt püsiv, suhteliselt avalik
kohaselt otsene funktsioon ehk otstarve puudub; ehkki tema funktsioonideks on peetud esteetilist naudingut, meelelahutust, katarsist jpm. Traditsiooniliselt jaguneb ilukirjandus eepikaks, lüürikaks ja dramaatikaks ehk draamakirjanduseks, kuid on ka teisi liigitusi ja täiendavaid kategooriaid. Teises tähenduses on ilukirjandus "fiktsioon" ehk väljamõeldis, millel ei pea olema tõe väärtust. Vaata lähemalt artiklist ilukirjandus. · Esseistika on arutlev, mõtisklev, loogilist ja argumenteeritult esitatud mõttearendust kasutav kirjandusliik. Essee eesmärgiks on eeskätt autori vaadete ja seisukohtade avaldamine. · Epistolaarne kirjandus koosneb kindlale adressaadile saadetud kirjadest, läkitustest, sõnumitest vmt. · Memuaristika (mälestuskirjandus) on autori mälestused või meenutused oma elust, sündmustest jmt. eesmärgiga need säilitada, fikseerida ja edasi anda.
Kultuurikapitali kirjanduse sihtkapitali esseistikapreemia (2009) Kirjandusauhind, mis antakse välja Eesti Kultuurkapitali poolt. Preemia asutati 1970. aastal. Praegune nimetus on kasutusel 1995. aastast. Preemia saajad määrab sihtkapitali nõukogu. Auhind määratakse esmakordselt eelneva aasta jooksul ilmunud parimale teosele. Preemia antakse välja järgmistes kategooriates: ilukirjanduslik proosa luule näitekirjandus laste- ja noorsookirjandus esseistika ilukirjanduslik tõlge võõrkeelest eesti keelde ilukirjanduslik tõlge eesti keelest võõrkeelde venekeelse autori auhind Eesti Rahvuskultuuri Fond elutööpreemia (2010) Eesti Rahvuskultuuri Fondi (ERKF) elutöö tänupreemiaid on välja antud alates 1993.aastast. Selle auhinna on saanud ka Jaan Kaplinski. 7 Kasutatud materjalid http://jaan.kaplinski.com/ http://pluss.postimees
eesti ja liivi osas (Mägiste 1936). Sammuti on Mägiste (1977) aluseks võtnud tähenduse ’teritama’ ning õigustatult juhtinud tähelepanu asjaolule, et kirjakeeles esineb kärpima selles tähenduses varem. Sõna kärpima tähenduses ’teritama’ on ilmne alamsaksa laen tulenev sõnast scharp ’terav’ (Udo Uibo 2015). Kasutatud kirjandus 1. Mägiste, J. 1937. Sõjaeelse Eesti esseistika ja kirjanduskriitika. Kirjandusarhiiv 2008 http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=91 2. Vaba, L. 2001. Julius Mägiste ja balti etümoloogiad. Central and Eastern European Online Library https://www.ceeol.com/search/article-detail?id=196333 3. Saar, E. 2015. Julius Mägiste Eesti Ingeri läänemeresoome murrete uurijana. Keel ja Kirjandus, 12, 859−868 kjk.eki.ee/ee/issues/2015/12/716 4. Kingisepp, V.-L. 2000. Julius Mägiste 100. Tartu Ülikooli Kirjastuse trükikoda 5
Tartu kutsehariduskeskus Kodumajandus Referaat MATI UNT Eliisa kurg KM-06 Tartu 2008 SISUKORD · Elulugu lk 3 · Tunnustused lk 4 · Teosed lk 4-5 · Kokkuvõte lk 6-7 · Teose tutvustus lk 7 2 Mati Unt (1. jaanuar 1944 Linnamäe küla, praegune Saare vald Jõgevamaal 22. august 2005, Tallinn) oli eesti kirjanik ja teatrilavastaja. Mati Unt õppis 1951-1958 Leedimäe koolis, lõpetas 1962. aastal Tartu 8. Keskkooli ning 1967. aastal TRÜ eesti filoloogia eriala. Mati Unt töötas aastatel 19661972 Vanemuise teatris ning 19751981 Noorsooteatri kirjandusala juhatajana; 19811991 Noorsooteatris lavastajana, aastatest 19922003 töötas Mati Unt Draamateatris lavastajana, pärast seda jäi vabakutseli...
Gustav Suits Gustav Suits on üks eesti 20. sajandi kõige mõjukamatest kirjanikest, NoorEesti liikumise juht ja ideoloog, modernistlik luuletaja, kellest 1921 sai Tartu Ülikooli esimene eesti ja üldise kirjanduse professor. G. Suits sündis 30.novembril 1883 Võnnu kihelkonnas Võnnu küla koolimaja rehetares. Tema isa Hendrik ja ema Liis pärinesid mõlemad koolmeistrite perekonnast. Gustav Suits oli andekas. Juba neljaaataselt sai ta lugemise selgeks ning aasta hiljem oli ta piibli läbi lugenud. Varakult (1890) kaotas G. Suits isa. Aastail 18921895 õppis tulevane kirjanik kodukoolimajas, aga suviti hoidis karja Võnnu väljadel. Poisi lemmikuks sai lell Jaan, kes lõbusa napsimehena oli kaotanud kooliõpetaja koha ning jäe...
sügavad sisemised kriisid ja muudatused, mille tulemus viimaks avaldus tema suurepärases ja erilises loomingus. Abiellumisega seoses kolis Tammsaare 1919. aastal jälle Tallinnasse. Kirjaniku esimene korter asus Õuna tänaval, peale seda elas ta Toom-Kuninga tänaval ning pere (abikaasa Käthe ja nende kaks last, tütar Riita ja poeg Eerik) viimaseks elukohaks sai Koidula 12A maja Kadriorus. Tammsaare romaanid, esseistika ja lühem proosa vapustavad tänapäevagi lugejat oma sügava elutunnetusega. Tammsaare on ennast lugejate südamesse kirjutanud omapärase keelekasutuse, paradokse täis mõttekäikude ning ebatavaliste tegelaskujudega, kes elavad korraga nii omas ajas kui ka igavikus, olles erilised ja köitvad iga ajastu lugejate jaoks. Tema tõlketöid avaldatakse tänapäevalgi, näiteks E.T.Lawrenci "Seitse tarkusesammast", Oscar Wilde'i või Dostojevskit. Tammsaare suri südamerabandusse 62 aastaselt, 1
Kirjandusajalugu on alati kirjutatud mingitest ideedest lähtuvalt, seega on latentselt ideoloogiline. Kuidas saab tekste (kirjandust) liigitada? A) Liigitamine taseme põhjal. Taseme põhjal eristatakse väärtkirjandust, mis on midagi "ülevat", ja ajaviitekirjandust, "sopakirjandust" jmt. See puudutab kirjanduse zanre ja vorme, funktsioone, stiili, keelekasutust jpm. B) Kirjanduse funktsionaalne liigitus. Belletristika (mis jaguneb: eepika, lüürika, draama), esseistika, teaduskirjandus, aimekirjandus, õppekirjandus, ajakirjandus, õigusalane kirjandus. Mis on poeetika? Millised on poeetika liigid? Poeetika on õpetus luulekunstist, selle olemusest ja mõjust, tema vormidest, vormi ja kujunduse seaduspärastustest ja väljendusvahenditest. On poeesia teooria. Normatiivne, deskriptiivne, immantentne poeetika. Mis on Aristotelese arvates kõige olulisemad zanrid? Kuidas ja miks kasutab Aristoteles oma poeetikas mõistet mimesis?
Valgustusaeg. 18.s Eur. demokraatlike ideede levik, vastuseis absolutismile; V ülim püüdlus- levitada& juurutada ühiskonnas haridust ja teadmisi, levis mõte haritud valitsejast. ideaal oli loomulik inimene; teadmiste talletam loodi entsüklopeediaid, suurenes ajakirjanduse roll; ühellu sekkus valgustuslik filosoofia; valgustusl ideed levisid ilukirj kaudu; kirjandus ja filosoofia olid läbipõimunud; romaan tähtsaim; mille kõrval hinnati kõrgelt ka teatrit ja draamat; käsitleti inimelu bioloogilisi ja füsioloogilisi tegureid; tähtis romaan. J. Swift(1667-45) - peateos "Gulliveri reisid"- filosoofiline, allegooriline, sümbolistlik; Jean-Jacques Rousseau (1712-78) ,,Julie ehk Uus Héloïse"-sentimentalistlik, romantilise. Armastus- kirg, mida ajendab loodus." Émile ehk Kasvatusest" J.G Herder (1744-03)- tuntud uurija,teadlasena; ta töödest algab kult ajal mõistmine; rahvaluules peitub rahva algkeel, rahva vaim; ,,Kriitilised metsad". J.W. Goet...
SISUKORD SISSEJUHATUS 3 1. ANTON HANSEN TAMMSAARE ELULUGU 5 1.1. Tammsaare nooruspõlv 5 1.2. Elu koitjärvel 5-6 1.3. Tammsaare elu Tallinnas 6 1.4. Tammsaare ausambad ja mälestised 6 2. ANTON HANSEN TAMMSAARE LOOMING 7 2.1. Loomingu I periood 7-8 2.2. Loomingu II periood 8 2.3. Loomingu III periood 8-9 2.4. Tammsaare ajakirjanikuna 9-11 2.5. Tammsaare stiilist 11 KOKKUVÕTE 12 KASUTATUD KIRJANDUS 13 SISSEJUHATUS Anton Hansen Tammsaare (1878-1940) on üks eesti kuulsaimatest kirjanikest, kelle peateost "Tõde ja õigus" teab pea iga eestlane. Avaliku kirjanikustaatuse...
Lõuna-eesti keeles. Saab tuntuks ka vene kirjanikuna (2014 ja 2017 vene keeles ilmunud teosed). Katsetab keeltega, keelelise kogemuse avardamine. Luule avanes vene luule kaudu (koolipõlves Lermatov). Kaplinski proosa: autobiograafiline (oma eluloo peegeldaja), esseistlik proosa (essee vorm kasvab ilukirjanduslikuks suuremaks projektiks või tektiks), reisikirjeldused ja jutud, ulmekirjandus. Need saavad mitmes kombinatsioonis kokku. Kaplinski liigub proosasse esseistika kaudu. Kosmopoliitne kirjandus. 11. Jüri Üdi / Juhan Viidingu luule. 1970-1980 Runnel ja Jüri Üdi domineerivad. Alustasid maaläheduse võtmes. Nende tekste oli hea laulda. Jüri Üdi laulis oma tekste ka ise. Kirjandusliku pere päritolu. Irooniline autor. Absurdidraama kirjutamine mängib luule juures kaasa. Jüri Üdi (1960-1970ndateni). Seejärel valikkogu ,,Ma olin Jüri Üdi"(1978) -
poetessi peenutsevat ja ilutsevat armastusluulet, kasutades teravaid isiklikke väljendeid. Välja astusid August Gailit ja Henrik Visnapuu ning seejärel tulid ühingusse tagasi Under ja Adson. Nii jäi rühma neli liiget - Under, Semper, Tuglas ja Adson. Järgnes ühingu taastamine. Siuru kui ühing, koguteoste väljaandja ja kirjastus läks hingusele 1919.a. Mitmed siurulased olid endised noor-eestlased, loomingus lüürika, novellistika ja esseistika. Isikuvabaduse ja minakesksus. Luulekogudest olid silmapaistvamad Marie underi „Sonetid“ ja Henrik Visnapuu „Amores“. „Tarapita“- Tuglase ja Semperi eestvõtmisel. Tarapita oli kirjanduslik rühmitus, mis tegutses aastatel 1921–1922; anti välja 7 numbrit samanimelist ajakirja. Tegemist oli eelkõige kirjanduspoliitilise rühmitusega, mis teadvustas kultuuri kehva olukorda ning võitles kirjanduse ja kultuuri parema koha eest uues ühiskonnas. Erinevalt Noor-Eestist ja Siurust
selleks on peetud esteetilist naudingut, meelelahutust jm. a. jaguneb: i. eepika ii. lüürika iii. dramaatika b. väljamõeldis, millel ei pea olema tõe väärtust 2. esseistika arutlev, mõtisklev, loogilist argumenteeritust kasutav kirjandusharu. Essee eesmärgiks on autori vaadete avaldamine 3. memuaristika autori mälestused või meenutused oma elust, sündmustest jm. Eesmärk: neid säilitada ja edasi anda 4. kroonikakirjandus kirjanduse liik, kuhu pidevalt lisatakse
torme ja püüavad portugallasi nende kuulsusrikkal teekonnal takistada. Kujutab avastusretke kui portugali rahva kollektiivset üritust. Spenser: üritus eepost luua poeemis „Haldjate kuninganna“ jäi lõpetamata. Tahtis kirjutada 12 rüütliga 12 laulu, valmis vaid 6. Spenseri stroof. Ercilla: tegi kaasa hispaanlaste vallutusekspeditsiooni Tšiilisse. Elas kaasa indiaanlaste võitlusele. Võtab eeposes omaks võidetute e Ameerika põliselanike vaatepunkti. 11.Renessansi humanistlik esseistika, publitsistika, satiir (XVI saj.): Erasmus Rotterdamist (Narruse kiitus), Thomas More (Utoopia), Michel de Montaigne (Esseed, Esseid), MKL, RA. Erasmus: tollase aja Euroopa kuulsaim humanist, oli saanud tuntuks katoliku kiriku rikutuse ja ülemääraste rituaalide julge kriitikuna. Nagu suurem osa humaniste, kirjutas peamiselt ladina keeles. Kristlik humanist. Suur vaimne autoriteet, Karl V nimetas ta oma nõuandjaks, oli kirjavahetuses paavstidega
mõjub maagiliselt ja ülendavalt, mida ei saa lugeda imetlusvärina ja tänutundeta. 11 LOOMING Suur osa Uku Masingu loomingust jäi nõukogude okupatsiooni ajal käsikirja, kuid levis laialdaselt omakirjastuslikul teel. Seetõttu ei pruugi alljärgnevatel ilmumisaastatel olla seost kirjutamise ajaga. Teaduslikud teosed ja esseistika · 1977 "Lisandeid XVII sajandi kirikuloole: Georg Müller", Keel ja Kirjandus, 1977, nr1, lk27-36. · 1993 "Vaatlusi maailmale teoloogi seisukohalt" · 1995 "Budismist" · "Usundiloo mõttest" · 1995 "Pessimismi põhjendus" · 1995, 1998 "Eesti usund" · "Keelest ja meelest" · 1998 "Meil on lootust" · 1996 "Mälestusi taimedest" · 1999 "Eesti vanema kirjakeele lood" · 2000 "Üldine usundilugu" · 2002 "1343
See on alati kirjutatud mingitest eeldustest lähtuvalt. 16.Kuidas saab tekste (kirjandust) liigitada? 1. Taseme põhjal: Kõrge - keskmine - madal kirjandus. See puudutab kirjanduse zanre ja vorme, funktsioone, stiili, keelekasutust jpm. Kirjanduse tase või väärtuslikkus on hinnangu küsimus, mis on erinevatel ajastutel ja erinevates kultuurides erinev. 2. Funktsiooni põhjal: Belletristika (ilukirjandus) Traditsiooniliselt jaguneb ilukirjandus eepikaks, lüürikaks, draamakirjanduseks. Esseistika, Teaduskirjandus, Aimekirjandus, Õppekirjandus, Ajakirjandus, õigusalane kirjandus. 17.Mis on poeetika, milliseid poeetika liike Te tunnete. Tooge näiteid. Poeetika on õpetus luulekunstist (selle vormidest, seaduspärasusest, olemusest ja mõjust). On normatiivne ehk reegleid ette kirjutav poeetika ning deskriptiivne poeetika, mis kirjeldab olemasolevat ning tuletab sellest seaduspärasusi. On veel immanentne (sisemuses olev/sisule keskenduv) poeetika. 18.Iseloomustage Aristotelese poeetikat
Sissejuhatavalt Keskaja maailmas näitas viljakas maa jumala õnnistust, sp hinnati võõraste maade maa viljakust ja sp on need maa-alad kristlastele olulised ja sobivad. Etnotsentrism- otsuste allikaks on oma rahva maailmapilt. Antropogeograafilisus ühel või teisel maal elava iseloom sõltub pinnasest ja geograafiast. Vastand metsik (naeruvääristatakse) tsiviliseeritud (idealiseeritakse) Mida aeg edasi seda enam muutub võõras ja arusaamatu poliitiliseks sõnumiks/tähenduseks (eesmärk näidata, et üks rahvas on nõrk, vaene, madal) need rahvad vajavad abi ja järele aitamist eelduste loomine kolonialiseerimiseks ja vallutamiseks, selle õigustamine. Võrdlus õilsate ja kaduvate indiaanihõimudega (pärit 19. Saj). Borealism Põhjamaade eksotiseerimine (liigne idealiseeritus, mis teeb ebausutavaks). Eesti: algab kirikukirjandusest (pastorite praktilises töös kasut tekstid). Wanradt Koelli katekismus 1535, Piibel 1739. -Eesti kirjakeel ja k...
○ tegevus Mustamäel 1970ndatel; ○ tegelased: ■ restoranišveitser Theo, kirjutab raamatut “Mees ja naine”; ■ luuletaja Eeri; ■ juuksur August Kask; ■ arhitekt Maurer; ■ telefonist Laura; ■ Peeter, Laura poeg. ○ ● “Doonori meelespea” (1990); ● Näidendid; ● Filmistsenaariumid; ● Esseistika. Mats Traat: ● Romaan "Tants aurukatla ümber" (1971) kasvas välja filmistsenaariumist; ○ põhiteemaks on eesti talupoja ja küla käekäik XX sajandil; ○ teos on tihe ja kompaktne; ○ kõigi viie peatüki ehk "tantsu" tegevusajaks on valitud üksainus sügisene rehepeksupäev, nimelt aastatest 1914,1929,1943,1949,1957.
Eesti kirjandusuurimise võime jagada lihtsuse mõttes nelja ajajärku. Esimese ajajärgu algus läheb kaugesse minevikku, alates juba Rootsi- aegse Tallinna gümnaasiumi ja Tartu ülikooli retoorikaprofessoritega. Selle esimene alaperiood on filologismi ja teine pigem romantismi aeg. 20. sajand algab eesti kirjandusuurimises positivistliku biografismi ja vooluloolise võrdleva kirjandusuurimise tulemisega. Selle perioodi esimene oluline liin on eeskätt varasest Tuglasest lähtuv esseistika. Seda jätkab suur osa uurijaid, eeskätt kirjanikke, läbi 20. sajandi, lisades sinna vähemal või rohkemal määral rahvuslikku identiteeti hoidvat ja rahvuslikku narratiivi loovat romantismi. Teine liin on Gustav Suitsust lähtuv rangelt positivistlik- komparativistlik allikakriitika, mis otsib nõrkemiseni elu- ja loominguloolisi fakte, keskendub mõjude, eeskujude ja laenude otsimisele ja teeb minimaalselt üldistusi. 1920
sajandi eesti kriitilise realismi kõige silmapaistvamaid esindajaid. Üks väheseid kirjanikke kelle teoseid on tõlgitud ka teistesse keeltesse ja kelle loomingut on ka teiste maade kirjanikud uurinud. Samas ei piirdunud Tammsaare temaatikas Eesti maaeluga, vaid käsitles ka ajaloolisi ja fantaasiaküllaseid teemasid. Lisaks romaanidele on Tammsaare avaldanud miniatuure, kunstmuinasjutte, artikleid ja esseid ning tõlkinud hulgaliselt nii ilukirjandust kui publitsistikat. Tammsaare romaanid, esseistika ja lühem proosa vapustavad tänapäevagi lugejat oma sügava elutunnetusega. Stiil: omased pikad laused, romaanides katkestab tegevust tegelaste pikad mõtisklused ja monoloogid, kirjeldab inimeste tegevust, käitumist, hingeelu, jutustamislaad rahulik. Stiil lüüriline, jutustav humoristlik, satiiriline. Temast alates läksid moodi pikad romaanid. Suur filosoof Eesti kirjanduses, mõtestab elu lähtudes Eesti oludest.
Juba ühes oma kuulsaimas essees "Mis on luule?"(Looming 1975, nr 12) väidab ta luule olevat argikeele kohal kõrguva metakeele, mis aga ei toimi argikeele vastandusena, vaid omamoodi süvendajana. Mõlemad, nii argikeel kui luulekeel, on tõelusega elavas kontaktis, mida Kaplinski meelest ei suuda aga "metafoor metafoori pärast" luuletamine.Siin näibki olevat sobiv koht iseloomustada Kaplinski loojanatuuri mitte siis ainult luule, vaid ka proosa, draama ja esseistika primum mobile't. Selleks on kaemus selle sõna kõige sügavamas tähenduses, elu vahetu tajumine. Elu ja tõde ühinevad ja avanevad paradoksis, mõnikord lausa absurdis. Ning kokkupuude elutõega on selle paradoksaalsuse avastamine, mis võib olla koguni traumaatiline. Põhiküsimus on selles, "kuidas paradokse vältimata nendega hakkama saada" (J. Kaplinski, "Usk on uskmatus", Tallinn, Vagabund,
Russell on üks analüütilise filosoofia, mis oli 20. sajandi keskne filosoofia, rajajatest. Russell, Whitehead ja enne neid Gottlob Frege esindasid nn. loogilist positivismi; nad uskusid, et kogu matemaatika on taandatav loogikale. Analüütiline filosoofia -- filosoofilistes arutlustes on peamisteks vahenditeks matemaatiline ja matemaatilis-loogiline analüüs. Russell arvas, et filosoofia peab rajanema matemaatilistel tõestustel. On saanud Nobeli kirjanduspreemia oma esseistika eest. LUDWIG WITTGENSTEIN (18891951) Alustas oma filosoofilist tegevust Austrias. Põhiteos on "Loogilis-filosoofiline traktaat", mis lõpeb sõnadega "Millest pole midagi ütelda, sellest peab vait olema". Lingvistilise filosoofia rajaja. Lingvistika -- keele teadus. Lingvistiline filosoofia -- keel sisaldab erinevaid filosoofiaid. Kui uurida grammatilisi struktuure, võib leida erinevaid tõdesid. Inimene on selline nagu ta räägib
kutsusid temas esile sügavad sisemised kriisid ja muudatused, mille tulemus viimaks avaldus tema suurepärases ja erilises loomingus. Abiellumisega seoses kolis Tammsaare 1919. aastal jälle Tallinnasse. Kirjaniku esimene korter asus Õuna tänaval, peale seda elas ta Toom-Kuninga tänaval ning pere (abikaasa Käthe ja nende kaks last, tütar Riita ja poeg Eerik) viimaseks elukohaks sai Koidula 12A maja Kadriorus. Tammsaare romaanid, esseistika ja lühem proosa vapustavad tänapäevagi lugejat oma sügava elutunnetusega. Tammsaare on ennast lugejate südamesse kirjutanud omapärase keelekasutuse, paradokse täis mõttekäikude ning ebatavaliste tegelaskujudega, kes elavad korraga nii omas ajas kui ka igavikus, olles erilised ja köitvad iga ajastu lugejate jaoks. Tema tõlketöid avaldatakse tänapäevalgi, näiteks E.T.Lawrenci "Seitse tarkusesammast", Oscar Wilde'i või Dostojevskit. Tammsaare suri südamerabandusse 62 aastaselt, 1
Neid läbib põhiidee, sündmuste olemuslikke seoseid ega põhjusi ei selgitata, ka inimesekujutusse ei süveneta. Esinevad proosa- ja värsivormis. Tuntuim eesti kroonika on Läti Henriku Liivimaa kroonika. Ajalooaineline ilukirjandus tugineb kroonikais talletatud faktidele ja kirjeldustele, kasutab ka nende vormivõtteid (stiil, leksika) MARGINAAL märkus raamatu või käsikirja valgel äärel, ääremärkus; kirjandusliku zanrina esseistika väikevorm, lüürilise, mõtiskleva, arutleva iseloomuga lühikirjutis, mõttekild või kommentaar kirjanduslikel, filosoofilistel, moraaliõpetuslikel jm teemadel. Eesti kirjanikest tuntuim autor F.Tuglas. NOVELL vanemas tähenduses uudisjutt; lühike proosajutustus ühe süzeeliini ja ühe teema või konflikti ümber keskendatud väheste tegelastega. Juba Vana-Kreekas jutustati novellilaadseid lugusid, nt lood Arionist ja Polykratese sõrmusest. Zanri rajas Giovanni
7) Üleminek keskajalt renessansile. Dante Alighieri (Jumalik komöödia tõlkimisel, seni olemas vaid katkendid õpikutes) ja Chaucer (Canterbury lood värssnovellid, ei ole terviklik teos, ei jõudnud lõpetada.) 8) Uusaegse lüürika ja proosa algus. Petrarca ja Boccaccio (Dekameron (semperi tõlge), Secretum) 9) Renessansi lüüriline luule (15. 16. sajand) (Shakespeare'i Sonetid.) 10) Renessansi eepiline luule. (15.-16. saj) 11) Renessansi humanistlik esseistika, publitsistika, satiir (Erasmus Narruse kiitus, More Utoopia, Montaigne Esseid) 12) Renessansi romaan ja novell (15.-16. saj). (Rabelais Gargantua, Pantagruel; Tormese Lazarillo elukäik, Cervantes Don Quijote, Koerte kõnelus) 13) Renessansi draama ja teater (15.- 16. saj) (Marlowe' Tragöödiad (Doktor Faustuse traagiline lugu), Shakespeare'i komöödiad (Georg Meri tõlked enamuses). Ajaloodraamad ja tragöödiad, Lope de Vega Sevilla täht, ka valimik
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
