Maailmakirjanduse kordamisküsimused (2)

Q: Kuidas muutuvad renessansi perioodil aja ja ruumi käistlused võrreldes keskajaga?

Vastus leiad õppematerjalist: Maailmakirjanduse kordamisküsimused

Q: Mida tähendas vastandus antiik" vs modernne"?

Vastus leiad õppematerjalist: Maailmakirjanduse kordamisküsimused

Q: Millistes ajaloolistes ning geograafilistes piirides?

Vastus leiad õppematerjalist: Maailmakirjanduse kordamisküsimused

Q: Miks tähtsustati Antiiki?

Vastus leiad õppematerjalist: Maailmakirjanduse kordamisküsimused

Q: Mis on postkoloniaalne kirjandus?

Vastus leiad õppematerjalist: Maailmakirjanduse kordamisküsimused

Q: Millal see mõiste kasutusele tuli?

Vastus leiad õppematerjalist: Maailmakirjanduse kordamisküsimused

Q: Mida mõistetakse Lähis-Ida kirjanduse all?

Vastus leiad õppematerjalist: Maailmakirjanduse kordamisküsimused

Q: Milliseid tekste lõid turgi rahvad ja millest see tingitud oli?

Vastus leiad õppematerjalist: Maailmakirjanduse kordamisküsimused

Q: Mis on Vana-India mõistes kirjandus sanskr kavya?

Vastus leiad õppematerjalist: Maailmakirjanduse kordamisküsimused

Q: Mis on waka Kuidas jaapani luuletraditsioon erineb lääne omast?

Vastus leiad õppematerjalist: Maailmakirjanduse kordamisküsimused

Tallinna Ülikool - Kirjandus - Maailmakirjanduse lühiülevaade

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Kuidas muutuvad renessansi perioodil aja ja ruumi käistlused võrreldes keskajaga?
Mida tähendas vastandus antiik" vs modernne"?
Millistes ajaloolistes ning geograafilistes piirides?
Miks tähtsustati Antiiki?
Mis on postkoloniaalne kirjandus?
Millal see mõiste kasutusele tuli?
Mida mõistetakse Lähis-Ida kirjanduse all?
Milliseid tekste lõid turgi rahvad ja millest see tingitud oli?
Mis on Vana-India mõistes kirjandus sanskr kavya?
Mis on waka Kuidas jaapani luuletraditsioon erineb lääne omast?

Maailmakirjanduse kordamisküsimused

Antiikkirjanduse põhiperioodid ja mis neid iseloomustab. Kuidas on antiikkirjandus erinevatel aegadel mõjutanud hilisemat Euroopa kirjandust?
a) arhailine ajajärk – 4 saj ekr – eepika ja lüürika
b) klassikaline periood e atika – 5-4 saj ekr – draama . Domineeris atika dialekt ning kirjanduslikuks pealinnnaks oli Ateena

hellenismi ajajärk – 4-1 saj ekr – komöödia. Sai alguse Aleksander Suure vallutusretkedega ja mida iseloomustab kreeklastele tollal tuntud oikumeeni helleniseerumine e. kreekastumine, kreeka keele ja kultuuri laialdane levik eelkõige ida suunas
d) rooma impeeriumi periood – 1 saj ekr-6saj pkr – proosa ja retoorikaõpetus
Rooma kirjanduse kaudu on antiikkirjandus mõjutanud hilisemat Euroopa kirjandust
ja selle kaudu ka kogu maailmakirjanduse arengut. Siin mängib rolli just keeleline
aspekt, sest Euroopa ühiskeeleks sai pikaks ajaks roomas valitsnud ladina keel.
Antiikkirjandus on paljude kirjandusžanride looja ( dramaturgia , eeposed, retoorika ). Näiteks renessanssi perioodil lähtuti paljuski kirjanduses antiikkirjanduse olnud humanismist ja inimese esikohale seadmisest. Klassitsismiperioodid seati jälle kirjanduses eeskujuks antiikdraama kindlaid reegleid ja struktuuri.
Keskaegsed autorid austasid tihti antiikkirjanikke ja kirikuisasid ning kaldusid pigem kuuldud ja loetud lugusid ümber jutustama ja ilustama kui uusi lugusid leiutama . Renessansikultuur tajus end antiikkultuuri taassünnina, mis ei tähenda siiski, et renessansiaja inimmõtte areng piirdunuks ainult vana meeldetuletamisega. Klassitsism pidas iluideaaliks vanakreeka ja rooma parimaid kunstiteoseid . Taotleti mõistuspärasust, selgust, vormikooskõla, žanri- ja stiilipuhtust. Tippteosed kuuluvad näitekirjandusse – komöödiatesse ja tragöödiatesse. Eelistatatuna kasutada neis ainult mütoloogia ja vanema ajaloo ainestikku.
2. Kangelaslaul, rüütliromaan, allegooriline romaan
12. sajandi keskaegsed kirjandusvormid.
Kangelaslaulude peateemaks oli eepiline jutustus müütiliste kangelaste vägitegudest, mis oli kohati seotud armastusega. Kangelaslaulud olid pikad, eepilised poeemid. Tuntuim kangelaslaul on Rolandi laul.
Rüütliromaane on kirjutatud nii proosas kui ka värssides. Rüütliromaanide tegelasteks on tihti kuningad (näiteks Karl Suur või kuningas Arthur) ja nende kaaskonda kuuluvad rüütlid. Tihti esineb rüütliromaanidesüleloomulikke motiive , mis sarnanevad imemuinasjuttude motiividele. Rüütlikirjandusele on omane armastusteema ja daamikultus, ning rüütlielu ja - vooruste idealiseerimine . Tuntuimad rüütliromaanid on nt Don Quijote , Tristani ja Isolde lugu.
Allegooriline teos, nägemuslik romaan “ Roosi romaan”, traktaat armastusest. Allegoorilise romaani all peetakse silmas nt loomamuinasjutte, mille puhul räägitakse ühtedest sümbolitest, kuid mõeldakse teisi. Nt loomamuinasjuttude all peetakse silmas siiski inimeste omavahelisi suhteid.
Suulisus ja kirjalikkus keskaja kultuuris.
Ilmalik laul oli kaua suuline ja esines peamiselt rahvalauluna on need tihedalt seotud ränd- ja rüütellaulikutega, kes olid keskaja külades ja lossides rõõmutoojaks. Ränd- ja rüütellaulikute elulähedases kunstis põimus muusika sõnakunsti, näitlemise, tantsu, nalja kui ka aeroobika ja tsirkusetrikkidega. Rändlaulikuid nimetati väga erinevate nimedega. Näiteks: huglaarid, žanglöörid, spielmannid jpm. Kirikutegelased kiusasid rändlaulikuid taga, sest nende elurõõmus kunst ei sobinud kokku kristlike ideedega. Rändlaulikute temaatika oli väga lai. Lauldi kõigest. 12. sajandil lõi õitsele rüütlilaulikute kunst, mis esindas ilusa, peene elu kultust. Rüütlilaul e. keskaegne õukondlik luule.
Vormilised otsingud keskaja kirjanduses (eepilise kirjanduse ja rüütliromaanide vorm, luule vormid, proosakirjandus).
Eepika on üks ilukirjanduse kolmest põhiliigist. Esikohal on jutustamine, mis on seotud arutluste, kirjelduste ja dialoogidega. Käsitlusviis on tavaliselt rahulik ja üksikasjalik, jutustatakse juba toimunut . Autori suhtumine avaldub enamasti kaudselt , vahel sekkub ta ise sündmustikku või on tegelaseks. Eepika suurvormid on eepos ja romaan, väikevormid on jutustus, novell , lühijutt, valm, anekdoot jt.
Rüütliromaanis oli põhiliseks teemaks armastus. Keskajal olid rüütliromaanid põhiliselt värsivormis, aga 15-16. sajandil hakkasid ilmuma esimesed proosaromaanid.
Keskaegne luule on nt sonett - luulevorm ,keskaegsest itaaliast ,on 14 värsirida.
Keskaegse rahvaluule olulisemad teosed:
• Islandi eeposed: ''Vanem Edda'', ''Noorem Edda''
• Prantsusmaa eepos: ''Rolandi laul'' 11.saj
• Hispaania eepos: ''Laul minu Cidist ''
• Sakslaste eepos: ''Niebelungide laul'' 13 saj
• ''Lugu Igori sõjaretk''
Allegooria mõiste
Allegooria on mõistukõne, mille eesmärk on rääkida kellestki või millestki varjatult, teiste tegelaste või sümbolite kaudu. Tuntuimad allegooriad on näiteks vanasõnad.
Keskaja ühiskonna struktuur ja selle väljendus Rebaseromaanis ja kangelaslaulus.
Kõige populaarsem tegelane kogu keskaja jooksul oli Reinuvader Rebane, keda Eestis tuntakse Kreutzwaldi samalaade jutustuse põhjal. See põhineb Goethe ja teiste kirjanike teostel . Prantsuse linnakirjanduse üks menukamaid teoseid oli loomaeepos“Rebaseromaan”. Tegelasteks on loomad, kes esindavad allegooriliselt inimlikke iseloomujooni (näit lõvi on kuningavõimu sümbol, kanad aga esindavad lihtrahvast, eesel ja oinas on vaimulikud jne. Kõiki tegelasi seob vembumehest Rebane. Tegemist on prantsuse linnakirjanduse suurteosega. Loomaeepos jutustab allegoorilises vormis kavalast rebasest Renart'ist , kelle läbi saavad kannatada kõik teised loomad. Rebane tüssab, röövib, petab , irvitab, vägistab. Loomades (eesel,oinas,hunt,kass,koer,kana,jänes,siga jt) ning nende seiklustes võis lugeja ära tunda feodaalühiskonna seisused ja seisustevahelised suhted.
Keskaegses ühiskonnas oli väga kindel hierarhia. Varakeskajal pandi Euroopas alus seisuslikule korraldusele. Kõik inimesed olid jaotatud kolme seisusesse e inimeste rühma. Tulenevalt seisusest oli neil ühesugune ühiskondlik- juriidiline seisund. Inimeste sotsiaalne roll, õigused ja kohustused tulenesid sellest, millisesse seisusesse ta kuulus. Seisused olid vaimulikud, feodaalid ja talupojad e lihtrahvas .
Rahvalik koomika fablioos ja farsis.
Fablioo - rahva lõbustamiseks loodud ning sageli sotsiaalse suunitlusega lühike värss-jutustus või naljand argielu sündmustest. Häälestus on elurõõmus,stiil jõuline,keel mahlakas,värvikustlisavad
vanasõnad ja kõnekäänud, kirjutatud on fablioo 8-silbilistes paarikaupa riimuvates
värssides. Fablioo lõpus esitatakse loo moraal .
Farss oli algselt pikema usulise näidendi jämekoomiline vahemäng, kuid arenes 14.sajandil iseseisvaks draamaliigiks. Farss sarnaneb fablioode ja švankidega ning Reinuvader Rebase juttudega. Kujutamisobjektiks on argielu, tegelasteks väljakujunenud tüübid - kelm , kõlvatu munk , šarlatanist arst, truudusetu lobamokk abielunaine, nurgaadvokaat. Etendavad lood sisaldavad ohtralt nii sõna- kui ka situatsioonikoomikat.
Kiriku tähtsus keskaegses vaimuelus (hagiograafia, liturgiline teater)
Hagiograafiad olid ülistavad pühakute elulood, mis olid oma detailide poolest head ajalooallikad. Need olid peamiselt mõeldud lihtrahvale. Kõik pühakud sarnaseid loo poolest – kõik sündisid, jätsid maised kiusatused , tegid imetegusid ja surid märtrisurma, ning nende matustel toimus imesid. Liturgiline teater – pikad piibliteemalised dialoogid , mida hakati esitama suurte kirikupühade, eriti jõulude ja ülestõusmispühade jumalateenistustel. Seega algselt tähendas liturgiline draama käesoleva püha juurde käivaPiiblistseeni etendamist jumalateenistusel. Hiljem muutus liturgiline draama iseseisvaks etenduseks.

Kuidas muutuvad renessansi perioodil aja ja ruumi käistlused võrreldes keskajaga? Naer, narrus, grotesk ja paroodia renessansiaja kirjanduses. Montaigne ja kultuurirelativism. Prospero ja Caliban : vaim ja võim ja selle kuritarvitused.
Renessansi ajaks oli muutunud keskaegne pühakute aeg kaupmeeste ajaks. Hakati homogeensest ühiskonnast mujale liikuma, sümboolusest konkreetsuse poole. Renessanssiajal muutus oluliselt kogu maailmapilt . Aeg muutus konkreetsemaks, lineaarseks. Maailm muutus ilmalikumaks, hakati mõistma, et inimesel on vaid üks elu ning sellega tuleb tegeleda nüüd ja kohe. Aeg muudab kõike. Populaarseks sai „ carpe diem“ motiiv .
Renessansiajal toimus murranguline pööre looduse, loomulikkuse, ratsionaalsete teadmiste ja vabamate inimsuhete poole, tähistades uue aja algust. Inimene kui isiksus vabaneb keskaja kirikudogmade, skolastilise teadmise ja seisuslike normide kammitsatest. Renessansis vallandus täiel määral inimese individuaalsus, leides eriti avara peegelduse kunstiloomes.
Grotesk on kummastav kirjutamisviis, mis põimib ja ühendab ühendamatuid vastandnähtuseid – koomilist ja jubedat, tõelist ja fantastilist, ülevat ja madalat, inimlikku ja mitteinimlikku. Tuintuim grotestkne teos on Dante Alighieri, Jumalik komöödia.
Renessanssi aja kõige silmanähtavam näide narruse kiitusest on Erasmuse "Narruse kiitus", mis heidab kriitikanooli nii kiriku kui ka tema liitlaste poole naerdes välja elukauged slolastika ja dogmad . Naer ja narrus olid viisid, kuidas oma mõtteid vabalt avaldada ilma, et oleks pidanud kartma repressioone. Naer on parem kui nutt .
Montaigne oli prantsuse kirjanik, filosoof ja riigitegelane. Tema tuntus rajaneb eelkõige tema teosel "Essais" mis pani aluse esseekirjandusele. Montaigne ütles, et tõde ja vale on relatiivsed.
Kultuurirelativism: uuritavat maailma tuleb mõista nii, nagu seda näevad vastava ühiskonna liikmed. Kõik kultuurid on erinevad, neid ei saa võrrelda üks-ühele. Renessanssiperioodil hakati mõistma erinevate kultuuride eripärasid. Enesepildi otsing, mida Montagne ühendab eelarvamuste hävitamisega, on vähendatud kultuuri šokikogemusele. Relativismi ülesanne, mida ta päriselt kunagi täies mahus ei saavuta, on antropoloogi eemaldada kindlate kultuuride ahelatest.
"Tormis", mida võib tõlgendada Shakespeare 'i viimase hinge mõistmisele pühendatud traktaadina, jagunes hing kolmeks, renessansi konspetsiooni järgi: vegetatiivseks, tundlikus ja ratsioonaalseks. Erinevaid hinge vorme esindasid teose karakterid - vegetiivset esindab koletis Caliban, tundlikut vaim Ariel ja ratsionaalset peategelane Prospero. Võlur Prospero, kes on 12 aastat olnud ühel saarel kitsikuses 12 aastat, kasutab oma võlujõudu vaenlastega manipuleerimiseks, kas siis et mõnda laeva madalikule joosta , kedagi enda orjusesse võtta või mõnda salaplaani pidada. Lõpustseenis aga valgustatuna murrab Prospero oma võlusaua ja uputab oma võluraamatu, mis vabastab ta võimust ja ka vangistusest saarel.

Valgustus ja klassitsism: Valgustus ja klassitsism: tooge näiteid loengus käsitletud uutest žanritest, kus klassitsismi on kõige selgemini näha.
Tõmmati selge piir “kõrge” ja “madala” vahele kunstis. Kõrge- tragöödia, ood; madal- komöödia, satiir . Kõige selgemini ongi klassitsismi näha tragöödia ja komöödia puhul.
Žanrite stiilivõtteid ei tohtinud segada. Tragöödia pidi puhastama, õilistama, selles ei tohtinud olla midagi labast või “madalat”. Ka “madalas” komöödiažanris õpetati õpetlikkust, s.o moraalset üldistust. Ka tegelased liigitati positiivseteks ja negatiivseteks, koomilise ja traagilise koosesinemist ühes tegelases peeti sobimatuks.
Eriti sügavalt mõjutas kirjandust maailmakuulsa matemaatiku, füüsiku ja filosoofi Rene Descartes ’i ratsionalism, mille järgi kogu inimlikumaailmatunnetuse aluseks on mõistus. Klassitsistid ei kujuta enam inimkaraktereid tervikuna kogu nende keerulisuses, vaid võtavad vaatluse alla üksikud iseloomuomadused. Sellest tuleneb tegelaskujude ühekülgsus ja skemaatilisus. Klassitsistlike tragöödiate peamine konflikt on võitlus mõistuse ja tunnete vahel.
Mida tähendas vastandus „antiik“ vs „modernne“?
Vastandus tähendas vana ja uue vaheldumist. Klassitsismiperioodil viidi läbi palju muutusi ja uuendusi , et tuua maailma innovaatilisust ja uudsust. Kõik vana oli iganenud ja halb, kõik uus aga kaasaegne ja modernne.
Võrrelge suhtumist „antiiki“ kui esteetikanormide ja üldisemate kultuuri-ideaalide allikasse Euroopa renessanssi ja „klassikalise ajastu“ vahel. Kuidas defineeriti „antiiki“— millistes ajaloolistes ning geograafilistes piirides? Miks tähtsustati Antiiki? Kas nendes kahes ajastus otsiti „antiigis“ samu või erinevaid juhtnööre ning eeskujusid ?
Renessanssi suhtumine - Renessansiajal hakati uuesti uurima vahepeal unustusse jäänud antiikaja kunsti, kirjandust, filosoofiat ja igapäevaelu. Renessansikultuur tajus end antiikkultuuri taassünnina, mis ei tähenda siiski, et renessansiaja inimmõtte areng piirdunuks ainult vana meeldetuletamisega. Antiiki defineeriti ideaalina, see oli ajaloos kõrgkultuuriline nähtus ning renessanssiaeg püüdis seda jäljendada. Antiigi definitsioon eograafilistes piirides jäi siiski ainuüksi lõuna ja lääne-euroopa kanti pidama . Antiik tulenes vanakreekast ja - roomast ning üldiselt tegeleski seal kandis.
Klassitsismi suhtumine - klassitsism pidas iluideaaliks vanakreeka ja rooma parimaid kunstiteoseid. Taotleti mõistuspärasust, selgust, vormikooskõla, žanri- ja stiilipuhtust.
Antiiki tähtstustati selle puhtuse ja kõrgsuse pärast.
Nendes kahes ajastus otsiti erinevaid juhtnõõre ja eeskujusid. Renessanss püüdis antiiki jäljendada täilikult aga klassitsism otsis antiigis vaid selle parimaid külgi, mida jäljendada.
Millist efekti otsiti valgustusaegses „reisikirjanduses“, kus võõras külastab Pariisi ( Montesquieu ) või prantslane Inglismaad ( Voltaire )?
Peamiselt otsiti sellisest reisikirjandusest tunnet , et maailm on muutumas vabamaks, demokraatilikumaks ja inimesetele paremaks paigaks, kus neil on võimalik iseennast humanistlikult realiseerida.
Milliste eesmärkide nimel pöörati kultuuridevaheline võrdlus „oma“ ühiskonna vaatlemise poole? Arutlege „oma“ ja „võõra“ suhete üle Valgustusaegses kirjanduses.
Kultuuridevahline võrdlus pöörati oma ühiskonna vaatlemise poole, et oma riiki kritiseerida. Välismaalastesse hakati läbi kirjanduse suhtuma paremini, sest hakati mõistma maailma eripärasusi ja selle mitmekesisust.

Romantilise vaimulaadi ja kirjanduse põhilised tunnused. Romantikute suhe loodusse, kujutlusse ja müüti; utopismi ja konservatiivsuse vahekord romantismis. Rahvaluule, rahvuslus, eksootika , iroonia, võõrandumine ja selle ületamine. Romantismi erinevus klassikalisest ja realistlikust kirjandusest. Romantism saksa, inglise ja Ida-Euroopa kirjanduses.
Romantismi iseloomustab mineviku idealiseerimine, võõrdumus tegelikkusest, individualism , ebatavalised tegelaskujud ja sündmustik. Uus loodustunne, tundeelu esiletõus, huvi tekkimine muinsuse, keskaja, rahvusliku omapära ning rahvaluule vastu. Kuigi romantismi esteetilised ideaalid olid sageli utoopiliseise loomuga, romantikute tegelaskujud tihti kahestunud, sisemiselt traagilised, väljendas see siiski mingisugust huvi rahvahulkade elu vastu ning oli suunatud tulevikku. Näiteks just alates romantismist hakkas laiema üldsuseni jõudma arusaam, et Ameerika, Aafrika ja Aasia loodusrahvaste orjastamine ja koloniseerimine oli jõhker vägivald, mitte aga endastmõistetav ja hädavajalik “metslaste tsiviliseerimine”. Rõhutas fantaasiat ja tundeelamust. Iseloomulikud on mineviku- (või eksootika-) ja loodusihalus ning kangelaskultus. Talle oli iseloomulik esteetiliste kategooriate ja žanride segunemine , fragmentaarsus, grotesk ja iroonia.
Klassistsism oli ratsionaalne , stiilipuhas, konservatiivne , rangete paikapandud reeglitega, plaanipärane.
Realism oli ratsionaalne, ajas ja kohas viibiv, kohati „pealiskaudne“ võrreldes romantismi hingelise sügavusega. Maailm on selline nagu näeme. Igapäevatatoimetustes peitub võlu. Dialoogid.
Romantism on 18.sajandil Saksamaal tekkinud kirjanduse suund. Saksamaal eristatakse vararomantismi ja hilis- ehk kõrgromantismi. NOVALIS, HANS CRISTIAN ANDERSEN .
Inglismaal tõi tööstuslik revolutsioon kaasa muutused ühiskonnas, linnade kiire arengu ning muud sotsiaalsed probleemid. Peamine romantismi esindaja on Byron (1788—1824). Byron on äärmine individualist. Ta laulab vabadusest, kuid sellisest vabadusest, mis ei tunne tõkkeid ja mida ta ei oska kooskõlastada ühiselu nõuetega. Selline vabadus on võimalik kas ainult looduse süles, ürgmetsades, või hirmsates kõrgustes, kuhu ei pääse inimese jalg. Ta leiab väljapääsu ainult pöördumistes mineviku poole, või üksinduses.
Vene romantism – tekkis 19.saj alguses. Sellest olid läbi põimunud klassitsism, sentimentalism ja eelromantism . Vene romantismi keskmes oli romantiline kangelane oma vabadusiha ja tunnete sügavusega. Vene romantismi iseloomustasid erilisus – tavapärasus, suurus – tühisus, mäss – alandlikkus, igavikuline – ajalik, egoism – altruism, usu puudumine – religioossus, kurjus - headus.

Realismi põhilised teemad ehk kujutamisained; realismi peamised žanrid; inimesekäsitus realistlikus romaanis (ühiskondlik-ajalooliste tegurite tähtsus), realistliku romaani teke ja arenemine (tähtsamad autorid, teosed); jutustamis- ja kujutamisviis realistlikus kirjanduses. Realism ja romantism kui kirjandusvoolud ja kui üleajastuline loometüüp.
Realism kirjanduses tähendab nii reaalsusele lähedast kujutusviisi kui ka kirjandusvoolu, milles kirjanduse lähedus tõsielule seatakse omaette eesmärgiks. Realistlik kirjandus kujutab tegelikku elu ja püüab seda teha võimalikult tõepäraselt, väldib tegelikkuse idealiseerimist ja üleloomulikkust. kirjanikud võtsid sihiks loobuda väljamõeldistest ja kujutada oma kaasaegset ümbritsevat tegelikkust . Kirjanikud asusid kriitiliselt uurima sotsiaalset olustikku, et tuua välja selle pahed ning proovida seeläbi inimeste elu paremaks muuta.
Peamised žanrid on romaan, novell, jutustus, aga ka luule ja draama. Inimesi käsitletakse lihtsate ja tavapärastena, nagu inimesed ikka. Puudus inimeste vooruste ülendamine vms. Inimene on naturalistlik ja loomulik olend.
Tuntuimad autorid Flaubert ( Madame Bovary ), Balzac (Inimlik komöödia), Tolstoi (Sõda ja rahu), Tšehhov, Dostojevski .
Jutustamis- ja kirjutamisviis on tavaline ja lihtne, välditakse ülespuhutust ja liigset kunstipära.
Realismi ja romantismi peetakse kõige olulisemateks kirjandusvooludeks juba eeskätt sellepärast, et nad on teineteisele niivõrd vastanduvad. Realism ja romantism käsitlevad ühiskonda ja inimest erinevalt, kuid siiski äärmiselt tõetruult – üks hingeliselt ja õhkavalt ja teine ratsionaalselt ja pigem kalgilt.

Modernism ja postmodernism kui kirjandusvoolud ja kui üleajastulised loometüübid. Modernistide kujutuslaad ja arusaamad kirjanduse ja kirjaniku rollist. Modernism ja modernsus. Postmodernism ja postmodernsus. Mis on postkoloniaalne kirjandus? Millal see mõiste kasutusele tuli? Milliseid ühiseid jooni on erinevate piirkondade postkoloniaalsete teoste kujutuslaadis ja temaatikas?
Modernismi peetakse realismi vastandiks. Modernistlik kunst on impressionistlik, käisitleb subjektiivset psühholoogiat ja rõhutab oma kunstilisust. Modernistlik kunstnik arenedab end pidevalt. Modernistliku ajajärgu alguseks oli idee, et maailm vajab uuendust ja innovatsiooni . Seda iseloomustavad modernistlik elutunne ja teadlik lahkulöömine traditsioonilistest luule- ja värsivormidest. Modernistlik kirjandus vastandub romantismi õhkavale loomule ja püüab ületada realismi üheplaanilisust. Eksperimenteeriti nii vormide kui väljendusviisidega.
Modernism tähendab laiemalt lugeja šokeerimist, tekstide suunamist vähestele valitud
lugejatele või siis üldse mitte lugejatele traditsioonilises mõttes. Lugeja pole autorile oluline ega
esiplaanil .
Postmodernism erineb modernismist sellega, et on vähem elitarismi rõhutav. Postmodernistlikud kirjanikud erinevad modernistlikest selletõttu, et nad ei pea ennast teistest paremaks, vaid tegleevad pigem osalusvaatlejatena kõrvalt. Seda iseloomustab ajaline korrastamatus, ajaloo ja fantaasia segu.
Postkoloniaalne kirjandus kujutab endast koloniaalmaade kirjandust, st India, Aafrika, Austraalia ja Kanada kirjandust. Kirjandus on seal tekkinud varem, kuid alates 1980. aastatest hakati neid maid nimetama postkoloniaalseteks, sest need olid enne koloniseeritud. Selle kirjanduse temaatika ühised jooned on ühiskonnaolude kirjeldamine ja vabaduseihalus.

Mida mõistetakse Lähis-Ida kirjanduse all? Millised on araabia kirjanduse põhiperioodid; tooge välja nende peamised jooned. Millised on pärsia kirjanduse põhiperioodid; tooge välja nende peamised jooned. Mis on iseloomulik sufikirjandusele? Milliseid tekste lõid turgi rahvad ja millest see tingitud oli? Iseloomustage Osmani impeeriumi perioodi kirjandust.
Lähis-ida kirjanduse all mõeldakse kõikide lähisida riikide kirjanudust, nt araabia, pärsia, sufi , turgi jne kirjandust.
Araabia kirjanduse põhiperioodid on islami- eelne ja islami-järgne kirjandus. Islami-eelne kujutas endast rohkelt väga mitmekesist luulet, mis levis suuliselt ja mida esitati viisiga , enamasti muusika saatel. Eriline luulevorm on näiteks gasida.
Islami-järgne periood toob endaga kaasa koraani. Korrani tulek tõi endaga kaasa palju uuendusi ja ka linnastumise. Luulesse tulid uued põhimõtted. Tekkis ka filosoofiline kirjandus.
Sufism on islami müstiline vool, mis on suunatud vahetu isikliku kogemuse kaudu jumaliku tõe ja armastuse otsingutele. Sufi kirjandus on nn tarkuskirjandus, mis räägib seadusekuulekusest, normidest ja nende rituaalsetest tegevustest. Selle kohaselt on terve elu religioon ning maailma taasloomine. Sufistid uskusid, et koraani ei saa mõistusega võtta, vaid peab tunnetama isiklike kogemuste kaudu.
Turgi rahvad olid rändrahvad. Nad lõid suulisel teel liikuvat luulet (rahvaluulet).
Osmani impeeriumi kirjandus hõlmas peamiselt rahvaluulet ja diivaniluulet (eepilisi kiidulaule).
9. Mis on Vana-India mõistes kirjandus (sanskr kavya)? Millised on Vana-India sanskritikeelse kirjanduse põhigrupid?; iseloomustage neid (vedade kirjandus 1500- 500 eKr, tehniline kirjandus 500 eKr - 1500 pKr, budistlik kirjandus 500 eKr - 1000 pKr, eepiline kirjandus 500 eKr - 500 pKr, klassikaline kirjandus 500 - 1500 pKr).
Vana-india mõistes kirjandus on luule. See saab alguse eepikast ning tuleneb emotsioonidest.
Saskritikeelne kirjandus jaguneb viide põhigruppi:

veedade kirjandus – vana india - 1500-500 ekr. Pühakiri, püüab sõnastada maailma olemust ja inimese kohta selles. Esitavad maagilisi loitse
tehniline kirjandus – juriidlised, ajaloolised teosed – 500 ekr – 1500 pkr. Sutra kui tehniline kirjandus, õpetus, kasutusjuhend.
eepika – 500 ekr – 500 pkr. Mahabaratha ja Ramajana. Eepiline luule ja lüürika.
klassikaline kirjandus – 500 ekr -1500 pkr. Klassikalised india muinasjutud . Need on ka kõigi meile tuntud muinasjuttude algupärad.
budistlik kirjandus – 500 ekr – 1500 pkr. vastandub veedadest pärit hindu pärimusele.

10. Konfutsius ja tema „Vesteid ja vestlusi “. Tangi dünastia ja selle luuletajad ( Wang Wei, Li Bo ja Du Fu). Hiina romaani žanri kujunemine Mingi dünastia ajal. Hiina Nobeli kirjanduspreemia laureaadid Gao Xingjian ja Mo Yan.
Konfutsius oli Vana-Hiina poliitik ja filosoof. Kong Fuzi oli rändõpetlane. Tema õpetussõnade kogu „Lunyu“ on koostatud tema õpilaste poolt, ta ise pole sellest ridagi kirjutanud. Nagu Sokrateski, andis ta oma tarkusi edasi vaid suuliselt. Eesti keeles on ilmunud „Vesteid ja vestlusi“, mis koosneb 512 mõttesalmist, dialoogist või arutlusest . Konfutsianism rõhutab ka selliseid inimlikke voorusi nagu ustavus, õiglustunne ja otsekohesus.
Wang Wei - Tangi dünastia aegne luuletaja ja maalikunstnik , kelle luules on palju maalilisust. Peale An Lushani mässu domineerib loodusluule. („mägedes sügisühtul“)
Li Bo - taoist, oli oma ajas uuendusliku stiiliga. nimetatakse teda tihti hiina luuletajate seas kõige märkimisväärsemaks. Säilinud on umbes tuhat talle omistatud luuletust. („Mõtted vaiksel ööl“)
Du Fu – samuti üks silmapaistvamaid hiina luuletajaid . Kirjutas peamiselt enda elust ja lihtsatest hiina inimestest.
11. Mis on waka ? Kuidas jaapani luuletraditsioon erineb lääne omast? Kuidas on kirjasüsteem mõjutanud jaapani kirjanduse arengut? Kuidas erinevad hiina keeles (kanbun) ja jaapani keeles (wabun) kirjutatud tekstid? Millised muutused leidsid kirjanduses aset Kamakura perioodil seoses sõdalasklassi võimuletulekuga?
Waka on klassikaline jaapani luulevorm. Jaapani luule eripära on see, et see on alati lühike ja täpne.
Jaapani kirjasüsteem pärineb Hiinast. Esimesed jaapanist pärinevad kirjutised on kirjutatud hiina tähtedega, kuid jaapani keeles. Hiljem väljaarenenud jaapani silbitähestik tõi kirjandusse ka uue perioodi – klassikalise perioodi, mil jaapani kirjandus oli saavutanud arengus oma maksimumi .
Kamakura periood tõi endaga kaasa murtud kirjanduse – s.t et kirjanduses hakati kujutama häiritustut ja rahulolematust, sõdadest jms.
Kanbun on jaapani kirjakeel , tekst mis põhineb osaliselt klassikalist hiina keelt,seda kasutati Heiani perioodist 20. sajandi keskpaigani. Wabun on jaapani tekst, mis kasutab jaapani keeleõpetust ja peamiselt kun'yomi lugemisviisi.
Aasia ja Lähis-Ida:

TEOSED – autor, maad, ajajärk

India

Rigveda - hümnid ja palved jumalatele, vanim pühakiri 1700–1100 e.Kr
Mahābhārata – india eepos, pärit vana-india veedade kirjandusest, maailma pikim eepos. 4. sajand eKr – 4. sajand pKr
Bhagavadgītā - Bhagavadgîtâ" on India eepose "Mahâbhârata" koostisosa
Śukasaptati - muinasjutud, 12. saj.

Hiina

„Vesteid ja vestlusi“ - konfutsiuse õpilase kirjutatud õpetuste raamat. 500-400 ekr
„Kolmevalitsus“ (autor Luo Guanzhong ) – 14. saj ajalooline romaan, Hiina

Jaapan

"Man'yôshû" – vanim jaapani luulekollektsioon. 700-800 pkr
"Kokinshû" - luuleantoloogia, mis sisaldab tankasid, koostas Ki no Tsarayuki, ilmus 905 a-l
"Genji monogatari" (autor Murasaki Shikibu) – õukonna järjejutt. Aastast 1008, Heiani perioodil kirjutud.

Araabia, pärsia, turgi

„Tuhat ja üks ööd“ - lõuna-aasta muinasjuttude kogumik, mis koostati islami kuldajastul
Koraan – islami püha raamat
„Dede Korkuti raamat“ - Turgi eepos, kirja pandi Osmanite impeeriumis 15. sajandil
„Lindude keel“ (autor Farīd ud-Dīn Attār) - raamjutustus 13. saj

Aasia ja Lähis-Ida AUTORID

India

Kālidāsa - tuntuimad on tema kirjutatud näidendid; kirjutas ka eepilisi poeeme.

Hiina

Konfutsius - Vana-Hiina poliitik ja filosoof. Tema õpetust nimetatakse konfutsianismiks. „vesteid ja vestlusi“
Du Fu - Tangi dünastia aegne luuletaja ja konfutsiaan, kes kirjutas sotsiaalset luulet.
Li Bai (Li Bo) - Tangi dünastia aegne luuletaja ja taoist, oli oma ajas uuendusliku stiiliga
Wang Wei - Tangi dünastia aegne luuletaja ja maalikunstnik, kelle luules on palju maalilisust
Gao Xingjian - 2000. aasta Nobeli kirjanduspreemia laureaat, keda tunnustatakse tema loomingu universaalse kehtivuse, mõru läbinägelikkuse ja keelelise taiplikkuse eest.
Mo Yan - 2012. aasta Nobeli kirjanduspreemia laureaat, keda on iseloomustatud kui kirjanikku, kes maagilist realismi kasutades ühendab muinasjutud, ajaloo ja tänapäeva.

Jaapan

Kakinomoto no Hitomaro - Luuletaja Asuka perioodil, kõige tähtsam Manyoshu luuletaja.
Ariwara no Narihira - Waka luuletaja, „Ise monogatari“ kangelane
Ono no Komachi - Waka naisluuletaja, peetakse ilusa naise sümboliks Jaapanis
Murasaki Shikibu - Naisluuletaja ja romaanikirjanik, Genji lugude autor („Genji monogatari“)
Kenkô - Muromachi ja Kamakura perioodi luuletaja, kirjutas „Tsurezuregusa“, „Jõudeaja võrsed“
Bashô - Edo perioodi kuulsaim luuletaja, kuulsaim haiku tegija

Araabia, pärsia, turgi:

Avicenna (Ibn Sina) - 1037 Hamadan, Iraan, turgi luuletaja
Farid ad-Din Attar - kirjutas raamjutustuse „Lindude keel“
Umar Hajjam - läänes kõige tuntum Pärsia kirjanik, kirjutas rubai`sid
Hafez-e Shiraz – 14. saj, pärsia poeet
Yunus Emre - Türgis sündinud sufiluuletaja

Lähis-Ida MÕISTED

upanisad - valdavalt proosatekstid ja neid seostatakse pärimuslikult ühe või teise veedakoguga
Kāvya - ilutsev, tehislik stiil
veedad – india vanim pühakiri
suutra – tehnilise kirjanduse vorm indias
waka – jaapani lühiluule vorm
haiku – Basho loodud kolmerealine jaapani luulevorm
monogatari - suulise traditsiooniga tihedalt seotud vested või jutud, tihtipeale üleloomulikest asjadest, Jaapan
renga - 14. sajandist pärit jaapani seosvärss, mis tekib mitme inimese koostöös.
ghazal (gazeel) - lüüriline armastusluule, sellest kasvas välja linnaluule ja luule lootusetust armastusest
ruba’i – nelikvärss islami luules
islam – peamiselt araabias valitsev usuvorm
sufism - Islami müstiline vool, mis uskus, et koraani ei saa mõistusega võtta, vaid peab tunnetama isiklike kogemuste kaudu
budism – Indias tekkinud ja seejärel pea kõikjale levinud traditsioon, õpetuste kogum ja kultuur.
konfutsianism – konfutsiuse õpetused
hinduism – Indias tekkinud usund , sisaldab paljusid jumalusi

Lääs:
TEOSED

“Ilias“ - vanakreeka eepos, mille autoriks peetakse traditsiooniliselt pimedat Joonia laulikut Homerost.
“Odüsseia“ - Homerosele omistatav vanakreeka eepos, milles kirjeldatakse Odysseuse eksirännakuid pärast Trooja sõda
“Nibelungide laul” - kangelaseepos , mis pärineb 13. sajandi algusest. Seda peetakse saksa rahvuseeposeks.
“Parzival” - eepos, mille aluspõhjaks on keldi kultuuri põhi, keltide vaimne pärand.
“Jumalik komöödia” - Dante, 14. saj, Itaalia (renessanss)
“ Dekameron ” - Boccatio, Itaalia, 14 saj (renessanss)
“Hamlet” - Shakespeare, Inglismaa, 16 saj (romantism)
“Faust” - Goethe, Saksamaa, 18 saj (klassistism, valgustus)
“Noore Wertheri kannatused“ - Goethe 18. saj kirjutatud kirikuromaan
“ Jevgeni Onegin“ - Venemaa, Puškin, 19 saj (romantism)
“Emma Bovary”- Flaubert, 19 saj, Prantsuse realism
“Inimlik komöödia” - Balzac, Prantsuse 19 saj realism
“Kuritöö ja karistus ” - Dostojevski, vene, 19 saj realism
“Tühermaa” (tõlgitud ka kui “Ahermaa”, autor T.S. Eliot ) – Ameerika, 20 saj modernism

Lääne AUTORID

Homeros – Iliase ja Odüsseia autor, vanakreeka
Aristophanes – kuulsaim vanakreeka Atika ajajärgu komöödiakirjanik
Sappho – vanakreeka luuletajanna ja pedagoog
Sokrates – vanakreeka filosoof, ei kirjutanud ise ühtegi teost, küll aga pani Platon ta teksti kirja
Platon – vanakreeka filosoof, Sokratese õpilane. Peateos „ Politeia “
Aristoteles – vanakreeka filosoof, Platoni õpilane
Dante – itaalia kirjanik, 14 saj, „Jumalik komöödia“
Francesco Petrarca – itaalia kirjanik ja filosoof, 14 saj, „Secretum“
Giovanni Boccaccio – 14 saj, Itaalia, „Dekameron“
Giovanni Pico della Mirandola – 15 saj, itaalia, renessanss
Lodovico Ariosto – itaalia poeet, 16 saj
François Rabelais – "Pantagruel", renessanss, Prantsusmaa
Michel de Montaigne – prantsuse kirjanik, 16 saj, „ Esseed “ (renessanss)
Jean-Jacques Rousseau – 18 saj, prantuse riigiteadlane
Voltaire – 17 saj, Prantsusmaa „Candide“ (peetakse valgustusaegseks kirjanikuks )
William Shakespeare – Inglismaa, 19 saj, „ Torm “
John Milton – Inglise luuletaja, 17 saj, „ Kaotatud paradiis“
Daniel Defoe – inglise kirjanik, 17-18 sajand, „Robinson Crusoe “ (klassitsism)
Erasmus Rotterdamist - „Narruse kiituseks“, 16 saj, renessanss
Gotthold Ephraim Lessing – 18 saj saksa kirjanik, valgustusajastu
Miguel de Cervantes - „Don Quijote“, hispaania, 16 saj (renessanss)
William Blake – inglise luuletaja 18 sajand, „Süütuse laulud“
J.W. Goethe - „Faust“, 18 saj
Novalis – „Aforismsid ja fragmendid “, renessanss, Prantsusmaa
E.T.A. Hoffmann – saksa realist, 19 saj, „Pähtlipureja ja hiirekuningas“
G.G. Byron – inglise romantist , poeet, 19 saj, „Jõudeaja tunnid “
Sándor Petöfi – ungari rahvusluuletaja, 19 sajand
Walter Scott – šoti kirjanik, 19 saj, „ Ivanhoe “
Lev Tolstoi – 19 saj, vene realism „Sõda ja rahu“
Fjodor Dostojevski – 19 saj, vene realism, „Kuritöö ja karistus“
George Eliot – inglise luuletajanna, „Adam Bede“, 19 sajand
Honoré de Balzac – „Isa Goriot “, prantsuse realism, 19 saj
Gustave Flaubert – „Madame Bovary“, prantsuse, 19 saj
Nikolai Gogol – vene luuletaja, romantism
Aleksandr Puškin – 18-19 saj ,vene luuletaja, romantism
Charles Baudelaire – prantuse luuletaja, 19 saj
T.S. Eliot – 19-20 saj, Inglismaa, „Ahermaa“, modernism
Virginia Woolf – 19 saj, Inglismaa, modernism. „Proua Dalloway“
James Joyce – 19 saj, iiri kirjanik, „ Pagulased “, modernism
Bertolt Brecht – 19 saj, saksa, „Kolmekrossiromaan“
Jorge Luis Borges - „Aleph“, postmodernism
Umberto Eco - „Roosi nimi“, Itaalia, postmodernism

Lääne MÕISTED

eepos - uskumusega seotud pärimuslik fantastiline jutustus, mis räägib maailma loomisest ja hävingust, inimesest, jumalatest jne
rüütliromaan – Euroopa keskaja ja uusaja kirjandusžanr.
Moralitee - keskajal allegooriline ja moraliseeriv näidend.
Hagiograafia – pühakute ülistav elulugu
allegooria – kahemõtteline mõistujutt, nt vanasõnad
commedia dell’ arte - 16. sajandil Itaalias tekkinud rahvakomöödia.
Mimesis - nii filosoofia kui kunstiteoorias jäljendus kui asjade omavaheline suhe või suhestumise protsess, mis leiab aset idee ja tegelikkuse, tegelikkuse ja kunstiteose, vms vahel
kummastamine- kirjandusteaduses /kunstis kasutatav termin/võte.Kunstis toimub asja väljatoomine tajumise rutiinist kummastuse ja raskepärase vormi kaudu

.ODT Laadi alla originaalfail 17 lk · .odt · 107 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 17 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2014-06-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti

107 laadimist Kokku alla laetud

2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

neveragain Õppematerjali autor

Tallinna Ülikooli maailmakirjanduse lühiülevaate kordamisküsimused vastustega, 2014

maailmakirjandus tallinna ülikool eksam kordamisküsimused maailmakirjanduse lühiülevaade romantism kunst eepos komöödia klassitsism dünastia draama kirjandus

Sarnased õppematerjalid

odt

Maailmakirjanduse lühiülevaade 2

INDIA AUTORID (teos ja zanr, dateetingut pole vaja) Kautilya - ,,Arthastra" - riigijuhtimise, majanduse ning sõjalise strateegia alane raamat Klidsa "Mlavikgnimitram", "Abhijñnaskuntalam", "Vikramrvasyam"- tuntuimad on tema kirjutatud näidendid; kirjutas ka eepilisi poeeme. Dandin - ,,Daakumracarita" ('kümne printsi seiklused) , ,,Kvydara" (' luulepeegel') kirjutas luuletusi ja proosa-romansse. Bna - ,,Haracarita" ('Hara teod') -India valitseja Hara biograafia Subandhu - Vasavadatta luule, stiil klassikalises sanskriti kirjanduses. Kalhana - ,,Rjatarangi" ('kuningate jõgi') Kasmiiri ajaloo kirjeldused Varahamihira - ,,Pañcasiddhntik" ('teos viiest astronoomilisest kaanonist) - astronoomia-alane teos Vtsyyana - ,,Kamasuutra" - lisaks seksuaalelule käsitleb Kama Suutra India ühiskonna paljusid aspekte, andes Vana-India ühiskonnast detailse pildi ryabhata - ,,ryabhatya" - matemaatika ja astronoomia alane teos TEOSED (autor kui on, zanr ja dateering) Rig

Maailmakirjandus

docx

Maailmakirjanduse lühiülevaade

Maailmakirjanduse lühiülevaade Antiikkirjandus Vana-Kreeka ja Vana-Rooma kirjandus 1000 eKr 500 pKr. Euroopa hilisem kirjandus on tugevalt antiigist mõjutatud, kuna seda nähti ideaali, eeskujuna. Eestit mõjutas antiik kirjanduse osas, eriti Kristjan Jaak Petersoni ja 20. saj alguse luulet. Arhailine periood (8.5. saj eKr): eepika ja lüürika Homeros, Hesiodos, Tyrtaios, Archilochos, Solon, Theognis, Alkaios, Sappho, Simonides, Pindaros Vanim iseseisev kirjandus, kuna ei põhinenud ühelgi varasemal kirjandusel. Suuresti mõjutasid arhailist kirjandust mütoloogia ja folkloor. Kreeka kirjanduse säilimise seisukohalt on oluline Bütsantsi kultuur ning kloostrid. Euroopasse jõudis kreeka kirjandus renessansi ajal suuresti tõlgete kaudu. Kreeka keelt oskasid keskajal vähesed. Olulisemad zanrid olid eepos ja luule. Eeposi kanti algul üle suuliselt (aoidid, rapsoodid). Säilinud eeposed pole pärit 8. ja 7. saj eKr, mil nende autorid elasid need pandi kirja sajandid hilje

Kirjandus

doc

Maailmakirjandus

Antud nimekirjale lisaks vaadake üle ka erinevate kirjanduste perioodid. India: AUTORID (teos ja zanr, dateetingut pole vaja) Kautilya -,,Arthasastra" Manu seaduste peegel, vastand. (ind.kirjanik) Klidsa- india kirjanik, luule ja lavateosed. ,,Kumara sünd" Dandin - india kirjanik ja kirjandusteoreetik; ,,Luulepeegel" sansk. Poeetika käsiraamat; romaanjutustuse vormis romaan ,,Kümne printsi seikslused". Bna Subandhu- Kalhana - india kirjandjuses histolograafia tähtsaim esindaja ,,Kuningate kosk" Varahamihira - Ind.astoloogia suurkuju."Brhatsamhita"-värsivormis. Vtsyyana - inida kirjanik, ,,Kaamasuutra", proosa ryabhata - Ind.astroloogia isa. ,,Aryakhatiya"värssides teaduskirjandus. TEOSED (autor kui on, zanr ja dateering) Rgveda loodud II a tuh. e Kr induse jõekonnas, sanskriti keeles, veedade ( india kirjanduse vanima kirjavara, hinduismi õpetuslik lähtealus) vanim osa. Koosneb muinasindia jumalate pühendatud hümnidest.1028 hümni, 10 raamatut (mandalat), autoritek

Sissejuhatus kirjandusteadusesse

pdf

Kirjandusvoolude arvestustöö

Kirjandusvoolude arvestustöö 1. Ajatabel antiikaeg-postmodernism 2. Antiikaeg 3. Keskaeg 4. Renessanss 5. Valgustus 6. Sentimentalism 7. Romantism 8. Realism; kriitiline realism, maagiline realism 9. Sümbolism 10. Naturalism 11. Futurism 12. Ekspressionism 13. Dadaism, sürrealism 14. Impressionism 15. Modernism 16. Jäämäe meetod, vihjelis -sümbolistlik stiil 17. Postmodernism 18. Tekkimisaeg, iseloomulikud tunnused, autor(id), teos(ed). AJATABEL Kirjandusvool Tekkeaeg Iseloomustus Esindajad Antiikkirjandus 8. saj eKr Sai alguse Homerose eepostest ,,Ilias" ja Homeros, Sophokles, 5 saj pKr ,,Odüsseia". Pani aluse paljudele tänapäeva Euripides, Cicero, kirjanduszanritele. Eepos, tragöödia, Vergilius, Her

Kirjandus

doc

Lühikokkuvõte kirjanduse ajaloost

KIRJANDUSE AJALUGU ANTIIKKIRJANDUS KESKAJAKIRJANDUS RENESSANSIKIRJANDUS Sajand 8.saj. eKr 5.saj. pKr 5.saj. 15.saj. (Lääne- 14. 15. saj. (Itaaliast) (vanakreeka ja vanarooma Euroopas) kirjandus) 476.a.-10.saj. (Varakeskaeg) 11.saj. 15. saj. (Klassikaline keskaeg) Ajastule Vana-Kreeka: mütoloogia, ,,Unustuse ajajärk", usu Usk inimvõimetesse, maalikunsti iseloomulikud jumalad, erinevad laulud levik,. kirikukeskne elu, levik. Sonetid ja novellid. märksõnad. (jambid, hümnaiosed), hariduse levik. Linnade Commedia dell'arte, Piibel. õpetused ja manitsused, kasv. Uued zanrid proosas, Levinud olid rüütliro

Kirjandus

doc

Vana-Kreeka kirjandus

peategelase tundeelu kirjeldamine ja rõhutamine. Tähtsal kohal oli inimeste harimine ja rahuvse edendamine. Sentimentalistlikus romaanis oli põhitunnuseks tunnete oskuslik edasiandmine moraalitseva skeemiga. Valgustusaja draama kangelstaeks tõusid kolmandast seisusest inimesed(keskklass). Püüti süvendada tavalise inimese hingeellu ja saatusesse. Peamiselt tehti komöödiaid ja tragöödiaid. Etendus pidi inimesi juhatama tõe poole, harima ja valgustama. MAAILMAKIRJANDUS Romantistliku luule puhkemisele lõi eelduse valgustus-sentimentaalne luule (Klopstock, Thomson, Young, Gray), sotlase Burnsi rahvalaululik, looming ja Goethe ja Schilleri lüürika "tormi ja tungi" periood. Esimesteks vararomantismi geeniusteks kuulutati 20. sajandi alguses, poeedid William Blake ja Friedrich Hölderlin. Kui need autorid jäid oma kaasajas peaaegu märkamatuks, siis inglise luuletajate niinimetatud "Järvekoolkond" ning saksa romantikute Jena ja Heidelbergi ringi

Kirjandus

docx

Ülevaade Ungari kirjandusest

· enesekesksus, võimuiha: kodanikud ja aadlid sama moodi ühiskonnakriitika Gyula Reviczky · kasulaps isa ei võta oma nimele, pärandit ei ole, vaesus pettumused armastuses (Emma Bakalovich, kuulus ungari näitlejanna Mari Jászai) · huumoriteooria: maailma ei saa muuta, ainus võimalus on kaastunne, andestamine ja huumor · ,,humoristid" ajaloos: Jeesus, Goethe, Buddha, János Arany, Tolstoi suurlinna luuletaja, modernsed teemad, maailmakirjanduse mõju kaastunne vaestega, ühiskonna heidikutega perditaluuletused Géza Gárdonyi (1863-1922) · töötas kaua aega õpetajana, õppis Egeri linna õpetajate seminaris · 1880. aastail töötas Budapestis, Gyris, Szegedis kirjaniku ja ajakirjanikuna · enne kuulsaks saamist kirjutas anonüümsena porno- ja seiklusromaane · ajakirja Jövend Tulevik rajamine koos Sándor Bródyga ja Zoltán Ambrusiga

Kirjandus

doc

Antiikkirjandus

Antiikkirjandus. Kordamine. (Vastamiseks 60 min. Esseevormis. Kolmest teemast valida kaks.) 1) Vana-Kreeka kirjanduse arengujärgud Euroopa vanim kirjandus. Täiesti iseseisev ei tugine teiste kirjanduste kogemusele. Vana-Kreeka kirjandusloo võib jagada 4 põhiliseks ajajärguks: Arhailine (kuni 5. saj algus eKr) Hõlmab varase Kreeka kirjandust sugukondliku korra lagunemise ja orjanduslikule korrale ülemineku perioodi. Sel ajal eristatakse veel 3 perioodi: 1) Kirjanduseelne (,,Homerose-eelne") periood. Suuline looming, folkloor müüdid, muinasjutud, vanasõnad, loitsud jne. Sellest perioodist mitmed laululiigid; esitati riitustel ja muudel töödel. Esitati kooris. Kõige levinum eepiline laul jumalatest ja heerostest. Oli eelduseks suurtele poeemidele. Kultuslaulud jumalatele; värsivormis perekonnalood. 2) Vanimad kirjanduslikud mälestusmärgid (nt Homerose eeposed) Esimesed säilinud eeposed ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" autoriks peetakse pimedat laulikut Homerost. Temaat

Kirjandus

Rohkem sarnaseid