"Biografía de Tirso de Molina". Tirso de Molina es su pseudónimo, el nombre real es Gabriel Téllez. El nació en 1579 y murió en 1648. No estoy seguro de en qué ciudad él nació y murió. En Internet hay muchas divergencias sobre esto. Tirso de Molina fue un célebreo dramaturgo español. También fue poeta, narrador español de Barroco, profesor de Teología y monje. En 1601 ingresó en la Orden de la Merced y después tomó los hábitos en 1601 en el monasterio de San Antolin en Guadalajara. Se ordenó sacerdote en 1606 en Toledo, donde estudió artes y teología y también en Toledo empezó a escribir. Sus comedias y sátiras le habian granjeado problemas con las autoridades religiosas, porque el cultivaba temas religiosos
u 8.saj eK 5.- 14.saj 14.-16.saj 1600-1750 17.-18.saj 4.saj fil´id Dante Donne P.Corneille Aischylos trubaduurid Boccaccio La Fontaine J.Racine Sophokles bardid Petrarca Calderon Moliere Euripides (nimelised Cervantes Tirso de Molina N.Boileau Homeros isikud puudusid) Shakespeare Prantsusmaa Venemaa Inglismaa Inglismaa Saksamaa Prantsusmaa Venemaa Inglismaa Inglismaa Venemaa Prantsusmaa VALGUSTUS SENTIMENTALISM ROMANTISM REALISM NATURALISM
1) Hispaania baroki kirjanik Baltasar Gracian oma raamatus ´´ Vaimuteravus ja loovuse kunst``- hindas vaimuteravat vastandite ja äärmuste seostamist, paradokse ja antiteese. 2) Barokk oli skeptiline ja pessimistlik. Barokk ühendas vastandid. 3) Kirjanduse lemmikkujundid: Elu kui unenägu, teater, laat, vangla 4) hüüd laused :Memento mori!, Carpe diem !, elu on teater. 5) Kirjanikud: Lope De Vega(500 komöödia näidendit),Cervantes(,,Don Cuijote´´), Tirso De Molina(,,Sevilla pilkaja ja kivist külaline´´), Calderon Hispaaniast(Tema looming on opereti sünd) KLASSITSISM 17 saj 1 pool -18. saj Prantsusmaal. Iseloomulikud jooned: Au sisse tõsteti mõistus. Toetuti antiigi esteetikale, väditi juhuslikkust ja segadust. Suur vahe oli kõrgel ja madalal kunstil. Dramaatikas eelistati tragöödia zanri, mis pidi puhastama ja õilistama, ning komöödia zanri, kus hinnati õpetlikkust.
loomulikkuse ja lihtsuse põhimõte. * Oma noorest naisest õilaselt hüljatud Arnolphe ,,Naiste koolis" ei vääri mitte ainult naeru, vaid küllap teenib äta ka kübeme kaastunnet. ,,Tartuffe" * M on pidanud sed mitu korda ümber tegema. * Tartuffe on kaval ja silmakirjalik võrdkuju, kuid Orgon on pereisa, kes kehatab ülimat lihtsameelsust, reaalse elu vajadustega sobimatut, kogu perekonda õnnetusse tõukavat naiivsust. ,,Don Juani" *Tema pärines hisplaanlase Tirso de Molina näidendist, kuid enne M'i oli seda uba õutud mitmes itaalia ja prantsuse lavavariantides teisendada ja täiendada. Nendele toetuski Moliere. . *M kirjutas Don Juani proosas. *Võrreldses Tirso de Molina näidendiga laiendab M oma teoses satiiri osa. *Satiir tabab don Juani suu kaudu ühiskonda. Don Juan on valelik ja silmakiralik, sest nagu ta ise ütleb, ,,Tänapäeval on variseriametil suuri eeliseid", ,,Tark inimene kohaneb oma aja pahedega." Ta teeb nii, nagu ,,teevad teised"
· Barokikirjanduses on teravad kontrastid, dramaatilised situatsioonid, erakordsed kangelased, raskepärane stiil, reegleid ei tunnistata. · Vastandite kunst- ühendab ilu ja inetust, voorust ja pahesid. · Dramaatilised situatsioonid, metafoorne väljendusviis, mängulisus, jõulisus, tundeküllus. · Kirjanikud: 1) Hispaaniast: a. Lope de Vega (1562-1653)- rahvusliku draama looja, kes võitis sümpaatia rahvalike komöödiatega. Kirjutanud komöödiaid, luuletusi, romaane ja novelle. b. Tirso de Molina (1571- 1648)- suure menu osaliseks sai tänu tema näidendi ,,Sevilla pilkaja ja Kivist külaline", kus peategelane võrgutaja, jumalateotaja on Don Juan. Naistevõrgutaja kuju loomiseks sai tõuke hispaania folkloorist. Sama teema hiljem Moliere'i, Puskini, Shaw loomingus. c. Pedro Calderon (1600-1681)- Kirjutanud ~200 näidendit, peaosas ,,elu on unenägu". d. Baltasar Gracian (1601- 1658) · Barokkdraama, so. Hispaania ,,kuldse ajastu" draama. Barokkdraama juhindub Lope de
16) Klassitsism 17.saj, Matkis kõiges antiiki, sel ajal hinnati kergemat sorti luulet, mõistus, selgus, korrapära, ranged reeeglid. Hästi iseloomustab Descartes tsitaat ,,Mõtlen, järelikult olen olemas." Tragöödias ei tohtinud olla labasust. Kirjanikud: Moliere 17) Barokk 17.-18.saj, kujundite peenus, sümbolistlik, allegooriline, vastandid, kontrastid, pessimistlikum kui renessanss. ,,Näiliku" ja ,,tegeliku", ,,keha" ja ,,hinge" vastandamine. Autorid: Lope de Vega, Tirso de Molina, Calderon 18) Sentimentalism 18.saj. Omane liialdused, lopsakas looduse kujutamine, päevikuvorm, enne romantismi. Liiane tundelisus, nutulisus 19) Valgustus 18.saj. kodanluse kujunemise aeg, absolutismi kriis. Teaduse, hariduse ja kultuuri arendamine. Ideaaliks loomulik inimene. Hinnati kõrgelt romaane, teatrit ja draamat. Luule areng aeglustus. Demokraatlike ideede levik. Kirjanikud Rousseau, Swift, Montesquieu, Voltaire, Defoe 20) Romantism 18.saj lõpp kuni 19
17. saj. sai tohutult populaarseks embleemikunst. Embleem on žanr, mis koosneb kolmest osast: 1. Võõrkeelne 2. Joonistus 3. Lühike luuletus 6. Paul Flemingi seos Revaliga. Ta elas aasta Eestis, Revalis ja kirjutas siin armastuslaule. Ta oli peaaegu linnaarst ning armastatud külaline Tallinnas. 7. Barokkdraama suurmeistrite Molina ja Calderoni peateosed ja Calderoni loomingut läbivad jooned. Tirso de Molina: „Sevilla pilkaja ehk kivist külaline“ Pedro Calderón: „Armastus, au ja võim“ „Kindlameelne prints“ „Nähtamatu daam“ „Suur maailmateater“ Loomingut läbivad jooned: Kasutab allegooriat ehk inimeste asemel on ideed: Tagasihoidlikkus, Rikas, Vaene. Maailm on näitelava, kuhu Autor asetab tegelased.
publikut rohkem kui reegleid järgides kirjutatud teosed. Komöödia peab olema alati õpetlik, mitte aind reegleid järgiv. Sellega seotud ka Cervantese põhipretensioon Lopega Lope ei õpeta vaid näitab elu sellisena nagu see on (soodustab nende defektide, kirgede jne levimist). Selles nägi Cervantes Lope edu saladust. Lope võitis ausas jõukatsumises. Võimalus dramaturgil haarata sellist nähtust ja probleemide ringi, polnud kammitsetud. 3) Tirso de Molina elu ja looming. Oli munk. Pikka aega oldi arvamusel et ta on aadli soost, tegelt aga vist lihtsast perest, isa oli teener. Sündis 1579. aastal. 1600. aastal astus kloostrise. On olemas dokument tema kloostrisse võtmise kohta. Mercenaride ordusse astus ehk Jumalaema halastuse orduse, mis asutati ristisõdade aegu. Tirso de Molina on tema pseudonüüm, tema tegelik nimi on Gabriel Tillez. Ümberriietumise mõiste, travestia traditsiooniline võte tolle ajastu teatris. 1604
karakterid, maised nõrkused ja liialdused. Tegelaste tabavad kõned, mis on antud eri stiilides ja toovad esile midagi iseloomulikku tegelase olemusest. Tuntud valmid on ,,Rohutirts ja sipelgas", ,,Hunt ja lambatall", ,,Rebane ja viinamarjad" jne. Iroonia vaheldub leebe huumoriga, millega kirjanik jälgib inimeste nõrkusi ja hädasid. Talle on sügavalt vastumeelne võimude omavoli, silmakirjalikkus ja demagoogia. TIRSO DE MOLINA- (1571-1648) hispaania. Ta kirjutas terve rea näidendeid tõsistel usuteemadel ntks ,,Kahtluse pärast hukka mõistetud", kuid nende kõrval hulganisti ilmalikke mineviku ja kaasajaainelisi teoseid, nagu mõõga ja mantli komöödiaid ntks ,,Vaga Marta". Teosed paistavad silma psühhologiseeritusega, tegelaste mõtte- ja tundevarjundite oskusliku edasiandmisega. Maailmakuulus näidend ,,Sevilla pilkaja ja kivist külaline", milles ta pani aluse don Juani kujule uusaegses kultuuris.
dell'arte mõjutas paljusid kirjanikke. 7. Barrokk kirjanduses- 17. Sajand; vastandatakse ja segatakse tegelikku ja näilist, reaalsust ja illusioone; maailm on näitelava, elu on unenägu, illusioon; inimene on seesmiselt lõhestunud, moraalselt allakäinud; kujundirohkus, allegoorilisus; mängulisus, mitmetähenduslikkus Barokkdraama- Pedro Calderon de La Barca (1600-1681) ,,Elu on unenägu", ,,Suur maailmateater" Tirso de Molina (1571-1648) ,,Surilla pilkaja ja kivist külaline" 8. Klassitsismi eeldused- Lois XIII, kardinal Richelieu- absoluutne monarhia: Prantsuse Akadeemia asutamine(prantsuse keele arendamine); Lois XIV õukonna hiilgeaeg, kaunite kunstide soosimine, muusika, uhked etendused, Versaille's; võim ühelt poolt soosib künsti, teisalt soovib kontrollida; loodusteaduste tormiline areng tekitab usu teaduse
Klassitsism Klassitsism on barokile vastanduv kultuuritüüp. Klassitsism lahutab vastandid. Klassitsism on palju mõistuspärasem ja selgelt piiritletum kultuuritüüp. Klassitsismis olid kindlad vormireeglid, mida täitma pidi. Ka luules hinnati puhtaid riime ja ranget vormi. Klassitsismis on oluline ühtsus. Draamas tehti kõigutamatuks reegliks kolmühtsus: aja-, koha- ja tegevusühtsuse põhimõte, mis pidi tagama võimalikult tõepärase teose. 21. Barokkdraama, Tirso de Molina Barokkdraama Kõige eredamaid barokkdraama näiteid leidub Euroopa kirjanduse kuldse ajastu lõppjärgus, 17. sajandil. Barokkteatris on laval palju liikumist, mida ei ahista ükski piirang. Siin seguneb lõbus tõsisega, pateetika naljaga. Ka teemade poolest säilitab teater oma mitmekesisuse. Barokkdraama laieneb jõuliselt sümboolika ja allegooria poolest. Püüeldakse suurte üldistuste poole. Näitlejad on sisemiselt keerulised, tihti
La Fontaine: klassitsismi hilisem suurkuju Prantsusmaal. Ratsionalism ei köitnud teda, iroonia ja vaimukus. Loomalood, milles loomad kehastavad kõikvõimalikke karaktereid. Ei rõhuta üleliia lõppmoraali, pigem on olukord tähtis. Sügavalt vastumeelne võimude omavoli, demagoogia, silmakirjalikkus. 17.Barokk-draama (XVII saj.): Calderón (Elu on unenägu, Suur maailmateater; valimikus „Hispaania pärand“ komöödiad Nähtamatu daam, Armastusega ei tehta nalja); Tirso de Molina Sevilla pilkaja ja kivist külaline) Usuteema süvenemine draamas. Lava tulvil liikumist, mida ei ahista aja- ega kohapiirangud. Tõsine seguneb lõbusaga. Sümboolika ja allegooria jõuline laienemine. Tirso de Molina: kirjanikunimi. Näidendid tõsisetel usuteemadel, ilmalikud mineviku- ja kaasajaainelised teosed (mõõga ja mantli komöödiad). Psühhologiseeritus, tegelaste mõtte- ja tundevarjundite oskuslik edasiandmine
Dianat matkiv teos. Hispaania draama esiisaks sai Juan del Encina (1468- 1529), kes kirjutas rahvaliku sisuga ekolooge. Antiigi ja itaalia mõjusid tõi hispaania draamasse Bartolome de Torres Naharro. Ajastu suurimaks dramaturgiks sai Lope de Rueda (1510-1565), kes lõi ulatuslikke komöödiaid, ja lühifarsse. Hispaania draama õitsenguaeg oli 17. sajandi esimene pool, millal tegutsesid andekas kirjanikud Lope Felix de Vega Carpio (1562- 1635), Tirso de Molina (1570, 1584- 1648), Juan Ruiz de Alarcon y Mendoza (1581-1639), Pedro Calderon de la Barca (1600-1681). Sellesse ajastusse ulatub ka Cervantese looming, kes viljeles draamat ja proosat. Draama valdkonnas on tema väljapaistvaimaks teoseks 'Numancia' ja ' Kaheksa komöödiat ja kaheksa vaatemängu'. Proosas on tema silmapaistvaimaks teoseks 'Don Quijote', mida on iseloomustatud kui 17. sajandi Hispaania elu entsüklopeediat. 17. sajandi 20
Jutustus ilustatud fantastiliste kujunditega. 1637. Descartes`i ,,Arutlus meetodist`` teaduslik lähenemine filosoofiale. Don Quijote oli hull ja tark samaaegselt. Kultuur on Graciani kontekstis positiivne alge. Viimane episood surematuse saar. Luis Velez de Guevara proosakogumik ,,El diablo cojuelo`` barokikriitiline teos. Gil Vicente autod Juan del Encima ekloogid Lope de Vega vahemängud, entremes Cervantes näidendid, vahemängud. Lope de Vega hispaania rahvuslik draama, Tirso de Molina Ruiz de Alarcon KULDAJASTU Calderon. näidendeid kirjutati riimides. 4 jutustust. 1609. poeemi vormis arutlus ,,El Arte nuevo de Racer Comedias`` hispaania rahvusliku draama põhimõtted. Arvab, et antiigist päris näidenditele poleks publikut. Paljud kirjanikud paistavad silma uudsusega. NB! Kõrge ja madala stiili vahel ei pea olema selget piiri, ehk komöödia ja tragöödia vahel. Hispaania draama on lähedasem moodsa draama põhimõtetele
luule moraalsed alused) luule peab olema selge,loogiline; kinnitas silbilis-rõhulise värsisüst. Paul Fleming(1609-40) 17saj suurim Sks poeet. Opitzi õpil; käis Tln, armus Elsasse; suhtles Eestis kaupmeestega, kõrg- ja keskkihiga. Draama- arenes kiiremini Ing ja Hisp-s. Draama kuldne sajand kestis 16.s keskpaigast 17.s keskpaigani. Hisp rahvusdraama rajaja oli Lope de Vega. Bteater- mitmekesine temaatika, palju liikumist, uhked dekoratsioonid; tekkis ooper ja operett. Tirso de Molena- teosed annavad edasi tegelaste mõtte ja tundevarjundi; kuulsaim näidend "Sevilla pilkaja ja kivist külaline". Pedro Calderón de la Barca- Eur suurim baroki dramaturg; esindab küpset barokki; ülistab inimese sisemist vabadust; sümbolid, allegooria esipl; peateos "Elu on unenägu". Klassitsism- Tekkis barokile vastukaaluks Pr-l; eksisteeris Eur kultuuris 17.& 18s. Luules hinnati puhtaid riime& ranget vormi. DR. Klassits tragöödia- pidi olema ainult värssteos;
Tragöödiates juhib tegelasi inimtahet väärav saatus. Aleksander Suur (1665) Andromache (1667) Britannicus (1669) Iphigeneia Aulises ( 1674) Phaidra (1677) Vormiliselt on näidendid kooskõlas klassitsistlike normidega. Ta toob teatirsse uuenenud vaatepunkti, tegelas ja olukorrad. Ei idealiseeri oma tegelasi. Möllavadkires, elu reaalsed tungid ja tõukejõud. Tegelaste hingeelu kujutamine on peen ja tundlik; tegelaste eneseanalüüs laieneb rohketes monoloogides. Tirso de Moline (1571-1648) Kirjutas näidendeid usuteemadel, oli munk ja vaimulik. ,,Kahtluse pärast hukka mõistetud" (1635) ,,Vaga Marta" (1636) ilmalik, mineviku ja kaasaajaaineline teos. Tema teosed on psühholigiseeritud, tegelaste mõtte- ja tundevarjundid on oskuslikult edasi antud. Tuntuim näidend ,,Sevilla pilkaja ja kivist külaline" (1618-1621, avald 1630) Selles pani ta aluse Don Juani kujule uusaegses kultuuris, ainestik hispaania
Laulu ja tantsu rohke kasutamine. Lihtne lavakujudnus. Rohke muusika kasutamine. Temperamentne näitlemisstiil. Nimekad dramaturgid 16.sajandil olid: J.R de Alarcon y Mendoza. Tirso de Molina. P.Calderon de la Barca. 17.sajandi teise poolde jäi ajajärk, kus hakkas Hispaania teatril langusperiood. Teatri taassünd toimus alles 19.sajandi esimesel poolel. 1849. aastal asustati teater ,,Teatro Espanol." Teatri rajad olid M. Tamanyo y Baus, J. Echgaray y Eizaguirre ja J.Benavente. Madriidis asuvad kuulsamad teatrid on: Teatro Espanol, Teatro Fontalba, Maria Guerrero ja Lara. 4.2 Muusika ja tants
tragöödiad. · Kergemad vormid ainult salongides · Hindas loodust hinnanud kirjanikke, nagu Boccaccio, Rabelais. Osad erootilised jutud keelati ära, mis ta tegi. · Sädelev iroonia, vaimukus ,,Valmid". · Loomajuttudele omane inimolukordade, seltskonnaelu jne maiste nõrkuste esile toomine. · Pooldab kooskõla loodusega 16. Barokk-draama (Calderón Elu on unenägu, Suur maailmateater; Tirso de Molina Sevilla pilkaja ja kivist külaline; ka valimik Hispaania pärand: Calderón Nähtamatu daam, Armastusega ei tehta nalja) Üldist · Euroopa barokkraama ehedamad näited 17. sajandi Hispaaniast. · Lope de Vega printsiibid kehtivad endiselt: Lava tulvil liikumist, tõsine seguneb lõbusaga; temaatika mitmekesisus · Uus nüanss: sümboolika ja allegooria jõuline laienemine. Teadlik püüdlus suurtele üldistustele.
Ben Johnson kirjutas vaimukaid karakterkomöödiaid. Tuntud "Volqone" (1606) silmakirjatsemise väljanaermine. Nähtub kallak karakterkomöödia poole. Mingi tegelaskuju rõhutamine. Moliere jätkab seda suunda 1650ndatel. "Tartuffe", neg tegelane, tema rõhutamine. 17.sajandi II poolel ei tule inglismaalt suuri teoseid Euroopa kirjanduses. Inglise rahvusdraama kõrval (Shakespeare) oli ka Hispaania draama. Hispaania draama Lope de Vega (1562-1635), Tirso de Molina (15, Calderon (1600-1681). Lope de Vega oli hispaania rahvusdraama aluspanija ja oli ka asimeseks suurkujuks. Teatri ehitus on samasugune nagu Inglismaal, samuti ka palju muud. Ajaliselt oli see nähtus Hispaanias pikemalt. Kui Lope de Vega oli Shakespeare'i kaasaegne, siis Calderon on tunduvalt hilisem tuleb siis kui Lope de Vega lõpetab. Tirso de Molinal oli pm ainult üks tuntud teos. õLope de Vega ei olnud tähtis vaid suure kirjanikuna,
triviaalsega näidendis "Ardenne'i armukadeduse maja ja metsad". Renessansi rüütlieeposte ja romaanide kangelaste Rolandi, Ganeloni, Merlini jt. seltskonda ilmub põgusalt ka Hispaania legendaarne vägilane Bernardo del Carpio, kuid taandub samas, tehes ruumi kaunitar Angelica võludele, kes Karl Suure vapratel rüütlitel üksteise järel pea segi ajab. "Õnneliku kupeldaja" juhtmotiiv - usk, mis aitab tõusta sügavaimast patust, kordub küpses barokkdraamas, nii Tirso de Molina näidendeis "Kahtluse pärast hukka mõistetud" kui ka Calderóni "Andumuses ristile". Elu ja löömamehest Lugost saab lõpuks preester ja pühak, kelle hing rändab taevasse. Selle näidendi 2. vaatuses kiidab Cervantes heaks aja ja kohaühtsuse reeglist loobumise. "Kaheksast komöödiast" üks terviklikumaid ja samas rahvuslikumaid on "Pedro de Urdemalas". "Madal" ja "kõrge" Hispaania
) 16) 17. saj luule. (Quevedo Valik luulet (esindab barokset vastandite ühendamist, surmateemaline luule, mis ühendab vastuolusid näiva ja tegelikkuse, kehalise ja hingelise vahel. Suurimaid groteski kirjanikke eur-s pärast Rabelais'd). La Fontaine'i Valmid (Kaalepi ja Krossi tõlked MKL-s), Maailma kirjanduse lugemikus Aspel, John Milton, Paul Fleming, John Donne (teda tõlkinud näiteks PE Rummo) 17) Barokk draama. (Carderon Elu on ülenägu, Suur maailmateater; Tirso de Molina Sevilla pilkaja ja kivist külaline; ka valimik Hispaania pärand: Calderon Nähtamatu daam, Armastusega ei tehta nalja (Don Juani müüt saab siit alguse. Hääldus hispaaniapärane!).) 18) Klassitsistlik draama (Moliere'i näidendid. Tema don Juan on juba prantsuse hääldusega, aga lähtub ikkagi algsest hispaania Tirso de Molina Don Juanist). I Keskaeg Keskaeg on väga pikk periood, alguseks u 5. sajand (lääne-rooma imp lagunemine 5. saj-l)
et ennustus poleks täide läinud, aga kuna kasvas metsikuna, siis läheb ennustus täide. Segismundo ei taha isa tappa ikkagi. Kuningas ütleb, et nüüd on Segismundo võitnud. Astolfol keelatakse Estrellaga abiellumast. Estrellale lubatakse ka vääriline mees leida. Loo lõpus on Segismundo vapper ja arukas mees, kes taevaseid ennustusi täide ei viinud ei tapnud isa ega viinud kuningriiki hukatusse. Tirso de Molina oli munk ja vaimulik. Ta kirjutas näidendeid tõsistel usuteemadel, nagu valikuvabadus ja ettemääratus, ja ilmalikke mineviku- ja kaasajaainelisi teoseid, nagu mõõga ja mandli komöödiad (,,Vaga Marta"). Molina teostes on silmapaistev tegelaste psühhologiseeritus, nende mõtte- ja tundevarjundite oskuslik edasiandmine. Maailmakuulsuse tõi Molinale näidend ,,Sevilla pilkaja ja kivist külaline", milles ta pani aluse don Juani kujule uusaegses kultuuris.
annaabi.ee 
