neid kandvad maod ja lohed hävitavad maailma. Neid alguses juhtis Loki, et anda õpetust ülejäänud jumalatele tema põlgamise eest, kuid asjad läksid kontrolli alt ning ta sai selle käigus ka ise surma. On suur kaos ja häving, kuid siis tuleb ülalt ilmade lõpust tugevaim vaim, kes tasandab ja talitseb segaduse ning ravib maailma. Peale seda sünnib puhastunud maailm ja kõik jumalad taasärkavad. Põhja mütoloogias on palju jumalaid, kuid tähtsaimad Vanem-Eddas on: · Odin aasist jumal, kellel oli mitu nime; pea-, valguse-, tarkuse- ja sõjajumal · Frigg Odini naine; maa ja maa saatuse, armastuse-, viljakuse- ja abielujumalanna · Thor aasist jumal, kellele kuulus imevasar, millel oli kohutav jõud ja põhjustas kõud; piksejumal · Baldr aasist jumal, Nanna mees; looduse täiustamise võrdkuju maa peal · Freyr vaanist jumal; külluse, arenemise ja õitsengu jumal
Eepose maailmapilt Pärimuse järgi oli maailmas kolm taset, mis omakorda jagunesid ilmadeks. Näiteks: Idavöllr- taevane ilm; Midgardr- keskmine ilm; Niflheimr -allilm. Need kõik on ühendatud Yggdrasili juurtega (maailmapuu). Oli ka õndsate koht Valhalla, kuhu valküürid, Odini tütred, viisid langenud kangelasi, kus nad raviti imeväel terveks, et nad saaksid taas lahingusse asuda. Kõige tähtsamad jumalad ,,Vanas Eddas" Odin- aasist jumal, kellel oli mitu nime; pea-, valguse-, tarkuse- ja sõjajumal. Frigg Odini naine, maa ja maa saatuse, armastuse-, viljakuse- ja abielujumalanna. Thor aasist jumal, kellele kuulus imevasar, millel oli kohutav jõud ja põhjustas kõud; piksejumal. Baldr aasist jumal, Nanna mees, looduse täiustamise võrdkuju maa peal. Freyr vaanits jumal; külluse, arenemise ja õitesengu jumal
Skaldikunsti oluliseks osaks olevate kenningite sisuks oli sageli paganlik mütoloogia, mille üksikasju tuli luule mõistmiseks tunda. Snorri Edda oli mõeldud õpperaamatuks noortele skaldidele.Paganlikku mütoloogiasse suhtuti 13. sajandi Islandil kaheti: konsetrvatiivsed kristlased pidasid paremaks paganluse jäänused välja juurida ja mälestuse sellest hävitada. Snorri toetas suunda, mis pidas vana mütoloogiat oluliseks Islandi kultuuri osaks, mida tuleb tunda ja säilitada. Nooremas Eddas käsitleb ta vanu jumalaid kui ammu elanud silmapaistvaid inimesi, keda rahvas hakkas ajapikku jumalatena austama, sest ristiusk oli neile veel tundmatu.Teost nimetatakse ka proosa-Eddaks, kuna suurem osa Noorema Edda tekstist on proosavormis, erinevalt luulevormis Vanemast Eddast. Noorem Edda on säilinud mitmetes käsikirjades, neist seitse tähtsamat pärinevad 14.-17. sajandist. Kui Vanema Edda käsikiri 17. sajandil leiti, oli Snorri Edda Islandil laialt tuntud
peab Kriemhildi ja Siegfriedi oma alamateks. Pärast selgub, et Brünhildi mehe Guntheri asemel on temalt neitsilikuse võtnud "ori" Siegfried. See on naise jaoks talumatu sovang ja ta laseb Guntheri vasallil Tronje Hagenil Siegfriedi tappa. Tronje Hagenist saab eepose teine peakangelane, vastandudes negatiivsena Siegfriedi ideaalile. Dankrat - Ute abikaasa, Guntheri, Gernoti, Giselheri ja Kriemhildi isa. Esineb ainult eeposes; muistendites on Kriemhildi ja kolme kuninga isa nimi Gibich ("Eddas" Gjuki) Dankwart - Aldriani poeg, Hageni noorem vend. Burgundia kuningate marssal (so vooriülem, mitte veel väejuht). On lähedane Giselherile. Langeb Helpfrichi käe läbi. Etzelburg - Etzeli residents, Gran või Ofen Ungaris. Gernot - Burgundia kuningas, Ute ja Dankrati teine poeg, Siegfriedi mõrvamises süütu, langeb Rüdegeri käe läbi. Giselher - Dankrati ja Ute noorim poeg, Burgundia kuningas, Siegfriedi mõrvas süütu, kihlatud Rüdegeri tütrega, langeb Wolfharti käe läb.
seda kohutava katsumuse kaudu, milles mõned müüdiuurijad näevad paralleele Kristuse ristilöömisega. Et ruunide saladust teada saada, elas Odin vabatahtlikult läbi ,,surmaeelse kogemuse", nagu seda tänapäeval nimetatakse, rippudes viikingite kosmose kolme maailma ühendaval suurel saarepuul Yggdrasilil ja lüües endale oda külje sisse. See salapärane juhtum on jüudnud meieni ainult ühe allika ,,Vanemas Eddas" jäädvustatud lugulaulu ,,Havamal" vahendusel. Lugulaulu põhjal jääb mulje, et ruunid on pärit kaugel allpool inimeste ja jumalate maailmu paiknevast surnute kuninganna Heli süngest pärusvaldusest Niflheimist ning et Odin omandas koos kirjaoskusega ka mingisuguse võlukunsti juba sõna ,,ruun" ise tuleneb vanapõhja sõnast run ehk saladus.Ehkki praeguseks ei ole enam järel kuigi palju niidiotsi, näib siiski
skaldid olid mõjukad isikud, hõimude religioossed juhid. Peateemaks oli skaldilauludes ülikute kangelasteod, ajaloolised sündmused, genealoogia. Skaldilaulud pärinevad 9. sajandist. 12. sajandist pärinevad proosasaagas, mis olid mütoloogilised ja ajaloolised. Kõige olulisem Islandi kirjanduses on "Vanem Edda", Islandi eepos, mis koosneb paljudest saagadest, sisaldades muinasskandinaavlaste ja germaanlaste pärimusi. "Vanem Edda" leiti 1643. aastal. "Eddas" on palju kenningeid elik poeetilises vormis sõnalisi peitepilte (nt surnud sõdalane see, kes rahuldab vareste nälga). Mitmete kenningite loetelu on ühes eeposes, mil nimeks "Alviissi lugu". "Edda" ja põhjamaade kirjanduse ning ka kreeka mütoloogia vahele võib tõmmata paralleele, jumalate süsteem on mitmekihiline (Odin, Thor, Loki). Surnute kangelaste teispoolsus elik Valhalla. Maa all elavad kääbused elik alfid, vanimad jumalad on hiiud, kes sõdivad pidevalt aasidega.
Tacitus :"oma esivanemate eeskujul ründasid poolpaljastena, rabutasid peakohal kilpe ja ergutasid end sõjalaudega. Germaanlaste mütoloogiline mälu säilis kõige täiuslikumalt islandi saarel. Islandisse põgeneti norrast kui 9saj tuli kuninga võim. 13. Saj koostas kuulus islandi poeet, õpetlane ja poliitik Snorri Sturluson õpiku poeetide jaoks ja nimedas selle "Eddaks". Kui ta käsikirjad leiti 1643. Aastal need nimetati kronoloogilisel eesmärgil vanemaks ja nooremaks "Eddaks". Vanemas Eddas oli 19 laulu. Edda kuulsam kangelane oloi Sigurd. Te mainiti ka "Niblunide laulus" mille loomis aeg jääb 13 saj algusesse. Need laulud koosnevad 39 peatükkist. Roolandi laul kõige kuulsam prantsuse eepilise kirjandus mälestis. Rändlaululikud esitasid seda sageli viiuli saatel. Noorema edda tekstis on viitet vanemale edale, ja tsitaate sellest mis võimaldavad tunneta hilisema filoloogilise ja varasema, maagilise, maneeri erinevust. Dante Alighieri (1265-1321 sündis Firenzes)
tuli luule mõistmiseks tunda. Snorri Edda oli mõeldud õpperaamatuks noortele skaldidele. Paganlikku mütoloogiasse suhtuti 13. sajandi Islandil kaheti: konsetrvatiivsed kristlased pidasid paremaks paganluse jäänused välja juurida ja mälestuse sellest hävitada. Snorri toetas suunda, mis pidas vana mütoloogiat oluliseks Islandi kultuuri osaks, mida tuleb tunda ja säilitada. Nooremas Eddas käsitleb ta vanu jumalaid kui ammu elanud silmapaistvaid inimesi, keda rahvas hakkas ajapikku jumalatena austama, sest ristiusk oli neile veel tundmatu. Teost nimetatakse ka proosaEddaks, kuna suurem osa Noorema Edda tekstist on proosavormis, erinevalt luulevormis Vanemast Eddast. Noorem Edda on säilinud mitmetes käsikirjades, neist seitse tähtsamat pärinevad 14.17. sajandist. Kui Vanema Edda käsikiri 17. sajandil leiti, oli Snorri Edda Islandil laialt tuntud
Skaldikunsti oluliseks osaks olevate kenningite sisuks oli sageli paganlik mütoloogia, mille üksikasju tuli luule mõistmiseks tunda. Snorri Edda oli mõeldud õpperaamatuks noortele skaldidele. Paganlikku mütoloogiasse suhtuti 13. sajandi Islandil kaheti: konsetrvatiivsed kristlased pidasid paremaks paganluse jäänused välja juurida ja mälestuse sellest hävitada. Snorri toetas suunda, mis pidas vana mütoloogiat oluliseks Islandi kultuuri osaks, mida tuleb tunda ja säilitada. Nooremas Eddas käsitleb ta vanu jumalaid kui ammu elanud silmapaistvaid inimesi, keda rahvas hakkas ajapikku jumalatena austama, sest ristiusk oli neile veel tundmatu. Teost nimetatakse ka proosa-Eddaks, kuna suurem osa Noorema Edda tekstist on proosavormis, erinevalt luulevormis Vanemast Eddast. Noorem Edda on säilinud mitmetes käsikirjades, neist seitse tähtsamat pärinevad 14.-17. sajandist. Kui Vanema Edda käsikiri 17. sajandil leiti, oli Snorri Edda Islandil laialt tuntud
Müütide kangelastel on seega palju puudusi, kuid nende vigadest sünnivad konfliktsed olukorrad, mis moodustavad müütide telje. “Edda” lauludes on ka kõlbelised väärtused, nt Odinit hinnatakse ka tema tarkuse pärast. Hinnatud mõõdukas ja kaine meel, arukus, ettenägelikus ja sõprus. Avadlub ka põhjamaiselt nukker ilukogemus- “Alviissi loos”, kus on näide kenningist (nimisõna asendamine vähemalt kahesõnalise ümberütleva ühendiga, peidetud sõnaline pilt). “Eddas” on ka selliseid laule, kus kesksel kohal ei ole jumalad, vaid inimestest kangelased. Riimi pole. Kõlarikkus ja rütm saavutati tänu rõhkude korrapärasusele. Samal ajal levis ka skaldide luule – elukutselised laulikud, kes kuulusid ülikute ja kuningate kaaskonda ning ülistasid oma luules nende tegusid. Arenenud värsikunst, leiutasid kenningeid. Võisid kokku puutuda trubaduuride luulega. 4.KANGELASLAULUD EHK KANGELASEEPOSED (KANGELASLAUL, ŽONGLÖÖRID, HULGAARID, ŠPIILMANNID)
=Vaprus on iseenda võitmine =Algselt käsikirjaline =Anglo-Saksi tähestikus =Kõige vanem käsikiri on Kopenhaageni kuninglikus raamatukogus -Nimi on Codex Regius 2365 (Kuningate koodeks) -Käsikiri leiti 1643. aastal -Islandi peapiiskop lasi teha koopia, käsikirja kinkis Taani kuningale -Arvatakse, et pärineb 13. sajandist =Laulud on 8.-12. sajandist pärit Kenning ="Vanemas Eddas" palju kasutatud =Pootiline sõnaline peitepilt ="See, kes rahuldab vareste nälga" -Langenud sõjamees ="Kilpide kõlin" -Lahing ="Vaalade tee" -Meri ="Piiskade koppel" -Taevas =Väga palju on neid ,,Alviissi loos" =Eestis on ka kenninguid ,,Haaviku emanda", ,,Pedaku peremees", ,,Kõrve karjapoissi"
koondab eri aegadest pärit laule. Kogumiku laulud on osalt vasturääkivad. ,,Vanem Edda" on proosa vormis luuleõpetus. Arvatavasti kirja pandud 11.12.saj, käsikiri aga 13.saj. Kogumiku mütoloogilised laulud räägivad maailma tekkest. Tegelased: jumalad hiiud ja nendega sõdivad jumalad aasid. Tegevuse keskmes on aaside ning vaanide (ka jumalad) tülid ning leppimised. ,,Vanemas Eddas" on palju müütilisi tegelasi. Sõjakangelaste manala on Valhalla, kus langenud sangareid kostitatakse õlle ning mõduga. Teos peegeldab nii muinasskandinaavia kui ka teiste muinasgermaani rahvaste kujutlusi maailmas, uskumusi ja legende. Halastamatu surmavaen ja kättemaks on muinasgermaani jumalate vahekordades tavaline. Toores sisu (surmavaen, kättemaks) tõestab, et ristiusus rõhutatud kõlbluseideedel pole muinasgermaani müütides erilist kohta
romaani, nt ,,Palveränd". Läti Henrik on oma Kroonikates kirjeldanud võikaid stseene, kus ristirüütlid on langenud võitlusesse paganatega ja juhuslikult võitnud, siis kohtlevad nad neid julmal viisil 1223. Rebisid välja südame ja sõid selle ära. Et saada tugevaks kristlaste vastu. Süda on see paik, kus on juhi võim ja vägi. Eestlased polnud ainsad paganad. Me kuulusime muinas-põhja areaali, kuhu kuulusid ka skandinaavia rahvad. Ka Vanas Eddas on stseen südame küpsetamisest ja pärast sellest pärit vere maitsmist oskas ta äkki lindude keelt. Otsene paralleel Läti Hendriku kroonikas ja ilukirjanduslikus eeposes Vana Edda. Läti Hendrik kirjeldab elu ristirüütlite vaatenurgast, rõõmsal toonil.Tubli töö! Seevastu paganaid kirjeldab stiilis vaata, kui inetu lugu. Läti Hendrik (1188-1259) - tegi kogu ristisõja kaasa ja hiljem pani sündmused kroonikasse. Kirjutatud 1224-1227 sõja lõpufaasis. Oluline keeleajaloolises mõttes
Varasemast kirj loomingust on väärtuslikem ,,Vanem Edda". Maailmaloomise legendid, kirstuse-eelne. Kindlasti lugeda! Oluline teos. Seal ilma riimita värss. Oma kunst ja võtted olid küll olemas. Säilinud müüdistikku ja laule, mis mujal on hävinud. Anglosaksi eepos ,,Beowulf" on varasemaid käsikirju, mis on meieni jõudnud. Kuid tunduvalt mõjutatud ritiusust. Ei ole enam seda ürgset toorust, nagu edda lauludes. Kõige arhailisem just eddas. Varasema keskaja tähtteos. Riimi fenomen tuleb alates ristiusut. Üldine levik alates 9. sajst kuni 11. saj.ni ja hakkab laialt juurduma just romaani rahvaste loomingus. Germaanlased kasutasid varem alliteratsiooni. Romaanlaste mõjul 12. saj hakkab riim levima ja germaanlaste loomingus. Uuem, hiliskeskaja kirjandus algab kangelaslauludest. Savad alguse 11. sajst, aga edasi ka 12. ja 13. saj-l. Vanim prantslaste rolandi laul 11. saj keskelt, hispaanlaste oma 12. saj-st
mis ei ole kindla süzeega ühendatud terviklik eepos, vaid koondab eri aegadest pärit laule. Muuseas, kogumikus sisalduvad laulud on paiguti ka üksteisele vasturääkivad. Arvatavasti kirja pandud 11-12 saj, kuid kogumiku käsikiri pärineb ilmselt 13. sajandist. Kogumiku mütoloogilised laulud räägivad maailma tekkest. Tegelasteks on jumalad hiiud ja nendega sõjajalal olevad jumalad aasid. Tegevuse keskmes on aaside ning vaanide (samuti jumalasugu) tülid ning leppimised. ,,Eddas" on väga palju müütilisi tegelasi. Sõjakangelaste manala on Valhalla, kus langenud sangareid kostitatakse õlle ning mõduga. Teos peegeldab nii muinasskandinaavia aga ka teiste muinasgermaani rahvaste kujutlusi maailmas, uskumusi ja legende. Halastamatu surmavaen ja kättemaks on muinasgermaani jumalate vahekordades tavaline. Iseäralik on asjaolu, et kogumikus pole läbinisti halbu või häid tegelasi. Näiteks
valdjataridest nornidest ja rohketest muudest müütilistest olenditest. Sõjakangelaste manala on Valhalla, kuhu sangareid kannavad jumalikud neitsid valküürid, kes neid seal õlle ja mõnudega kostitavad. - Teos ei peegelda mitte ainult muinasskandinaavia, vaid kõigi muinasgermaani rahvaste kujutlusi maailmast, uskumusi ja legende, mis ilmselt ulatuvad Kristuse-eelsesse aega. - Kenning nimisõna asendamine vähemalt kahesõnalise ümberütleva ühendiga. - "Vanem Eddas" on hulgaliselt ka kangelaslaule, kus kesksel kohal ei ole jumalad, vaid inimestest kangelased. - "Edda"-lauludes puudub riim nagu kogu muistse germaani rahvaste luules. Luule tuli hiljem romaani rahvaste mõjutustel. Kõlarikkus ja rütm saavutati ühelt poolt tänu tõhkude korrapärasusele, teiselt poolt alliteratsioonide abil. "Edda"-lauludega samal ajal või hoopis veidi varemgi levis Islandil skaldide luule. Skaldid olid
alfidest, saatuse valdjataridest nornidest ja rohketest muudest müütilistest olenditest. Sõjakangelaste manala on Valhalla, kuhu sangareid kannavad jumalikud neitsid valküürid, kes neid seal õlle ja mõnudega kostitavad. Teos ei peegelda mitte ainult muinasskandinaavia, vaid kõigi muinasgermaani rahvaste kujutlusi maailmast, uskumusi ja legende, mis ilmselt ulatuvad Kristuse-eelsesse aega. Kenning nimisõna asendamine vähemalt kahesõnalise ümberütleva ühendiga. "Vanem Eddas" on hulgaliselt ka kangelaslaule, kus kesksel kohal ei ole jumalad, vaid inimestest kangelased. "Edda"-lauludes puudub riim nagu kogu muistse germaani rahvaste luules. Luule tuli hiljem romaani rahvaste mõjutustel. Kõlarikkus ja rütm saavutati ühelt poolt tänu tõhkude korrapärasusele, teiselt poolt alliteratsioonide abil. "Edda"-lauludega samal ajal või hoopis veidi varemgi levis Islandil skaldide luule. Skaldid olid
annaabi.ee 
