Liis Kristiin Vaher, 10.B François Villon a) ,,Väikeses testamendis" räägib Villon oma sügavast armastusest ühe daami vastu. Villon kurdab oma õnnetut armastust ning masendavat saatust. Daam nimelt ei tunne Villoni vastu sama ning on tema vastu väga kalk. Villoni sõnade põhjal naudib daam seda ja tundub, et mitte iialgi ei muuda naine enda meelt. Selle suure valu tõttu otsustabki Villon Pariisist lahkuda. Veel mainib Villon enda tekstis Guillame Villoni, kes oli hakkama saanud millegi väga auväärsega. Guillame Villon oli Püha Benedictuse kiriku kanoonik, kes lapsendas Francois, kui tolle isa suri aastal 1439. Umbes samal ajal, kui François Villon pani kirja ,,Väikese testamendi", osales ta aga
uuenduslike vaadetega oma ajast ees olnud kirjamees näha iganenud ajastu vigu. c) Villon kujutab oma luules pordumaja elanikke ja külastajaid, joodikuid, kelme ja röövleid, ehk kõiki neid, keda ta ka enda kuritegeliku tausta tõttu kohtab. Nemad pälvivad üldjoontes autori empaatia, näiteks „Tänuballaadis“ tänabki autor konkreetselt neid inimesi. Hukka mõistetakse korralikke ristiinimesi ja reetureid. See väljendub Villoni sõnakasutuses ja üldmuljes, mis neist inimestest jääb. d) Villoni keeles on teatud seaduspärasused, näiteks iga salmi lõpus kordub sama lause, ballaadi põhiidee ja viimane salm on reeglina lühem, seal on ridade vahele peidetud ka moraal. Autori kirjastiil on väga värvikas, ta kasutab palju epiteete ja laskub kohati väga detailidesse, näiteks teoses „Ballaad kadedaist keeltest“ loob ta väga üksikasjaliku pildi.
1. Kirjuta, kasutades Villoni väljendeid, kuidas peaks Villoni arvates karistama kadedaid keeli. Villoni sõnul tuleks kadedaid keeli keeta booraksis, valges arseentrioksüüdis, tõrvas, sulanud tinas, solgis, rästikuveres ning paljus muus ebameeldivas ning mürgises. Mürgisele keelele tuleb vastata samamoodi. 2. Kuidas tänapäeval suhtutakse kadedusse? Kas ja kuidas seda karistatakse? Tänapäeval on kadedust meie ümber väga palju, see võib teha nii kurja kui olla ka motivaatoriks. Kui inimene tunneb kadedust ning ei suuna seda vihasse vaid
vaba talupoja seiklused Franciois Villon 15. sajandist prantsuse luuletaja, varas, hulgus Madal päritolu, orb Pariisiülikool kunstide magister Suhted kriminaalse maailmaga Oli segatud kaklustesse, röövimistesse. Sattus korduvalt vangi Oli ka surma mõistetud, ent pääses Pagendati Pariisist KIRJUTAS BALLAADE- värssjutustused, Ma prantslane, Pariisi kodanik ja selle üle olen õnnelik. Ent varsti köie kaudu, süld mis pikk. saab teada kael, mis kaalub tagumik. VILLONI LOOMING Luuletused koondas raamatutesse "Väike testament" ja "Suur testament" TEMAATIKA: inimhinge lõhestatus, elu ja surm, kaduvus ja igavik, ilu ja inetus, patt ja usklikkus Vahel tõsine ja pidulik, vahel küüniline ja rõve Surmatantsumotiiv surm kutsub tantsule kõik elavad, tema eest pole kellelgi pääsu, ka mitte neil, kes hiilguses elanud. Iseloomusta Villoni luulet 1. Iseloomusta F. Villoni luulet kui keskaegse linnakirjanduse ilmekat näidet.
“Üksinduse poeetika prantsuse kirjanduses” Kuigi prantsuse luuletaja Francois Villon (u 1431 – u 1465) elas hiljem kui itaalia vararenessansi suurkujud Dante, Boccacio ja Petrarca, oli tema looming renessansi ideest veel puutumata. Hoolimata ümbruse keskaegsusest paistab luule ometi silma oma aja piire ületava individuaalsusega, mis teeb temast moodsa prantsuse luule eelkäija. Villoni poeetilise pärandi moodustavad kaks luuletsüklit:”Värsid” ehk “Väike testament” (1456) ja “Suur testament” (1461). Keskaegse kirjanduse jaoks ei olnud isikuväärtust ega idividuaalsust. Villoni kirjanduses see isiklikkus aga sünnib. Tema roll oma teostes mitte lihtsalt vaataja, vaid tegutseja, tema meenutab tihti iseenda oma teostes. Nimelt „Suures testamendis“ ballaadis, mis oli pöördunud tema sõprade poole, Villon räägib iseendast, oma individuaalsest elusaatusest, aga selle teose kaudu me saame näha tüüpilise inimese eluteed, kes on pärit...
karjus talle mää. Sotii - Lollimäng. Pilgatakse kõrgeid võimukandjaid. Lollimängud kuuluvad ka karnevalipidustuste juurde. "Narri Paavst" - Kirjeldatakse narri paavsti valimist. Sai see, kes suutis teha aknaaugust läbivaadates kõige kohutavama näo. Võidab Quasimodo. Simultaan - Jagunes kolmeks. Kolm tegevuspaika. Seotud piibliga. Taevas, maa ja põrgu. Etendused olid tasuta, elukutselised näitlejad ja asjaarmastajad. Pilet nr 8 1. Fr. Villoni elu ja looming 2. Helsingöri õukond Francois Villon sündis oletatavasti aastal 1431, samal aastal, kui põletati nõiana prantsuse rahvuskangelanna Jeanne d'Arc. Sünninimi oli Villon'il François de Montcorbier, aga kuna teda kasvatas üles vaimulik, kelle nimi oli Villon, võttis luuletaja selle endale kunstnikunimeks. Ta jäi varakult orvuks. Oma andekuse tõttu ja vaimulikust onu abiga suutis madalast päritolust Francois end Pariisis ülikoolis 1449. aastal kunstide
Enamasti kujutatakse teda kangelasena, kes röövib rikastelt ja annab vaestele. ,,Gaudeamus"- Gaudeamus igituri peetakse vanimaks tudengilauluks ,,Roosiromaan"- see on allegoorilise nägemuse vormis värssteos, kus noormees armub roosi ja tahab seda noppida. ,,Rebaseromaan"- see on loomaeepos, mille tegelaseks on rebane Renart. Vagant- rändlaulik keskajal, lõi ja esitas kirikukirjandust parodeerivaid ladinakeelseid laule. 7. Villoni luule temaatika Oma hulguse elu kirjeldamine oma luuletustes. 8. 3 kuulsat itaalia kirjanikku: Dante, Petrarca, Boccaccio (igaühest kõige tähtsama teose pealkiri, sisu ülevaade, teose ülesehitus, naise nimi, kellele looming pühendatud) Dante Alighieri- tähtsaim teos: Jumalik komöödia- nägemus hingerännakutest teispoolses maailmas. Koosneb 3 osast (igas osas on 33 laulu+ teose sissejuhatus): ,,Põrgu", ,,Puhastustuli" ja ,,Paradiis"
26. juulil, nn Bellmani päeval, hoitakse tema mälestust au sees rahvapeoga Stockholmi Haga pargis asuva Bellmani mälestussamba juures. Bellmani luuletused olid koomilis-grotesksed ja kontrastidest rikkad, kutsus üles järgima põhimõtet carpe diem - nautima maiseid rõõme, kuni elupäevi antud. Tema huumorit ja kohati rämedaidki kõrtsistseene varjunas lüüriline melamhoolia, mis teeb tema luule pea niisama mitmepalgeliseks, nagu oli prantsuse hiliskeskaja luuletaja F. Villoni looming. 10. Robert Burnsi loomingus on tunda klassitsismi, sentimentalismi ja valgustuse mõjusid. Püüab tegelikkust kujutada sellisena, nagu see on. Kirjutab palju maa-ainelist luulet. Osutab tähelepanu kõigele elavale. Armastusluule, hingestatud looduslüürika, värsivormis kirjad, eepiline luuleteos ,,Tam O'Shanter" moodustavad tema loomingu paremiku. Tema laulud on muutunud folklooriks. Iseloomustan tema luuletusi: maalähedus 25
ballaad * 8 v str oktaavist
Trubaduurid – armastus nagu midagi müüstiline , kummalise armastuse
kontseptsoon, sesksuaalsed motiivid, keerulised vormid(pikkad sõnad jne)
Luule reeglid, meloodia on tähtsam, kui sõnad,
Stiilid : trobar leu- kerge, arusaamisega pole probleeme, selge stiil/ trobar
plus – ei saa aru, millest räägitakse/ trobar ric – palju metafoore, raske
lugemine
Francois Villoni keskaegsus ja uusaegsus (st kuidas ta oma
teemade, motiivide, tüüpide loomes on keskaegne, tundetoonis aga
uusaegne)
Luuletsüklid – Väike testament ja Suur testament :isikuväärikus, ihalemine
maise elu täiuse järele
Kasutas vargazargooni
Humanistlikud maaimavaaded
Värsid koosnevad 40 oktaavist (8 v stroofist)
Luuletaja kujutab ennast surmaminejana, kes testamendis jätab
päranduse kõikidele
Surmateema ja surmatantsumotiiv
peategelaseks on koomilised tüübid, kelle ahnuse, arguse ja rumaluse üle naerdakse. SHvank on mõjutatud rahvaluule poolt. · Rebaseromaan - loomaeepos, mis kajastab seisusevahelisi suhteid. · Roosiromaan - teos, mille keskmeks on mehe ja naise suhted. · Õpetlikud allegooriad- Inglismaal levinud jutud, mis v'ljendavad rahva püüdlusi ja unistusi. Francois Villoni luule Elulugu I: oli prantsuse luuletaja, varas ja vagabond(rändaja, hulkur). Kuulus Pariisi boheemlaste seltskonda. 1449 sai bakalaureusekraadi, 1452 magistrikraadi. Seotud paljude varguste, kakluste, röövide, kõrtsijoomistega jne. 1455 tappis ühe preestri, oli mõnda aega vangistuses, hiljem pidi Pariisist lahkuma. Elulugu II: kuulus elukutseliste röövlite kokiljaaride kampa. 1462 naasis Pariisi. Vangistati
Madalat päritolu, kuid pääses Pariisi ülikooli Kuulus boheemlaskonda, suhtles kriminaalse „allmaailmaga”. Segas enda kuritegudesse, sattus vangi. Pääses hukkamiest napilt. „Värsid” 1456 koosneb 40 oktaavist(8-värsiline stroof). Villon kujutab end surmaminejana, kes oma testamendis jätab päranduse nii sõpradele kui ka vaenlastele „Suur testament”, seal oli palju Villoni ballaade (3oktaavi, kogu luuletuses 3 riimi) Surmateema- Villoni ajal oli sda ja katk Pilkab maise elu kaduvust, kirjeldab üksikasjalikult mäda ja roisku. Ka nukrad ja lüürilised toonid 8. RENESSANSS PETRARCA Pärineb Firenzest, on soneti looja. Tema ja Dante isa olid mõttekaaslased ja sõbrad. 1302.a. saadeti Petrarca perekond Firenzest välja. Elas Avignonis. Paavstide residents viidi siis Avignoni. Petrarca õppis isa soovil
Francois Villon - Pr. luuletaja, aga mitte renessanssiajastu ideedega. Tema luulet iseloomustab individuaalsus, surmateema ja surmatantsule lähedane meeleolu (surma ees on kõik võrdsed), Teosed: "Värsid" ehk "Väike Testament" - luuletaja kujutab ennast surmaminejana, kes oma "testamendis" pärandab ükshaaval oma asju nii sõpradele kui vaenlastele. Kõik see käib saaja pihta suunatud naljatuste, pilgete, iroonia ja satiiri saatel. "Suur Testament" - Villoni peateos, kus ta samuti humoorikalt ja sarkastiliselt pärandab oma raamatud, surnukeha, hinge jne. RENESSANSI KIRJANDUS (lk. 71) renessanss - (uuestisünd) keskajale järgnev, antiigist ja loodusest tiivustatud vaimuliikumine eelkõige Lääne- Euroopas 14.-16. saj. Algas uusaeg. Inimese kui isiksuse vabanemine keskaegsetest kirikudogmadest, piirangutest ja seisuslikest kammitsatest. R ajal hakkasid tegutsema humanistid,kes algselt olid lihtsalt antiigist huvitatud inimesed
tegelaskuju seda mõelda-öelda jõudis. See annab vaatajale võimaluse lavalist pausi täita oma pisikese narratiiviharuga ning hiljem, kui näidend oma ettekirjutatud teed edasi on läinud, seda võrrelda. Esimene lause, mis ekraanile projitseeritakse, on prantsusekeelne ning tõlkes ,,Kus on (tunane) lumi?". Eelkõige vihjab see ema igatsusele mineviku rohelisema muru järele. Nagu ääremärkuses kirjas, on see refrään Francois Villoni samanimelisest ballaadist, mis on minu jaoks tundmatu, kuid mulle meenus kõigile eestlastele tuntud ,,Kord olid niidud rohelust täis..." Avamonoloogis astub Tom üles erapooletu jutustajana, kuid juba esimeses dialoogis avaldub hoopis kangekaelne poiss, kes oma ema sõna söögikommetest kuulata ei soovi. Ka toidulaud kinnitab Tom'i mustkunstniku vastandumust, kuna laualt puudub nii roog kui ka söögiriistad, näitlejad vaid markeerivad söömist
tegelaskuju seda mõelda-öelda jõudis. See annab vaatajale võimaluse lavalist pausi täita oma pisikese narratiiviharuga ning hiljem, kui näidend oma ettekirjutatud teed edasi on läinud, seda võrrelda. Esimene lause, mis ekraanile projitseeritakse, on prantsusekeelne ning tõlkes „Kus on (tunane) lumi?”. Eelkõige vihjab see ema igatsusele mineviku rohelisema muru järele. Nagu ääremärkuses kirjas, on see refrään Francois Villoni samanimelisest ballaadist, mis on minu jaoks tundmatu, kuid mulle meenus kõigile eestlastele tuntud „Kord olid niidud rohelust täis...” Avamonoloogis astub Tom üles erapooletu jutustajana, kuid juba esimeses dialoogis avaldub hoopis kangekaelne poiss, kes oma ema sõna söögikommetest kuulata ei soovi. Ka toidulaud kinnitab Tom’i mustkunstniku vastandumust, kuna laualt puudub nii roog kui ka söögiriistad, näitlejad vaid markeerivad söömist
tegelaskuju seda mõelda-öelda jõudis. See annab vaatajale võimaluse lavalist pausi täita oma pisikese narratiiviharuga ning hiljem, kui näidend oma ettekirjutatud teed edasi on läinud, seda võrrelda. Esimene lause, mis ekraanile projitseeritakse, on prantsusekeelne ning tõlkes ,,Kus on (tunane) lumi?". Eelkõige vihjab see ema igatsusele mineviku rohelisema muru järele. Nagu ääremärkuses kirjas, on see refrään Francois Villoni samanimelisest ballaadist, mis on minu jaoks tundmatu, kuid mulle meenus kõigile eestlastele tuntud ,,Kord olid niidud rohelust täis..." Avamonoloogis astub Tom üles erapooletu jutustajana, kuid juba esimeses dialoogis avaldub hoopis kangekaelne poiss, kes oma ema sõna söögikommetest kuulata ei soovi. Ka toidulaud kinnitab Tom'i mustkunstniku vastandumust, kuna laualt puudub nii roog kui ka söögiriistad, näitlejad vaid markeerivad söömist
(alamamast vaimulikkonnast pärit rändlaulikud) ladinakeelne luulelooming, mis pilkas kiriku silmakirjalikkust, kutsus üles nautima maiseid rõõme. Vagantide luuletused olid riimis. Kuulsaim kogu ,,Carmina Burana". Francois Villon (15. saj keskpaik) elas hiljem kui itaalia vararenessansi suurkujud, kuid looming oli renessansiideedest puutumata, sest Prantsumaale jõudsid 100-aastase sõja tõttu kultuuri uued suunad hiljem. Sellest hoolimata paistab Villoni luule silma oma ajapiire ületava individuaalsusega. Villoni elukäik oli värvikas. Madalat päritolu mees pääses Pariisi ülikooli, kus lõpetas magistriga. Kuna kuulus tudengitest boheemlaskonda, suhtles kriminaalse allilmaga, sattus korduvalt vangi. Kriminaalregister oli põnev: kaklused, röövid, sattus ka tapmisloosse. Talle mõisteti surmanuhtlus, millest napilt pääses: hukkamise asemel saadeti Pariisist välja.
="Narruse kiitus" - Erasmus Roterdamist =Eestis kilplased, aga palju hiljem -"Kilplaste imevärklikud, väga kentsakad jutud ja teud" Kõige populaarsem oli Reinuvader Rebane =Tekib allegooriline loomalugude kirjutamine =Loomade all mõeldud inimesi Tekivad roosiromaanid, mis on tundelised =Isiksustatud tunded nt. armastus, häbi jms =Sellest tekkis valm Kuulus autor on F. Villon Pilet 8 F. Villoni elu ja looming; Julia ja Ophelia võrdlev iseloomustus 1. F. Villoni elu ja looming 1431 1465 (?) Prantslane Elust pole palju andmeid =Tõenäoliselt sündis 1431 =Madalast soost, aga sai siiski ülikoolihariduse =Suhtles aktiivselt Pariisi allilmaga, oli mitu korda vangis =Mõisteti kaks korda surma, aga see asendati väljasaatmisega 1465 =Pärast väljasaatmist andmed puuduvad Loomingus on individuaalsus Villon on pilklik, sarkastiline
linnaplatsil, ladina keele asemel kasutati rahvuskeelo ning näitlesid vaimulike asemel tavalised linnakodanikud. 14-15 saj muutus draama järjest ilmalikumaks ning muutus rahvalikuks lõbustuseks. Francois Villon (15. saj keskpaik) elas küll hiljem kui itaalia vararenessansi suurkujud, kuid tema looming oli renessansi ideedest puutumata, sest Prantsumaale jõudsid Saja-aastase sõja tõttu kultuuri uued suunad hiljem. Sellest hoolimata paistab Villoni luule silma oma aja piire ületava individuaalsusega. Villoni elukäik oli kahtlemata värvikas. Madalat päritolu mees pääses õppima Pariisi ülikooli, mille lõpetas magistrikraadiga. Kuna ta kuulus tudengitest boheemlaskonda, suhtles ta samal ajal ka kriminaalse 'allilmaga', sattudes korduvalt ka vangi. Tema kriminaalregister oli küllaltki eeskujulik: kaklused, röövimised ning mees sattus ka ühte tapmisloosse
nautimisest) Gaudeamus üliõpilaslaul Francois Villon (u. 1431 u. 1465) Keskaja suurim poeet, moodsa prantsuse luule eelkäija. Villon valis endale hulkurielu, millega kaasnesid kaklused. Vargused, röövimised ja vahi all istumine, kuni ta saadeti Pariisist välja. Ajale iseloomulik parodeerimine ei tunnistanud tabuteemasid. Irvitati kõigi ja kõige üle, ehkki paroodiaist võib leida lüürilisigi noote. Villonist jäi maha kaks luuletsüklit ,,Väike testament" ja ,,Suur testament". Villoni pihtimuslikku luulet iseloomustavad isikuväärikus ning ihalemine maise elu täiuse järele. Tema looming kajastab niihästi ajastu ähmaseid püüdlusi ja kirgi kui ka autori humanistlikku maailmavaadet. Vaimulik kirjandus Vaimulik kirjandus oli Ladina keelne. Oli keskaja kultuuris hoopis avaram tähendus kui hilisemal ajal. Tähtis koht oli vaimulikus kirjavaras pühakute elulugudel ja religioossetel legendidel. Teater ja näitekirjandus
rahvalikuks lõbustuseks. Piibliepisoodidele üles ehitatud näidendeid nimetati müsteeriumideks. Miraaklite teemadeks olid apostlite ja jumalaema imeteod. Kolmas keskaegse draama žanr: moralitee, õpetlik näidend enamasti allegooriliste tegelastega. Koomiline teater: farss (lühinäidendid). Suuri sarnasusi Itaalia renessansi commedia dell’ arte’ga. Francois Villon: prantsuse luuletaja. Sünniaastal põletati Jeanne d’ Arc. Hoolimata ümbruse keskaegsusest paistab Villoni luule silma oma aja piire ületava individuaalsusega, mis teeb temast moodsa prantsuse luule eelkäija. Seotud kaklustesse, röövimistesse. „Väike testament“, „Suur testament“. Ballaadid, surmatantsu motiiv: pihtimuslik luule. Pilkeluule, vaatleb parastavalt irvitades maise elu kaduvust, kasutab rõhutatud kontraste. Elu ülekohtu vastu protestiv, surma ees naerev. Nt „Ballaad poodutest“. 6. Renessansi ajaloolis-kultuuriline taust. Renessansi kirjanduse põhinähtused.
Euroopasse kaa. · Tema luule paistab silma individuaalsusega moodsa prantsuse luule eelkäija. · Madalast klassist, pääses õppima Pariisi ülikooli. Värvikas kriminaalne-boheemlaslik elukäik, pääses üle noatera surmaotsuse täide viimisest vanglas. · 2 luuletsüklit: ,,Värsid" ehk ,,Väike testament" ja ,,Suur testament". Ta kujutab end surmaminejana ja pärandab asju; kõike seda läbi naljatuste ja pilke. · Villoni pihtimuslikku luulet ühendab surmateema ja surmatantsule lähedane meeleolu. Samas mahlakad kontrastid, grotesk, isiklikkus, konreetsus (olmeliste ja anatoomiliste detailide rohkus) · Eneseiroonia + ahastus + nukrad toonid + naljatlevus. · Elu ülekohtu vastu protestiv, mitmetooniline, surma ees naerev ja nuttev. 5. Renessansi ajaloolis-kultuuriline taust. Renessansi kirjanduse põhinähtused.
Mõisteti surma, kuid sai armu. "Värsid e Väike Testament" 1456 40 stantsi, mida ühendab pärandamise motiiv (luuletaja kujutab ennast surmaminejana, kes oma "testamendis" jätab "päranduse" nii sõpradele kui vaenlastele), mis käib naeru, naljatuste ja pilke saatel. Peateosex on "Suur testament" jätkub sama poeetiline võte, hõlmab ka rea muudes vormides luuletusi, millest kuulsaimad on ballaadid. Villoni pihtimuslikku luulet ühendab surma teema ja surmatantsule lähedane meeleolu. Vaatab parastavalt maise elu kaduvust, kasutab rõhutatud kontraste. "Ballaad kadedaist keeltest", "Epitaaf", "Rondoo", "Ballaad mineviku naistest", "Villoni epitaaf"e"Ballaad poodutest" vaatleb elu teispoolsusest Vagi lad.k rändaja. Ülikoolide asutamine. Esimene ülikool asutati 1088 Itaalias Bolognas. 14 saj Pariis ülikool. V d rändasid mööda Euroopat, kultuurihuvilised ja loovad
ja ballaade, msi otseselt sellesse tsüklisse ei kuulu. Tsüklites kaheksast värsireast koosnevad stroofid oktaavid. Üks põhiliin teemas. Testament kuulus ka luule põhiliikide hulka, keegi pärandab kellelegi midagi, aga see on seotud satiiri ja pilkega. Palju kohalikku temal. Seotud igapäevaeluga, siiski põimitud ka mütoloogiliste vihjetega. Nalja kõrval on tal ka traagiline toon. Nende põimumine annab selle, mida varem ei olnud kirjanduses. Kuulsaimad on Villoni ballaadid. Rangete reeglitega, riimiskeem on päris nõudlik ja ei ole lihtsasti saavutatav. See raskendab ka nende edasiandmist. Varaseim surmatantsu kujutamine luules temalt. See motiiv tekkis ja levis laialt 15. saj kultuuris. Selle aluseks on maise ebavõrduse tunnetamine ja protest selle vastu. Surm on see, kes pakub lohutust. Sellest ei pääse keegi. Surm tantsib ka kuningate ja maiste rikkuritega. Sotsiaalne mõõde tugevasti esindatud. Testament on iseendast ka selline
Stantse ühendab päranudumise motiiv. Kirjutatud vanglas, kui ootas oma karistust. ,,Suur Testament" 1462, milles pajatab kord humoorikalt, kord sarkastiliselt, kellele ta pärandab oma surnukeha, kellele raamatud ja kes saab selle au tema hing endale omandada. Teemades on palju vastandamisi: elu ja surm, ilu ja inetus, pattulangemine ja Neitsi Maarja. Kirjutas pärast Meung-sur-Loire'i vanglast pääsemist. Hõlmab ka rida muudes vormides luuletusi, millest kuulsaimad on Villoni ballaadid. Mõsiteti kaks korda röövimiste ja tapmiste eest surma. Alates 1463 puuduvad tema kohta andmed. Vahel luule harras, vahel pilklik. Loomingus iha inimese maise elu täiuse ja vabaduse järele. Tema tuntud nelik, mis on vangis kirjutatud: ,,Ma prantslane, Pariisi kodanik, ja selle üle olen õnnelik, ent varsti köie kaudu süld mis pikk, saab teada kael, mis kaalub tagumik." ,,Ballaad kadedaist keeltest,"
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
