,,Passio" (Johannese passioon), ,,Te Deum", ,,De Profundis", ,,Stabat mater", ,,Magnificant", ,,Berliini missa". Kasutab peamiselt ladina keelt, kuigi on kasutanud ka kiriku slaavi keelt, nt ,, Kanon Pokajanen". Vokaalteos hispaania keeles ,,Como cierva sedienta" ,,Lamentate" kaebelaul. ,,Orient ja Occident" tintinnabuli stiilis, lähttuvad idamaade kultuurist, eriti nende usulisest poolest. On valitud mitmete maailma ülikoolide au doktoriks. Tema muusika on siiras ja avatud, kuid tähtsaimaks peab vaikust. Vaikus on tema jaoks ideaalne.
aastane. Koolis keskenduti väheste autorite kitsale ringile, kuid tänu isa sisukale raamatukogule sai ta teadmisi, mida oleks ta muidu saanud alles ülikoolis. Õppis omal käel ladina keelt. Alustas õpinguid 14- aastaselt Leipzigi ülikoolis ja lõpetas bakalaurusekraadiga filosoofias 1662. Aastal. Hilisemalt pärast kaks aastat kestnud juuraõpinguid sai ta aastal 1665. õigusteaduse bakalaureuseks. Järgmine siht oli saada õigusteaduse doktoriks. Õppis selleks kolm aastat Altdorfi ülikoolis. Ta oli aastal 1700 Preisi Teaduste Akadeemia kaasasutaja ja esimene president. ÕPETUSED Tema filosoofia sai alguse katsest sünteesida antiik- ja uusaja maailmavaateid. Leibnizest sai 17. Sajandi filosoofia lõpuleviia ning Saksa klassikalise filosoofia eelkäija. Lükkas tagasi Descratesi tuginemise ''selgetele ja aredatele ideedele'' Leibnize järgi tagab teadmise objektiivsuse ja tõesuse loogiline tõestus. Tõesena saab võtta
Rakvere Gümnaasium Maris Toomel, 10B Margareta- võõraste valikute ohver Goethe teos ,,Faust" räägib teadlasest, kes on õppinud mitmeid teadusi ja saanud doktoriks, kuid leiab, et ei tea endiselt midagi, mis suudaks näidata inimsoole teed parema suunas. Taevas sõlmivad Jumal ja Kurat kihlveo, et Kurat ei suuda Fausti hinge õigelt teelt eksitada. Nii saabubki Mefistofeles Fausti juurde ja pakub teadlasele lepingut: Faust on kohustatud Kuradit teenima ning leping lõpeb siis, kui Faust tunnistab end õnnelikuks - siis võib Mefistofeles tema hinge põrgusse viia. Faust nõustub, kuna usub, et sellist hetke ei saabu iial
teada.". ,,Faust" on teosena üpris raskesti mõistetav oma värsside tõttu ning leian, et tegu on raamatuga, mida peab lugema mitu korda, et jõuda kõikide detailide ning mõteteni, mis seal leiduvad. Igaüks leiab sealt midagi enda jaoks, mida võib-olla teine lugeja tähelegi ei pane. Minu jaoks kujutab tsitaat ,,Küll palju tean, kuid tahan kõike teada," Fausti tegelaskuju iseloomu ja mõttemaailma väga otseselt. Kuigi ta oli õppinud paljusid teadusvaldkondi ning saanud doktoriks, tundis ta siiski, et keegi pole otseselt ta teadmistest kasu saanud. See oli peamiseks põhjuseks, miks Faust oli masendunud ning sügavalt õnnetu isiksus. Tema rahulolematus endaga ja oma mõistuse piiritlusega sai talle ka saatuslikuks, kui ta sõlmis lepingu Mefistofelesega. Mõistmine, et inimesed ei mõtle oma nina esisest kaugemale, vaid on enesekesksed ja rahulduvad saavutatuga väga kergelt, masendas Fausti veelgi
Wagnerit loodus ja selle eripära ei huvitanud. 2 Faust püüab oma töötoas tõlkida Uut Seadust ja juurdleb selle üle, mis on kõike liikuma panev jõud. Mis see on? 2.1 Fausti arvates on kõike liikuma panev jõud tegu. Kõige pealt mõtleb inimene asjad enda peas valmis. Mõte teeb tõuke sõnade ja tegudeni. 3 Fausti vaevab elutüdimus. Põhejnda, et see tõesti nii on. 3.1 Ta sai küll magistriks ja doktoriks ning tal oli palju õpilasi, kuid ta tundis, et keegi ei hinda tema teadmisi. 3.2 Ta tahtis näidata inimsoole paremat teed, mille poole suunduda, kuid kahjuks ei olnud see tema võimuses. 3.3 Maailm tema ümber oli nii tühi, hall ja masendav. Nimetas oma tuba konginurgaks. 4 Võrdle Margareta ja Fausti maailmapilti. 4.1 Kui Margareta oli sügavalt usklik inimene, siis Faust ei olnud usklik ning ei
kahtlase kuulsusega alkeemik ja maag Johan Georg Faust. Vanim kirjanduslik töötlus pärineb 16. sajandi teisest poolest. Goethe teos laiendab ja arendab oluliselt algset motiivi, sisaldades ühtlasi viiteid kristlikule, keskaja, antiigi ja Idamaa kirjandusele ning filosoofiale. Faust on romantismiajastu rahutu kangelane, teadlane, kes otsib meeleheitlikult kõiksuse sisimat olemust, kuid on masenduses oma mõistuse inimliku piiratuse tajumisest. Ta on õppinud mitmeid teadusi ja saanud doktoriks, kuid leiab, et ei tea endiselt midagi, mis suudaks näidata inimsoole teed parema suunas. Taevas sõlmivad Jumal ja Kurat (kuri deemon Mefistofeles) kihlveo, et Kurat ei suuda Fausti hinge õigelt teelt eksitada. Mefistofeles ilmub Fausti tuppa puudli kujul ja pakub teadlasele lepingut: Faust kohustugu Kuradit teenima, leping lõpeb siis, kui Faust tunnistab end õnnelikuks - siis võib Mefistofeles tema hinge põrgusse viia. Faust nõustub, kuna usub, et sellist hetke ei
Umbes samal ajal, kui François Villon pani kirja ,,Väikese testamendi", osales ta aga murdvarguses ning varastas 500 kuldeküüd usuteaduskonna ruumidest. Ootamata ära vahistamist põgenes ta taas provintsi. Samal ajal kirjutatud teost lugedes ei oska me seda arvatagi, sest tekstist loeb välja, kuidas hoopis suur armuvalu sundis Francois põgenema. b) François Villon pidi pärast magistri kraadi saamist astuma õigusteaduskonda ning saama kanoonilise õiguse doktoriks, sest sellel ajal oli see vajalik haridus, et elus läbi lüüa. See ei pakkunud aga Villonile huvi. Ta kuulus ulakasse boheemlaskonda ja oli korduvalt segatud kaklustesse ja vargustesse. ,,Suures testamendis" kirjutabki Villon varastest, prostituutidest, kelmidest, poodutest jne. Kuna ta ise liikus sellises ringkonnas, siis olid need teemad talle väga tuttavad ning ta teadis hästi, mis toimub sellises seltskonnas. Ta pilkas eelkõige kohtuvõime ja vaimulikke. Villon kirjutas ka
Goethe "Wilhelm Meisteri õpiaastad" ja "Wilhelm Meisteri rännuaastad". 14.Ballaad:lüroeepiline teos,pikem jutustav luuletus.Enamasti põhineb rahvajutuudel ja tihti peale traagilise lõpuga.Goethe "Metsavaim". 15,"Faust": "Faust" on Johann Wolfgang von Goethe värsstragöödia. Faust on romantismiajastu rahutu kangelane, teadlane, kes otsib meeleheitlikult kõiksuse sisimat olemust, kuid on masenduses oma mõistuse inimliku piiratuse tajumisest. Ta on õppinud mitmeid teadusi ja saanud doktoriks, kuid leiab, et ei tea endiselt midagi, mis suudaks näidata inimsoole teed parema suunas. Taevas sõlmivad Jumal ja Kurat (kuri deemon Mefistofeles) kihlveo, et Kurat ei suuda Fausti hinge õigelt teelt eksitada.J.n.e 17.Schilleri looming: on Goethe kõrval 18. sajandi saksa kirjanduse suurima kirjanik, oli Goethe sõber. Ta alustas "tormi ja tungi" meeleoludega: esikdraama "Röövlid" (1781) peategelane liitub röövlitega ja kuulutab sõja türanniale, draama
Hommikuks oli tal poolkuu kujuline haav ja tardunud vere jälg kaelal. 3. Kolm ametit · Arst uskus, et looduses on palju maagiat, mida inimesed lihtsalt ära ei oska kasutada. Töötas rändava arstina Saksamaal, kus keetis ise ravimeid haigetele. Arsti põhimõtted olid tema jaoks esmased. Näiteks krahv Drachenheina lossis, kui ta nägi krahvinna Katharinat. Õppis Praha ülikoolis arstiteadusi, kus sai doktoriks. · Astroloog jälgis alati oma tähtede seisu ning ei pidanud paljuks ka teistele nende järgi tuleviku ennustamist. Tegutses üpriski tähtede järgi , näiteks reisis Transilvaaniasse või Veneetsiasse · Alkeemik - Õppis noorena pidevalt iseseisvalt, töötas Dandolini juures, kes soovis teada saada, kuidas kulda valmistada. Veel püüdis leida/mõelda elueliksiiri retsepti. Kuigi mida vanemaks saades, seda vähem ta uskus selliste asjade võimalikkusesse.
loomaga (loom-abielu). 3. Iidne konflikt- sööja ja söödav, tagaajaja ja tagaaetav, tugev ja nõrk loom- teiseneb ajapikku vastuoluks- rikas ja vaene, rumal ja tark 4. Euroopa muinasjuttudes esindavad loomategelased mitmesuguseid ühiskondlikke kihte ja rolle (n bretooni muinasjutus lubab rebane hundil aidata teaduse doktoriks saada) 5. Loodusrahavaste (siberi, indiaani jms) muinasjuttude ülesehitus ei ole kujunenud nii reeglipäraseks ja etteaimatavaks kui euroopa rahvaste muinasjuttudel 6. Euroopast alguse saanud muinasjutukogumine ja kirjanduslik ümberjutustamine on tegelenud eeskätt imemuinasjuttudega, millel on vormunud väga kindel struktuur · Imemuinasjutud 1. V
Siidirevääridega kuub, käänistega püksid, mille küljeõmblustel satiinpael, on õmmeldud mustast peenest villasest riidest. Frakiga kantakse kõva, tärgeldatud rinnaesisega särki, mille nööbid on läbipaistvast materjalist, pärlmutrist või pärlitest. Särgikäised kinnitatakse mansetinööpidega. Frakiga ei sobi kanda käekella. Välja arvatud matused ja mõningad teised erijuhtumid - väitekirja kaitsmine, doktoriks promoveerimine - kantakse fraki juurde valget vesti. Kikilips on vestiga ühte värvi. Fraki rinnataskus kantakse ainult valget taskurätti. Smoking Smoking on õhtuülikond ja seepärast kantakse seda ainult pärast kella kuut õhtul kas teatris, pidulikel õhtusöökidel, tantsupidudel või üritustel, mis toimuvad elegantsetes hotellides ja klubides. Traditsiooniliselt õmmeldakse smoking peenest mustast villasest riidest. Smoking võib olla ka valge. Sel juhul on püksid valged või mustad
millel ei ole positiivset lahendust teadusele tuuakse ohvriks kõik inimlik, süüta lapsed, usaldavad neitsid ja abitud vanainimesed.On arvatud et Goethe kirjutas ,,Faust ,,-i kahes osas vaheaegadega. FAUST. FAUST saksa muistendi tegelane, kes sõlmib lepingu Kuradiga. Faust on teadlane, kes otsib meeleheitlikult oma elule mõtet, kuid on masenduses selle üle et on kõigest inimene. Ta on õppinud mitmeid teadusi ja saanud doktoriks,kuid on ainult inimene Faust on inimesena üldse tavapäraselt erinev teda huvitavad sündmuste põhjused ja üldpilt, mitte niivõrd detailid.Enda arvates teadlasena ebaõnnestunud otsustab Faust end tappa aga inglid segavad vahele. Taevas sõlmivad Jumal ja Kurat kihlveo, et Kurat ei suuda Fausti hinge õigelt teelt eksitada.Alul on kuradil musta puudli kuju alles Fausti toas muudab end.Sõlmitakse kihlvedu Juhul kui Faust kuradi pakutud ahvatlustele alla
Kuid teda ei huvitanud mitte üksnes matemaatika. Noormees võttis ajaloo, arheoloogia ja õigusteaduse tunde. Tal tekkis tunne, et juura ongi ta kutsumus. Matemaatika ununes. Leibniz pöördus tagasi Leipzigisse. Teisel kursusel valmis tal esimene töö. 19 a. Taotles ta õigusteaduse doktori kraadi. Kuna ta oli alles noor, siis dekaani naine vaidles selle taotluse vastu ja talle ei antudki kraadi. Ta sõitis Altdorfi ning kirjutas juuraalase töö, sai õigusteaduste doktoriks. Ta sõitis Mainzi , kus temast sai kuurvürsti nõunik. 26 aastaselt asus ta elama Pariisi. Siin algas ta kõige viljakam ja suhteliselt pidev tööperiood matemaatikuna. Külaskäigu ajal Londonisse, tutvus ta inglise matemaatikute, nende hulgas ka Newtoniga. Ta võttis ka osa Londonis Kuningliku Seltsi istungitest, kus demonstreeris ka oma arvutit. Möödus vaid 11 aastat, kui Leibniz avaldas oma töö
minnakse süviti edasi raskemate asjade juurde. Paljude jaoks sellest aga ei piisa. Loetakse palju filosoofilisi raamatuid, piiblit, uuritakse erinevaid maailmavaateid, et leida elu mõte. Loodetakse leida kõik vastused enese täiendamise teel- ehk on kõik kuskil juba kirjas. Sageli ei piisa aga õppimisest, et leida enda jaoks seda nn üht ja ainust tõde. Faust oli läbi uurinud mõtte-,arsti- ja õigusteaduse kui ka Uue ja Vana seaduse, saanud doktoriks, kuid see, mida ta ei teadnud jäi samaks. Ta soovis teada, kuidas aidata inimsugu, tahtes näidata neile teed õigema, parema poole. Suures soovis viia oma teadmised kõrgemale tasemele sõlmis ta lepingu kurja endaga, Mefistotelesega. Faustile lubati täita kõik tema soovid, kuid Mefistoteles ka kõigi oma püüdlustega ei suutnud anda talle seda, mida ta vajas. Faust vajas teadmist, mis annaks talle oskuse saavutada, midagi enamat ühiskonnas. Ta
"Fausti" algvariandi kirjutas Goethe tõenäoliselt aastatel 17731775. Faust on klassikalise saksa muistendi tegelane, kes sõlmib lepingu Kuradiga (Kurat ehk Mefistofeles teenib eluajal Fausti, peale Faust surma aga vastupidi). Faust on romantismiajastu rahutu kangelane, teadlane, kes otsib meeleheitlikult kõiksuse sisimat olemust, kuid on masenduses oma mõistuse inimliku piiratuse tajumisest. Ta on õppinud mitmeid teadusi ja saanud doktoriks, kuid leiab, et ei tea endiselt midagi, mis suudaks näidata inimsoole teed parema suunas. Faust on inimesena üldse tavapäraselt erinev teda huvitavad sündmuste põhjused ja üldpilt, mitte niivõrd detailid. Ta leiab, et maailm on täis inimlikku kurjust ja pahesid ning inimesed ei suuda näha oma väikestest probleemidest kaugemale ning jõuab tõdemuseni, et olulisem kui mõte, sõna või jõud, on tegu. Samal ajal
Faust. Vanim kirjanduslik töötlus pärineb 16. sajandi teisest poolest. Goethe teos laiendab ja arendab oluliselt algset motiivi, sisaldades ühtlasi viiteid kristlikule, keskaja, antiigi ja Idamaa kirjandusele ning filosoofiale. *Faust on romantismiajastu rahutu kangelane, teadlane, kes otsib meeleheitlikult kõiksuse sisimat olemust, kuid on masenduses oma mõistuse inimliku piiratuse tajumisest. Ta on õppinud mitmeid teadusi ja saanud doktoriks, kuid leiab, et ei tea endiselt midagi, mis suudaks näidata inimsoole teed parema suunas. Taevas sõlmivad Jumal ja Kurat (kuri deemon Mefistofeles) kihlveo, et Kurat ei suuda Fausti hinge õigelt teelt eksitada. Mefistofeles ilmub Fausti tuppa puudli kujul ja pakub teadlasele lepingut: Faust kohustugu Kuradit teenima, leping lõpeb siis, kui Faust tunnistab end õnnelikuks - siis võib Mefistofeles tema hinge põrgusse viia. Faust nõustub,
märts. Õigeusu kirikus ja episkopaalkirikus on tema mälestuspäev 12. märts, anglikaani kirikus 3. september. Gregorius I on katkuhaigete, kooripoiste, õpetlaste, podagrahaigete, kiviraidurite, muusikute, paavstluse, paavstide, õpilaste, lauljate, müürseppade ja õpetajatepatroon. Ta on Inglismaa, Kercemi, Legazpi ja Lääne-India patroon. Maltas ejtunis peetakse tema auks igal aastal ajavahemikus märtsist aprillini protsessiooni. Bonifatius VIII kuulutas ta aastal 1298 Kiriku doktoriks Hinnang Peaaegu kõik uurijad on seda meelt, et Gregorius I on üks väljapaistvamaid paavste ajaloos. Ta rõhutas paavstiapostellikku suktsessiooni ja ülemautoriteeti kirikus. Ta rõhutas, et paavst sai priimaseõiguse Jumalalt kõikidekirikute üle. Seega jõustuvad kirikukogude ja sinodite otsused paavsti kinnituse alusel, samuti võib paavst neid tühistada. Kasutatud kirjandus: 1. Siitan, Toomas '' Õhtumaade muusikalugu I '' Avita 1998. 2. Siitan, Toomas; Sepp, Anu
2)8.000.000 see arv tuuakse 31.12.1945a. prantsuse ,,Sõjakuritegude uurimise büroo" ja prantsuse ,,Sõjakuritegude informatsiooni keskuse" poolt . 3)7.000.000 toob keegi Raphael Feigelson 1945a. koos prantsuse ,,Sõjakuritegude uurimise büroo" ja prantsuse ,,Sõjakuritegude informatsiooni keskusega" . 4)6.000.000 selle arvu toob Tibere Kremer , raamatu ,, Auschwitzi doktor ,, eessõnas 1951a. , kirjutatud Miklos Nyiszli poolt , kes rääkis , et tema oli juudi -doktoriks , kes töötas Auschwitzis koletisest doktor Josef Mengele alluvuses . 5)5.000.000 5.500.000 -see arv tuuakse 1945a. Bernard Gzardyboni poolt Kraakowis peetud kohtuprotsessil Rudolf Hoessi üle . 6)5.000.000 - see number figureerib 20.04.1978a. prantsuse päevalehes ,,Le Monde ,, . Seesama arv antakse ka 23.01.1995a. saksa päevalehes ,,Die Welt ,, . Pöörake tähelepanu sellele , et 01.09.1989a. ,,Le Monde ,, alandas seda arvu 1.422.100-le (vt.allpool) . 7)4.500.000- 1945a
oma loomingusse. *Lõpmatusega võimaliku ühinemise vahendiks peavad romantilise koolkonna esindajad armastust, müstilist loodusekultust, vaimuloomingut, religioosseid elamusi. *isamaa teemad "Faust" Goethe Faust on romantismiajastu rahutu kangelane, teadlane, kes otsib meeleheitlikult kõiksuse sisimat olemust, kuid on masenduses oma mõistuse inimliku piiratuse tajumisest. Ta on õppinud mitmeid teadusi ja saanud doktoriks, kuid leiab, et ei tea endiselt midagi, mis suudaks näidata inimsoole teed parema suunas. Taevas sõlmivad Jumal ja Kurat (kuri deemon Mefistofeles) kihlveo, et Kurat ei suuda Fausti hinge õigelt teelt eksitada. (Goethe teos laiendab ja arendab oluliselt algset motiivi, sisaldades ühtlasi viiteid kristlikule, keskaja, antiigi ja Idamaa kirjandusele ning filosoofiale. ) "Jevgeni Onegin" Puskin Romaani tegvus toimub 1819-1825. kus vastandatakse suurlinn ja küla
- valge rinnarätik, mis paistab taskust välja peenikese triibuna; - mustad siidsokid; - mustad lakknahast klassikalise lõikega kingad. Valge kikilipsu tõttu nimetatakse seda ülikonda prantsuse keeles “cravate blanche”, inglise keeles “white tie”. (Mõningate kõrgemate klasside kelnerid kannavad frakki kui vormiriietust. Eristamaks neid külalistest, täiendavad nad oma riietust musta vesti ja musta kikilipsuga). Musta vesti kantakse veel akadeemilistel üritustel, nt doktoriks promoveerimisel, väitekirja kaitsmisel. Kui omatakse aumärke, siis frakk on ainus õhturiietus, millega neid kantakse (taskurätti siis rinnataskusse ei panda). Üleriietest kantakse fraki juurde alati musta mantlit või keepi, valget siidsalli, valgeid kindaid ning, kui on kombeks, siis musta silindrit. 5. Rõivastumismärge Tavakohaselt märgitakse kutsele vaid mehe rõivastus ja selle järgi teeb oma valiku ka naine
aastal töötas Mendelejev kapillaarsete vedelike kallal. Lisaks avaldas Dmitri ka 1861. aastal oma õpiku. Selle avaldamine tõi talle Demidovi auhinna Peterburgi Teaduste Akadeemia poolt. Aasta hiljem kihlus ta Feozva Nikititsna Leshsevaga ning abiellusid sama aasta 27. aprillil Sankt Peterburgis. Neil sündis kaks last Vladimir ja Olga. 1864. aastal läks Mendelejev Peterburi Tehnoloogia Instituut ja Peterburi Riikliku Ülikooli tööle professorina. 1865. aastal hakkas ta aga doktoriks tänu oma väitekirjale ,,Vee ja alkoholi kombinatsioonid." Sankt Peterburgi Ülikoolis saavutas ta 1867. aastal tenuuri ehk ta pälvis omale eluaegse ametikoha ja alustas anorgaanilise keemia õppimisega. (Dmitri Mendeleev. Wikipedia) 2.2 Perioodilisustabel 1863. aastaks teati 56 elementi. Tavaliselt leiti iga aasta kohta üks uus element. Osad teadlased lähtusid enda elementide süsteemi leiutamisel nende aatommasside erinevusest.
loomingusse. *Lõpmatusega võimaliku ühinemise vahendiks peavad romantilise koolkonna esindajad armastust, müstilist loodusekultust, vaimuloomingut, religioosseid elamusi. *isamaa teemad "Faust" Goethe Faust on romantismiajastu rahutu kangelane, teadlane, kes otsib meeleheitlikult kõiksuse sisimat olemust, kuid on masenduses oma mõistuse inimliku piiratuse tajumisest. Ta on õppinud mitmeid teadusi ja saanud doktoriks, kuid leiab, et ei tea endiselt midagi, mis suudaks näidata inimsoole teed parema suunas. Taevas sõlmivad Jumal ja Kurat (kuri deemon Mefistofeles) kihlveo, et Kurat ei suuda Fausti hinge õigelt teelt eksitada. "Jevgeni Onegin" Puskin Romaani tegvus toimub 1819-1825. kus vastandatakse suurlinn ja küla Peategelane on noor haritud rikas ja ilus, kuid ta ei ole rahul iseendaga ning ta ei ole õnnelik. Talle tundub, et kõik see, mis ta teeb ei ole huvitav. Kõik nagu korduks(võlts)
sirgunud. 8. juulil 1639 kihluski Paul Fleming Anna Niehuseniga ja otsustas jääda Tallinna, kus talle oli lubatud linnafüüsiku, s.o linnaarsti ametikoht. Fleming oli nimelt õppinud Leipzigi ülikoolis arstiteadust, kuid sooritanud magistrieksami siiski vabade kunstide alal. Meditsiinidoktori diplomi taotlemiseks reisis ta 1639. aasta sügisel Saksamaale ning promoveeriti jaanuaris 1640 Leydeni ülikoolis doktoriks. Tagasiteel Tallinna ta haigestus ja suri Hamburgis ning on maetud sealsesse Katariina kirikusse Niehusenite hauakambrisse. Brockmanni tähenduslik roll eestikeelses loomingus 25aastane Reiner Brockmann (16091647) saabus Saksamaalt Tallinna 1634. aastal, et asuda gümnaasiumi kreeka keele professori kohale. Ta oli õppinud Rostocki ülikoolis teoloogiat ja enne seda saanud kreeka keele koolituse Wismaris
August GAILIT 1. ränduriromaan “Toomas Nipernaadi” - Luiskas naistele. Sellegipoolest andis ta sumbunud külades elavatele inimestele lootust, jõudu ja julgust täita oma unelmad. Nipernaadi enda sõnul maksab ilus vale rohkem kui karm tõde. Johann Wolfgang von GOETHE 1. värsstragöödia “Faust” - Faust pole rahul inimese piiratud võimetega. Ta on õppinud mitmeid teadusi ja saanud doktoriks, kuid leiab, et ei tea endiselt midagi, mis suudaks näidata inimsoole teed parema suunas. Kurjus on vajalik, et inimene oskaks väärtustada headust. Inimese teeb õnnelikuks tegevus teiste heaks. Inimene on mõistusega olend, kes vajab tõeliseks õnneks väga palju. Elu siht ei seisne vaid egoistlike soovide rahuldamises. Villem GROSS 1. romaan “Pinginaabrid” - Minevikus tehtud valikud mõjutavad tulevikku. Võõrvõimude haiged nõudmised, repressioonid
,,Faust" Johann Wolfgang von Goethe 1.1 Teose algul vaevavad Fausti mitmed probleemid. Elu jooksul oli ta omandanud filosoofia-, arsti- ja õigusteaduse, kuid olenemata sellest, ei suutnud ta leida hingerahu. Faustile tundus, et kuigi ta on nii palju omandanud, poleks ta justkui üldse targemaks saanud. Teoses avaldub see nii: ,,Magistriks sain, doktoriks isegi ja aastat kümme järjesti ma siia-sinna, ratastringi vean ninapidi vaeseid hingi ja näen, et midagi ei tea." (,,Ilukirjandus ja kunst" Tallinn 1946; lehekülg 22). Lisaks sellele probleemile ei anna talle rahu ka teadmine, et on kogu oma elu pühendanud õpingutele ja lõbutsemiseks pole üldse aega jätnud. Sellest probleemist kasvab välja juba ka järgmine probleem. Faustile ei
Pärast sagedast piibli uurimist muutus ta religioosseks ja tänas jumalat pääsemise eest. Crusoe pääses saarelt tänu sellele, et ta aitas ühe randuva laeva kaptenil laev oma kontrolli alla taas saada. Crusoe veetis saarel 28 aastat Goethe ,,Faust" Faust on teadlane, kes on õppinud mitmeid teadusi ja saanud ,,Faust" on lugu doktoriks, kuid leiab, et ei tea endiselt midagi. Ta on taltsutamatust uudishimust masendunud. Taevas sõlmivad Jumal ja Mefistofeles(Kurat) ja teadmistejanust, millest kihlveo, et kurat ei suuda Fausti hinge õigelt teelt eksitada. ei tulene mitte ühtegi Faust kohustus kuradit teenima, kuid leping lõppeb siis, kui ideaalselt perspektiivi
Johann Wolfgang von Goethe ,,Faust" 1.1. Teose algul on Faust väga rahulolematu. Teda painab elutüdimus. Ehkki ta oli elus väga palju õppinud ja teadis palju, ei osanud ta seda hinnata. Faustil oli tunne, et tal on siiski teadmistest puudu ning ta ei saa inimkonnale kasulik olla. Ta ütleb (I Osa ,,Öö"): ,,Mis, vaene togu, sain ma sest? Pole teragi targem endisest. Magistriks sain, doktoriks isegi, ja juba aastat kümme nii ma ninapidi ratastringi vean õpilasi, vaeseid hingi, ja näen, et midagi ei tea.", ,,Ma oma teadmisi ei hinda, ei arva, et võiksin inimsoole teed näidata õigema, parema poole,". Ta otsib elu mõtet, maailma tuuma. Et selleni jõuda, on ta valmis pöörduma maagia poole. Fausti majanduslik seis on ka kehv. ,,Ka muuga hoobelda ei saa, puudub au ja toredus, maja ja maa. Kas on koerapõligi nõnda hale? Seepärast ma andun
võidelda. Nimelt see “miks-mina-miks-mitte-tema- mäng" saigi neile saatuslikuks. J.W.Goethe „Faus Faust on teadlane, kes on õppinud mitmeid teadusi ja saanud „Faust“ on lugu taltsutamatust uudishimust ja Värssnäiden t“ doktoriks, kuid leiab, et ei tea endiselt midagi. Ta on teadmistejanust, millest ei tulene mitte ühtegi d. masendunud. Taevas sõlmivad Jumal ja Mefistofeles(Kurat) ideaalselt perspektiivi – tekib rahuldamatus, kihlveo, et kurat ei suuda Fausti hinge õigelt teelt eksitada. mille tulemusena tuuakse ohvriks kõik. Inimesi
AUTOR TEOS SISU Goethe ,,Faust" Faust on romantismiajastu rahutu kangelane, teadlane, kes otsib meeleheitlikult kõiksuse sisimat olemust, kuid on masenduses oma mõistuse inimliku piiratuse tajumisest. Ta on õppinud mitmeid teadusi ja saanud doktoriks, kuid leiab, et ei tea endiselt midagi, mis suudaks näidata inimsoole teed parema suunas. Taevas sõlmivad Jumal ja Kurat (kuri deemon Mefistofeles) kihlveo, et Kurat ei suuda Fausti hinge õigelt teelt eksitada. Faust kohustugu Kuradit teenima, leping lõpeb siis, kui Faust tunnistab end õnnelikuks - siis võib Mefistofeles tema hinge põrgusse viia
Frakk ehk sabakuub koosneb kuuest, pükstest, vestist, lipsust ja frakisärgist. Siidirevääridega kuub, käänistega püksid, mille küljeõmblustel satiin pael. Frakk on õmmeldud mustast peenest villasest riidest. Frakiga kantakse kõva, tärgeldatud rinnaesisega särki, mille nööbid läbipaistvast materjalist, pärlmutrist või pärlitest. Särgikäised kinnitatakse mansetinööpidega. Välja arvatud matused ja mõningad teised erijuhtumid - väitekirja kaitsmine, doktoriks promoveerimine - kantakse fraki juurde valget vesti. See võib olla ühe- või kaherealine; vesti ääred õmmeldakse pikeest, nööbid peavad kinni olema. Kikilips on vestiga ühte värvi. Soliidsete restoranide peakelnerid kannavad musta vesti ja kikilipsu. Fraki rinnataskus kantakse ainult valget taskurätti. Kui kantakse aumärke - frakk on ainuke õhturiie, millega neid sobib kanda -, siis taskurätti ei panda.
Keskaeg: UNIVERSITAS (lad. k.) Tähendas sarnaste huvidega inimeste ühendust Studium Generale Kunstide teaduskond (facultas artium) 2-aastane üldhariduslik kursus Erialased õpingud kolmes teaduskonnas Iseloomulik keskaegsele ülikoolile: Õppetöö ladina keeles. Kasutati lectio e. loengu meetodit ja (algallikate lugemine ja kommenteerimine). Dispuute (pro et contra). Kunstide TK lõpetamine andis kunstide magistri kraadi (magister artium). Pärast eriala õpinguid promoveeriti doktoriks. BOLOGNA ÜLIKOOL - Asutatud 1088, ametlik staatus ja põhikirja kehtestamine 1158 Asutati üliõpilaste algatusel. PARIISI ÜLIKOOL - Asutati 12. saj. Notre Dame'i katedraalikooli baasil. Tegutses kiriku algatusel ja juhtimisel. Tuntuim Collège de Sorbonne (1257- 1882) Sorbonne, Pariis 17.saj. ja kaasajal OXFORDI ÜLIKOOL - Asutati Oxfordi kloostrikoolide baasil. 12. sajandil Allus kirikule (Lincolnis resideeruvale piiskopile) CAMBRIDGE ÜLIKOOL - Asutati 1209 Oxfordi Ülikooli baasil
Kunstide teaduskonnast alustati õppimist. Õpiti 7 vabat kunsti: Grammatika, retoorika, dialektika, muusika, geomeetria, aritmeetika ja geomeetria. Kõik see tuli enne läbida. Kuna enamus, kes tulid ülikooli, olid juba mõneti haritud, siis ülikoolis seoti ja täiendati nende teadmisi. Ühtlustati. Kui see oli läbitud, siis mindi edasi kõrgemale teaduskonnale: Õigusteadus, arstiteadus ja usuteadus. Edasi minnes saadi magistrikraad, bakaleureuse ja siis doktorikraad. Doktoriks enne 35 eluaastat ei saadud. Õppekavad olid erinevatel aegadel erinevates ülikoolides erinevad. Õppetöö oli korraldatud kahes vormis: Loengud, õppejõud sõna otseses mõttes luges ette. Ülikoolide kaitsepühak oli Püha Nikolaus. Ülikooli juhiks oli valitud rektor. Rektor oli see, kes juhtis ülikooli rahandust. Oli ülikooli nõukogu eestistuja. Teaduskonda juhtisid dekaanid, kes olid samuti valitud õppejõudude seast. Igas teaduskonnas oma dekaan. Ülikoolil oli autonoomia.
See on nende loomuses. b. Inglite silmis oli maapealne elu nagu lill. 2. Millise lubaduse andis Issand Mefistofelesele seoses kihlveoga Fausti üle ning mida ta selle õigustuseks lausus? a. Issand ei sekku Mefistofelese tegemistesse, kuid lubas, et ühel päeval juhib ta Fausti taevasesse paika. 3. Miks polnd Faust õnnelik, kuigi ta oli kõik teadused läbi uurinud, saanud magistriks ja isegi doktoriks? a. Ta ei olnud leidnud vaimulikku ,,jõudu". Ta teadis, et on olemas asju, mis jäävad inimesele igavesti kättesaamatuks. 4. Millised sõnu pidi Faust hüüdma, et tema maisel teel oleks lõpp? a. ,,Kui hurmav, kui veetlev oled! Viibi veel! 5. Miks soovis Faust nõiaköögist kiiresti ära minna ja reisi alustada? a. Teda tüütas pikk protsess ning soovis kiiresti Margareta juurde minna. 6
See dokument pidi olema paavsti võimu legitiimsuse/seaduslikuse dokument. Tegelikult keiser Gonstantinus sellist dokumenti välja ei andnud ja sellega anti tõsine hoop nii paavsti kui kiriku autoriteedile. Humanismi esindaja. Humanistide kungingas - Rotterdamist Erasmus (1466-1536). Päris nimi oli Gent Geerts. Tema vaateid nimetatakse ka erasismism. Tegi vaimuliku karjääri, oli kardinaaliks saamas, aga loobus soovides jääda sõltumatuks teadlaseks. Teda nimetati kõikide teaduste doktoriks, maailma tõrvik. Tema kuulsam teos oli Narruse kiitus suhtub kriitiliselt Katoliku kirikusse. Ja kritiseeris religioosset fanatismi, tema arvates võlts vagadus. See raamat kanti Rooma paavsti keelatud raamatute nimekirja, raamat põletati avalikult ja tal vedas et ta ise ei põlenud. Erasmus avaldas mõju M. Lutherile. Uusaja filosoofia ehk modern age (moodne/uus aeg). *) Maailmakeeleks saab inglis keel
Tema eesmärk oli riigivõim kukutada, kaotada jumal ning kaotada valitsus. Asemele töötajate proletariaarne vabariik. Proovis pariisis ka riigipööret korraldada, kuid see kukkus läbi. Karl Marx (1818 1883) Engelsi hea sõber. Ei Marx ega Engels polnud töölisklassi esindajad. Marx pärines jõukast juudiperest, ta isa oli protestalik jurist. Marxist pidi samuti jurist saama, kuid Berliinis hakkasid teda tõmbama boheemlaslikud ringkonnad. Marx sai doktoriks ning soovis hakata tegema karjääri, kuid oli oma kirjutustega saanud külge halva kuulduse ning teda ei lastud karjääri tegema. Friedrich Engels (1820-1895) oli samuti protestandiperest. Õppis Manchesteris kaubandust, kus nägi tööliste elu ja töötingimusi ja hakkas sotsialistiks. Marx ja Engels liikusid 1840 ,,Õiglaste liiduga", kommunistliku organisatsiooniga. Liit tegi marxile ja engelsile ülesandeks koostada põhikirja, mis väljendaks kommunistlikku ideed
paremini kohalele. 1508 ja 1515 järgmised kogud. Saab kuulsaks. Võetakse kasvatajaks noorele keisrile hiljem Karl V (Hisp kngs Carlos I). Karl V ajal keisri ja paavstivõim kooskõlas. Lutheri tegevust mõistsid hukka nii Karl V kui ka paavst. Luther lootis Erasmusest liitlast, kuid ta ei läinud kaasa. Jäi katoliiklaseks. Oli ka kriitiline kat kiriku teatavate pahede suhtes (,,Narruse kiitus"). Vaimne ja filosoofiline alus siiski katoliiklik. Reisis palju. Teoloogia doktoriks Bolognas. Kirjutas erakordselt palju. Narruse kiitus 1510. a alguses kui oli Inglismaal Thomas More'o külaline. Sõber, mõttekaaslane. More'i ldn nimi on Morus, sellest sai Erasmus pealkirja tõuke. Moria on narrus ldn ks. Tuntumad teosed veel ,,Kristliku valitseja kasvatamisest" 1516. ,,Usaldusväärsed kõnelused" tsükkel dialooge 1519. Tähtis ka. Erasmus 1516 avaldas UT tekstikriitlise kakskeelse variandi. Kreeka algtekst, ladinakeelne uus tõlge. See oli kõva julgustükk
Joyce rõhutab kõige lihtlabasemas eluolus korduvaid müütilisi, üldinimlikke ja universaalseid situatsioone, aja katkematut pidevust, muinasaja vahetut seotust kaasajaga. Tegemist on inimeksistentsi üleüldise mõtestamisega. Teos keskendub teadvuse ja alateadvuse üksikasjalikule jäädvustamisele. Kuulsaim uuendus on sisemonoloog. Raamat on 700-leheküljeline. Franz Kafka (1883-1924) Sündis jõuka juudi kaupmehe pojana Prahas, sai õigusteaduste doktoriks aastal 1906, töötas kindlustusametnikuna ja suri tuberkuloosi. Kafka saksakeelne looming on modernistliku kirjanduse nurgakivi. Tema teemadeks on inimese ahistatus ja tõelisuse seletamatu, painajalik loomus. Tüüpiline Kafka tegelaskuju satub ise seda põhjustamata või mõeldamatutel põhjustel ühte alandusse teise järel. Ebaõnn ja erinevad raskused moodustavad tema elu põhisisu. Talle korraldatakse takerdusi, teda painutatakse sõnadega, kõike, mida ta
2) Karl Marx ja Friedrich Engels, "Kommunistliku Partei manifest" ja W. Weitlingi ,,Õiglaste Liit", Teine etapp pärast 1848 a peale Marxi ja Engelsi manifesti. Karl Marx (1818 1883) Engelsi hea sõber. Ei Marx ega Engels polnud töölisklassi esindajad. Marx pärines jõukast juudiperest, ta isa oli protestalik jurist. Marxist pidi samuti jurist saama, kuid Berliinis hakkasid teda tõmbama boheemlaslikud ringkonnad. Marx sai doktoriks ning soovis hakata tegema karjääri, kuid oli oma kirjutustega saanud külge halva kuulduse ning teda ei lastud karjääri tegema. Friedrich Engels (1820-1895) oli samuti protestandiperest. Õppis Manchesteris kaubandust, kus nägi tööliste elu ja töötingimusi ja hakkas sotsialistiks. Marx ja Engels liikusid 1840 ,,Õiglaste liiduga", kommunistliku organisatsiooniga. Liit tegi marxile ja engelsile ülesandeks koostada põhikirja, mis väljendaks kommunistlikku ideed. Manifesti esimeses
Peale seda ei julgenud keegi enam pretsioosne olla. Naeruväärsuse avastamine on primaarne tema puhul. Molier'i tegevusel ka teatraalne aspekt komöödia zanr. Uue zanri loomine. Alustas oma tegevusega (dramaturgina) suht hilja, selleks hetkeks tal piisav kogemus, kõik valmis mõeldud juba. ,,Lendav doktor" 1654. aastal süzee ühest dell'arte stsenaariumist (Scaramouche mängis arsti ja teenrit kiire ümberriietumine). Teener riietub end doktoriks, et mingi tüdruku armastust saada. Veenab tüdrukut ja ta isa, et tüdruk peab tegema pikki jalutuskäiku ja sel ajal saab teoks ka nende abielu. Jääb isale vahele teenririietes, valetab, et ta on doktori kaksikvend. Ütleb, et ta vennaga tülis ja tüdruku isa tahab neid lepitada. Pidev kiire riietevahetus toimub. Isa on veendunud, et tegu ikka kahe inimesega, kuid lõpuks avastab selle maskeraadi. Iga dell'arte õigustuseks oli see, mida ei saanud kirja panna
täielik.. Becky jõudis oma ägedas meelepahas suuri vaevu tundide alguse ära oodata, nii läbematult soovis ta näha Tömi peksasaamist rikutud õigekirja-õpiku eest. Kui tal oligi veel kavatsus olnud Alfred Temple'it välja anda, siis oli Tomi solvav märkus selle täielikult tema peast peletanud. Vaene tüdruk, ta ei teadnud, kui ligidal ta ise oli hädale. Kooliõpetaja, mister Dobbins, oli rahuldamata auahnusega keskikka jõudnud. Tema suurimaks sooviks oli doktoriks saada, kuid vaesus oli otsustanud, et temast ei pea saama midagi kõrgemat kui külakooliõpetaja. Iga päev võttis ta oma laua sahtlist salapärase raamatu ja süvenes sellesse vahetevahel, kui klassil polnud õppetükke üles ütelda. Ta hoidis seda raamatut luku taga. Koolis ei olnud ühtegi poisijõmpsikat, kes poleks igatsenud sellesse pilku heita, kuid seda juhust ei tulnud kunagi. Igal poisil ja tüdrukul oli selle raamatu 124
annaabi.ee 
