„Carpe diem!” See tähendab: naudi maiseid rõõme, kuni elupäevi antud. Huumorit ja rämedaid kõrtsistseene varjundas lüüriline melanhoolia. Kuulsamad luuletsüklid on „Fredmani epistlid” (1790) ja „Fredmani laulud” (1791), eesti keeles ilmunud valikkogu Bellmani luulet kannab pealkirja „Fredmani epistlid ja laulud” (Kunst 1993). TUNDELUULE Kõrvuti satiirilise ja rokokooliku luulega algas ka tundeluule levik, see oli kooskõlas 18. iseloomuliku sentimentaalse proosa populaarsusega. Kujutati tundeelu, hingelisi, sageli ka religioosseid elamusi. Tundeluule valmistas ette lüürika võidukäiku romantismiajal. Šotlane James Thomson (1700–1748) tõi oma loominguga luule vaatevälja looduse (poeem „Aastaajad”). Thomsoni luuletusest „Valitse, Britannia” (1740) sai hiljem Suurbritannia riigihümn. Sentimentaalset suunda laiendas nn kalmistuluule, mille peateema oli mõtisklemine
Luuletaja, jutukirjanik, ajakirjanik, näitekirjanik. 1870 rahvusliku teatri rajaja. Luuletusi&saksakeelseid tõlkeid hakkas kirjutama jubapärnus. Võimulilled-1866,esimene luule kogu. Emajõe ööbik-1866-romantiline, loodus, isamaa&tundeluule, lastele mõeldud eestikeelsed unelaulud. Kodu- mõtleb lapsepõlvest, Pärnu. Kaugelt koju tulles- isamaa on kõige parem koht- päike, emakeel jne. Mu isamaa nad olid matnud- kodu teema, pidas tähtsaks vabadust, kui eesti oli veel vaba. Ema süda- kõige suurem kaotus on ema kaotus. Kevad on sala tulnud- räägib kevade tulemise rõõmudest. Sügise mõtted- sügisest, kodu igatsusest. Üürike-kevad on kiire kaduma. Kaks selget silma- kahe inimese vahel olev armastus. Laulu kohus- laul Eestimaale kiituseks, Eesti tärkab uuesti elule. Miks sa nutad- läbi looduse, et isamaa peab õitsema. Enne surma Eestimaale- kodumaa, tema viimane luuletus. Eesti muld ja Eesti süda- kodumaa, soov kodumaale matmiseks. Kirjutas palju j...
ja ometi sulatada ta lund on mängimas üksteise najal… sa tahtsid, ja külvata ivi. On elu võimas – ta paarimees surm võimsam on praegusel ajal. Luuletuse analüüs 8 stroofi, mis koosnevad 4 värsist sügava mõtteline räägib sõjast ja leinast meeleolu on kurb see on nii mõtte- kui ka tundeluule mõte: On elu võimas – ta paarimees surm võimsam on praegusel ajal. Kujundid luuletuses ● Kõlakujundid: - alliteratsioon: Kui aknasse kliriseb kiirtemurd, ● Kõnekujundid: - epiteet: kuu valge lind - isikustamine: silm unest end lahti kaevas. ● Lausekujundid: - retooriline küsimus: kes nüüd küll veel rõõmudeks soojub? Kasutatud materjaalid http://miksike.ee/documents/main/referaadid/image280.jpg http://krzwlive
W. Hupeliga. Herder nägi inimkonna arenguteed liikumises humaansuse suunas. 16 Valgustuslik draama: tunnusjooned, peateosed (Goethe, Schiller, Lessing) Goethe “Faust”, “Götz von Berlichingen” Olulised olid aforismid. Schiller “Kseeniad” koos Goethega. Lessing “Naatan Tark” veidi usuteemaline, uskus, et inimene pole superkangelane, neil on häid ja halbu külgi. 17 Valgustusaja luule: tunnusjooned, peateosed, esiletõusnud tundeluule Luule õitseng oli 18. sajandi lõpus, huvi inimeste tunnete vastu aga mitte tunnete väljendamise. Goethe alustas luuletustega. “Metsavaim”. 18 Satiiriline luule: tunnujsooned, olulisemad autorid (Pope, Bellmann, Voltaire) Voltaire eeops “Henriaad”. Pope(inglane) Bellmann(rootslane), parodeeris kaasaegseid ordusid luules. Pilkav luule, halvustav, naeruvääristav, võib olla tige. 19 Johann Wolfgang von Goethe: elu, looming, tähtteosed, üldine mõju kogu
referaat SISUKORD Romantism kirjanduses.........................................................................Lk 3 Elulugu..................................................................................................Lk 4 Lühike loomingu ülevaade....................................................................Lk 5 Romantiline luule..................................................................................Lk 6 Luuletemaatika armastus "Kaunitar"..................................................Lk 6-7 "Hoidjale".................................................Lk 7 Luuletemaatika isamaa "Tsaadajevile"...............................................Lk 8 Luuletus isamaast..........................................Lk 9 Luuletemaatika tundeluule luuletus lainetest......................................Lk 9 Luuletus el...
Lüürika tööleht: Lüürika on üks kirjanduse põhiliike. Võrreldes teiste kirjandusliikidega, iseloomustab lüürikat luulevorm ning see, et ta on mahult lühem. Mõiste „lüürika“ tähendas algselt lüürika keelpilli lüüra saatel esitatavat luulet. Vanimas luuletused pärinevad 3000aasta tagant. Keskajal oli luule keeleks ladina keel, sest... Sisu järgi võib luulet liigitatda mõtte-, tunde- ja võitlusluuleks. Mõtteluules on esikohal aated ja filosoodilised mõtisklused, tundeluule eleegia. Võitlusluule eesmärk on ühendada rahvast võisluses vabaduse ja ideede eest. Laadilt jaguneb luule lüüriliseks, eepiliseks ja lüroeepiliseks. Eepiline ja lüüriline luule erinevad selle poolest, et lüüriline luule on mahult lühem ja sellel puudub enamasti jutustav alge. Lüroeepika źanrid on ballaad ja legend. Lüürika źanrid on... Luuletuse peamised tunnused on rütm, riim ja vorm. Värss on luuletuse rida..., stroof on salm
Valgustusaeg. 18.s Eur. demokraatlike ideede levik, vastuseis absolutismile; V ülim püüdlus- levitada& juurutada ühiskonnas haridust ja teadmisi, levis mõte haritud valitsejast. ideaal oli loomulik inimene; teadmiste talletam loodi entsüklopeediaid, suurenes ajakirjanduse roll; ühellu sekkus valgustuslik filosoofia; valgustusl ideed levisid ilukirj kaudu; kirjandus ja filosoofia olid läbipõimunud; romaan tähtsaim; mille kõrval hinnati kõrgelt ka teatrit ja draamat; käsitleti inimelu bioloogilisi ja füsioloogilisi tegureid; tähtis romaan. J. Swift(1667-45) - peateos "Gulliveri reisid"- filosoofiline, allegooriline, sümbolistlik; Jean-Jacques Rousseau (1712-78) ,,Julie ehk Uus Héloïse"-sentimentalistlik, romantilise. Armastus- kirg, mida ajendab loodus." Émile ehk Kasvatusest" J.G Herder (1744-03)- tuntud uurija,teadlasena; ta töödest algab kult ajal mõistmine; rahvaluules peitub rahva algkeel, rahva vaim; ,,Kriitilised metsad". J.W. Goet...
tähendus asetab ta samasse ritta Suitsu-Ridala merega . · ,,Rändaja õhtulaul" ,,Toomas Nipernaadi" · Just epiteet hall kuulub Enno maise elu piiratus-ja ahistustunde juurde , vastandub päikese, taeva jt." Hall laul" · ,,Rändaja õhtulaul", mis on nii eluvaate kui kujundlikkuse seisukohalt Enno ilmekamaid luuletusi, avanevad halli argielu kaunid ja üllatavad küljed. · Spontaanne tundeluule, elamusväljendusega, milles selgem mõttelõng tuleb ainult aeg-ajalt ja katkendlikult nähtavale. · Tuntud lasteluuletaja. · Lasteluule on konkreetsem, lihtsam, mängulisem ja sooja huumoriga varjundatud. ,,Üks rohutirts läks kõndima" · ,,Juss oli väike peremees"; ,,Heinaaeg on ikka nii"; ,, Patsu, patsu kooki" ,,Hilissuvi" · Vormiliselt lihtsam kui Suitsul ja Ridalal. · Neljarealine stroof- katrään · Enno luuletusi on palju viisistatud
kaasaegseim ungarlaste maaletuleku 1000. aastapäeva tähistav Millennium aastal 1896: ehitati suurejoonelisi rajatisi (Hsök tere - Kangelaste väljak seda ääristavate muuseumidega, Városliget Linnapark ja mandri-Euroopa esimene allmaaraudtee (Földalatti) János Vajda kirjandusliku suuna osas alustas romantismi stiilis, aga lähenes realismile silmapaistev on tema ühiskondlik, poliitiline ja armastusluule ning loodus- ja tundeluule tema olulisus ungari kirjanduses sai selgeks alles pärast tema surma teda peetakse (Gyula Reviczky kõrval) modernse ungari lüürika ja Endre Ady eelkäijaks tema luules loodusel on sümboolne tähendus, sümbolid ei ole nii kompleksed kui Ady luules · loodusekirjeldus: romantismi, realismi, impressionismi ja sümbolismi jooned · reaalne maastik: detailne kirjeldus · romantismi jooned: maastik nagu nägemus
Siurul kaks tähendust: 1)lõuna-eesti murdes põldlõoke; 2)"Kalevipojas" oli siurunimeline imelind. Oluliseks saab kuidas kirjutatakse, mitte mida tähtsad pole teemad, vaid vorm. Eemale hoiti ajakajalisusest, ühiskonna kriitikast. Keskenduti armastus- ja loodusluulele. Suurt tähtsust omab mängulisus. Siuru korraldas Estonia teatris tuluõhtuid, kus tutvustati Eesti kirjandust, anti välja ka 3 albumit. Nendes kogudes segunesid impressionism ja sümbolism. Olulise koha saavutab tundeluule. Armastusteema muutub vabameelsemaks, ka füüsilises mõttes. Tähtsus: tõstis luule avalikkuse keskpunkti; astuti vanameelse elukäsitluse vastu; anti välja mitmeid teoseid, nii noortelt kui ka vanadelt autoritelt; esikkogud tõusid kvaliteedilt tippu. TARAPITA(1921-1922) kirjanduspoliitiline rühmitus, kritiseeris valitsust, õõnestas iseseisvust, kuid samas parandas riigi kultuuripoliitikat. Kirjanduslik programm manifestides ei
Kristi Oidekivi (Kristin Krull) Piret Bristol – Kirjanike liidu Tartu osakonna juht. 90ndate jooksul autorid teisendavad üsna tugevalt ettekujutust, kuidas naisterahvas luuletab. Ettekijutus naisluule tugevusest on varemalt olemas, aga tekivad mingid tüüpkujutelmad seoses Underi või Alveriga. Nüüd see asi muutub. Soometsa ja Viidinglik variant on silmatorkavam, sest teatud juhtudel naisautor võib mõjuda agressiivselt, võib kõrvale kalduda pehme emotsionaalse tundeluule traditsioonist. Andres Allan (Endres Allan Ellmann (Kurvits)) Jim Ollinovski (Ott Ollino)– mõjub hämmastavalt, et ta sai surma väga noorelt, aga tekstid on valdavalt enne 20ndat eluaastat kirjutatud. Noorelt surnud autoritega juhtub tavaliselt nii, et nad saavad mingiks emokultuuri esindajaks. Toomas Raudam 1992 Tarzani seiklused Tallinnas – iseloomulik postmodernistliku ajastu tekst. Toetub võõrale tekstile, käib erinevate tasandite mäng.
indiaani suguvõsadest*). Jõudis oma elus kirjutada ainult 36 sonetti. Veel ekloogid - Pastoraalne luuletus, sai kõrvuti kantsooniga suurema luule mahuga peamiseks luulevormiks renessanssis. 08.04.09 1543 raamat nii Boscani luuletused kui ka Garcilaso luule pöörang renessanssi vaimus väljaspool Itaaliat. Matkib eelkõige ptrarcalikku laaidi, mis oli Itaalias levinud. Hispaanias oli see aga uus. Uued vormid ja nende kohandamine Hisp keelele. Uut tüüpi tundeluule, mis oli märksa peenem, teadlik harmooniapüüdlus luules. Siiras valu väljendamine. Hiliskeskaja luule näeb välja kpllaltki lihtsakoeline. Tugevasti idealiseeriv laad ja looduse teema sissetulek. See innustab ja õhutab ülevaid tundeid, armastuse tunnet (see on Petrarca ppolt puhas tunne). Uue maheda stiili tuleku mõju. Hingelis-vaimne tunne. Seda väljendab ka de la vega. Pikemate ja lühemate värsside vaheldumine. Ekloogide tunnuseks, et seal on pastoraalne teema
Nad eristusid teistest ning pälvisid tuntust. Üsna kiiresti ammendus tundlemine, sest ühiskondlikud olud oli keerulised. Lahkusid Gailit ja Visnapuu, kelle asemele tulid Alle ja Barbarus. 1920. aasta alguses mindi ametlikult laiali. Siuru suutis kirjanduselu elavdada ning esile tõusid uued andekad kirjanikud. Arendati peamiselt armastus- ning looduslüürikat. Ajaluule all peetakse silmas aktuaalsete probleemidega tegelevat luulet ( nt vastandumine sõjaga). Tundeluule asendub mõtteluule ning vaimsusega. Eestis järgiti ajaluule puhul kindlat voolu ja stiili. Iseloomulikud on õuduskujundid, kunstiline liialdus, ühetoonilisus. Esindajatest: Semper, Alle, Barbarus. Ajaluule pinnalt kujuneb uus rühmitus ,,Tarapita" (Adson, Alle, Barbarus, Kivikas, Kärner, Semper, Suits, Tassa, Tuglas, Under), mille ühisväljaandeks oli Tuglase toimetatud ajakiri, mida ilmus 7 numbrit. Nimi tuleneb eestlaste muistselt sõjajumalalt ,,Tara". Neile heideti ette
kirjanduse eksami küsimused 1. Ilukirjanduse olemus ja tähtsus. Seos teiste kunstiliikidega. Ilukirjandus ehk belletristika. Tekstid jagunevad: teaduskirjandus (teatmeteosed, uurimustööd, referaadid), publitsistika (artiklid, uudised, intervjuud, reklaamid), ilukirjandus (novell, sonett, tragöödia, draama, ...), tarbetekstid (telefoniraamatud, õpikud, viidad, kalendrid), graafilised (skeemid, joonised, tabelid), elektroonilised tekstid (e-mail, msn, sms, reklaam netis). Ilukirjanduse alaliigid: proosa, lüürika(luule), ja näitekirjandus(dramaatika). Ilukirjanduse funktsioonid: emotsioonid, silmaringi laiendamine, meeleolustik, faktid, keeleoskus. Proosa: müüt, naljand, romaan, novell, mõistatused. Miniatuur: ,,Poiss ja liblik" Tammsaare. Luule: haiku (E. Niit), sonett (M. Under), ballaad (M. Under), ood (Peterson), pastoraal (Peterson). Lüroeepika: eepos, valm (jutustava sisuga, tegelased tihti loomad, lõpus moraal), poeem, värss. Jõg...
1930ndate lõpul ilmub üks ühisalbum “Arbujad”. Sinna oli koondatud toona Tartus õppivate/tegutsevate noorte luuletajate/vaimuinimeste (U.Masing, H.Talvik, B.Alver, A.Sang, K.Merilaas, B.Kangro, P.Viiding). 22 Ajaluule – aktuaalsete probleemidega tegelev luule [nt vastandumine sõjaga (“Katastroof IV”)] Tundeluule asemel tuleb mõtteluule ja vaimsus. 1920ndatel tekkinud mõiste väljendas suhet aja ning ühiskonna probleemidega. Eesti luules järgis ajaluule kindlat voolu ja stiili. Ajaluulele on iseloomulikud õuduskujundid, kunstiline liialdus, ühetoonilisus. Esindajad: Semper, Alle, Barbarus. Ajaluule pinnalt kujuneb uus rühmitus – Tarapita. Tarapita tegutses 1921. aasta suvest kuni 1922. aasta lõpuni, anti välja mitu ajakirjanumbrit.
PS KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017 Pilet 1 1. KIRJANDUSE PÕHILIIGID- EEPIKA, LÜÜRIKA, DRAMAATIKA LÜÜRIKA: (kreeka lyra- keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Värss=luulerida, stroof=salm. Lüürika liigid: ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks eleegia - nukrasisuline luuletus; pastoraal ehk karjaselaul epigramm - satiiriline luuletus sonett - Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põimunud, need teosed on ka pikemad, kui tavalised luuletused. Siia kuuluvad poeemid ja valmid EEPIKA: (kreeka sõnast epos - sõna, jutustus, laul) on jutustav kirjanduse põhiliik. Zanrid on järgmised: antiikeeposed, kangelaslaulud romaan - eepilise kirjanduse suurvorm , palju tegelasi, laiaulituslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliik...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
