vitamiin B3e vananenud nimetusega antipellagra vitamiin (vitamiin PP) on üldnimetus vitamiinse aktiivsusega nikotiinhappe ja nikotiinamiidi kohta. Nikotiinamiid on koensüümide nikotiinamiidadeniindinukleotiid (NAD) ja Nikotiinamiidadeniindinukleotiidfosfaat (NADP) reaktiivseks osaks (bioaktiivsuse realiseerimiseks). Toidus on nad koensüümidena. Need hüdrolüüsitakse seedekulglas. Vabaneb nikotiinhape/nikotiinamiid, aga ka toidus olev vähene vaba niatsiin, mis imenduvad maost ja peensoolest põhiliselt lihtsa difusiooni teel. Imendunud niatsiin viiakse verega kudedesse, samuti salvestub seda vähesel määral maksas. Koerakkudes kasutatakse nikotiinhape ja -amiid NAD ja NADP sünteesiks. Imendumist pärsivad liigne alkohol, tärklis, kohv. Allikad: maks, munad, piim, kaunviljad. Seda sünteesitakse ka organismis trüptofaanist. See süntees vajab aga ka tiamiini, riboflaviini ja
ENSÜÜMKATALÜÜSI KEEMILISED MEHHANISMID 1. Ensüümkatalüüsi kolm keemilist mehhanismi. Kovalentse katalüüsi põhimõte. Nukleofiilsed tsentrid ensüümides, side ensüümi ja substraadi vahel. 1. 1) Kolm mehhanismi: · kovalentne katalüüs · üldine happe-alus katalüüs · metalli-iooni katalüüs Kovalentse katalüüsi põhimõte: · Ensüüm ja substraat moodustuvad kovalentseid sidemeid ühes või mitmes reasktsiooniahela punktis. · Kovalentse sideme moodustumine E(ensüümi) ja S(substraadi) vahel tagab reaktsiooni kiiruse tõusu Näide : katalüüsita reaktsioon: BX+Y -> BY+X Kovalentne katalüüs: BX+Y+E -> E:B+Y+X-> E+BY+X Selle mõte on vähendada aktivatsiooni energiat reaktsioonil. Nukleofiilse katalüüsi puhul ensüümi mõni nukleofiilne tsenter (amiin, hüroksüül etc...) atakteerib substraadi elektrofiilset tsentrit. Tekib side substraadi ja ensüümi vahel. ...
tarbimine, vajadust parimad suurendavad allikad Vitamiin A 800-1000 Nägemine, luude Vitamiinid C, Pimedaks Alkohol, kohv, (retinooolid) ja retinooli µ g- kasv, terve D; E, niatsiin, jäämine, kortisoonid, eelaste ( ekv. epiteelkude, tsink, seleen, silmapõletik, nitraadid, -karoteenid) maks, piim, antioksüdant küllastumata kuiv nahk, nohu mineraalõlid, või, munad, rasvhapped diabeet, porgandid maksahaigused
vitamiinipreparaatidega liialdamisel. Vitamiinikaod on suured ka toidu valmistamisel. Liiga pikk keetmise aeg, toidu mitmekordne soojendamine ja köögivilja keeduvee kasutamata jätmine vähendavad toidu vitamiinisisaldust. Toitumissoovitustes on toodud ainult tähtsamate vitamiinide kogused. Teaduskirjanduses eelistatakse vitamiinide tähistamisel kasutada nende nimetusi (nt. retinool). Enamike vitamiinide puhul on lubatud ka nende tähistamine suurte ladina tähtedega, v.a. niatsiin ja folaadid. Alljärgnevalt on toodud toitumissoovitustes esitatud vitamiinide nimetused. Vesilahustuvad vitamiinid: Vitamiin B1, tiamiin Vitamiin B2, riboflaviin Niatsiin, nikotiinhape, nikotiinhappe amiid (vitamiin P) Vitamiin B6, püridoksiin Vitamiin B12, (tsüaan)kobalamiin Folaadid, foolhape, folatsiin Vitamiin C, askorbiinhape Rasvlahustuvad vitamiinid: Vitamiin A, retinool Vitamiin D, kaltsiferool Vitamiin E, -tokoferool
parimad vajadust allikad suurendava d Vitamiin A 800-1000 Nägemine, luude Vitamiinid C, Pimedaks Alkohol, (retinooolid) jaeelas retinooli µ g kasv, terve D; E, niatsiin, jäämine, kohv, te ( -karoteenid) -ekv. epiteelkude, tsink, seleen, silmapõletik, kortisoonid maks, piim, antioksüdant küllastumata kuiv nahk, nohu , nitraadid, või, munad, rasvhapped mineraalõli porgandid d, diabeet,
RAPLA VESIROOSI GÜMNAASIUM NÄDALA MENÜÜ Uurimustöö Koostaja: Kertu Roosla Juhendaja: Iiris Mõttus Rapla 2009 Sisukord Sissejuhatus..............................................................................................3 Esmaspäevast pühapäevani menüü....................................................................................4-11 Järeldused...............................................................................................12 Kokkuvõte..............................................................................................13 Kasutatud materjal....................................................................................14 2 Sissejuhatus Valmistan uurimustöö enda mida söön ning joon nädala aja jooksul. Nende kogu...
tõsta ja hoida; kaerahelbed. ne, stress Ergutab soolestiku peristaltikat; Normaliseerib söögiisu; B2 Silmade väsimuse Kasvu maks, pärm, Vitamiinid Alkohol, vähendamiseks ja pidurdumine, täisteratooted A ja B1, kohv, normaalse nägemise seedenõrede , piimatooted, niatsiin suitsetami tagamiseks; eritumise rohelised ne, stress, Naha, limaskestade, vähenemine, taimeosad, rafineeritu tervete küünte ja juuste silmade munakollane d terviseks; valgustundlikku ja kaunviljad. süsivesiku Vajalik antikehade s tega
seetõttu eriti vajalikud organismi normaalses elutegevuses. Inimesele on vitamiinid asendamatud mikrotoitained. Eksogeensus tähendab seda, et vitamiine ei sünteesita organismis, vaid neid peab kindlasti toiduga saama. Vitamiinide puhul on eksogeensus teatud määral siiski suhteline, sest: 1) mõningaid vitamiine sünteesib inimese seedekanali mikrofloora kas osaliselt või piisavalt (näiteks pantoteenhape, niatsiin, vitamiin K, jt.) 2) teatud vitamiine suudab inimorganism ka vajadusel ise sünteesida (näiteks aminohappe trüptofaani rohkuse puhul sünteesitakse temast vitamiini niatsiin, ka ubikinooni suudab inimorganism ise sünteesida, naharakkudes toimub ultraviolettkiirguse mõjul vitamiini D süntees) 3) kui toidus on piisavalt antud vitamiini eelühendit ehk provitamiini, suudab organism
Tallinn 2006. Tabelis 9 antud päevased tarbimissoovitused on määratletud tarbitava toidu kohta, s.t. kaod toidu ettevalmistamisel, keetmisel, küpsetamisel. jne, peab eelnevalt arvesse võtma. Kuna piisav rinnapiimaga toitmine on eeldatav imikute toitmisviis kuni 6 elukuuni, siis ei ole soovitusi antud lastele vanuses alla 6 kuud. Tabel 9. Vitamiinide päevased tarbimissoovitused olenevalt vanusest Vanus, Vitamiin Vitamiin Vitamiin Vitamiin Vitamiin Niatsiin, Vitamiin Folaadid Vitamiin Vitam aastates A, RE D, g E, -TE B1, mg B2, mg NE B6, mg , g B12, mg iin C, mg Lapsed 6-11 300 10 3 0,4 0,5 5 0,4 50 0,5 20 kuud
defitsiidi tekkeks. Ekstreemsematel juhtudel võib see põhjustada probleeme kogu organismi ainevahetuses ja funktsioneerimises. Rasvlahustuvad vitamiinid A-vitamiin retinoidid retinool D kaltsiferoolid E tokoferoolid K naftokinoonid Q ubikinoonid F linoolhape ja -linoleenhape On vees lahustuvad ühendid. Võrreldes rasvlahustuvate vitamiinidega on nende varud organismis suhteliselt väikesed, mistõttu peaks neid iga päev saama toiduga. B-rühma vitamiinid B1 tiamiin B2 riboflaviin B3, PP niatsiin, nikotiinhape, nikotiinamiid B4 koliin B5 pantoteenhape B6 püridoksiin, püridoksamiin B8 inositool B10, B11 foolhape, folatsiin B12 kobalamiinid B13 oroothape B15 pangaamhape BT karnitiin C-vitamiin askorbiinhape H biotiin N lipoehape U S-metüülmetioniin PABA p-aminobensoehape P bioflavonoidid Vitamiinide defitsiit Inimorganismis olevate vesilahustuvate vitamiinide varud peavad vastu vaid nädalaid, rasvlahustuvate omad pisut kauem (tänu sellele, et neid säilitatakse rasvkoes). Varudele
Kiudained, g 10,8 10,8 43,4 Vitamiin A, µg-ekv 326 326 46,6 Vitamiin D, µg 0,2 0,2 2,2 Vitamiin E, mg 1,8 1,8 22,7 Vitamiin B1, mg 0,4 0,4 32,4 Vitamiin B2, mg 0,5 0,5 35,5 Niatsiin, mg-ekv 7,4 7,4 49,2 Vitamiin B6, mg 0,7 0,7 52,8 Vitamiin B12, µg 1 1 48,6 Foolhape, µg 105,4 105,4 26,4 Pantoteenhape, mg 1,4 1,4 - Vitamiin C, mg 35,8 35,8 47,8
Fariza Imanova MK13-TE2 Pähklid Nimetus Iseloomustus (kuju,maitse) Kulinaarne kasutus Toiteväärtus Iseloomulik tunnus Sarapuupähkel e Sarapuupähklid on Süüakse maiustusena, Energeetiline väärtus: Sarapuupähklist tehakse metspähkel ümmargused või piklikud kasutatakse 664 kCal 100g kohta. ka alkohoolseid jooke nt tahked viljad.Iga pähkel on kompvekkide,halvaa,praline Rasva-valgu- ja pähklilikööri. vähemalt osaliselt kaetud e ja sarapuupähklivõi ...
Piim (28.10.03., 9. loeng) · Piim on imetaja piimanäärme spetsiaalne sekreet oma järglase toitmiseks. Piim on vastsündinule ainsaks toiduaineks. Seega peab ta sisaldama kõiki vajalikke toitaineid piisaval määral. Piima koostis oleneb järglase kasvukiirusest ja kasvu tingimustest: Põhitoitainete sisaldus (g/100g) erinevate imetajate piimas Imetaja kuivaine rasv valk laktoos min.ained Happesus, oTh Veis 12,5 3,8 3,3 4,7 0,7 17 Kits 13,3 4,3 4,2 4,5 0,85 17 Põhjapõder 36,7 22, 10,3 2,5 1,4 5 Hobune 10,7 1,8 2,1 6,4 0,4 6,5 Küülik 30,5 10,5 15, 2 2,5 5 Inimene 12,5 4,4 1,0 6,9 0,2 Vitamiinide ja mineraalainete sisaldus (mg/100g) erinevate imetajate p...
Mandariin on puuvili mis kasvab mandariinipuust. Harilik mandariinipuu on igihaljas valgete lõhnavate õitega puu. Mandariin on väga lähedane apelsinile. Perekonnast Rutaceae, mandariin ladina keeles on citrus rediculata, inglise keeles clementine. Mandariini tuntumad sordid on Satsuma, Clementine, Wilking jt. Clementine viljaliha on väga mahlane, kergelt hapukas, oranzikas punane väliskest, vili väheste seemnetega. Satsuma on kergesti kooritav, lahtine ja õhuke kest, ilma seemneteta, pärit Jaapanist, magus ja õrn viljaliha. Koorest pressitakse eeterlikku õli (mandariiniõli). Koor ja seemned on mandariini massist ligi 26%. Mandariine kasutatakse peamiselt lihtsalt söömiseks, salatisse panemiseks, magustoitudes, toidu kaunistamisel, ning sellest tehakse ka mahla. Kõige rohkem toodetakse mandariini Hiinas. Kasvatuspiirkonnad on Jaapan, Hispaania, Brasiilia, Maroko, Itaalia, Iisrael, USA, Alzeeria. Mandariini happesus on -11,5 pH. (ananass ...
MESI MEE KOOSTIS Nektar ja õietolm vett ligi 1720%, vitamiine (B1, B2, niatsiin, B6) fütokemikaale (ensüümid, õietolmuterad, maitse, värvi ja aroomained) ligi 2%, happeid 0,6%, valke 0,3% mineraaltoiteained (kaalium, kaltsium, magneesium, mangaan, naatrium, raud ja vask) 0,2% ulatuses. MEE LIIGID KOGUMISE JÄRGI Õitelt ja okastelt kogutud mesi on taimse päritoluga, valmistatud mesilaste poolt õitest kogutud nektarist või kuumade ilmadega okka pinnale erituvast "kastest". Lehemesi võib olla nii taimse kui loomse päritoluga. See tähendab,
Piim, selle tekkimise keemiline protsess, biokeemiline koostis, erinevas vanuses ja erinevatel imetajatel Katarina Vainult Piima biokeemiline koostis Vesi Valgud (1-24%) Varustavad aminohappetega Kaseiin Ca, P Mitsellides, piimas suspensioonina Vadakuvalgud Valgud, mis jäävad peale kaseiini eemaldamist Allikas: Lipiidid (2-50+%) https://et.wikipedia.org/wiki/Vadak Energiaallikas, rasvhapped, rasvlahustuvad vitamiinid Triglütseriid ehk “rasv” Allikas: http://www.khuisf.ac.ir/prof/images/Uploaded_files/DairyChemistryAndBiochemistry_muyac[4303183].PDF Piima biokeemiline koostis Süsivesikud Laktoos, teisi süsivesikuid vähe Osmootne rõhk Vitamiinid Riboflaviin, vitamiin A, niatsiin… Koensüümid Mineraalained Raud, magnesium ,kaltsi...
E300 Cvitamiin ehk askorbiinhape. Peale C vitamiini on lisaainetena kasutusel ka askorbiinhappe naatriumsool (E301) ja kaltsiumsool (E302) ning askorbiinhappe estrid rasvhapetega (E304). Kõigi nende Cvitamiin esindajate funktsioon on antioksüdantsus, mis avaldub vaid vesikeskkonnas. E306 tokoferoolikontsentraat; E307 alfatokoferool, E308 sünteetiline gammatokoferool; E309 sünteetiline deltatokoferool kõik need on Evitamiini erinevad vormid. E375 niatsiin, nikotiinhape ja nikotiinamiid B3vitamiin. Allikad Urmas Kokasaar, Mihkel Zimer "Vitamiinid" Gerald F. Gombs, Jr "The Vitamins" (Third Edition) Jacob, RA. "Three eras of vitamin C discovery". Rosenfeld, L. "Vitamine--vitamin. The early years of discovery". Vitamins and minerals names and facts History of vitamins Vitamin
Bio-Multi Elevit Pregnacare Pregnacare+Omega3 Vitrum Prenatal Livol Multi Total PregnaCaps Raseda vajadus A - 1,2 mg 6 g 400 g 8001100 g (Max 2.5 mg/p) B1 0.6 mg 1.55 mg 3 mg 3 mg 2.8 mg 1.05 mg 0.5 mg 1.6-1.7 mg B2 1 mg 1.8 mg 2 mg 2 mg 3.2 mg 0.8 mg 1.6-1.7 mg B3 20 mg 1720 mg B6 0.9 mg 2.6 mg 10 mg 10 mg 6 mg 1.5 mg 1.25 mg 1,51,6 mg B12 1.5 g 4.0 g 6 g 6 g 9 g 1.5 g 2 g 22,6 g C - 100 mg 70...
AVOKAADO Mis on avokaado ? Avokaado ehk Ameerika pirnloorber Kasvab 8-9 meetrikõrguse puuna Välimuselt on avokaado tavaliselt pirnjas, harvem teistsuguse kujuga puuvili. Pikkust on viljal tavaliselt 10-12 cm, kaalu 200-400 g. Vilja keskel asub pikergune ploomikivitaoline ja kreeka pähkli suurune luuseeme, mis moodustab umbes 20 protsenti vilja kaalust. Kollakasroheline viljaliha on pehme, mahlane, õlirikas ja suhkruvaene. Avokaadot kutsutakse ka metsavõiks ja kasutatakse dieettoitudes. Laiemalt tuntakse kahte sorti avokaadosid: rohelisi ja siledakoorelisi ning mustjaid krobedakoorelisi. Roheline avokaado (Fuerte) Mustjaslilla avokaado (Hass) Click to edit Master text stylesClick to edit Master text styles Second level Second level Third level Third level Fourth level Fourth level ...
Bioaktiivsuse all mõistetakse seda, et antud aine omab teatud regulatoorset mõju metaboolsetele ja ainevahetuslikele protsessidele. Eksogeensus tähendab seda, et vitamiine ei sünteesita organismis, vaid neid peab kindlasti toiduga saama. NB! Vitamiinide puhul on eksogeensus teatud määral siiski suhteline, sest: · mõningaid vitamiine sünteesib inimese seedekanali mikrofloora kas osaliselt või piisavalt (näiteks pantoteenhape, niatsiin, vitamiin K, jt.); · teatud vitamiine suudab inimorganism ka vajadusel ise sünteesida (näiteks aminohappe trüptofaani rohkuse puhul sünteesitakse temast vitamiini niatsiin, ka ubikinooni suudab inimorganism ise sünteesida, naharakkudes toimub ultraviolettkiirguse mõjul vitamiini D süntees); · kui toidus on piisavalt antud vitamiini eelühendit ehk provitamiini, suudab
A-VITAMIIN ÜLDANDMED Üldandmed Keemiline C20H30O Vitamiini omadused valem Lahustuvus rasvlahustuv Soovitatav 0,9 g päevakogus 286,456 0,7 (mehele), Molaarmass täiskasvanule g/mol g (naisele) Maksimaalne päevakogus 3g täiskasvanule Toimet parandavad A-vitamiini rakku jõudmiseks on vaja C-, D- ja E-vitamiin, niatsiin, Ca jaseleen, tsink, Zn, toimet suurendavad C- ,D-, küllastumata E ja Q-vitamiin, A-vitamiini saba rasvhapped oksüdeerub väga kergelt, saapärast on teisi juurde vaja, eriti C-, Q- ja E- vitamiini. AVASTAMISE AJALUGU • Vitamiinide avastuslugu algab aastal 1906, kui näidati, et peale valkude, rasvade ja süsivesikute vajavad kariloomad tervena püsimiseks veel mingeid aineid. • 1917. aastal avastasid A-vitamiini sõltumatult
päevalilleseemned piim, jogurt, põhjustab keele ja suu B2 munad, maks, limaskesta põletikku soodustab oksüdatiivse riboflaviin kala, õllepärm, ning suunurkade stressi teket kaunviljad, spinat lõhenemist B5, PP niatsiin, õllepärm, maks, põhjustab põhjustab südamerütmi nikotiinhape, piim, munad, nahapõletikku, nõrkust, häireid, kusihappe- ja Vitamiinid kaunvili, kanaliha, nõdrameelsust liigsuhkurveresust, nikotiinamiid jäme nisujahu,
toidukomponendid pole siiski vitamiinid. Näiteks asendamatuid amino- ja rasvhappeid, mida inimorganism ise ei sünteesi, ei peeta vitamiinideks. Erinevalt vitamiinidest kasutatakse neid rakus nii energiasubstraatidena kui ka ehitusüksustena ning inimorganism vajab neid suurel hulgal (grammides). Ka eksogeensus on vitamiinide puhul suhteline, sest: mõningaid vitamiine sünteesib inimese seedekanali mikrofloora kas osaliselt või piisavalt (näiteks pantoteenhape (vitamiin B3), niatsiin, vitamiin K, jt.); teatud vitamiine suudab inimorganism ka vajadusel ise sünteesida (näiteks aminohappe trüptofaani rohkuse puhul sünteesitakse temast vitamiini niatsiin, ka ubikinooni suudab inimorganism ise sünteesida, naharakkudes toimub ultraviolettkiirguse mõjul vitamiini D süntees); kui toidus on piisavalt antud vitamiini eelühendit ehk provitamiini, suudab organism ennast vastava vitamiiniga varustada (näiteks taimsetest karotenoididest sünteesitakse vitamiin A);
Kui liha on hele, siis on seal rasvasisaldus väike, kui tume, siis suur. On öeldud ka, et hele liha on tumedast peaaegu poole võrra väiksema rasvasisaldusega · Vitamiinid ja mineraalid leiduvad kanalihas veest ning süsivesikutest koosnevates osades. Võrreldes heleda kanalihaga sisaldab tume kanaliha rohkem vitamiine ja mineraalaineid. · Üldiselt leidub kanalihas väikeses koguses A vitamiini ning pisut B grupi vitamiine, mille hulgas domineerivad niatsiin ja pantoteenhape. Leidub ka püridoksiini ( B6 ) ja kobalamiini ( B12 ). Lihas leidub ka mõningal määral kaaliumi, naatriumi, fosfori , tsinki ja rauda. Vähesel määral esineb kaltsiumi ja magneesiumi ning teiste mineraalainete jälgi.
valguspelgus, "liivatunne" silmas, silmad põletikulised, dermatiit nina ja silmade ümber · Harva veel urineerimisraskused, juuste väljalangemine, katarakt, munandikoti js häbeme dermatiit, lastel kasvupeetus ja ekseem Funktsionaalset taset hinnatakse erütrotsüütide FAD sõltuva glutatiooni reduktaasi aktiivsuse kaudu!!! Allikad: · Piim, jogurt, õllepärm, maks, kala, munad, kaunviljad, spinat Kasutamine: · Tiamiin, niatsiin, püridoksiin, vit C, foolhape · Alkoholism, pellagra, kasvupeetus, Alzheimer, parkinsonism, diabeet, katarakt, kanapimedus, artriit, nefriit, akne, dermatiit, juuste väljalangemine POT: 100 mg Vitamiin B3 (niatsiin) antipellagra vitamiin Nimetused: nikotiinhape, nikotiinamiid Metabolism: · Toidus koensüüm NAD/NADP-na esinev niatsiin hüdrolüüsitakse seedekulglas hüdrolaaside ja pürofosfataaside poolt
Mis on vitamiinid? Mis on vitamiinid? Nad on madalmolekulaarsed bioaktiivsed orgaanilised ühendid, mis on kõigi organismide jaoks hädavajalikud Vitamiinid ei anna energiat, kuid on eluliselt tähtsad organismi normaalseks tööks ja tervise alalhoidmiseks Kuidas vitamiinid jagunevad? Vitamiinid jaotatakse kahte rühma: Vesilahustuvad (peamiselt B-grupi vitamiinid, H-, N-, U-, pAB-, P-, C-vitamiin) Rasvlahustuvad (A-, D-, E-, Q-, F- ja K- vitamiin) Rasvlahustuvaid vitamiine on organism võimeline koos lipiididega ladustama maksa Milleks on vaja vitamiine? Inimorganism vajab normaalseks funktsioneerimiseks ja arenguks kindlas koguses vitamiine Nad on liitensüümide ehituslik- funktsionaalsete osadena hädavajalikud ensüümkatalüüsis Milleks on vaja vitamiine? Osasid vitamiine inimese keharakkudes ei sünteesita ...
VITAMIINID On vajalikud meie organismi normaalseks funktsioneerimiseks. Organism neid ise sünteesida ei suuda. VITAMIINID EI OLE TOIDU ASENDAJAD. Neil ei ole energeetilist väärtust. Vitamiinid ei asenda - valke - rasvu - süsivesikuid - vett ega ka üksteist Parimaks vitamiiniallikaks inimorganismi jaoks on tasakaalustatud ja mitmekesine toit. Enamik vitamiine on ensüümide koostisosad. Vitamiinide puudusel ei saa organism valmistada vastavat ensüümi, mille koostisse vitamiin kuulub ja seega on ainevahetus häiritud. Termini “vitamiinid” võtsid esimest korda kasutusele biokeemik Frederick Hopkins ja vitamiini teooria rajaja Casimir Funk aastal 1912 Frederick Hopkins Casimir Funk Vitamiinid jagunevad vesilahustuvad rasvlahustuvad Vesilahustuvad vitamiinid: B1 (tiamiin), B2 (riboflaviin), B3 (niatsiin), B7-(biotiin), folaadid, B12-vitamiin, C-vitamiin (askorbiinhape), B5 (pantoteenhape) Rasvl...
KULTUURITAIME PRESENTATSIOON. MAAPÄHKEL. Natalja Korabljova 11.A MAAPÄHKLI ISELOOMUSTUS · Maapähkli kasvatamiseks sobivad kõige paremini troopilise ja subtroopilise kliimaga alad. · Arahhis kasvab kuni 75 cm kõrguse roni- või põõsastaime küljes. · Taimele kasvavad iga 2-3 kuu järel väikesed kollased õied. · Tavaliselt on kaunad 3-4 cm pikad ning sisaldavad 2-3 seemet. · Iga piklik seeme on kaetud punakaspruuni kilega. http://tka.nutridata.ee/tka/showFood.action?food.id=725 · Maapähkel sisaldab kahte valget värvi paksu ja lihakast idulehte, mille vahel on idu. MAAPÄHKLI PÄRITOLU Maapähkel ehk arahhis ehk hiina pähkel on pärit paigast, kus on ...
D-vitamiin - kalamaksaõli, heeringas, kanamuna rebu jt. (5-8). E-vitamiin - taimeõlid, kalamaks, pähklid. (8-13) B1-vitamiin - teravili, teraviljasaadused, liha, lihatooted, kartul, köögivili, piim, piimasaadused. (1,1-1,5).Väsimus, unetus, isutus, seedehäired. B2-vitamiin - kanamunad, juust. (1,3-1,7).Väsimus, kaalukaotus, naha punetus, kestendamine ja lõhenemine, põletikud suunurkades ja silmade ümbruses, suus haavandid, nägemishäired. Niatsiin - maks, lahja liha, kala, pärm, nisuidud, kuivatatud kaunvili. (15- 19).Väsimus, isutus, peapööritus, nahapõletikud. Ületarbimisel naha punetus, kuumustunne, kihelus. B6-vitamiin - veisemaks, sealiha, veiseliha, kanaliha, riis, pähklid, banaanid. (1,9- 2,4).Depressioon, roidumus või üleerutus, iiveldus, krambid, lööve silmade, nina ja huulte ümber. Pantoteenhape - köögivili, õllepärm. (4-9).Naha kahjustused, juuste, habeme,
KOLESTEROOL Kolesterool on oluline rakuseinte koostisosa. Ilma kolesteroolita ei suudaks rakud talitada. Veres liigub kolesterool ringi rasvast ja valgust koosnevate lipoproteiinide vahendusel. Organismis olev kolesterool on pärit peamiselt kahest allikast: · 70% sellest sünteesitakse organi kehaomaselt (peamiselt maksas) · 30% saadakse toidust Kolesterool jaguneb kaheks: "Hea" kolesterool ehk HDL-kolesterool (HDL inglise keeles High Density Lipoprotein , st kõrge tihedusega lipoproteiin. "Halb" kolesterool ehk LDL-kolesterool (LDL inglise keeles Low Density Lipoprotein, st madala tihedusega lipoproteiin). LDL transpordib 60-70% vere kolesteroolist. LDL-il on halb omadus kleepuda veresoonte seintele. Seetõttu on LDL peamine ateroskleroosi ehk veresoonte lupjumise puhul esinev lipoproteiin ning selle kõrget taset veres peetakse südame- ja veresoonkonnahaiguste oluliseks riskifaktoriks. HDL on kõige väiksem lipoproteii...
põ llu- ja aiakultuuride s aag ikus t. Mee tähtsamad keemilised omadused Me e s le iduvate tuntumate s uhkrute lo e te lu Mees leidub järgmisi suhkruid: erloos, gentiobioos, isomaltoos, kestoos, koibioos, laminaribioos, maltotrioos, maltuloos, nigeroos, panoos, sahharoos, teanderoos, tsentoos, turanoos jpt. Mees leiduvad mittesuhkrutest koostisosad Peale suhkrute sisaldab mesi veel vett ligi 17 20%, vitamiine (B1, B2, niatsiin, B6) ja teisi fütokemikaale (ensüümid, õietolmuterad, maitse-, värvi- ja aroomained) ligi 2%, happeid 0,6%, valke 0,3% ja mineraaltoiteained (kaalium, kaltsium, magneesium, mangaan, naatrium, raud ja vask) 0,2% ulatuses. Mees leiduvate tuntumate aminohapete loetelu Mees leidub järgmisi tuntumaid aminohappeid: alaniin, arginiin, astaragiin, fenüülalaniin, glutamiinhape, glütsiin, histidiin, isoleutsiin, leutsiin, lüsiin, metioniin, treoniin, trüptofaan,
porgand (a- päevalilleseem rapsiõli, ed kibuvitsamarjad karotiin) ned jogurt, munakollane Vitamiin B1 B2 B3, PP B5 B6 B12 B15 B10, B11, (täht-ja tiamiin riboflaviin niatsiin, pantoteenhap Püridoksiin, kobalamiinid Pangaamha-pe Bc, keemilin nikotiinhap e püridoksam ehk antia- Foolhape e e, iin noksiline Anti- nimetus nikotiinamii vitamiin aneemiline
Protsentarvutused Ülesanded (2018/2019õa) 1. Aine brutovalem on C60H101IN24O18 · Leidke selle aine elementide protsendiline sisaldus V: Ümardasin sajandiku täpsuseni C- 18,65% H- 2,63% IN- 71,27% O- 7,45% · Kas tegemist on lihtaine või ühendiga? V: Tegemist on ühendiga ehk liitainega · Kas tegemist on orgaanilise või anorgaanilise ainega? V: tegemist on orgaanilise ainega, sest ta on süsinikupõhine ning ei ole sool, alus, hape ega oksiid. 2. 15,0 grammile MgCl2vesilahusele lisati 52,0 grammi vett. Tulemuseks saadi 10,0% lahus. Mis oli MgCl2 massiprotsent esialgses lahuses? V: 15,0+52,0=67,0g (uue lahuse mass) (6.7/15)*100=44.7% 3.Aine X molaarmass on 289,9 g/mol ning on teada, et see sisaldab 49,67% süsinikku, 1,39% vesinikku ja 48,92% kloori. Mis on aine X brutovalem? V: (289,9*49,67)/100= u 144,0g (süsiniku mass aines) (289,9*1,39)/100= u 4,0g (vesiniku mass aines) (289,9*48,92)/100=141,8g (kloori mass aines) 144/12=12 (mitu mooli süs...
pähklid maks, pärm, mandlid, muna, juust, brokoli, B2 riboflaviin kaunviljad, kliid, seemned, spinat niatsiin, nikotiinhape, kliid, maks, pärm, PP, B3 niatsiinamiid, seemned, pähklid, idud, nikotiinamiid kala, linnuliha, seened Veeslahustuvad maks, pärm, kaunviljad, B5 pantoteenhape seened, pähklid, munad, kana, kartul, tomat, piim idud, kliid, kala, maks, pärm, pähklid, kana,
Vitamiinid koensüümide metaboolsed eelkäijad · Vitamiinid on heterogeensed bioaktiivsed madalmolekulaarsed eksogeensed orgaanilised ühendid · Imetajad ei ole võimelised ise sünteesima peavad saama toiduga · Iga koensüüm tuleneb mingist vitamiinist Vitamiinid jagunevad veeslahustuvateks ja rasvlahustuvateks Mõningad näited: vitamiin (tähis) - koensüüm Veeslahustuvad: Niatsiin (PP) NAD+, NADP+ Riboflaviin (B2) FMN, FAD Tiamiin (B1) tiamiin pürofosfaat Püridoksiin (B6) püridoksaal fosfaat Pantoteenhape CoA Foolhape (B10) - THF Askorbiinhape (C) Rasvlahustuvad: Retinoidid (A) Kaltsiferoolid (D) Tokoferoolid (E) Nikotiinamiid adeniin dinukleotiid NAD+
SISUKORD SISUKORD 2 1. SISSEJUHATUS 2 2. MANGO ÜLDKIRJELDUS 3 3. KASVUPIIRKONNAD JA KLIIMATINGIMUSED 3 4. VALMINUD PUUVILJADE KIRJELDUS JA KEEMILINE KOOSTIS 4 5. KASUTAMINE TÖÖSTUSES JA LAUAPUUVILJANA 5 6. RETSEPTE MANGO KASUTAMISEKS 5 6.1 TERVISLIK MANGOSMUUTI 5 6.2 CAMPARI SORBETT 6 6.3 MANGIJOGURITDESSERT 6 6.4 MANGOKREVETISALAT 7 7. ALLIKAD 7 • SISSEJUHATUS Käesolevas töös antakse ülevaade troopilisest puuvilast mangost. • MANGO ÜLDKIRJELDUS Mango on 1030meetri kõrguse laiuva võraga igihalja puu luuvili, mis ripub üksikult või kobaratena pikkade viljaraagude otsas. Vili võib olla väga erineva kuju ja suurusega alates ploomist ja lõpetades meloniga. Kaalub keskmiselt 300g, kuid võib ette tulla kuni 2kg raskuseid vilju. Vili võib olla ümmargune, munavõi silindrikujuline, neerule või sidrunile sarnanev, värvuselt rohekaskollasest kuni punaseni. ...
Shiitake väärtuslikud omadused Mis siis ahvatleb tarbijaid kõikjal maailmas kasvatama ja ostma varem tundmatut seent? Vastus sellele on loomulikult lihtne - tema maitse, aroom ja koostis. Neist tunnustest on vast tähtsaim shiitake koostisosasse kuuluvad komponendid, mis on unikaalsed vitamiinide, aminohapete ja süsivesikute ehk õigemini öeldes polüsahhariidide osas. Shiitake viljakehad sisaldavad paljusid inimesele vajalikke vitamiine (B1, tiamiin, B2, riboflaviin, B3, niatsiin, B5, pantoteenhape, B9, foolhape, B12, kobalamiin, C, askorbiinhape, E, alfa-tokoferool). Shiitake valgud on parema aminohappelise koostisega võrreldes sojaoa, liha, piima või munade vastava koostisega, kuid seente valgu-, rasva- ja energiasisaldus on madal. Seetõttu sobivad nad toiduks eriti neile, kellel on probleeme liigse kehakaaluga. Shiitake kõige väärtuslikumaks koostisosaks võib vast pidada erilisi süsivesikuid, mis aitavad alandada vere
Seepärast müüakse nektariine enamasti poolküpselt. Toores nektariin järelvalmib toasoojas paari päevaga, küpsed nektariinid säilivad vaid lühikese aja. Nektariinid on c-vitamiini ning mineraal- ja ballastaineterikkad. Toodavad ka rohkelt etüleeni. Nektariine tuleks säilitada jahedas, 1-2 kraadi juures. 3. Nektariinide keemiline koostis Toiteväärtus söödava osa 100g-s: Kcal/KJ 54/228 Fosfor 16mg Valgud 0,9g Niatsiin 0,1mg NE Rasvad 0,5g Folatsiin 4g Süsivesikud 11,4g C-vitamiin 5mg Kiudained 0g E-vitamiin 1,8mg A- vitamiin 11g RE Kaalium 210mg Tiamiin 0,02mg Kaltsium 5mg Riboflamiin 0,04mg Raud 0,20mg 4 4
Kui A-vitamiini hulk organismis ületab normaalvajaduse 10- 15 korda, tekib loidus, unisus, peavalu, nahasügelus. Spetsialistide arvates pole mõtet kokku arvutada toiduks kasutatud beetakarotiinirikkaid (A-provitamiin) porgandeid, kollaseid ja punaseid aed- ning tumerohelisi lehtköögivilju, kuid maksa võiks süüa mitte rohkem kui kord-paar nädalas. Ettevaatlik peaks olema toidulisandite ja kompleksvitamiinide tarvitamisega. B-vitamiin B-grupi vitamiinid: tiamiin, riboflaviin, niatsiin. Nende varumiseks võtke oma menüüsse rohelised lehtköögiviljad, toidud lihast ja ubadest, tangupuder, täisteraleib, maksavorst, lahja juust, päevalilleseemned, arahhiis, kuivatatud aprikoosid. C-vitamiin C-vitamiin on asendamatu kollageeni ehitaja. See imepärase toimega aine aitab nahal säilida elastse, pehme, õrna ja siledana. C-vitamiini sisaldavad tsitrusviljad, paprika,tomat, kiivi, peet, sibul, puu-ning aedviljad. C-vitamiinil (askorbiinhape) on
Kas ma toitun tervislikult? Referaat Lähte ÜG Karin Torim 7.b Tervislikus toidus peab olema: · Süsivesikud peavad andma 55-65 % vajalikust energiast. Leiduvad teraviljatoodetes, kartulis, köögiviljas, puuviljas. · Rasvad peavad andma alla 30 %vajalikust energiast. · Valkude osakaal peab olema 10-15 %.Taimsed valgud leiduvad teraviljas, kartulis, kaunviljades. Loomsed valgud leiduvad piimas, lihas, kalas, munades. · Vähem rasvast liha ja rohkem kartulit ja leiba. · Vähemkasulikud toiduained. 1. Suhkrud--sokolaad, marmelaad, tort, sokolaadikompvekid jne. 2. Jahutooted--valge sai, saiakesed, koogid, keeks. 3. Rasvad--pannkoogid, vorst, rasvane sink, munakollane. 4. Alkohol. · Süsivesikud Minimaalne päevane süsivesikute vajadus on 100 grammi 1 gramm süsivesikuid annab 4 kalorit energiat. Toidu süsivesikud moodustavad polüsahhariid...
ploomid, räim, avokaado. ensüümid. Närvisüsteemi, lihaste ümbruses. ja südamelihase talitluseks. Antikehade moodustumiseks. Vitamiin B3, PP Vajalik rasvade ja süsivesikute Nahakahjutused. Kõhulahtisus. Ehk Niatsiin. ainevahetuseks ning valkude Seedehäired. sünteesiks. Närvisüsteemi ja Üldine väsimus. Leidub: Liha, kala ja kaunviljad, munad, piim. lihaste telituseks naha, keele ning Lihaste nõrkus. seedeelundkonna kudede õigeks Depressioon. Pärsib: Alkohol, tärklis ja kohv
oht üle süüa. Toidulaual peaks eelistatud olema taimne rasv, kuid umbes kolmandik rasvadest peaks olema loomse päritoluga, sest see sisaldab kolesterooli, mida on inimesel vähesel määral vaja saada lisaks toidust. Toidu valmistamisel ei tasu rasva lisamisega hoogu minna, sest paljud poetooted juba sisaldavad suures koguses rasva.(TERVISLIKTOITUMINE.EE, 2015) Vitamiinid on vesilahustuvad, näiteks B-, C-vitamiin, biotiin, niatsiin, ja rasvlahustuvad, näiteks A-, D-, E-, ja K-vitamiin. Rasvlahustuvate vitamiinide omandamisel on oluline, et inimene tarbiks piisavalt rasvu. Vesilahustuvate vitamiinide omastamisel on oluline, et inimene tarbiks piisavat vett. Toiduainete töötlemisel tuleb järgida õigeid tehnikaid: kuumtöötlemisel või valesti säilitamisel võivad vesilahustuvad vitamiinid hävineda. Organism ei suuda aga suurt osa vitamiinides ise toota. Väikesel määral suudavad
PÄHKLID KREEKA PÄHKEL Nimetus, kreeka pähkel, pärineb sellest, et puu vilju, puitu kui ka majesteetlikku ilu hinnati juba antiikses Kreekas. Heal lapsel on palju nimesid seepärast tuntakse kreeka pähkleid ka pärsia, inglise, karpaatia ja väärispähklitena Kreeka pähkli tuumi süüakse toorelt ja ka töödeldult. Eriliseks teeb selle pähkli suur E vitamiini sisaldus. E vitamiin võitleb aktiivselt vananemise vastu noorendab immuunsüsteemi! Kreeka pähkel on kõrge toiteväärtusega, mis tuleneb suurest mineraalainete (kaalium, kaltsium) ja küllastumata rasvhapete sisaldusest. Seega on kreeka pähklitel ka kolesteroolitaset alandav ja südant säästev toime. Sarnaselt teiste analoogiliste viljadega on ka Kreeka pähklites ohtralt õli, üle 50%. Pähkliõli on parim söögiõli, mida kasutatakse kulinaarias ja kondiitritööstuses, aga ka...
Karnosiin, anseriin ja Histidiin, B-alaniin, ATP 1,2)Müosiini ATP-aasi homokarnosiin karnosiini süntetaasi toimel aktiveerumine Lihasrakusisese pH säilitamine Vase kelateerimine 3) Neuromediaator NAD Trüptofaan, niatsiin Neurotransmitter Lämmastikoksiid (NO) Arginiini baasil NOS abil Silelihaste lõõgastusfaktor KNS neurotransmitter Makrofaagide tumoritsiidne/bakteritsiidn e faktor
TSIRGULIINA KESKKOOL Pähklid Ester Kaasik SISUKORD SISSEJUHATUS Pähkel on botaanikas õistaimede kuivvili, mille viljasein on nahkjas või puitunud, kusjuures viljasein pole seemnega kokku kasvanud. Pähklid on tõenäoliselt ühed esimesed ja vanemad loodusannid, mida inimene hakkas toiduks tarvitama. Need on kõrge toiteväärtusega, sisaldades organismile hädavajalikke toitaineid. Pähklites leidub B, A ja E vitamiine. Mineraalained kaalium, magneesium, kaltsium ja mangaan osalevad luude ehituses. Küllastumata rasvhapped aitavad alandada kolesterooli taset, soodustades südame ja veresoonkonna normaalset talitlust. Pähklid sisaldavad palju organismi jaoks vajalikke rasvhappeid, aga ka üsna hea aminohappelise koostisega valke. Pähklites leiduvad rasvad on vajalikud rasvlahustuvate vitamiinide imendumiseks organismis. Pähklite söömine annab tänu suurele vitamiinide ja mineraalidesisaldusele inimese välise ilu, terve ...
Toitumisõpetus Soovitatav kirjandus: 1.Teesalu S., Vihalemm T. Seedimine. Toitumine. Dieedid. Tartu, 1998. (1993). 2. Zilmer M., Kokassaar U., Vihalemm T., Pulges A. Vitamiinid, Tartu, 1996. 3. Zilmer M., Vihalemm T., Kokassaar U. Toit antioksüdantsus, oksüdatiivne stress, ennetuslik tervisekaitse. Tartu, 1995. 4. Kokassaar U., Vihalemm T., Zilmer M., Pulges A. Inimtoidu loomulikud ja sünteetilised komponendid. Tartu, 1996. 5. Kuivjõgi K., Liebert T., Mitt K., Saava M., Teesalu S. Eesti toitumissoovitused. Tallinn, 1995. 6. Zilmer, M. Normaalne söömine 7. Maser, M. Igaühele oma tõde. Pegasus OÜ, 2005. 8. Teesalu, S. Toitumine tõhusalt ja individuaalselt igas eas. Tartu 2006. 9. Coultate, T.P. Food, the chemistry of its components, 1996 10. Allen, J.C., Hamilton, R.J. Rancidity in foods. Blakie Acad. @ Professional, 1996. 1. loeng 1. Organismi energiavajadus. ...
Rasvas lahustuvad vitamiinid on: A-vitamiin (retinool) D-vitamiin (kaltsiferool) E-vitamiin (tokoferool) vitamiin K (füllokinoon) Vees lahustuvad vitamiinid on: vitamiin B1 (tiamiin) B2-vitamiin (riboflaviin) vitamiin B6 (püridoksiin) vitamiin B12 (koobalamiin) C-vitamiin (askorbiinhape) vitamiin H (biotiin) foolhape niatsiin pantoteenhape Kirjanduses nimetatakse tihti selliseid termineid nagu B9 (teine foolhape nimetus), B10 (B- vitamiinide segu), B15 (pangamiinhape), B17 (amügdaliin, alternatiivne ravim vähiravis), F (polüküllastumata rasvhapete segu) , M (vananenud foolhappe nimetus) ja P (taimsed flavonoidid).Tegelikele vitamiinide hulka need ained ei kuulu. Need on vitamiine sisaldavad aineid. 5
· Vesi säilitab normaalse vererõhu ja reguleerib organismi soojusreziimi (higistamine, ülekuumenemine Vesilahustuvad vitamiinid · B1, tiamiin · B2, riboflaviin · B6, püridoksiin · B10, 11, folaadid, foolhape, folatsiin · B12, (tsüaan)kobalamiin · C, askorbiinhape · PP, niatsiin, nikotiinhape, nikotiinhappe amiid Rasvlahustuvad vitamiinid: · A, retinool · D, kaltsiferool · E, tokoferool · K, füllokinool · Vitamiinid on mikrotoitained, mis ei anna energiat, kuid on eluliselt tähtsad organismi normaalseks tööks
Vitamiin A ehk retinool · rasvlahustuv · loomses toidus retinoidid, taimses provitamiin -karoteen · tähtsus: nägemine, geeniekspressiooni reguleerimine, epiteelkoe püsimine, reproduktsioon, kasvamine, immuunsus · defitsiidist enim ohustatud lapsed (ja rasedad) · soovitatav kogus 700-1000 RE (lastel 300 RE) · pideval ületarbimisel võib olla toksiline · organism suudab vajadusel A vitamiini karotenoididest sünteesid · allikad: kalamaksaõli, veisemaks, seamaks, kanamaks, toores porgand, või Vitamiin D ehk kaltsiferool · rasvlahustuv · võimalik ise sünteesida ja ka toidust saada · tähtsus: sugu- ja kilpnäärmete töö, hammaste ja luude tugevus (Ca ja P ainevahetus), kesknärvisüsteemi korrashoid, vastupanu külmetushaigustele, vähkkasvaja ennetamine · defitsiidist enim ohustatud imikud ja väikelapsed, kroonilise alkoholismi korral · kõige "mürgisem" vitamiin. võib põhjustada vere...
TALLINNA TEENINDUSKOOL PÄHLKLID referaat Annili Pill 021K Juhendaja: Milvi Kasemäe TALLINN 2010 1 Sisukord Pähklid.............................................................................................................................................3 Sarapuupähkel.................................................................................................................................3 Kreeka pähkel...................................................................................................................................4 India pähkel........................................................................................................................................5 Maapähkel...........................................................................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
