Veisekasvatuse kokkuvõte (0)

Veisekasvatus KOKKUVÕTE arvestuseks
*Koduveisel piimas umbes 4-5% rasva.
*Eestis veiseid umbes 260-280 000. Nendest lihaveiseid ca. 70 000.
*EHF (Eesti Holsteini tõug ) – SUURIM PIIMAJÕUTOODANG. maailmas enimlevinud, Hollandi friisi tõug ristatud Eesti maatõuga *EPK (Eesti punane veisetõug ) *EK (Eesti maatõug)
*Koduloomadel, erinedes ulukloomadest on hästi välja arenenud inimestele vajalikud organid nt. piimanäärmed, HEA VEREVARUSTUSEGA UDAR , nõrk lihastik tagab ainult liikuvuse ja võime sööta. Lihaveistel tugev lihaskude, piim ainult järglastele. Tänu parematele keskkonnatingimustele koduloomade kasvukiirus on suurenenud, varasem suguküpsus ja majandusliku kasutamise küpsus.
*Liigist tarvas põlvnevad kõik koduveised ning seebu . Liigist jakk on kodustatud kodujakk.
Kaugaasia veiste perekond: liigist banteng on kodustatud baali kari . Liigist gaur on kodustatud gajaal .
Piisonite perekond: ameerika piison ja euroopa piison, kodustatud vorm puudub.
Aasia pühvlid perekond: liigist india pühvel on kodustatud india veepühvel. Liigist filipiini pühvel kodustatud vorm puudub.
Aafrika pühvlid perekond: liigist kahverpühvel kodustatud vorm puudub.
Sugulusaretus e. inbriiding võimalikult minimaalne. Inbreedingu depressioon -kui sugulaste paaritamisel kohtuvad retsessiivsed geenid , mis põhjustavad elujõutust, kehaehituse halvenemist, nõrka tervist.
*Inbriidingut saab vältida ristamisega. Heteroos -ristatakse erinevaid tõuge, saadakse tugevad ja haigustele vastupanevad loomad, erinevate geenide rets. rist tõen. väike. Sellepärast ristandid elujõulisemad, kiirema kasvuga kui puhtatõulised.
*Eesti tõugu veised on NUDID, lapsepõlves eemaldatakse sarvete algmed kuumutamisel. Maatõugudel sarvi ei kasvagi.
*Ammlehmad-lihalehm, kellelt vasikad piima imetavad
*Veised saavad suguküpseks 6-8 kuuselt. , enne paaritumist vajalik saavutada õige kehamass !! 6 kuu vanuselt emased eraldatakse isastest, et vältida juhuslikke tiinestusi.
*Esmakordne seemendamise opt. vanus 15-18 kuud. (Mullikate kehamass peab moodustama vähemalt 65% täiskasvanud lehma kehamassist). Peale seemendamist tiinus , mis kestab umbes 9 kuud. Umbes 2 aastaselt võiks lehm esimest korda poegida. Tiinestamine kas kunstlikult või loomulikult. Kunstlikult lahjendamata ja lahjendatud sperma . Nii värske kui sügavkülmutatud spermaga, mis säilib -196 C. 60% EMASVEISTEST TIINESTUB ESIMESEL KORRAL KUNSTLIKUST SEEMENDAMISEST.
*50% sünnib emasvasikaid, 50% pullvasikaid. Seetõttu oluline sorteerimine, sorteeritakse XY kromosoome, et sünniks rohkem naislehmi.
* Embrüo siirdamine annab emasloomalt rohkem järglasi, tehakse tulevikus spermapullide saamiseks.
*Innaperiood-kui emasloom otsib isaslooma ja paaritub. Emasloomal käitumismuutused, veistel kestab umbes 24h. Lehm tuleks kunstlikult seemendada 10-12h peale innatunnuste ilmnemist . KUI lehm pole veel tiine, siis u. 21 päeva pärast ind kordub.
Poegimine
LEHM TULEKS PÄRAST POEGIMIST 3 KUU JOOKSUL UUESTI TIINESTADA!!!
*Aherlehm-lehm, kes pole 3 kuud pärast poegimist uuesti tiineks jäänud.
*Enne poegimist hakkab udar suurenema (udar võib paiste minna). Vaagnasidemed hakkavad lõtvuma. Oksütotsiini mõjul hakkab piim enne poegimist tilkuma. 45-60 päeva enne poegimist lõpetatakse lüpsmine – lehm jäetakse kinni. Seda nimetatakse kinnisperioodiks. Sel perioodil kogub lehm kehasse varuaineid, mis kindlustavad suure toodangu järgmisel lüpsiperioodil ehk laktatsioonil.
*Kaksikute puhul on tiinus 2 nädalat lühem. Erisooliste kaksikute sünni korral on lehmvasikas enamasti sigimatu. Kui tiinus on pikk, siis sünnib arvatavasti pullvasikas.
*95% vasikatest sünnib pea ees, 5% tagajalad ees (vajab kindlasti inimestepoolset abi)!
*Pärast sündi jäetakse vasikas ema juurde, (pannakse põhk alla poegimisel)
* Ternespiim -suurema kuivaine sisaldusega, kollane ja kleepuv. Kõrgem happesus , keetmisel läheb tükki . Ternespiim sisaldab vasikale tähtsaid antikehasid, mis annab vasikale immuunsust. Iga hetkega antikehade sisaldus väheneb.
*KUI VASIKAS SÜNNIB ENNEM:
210 päeva- abort
211-266 päeva enneaegne sünnitus
*Vasika kuivakslakkumine elavdab vasika vereringet.
*Optimaalne lehma karjasoleku aeg on 10-12 aastat.
Produktiivne majanduslik eluiga- esimesest poegimisest kuni karjast väljaminekuni ehk umbes 8-10 aastat. Selle aja jooksul saab umbes 10 poega. Majanduslikult optimaalseks loetakse seda, kui lehmalt saadakse aastas 1 järglane.
*Surnud sünd-kui vasikas sureb 24h jooksul peale sündi.
*Lehmade tegelik eluiga 6-7 aastat.
*Täiskasvanuks saab kehakaalu järgi reaalselt alles 5-aastaselt.
Peamised põhjused miks karjast välja võetakse: 1)udarapõletikud 2)jäsemete haigused
Karjast väljaminek võib olla ka teise karja minek või lihakombinaati minek.
Tõuaretusega saab nt. nõrkade jalgade probleemi parema pulli spermaga paremaks muuta.
Noorloomade üleskasvatamise kulud tuleb katta aga toodangu müügist!!
VEISEKARJA STRUKTUUR, KÄIVE JA TAASTOOTMINE
*Veisekarja struktuur-erinevate vanuste ja soo osatähtsus karjas
*Veisekarja käive-loomade liikumine rühmast rühma ja asendamine uute loomadega
*Veisekarja taastootmine-karjast väljaläinud loomade asendamine noorloomadega
Kui mullikas poegib, kantakse ta noorloomade arvelt ära ja kantakse põhikarja arvele.
Veisetõugude klassifitseerimisel võetakse aluseks loomade jõudlus. Jõudlus on looma võime toota teatud keskkonnatingimustes mingit toodangut (näit. piim, liha, vill , munad jne) Veiste jõudlus liigitatakse: 1. piimajõudlus ; 2. lihajõudlus;
PIIMATÕUD
*EESTI HOLSTEINI TÕUG (EHF) – aretatud kohaliku tõu ristamisel hollandi mustakirju tõuga (parandaja tõug). Kuna hakati kasutama USAst imporditud Holsteini tõu spermat , siis kannab nüüd nime EHF. Lehmade tunnused paranesid. Eesti mustakirjute lehmade osakaal kõige suurem.
*EESTI PUNANE VEISETÕUG (EPK) – aretatud kohaliku tõu ristamisel angli(Saksamaa) ja taani punase tõuga. Hiljem ameerika šviits ja punasekirju holstein. Moodustavad Eestis 1/3 veiste koguarvust.
*EESTI MAATÕUG (EK) – aretatud lääne-soome tõugu kasutades. 0,4% kogu veiste üldarvust.
LIHATÕUD
*HEREFORD-aretati välja Inglismaal. *ABERDIIN- ANGUS -aretatud Ida-Šotimaal
*GALLOWAY-aretatud Šotimaal *LIMUSIIN-aretatud Lõuna-Prantsusmaal
*ŠAROLEE-aretatud Pranstusmaal HELE AKTIVEEN-Prantsusmaal *Piemont-Itaalia
SIMMENTAL -Šveits
KONSTITUTSIOON JA EKSTERJÖÖR
*Konstitutsioon-põhikehaehitus, tähtsamate morfoloogiliste ja ja füsioloogiliste omaduste kompleks , mis on tingitud pärilikkusest ja keskkonnatingimustest
KULEŠOV : 1. Tihke ehk tugev konstitutsioon- rasv -ja lihaskude vähearenenud, luustik , hingamis , vereringe ja piimanäärmed hästi arenenud. OMANE PIIMAVEISTELE
Kohev konstitutsioon-lihastik, rasvakude hästi arenenud. OMANE LIHATÕUGUDELE
Toores konstitutsioon. Õrn konstitutsioon.
DUERST: 1. Hingamistüüp -PIIMAVEISED 2. Seedetüüp-LIHAVEISED 3. Vahepealne tüüp
Vasikas märgistatakse 20 päeva jooksul peale sündi, karjast välja minna märgistamata ei tohi. Loomapidaja peab 7 päeva jooksul peale märgistamist registreerima vasika PRIA-s. Looma kõrvamärgi kadumisest peab loomapidaja registrivormiga teatama 1 päeva jooksul, lisaks mainima kas asndamist vajab 1 või 2 kõrvamärki. 20 päeva jooksul väljastatakse uus kõrvamärk sama numbriga.
looma paremasse kõrva tavaline kõrvamärk ning vasakusse kõrva EID märk
LOOMADE MÕÕTMINE
*Mõõtekepp-spetsiaalselt loomade mõõtmiseks kasutatav vahend, kus kepi sise-ja välisosa on varustatud skaalaga
*Sirkel-kaks metallvarbast, mille ühenduskohas on skaala ning sirkliharude vahemik näitab laiust cm-des
*Mõõtelint-spetsiaalselt loomade mõõtmiseks valmistatud lint, millel on lisaks sentimeetritele ka kilogrammide skaala kehamassi jaoks. Mõõtelindiga võetakse ümbermõõtu ning määratakse kaudne kehamassi rinnaümbermõõdu alusel.
TEMPERAMENT
*SANGVIINILINE-tugev, tasakaalukas, elavalt liikuv. Suur jõudlus ja hea söödaväärindus . Sobib hästi piimaveistele.
* FLEGMAATILINE -väheliikuv, rahulik. Sobib hästi lihaveistele. Kehas palju rasva ja suur mass.
*KOLEERILINE- Rahutud ja põllumajandusloomadena ei soovita.
*MELANHOOLNE-Nõrk, halb kohanemine , väike produktiivsus.
KASV JA ARENG
Looteline e. embrüonaalne periood  idulase e. embrüoperiood  eellooteperiood  looteperiood
B. Lootejärgne e. postembrüonaalne periood  vastsündinuperiood  piimaperiood  puberteedi e. sugulise küpsemise periood  täiskasvanuperiood  vananemis - e. raukumisperiood
Kasvu ja arengu seaduspärasused, Maligonov:
I seaduspärasus Organid, mis kasvavad aeglaselt looteperioodil, kasvavad kiiremini lootejärgsel perioodil ja vastupidi.
*embrüonalism-Kui tiineid lehmi puudulikult sööta, sünnivad väikesed ja lühikeste jalgadega vasikad
II seaduspärasus: Puudulik söötmine või haigus mingil kasvuperioodil pidurdab kõige enam nende luude ja organite kasvu, milliste kasvuintensiivsus on sel perioodil suurim.
*infantilism-lapse kehaga täiskasvanu
VEISTE PRAKTILINE VALIK

Esimene valik toimub vasikaeas-kui veiseliha hind on soodne, siis jäetakse alles kõik emasvasikad, isasvasikaid enamast üle paari nädalaei hoita.

Otsustav valik 6-kuuselt-Valikult arvestatakse kehamassi, mõõtmeid ja geneetilist väärtust.

15-16 kuu vanuselt- valitakse rühm, keda seemendada ja keda mitte.

Pärast 1. laktatsiooni-On selgunud piimajõudlus.
Lõplik hinnang antakse seemenduspullile ca 6 aasta vanuselt tütarde 1.lakta
PIIMAJÕUDLUS
1L Piima seedimiseks peab udarast läbi voolama 400-500 liitrit verd
Kui udarale toimib meeldiv ärritus, vallandub hormoon oksütotsiin , mis liigub vere kaudu udarasse ja tekitab piima sõõrdumise. Oksütotsiini mõju kestab 7 minutit, sellel ajal on kerge lüpsta ning kogu piim väjutatakse. Piima peetus tekib siis kui loomale mõjub mingi stressor, mis vallandab adrenaliini ja osa piima jääb udarasse.
*Lehma päevatoodang keskmiselt 40-50 kg. Kuivainet piimas 12%. Ternespiimas kuivainet kuni 26%.
Poegimisvahemik-periood ühest poegimisest teise poegimiseni. 365 päeva lehmal.
Laktatsioon-piima eristamise periood poegimisest kinnijäämiseni.
Pärast poegimist suureneb piimatoodang ja 2-3 laktatsioonikuul maksimaalne, tiinestumisel piimatoodang hakkab vähenema.
Laktatsiooniperioodi alguskuudel on piima rasvasisaldus tunduvalt madalam kui laktatsiooni lõpus.
Mastiit -udarapõletik. SUUR SOMAATILISTE RAKKUDE ARV PIIMAS VIITAB UDARAPÕLETIKULE.
PIIMAJÕUDLUST MÕJUTAVAD:

Piimatoodang suureneb koos vanusega. 1. laktatsiooni lehmadel väiksem toodang.

Piimajõudlust mõjutab ka lüpsirežiim, tuleb lüpsta kindlatel kellaaegadel. LEHMADEL TEKIVAD REFLEKSID.

Kolmekordse lüpsi korral piimatoodang 25% suurem kui kahekordse lüpsi korral.

Piimatoodangut mõjutavad ka söötmine, pidamistingimused.

Poegimisvahemik.
PIIMAJÕUDLUSE ANDMED ON VAJALIKUD:

Tõuaretuseks 2) Looma tervise hindamiseks 3) Piimatoodangu tasuvuse hindamiseks

Teaduslikuks uurimistööks
PIIMAJÕUDLUSE HINDAMISEL VÕETAKSE ALUSEKS JÄRGMISED PERIOODID:

1. laktatsiooni 100 päeva piimatoodang, et saada inffi pulli tütarde piimajõudluste kohta

305 või lühemalt lõppenud laktatsiooniperioodi piimajõudlus

Tegeliku laktatsiooniperioodi piimatoodang

Kontrollaasta toodang (365 päeva) 5) Eluaja toodang
Piimajõudlust väljendatakse kirjapildis: 305-7000-4,0-280-3,0-210-490 s.t 305 päevase laktatsiooni piimatoodang – 7000 kg, rasva % – 4.0, piima rasvatoodang – 280 kg, valgu % – 3.0, valgutoodang 210 kg, rasva- ja valgutoodangu summa – 490 kg
PIIMAVEISTE JÕUDLUSKONTROLL:

Meetod A: Jõudluskontrolli andmete registreerimisega tegeleb inimene, kes on palgatud jõudluskontrolliorganisatsiooni poolt.

Meetod B: Jõudluskontrolli andmete registreerimisega tegeleb loomapidaja või tema poolt palgatud inimene (jõudlusandmete koguja).

Meetod C: Jõudluskontrolli andmete registreerimisega tegelev isik ei ole nii konkreetselt määratletud ning jõudluskontrolli andmete registreerimisega tegeleb vastavalt olukorrale loomapidaja või jõudlusandmete koguja või siis jõudluskontrolliorganisatsiooni ametlik esindaja (meetodite A ja B kombinatsioon).
Eestis teostatakse jõudluskontrolli B-meetodil. Jõudlusandmete kogumise, töötlemise, säilitamise ja hindamise statistiliste meetodite väljatöötamise, geneetilise väärtuse hindamise ja saadud tulemuste avaldamise eest vastutab Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontroll.
KONTROLL-LÜPSI LÄBIVIIMINE
Piimajõudlust määratakse kontroll-lüpsi põhjal 1 kord kuus ja seda nimetatakse kontrollpäevaks. Määratakse piimatoodang kg-des kümnendiku täpsusega ja piimaproov. Ajavahemik kahe kontrollpäeva vahel võib olla 22-37 päeva. Üks kord kontrollaasta jooksul kuni 65 päeva.
*Pärast poegimist tehakse esimene kontroll- lüps al. 7 laktatsioonipäevast.
*Haigete lehmade piimakoguseid ei mõõdeta.
*Kinnijäetud lehmadel mõõdetakse piimakogust juhul, kui neid lüpstakse veel regulaarselt 1 kord päevas.
Kontroll-lüpsi läbiviimis meetodid:
*Standrardkontroll-lüps: tehakse 24h jooksul kõikidelt lüpsikordadelt. Kahekordsel lüpsil alustatakse õhtusest ja kolmekordsel lüpsil lõunasest lüpsist. Kontrollpäevaks loetakse see kuupäeva, millal tehti esimene kontroll-lüps.
*Vahelduv-kontroll lüps: kahekordse lüpsiga farmides, üks kord 24h jooksul lüpsiproov.
*Kontroll-lüpsi lihtsustatud meetod kolmekordsel lüpsil:
*Kontroll-lüps lüpsirobotiga: Kontrollpäeval ühendatakse kontroll-lüpsi läbiviimiseks vajalik seade 16 tunniks lüpsirobotiga
PIIMA ORGANOLEPTILINE HINDAMINE-värvus, lõhn, maitse, konsistents
*Piim peab olema peale lüpsi kohe kurnatud ja maha jahutatud! See piirab mikroobide kasvu ja tagab piima säilivuse.
Keskmine piima tihedus on 1,030 g/cm2. Madalama tihedusega on madalama rasvasisaldusega piim.
Piima külmumistäpp- -0,52..-0,54 ºC. Näitab kas piimale on lisatud vett. Kui on lisatud vett, siis külmumistemperatuur tõuseb.
Värske piima normaalne happesus on 17…18 Thº
Antibiootikumide andmisel lehmale, peab olema ooteaeg ja seda piima ei tohi lisada üldpiima hulka
Piima mikrobioloogilised näitajad:
*bakterite arv piimas KUNI 100 000
*somaatiliste rakkude arv piimas KUNI 400 000
Sobiv temperatuur laudas +10 C!!!
LIHAVEISED
Noorveiste lihased kasvavad kõige rohkem esimese 14 elukuu jooksul.
Lehm realiseeritakse lihaks keksmiselt 18 kuuselt – kaaluvad 550kg ja rümba mass 250kg.
Tapasaagis 55-65%. EUROP-lihkvaliteedi näitaja.
+ tehnoloogia küsimused.