KT V SISEELUNDID 70. Seedekanali osad Suuõõs Neel Söögitoru Magu Peensool Jämesool 71. Seedekanali seina ehitus Kolm kesta: (sisemine) Limaskest rohkesti seedenõret tekitavaid näärmeid. Aluskiht kohevast sidekoest, mis ühendab limaskesta lihaskestaga (keskmine) Lihaskest silelihasrakkudest, kahekihiline: välimine pikilihaskiht, sisemine - ringlihaskiht (välimine) Serooskest õhuke ja siledapinnaline, eritab vähesel määral libedat seroosset vedelikku, mis muudab kõhuõõne elunditevahelise hõõrdumise minimaalseks. 72. Suured süljenäärmed 2 keelealust süljenääret suu põhjas, avaneb keele alla 2 lõuaalust süljenääret alalõuanurga kohal, avaneb keele alla 2 kõrvasüljenääret väliskõrva ees all mälurlihas peal, avaneb suuõõnde t...
KOKKUVÕTE:erituselundid · Erituselunditena talitlevad peamiselt neerud, aga ka kopsud, nahk ja soolestik. · Erituselundkond eemaldab kehast ainevahetuse jääkained ja enamiku organismi sattunud mürkainetest. · Neerud erituselundid, mis tagavad uriini moodustumise ning reguleerivad organismis vee ja mineraalsoolade hulka. · L6plik uriin sisaldab vett, kusiainet ja mineraalsooli ning koguneb kusep6ide. · Vahesel maaral osalevad organismist liigse vee eemaldamises ka nahk (higi teke), kopsud (veeaur valjahingatavas 6hus) ning soolestik (vesi valjaheites).
Loomade toitumine 1) Taimetoidulised loomad- toitu enamasti palju, lihtne kätte saada. Taime toit raskesti seeditavseedeelundkond keerulise ehitusegapikk soolestik+ maos ja sooltes bakterid ja algloomad, kes aitavad toitu seedida. Päeva energia saamiseks vaja palju toitu. Hammastik- lõikehambad peitlitaolised, silmahambad taandaarenenud, purihambad suured, sakilise pinnaga. 2) Loomtoidulised loomad e kiskjad- toitu raskem leida ja kätte saada, loomne toit energiarikkam pole palju vaja. Kergemine seeditavseedeelundkond lihtsama ehitusega. Hammastik- silmahambad muutunud kihvadeks, lõikehambad teravaotsalised, kiskhambad- erilised
Ainevahetus Ainevahetus on organismide ja väliskeskonna vajel pidev ainete vahetamine. Keha ülesehitamiseks vajatakse palju erinevaid aineid, mida saab mitmekesisest toidust. Taimetoidulised Loomtoidulised Soolestik on pikk ning maos ja soolestikus Loomset toitu on kergem seedida ja elavad bakterid ja algloomad kes aitavad seepärast on seedeelundkond lihtsa seedida ehitusega, soolestik on suhteliset luhike Nt:hobused, jänesed, metskits,haned,roosarg Nt:hundid,kullid,kakud,sisalikud haug Maks ja kohunaare toodavad seedimiseks vajalikke noresid, mis soolestiku alguossa juhitakse. Hingamine Kahepaiksed Roomajad Naha all on palju veresooni, labi niiske naha Kopsud on sopilisemad ja suurema liigub õhust hapnik veresoontesse. sisepinnaga kui kahepaiksetel, ka hingamis
Erituselundkond Autorid: Irma Isabella Raabe, Ursula Roomere ja Liisa Hiob Erituselundkond ja selle seosed teiste elundkondadega Söömisel ja hingamisel tekib inimese kehas mittevajalikke, koguni kahjulikke jääkaineid. Erituselundkonna ülesandeks on nende organismist eemaldamine. Mõned erituselundkonna organid kuuluvad ka teistesse elundkondadesse soolestik(osa seedeelundkonnast), kopsud (osa hingamiselundkonnast) ja nahk (osa katteelundkonnast). Erituselundkonda kuuluvad: Kuseteed: Neerud, kusejuhad, kusepõis ja kusiti (meestel ka peenis) toodavad, säilitavad ja väljutavad uriini. Kopsud eemaldavad organismist süsihappegaasi ja eritavad vett veeauruna. Nahk soolade, vee jt ainete eemaldamine higistamise kaudu, aitab säilitada keha püsivat temperatuuri. Soolestik väljutab seedumatud toidu jäägid ning vähesel
suurem, valkude ja süsivesikute lõhustumis saadused verre ja rasvade lõhustamis saadused lümfi, rasvade, valkude, süsivesikute seedimine, toitainete imendumine. jämesool kogunevad seedumata jäägid, ül vee tagasi imendumine, bakterid kes toodavad k vitam (vere hüübimine), jämesoole lõpus väljaheide: seedumata jäägid, vesi, hukka saanud bakterid. pärasool. pärak väljutatakse tahked jäägid. erituselindkond (nahk, kopsud, neerud, soolestik) ül vedelate jääkide eemaldamine, 2 neeru 2 kusejuha kusepõis kusiti, neer vedelate ainevahetus jääkide eemaldamine, vee mineraal soolade sisalduse reguleerimine veres tagavad püsiva sisekeskkonna, nh3 organismist välja, ehitus neerukoor (neerukehakesed), neerusäsi (neerutorukesed), neeruvaagen, eritatakse uriin, vesi, soolad, kusiaine. nahk eritatakse higi, vesi, mineraal soolad, kusiaine
*seedekulgla kõige mahukam osa *asetseb kehaõõne vasakpoolses osas ülakõhus, sisepinna limaskesta katab üherakuliste näärmete kiht, need eritavad soolhapet sisaldavat maonõret ja lima. Lima kaitseb maoseinu maonõre söövitava toime eest. *Mao ülesanded seedimises: 1. Mao seinad pidevas liikumises, seguneb toit ensüüme ja soolhapet sisaldava maonõrega 2. Üks toidu seedimise olulisemaid organeid 3. Mahuti, kus toit püsib et seda saaks väljutada peensoolde Soolestik Peensoole algusosa nim kaksteistsõrmiksooleks- sinna suubuvad mitmed olulised seedenõred, seal algab rasvade lõhustumine Peensoole seinte lainetustaoline kokkutõmbamine segab ja tõukab toidumassi edasi. Peensooles jõuab seedimine lõpule ja lõhustumissaadused imenduvad läbi sooleseina kas verre või lümfi. Imendumispinna suurendamiseks on soole seinad kurrulised. Peensoole sisepinda suurendavad ka soolehatud. Need annavad soolele sametise välimuse. Peensooles jõuab seedimine lõpule
Õige toitumise peamisteks eeldusteks on vastav vaimne tase ja võimalikult looduslähedane elamis- ja töötingimused.Vanasti toideti Meksikos surmamõistetuid ainult vasikaliha ja vähese veiniga. Üle 28 päeva neist keegi vastu ei pidanud. Vee ja leivaga võivad vangid teatavasti aastaid elada. Liha seedimine toimub soolte alguses, milletõttu tagumised sooled jäävad ilma tööta ja võivad selletõttu kõngeda. Taimetoidu seedimine aga terves soolestikus. Lihatoiduliste soolestik on lühike, Inimeste soolestik on 6 kehapikkust ja näiteks lamba soolestik on 28 kehapikkust. Kuna inimese hambad ja lõua ehitus ei ole sobiv liha söömiseks. Sellest võime järeldada, et inimene on rohkem taimetoiduline. Pärast liha seedimist jääb järele vähe jääkaineid. See-eest on need aga väga mürgised ja võivad seederikete puhul kergesti põletikke tekitada. Taimetoidu rikkalikud tselluloosijäägid
väikesteks tilkadeks. · Kõhunäärme nõre sisaldab mitmesuguseid valge, süsivesikuid ja rasvu lõhustavaid ensüüme. · Väiksemateks koostisosadeks lõhustunud toitained imenduvad soolehattudest kas verre või lümfi. · Süsivesikute ja valkude lõhustumissaadused imenduvad verre, rasvade lõhustumissaadused lümfi. · Erituselunditena talitlevad peamiselt neerud, aga ka kopsud, nahk ja soolestik. · Erituslundkond eemaldab kehast ainevahetuse jääkained ja enamiku organismi sattunud mürkainetest. · Neerud on erituselundid, mis tagavad uriini moodustumise ja reguleerivad vee ja mineraalsoolade hulka. · Lõplik uriin sisaldab vett, kusiainet ja mineraalsooli ning kogunb sapipõide. · Vähesel määral osalevad organismit liigse vee eemaldamises ka nahk(higi teke), kopsud(veeaur väljahingatavas õhus) ning soolestik(vesi väljadeites).
· GLUTAMAAT (Glu) · GLUTAMIIN (Gln) · KARBAMOÜÜLFOSFAAT PROTEOLÜÜS VALKUDE HÜDROLÜÜS VALK PEPTIIDID AMINOHAPPED Imenduvad verre läbi sooleepiteeli rakkude NB! Kehavõõras valk verre anafülaktiline sokk TÄHTSAMATE LOOMSETE PROTEAASIDE ISELOOMUSTUS Ensüüm Toimekoht Toimespetsiifika Pepsiin magu Phe, Tyr jt. Trüpsiin soolestik Arg, Lys Kümotrüpsiin ,, Tyr, Phe, Trp, Leu, Ile Karboksüpeptidaasid soolestik polüpeptiidahela C-ots Aminopeptidaasid ,, polüpeptiidahela N-ots Katepsiinid Koerakkude lüsosoomid Sarnane trüpsiinile ja
c Viljastumine Totipotentnediploidne rakk. Rakud poolduvad. Iga 20h tagant. Kobarloode- emakasse. Emakaväline rasedus Rakk väljaspool emakat (munajuhas). Tüsistused. Verekaotus. Eluohtlik. Tavaliselt abort. 1. Trimester Embrüo ja blastotsüst. 3-8 nädalat 3cm. 5. Nädal- süda, selgroog ja aju. 7. Nädal- käed ja jalad, nägu, silmad ja suguelundid. 8. Nädal- inimene. 2. Trimester Loode. Emalt toitained ja hapnik. Platsenta ja nabanöör, lootekott. Soolestik ja maks. Keha funktsioonid. Punalibled. 3. Trimester Õigeaegne. Väljaarenend kopsud. Areng lõppeb. Sünnitus. Tänan vaatamast!!!
lest 1 Diplostomum spathaceum. m. silmaläätsed 26,5 8a Cryptocotyle m. uimed, lõpused D. spathaceum m. silmaläätsed lest 2 C. concava m. uimed, lôpused 26,4 6a Corynosoma sp. l. maks, mesenteerium Pomphorynchus laevis l. mesenteerium lest 3 C. concava m. uimed, lôpused 23,4 6a Dichelyne (Cucullanellus) minutus soolestik D. spathaceum m. silmaläätsed lest 4 C. concava m. uimed, lõpused 29,7 12 a Corynosoma sp. l. mesenteerium lest 5 D. spathaceum m. silmaläätsed 27 5a C. concava m. uimed, lôpused lest 6 D. spathaceum m. silmaläätsed 21,2 3a C. concava m. uimed, lôpused D. spathaceum m. silmaläätsed lest 7 C
elundite ja elundkondade sidumine, viib välja jääkained Seedimiselundkond Suu, neel, söögitoru, magu, Organismi varustamine peensool, jämesool, pärasool ja toitainetega pärak Erituselundkond Neerud, nahk, kopsud ja Eemaldada organismist soolestik kahjulikud jääk- ja mürkained Hingamiselundkond Kopsud Organismi varustamine hapnikuga Närvisüsteem Närvid, peaaju, seljaaju Töödelda väliskeskkonnast ning organismist pärit informatsiooni ja reguleerida selle tulemuse
jämesool jne. Jääkainete eemaldamine NB! Hingamis- ja seedeelundkonna koostööl toimub varustamine ENERGIAGA Eritus. Neerud, kopsud, soolestik, nahk Eemaldavad jääkained Gaasilised, vedel, tahke Vereringe. Arterid, kapillaarid ja veenid Varustab vajalike ainetega Sisemine Sugurakkude ja hormoonide Suguelund. (munandid,seemnejuhad,eesnääre) tootmine Välimine (munandikott ja suguti)
Jaanalinnud Välisehituse seos elukeskkonnaga Suled, mis hoiavad sooja Ülitugevad kahe teravaküünelise varbaga sulitud jalad Hingamiselundid Õhukotid Kopsud Kehatemperatuuri seos südame ehitusega Neljaosaline süda Arteriaalne ja venoosne veri on eraldatud Kaks koda Seedeelundkonna ehituse seos toitumisega Soolestik on keskmise pikkusega Seedeelundkond on kerge ehitusega Järglastega seotud faktid 40-80 muna aastas Haudumine kestab 42 päeva Munemisperiood on kevadest-sügiseni Kõige suurem muna kaalub 1,5-1,7 kg Jaanalinnu tibu kaalub koorudes u. 1 kg ja on 20-30 cm kõrgune Paljunemine Täiskasvanud isalind saab suguküpseks 3-4 aastasel, emalind aga kuus kuud varem Paaritus aeg algab märtsis-aprillis ning kestab kuni septembrini, paaritus aja
ainevahetuseks vajalikke aineid - glükoosi, vitamiine, soolasid ja vett. Esmane uriin liigub mööda neerutorukesi neeruvaagna poole. Uriini moodustumine Enne neeruvaagnasse jõudmist imendub verre tagasi glükoos, vitamiinid, enamus soolasid ja vett. Organismile mittevajalikud ained - liigne vesi ja soolad - moodustavad uriini, mis liigub neeruvaagnasse ja edasi kusejuha kaudu kusepõide. Uriin ehk kusi sisaldab organismile liigset vett, soolasid ja karbamiidi. Nahk, kopsud ja soolestik Nahas paiknevad higinäärmed. Moodustub higi, mis valgub kehal laiali. Inimesel on 2 miljonit higinääret. Eritame ½ l higi. Kopsud eemaldavad väljahingatava õhuga veeauru. Seedimata toiduosised kogunevad jämesoolde, mis väljub pärakust. Väljaheitega eemalub meie kehast 0,2-0,3 l vett. Kasutatud kirjandus: http://www.miksike.ee/docs/elehed/9klass/a BIOLOOGIA põhikoolile IV, Lk 100-103 Tänan tähelepanu eest !
glükagoon, mis lagundab glükogeeni glükoosiks. insuliin ja glükogeen on hormoonid, mis on ensüümid, neid tooab kõhunääre. Diabeet on insuliini puudulikkus org, mis on kaasasünd v pärilikkuse eelsoodumusega. Maks ül: veresuhkru reg,aminoh sisal kontroll,hormoonide lag, kahjulike ainete ja vanade punaliblede lag vitmiinide säi, sapi tootmine. Osmoreg - kehavedelikus lahstunud ainete sisalduse kontroll Eritamine on an´inevahetusjääkide eemaldamine(neerud, nahk, kopsud, soolestik) NH4- uurea kujul, K, Na, Cl. Soolasisalduse suurenemine , reg osmoretseptorid hüpotalaalmuses, hakatakse tootma antidiareetilist hormooni: 1. Ajuripats annab neerudele edasi inf, et hoiavad vett kokku. Hakkavad eritama kontsentreeritud uriini.2. suurajupoolkera anna edasi inf JUUA. Termoregulatsioon vere temperatuuri muutsusele reag termoretseptorid hüpotaalamuse: 1. Suuraju poolkerad riietumine 2. Nahk higistamine veresoonte laienemine. Ahenemine. Neuron on jätketega närvirakk
Peeter Ratassepp 9 klass 14. Erituselundid ja jääkainete eemaldamine Õ lk 74-77 www.ebu.ee/esitlus/eritusel2.ppt 1. Erituselundkonna ülesandeks on kõrvaldada ainevahtus jääke. 2. Erituselunditena talitlevad: (4) Nahk, Kopsud, Soolestik, Neerud. 3. Higi koosneb: Veest ja Soolast.; higi eemaldatakse higinäärmeete kaudu 4. Kopsude kaudu eemaldatakse: süsihappegaasi ja vett 5. Jämesool kuulub eritus elundkona, jämesoole kaudu eemaldatakse seedimata toiduosakesed. 6. Neerude ülesanded on: (3) Filtreerida verest jääkaineid ja vett, hoiavad organismi veebilansi tasakaalus, aitavad säilitada vere keemilist koostist. 7. Veri siseneb neeru neeruarteri kaudu, väljub neeruveeni kaudu 8
tugeva mehe "norm" - 100-150 g viina, on surmav 6-8 aastasele lapsele. Isegi ühekordne, suhteliselt väikese alkoholiannuse joomine, võib lapsel esile kutsuda tugeva joobe. Alkohoolsete jookide tarvitamine varases eas kutsub esile haiguslikke muutusi veres ning rikub normaalset ainevahetust. Selle tulemusena tekib kehvveresus, pidurdub kasv ja üldine areng. Alkoholi toimel tekivad lastel siseelundite rasked haigused. Lapseeas on eriti kergesti kahjustatavad seedeelundid, magu ja soolestik. Alkohol ärritab mao ja soolestiku limaskesta ning kutsub esile nende tegevuse pikaajalisi häireid. Selle tulemusena on häiritud toitumisprotsess, organism muutub kurnatuks ning kasv pidurdub. Alkoholi tarvitamine võib lastel esile kutsuda haigestumise epilepsiasse.
diabeet, osteokondroos, artriit), kroonilise väsimuse, kroonilise kõhukinnisuse ja kuseteede haigustena, sagedase peavalu ja külmetuste kujul, radikuliidi, migreenina. Ja see loetelu on alles kaugel täielikust! Meie organism töötab keerulise kooslusena, kus rakud ja organsüsteemid on üksteisega tihedalt seotud. Kaks olulist organsüsteemi, mis meie heaoluseisundit iga hetk aktiivselt mõjutavad, on kesknärvisüsteem ja soolestik. Nende kahe süsteemi töö on omavahel nii tihedas seoses, et see on andnud põhjust nimetada soolestikku meie teiseks ajuks. Soolestiku limaskest ja aju valgeaine on justkui ühe pere liikmed, mis tähendab, et kui üks süsteem saab häiritud, tekib häire ka teises süsteemis. Kaasaegsed uurimused on samuti jõudnud ringiga tagasi tõdemuse juurde, et kogu keha ja ka aju saab normaalselt töötada vaid siis, kui meie soolestik töötab häireteta
Kopsupõletik Piisknakkusena Kopsualveoolide, bronhioolide põletik Puukborrelioos Puukide vahendusel Punetus hammustuse kohal, närvisüsteemi kahjustused Salmonelloos Toiduga (munad, kanaliha) Soolestik Düsenteeria Toiduainete ja pesemata käte Soolestik vahendusel Botulism Toiduga (konservidega) Närvisüsteem Kõige ohtlikum toksiin! Kangestustõbi Haava kaudu- nakatajaks Närvikoes, krampide teke mullabakter Gonorröa Sugulisel kontaktil Suguelundid
Beebi pea katavad nüüd juukseid Kopsud on välja arenenud Nüüd ilmuvad aju pinnale iseloomulikud käärud. Kuu lõpuks on beebi tavaliselt end pea alaspidi keeranud. 8.kuu Pea võtab iseloomuliku pikliku kuju Beebi nahk on roosakas ning karvakesi ja lootevõiet jääb vähemaks Beebil on väljakujunenud magamise ja ärkveloleku reziim Neerud on täielikult välja arenenud ning maks toodab jääkaineid Kuu lõpuks on beebi soolestik täidetud esmasrooja ja ehk mekooniumiga. 9.kuu Laps võtab päevas juurde kümmekond grammi rasva Beebi harjutab jätkuvalt hingamist ja pissib lootevette Ta oskab tugevalt haarata Beebi kopsud töötavad intensiivselt Kuu lõpuks kaalub beebi umbes 3,5 kilogrammi ning on 50 sentimeetrit pikk
BIOKEEMIA 1. Vitamiinid, tähis, nimetus ja biofunktsioon (vaata tabelit) 2. Põhi-, makro-, mikroelemendid, mis need on? Makroelemendid kaltsium(Ca); naatrium(Na); kaalium(K); magneesium(Mg); kloor(Cl) Mikroelemendid:raud(Fe);vask(Cu);tsink(Zn);mangaan(Mn);koobalt(Co);jood(I);molübdeen(M o);vanaadium(V);nikkel(Ni);fluor(F);kroom(Cr);boor(B);seleen(Se);räni(Si);tina(Sn);arseen(As) 3. valgud, süsivesik, lipiidid – energiavajadus, kui suur % peab katma toiduratsioonis? Valgud- katavad 10-15% ööp.energiavajadusest; ööp.tarbitav hulk 50-100 gr. Süsivesikud – 60% ööp.energiavajadusest; ööp. tarbitav hulk 320-350 gr. Lipiidid -26-30% ööp.energiavajadusest; ööp.tarbitav hulk 80-90gr. 4. Millised on nõuded toidule? (amino-, taimsed-, loomsed) 5. Laktoosi intolerantsus – mis see on ? Ei talu piima 6. Milline on org. keskne süsivesik? Glükoos 7. Palju vett on vaja ööp tarbida? 1,5-2 l 8. Mis on suhkur? ...
mürkaineid. Nahk · Eraldub higi, mis koosneb veest, mineraalsooladest ja higi ainevahetusjääkidest (nt. kusiainest) Higistamine aitab higinääre säilitada keha temperatuuri Ööpäevas eritub inimesel umbes 0,5 liitrit higi. Kopsud · Eemaldavad veeauru. Ööpäevas 0,3 0,4 liitrit vett. · Eraldavad CO2 Soolestik Eemalduvad tahked jääkained (seedimata toit) Eemaldub vesi (ööpäevas 0,2 0,3 liitrit verd) Eralduvad raskmetallid Eralduvad mitmete ravimite, mürgiste ainete jäägid Neerud - peamised erituselundkonna elundid. Neerupealised Neerud asuvad kõhuõõne tagaseinal Neerud puusade kõrgusel, üks vasakul, teine paremal
Maks puhastab verd mittevajalikest ainetest. Sünteesib sappi. Toitainete varupaik. Lipaas on ensüüm, mis lagundab seedekulgas rasvu väiksemateks imenduvateks molekulideks. Toitainete molekulid imenduvad läbi peensoole seina vereringesse. Seal lõpeb süsives, rasvade ja valkude seedimine. Maksa ja kõhunäärme nõred erituvad kaksteistsõrmiksoolde. Süsives ja valkude lõhustumissaadused imenduvad verre, rasvade omad lümfi. Erituselundid on peamiselt neerud, kuid ka kopsud ,soolestik ja nahk. Neerud osalevad enammiku vedelate ainevahjääk eemaldamises organismist. Reguleerivad vee- ja mineraalsoolade sisaldust veres. Neerudes hakkab tekkima uriin. Uriini peamine koostisosa on vesi ning kusiaine (tek valkude ja aminohapete lõhust) Erituselundkond eemaldab kehast ainevahetuse jääkained ja enamiku organismi sattunud mürkainetest.
Kõhunääre eritab seedeensüüme sisaldavat nõret, mis juhitakse kaksiksõrmiksoolde. Sapp Maksas sünteesitud nõre valmistab ette rasvade seedimist peensooles ja hävitab baktereid Magu ja selle ülesanded. Magu on seedekulgla kõige mahukam osa, mille limaskestas olevad näärmed eritavad maonõret, mis sisaldab soolhapet ja ensüüme. Seedimise etapid Suuõõs neel ja söögitoru magu kaksteistsõrmik peensool jämesool pärak. Erituselundid Nahk, kopsud, soolestik, neerud. Neerude ehitus ja töö Neerud on tähtsaimad eritusorganid. Neid on 2 ja nad paiknevad mõlemal pool selgroogu. Nende kaudu eemaldub organismist suurem osa vedelaid jääkaineid. Neerud reguleerivad ka vee, mineraalsoolade jt ainete sisaldust veres. Haigused Diabeet geenihaigus, tekib valest toitumisest. Diabeet on tingitud kas insuliini vähesusest või insuliini toime nõrgenemisest või neist mõlemast.
· Epiteelkude- rakud tihedalt üksteise kõrval, rakuvaheaeine peaaegu puudub. Moodustab naha pindmise osa ja ümbritseb siseorganeid. Kaitseb keskkonnamõjude eest. · Sidekude- rakud asetsevad hajusalt. Palju rakuvaheainet . Luukude, rasvkude, veri. Ühendab koed ühtseks. Kaitseülessanne. · Lihaskude- sisaldavad valgulisi müfibrilli,võimaldavad muuta rakkude mõõtmeid. 3- tüüpi: vöötlihaskude( inimese lihased) , silelihaskude ( soolestik ) , südamelihaskude. · Närvikude-neuronid.Erutuvus ja selle juhtimine. Moodustavad pea-ja seljaaju, nendest lähtuvad närvid ja närvisõlmed 3. Võrdle eukarüoote( päristuumseid ) ja prokarüoote ( eeltuumseid ) organisme. Too näiteid. · Eukarüoodid ehk päristuumsed - tuum on olemas, ainu- ja hulkraksed organismid nt looma-, taime-, seene-, protistirakud. · Prokarüoodid ehk eeltuumsed - puudub piiritletud tuum, esineb vähem organelle nt.
KÕHUNÄÄRE *kõhunäärme nõre neutraliseerib maost peensoolde tulnud happelise toidumassi. *Kõhunäärme nõre sisaldab ensüüme, mis lõhustavad süsivesikuid, valke ja rasvu. *lipaas on ensüüm, mis lagundab seedekulglas rasvu väikesteks imenduvateks molekulideks. JÄMESOOL *Toimub vee tagasiimendumine. *Jämesoolde jäävad tahked toidujäägid, mida organism ei kasuta. PÄRAK Erituselundid ja jääkainete eemaldamine *Erituselunditeks on neerud, kopsud, soolestik ja nahk. NEERUD *neerud reguleerivad vee ja mineraalsoolade sisaldust veres ning osalevad vedelate ainevahetusjääkide eemaldamises organismist. *Neerude eritis on uriin. Neerukehakestes algab selle teke. Neis eraldatakse verest esmane uriin, mis liigub edasi neerutorukestesse(selle tegevuse käigus imenduvad organismile vajalikud ained ning suurem osa veest verre tagasi). Selleks ajaks, kui vedelik jõuab neerutorukeste lõppu, sisaldab see aineid, millest organismil on vaja vabaneda
Elundkond Elundid Ülesanne Katteelundkond Nahk,limaskestad Katavad, kaitsevad, vooderdavad , eritavad Tugi-ja Luustik ja lihastik Toestavad , panevad keha liikuma liikumiselundkond seedeelundkond Suu , neel , söögitoru, Tahke toidu töötlemine ja jääkainete soolestik,pärak , sülgnäärmed eemaldamine ,vajalike ainete omandamine Hingamiselundkon Nina,neel,kõri,pikkhingetoru Kindlustab organismis gaasivahetuse, d Varustab verd hapnikuga ja aitab vabaneda gaasilistest jääkainetest.
punalibled, biokeemilised reaktsioonid-organismile vajalike ühendite süsteesimine 9. Millised toitained milleks võivad muunduda, kuidas seda arvestada toitumisel? Valgud võivad muunduda süsivesikuteks ja rasvadeks Süsivesikud rasvadeks/rasvad süsivesikuteks/valgud asendamatud 10. Nimeta eritamisega seotud elundkonnad, mida nad eritavad? Nahk eritab higi,kopsud co2 ja veeauru,neerud uriini, soolestik seedimatuid jääkaineid 11. Nimeta neeruelundkonna elundid, nende ülesanded. Neeruelundkond: Neerud: reguleerivad vee ja soolade sisaldust organismis, moodustavad uriini Kusejuhad: juhivad uriini kusepõide Kusepõis:kogub ja väljutab uriini kusiti kaudu 12. Kirjelda neere ja nende ehitust. Neerude ehitus: koosnevad veresoontest:neeruarterid ja -veenid,kapillaarid nefronitest Kuju: paarilised, oakujulised,10cm pikkused, ümbritsetud rasvakihiga(kaitse)
A Isiksus on iga inimene, kellel on eneseteadvus, sotsiaalne roll. Normaalne, terve vastsündinu areneb isiksuseks 3-4 aastaselt. W.S.Sheldoni teooria on lootelehtede teooria, mille järgi on iga inimene arenenud 3-st lootelehest: endodermist, mesodermist ja eksotermist. Vastavalt sellele, milline looteleht on üle- või alaarenenud kujuneb välja in. kehakuju. Tüübid: endomorfne luustik nõrk kõhukoobas ja soolestik on ülearenenud; mesomorfne kõik on tasakaalus; ektomorfne nõrk luustik ja lihased. Kehamahlade teoori järgi on inimesel 4 erinevat kehamahla: kollane sapp e. koleerik äkilise ja vihase meelelaadiga; must sapp e. melanhoolik kurva meelelaadiga; veri e. sangviinik rõõmsa meelelaadiga; lima e. flegmaatik aeglase meelelaadiga. 3 tüüpi Pavloni teooria järgi: kunstniku tüüp maailma tajumine läbi tunnete;
ERITUSELUNDKOND Sissejuhatus Erituselundkonna moodustavad neerud, kusejuhad, kusepõis ja ureetra ehk kusiti Lisaks erituselundkonnale täidavad eritusfunktsiooni soolestik, nahk ja kopsud Eritamise teel väljutatakse enamik kahjulikke jääkaineid organismist uriinina, osa higiga ja kopsudest välja hingatava õhuga Neerud (ladina k. renes) On punakaspruunid oakujulised paariselundid Kaaluvad 150200g Paiknevad kõhukelmetaguses ruumis kummalgi pool lülisammast nimmepiirkonnas Parem neer asub 12. rinnalüli ja 1.-3. nimmelüli kõrgusel, vasak neer paikneb ühe lüli võrra kõrgemal
KOED Epiteel, side, närvi ja lihaskude Epiteelkude Ehitus: · rakuvaheainet on vähe · rakud paiknevad tihedalt üksteise kõrval · teistest kudedest eraldatud basaalmembraaniga · esinevad ka limanäärmed, epiteelrakud, närvilõpmed funktsioon: · vooderdab kehaõõnt katab keha ja elundite pingu · võimaldab ainevahetust väliskeskkonna ja organismi vahel · eristab nõresid · osaleb haavade paranemisel Liigid: · katteepiteel · ripsepiteel · silinderepiteel · näärmeepiteel Sidekude Ehitus: · palju rakuvaheainet · rakke on koes vähe funktsioon: · kaitseülesanne · tugiülesanne · tagab elastsuse, vetruvuse · toitefunktsioon sidekoe liigid: · rasvkude · luu ja kõhrkude · veri Lihaskude Ehitus: · pikad ja peenikesed rakud · lihas koosneb lihaskiududest funktsioon: · kokkutõmbumisvõime · erutusvõime Liigid: · vöötlihaskude · silelihaskude · s...
kõige arenenumateks. 251,4 miljonit aastat tagasi (PermianTriassic (PTr) extinction event) Suur suremine 96% veeliikidest ja 70% selgroogsetest liikidest sureb 251,4 miljonit aastat tagasi tekib uus võimuvahekord liikide vahel 220 miljonit aastat tagasi Paljasseemtaimedest metsad domineerivad, taimetoidulised loomad arenevad kasvult suuremaks, sest nende soolestik vajas rohkem ruumi ,et loomad saaksid toitainevaesetest taimedest elatud 200 miljonit aastat tagasi esimesed tõendid viirustest. Imetajate teke 150 miljonit aastat tagasi lindude teke 130 miljonit aastat tagasi õistaimede õitseaeg, mis meelitasid putukaid ja loomi õietolmu levitama. 65,5 miljonit aastat tagasi pooled tekkinud liikidest surid ( meteoriitide kokkupõrge Maaga)
oksendada. Alustada on parem kangemast joogist ja siis lahja joogiga jätkata. Joo vähe kangeid napse. Parem on juua kokteili kui kanget napsu ja mahla eraldi. Mõju lapsele: Alkohoolsete jookide tarvitamine varases eas kutsub esile haiguslikke muutusi veres ning rikub normaalset ainevahetust. Väike laps võib surra 60-70g korraga joodud viinast. Lastel tekivad siseelundite rasked haigused. Eriti kergesti kahjustuvad seedeelundid, soolestik ja magu. Kõige hullemini kahjustab alkohol lapse organismis kesknärvisüsteemi. Alkohol pidurdab lapse kasvu ja arengut, lapsel on rahutu uni, rohked peavalud ja kindlasti ka väsimus. Miks on vaja rääkida alkoholist ja lastest? · Alkohol on laste seas kõige sagedamini kasutatav uimastav aine. · Alkoholi tõttu pannakse toime erinevad kuriteod. · Alkoholi üledoosi kätte võib surra. Kasutatud kirjandus: http://www.tmk.edu.ee/~margek/alko.htm http://www.alkomeeter
Kõhrkala ja haikala. 10. Lihaskude Lihaskude koosneb lihaskiududest ja kuulub lihaste koosseisu. Eristatakse kolme tüüpi lihaskude: Silelihas-, vöötlihas- ja südamelihaskude. Kirjuta iga lihaskoe nimetus ja täida tabel! · Lihaskude: Vöötlihaskude · Asukoht: Skeletti lihastes · Alluvus tahtele: Alluv sinu tahtele. · Kokkutõmbumise kiirus: Kokkutõmme on kiire ja tugev. · Lihaskude: Silelihaskude · Asukoht: Siseelunditest (veresooned, soolestik) · Alluvus tahtele: Ei allu sinu tahtele. · Kokkutõmbumise kiirus: Kokkutõmbed on aeglased. · Lihaskude: Südamelihaskude · Asukoht: Südames · Alluvus tahtele: Ei allu sinu tahtele. · Kokkutõmbumise kiirus: Kokkutõmbed on rütmilised. Lihaskoe ülesandeks on tagada organismi enda liikumine ja ka organismi sees toimuvad liikumised. 11. Närvikude Närvikude koosneb närvirakkudest. Närvirakk koosneb rakukehast, mitmest lühikesest jätkest
võib ulatuda kuni 250 kilogrammini. Täiskasvanud isaste kaela, õlgu ja rinda katab pikk karvkattest tumedam lakk. Emased lõvid on isastest väiksemad. Lõvid on kaetud pruunikaskollase karvkattega. [vt Lisa 1] Siseehitus Lõvid hingavad kopsudega, mis koosnevad miljonitest kopsutrombukestest. Lõvidel on suletud vereringe. Nende süda on neljaosaline. Kuna lõvid on loomtoidulised, on neil suhteliselt lühike soolestik, mis koosneb maost ning peen- ja jämesoolest. Elupaik Lõvid asustasid kunagi kogu Aafrikat ning Edela- ja Lõuna-Aasiat, kuid tänapäeval elavad nad looduslikult ainult Kesk- ja Lõuna-Aafrikas. [vt Lisa 2] Nad elavad peamiselt veekogudega savannides ja võsastikes, kus elab palju sõralisi. Lõvid on ainsad kaslased, kes elavad karjades, mida kutsutakse praidideks. Praid koosneb umbes kolmekümnest liikmest,
Kordamine bioloogia tööks! 1. Mis on: · Toitained toiduainete koostisosad, mida organism kasutab kudede ülesehitamiseks ja uuendamiseks ning mille lõplikul lõhustumisel hapniku kaasabil vabaneb energia. · Toiduained ained, mida inimene sööb, kas loomse või taimse päritoluga · Toidu kalorsus toidu energeetiline väärtus on energia hulk kalorites, mis vabaneb toitaine lõplikul lõhustumisel. · Ensüümid eriliste omadustega valgud, mis kindlustavad organismis keemiliste reaktsioonide toimusmise, jäädes ise samal ajal muutumatuks. · Vitamiinid orgaanilised ühendid, mida inimene tingimata vajab normaalseks elutegevuseks 2. Millest sõltub ainevahetuse kiirus? Ainevahetuse kiirus sõltub kehamassist, vanusest, keha temperatuurist ja toitainete hulgast organismis. 3. Nimeta: · Seedeelundid, kus toimub toidu seedimine: o Suuõõs, magu, peens...
Kõhunäärme nõre sisaldab erinevaid seedeensüüme. Selle nõre suundub kaksteistsõrmiksoolde. Kaks tähtsamat ülesannet neutraliseerib happelist toidumassi, lõhustab süsivesikuid, valke ja rasvu. Lipaas on ensüüm, mis lagundab seedekulglas rasvu väiksemateks imenduvateks molekulideks. Tärklisest moodustub lõpuks lõhustumisel glükoos. Rasvad lõhustuvad ka väiksemateks molekulideks glütserooliks ja rasvhapeteks, mis imenduvad lümfisoontesse. Erituselundid on neerud, soolestik, kopsud ja nahk. Tähtsaim on neerud, sest nad osalevad enamiku vedelate ainevahetusjääkide eemaldamises organismis. Reguleerivad ka vee, mineraalsoolade ja mitmete teiste ainete sisaldust verest. Rändneerudeks nimetatakse neid neere, millel ümbritsev rasvkiht on väike ja need võivad liikuma hakata. Neerude eritis on kusi ehk uriin, mille teke algab neerukehades. Uriini moodustab üleliigne vesi koos organismile mittevajalike ainetega.
heaoluseisundit. 3D/4D ultraheliuuringut võib teha mis tahes raseduse suuruses. Tuleb arvestada, et kui on väiksem rasedus siis suurem võimalus näha loodet terviklikuna. Ultraheli uuringu käigus hinnatakse lootevee hulka, et seda poleks liiga vähe või liiga palju. Lootevesi annab võimaluse lootel ennast liigutada ja kuna loode ka hingab ja neelab lootevett, siis arenevad ka loote kopsud ja soolestik. Loote heaoluseisundi hindamiseks kasutatakse ultraheli doppleruuringut mille käigus hinnatakse loote nabaväädiarteri verevooluindekseid.
lainelistele liigutustele. Söögitoru on 25 ... 30 cm pikkune lihaseline elund. Söögitoru limaskesta näärmed eritavad lima ja kergendavad toidu liikumist makku. Magu On lihaseliste seintega kott mille sisepind on kurrulise limaskestaga (1,5 - 3,5 l) · toidu segamine · toidu soojendamine · maohappes olev ensüüm pepsiin lagundab valke · maohape hävitab mikroobe Maos on toit 3-4 tundi · Peensoole esimest , Soolestik umbes 25 cm pikkust osa nimetatakse kaksteistsõrmikuks. · Soolestiku kogupikkus on 8 ... 9 m. · Peensoolest liiguvad seedumatud jäägid jämesoolde, kus toimub liigse vee emaldamine. · Seedeelundkond lõpeb pärakuga, mille kaudu väljutatakse kõik üleliigne organismist. Peensool
heaoluseisundit. 3D/4D ultraheliuuringut võib teha mis tahes raseduse suuruses. Tuleb arvestada, et kui on väiksem rasedus siis suurem võimalus näha loodet terviklikuna. Ultraheli uuringu käigus hinnatakse lootevee hulka, et seda poleks liiga vähe või liiga palju. Lootevesi annab võimaluse lootel ennast liigutada ja kuna loode ka hingab ja neelab lootevett, siis arenevad ka loote kopsud ja soolestik. Loote heaoluseisundi hindamiseks kasutatakse ultraheli doppleruuringut mille käigus hinnatakse loote nabaväädiarteri verevooluindekseid.
Lihaskond: paneb keha liikuma Nrvissteem: kogub informatsiooni, kannab seda le ja ttleb; aju, nrvid Sigimiselundkond: suguelundid Hingamiselundkond: tagab hingamise; kopsud Skelett: pakub tuge ja kaitseb; luud Sda on rusikasuurune elund. Ta paikneb rinnanes. Sda on nagu vsimatu ttav pump, mis paneb vere mda veresooni liikuma. Veri kannab kehas edasi erinevaid aineid. Sda ja veresooned moodustavad vereringe-elundkonna. Seedeelundkonda kuuluvad suus, neel, sgitoru, magu, soolestik, hambad, keel, sljenrmed, maks khunre. Erituselundite abil vabaneb inimene mittevajalikest ja kahjulikest ainetest. Erituselundkonda kuuluvad neerud, kusejuhad ja kusepis. Munandites tekivad seemnerakud, munasarjas munarakud. Viljastumine on munaraku ja seemneraku hinemine. Loode areneb emakas. Munasarjad, munajuhad, emakas, tupp, munandid, seemnejuhad ning suguti kuuluvad suguelundkonda. Nrvissteemi osad on peaaju ja seljaaju. Peeaju paikneb hsti kaitstult koljus, seljaaju aga selgrookanalis
Bakter Difteeria Neel ja kõri Piisknakkus Vaktsineerimine Bakter Klamüüdia Suguelundid Sugulisel teel Kondoom Bakter Kopsupõletik Kops, hingamiselundkond Piisknakkus Kokkupuute vältimine haigega Bakter Salmonelloos Soolestik Toiduga Puhtuse hoidmine Bakter Sarlakid Lümfisõlmed Piisknakkus Läbipõdemisel tekib immuunsus Bakter Süüfilis Suguelundid, närvisüsteem Sugulisel teel Kondoom Bakter Tripper Suguelundid Sugulisel teel Kondoom
) Suu- neel-söögitoru-magu-peensool-jämesool-pärasool-pärak Suu- toidu peenestamine ja niisutamine + süsivesikute lagundamine ensüüm amülaas toimel. Neel- juhib toidu söögitorru Söögitoru- juhib toidu makku Magu- algab toidu lagundamine Peensool Parasol Pärak- eritab tahked ained 10.Mis on sisenõrenäärmed? Sisenõrenäärmed on näärmed mis toodavad hormoone. 11.Erituselundkonnad ja nende eritised(5) Soolestik-tahked ained Kopsud, co2, o2 Neerud-kusiaine, soolad,vesi Põis- uriin Nahk- higi,vesi, soolad 12.Glükoosi lagundamine 13.Mitoosi ja mioosi võrdlus 14.Kirjelda mioosi faase 15.Millistest osadest koosneb rakkutüskel? 16.Kui pikk on inimese rasedus 37-42 nädalat, 40 nädalat on tüüpiline raseduse kestvus. 17.Kus toimub viljastumine Viljastumine toimub munasarja laienenud osas. 18.Kirjelda spermatogeneesi ja ovogeneesi
liigu. (4) Eluviis Jäneseliste hulgas on liike, kes kraabivad urge (viiksjänesed, mõned jänesed), ronivad puudel (osa jäneseid) või neid, kes ei ehita mingeid alalisi varjepaiku. Enamik jäneselisi jookseb kiiresti, hüpetega, end tagajalgadega maast lahti tõugates. Kiire jooks on kahtlemata kohastumus röövloomade käest pääsemiseks, sest toitumisviis ei eelda kiire kulgemise vajadust. (3) Toit on väga mitmekesine, kuid peaaegu eranditult taimne. Sellest tingitult on soolestik pikk, hästiarenenud pimesoolega, mis etendab ,,kääritamisanuma" osa. (3) Enamik elab üksikult, välja arvatud küülikud. Häälitsevad ainult hädaohus olles. Jäneselised on tallulkõndijad. Jänesed liiguvad hüpates. (4) Esinemine Jäneselised tekkisid tertsiaari alguses, nende fossiilseid jäänuseid on leitud paleotseeni kihtidest. Praegusajal on nad levinud kogu maakeral, välja arvatud Lõuna-Ameerika lõunaosa
Algloom Trihomonoos Suguelundid Sugulisel teel Kondoom Bakter Difteeria Neel ja kõri Piisknakkus Vaktsineerimine Bakter Klamüüdia Suguelundid Sugulisel teel Kondoom Bakter Kopsupõletik Kops, hingamiselundkond Piisknakkus Kokkupuute vältimine haigega Bakter Salmonelloos Soolestik Toiduga Puhtuse hoidmine Bakter Sarlakid Lümfisõlmed Piisknakkus Läbipõdemisel tekib immuunsus Bakter Süüfilis Suguelundid, närvisüsteem Sugulisel teel Kondoom Bakter Tripper Suguelundid Sugulisel teel Kondoom
Maks puhastab verd mittevajalikest ainetest. Muudab sooltest verre imendunud glükoosi varuaineks glükogeeniks, mis vajaduse korral kasutusele võetakse. Lipaas on ensüüm, mis lagundab seedekulglas rasvu väiksemateks imenduvateks molekulideks. Paljude ensüümide tegevuse tulemusena lõhustuvad peensooles süsivesikud, valgud ja rasvad väiksemateks koostisosadeks, mis läbi sooleseinte verre või lümfi imenduvad. Eritamine: Erituselunditena talitlevad peamiselt neerud, aga ka kopsud, soolestik ja nahk. Neerud reguleerivad ka vee, mineraalsoolade ja mitmete teiste ainete sisaldust veres. Neerude eritis on kusi, mille teke algab neerukehakestes. Neerukehakestes eraldatakse verest esmane uriin, mis liigub edasi neerutorukestesse. Veri siseneb neerudesse veresoonte kaudu küllaltki suure rõhu all, rõhk soodustab filtreerumist. Esmase uriini liikumisel mööda neerutorukesi imenduvad organismile vajalikud ained(glükoos) ja suurem osa veest verre tagasi. Ülisuur
Anatoomia Eksam 1. Hingamiselundid. Hingamise mõiste ja tähtsus- Higamise all mõistetakse protsesse, mis kindlustavad oraganismi kudede gaasi vahetuse. Koed varustatakse hapnikuga ja koed annavad ära süsihappegaasi. Tänu sellele saab organism elada. Hingamiselundid Ninaõõs cavum nasi Kõri larynx Hingetoru- trachea Bronhid- bronchi principales Kopsud pulmones; kops- pulmo Hingamiselundid vastavalt talitlusele: Päris-hingamiselundid : kopsude alveoolid , kus toimub gaasi vahetus õhu ja vere vahel. Hingamisteed ülejäänud elundud, mille eesmärgiks on sisse ja väljahingatava õhu juhtimine. Hingmaiselundid kliinilises praktikas: Ülemine hingamistee : Neelu ninamine osa ja kõri Alumine hingamistee: hingetoru, peabronchid ja kopsud Hingamiselundite ehituslik iseärasus: Nende iseärasuseks on suuremal osal nende seinte tugev luust või kõhkrest skelett, mis ei lase neil kokku langeda ja on alati täidetu...
Sammuseadjad annavad signaali iga 5s järel. Periplastilised lained viivad toidu edasi. Aeglased lained 10 korda / min. Peristaltilised lained e. tugevad. Regulatsioon nii neuraalne kui ka humoraalne. Sümpaatiline aeglustab seedimist. Kui toit jõuab 12-sõrmikusse, siis see vähendab maomahla peristaltikat. Peristaltikat reguleeritakse humoraalselt. Toidu jõudmisel lukuti ossa vallandatakse gastriin, see omakorda pepsiini. Peensoole hormoonid reguleerivad samuti seedimist. SOOLESTIK Deodeenum e. 12-sõrmiksool (12 sõrme laiune) Kaaretaoline. Selles on kõhunäärme pea. Peensoole osa, kuhu seostub hapu toidumass. SinnA avaneb kõhunäärme- ja sapijuha. Need moodustavad ühisjuha, mis avaneb soolevalendikku. Kõhunäärme lisajuha. Soole sisaldis on neutraalne või veidi aluseline. Peensool Peensoole ehitus: Läbimõõt 4-5 cm. Kurdude pinnal on soolehatud. Soolehatu ehitus: pealt katab äärishatu kiht, nende vahel limatootvad karikrakud. Hattude vahel on soolekrüptid
annaabi.ee 
