Lindude majanduslikult kasulikud omadused ja linnukasvatussaaduste tootmise kiire kasvu soodustegurid Suur sigivus Munakana ja vutt munevad aastas keskmiselt 300 muna, 85%-lise koorumise puhul saadakse 255 tibu. Lihakanadelt saadakse aastas keskmiselt 150 tibu. Lihapartidelt, kalkunitelt ja hanedelt saadakse aastas vastavalt 160, 80 ja 40 tibu. Erinevate linnuliikidega saavad konkureerida sigivuses vaid küülik ja siga, kes annavad aastas vastavalt ka kuni 60 ja 25 järglast. Emise aastatoodangu, 25 tapaküpse peekonsea elusmassi (2500 kg) katavad aga 6 lihakana tibud. Lühike tootmistsükkel Munakanad hakkavad munema 140...150-päevaselt, vutid 45-päevaselt. Koos hautamisega kulub uue põlvkonna munemahakkamiseni kanadel 161...171 ja vuttidel 61 päeva. Munakanalt saab kaks, vuttidelt 5 põlvkonda aastas. Tapaküpseks saavad kana- ja vutibroilerid 42-päevaselt. Kunstlik hautamine Linnuloote emaväline arenemine on kogu tööstusliku linnukasvatu...
LINNUKASVATUS Linnu tõud väikeste tähtedega Kana hakkab munema 5 kuust Kana võib muneda päevas 1 muna ( 25 tundi läheb aega ühe muna jaoks), aastas 300 keskmiselt Heades tingimustes elab kana kuni 10 aastat Sulgimise perioodil ei tooda mune , puhkab( üks kord aastas) Lindude seltse on kokku 27: Kõige suurem kanaliste selts haneliste selts tuviliste selts jaanalinnu selts Munelust väljendatakse protsentides: (munade arv/periood)*100 Rümp- lihakeha puhastatud, ilma peata Lindudel üks munajuha ja munasari Isastel kaks mundandit Testosteroon- valmivad sekundaarsed suguorganid MUNA TEKE: Tibul pole alguses munasarju, arenevad 2 nädalaga Munajuha Pikkus, Muna Funktsioon alaosa cm viibimise aeg Lehter 89 1520 Munasarjast vabanenud rebu liigub lehtrisse. Lehtri kaelaosas minutit moodustub rebukeeriste v...
LINNUKASVATUSSAADUSTE TOOTMINE MAAILMAS Linnuliha: kogutoodang kasvanud viimase kümnendi jooksul 2 miljonit tonni aastas. 1997. a. tarbiti 58 milj. t. a. (28% kogu lihatoodangust) 2020. a. prognoos 151 milj. t. a (40% kogu lihatoodangust) Juba 1996. a. oli linnuliha tarbimine suurem kui veiseliha, 2010. a. linnuliha tarbimine suurem kui sealiha tarbimine Kanamunade kogutoodang: 1998. a – 52 miljonit tonni 2002. a – 55 miljonit tonni 2004. a – 58 miljonit tonni 2005. a – 59 miljonit tonni !! Kõige rohkem kanamune toodetakse Aasias (vist 2005. aastal oli 36 milj. tonni) Euroopas samal ajal 10. milj.tonni LINNUKASVATUSSAADUSTE TOOTMINE EESTIS! 2014. aastal munade kogutoodang 199 miljonit tükki. 2002.a. oli 253 milj tk, aga siis hakkas langema. 2014. aastal kana munes keskmiselt 291 muna. ...
1 Munade koostis * makrotoitained (vesi, proteiin, aminohapped, rasv) * makromineraalained (kaltsium, fosfor, magneesium, naatrium, kaalium, kloor, väävel) Mikromineraalained (vask, tsink, seleen, koobalt, mangaan, raud), vitamiinid ning rasvhapete sisaldus varieerub sõltuvalt nende sisaldusest söödas. Munade vitamiinisisaldus (eriti A, D ja mõned B rühma) oleneb otseselt nende imendumisest lindude seedetraktis Kui sööt sisaldab liigselt küllastunud rasvhappeid, siis väheneb küllastamata rasvhapete (linool- ja linoleenhape) ladestumine munasse ja halveneb embrüonaalne areng. Haudemunade saamiseks peavad karjad olema vabad: 1. nakkushaigustest 2. munajuhahaigustest 3. sooltrakti probleemidest, mis võivad mõjutada toitainete imendumist ja seega ka toitainete sisaldust munades 4. respiratoorsetest haigustest, mis mõjutavad vere pH ja selle kaudu toitaine...
Linnukasvatussaaduste tootmine maailmas Linnuliha kogutoodang maailmas on viimasel kümnendil kasvanud ligikaudu 2 miljonit tonni aastas 1997. a tarbiti maailmas 58 miljonit tonni linnuliha (28% liha kogutoodangust) Prognoosi kohaselt suureneb linnuliha tarbimine 2020. a 151 miljoni tonnini (40% kogu lihast) Kanamune toodetakse: Aasias 36 milj tonni; Euroopas 10 milj tonni; L-Ameerikas 3 milj tonni; P-Ameerika 8 milj tonni; Aafrikas 2 milj t Tibude sugupoole määramine Valge sulestikuga munakanatibudel tehakse sugupool enamasti kindlaks nn jaapani meetodil: avatakse tibu kloaak, mille kõhtmisel küljel on kukktibudel (isaslindudel) väike köbruke rudimentaalne peenis. Kalkuni-, pardi-, lihakana- ja hanetibude sugupool määratakse enamasti samuti kui munakanatibudel. Aretatud on sellised munakanade ning kanabroilerite liinid ja tõud, millel kukk- ja kanatibudel on udusulgede värv erinev. Neid nn autoseksseid tibusid on võimalik sulestiku vä...
Linnukasvatus Linnukasvatussaaduste tootmine maailmas Linnuliha kogutoodang maailmas on viimasel kümnendil kasvanud ligikaudu 2 miljonit tonni aastas. Prognoosi kohaselt suureneb linnuliha tarbimine 2020. a 151 miljoni tonnini (40% kogu lihast). Linnuliha tarbitakse rohkem kui veiseliha ja sealiha. Kanamunade kogutoodang: 1998. a – 52 miljonit tonni 2002. a – 55 miljonit tonni 2004. a – 58 miljonit tonni 2005. a – 59 miljonit tonni Kanamune toodetakse: Aasias 36 milj tonni Euroopas 10 milj tonni L-Ameerikas 3 milj tonni P-Ameerikas 8 milj tonni Aafrikas 2 milj tonni Lindude majanduslikult kasulikud omadused ja linnukasvatussaaduste tootmise kiire kasvu soodustegurid Suur sigivus Munakana ja vutt munevad aastas keskmiselt 300 muna, 85%-lise koorumise puhul saadakse 255 tibu. Lihakanadelt saadakse aastas keskmiselt 150 tibu. Lihapartidelt saadakse 160, kalkunitelt 80 ja hanedelt 40 tibu aastas. ...
Linnukasvatuse temaatika 1. Linnukasvatussaaduste tootmine Eestis. Arvukaim lihakasvatus. Linnuliha Eestis on u üks viiendik. Üks inimene sööb aastas umbes 13kg liha. Peetakse linde, sesr neil suur sigivus, lühike generatsiooni interval ( munakanad hakkavad munele u 4, 5 kuuselt, kana haub 21 päeva) ( Generatsiooni intervallic arvutamine = aasta päevade arv / munele hakkamise päevad + haudumise kestus), hea söödavääring ( söödahulk, kg/ toodang , kg ) , noorlindude kiire kasv, suur toitainete saagis kehamassi kohta 2. Linnumunade morfoloogiline koostis (kana-, vuti-, hane- ja pardimunad). Morfoloogiline koostis % Munakoor Munavalge Rebu Kana 9,0 63,8 27,2 Vutt 14,72 55, 81 29,37 Kalkun 11,97 58,6...
LINNUKASVATUSSAADUSTE TOOTMINE MAAILMAS Linnuliha kogutoodang maailmas on viimasel kümnendil kasvanud ligikaudu 2 miljonit tonni aastas 1997. a tarbiti maailmas 58 miljonit tonni linnuliha (28% liha kogutoodangust) Prognoosi kohaselt suureneb linnuliha tarbimine 2020. a 151 miljoni tonnini (40% kogu lihast) Juba 1996. a tarbiti linnuliha rohkem kui veiseliha, 2010. a prognoositakse, et linnuliha tarbimine on suurem sealiha omast Kanamunade kogutoodang: 1998. a – 52 miljonit tonni 2002. a – 55 miljonit tonni 2004. a – 58 miljonit tonni 2005. a – 59 miljonit tonni Kanamune toodetakse: Aasias 36 milj tonni (Hiinas 26 milj t) Euroopas 10 milj tonni L-Ameerikas 3 milj tonni P-Ameerikas 8 milj tonni (USA-s 5 milj t) Aafrikas 2 milj t Kanamunade tootmise olulist suurenemist Euroopa Liidus kuni 2012. a ei prognoosita Linnukasvatussaaduste tootmine 2001–2010 Näitajad ...
Turkeys" (BUT) ja "Sun Valley Poultry LTD", USA-s suurfirma "Ncolas Turkey Breeding Farm". Firma "BUT" tuntumad krossid on Big 5 ja Big 6. Krossi Big 6 isaskalkunite kehamass 12-,16- ja 20-nädalaselt on ca 4,1 5,9 ja 7,4 kg, kusjuures söödakulu moodustab vastavalt 2,4, 2,9 ja 3,4 kg 1 kg juurdekasvu kohta. 18-nädalaste emaskalkunibroilerite kehamass on 8,8 kg, 24-nädalastel isaskalkunibroileritel 17,0 kg (söödakulu vastavalt 2,9 ja 3,4 kg/kg). Söötmine Kalkunitibude ja broilerite intensiivse kasvu tagab nende täisväärtuslik söötmine. Kahel esimesel elupäeval tuleb sööt puistata õhukestele pappalustele või pestavatele plastmassalustele. Samal ajal peab tibude söödanõus olema sõmerat kruusa. Esimestel elunädalatel peaks söödakünad olema; 4 cm laiad ja sügavad ning 80 - 100 cm pikad; 2-4 elunädalani 6 cm laiad ning 5 cm sügavad; 5-12 elunädalani 14-20 cm laiad ja 14-16 cm sügavad. Rippsöötjates ja söödaautomaatides peab jõusööt ulatuma
366), aastalehma keskmine piimatoodang = majandis toodetud piimatoodang aastas/ aastalehmade arv. LIHAJÕUDLUS Liha sisaldab peaaegu kõiki inimesele vajalikke toitaineid, mistõttu seda peetakse täisväärtuslikuks toiduaineks. Liha toiteväärtus oleneb looma liigist, toitumusest ja liha keemilisest koostisest. Liha kalorsus sõltub kuivaine- ja rasvasisaldusest. Inimtoidu seisukohalt on oluline sobiv valgu ja rasva vahekord, mis noorveiste ja broilerite lihas on kõige parem. Lihajõudlust hinnatakse looma kehamassi, tapamassi, tapasaagise ja lihakeha kvaliteedi alusel. Kehamass on kaudne lihajõudluse näitaja. Suurema kehamassiga loomalt saadakse harilikult rohkem liha. Kehamassi määramiseks kaalutakse loom tapa eel. Tapamass on lihakeha mass koos sisemise rasvaga. Veistel eraldatakse veri, nahk, pea, siseorganid, eesjalad kuni randmeteni ja tagajalad kandadeni. Lihakeha massi hulka rasva massi ei arvata.
Ülesanne 6-11 Kahe kauba peale, mille hinnad on vastavalt 30 kr ja 50 kr, on võimalik kulutada 1200 kr. Leida eelarvejoone võrrand ilmutatud kujul y suhtes (ehk avaldada võrrandist y): a) antud hindade ja eelarve korral; b) eelarve on 25% väiksem; c) esimese kauba hind kahekordistub; d) teise kauba hind langeb 10 kr võrra. Ülesanne 6-12 Farmer kasvatab suuri ja väikeseid broilereid. Iga suure broileri üleskasvatamiseks kulub 20 kg sööta ja väikese jaoks 10 kg sööta. a) Leida seos broilerite arvu vahel, kui farmeril on sööta 1500 kg ja ta tahab kõik ära kulutada. b) Kui farmer tahab kasvatada 30 suurt broilerit, mitu väikest ta saab kasvatada? Ülesanne 6-13 Hüvise X hind on 120 kr ja hüvise Y hind on 500 kr. Peale hinnatõusu on hüvise X uus hind 170 kr. Kui suur peaks olema hüvise Y uus hind, et uus eelarve joon oleks vanaga paralleelne? VASTUSED 6-10 a) 40A+90B=480; 6-11 a) y=24-0,6x; 6-12 a) 20x+10y=1500;
Viia kokku antud eelarve variandid ja joonisel 40 toodud graafikud. ©Audentese Ülikool, 2003. Koostanud A. Sauga MAJANDUSMATEMAATIKA I Elementaarfunktsioone 46 Joonis 40 6.20 Farmer kasvatab suuri ja väikeseid broilereid. Iga suure broileri üleskasvatamiseks kulub 20 kg sööta ja väikese jaoks 10 kg sööta. a) Leida seos broilerite arvu vahel, kui farmeril on sööta 1500 kg ja ta tahab kõik ära kulutada. b) Kui farmer tahab kasvatada 30 suurt broilerit, mitu väikest ta saab kasvatada? 6.21 Hüvise X hind on 120 kr ja hüvise Y hind on 500 kr. Peale hinnatõusu on hüvise X uus hind 170 kr. Kui suur peaks olema hüvise Y uus hind, et uus eelarve joon oleks vanaga paralleelne? 6.22 Katlamajas kasutatakse kas kivisütt (K) või gaasi (G). Kivisöe hind on 100 ja gaasi hind 500. Leida samakulujoone
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
