Atlas- anatoomia foramen- mulk Tuba- tõri, toru Axis- teine kaelalüli fossa- auk, süvend Bucca- põsk Caput- pea fovea- auk Gingiva- ige Cerebrum- suur aju hiatus- lahtine koht Lingula- keeleke Collum- kael humerus- õlavarre luu Papilla- näsa Columna- sammas incisura- sisselõige Protuberantia- mügar Corpus- keha mandibula- alalõug Pulpa- säsi Cranium- kolju maxilla- ülemine lõualuu Clavicula- rangluu Dorsum- selg membrum- jäse Fascia- sidekirme Encephalon- peaaju olecranon- küünarnukk Fibula- pindluu os, mitm. ossa- luu, luud periosteum- luuümbris Squama- soomus skeleton- skelett radius- kodarluu Nucha- kuklatagune substantia- aine scapula- abaluu Tonsilla- mandel...
Lihaveiste tõug Aberdiin-angus *Pärineb Sotimaalt Aberdiini-Anguse krahvkonnast. Aretust alustati 18. sajandil. Loomad leplikud, peavad vastu kehvades tingimustes. Sobiv ristamiseks kerge poegimise ja vasikate elujõulisuse tõttu. Keskmise suurusega tõug lehmad 600...700 kg, pullid 1000 kg. Mustad, kuid on ka punakaspruune. Nudid tunnus pärandatakse kindlalt järglastele. Lehmad on küllaldase piimakusega; neil on head emaomadused. Head karjamaa- ja koresöödakasutajad. Pikaealised, taluvad hästi madalaid temperatuure. Nende liha maitseomadusi peetakse parimaks. Aastast 1917 jäi domineerima must karvavärv. Eestisse toodi seda tõugu veised Soomest 1994. Aastal. Limusiin *Pärit Prantsusmaa keskosast Limousini ja Marche`i mägialadelt. Juba 17. sajandil kasutati neid nii veo- kui ka lihaloomadena. Esimene tõuraamat ilmus1886. Aastal. Suuruselt keskmine tõug- lehmad 650...850 kg, pullid 1000...1200 kg. Värvuselt kuld- või helepruunid. Valdav...
Lümfisüsteem Systema lymphaticum Lümfisüsteemi kuuluvad: Lümf, lümfotsüüdid, lümfisooned, lümfisõlmed, lümfifolliikulid, tonsillid, difuusne lümfikude, põrn ja harknääre (tüümus). Lümfisüsteemi ülesanded: 1.Vedelikubilansi tasakaalustamine kudedes ning kudede puhastamine rakurusudest jne. 2.Rasva jne. imendamine soolestikust. 3.Organismi kaitse mikroobide vastu. Lümf on kollakas läbipaistev vedelik, sarnaneb vereplasmale ja koevedelikule; seedimise ajal peensoolest tulev lümf on valkjas – piimand (chylus) (sisaldab emulgeeritud rasvatilgakesi). Ööpäeva jooksul tekib keskmiselt 3 – 4 l lümfi. Kudedest väljuv lümf sisaldab (lisaks sooltes imendunud toitainetele) palju rakkude ainevahetuse jääke, surnud rakkude tükke ja mikroobe. Lümfis ringleb hulgaliselt organismi kaitserakke – lümfotsüüte, aga ka makrofaage jm. Lümfotsüüdid on üks liik vere valgeliblesid (vt. veri), algselt pärinevad punasest luuüdist, kuid osa liike küpsevad ja paljune...
Charbray Australian Brangus Florida Cracker Red Poll Brangus Belmont Red Hereford Simmental Pineywoods Beefmaster Gascon cattle Romosinuano Pinzgauer Australian Braford Droughtmaster Chianina Red Angus Black Hereford Nelore Shorthorn/Beef Shorthorn Tabapuan Belted Galloway Gelbvieh Salers Texas Longhorn Angus Dexter Charolais Wagy Adaptaur Corriente British White Welsh Black Crioulo Afrikaner cattle Caracu White Park Lageano Blonde d'Aquitaine Nguni Square Meater Buffalow American Bonsmara North Devon Sussex Bison
ÜRO Põhikiri jõustus 24. oktoobril 1945. Seda päeva tähistatakse ÜRO päevana. ÜRO töökeeled on inglise, prantsuse, hispaania, hiina, araabia ja vene keel. Eesti ühines ÜRO-ga 17. septembril 1991. Maailmapank on rahvusvaheline rahandusorganisatsioon, mis on loodud selleks, et anda arengumaadele rahalist ja tehnoloogilist abi. Asutati 1944 aastal USA-s. Loojad on John Maynard Keynes ja Harry Dexter White. Töökeel on inglise keel. Maailmapank Panga eesmärgiks on eelkõige vaesuse vähendamine ning inimeste elustandardi parandamine ja selleks pakutakse madala ja keskmise sissetulekuga riikidele laene, strateegilist nõustamist, tehnilist abi ning kogemuste jagamist. Aitäh tähelepanu eest
.............................................................4 2.6. Soti mägiveis....................................................................................5 2.7. Akviteeni hele (Blonde d´Aquitaine)........................................................5 2.8. Belgia sinine....................................................................................5 2.9. Piemont..........................................................................................5 2.10. Dexter....................................................................................5 2.11. Gallovei...................................................................................5 3. EESTIS KASVATAVAD LIHAVEISEDTÕUD . .............................................6 4. VEISERÜMPADE HINDAMINE ................................................................6 4.1. Lihakusklassid SEUROP süsteemis..........................................................6 4.2. Veiserümp..........
Dexter Green is a middle-class boy who aspires to be part of the "old money" elite. His father owns the second most profitable grocery store in the town. He starts out as a teenage golf caddy at a Golf Club in Lake Erminie, Minnesota, which has been suggested is really White Bear Lake, where Fitzgerald lived for a relatively short time at the Yacht Club. It is when he is caddying that he is first introduced to Judy Jones, a spoiled eleven year old. Dexter works under Judy Jones' father, Mortimer Jones, at the club, and one day decides he is too old to work there. In reality, he quits his job not because of his age but because he doesn't like feeling inferior to the people for whom he is caddying. After college, Dexter buys a partnership in a laundry business and becomes wealthy and successful. He returns to the Sherry Island Golf Club and is invited to play golf with the men for whom he once caddied
süva profundus või pindmine superficialis ülemine superior või alumine inferior eesmine anterior või tagumine posterior kahe struktuuri vahel intermedius a. = arteria arter aa. = arteriae arterid v. = vena veen vv. = venae veenid n. = nervus närv nn. = nervi närvid m. = musculus lihas mm. = musculi lihased dex. või dx. = parempoolne, parem ( dexter, dextra, dextrum ) sin. = vasakpoolne, vasak ( sinister, sinistra, sinistrum ) PEA CAPUT otsmik FRONS kiir VERTEX ALAJÄSE MEMBRUM INFERIUS kukal OCCIPUT vaagnavööde oimud TEMPORA vaba alajäse: reis FEMUR KAEL COLLUM säär CRUS päriskael COLLUM jalg PES
süva profundus või pindmine superficialis ülemine superior või alumine inferior eesmine anterior või tagumine posterior kahe struktuuri vahel intermedius a. = arteria arter aa. = arteriae arterid v. = vena veen vv. = venae veenid n. = nervus närv nn. = nervi närvid m. = musculus lihas mm. = musculi lihased dex. või dx. = parempoolne, parem ( dexter, dextra, dextrum ) sin. = vasakpoolne, vasak ( sinister, sinistra, sinistrum ) PEA CAPUT käe pihk PALMA MANUS otsmik FRONS kiir VERTEX kukal OCCIPUT oimud TEMPORA ALAJÄSE MEMBRUM INFERIUS vaagnavööde KAEL COLLUM vaba alajäse: päriskael COLLUM reis FEMUR
- rinnaosa sügaval keskseinandi ülaosas Süntoopia - ees ülal: II-IV trahheaalkõhre kõrgusel kilpnäärmekitsus - ees all: suured veresooned: aort, truncus brachiocepalicus, vena brachiocepalica sinistra - külgedel: kilpnäärme sagarad + kaela veresoonte-närvide kimp - taga: söögitoru - fraktsioonikoht sidemega perikardile fikseeritud ligamenta anularia paries membranaceus adventitsiaalkest PEABRONHID – BRONCHI PRINCIPALES - bronchus principalis dexter + bronchus principalis sinister - lahkenvad 70-80 kraadise nurga all - kiil – trahhea valendikku – carina tracheae -> jaotab sissehingatavat õhuvoolu - parem bronh vasakust lühem (vastavalt 2-3 ja 4-5 cm), jämedam ja jätkab rohkem trahhea suunda - paremat bronhi ületab vena azygos - vasakul bronhil “ratsutab” aordikaar KOPSUD – PULMONES Jäljendid - südame - aordi - vena azygos’e - söögitoru Pinnad - apex + basis - facies costalis
portae hepatis, kust viib verd (üldnimetus) v. mesenterica sup., v. mesenterica inf., v. lienalis; viib verd paarituist kõhuõõne elundeist (mao- sooltorust, kõhunäärmest, põrnast) 2) ülajäseme pindmised veenid, nimetused, kust algavad, kuhu suubuvad 1. v. cephalica suubub v. axillaris’esse 2. v. basilica suubub v. brachialis’esse või v. axillaris’esse v. cephalica ja v. basilica algavad käeselja nahaalusest võrgustikust 3) parem lümfijuha ductus lymphaticus dexter (paejuured, drenaazi piirkond, kuhu suubub) tekib parempoolsete pea-, kaela- ja rinnatüvede liitumisel; kogub lümfi paremast ülemisest kehapoolest (1/4 keha lümfist); suubub paremasse venoosnurka 4) venoosne äravool ajust südamesse (näidata —>) v. sigmoidea —> v. jugularis interna —> v. brachiocephalica —> v. cava superior 5) alumise õõnesveeni formeerumine (põhiharud), kust kogub verd, millistest kõhuõõne elunditest tekib v
- duodeen on retroperitonaalne, väljaarvatud pars superior paremal ees impressio colica (intraperitonaalne) paremal taga impressio suprarenalis et renalis - jejunoileum on intraperitonaalne Sagarad lobi - lobus hepatis dexter et sinister - piiriks on vasakpoolne sagitaalvagu ja ligamentum falciforme hepatis - sagitaalvagude vahealal 2 lisasagarat (vasakul pool) MAKS HEPAR lobus caudatus (väratist tagapool) - mass 1
a) mesogastrium ventrale derivaadid lig. falciformis hepatis ja omentum minus (lig. hepatogastricum, lig. hepatoduodenale) b) recessus subphrenicus dexter- mille vahele jääb diafragma ja maksa vahel, lig. falciforme'st paremal c) mis piirab rasvikupauna tagant kõhunääre, vasaku neeru ülaosa, aort d) mis piirab eest magu, omentum minus, lig. gastrocolicum, ülalt – diagragma, maksa lobus caudatus, alt – mesocolon transversum e) nim. ülakorruse sopised – recessus subphrenicus dexter et sinister, recessus subhepatici f) rasvikumulgu piirid: ülalt: maksa lobus caudatus, eest: lig. hepatoduodenale, tagant: v. cava inferior, alt: duodenum´i ülaosa ! ! ! Hingamissüsteem – 1 küsimus ! 1. Kõri. a) skeletotoopia: paikneb kaela eesosas 5…7. kaelalüli kõrgusel b) nimeta kõriõõne (cavitas laryngis) osad: vestibulum laryngis, isthmus laryngeus, cavitas infraglottica c) kuidas nimetatakse conus elasticus’e paksenenud ülaserva? lig
Anatoomia ja Füsioloogia Praktikum „Südame ja veresoonte süsteem“ 1. Nimeta vereringed 1) Süsteemne-, ehk keha-, ehk suur vereringe; 2) kopsu-, ehk väike vereringe; 3) koronaarvereringe. 2. Kust algab ja kus lõpeb suur vereringe? Suure vereringe funktsioon. Algus: vasak vatsake (ventriculus sinister), käib läbi: aort; koed; ülemine ja alumine õõnesveen, lõpp: parem koda (atrium dextrum). Funktsioon: organismi rakkude varustamine toitainetega ja ainevahetusjääkide transport kudedest. 3. Kust algab ja kus lõpeb väike vereringe? Väikese vereringe funktsioon. Algus: parem vatsake (ventriculus dexter), käib läbi: kopsutüvi, kopsuarterid, kopsuveenid (vasak- ja parempoolsed), lõpp: vasak koda. Funktsioon: gaasidevahetus, soojuse väljaviimine. 4. Koronaarvereringe funktsioon. Koronaarvereringe ülesandeks on südame kõikide kudede, eriti aga südamelihase,...
Süda: Endokard (sisekest endocardium) endoteeliga vooderdatud õhuke sidekoeline kest, mis katab südamelihast seestpoolt ja moodustab südame klapid Müokard(lihaskest myocardium) koosneb vöötlihaskoest ja on südame kõige paksem kiht. Epikard(väliskest epicardium) seroosne kelme on südame välimine kest Perikard südamepaun. Parem koda atrium dextrum Vasak koda atrium sinistrum Parem vatsake ventriculus dexter Vasak vatsake ventriculus sinister Triikuspidaal klapp valva tricuspidalis parem koda ja vatsake Biikuspidaal ehk mitraalklapp valva mitralis ehk valva bicuspidalis vasak koda ja vatsake Poolkuuklapp(poolkuuklapid) valva semilunaris(valvae semilunares) vatsake ja aort/kopsutüvi Kopsutüvi truncus pulmonalis Kopsuveenid vv. Pulmonales Aort aorta
at age fifteen without formally graduating from high school. He had degree of sociology. King married Coretta Scott, on June 18, 1953, they became the parents of four children. During their marriage, King limited Coretta's role in the civil rights movement, and expected her to be a housewife. So let’s turn to the his activist movement and orator career. First of all, all started from religion, King became pastor of the Dexter Avenue Baptist Church in Montgomery, Alabama, when he was twenty-five years old, in 1954. His views was strongly based on Jesus Christ beliefs, so the main influence was Jesus Christ. Besides, he thought, that we should love our neighbor as yourself, and also love enemies, pray for them and bless them. He known almost all Bible, he would almost always quote Christian gospels in his religious meetings, speeches at church, and in public discourses.
pulmonis Väike vereringe lõppeb vasakus kojas ja see lõppeb kopsu veenidega- venae pulmonales Aordi osad: · Aort- aorta · Aordi kaar- Arcus aortae · Alanev aorr- aorta descendens 1. Rinnaaort- aorta thoracica 2. Kõhuaort aorta abdomonialis Aordi kaarest lähtuvad harud: · Õlavarre peatüvi truncus brachiocephalicus 1.Parem ühine unearter arteria carotis communis dexter 2.parem rangluualune arter arteria subclavia dextra · Vasak ühine unearter- arteria carotis communis sinistra · Vasak ranguluu alune arter- arteria subclavia sinistra Ühune unearter varustab pea piirkonda- aorta carrotis communis. Verd kogub aga ülemine õõnesveen- vena cava superior. Ülemisse õõnesveeni kogutakse veri pea, kaela , ülajäsemete ja rindkere elunditest ja seintest.
Süda. Suur vereringe funktsioon-algab aordiga südame vasakust vatsakesest ja kannab arteriaalselt verd kõikidesse elunditesse. Suur vereringe algab väikeses vatsakest ja lõpeb paremast kodast. SVR-VV-PK. Väike vereringe funktsioon-algab südame paremast vatsakesest kopsutüvega , mis kannab venoosne verd kopsudesse. VVR-PV-VK Kollateraal- suurima läbimõõduga on paeveresoon, väiksemad on lisa- ehk kõrvalveresooned. Kapillaar- kujutavad endast kõige peenemaid veresooni, mis on nähtavad ainult mikroskoobi all. Anastomoos- veresooni, mille kaudu veri võib ühest veresoonest teise voolata. Südame kestad- Endokard, Müokard, Epikard. Perikard- südame pauna Paremal kodas ja vatsakest vahel on –TRIKUSPIDAALKLAPP Vasak kodas ja vatsakest vahel on- BIKUSPIDAAKLAPP ehk MITRAALKLAPP Paremast süda voolab venoosne veri. Kopsuveenidest sisaldab arteriaalse veri Südame minutimaht- vere maht, mille parem või vasak vatsake paiskab välja ühe mi...
HINGAMISELUNDITE SÜSTEEM RESPIRATOORNE SÜSTEEM Hingamiselundite süsteem täidab väliskeskkonna ja organismi vahel gaasivahetuse ülesannet ja koosneb järgmistest elunditest: ninaõõs cavum nasi kõri larynx hingetoru trachea peabronhid bronchi principales kopsud pulmones ( kops - p u l m o; parem ja vasak kops pulmo dexter et sininster) Vastavalt talitlusele jaotatakse hingamiselundid: * päris-hingamiselundid - need on kopsude alveoolid, kus toimub gaasi vahetus õhu ja vere vahel * hingamisteed - kõik teised ülalnimetatud elundid, millede ülesandeks on sisse- ja välja- hingatava õhu juhtimine Kliinilises praktikas on tavaks ninaõõnt koos neelu ninamise osa ja kõriga nimetada ülemisteks hingamisteedeks; hingetoru ja teisi õhku juhtivaid elundeid nimetatakse alumisteks hingamisteedeks.
12. Peabronhid lad. k. Bronchi principales Asend Parem ja vasak peabronh lähtuvad hingetorust ja suubuvad vastavasse kopsu, mille väratis nad jagunevad. Ehitus - parem bronh on vasakust lühem ja laiem ning hauneb hingetorust väiksema nurga all. Peabronhide ehitus on analoogiline hingetoru ehitusele, kuid koosneb kõhrelistest rõngastest ja neist ühendavatest sidemetest ja limaskestast. 13. Kopsud lad. k. pulmones Parem kops lad. k. Pulmo dexter koosneb 3 sagarast ja need omakorda 10 (segmendiks)sagarikust. Vasak kops lad. k. Sinster pulmo koosneb 2 sagarast ja need omakorda 9(segmendist) sagarikust. Kopsude asend asetsevad rinnakorvi vastas. Paiknevad rindkereõõne pleurakottides. Alumine osa on laiem kui ülemine, ülemine tipp ulatub kaelapiirkona 2-3 cm rangluust kõrgemale. Kopsude ehitus - kopsu välimine roidmine pind on kumer, alumine ja keskmine pind on nõgusad
Mõisted: Kollateraal- suurima läbimõõduga on paeveresoon, väiksemad on lisa- ehk kõrvalveresooned. Südame minutimaht- vere maht, mille parem või vasak vatsake paiskab välja ühe minuti jooksul (5l.) Tahhükardia- südametöö kiirenemine üle 100 korra minutis Refraktaalperiood-aeg, mil südamelihas pole suuteline vastu võtma ja kontraktsiooniga regeerima uuele impulsile. Aneemia-vaegveresus Hüpotoonia-normist madalam vererõhk Osteotsüüt- kasvatanud luurakud Nefron- neeru struktuurilise-funktsionaalseks ühikuks.(Funktsionaalne ühik, kus tekkib uuria) Ovulatsioon- munaraku väljumine munasarjast Sügoot-viljastatud munarakk Defekatsioon- roojamine Flaatus- soolestiku kaudu väljuv gaas Sünaps-närviimpulsi ülekandekoht närvirakult närvikule või lihasele või näärmele nim. informat.elukoht. Neuron- närvirakk Refleks- vastusreaktsiooni ärritusele, mis tekib kesk närvi süsteemi vahendusel Eferentne ehk motoorse (viima) närv Apnoe-hingamisseiskus Expiir...
Siseehitus: Serooskest Lihaskest Limaskest Asend ja kinnitumine: Paikneb munasarjakinnitist lateraalselt olevas serooskesta kurrus (munajuhakinnitis; mesosalpinx). Emakas (uterus) Funkts: Spermide vastuvõtmine, nende ajutine depoo Toimetab neid edasi munajuhasse Viljastunud munaraku arengu- ja kasvukoht Välisehitus: Dorsaalne ja ventraalne pind (facies: dorsalis et ventralis) Vasak ja parem emakaSERV ( margo uteri: dexter et sinister) sellega seostub emakakinniti(mesometrium) Vasak ja parem emakaSARV (cornu uteri: sinistrum et dextrum) Eristatakse emakakinnitmist ja vabaserva (nagu munasarjal) Emakakeha (corpus uteri) emakasarvede ja –kaela vahel Emakakael (cervix uteri) emakakehast kitsam, tihkem, paksuseinaline moodustis, talitleb sfinkterina Jaguneb tupe-eesseks (portio prevaginalis) ja tupeosaks (portio vaginalis).
Frontaal- sagar Parietaal sagar Temporaal sagar Oktsipitaal sagar Frontaal sagar Temporaal sagar Ajutüvi Väikeaju Ajutüvesse ja seljaajusse sisenevad ja sealt väljuvad närvid – neuronijätked, mis ühendavad kesknärvi-süsteemi ülejäänud kehaga. Peaaju sees on hulk neuronite kogumeid, tuumi (nucleus), muuhulgas nendest algavad või neisse sisenevad kraniaalnärvid + dexter = parem + sinister = vasak Silma ehitus: Iiris: pupilli suurust kohandav kude sarvkesta taga; Pupill: Ava iirise keskel, mille kaudu valgus siseneb silma; Lääts: läbipaistev struktuur iirise taga, koondab valguse reetinale Nägemisnärv: närvikiudude kimp, mis kannab visuaalse signaali reetinalt ajusse Nägemisnärvi kiud Ganglionirakud Amakriinrakud Biopolaarrakud Horisontaalsed rakud Fotoretseptorid (kepikesed, kolvikesed) Pigmentepiteel
bakterion = bacterium 'bakter'. Loengutes kasutatavad terminid: · (NIMI)SÕNA ALGVORM · SÕNA TÜVI · KÄÄNDELÕPP · KÄÄNDKOND · KÄÄNDTÜÜP · KÄÄNE nimisõna Tunica, ae f omadussõna Mucosus, (mucos)a, (mucos)um Tunica mucosa `limaskest' nimisõna Morbus, i m omadussõna Sacer, sacra, sacrum Morbus sacer `püha haigus' nimisõna Atrium, ii n omadussõna Dexter, dextra, dextrum Atrium dextrum `parem südamekoda' Käänded: 1) NOMINATIIV (Nom.) ehk NIMETAV vastab küsimusele KES? MIS? 2) GENITIIV (Gen.) ehk OMASTAV KELLE? MILLE? 3) DAATIV (Dat.) ehk ALALEÜTLEV KELLELE? MILLELE? 4) AKKUSATIIV (Acc.) ehk OSASTAV KEDA? MIDA? 5) ABLATIIV (Abl.) ehk KAASAÜTLEV KELLEGA? MILLEGA? 6) VOKATIIV (Voc.) ÜTTE KÄÄNE, kasutatakse otseses kõnes, reeglina sarnane nominatiiviga. Nimisõna põhivorm
Antilles (*The Greater Antilles is a grouping of the larger islands in the Caribbean Sea). · The flag consists of a gold saltire, which divides the flag into four sections: two of them green (top and bottom) and two black (hoist and fly). · black representing the strength and creativity of the people which has allowed them to overcome the odds, gold for the wealth of the country and the golden sunshine, and green for the lush vegetation of the island. · Coat of arms: On the dexter side a West Indian Native Woman holding in the exterior hand a Basket of Fruits and on the sinister side a West Indian Native Man supporting by the exterior hand a Bow all proper. · The motto : "Out of Many, One People" - as tribute to the unity of the different cultural minorities inhabiting the nation. · Capital and largest city: Kingston · Official languages : jamaican English, National language: Jamaican Patois. · Ethnic groups (2011): 92.1% African, 6.1% Mixed, 0
Läbi sarnasuse – ikoon Läbi faktilise seose – indeks Läbi kokkuleppe, harjumuse – sümbol. Märgi teke – märkide toimimise mehhanism Nähtuse eristamine Nähtuste omavahel seostamine Nähtuste äratundmine Suitsu ja tule seostamine Märk kui avastamisprotseduur kriminalistika Näoilmed CSI; Lie to me; Criminal minds; Mentalist; Dexter Kõik võib olla märk, mis näitab, mis toimuda võib. 1975 Martha Rosler. Semiotics of the kitchen. Köögisemiootika.feministlik teos. Meie igapäevategemised on kõigest hoolimata vägivaldse alatooniga. 4. Loeng Indeks – suund Sümboli aluseks on kokkulepe v seadus. Charles Morris. Ikoonilised märgid – suunad Semioos(semiosis) 5. Loeng 30. September 2010 Semiootika taassünd on seotud mitme valdkonnaga. Filosoofia Loogika
NINANEEL 8. NEELU SUUMINE OSA 9. NEELU KÕRIMINE OSA 10. KÕRI, ld.k. LARYNX 11. HINGETORU / TRACHEA 12. VASAK PEABRONH 13. PAREM KOPS /PULMO DEXTER 1. KUIDAS JAOTUVAD HINGAMISELUNDID VASTAVALT TALITLUSELE?- 14. KÕRIKÕHR / KILPKÕHR 1) PÄRIS-HINGAMISELUNDID – KOPSUDE ALVEOOLID, TOIMUB GAASIVAHETUS ÕHU JA VERE VAHEL. 2)HINGAMISTEED – JUHIVAD SISSE- JA VÄLJAHINGATAVAT ÕHKU 2. KUIDAS JAOTATAKSE HINGAMISELUNDID KLIINILISES PRAKTIKAS?- 1) ÜLEMISED HINGAMISTEED: KOOSNEVAD – NINAÕÕS KOOS NEELU NINAMISE OSA JA KÕRIGA
2/3 mediaantasapinnast vasakul. Pikitelg kulgeb põiki ülevalt paremalt ette alla vasakule. 6. Südame kihid Sisekest Endokard ENDOCARDIUM Lihaskest Müokard MYOCARDIUM Väliskest Epikard EPICARDIUM 7. Perikard Südamepaun 8. Südame vasakus pooles voolab venoosne veri Südame paremas pooles voolab arteriaalne veri 9. Südame kambrid Parem vatsake VENTRICULUS DEXTER Parem koda ATRIUM DEXTRUNUM Vasak koda ATRIUM SINISTRUM Vasak vatsake VENTRICULUS SINISTER 10. Südame klapid asukoht, hõlmade arv, ladina Kolmehõlmne Trikuspidaalklapp Paremal südamepoolel Kahehõlmne Mitraalklapp Vasakul südamepoolel Kolmene poolkuu Semilunaarklap Kopsutüve ja aordi väljumiskohalt vastavalt paremast ja vasakust vatsakesest paiknevad kopsutüve- ja aordiklapid
m. the second son of Joseph P. Kennedy, Sr., and Rose Fitzgerald; Rose, in turn, was the eldest child of John "Honey Fitz" Fitzgerald, a prominent Boston political figure who was the city's mayor and a three-term member of Congress. Kennedy lived in Brookline for his first ten years of life. He attended Brookline's public Edward Devotion School from kindergarten through the beginning of 3rd grade, then Noble and Greenough Lower School and its successor, the Dexter School, a private school for boys, through 4th grade. In September 1927, Kennedy moved with his family to a rented 20-room mansion in Riverdale, Bronx, New York City, then two years later moved five miles (8km)east to a 21-room mansion on a six-acre estate in Bronxville, New York, purchased in May 1929. He was a member of Scout Troop 2 at Bronxville from 1929 to 1931 and was to be the first Boy Scout to become President.Kennedy spent summers with his family at
Sinuatriaalsõlm Vasak koda Parem koda Atrium sinister Atriun dextrum Mitraalklapp Kolmhõlmklapp Atrioventikulaa Hisi kimp r klapp (3 hõlmane) Kodade vahesein Dexter Atriovertikulaarkimb Parem vatsake u parem ja vasak säär Vasak vatsake Alumine Ventriculus sinister õõnesveen V.Cava interior Purkinje kiud
VERI Vere ülesanded: 1.Transport: toitained ja hapnik kudedesse, jäägid erituselundeisse, bioaktiivsed ained tekkekohast sihtpunktidesse, ravimid ründepunktidesse jne. 2.Homöostaasi e. sisekeskkonna stabiilsuse tagamine: vere abil reguleeritakse kudede pH-d, vedelikusisaldust, kehatemperatuuri jne. 3.Organismi kaitse: vereringe on kõige kiirem liikumistee keha kaitserakkudele ja antikehadele, vereloomeelundid on tihedalt seotud immuunsusega; veresoonte purunemisel tekkinud hüübed (“kärnad”) moodustavad esmase kaitse vigastatud kohale ja soodustavad paranemist jne. Vere koostis: Veri on üks sidekoe liik, mis koosneb eri tüüpi rakkudest (kokku ca 45%) ja vedelast rakuvaheainest – plasmast (ca 55%). 1. Vere vormelemendid e. vererakud: - arenevad kõik ühest tüvirakkude tüübist, - eristatakse 3 põhitüüpi: a. Punalibled e. erütrotsüüdid – ca 95 % kõigist vererakkudest (4,2 – 6,2 miljonit/cmm), ilma tuumata, kaksiknõgusa ketta kujulised, läbim...
Kehaosa võib olla: 1) Välimine - EXTERNUS 2) Sisemine - INTERNUS 3) Süva - PROFUNDUS 4) Pindmine - SUPERFICIALIS 5) Ülemine - SUPERIOR 6) Alumine - POSTERIOR 7) Kahe struktuuri vahel - INTERMEDIUS Lühendid: A. - ARTERIA (arter), AA. - ARTERIAE (arterid) V. - VENA (veen), VV. - VENAE (veenid) N. - NERVUS (närv), NN. NERVI (närvid) M. - MUSCULUS (lihas), MM. - MUSCULI (lihased) DEX./DX. DEXTER, DEXTRA, DEXTRUM (parempoolne, parem) SIN. - SINISTER, SINISTRA, SINISTRUM (vasakpoolne, vasak) Vaba ülajäseme osad: 1) Õlavars - BRACHIUM 2) Küünarvars - ANTEBRACHIUM 3) KÄSI - MANUS Käsi jaguneb: 1) Ranne - CARPUS 2) Kämmal - METACARPUS 3) Sõrmed - DIGITI MANUS 4) Käe selg - DORSUM MANUS 5) Käe pihk - PALMA MANUS Vaba alajäse jaguneb: 1) Reis - FEMUR 2) Säär - CRUS 3) Jalg - PES Jalg jaguneb: 1) Kand - TARSUS 2) Pöid - METATARSUS
- paikneb kusepõie ja pärasoole vahel Ligamentum latum uteri – emakalaiside Pinnad ja servad - kõhukelme duplikatsioon - facies vesicalis – suunatud ette alla (kusepõie poole) - kulgeb emaka servadelt vaagna külgseinale - facies intestinalis – suunatud taha üles (soolte poole) - 3 osa: - margo sinister et dexter – emakalaisideme lähtekohaks mesosalpinx – munajuhast mesovarium’ini Osad mesovarium – tagumiselt lestmelt munasarjale - fundus uteri – emakapõhi mesometrium – kogu ülejäänud osa
Ajutüvesse ja seljaajusse sisenevad ja sealt väljuvad närvid – neuronijätked, mis ühendavad kesknärvi- süsteemi ülejäänud kehaga. 30 Kraniaalnärvid – sisenevad ja väljuvad peaajust 31 Peaaju sees on hulk neuronite kogumeid, tuumi (nucleus), muuhulgas nendest algavad või neisse sisenevad kraniaalnärvid 32 4. Läbivad anatoomilised terminid + dexter = parem + sinister = vasak 33 Silma ehitus: Iiris: pupilli suurust kohandav kude sarvkesta taga; Pupill: Ava iirise keskel, mille kaudu valgus siseneb silma; Lääts: läbipaistev struktuur iirise taga, koondab valguse reetinale; Reetina: valgustundlik kude silma põhjas (~0.2 mm paks) Nägemisnärv: närvikiudude kimp, mis kannab
terminalis (A21) - viimane kinnitub allpool chisma opticum’ile (A8) - võlvisammaste vahel on recessus triangularis - eesseina ja lae piiril paikneb külgmiselt foramen interventriculare (A23) - ühendab III vatsakest otsaju külgvatsakesega SUURAJU – TELENCEPHALON JAOTUS POOLKERAD 1. Pallium 2. Nuclei basales (corpus striatum) KOMISSUURID - poolkerade paaritud ühendusosad - siseõõs: külgvatsakesed – ventriculus lateralis sinister et dexter - III vatsakese kõige eesmine osa POOLKERAD – HEMISPHERIA - parem ja vasak koos meenutavad poolkera, muidu veerandkera - 3 serva ja pinda: margo superior (A1) margo inferior (A2) margo medialis (A3) facies superolateralis (A4) facies medialis (A5) facies inferior (A6) - poolkerasid eraldab fissura longitudinalis cerebri PALLIUM – MANTEL - moodustab poolkera ehk hemisfeeri perifeerse osa
TALLINNA ÜLIKOOL Loodus- ja terviseteaduste instituut Bioloogia INIMESE ANATOOMIA JA FÜSIOLOOGIA ÕPPIMAPP Juhendaja: Saima Kuu Tallinn 2016 SISUKORD 1Sissejuhatus...............................................................................................................................6 1.1Mõisted...............................................................................................................................6 1.2Rakk...................................................................................................................................7 1.3Koed...................................................................................................................................7 1.4Elundkonnad........................................................................................
indecl. kümme dsum, fu, esse puudu olema, puuduma; dcern, crv, crtum, ere otsustama; mitte osa võtma; mitte abistama määrama deus, m, voc. dve, hiljem deus; nom. pl. dclr, v, tum, re teada andma, de, d(i); gen. pl. derum ja deum; dat. ja kuulutama; seletama abl. pl. des, d(i)s jumal, jumalus dcrtum, n otsus, määrus dexter, t(e)ra, t(e)rum parem(poolne); decus, coris n kaunistus, ehe; ilu; au, väärikus soodus dd, did, ditum, ere üle v välja andma; dc, dx, dictum, ere (imperat. dc) ütlema, pühendama; pass. alistuma, alla andma; rääkima, kõnelema; jaatama, kinnitama; pühenduma nimetama; määrama, valima ddc, dx, ductum, ere alla juhtima v dictum, n väljend; sõna; ütlus, mõttetera
1. Veiste kodustamise aeg ja kohad Veiste ulukeellaseks peetakse tarvast. Tarva vanimateks kodustamiskeskusteks peetakse Indiat ja Pärsiat. Uurimistulemused näitvad, et tarvas kodustati 8000...2000 a. ema. Kesk-Aasias kodustati tarvas umbes 8000...7000 a. ema. Muinas-Roomas ja Egiptuses tunti koduveist väga kauges minevikus, Kreekas 5.aastatuhandel ema, Jeerikus 3500 a. ema. Tarva kodustamise üks vanimaid kohti on ka Kesk-Euroopa. Arvatakse, et Eesti territooriumil ei ole tarvast kodustatud. Koduveised saadi Lõuna-Euroopa rahvastele. Koduveis kodustati 7000 ekr Põhja-Kreekas ja Anatoolias. 2. Veisekasvatuse areng maailmas (alljärgnevad on 2012 loengu andmed) Veis on levinud kõikidel mandritel, kuid suurim arv on Aasias. · Veiste arv maailmas on üle 1,4 mld, millega ületab 10-kordselt hobuste ja eeslite arvu ja sigade arvu 2 korda. · Ainult lammaste arv on sarnane. · Loomade arv · Esmane tood...
caudalis – sabapoolne (kaudaalne) superficialis – pindmine contralateralis – vastaspoolne (kontralateraalne) superior – ülemine (superioorne) cranialis – kraniaalne (kraniaalne) supra – peal dexter – parem ventralis – kõhtmine (ventraalne) dorsalis – selgmine (dorsaalne) Närvisüsteemiareng: externus – välimine (eksternaarne) • k. olulisem viimased 200 000.a. leidsid aset inferior – alumine (inferioorne) Mille poolest erineb inimese aju teiste imetajate omast?
E. Belk, G. C. Smith, and N. C. Speer. 2000. Purslow, P. P., S. M. Donnelly, and A. W. J. Savage. Injection of beef strip loins with solutions containing 1987. Variations in the tensile adhesive strength of sodium tripolyphosphate, sodium lactate, and sodium meat-myosin junctions due to test configurations. chloride to enhance palatability. Journal of Animal Meat Science 19:227–242. Science 78:952–957. Raharjo, S., D. R. Dexter, R. C. Worfel, J. N. Sofos, M. Younathan, M. T., Z. M. Marjan, and F. B. Arshad. B. Solomon, G. W. Shults, and G. R. Schmidt. 1994. 1980. Oxidative rancidity in stored ground turkey and Restructuring veal steaks with salt/phosphate and beef. Journal of Food Science 45:274–278. Restructured Whole-Tissue Meats 421 Young, O. A., S. X. Zhang, M. M. Farouk, and C. Zhang, S. X., M. M
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
