milliQveega märgini saadaksegi soovitud kontsentratsiooniga lahus. Kolvis olev lahus segatakse hoolikalt ja süstal täidetakse antud lahusega. Eelnevalt täidetakse kandelahusega (EDTA) kogu süsteem. Selleks viiakse reaktori lüliti vastavasse asendisse ja pumbatakse kandelahust konstantse kiirusega läbi süsteemi. Proovi sisestamiseks muudetakse reaktori lüliti asendit ja sisestatakse eelnevalt süstlasse imetud teada kontsentratsiooniga vismuti lahus vastavasse aasa. Seejärel muudetakse reaktori lüliti asendit, mille järel kandelahus viib kogu süstitud vismuti lahuse läbi reaktori aasa detektori raku poole. Detekteerimiseks kasutatakse UV-spektrofotomeetrit, sest vismut moodustab EDTA-ga värvitu kompleksühendi, mille absorptsiooni saab mõõta 265 nm juures. Arvutused Etalone lahuste valmistamine Etalone Standard lahus lahused C, g/ml V, ml m, g V, ml
jookseb. Mõtteis olin vist päris kaua ja sügavalt, sest tuul oli mulle märkamata tõusnud. Pea kohale oli kogunenud päris suur pilvekogum. Püsti tõusta enam ei suuda, järve pimedus hirmutab mind, mind valdab tunne nagu iga hetk kargab veest välja mõni koletis, igaksjuhuks kontrollin seljatagust, kuid asjata. Tühjus. Minu jaoks pole siin maailmas enam midagi peale pingi, millel istun, järve ja iseenda. Kõik muu on musta auku imetud, keegi minuga ei suhtle, vanemad on surnud. Ühiskonnale olen kui suur häbiplekk. Äkki oleks minu elu suur finis just siin järves, kõik ajalehed räägiksid minust. Sellest ma ju alati olengi unistanud, kõik teavad minu olemasolust. Selle mõtte matan ruttu maha, nii masenduses ma ka pole. Võib-olla ei panda mind tänaval tähele, algklassides valiti mind alati viimasena meeskonda, aga mul on ka asju, mille üle uhke olla.
põlemiskambris väiksemaks kui difuusoris, avaneb klapp uuesti ja värske segu voolab mootorisse ning eespoolkirjeldatud nähtused korduvad. Klapi sulgumine toimub umbes 150 korda sekundis. Gaaside väljavoolamisel põlemiskambris tekkiv hõrendus on põhjustatud gaasisamba, nn. „gaasikolvi“ inertsusest pikas resonantstorus. „Gaasikolvil“ on täita veel teinegi tähtis ülesanne; enda poolt tekitatud hõrenduse mõjul muudab ta suunda ja avaldab survet põlemiskambrisse imetud värskele segule, suurendades seega rõhku segu süttimise momendil. Reaktiivmootori tõmbejõud on seda suurem, mida rohkem õhku ja kütust satub põlemiskambrisse. Kaasaegsete mudellennuki- reaktiivmootorite tõmbejõud on 1-3 kg. Süüteküünalt on tarvis segu süütamiseks ainult käivitamisel. Mootori töötamisel süütab värske segu juba põlevad gaasid ja põlemiskambri kuumenenud sein. Joonisel on kujutatud mootori tööjärjekord:
paigutatakse need kaitsvatesse, pealt suletud kärje- kannudesse ning varustatakse tuleviku tarbeks toidu- tagavaradega (nt nektari või putukatega). Astlaliste pesad on mõnikord hämmastavalt keerukad paberimassist, vahast või savist ehitised. Tarus teevad mesilased vahakärgi, mis koosnevad paljudest kuuetahulistest kärjekannudest. Mesilased käivad korjelennul - korjavad karvaste jalgade külge õite tolmukatelt õietolmu. Suistega imevad mesilased õitest nektarit. Õitelt imetud nektar läheb mahukasse pugusse ja segatakse pugunäärmete eritistega. Korjelennult naasnud mesilane asetab nektari vahast kärjekannudesse, kus see segu muutub meeks. Paljunemine *Mesilaste elutsükkel hakkab, kui emane muneb igasse kärjekannu muna. Viljastatud munadest sünnivad emased, viljastamata munadest aga isased. Kolme ööpäeva pärast kooruvad munadest vaglad, keda algul toidetakse toitepiimaga, hiljem aga mee ja õietolmu seguga
kehaosa 8. Millest või kuidas sõltub reaktiivkiirus? (valem 4.9). Ül. 5.13, 5.14 Reaktiivkiirus sõltub: mr-raketi mass, mk-kütuse mass, vk-kütuse välja laskmise kiirus Vr=-mk/mr*vk Mida suurem erinevus masside vahel, seda suurem kiirus ,,-,, vastasuunalised 9. Too näiteid elust reaktiivliikumise kohta? (õp 78 viimane lõik) Näited: kalmaarid, meduusid, rannakarbid liiguvad edasi imetud vee kiirel väljasurumisel 10. Töö ja energia (õp 80) mõiste, tähis, ühik, valem Töö- Keha(de) süsteemi mehaanilise oleku muutmise protsessi kirjeldav suurus , A=Fscos a , N Energia- Keha(de) süsteemi mehaaniline oleku kirjeldamise suurus, mis näitab võimet teha tööd, 1N*1m=1J , E 11. Miks on töö arvutamise valem cos a? Näitab nurka maapinna ja jõu mõjumise vahel 12. Energia liigid. Mõiste, tähis, ühik, valem
Isased sääsed kasutavad oma iminokka üksnes taimedelt mahla imemiseks. Nemad ei tule kunagi loomadelt verd imema. Üsna ruttu, pärast paaritumist isased sääsed hoopis surevad. Nende seemnerakud hoitakse alles emaslooma suguteedes, kust neid siis jaokaupa munade viljastamiseks kasutatakse. Vaid mõningate liikide, näiteks majasääse, emasloomad suudavad muneda üksikuid mune ka ilma verise kõhutäiteta, kasutades vastsestaadiumis kogutud varuaineid ja taimedest imetud mahla. Enamikul sääseliikidel ei hakka sugurakud ilma veresöömata üldse arenema. Mille järgi sääsed oma ohvri leiavad? Sääsed orienteeruvad saagi leidmisel põhiliselt süsihappegaasi lõhna järgi. Nad suudavad juba mõnekümne meetri kauguselt õhus ära tunda püsisoojaste loomade poolt välja hingatud süsihappegaasi jälgi ning selle kaudu lennata ohvrini. Kui sääsk on jõudnud ohvrile lähemale, siis orienteerub ta soojuskiirguse ja niiskuse järgi
Selleks arvutatakse vajalikud standardlahuse kogused, viiakse need mõõtkolbi ja pärast täidetakse seda priipsuni milliQveega. Kolvis olev lahus segatakse hoolikalt ja süstal täidetakse antud lahusega. Eelnevalt täidetakse kandelahusega (EDTA) kogu süsteem. Selleks viiakse reaktori lüliti vastavasse asendisse ja pumbatakse kandelahust konstantse kiirusega läbi süsteemi. Proovi sisestamiseks muudetakse reaktori lüliti asendit ja sisestatakse eelnevalt süstlasse imetud teada kontsentratsiooniga vismuti lahus vastavasse aasa. Seejärel muudetakse reaktori lüliti asendit, mille järel kandelahus viib kogu süstitud vismuti lahuse läbi reaktori aasa detektori raku poole. Detekteerimiseks kasutatakse UV-spektrofotomeetrit, sest vismut moodustab EDTA-ga värvitu kompleksühendi, mille absorptsiooni saab mõõta 265 nm juures. Arvutused ja tulemused: 1. Vismuti lahuste valmistamine: Vajalik kogus 50 ml, standardlahus 100 g/ml · Et. 1 0.5 g/ml
külgjuured, mis omakorda harunevad. -samasugune ehitus nagu peajuurel. Juurte harunemine on tähtis, kuna mida suurem on juurestik, seda rohkem saab taim eluksvajalikku vett ja lahutsunud aineid. Osmoos-kui vesi liigub läbi poolläbipaistva kile kangema lahuse poole. Poolläbipaistev kile- juurekarva rakumembraan koos selle vastu liibunud tsütoplasmaga. - Vesi liigub mööda juurerakke edasi ja jõuab juurekeskosas paiknevatesse puidusoontesse. Juurerõhk- Kui juurtekarvade poolt imetud vett tuleb puidusoontesse pidevalt juurde ja see surutakse jõuga ülespoole. - Vesi tõuseb mööda puidusooni varde ja sealt lehtedesse, kus taim seda kasutab. Mida kuivem on pinnas, seda sügavamale lähevad juured. Mida niiskem on pinnas seda maalähedasem on juurestik, et saada hapniku. Säilitusjuured-Juured, mis on enamasti kahe- ja mitmeaastastel taimedel. Seal täituvad sügiseks pea-külgjuured säilitusainetega. -Peajuur muutub lihakaks. (peet,kaalikas,porgand).
a niisked ruumid ja köögid. Suitsuandurid jaotatakse tööpõhimõttest lähtuvalt: 1) ioonandur anduri töö põhineb põlemisel eralduvate põlemisjääkide põhjustatud ionisatsioonivoolu muutumisel anduris; 2) optiline andur anduri töö põhineb põlemisjääkide põhjustatud elektromagnetilise kiirguse sumbumisel või hajumisel spektri infrapunases, nähtava valguse ja/või ultravioletses piirkonnas; 3) proovivõtuandur avastab kontrollitavas ruumis torude kaudu andurisse imetud õhus põlemis ja/või pürolüüsiprodukte; 4) optiline liiniandur anduri töö põhineb valguse neeldumisel suitsus. 5. Vinguandur Reageerib vingugaasile (CO), mis on õhust raskem ja värvitu ning mis on teatud koguses surmavalt ohtlik. Vinguandur võiks olla paigaldatud ahjuküttega vms ruumidesse, kus on võimalik vingugaasi teke ilma suitsu ja muude põlemisgaasideta. 6.Leegiandur
Aastal 1898 esitas John S. Thurman patendi "pneumaatilise vaiba renoveerijale". Thurman lõi bensiini jõul töötava vaiba puhastaja ettevõttele General Compressed Air Company. Ajalehekuulutuse kaudu pakkus ta oma hobusega veetavat puhastussüsteemi, mis maksis 4$ külaskäigu kohta. Aastaks 1906 pakkus Thurman sisseehitatavat tsentraaltolmuimejat, mis siiski ei olnud võimeline imetud tolmu koguma. Tema masinat peetakse kohati esimeseks meie mõiste järgi tolmuimejaks, kuigi see pigem puhus tolmu anumasse mitte ei imenud seda sisse, nagu praegused masinad. Veel üks isik, kes on aidanud tolmuimeja arengut on H. Cecil Booth. Ta vaatles,
gaasivoos mõõdetakse osoonimõõtjaga Anseros GM-6040 (4). - Katseseadmest väljuv gaas läbib jääkosooni lagundaja (5). - Vett osoonitakse kuni toimub osooni absorptsioon vette. 3. Arvutamine. 10 ABS n C O3 = 0, 42 L Vproov , mgO3/l Kus: 10 - süstla maht, ml, ABS - mõõtelahuse ja võrdluslahuse optiliste tiheduste vahe, 0,42 - koefitsient, L - küveti pikkus, cm, Vproov - süstlasse imetud proovi (osooni sisaldava vee) maht, ml, n - lahjendus. Meie ABSH2O = 0.722 T C sek ABS ABS mgO3/l lnC 0 0.64 0.082 0.390 -0.94039 Tallinn 2013a. 480 0.656 0.066 0.314 -1.15745 600 0.667 0.055 0.262 -1.33977 960 0
suletud kärje- kannudesse ning varustatakse tuleviku tarbeks toidu- tagavaradega (nt nektari või putukatega). Astlaliste pesad on mõnikord hämmastavalt keerukad paberimassist, vahast või savist ehitised. Tarus teevad mesilased vahakärgi, mis koosnevad paljudest kuuetahulistest kärjekannudest. Mesilased käivad korjelennul - korjavad karvaste jalgade külge õite tolmukatelt õietolmu. Suistega imevad mesilased õitest nektarit. Õitelt imetud nektar läheb mahukasse pugusse ja segatakse pugunäärmete eritistega. Korjelennult naasnud mesilane asetab nektari vahast kärjekannudesse, kus see segu muutub meeks. Paljunemine Mesilaste elutsükkel hakkab, kui emane muneb igasse kärjekannu muna. Viljastatud munadest sünnivad emased, viljastamata munadest aga isased. Kolme ööpäeva pärast kooruvad munadest vaglad, keda algul toidetakse toitepiimaga, hiljem aga mee ja õietolmu seguga
täidetakse seda 100 milliliitrise mahuni milliQ veega. Kolvis olev lahus segatakse hoolikalt. Kuna proov süstitakse süstla abil, siis tuleb lahused valada mugavamaks kasutamiseks keeduklaasidesse. Eelnevalt täidetakse kandelahusega (EDTA) kogu süsteem. Selleks viiakse reaktori lüliti vastavasse asendisse ja pumbatakse kandelahust konstantse kiirusega läbi süsteemi. Proovi sisestamiseks muudetakse reaktori lüliti asendit ja sisestatakse eelnevalt süstlasse imetud teada kontsentratsiooniga vismuti lahus vastavasse aasa. Seejärel muudetakse reaktori lüliti asendit, mille järel kandelahus viib kogu süstitud vismuti lahuse läbi reaktori aasa detektori raku poole. Detekteerimiseks kasutatakse UV- spektrofotomeetrit, sest vismut moodustab EDTA-ga värvitu kompleksühendi, mille absorptsiooni saab mõõta 265 nm juures. Vismuti lahuste valmistamine: Vajalik kogus 100 ml, standardlahus 100 μg/ml I lahus 0,6 μg/ml, milleks võtta 0,6 ml standardlahust
kontsentratsiooniga lahus. Viiendas kolvis on uuritav vismuti lahus. Kolvis olev lahus segatakse hoolikalt läbi ja süstal täidetakse antud lahusega. Eelnevalt täidetakse kandelahusega (0,001 M EDTA) kogu süsteem (voolukiirus 0.8 ml/min, rõhk 0,3 MPa). Selleks viiakse reaktori lüliti vastavasse asendisse ja pumbatakse kandelahust konstantse kiirusega läbi süsteemi. Proovi sisestamiseks muudetakse reaktori lüliti asendit ja sisestatakse eelnevalt süstlasse imetud teada kontsentratsiooniga vismuti lahus vastavasse aasa. Seejärel muudetakse reaktori lüliti asendit, mille järel kandelahus viib kogu süstitud vismuti lahuse läbi reaktori aasa detektori raku poole. Detektorina kasutame UV-Vis spektrofotomeetrit. Vismusti lahuse süstimisel EDTA lahusesse reaktoris toimub reaktsioon Na2-EDTA + Bi(NO3)3 Bi-EDTA + Na+ NO3-, kus Na-ioonid EDTAs asenduvad vismutiga, mille tulemusena tekib värvitu EDTA-Bi kompleksühend, mille absorptsiooni
vigastuste eest. Mitmed putukad on võimelised toituma puidust, mõned ka sarvainest (nt. sarved, vill) ja isegi vahast. Nende ainete lagundamiseks vajalikke ensüüme toodavad nad kas ise või kasutavad sooles elavate sümbiontsete bakterite ja ainuraksete abi. Vedelat toitu imevatel putukatel on sageli suur mitmeosaline pugu, kuhu vedelik kogutakse. Sääskedel säilitatakse pugutaskutes nektarit, teistelt loomadelt imetud veri aga suunatakse otse soolde, kus see kohe seeditakse. Kui lasta sääsel imeda verd tilgast, mitte ohvri kehast, siis koguneb veri pugusse, kus ta roiskub ja põhjustab sääse hukkumise. Tagasooles toimub suurema osa toidus sisaldunud vee tagasiimendumine, mistõttu paljud putukad saavad läbi ajada vaid toiduga saadud veega. Tahked seedimisjäägid eemaldatakse kehast päraku kaudu. Vereringeelundkonna peamise osa moodustab selgmiselt paiknev mitmekambriline süda ehk seljasoon
Tallinna Tehnikaülikool Keemiainstituut Analüütilise keemia õppetool Voogsisestusanalüüs Juhendaja: Jelena Gorbatsova Tallinn 2014 Teooria Voogsisestusanalüüs on analüüsi meetod, kus on võimalik sisestada proove automaatselt otse kandelahusesse, mis liigub kindlalkiirusel. Selle meetodiga saab järjest sisestada erinevaid lahuseid erineva voolukiiruse ja kogusega. Seejärel saab toimuda keemiline reaktsioon aparaadi sees. Sellega on võimalik jälgida koheseid reaktsiooniga kaasnevaid muutuseid. Standardne voogsisestustehnika põhineb lahustatud proovi sisestamisel kandelahusesse, mis vahetpidamata liigub konstantsel voolukiirusel. Kandjavoog transpordib analüüdi läbi reaktori ning seejärel detektorisse. K...
muutunud põlemiskambris väiksemaks kui difuusoris, avaneb klapp uuesti ja värske segu voolab mootorisse ning eespoolkirjeldatud nähtused korduvad. Klapi sulgumine toimub umbes 150 korda sekundis. Gaaside väljavoolamisel põlemiskambris tekkiv hõrendus on põhjustatud gaasisamba, nn. ,,gaasikolvi" inertsusest pikas resonantstorus. ,,Gaasikolvil" on täita veel teinegi tähtis ülesanne: enda poolt tekitatud hõrenduse mõjul muudab ta suunda ja avaldab survet põlemiskambrisse imetud värskele segule, suurendades seega rõhku segu süttimise momendil. Mootori tööjärjekord · Klapp on avatud, värske küttesegu täidab põlemiskambri. · Segu süttimine. Põlemisel tekkivad gaasid paisuvad, rõhk põlemiskambris suureneb, klapid sulguvad ja gaasid suunduvad resonantstorusse. · Paisuvad gaasid liiguvad resonantstoru lõpuni, tekitades põlemikambris hõrenduse, mille mõjul klapid avanevad. · Põlemiskamber täitub värske seguga
40 6 10 - - 0,939 0,941 KITS - kaaliumindieotrisulfonaat 6. Arvutused 6.1 Osooni kontsentratsiooni arvutamine Osooni kontsentratsiooni leiame valemist: 10 * ABS * n Co3= 0.42 * L * V mgO3/l proov 10 - süstla maht, ml. ABS - mõõtelahuse ja võrdluslahuse optiliste tiheduste vahe, 0.42 - koefitsient, L - küveti pikkus, cm, Vproov - süstlasse imetud proovi (osooni sisaldava vee) maht, ml, n - lahjendus. Kuna me ei teinud lahjendust n=1 L=1,002 cm 4 Vproov =4 ml Saame osooni kontsentratsiooni 10 * (0,941 - 0,546) Co30 = = 2,34 mgO3/l 0.42 * 1,002 * 4 10 * (0,941 - 0,620) Co31 = = 1,91 mgO3/l 0.42 * 1,002 * 4 10 * (0,941 - 0,715) Co32 = = 1,34 mgO3/l 0
6. Taime mineraalne toitumine. Teada, kuidas ja mida mööda liiguvad mineraalained. Juured imevad mullast vett ja mineraalaineid juurekarvadega. See toimub osmoosi abil. Osmoosiks nimetatakse lahusti (vee) liikumist läbi poolläbilaskva kile kangema (kõrgema kontesntratsiooniga) lahuse poole. Juurekarvadest liigub vesi mööda teisi juurerakke edasi ning jõuab juure keskosas paiknevatesse puidusoontesse. Kuna juurekarvade poolt imetud vett tuleb puidusoontesse pidevalt juurde, surutakse see suure jõuga ülespoole. Seda jõudu nimetatakse juurerõhuks. Nii tõuseb vesi mööda puidusooni varde ja jõuab sealt lehtedesse, kus taim seda kasutab. 7. Vars. Tema tähtsus ja mõõtmed. Varre muudendid. Vars on taime maapealne osa lehtede kõrgel hoidmiseks ja vee ja toitainete juhtimiseks vajalikku paikka. Varrel paiknevad lehed ja pungad, varrel arenevad õiedviljad. Pungad asuvad alati lehe kaenlais
Psühhofarmakoloogia eksam 2. loeng psühhoosivastased ravimid PEAMISED PSÜHHOOSITÜÜBID ON: · Skisofreenia · Afektiivsed (psühhootilised) häired (depressioon, maania) · Orgaanilised psühhoosid (põhjuseks ajuvigastus, alkoholism, vms orgaaniline haigus) SKISOFREENIA PEAMISED TUNNUSED: · luulumõtted, sageli paranoilised · hallutsinatsioonid (tavaliselt hääled, sageli tagakiusavad) · mõtlemise häired (irratsionaalsed järeldused; tundmus, et mõtted on väljaspoolt sisestatud või "ära imetud") · emotsiooniline lamenemine, sotsiaalsete kontaktide vähenemine Üldiseloomustus Neuroleptikumide e. antipsühhootiliste ravimite (AP) (antipsychotic drugs) hulka kuuluvad psühhootilisi sümptomeid pärssivad ravimid. I FAAS (esimene nädal) - patsient kaldub tukkuma ja magama ka päeval, ta on letargiline ja algatusvõimetu, ükskõikne ümbritseva suhtes; mõningane eemaldumine psühhootilistest afektidest, luululistest tõlgendustest · II FAAS (teine näd...
12 PEAJALGSED · Peajalgsed kuuluvad koos karpide ja tigudega suurde molluskite klassi, ehkki nad on hoopis teistsuguse välimusega. · Peajagseid leidub kõikides meredes ja neid turustatakse, kas värskentena või sügav külmutatult. · Peajalgsete kombitsad, mida võib ka jalgadeks nimetada, kinnituvad otse pea külge. · Liikumiseks paiskavad peajalgsed mantliõõnde imetud vee läbi lehtri välja. · Veejuga lükkab looma edasi tagumine ots ees. · Selle klassi esindajad on selgrootutest kõige kõrgema arengutasemega. · Neil puudub skelett, kuid närvisüsteem ja silmad on hästi välja arenenud. · Peajalgsetel on ruumiline nägemisvõime ja nad suudavad eristada värve. · Neil on papagoi nokka meenutavad lõuad ja hõõrel, mille ehitus sarnaneb teo hõõrla ehitusele.
Austrid on väärtuslikuks fosfori-, tsingi- ja joodiallikaks, vitamiinidest on olulisel kohal B12. 7 Peajalgsed Peajalgsete keha on jaotunud pea ja kereosaks. Suu ümber paiknevad pikad iminappadega varustatud kombitsad. Üks tavalisematest peajalgsetest on harilik seepia (Sepia officinalis). Liikumiseks paiskavad peajalgsed mantliõõnde imetud vee läbi lehtri välja. Veejuga lükkab looma edasi tagumine ots ees. Peajalgseil on suhteliselt suur aju ja keerukas närvisüsteem. Neil on keerukas "intelligentne" käitumine. Peajalgseil on suhteliselt kõige suuremad silmad loomariigis, millega nad näevad väga hästi. Maitset tunnevad nad kombitsatega. Toituvad peamiselt kaladest. Peajalgseil on tumedat pigmenti tootev tindinääre, mille juha avaneb tagasoolde. Veri sisaldab vaseühendeid, mistõttu värvub õhu käes siniseks
Temperatuuril 15-18oC kulub marja arenguks ligi 2 nädalat. Koorunud kollakasvalged usjad kuni 4 mm pikad vastsed on 2-4 päeva väheliikuvad ja toituvad maksas leiduvastest varuainetest. Esimesel nädalal levivad nad passiivselt pehmema põhjaga taimestikurikastesse jõeosadesse, kus peagi kaevuvad põhjasetetesse, omandades ühtlasi põhja värvuse. Vastsete silmad on kaetud nahaga, ülahuul moodustab mütsisirmitaolise kaevamiselundi. Toiduks kasutatakse veega suuõõnde imetud ja siin väljakurnatavat detriiti, vetikad eriti ränivetikaid. [1] Jõesilm on kõrgelt hinnatud turuväärtusega (delikatess). Peamiselt püütakse teda mõrdpüünistega jõkke siirdumise perioodil. Ojasilm (Lampetra planeri) Ojasilm sarnaneb kehakujult jõesilmuga, kuid on väiksem. Seljauimed neil puutuvad alati teineteisega kokku, tagumine neist ulatub sabauimeni. Esineb 7 paari lõpuseavasid. Sarvhambad paiknevad ümber suuava nagu jõesilmul, kuid nad ei ole kunagi teravad:
Rohulutikad. Sinna, kust putukas mahla on imenud, jääb laik või lohk ning vilja kuju moondub, tihti tekivad nn. kassinäoga marjad. Rohulutikate rohkel esinemisel kahjustuvad tugevasti nii lehed kui marjad ning saagi kadu võib olla suur. Et lutikate esimene põlvkond areneb umbrohtudel, on kahjustus märksa väiksem hooldatud ja umbrohuvabas aias. Mitte kõik sordid ei kahjustu samal määral. Kui `Koronal' tekib palju kassinäoga marju ja `Bounty' omadele jäävad tühjaks imetud seemniste alla kõvemad tükid, siis teistel sortidel on kahjustused märksa väiksemad ning mitte nii märgatavad. Tõrjeks sobivad nt Mavrik ja Neem-Azal, aga ka kõrvenõgese- või küüslaugutõmmis. Ebameeldiva üllatusena on maasikaid asunud avamaal tugevasti kahjustama ka kedriklest. Soe ja kuiv kliima on kedriklestale sobiv. Must kilemults soodustab lesta arengut veelgi. Iseloomulik on võrgend lehe all. Tugeva nakkuse korral on kogu taim rääbaka väljanägemisega: lehed on
postimees.ee/luup/98/13/teadus2.htmr. 4.2.2. Puugid Närilised ja soojaverelised ulukid on ka puugihaiguste tekitajate, eeskätt puukentsefaliidi ja borrelioosi bakterite pärisperemehed, ilma et nad ise haigestuksid. Looma verest toitudes saab puuk lisandiks kaasa haigustekitajad kui need juhtuvad olema looma veres. Puugile on ette- juhtuv inimene samasugune toidulaud nagu loom, sest ta ei ole evolutsiooni vältel koolitatud ainult inimest ründama. Vahe on selles, et koos loomalt imetud verega satuvad puugi organis- 9 mi ka puugitõbede tekitajad ja inimest hammustades kannab ta need koos süljega inimorga- nismi. Asja edasine kulg on aja ja inimese immuunsuse ehk mittevastuvõtlikkuse küsimus. Kui inimene on puuk-entsefaliidi vastu vaktsineeritud ja kaitstud, siis ta ei nakatu. Aeg mängib rolli seetõttu, et pärast nahasse imemist ei satu haigustekitajad puugist inimese
Viimistlusmatrjali pihustamine värvipüstoli abil- Pintsliga pealekandmisest palju kiirem, ja kui põhivõtted on selged, saavutatkse ka parem tulemus. Püstol pihustab vedela viimistlusmaterjali peene tolmuna puidu pinnale, kus see moodustab ühtlase pinna katte. Selleks piisab väikesest kompressorist ja peenseadistatavast värvipüstolist. Alumise paagiga püstol on mitmekülksem. Päästikule vajutades avaneb suruõhu tee püstolisse, segunedes värvianumast imetud värviga. Suuremahulised madalsurvepüstolid ei hajuta värvi liikselt ja võimaldavad seda seega kokku hoida. Kõige õigem on katta pind, mitme õhukese viimistluskihiga, lastes korralikuilt kuivada hoolimata kiirest kuivamisajast. Enne järgmise kihi peale kandmist eemaldada vead ja tolmukübemed märja lihvpaberiga. Õhus hõljuva tolmu minimeerimiseks niisutada põrandat. Püstoli seadistamine: Ava täielikult püstoli õhuregulaator ja seadista kompressori regulaator alguseks 30 peale
220. Nimeta Eesti siseveekogudes elavaid väheharjasusse 1) Tubifex tubifex mudatuplane 2) Lumbriculus variegatus rabeliimukas 221. Kaanid elavad a) magevees ; b) meres ; c) maismaal . ENAMASTI MAGEVEES 222. Enamus kaane toituvad teiste loomade verest a) õige -ÕIGE; b) vale . 223. Täisimenud kaanid lähevad paksuks ja suureks, sest säilitavad imetud verd a) maos ; b) pugu taskutes ; c) kehaõõnes -ÕIGE 224. Kaanid on a) radiaalsümmeetrilise kehaga -ÕIGE; b) bilateraalsümmeetrilise kehaga . 225. Kaanidel on a) eesiminapp ; b) kõhtmine iminapp ; c) tagaiminapp .EES.JA TAGAINIMAPP,AGA EESMISE SUU 226. Kaanide keha katavad harjased a) õige ; b) vale -ÕIGE 227. Kaanide keha väline lülistumine ei vasta sisemisele a) õige -ÕIGE; b) vale . 228. Nimeta Eestis elavaid kaane: O. Gnathobdellae lõugkaanilised 1
Loodi palju erinevaid neljataktilisi mootoreid, mis töötaksid nii bensiiniga kui ka palju odavamate vedelkütustega, nagu näiteks petrooleumi ja isegi toornaftaga. Laialdaselt levis mootor, mida välismaal nimetati kalorisaatormootoriks, Venemaal aga lihtsalt naftamootoriks. Mida kujutab endast see mootor? Naftamootoril on üks silinder, kolb ja hooratta väntvõll. Esimesed naftamootorid töötasid nagu gaasi ja bensiinimootoridki nelja taktiga, kuid silindrisse ei imetud mitte gaasi või auru ja õhu töösegu, vaid ainult õhku. Silindri ülemine osa oli ühendatud suure õõnsa kerega, mida nimetati kalorisaatoriks ehk kuumpeaks. Enne käivitamist kuumutati see kera leeklambiga punaseks. Kera vastas silindri ülemises osas, asetses eriline seade, mille kaudu võis sisse pritsida naftat. Sellist seadet nimetati pihustiks (vt lisa 11.) Milles siis seisnes selle moortori eelis? Eelkõige olid tema konstruktsioon ja valmistamise väga lihtsad
220. Nimeta Eesti siseveekogudes elavaid väheharjasusse 1) Tubifex tubifex mudatuplane 2) Lumbriculus variegatus rabeliimukas 221. Kaanid elavad a) magevees ; b) meres ; c) maismaal . ENAMASTI MAGEVEES 222. Enamus kaane toituvad teiste loomade verest a) õige -ÕIGE; b) vale . 223. Täisimenud kaanid lähevad paksuks ja suureks, sest säilitavad imetud verd a) maos ; b) pugu taskutes ; c) kehaõõnes -ÕIGE 224. Kaanid on a) radiaalsümmeetrilise kehaga -ÕIGE; b) bilateraalsümmeetrilise kehaga . 225. Kaanidel on a) eesiminapp ; b) kõhtmine iminapp ; c) tagaiminapp .EES.JA TAGAINIMAPP,AGA EESMISE SUU 226. Kaanide keha katavad harjased a) õige ; b) vale -ÕIGE 227. Kaanide keha väline lülistumine ei vasta sisemisele a) õige -ÕIGE; b) vale . 228. Nimeta Eestis elavaid kaane: O. Gnathobdellae lõugkaanilised 1
Maris Savik / 2011 Marise ülivõimas konspekt, mille abil hakkab ka blond fotograafiat mõistma 1) Kaameraid kategoriseeritakse kujutise nägemise poolest NELJA(4) kategooriasse a) DIRECT VISION/RANGEFINDER CAMERA - ehk KOMPAKTKAAMERAD ja digikompaktid - tekib parallaks- silm ja objektiiv näevad erinevat asja b) TWIN-LENS REFLEX (TLR) - kaameral on kaks objektiivi- ühest näed sina, teisest näeb film (parallaks) - kaameras on 45-kraadi all ka peegel - KESKFORMAAT ehk kasutab 120mm filmi kõige tihedamini - kuna on kaks objektiivi, on vähem müra pildis, sest peegel ei pea liikuma, et varjata valguse pääsemist filmile "valel hetkel", lisaks on kiirem - pildikujutis on nähtav ka pildistamise ajal, sest vaateotsija ja filmi objektiivid on teineteisest eraldatud ja val...
Ruunid ja nende ajalugu Sõna ruun on seotud protogermaani sõnaga *runo (loits, saladus, sosin). Võimaliku tekkepiirkonnana on pakutud praegust Jüütimaa lõunaosa. Ruunimärkide kuju -- pikad püstkriipsud ning lühikesed rõhtkriipsud -- on väga sobivad puu sisse lõikamiseks.Ruunid on vanade germaanlaste tähestik, mis tekkis esimestel sajanditel pKr ladina tähestiku eeskujul. mida kasutati alates III sajandist pärast Kristust kuni keskaja lõpuni Skandinaavias aga kirjutati ruune kohati veel isegi XIX sajandil. Germaani rahvaste vana kirjaviis. Esimest korda võivad Eesti ajaloohuvilised saada põhjaliku ülevaate viikingite ajaloost ning uudistada, mis need ruunid siis ikkagi on. Ruunid olid germaani rahvaste vana kirjaviis, mida kasutati alates III sajandist pärast Kristust kuni keskaja lõpuni. Skandinaavias aga kirjutati ruune kohati veel isegi XIX sajandil. Rootsist on teada üle 3500 ruunikirja - enamik neist...
madalam soojusjuhtivus kui suure poorsusega materjalidel ja omavahel ühendatud pooridega materjalidel. 4. Mida tähendab veeimavus ning selle liigitus? Veeimavus on materjali võime imeda endasse vett, kui ta on vahetus kokkupuutes veega. Materjali veeimavust võib väljendada kaalu või mahu järgi. Kaaluline veeimavus näitab mitu protsenti kuiv materjal muutub raskemaks, kui ta end vett täis imeb; mahuline veeimavus aga, mitu protsenti moodustab sisse imetud vesi materjali kogumahust. 5. Mida väljendab materjali külmakindlus ja kuidas seda hinnatakse? Külmakindlus on materjali omadus veega küllastatud olekus taluda paljukordset vahelduvat külmumist ja üles sulatamist vees ilma nähtavate murenemistunnusteta ja ilma tugevuse tunduva kaotuseta. Külmudes vee maht suureneb ca 10% võrra ja see avaldabki poorsele materjalile lagundavat mõju. Materjali külmakindlust
palju kiirem, ja kui põhivõtted on selged, saavutatakse ka parem tulemus. Püstol pihustab vedela viimistlusmaterjali peene tolmuna puidu pinnale, kus see moodustab ühtlase katte. Piisab väikesest kompressorist ja peenseadistatavast värvipüstolist. Alumise paagiga püstol on mitmekülgsem. Päästikule vajutades avaneb suruõhu tee püstolisse, segunedes värvianumast imetud värviga. Suuremahulised madalsurvepüstolid ei hajuta värvi liigselt ja võimaldavad seda kokku hoida. Kõige õigem on katta pind mitme õhukese viimistluskihiga, lastes korralikult kuivada. Enne järgmise kihi pealekandmist eemalda vead ja tolmukübemed märja lihvpaberiga. Õhus hõljuva tolmu vähendamiseks niisuta põrandat. Püstoli seadistamine: Ava täielikult püstoli õhuregulaator ja seadista kompressori regulaator alguseks 30 peale. Seejärel sulge õhuregulaator
Keskne taimeorgan, sirgub valguse poole. · Leht- taime toitumisorgan, toimub taime eluks vajaliku orgaanilise aine tootmine. · Õis- sugulise paljunemise organ, viljade moodustamine, katteseemnetaim. · Vili- sees areneb seeme, süüakse. Õhulõhe- toimub gaasivahetus ja aurumine. · Juhtkimp- taime varres asuv kand, mida mööda kulgeb tõusev ja laskuv vool. · Tõusev vool- juurte poolt mullast imetud vesi ja mineraalained kanduvad taime maapealsetesse osadesse. · Laskuv vool- lehtedes toodetud orgaanilised liiguvad taimede teistesse osadesse. · Fotosüntees- orgaaniliste ainete valmistamine taimedes päikeseenergia abil. · Anorgaaniline aine- lagundatakse fotosünteesil. · Orgaaniline aine- lagundatakse hingamisel. · Süsihappegaas- moodustub inimese väljahingamisel, anorgaaniline aine, lagundab taime fotosünteesi käigus.
suruõhuga kütus põlemiskambrisse. 3) 2.-3. Isobaarne põlemine 4) 3.-4. Adiabaatiline paisumine 4.-1. Soojuse isohoorne eemaldamine (gaasid viivad soojuse ära). (teine vastus: 2-3 on isobaarne protsess, 1-2 on adiabaatiline, 4-1 on isohoorne, 4-3 on adiabaatiline) Nimetatud tsükkel toimub komprimeeritud töösegu süütamise teel, kus kütuse pihustamine viiakse läbi suruõhu abil. Silindrisse imetud puhas õhk komprimeeritakse temperatuurini T=300 kraadi, mis seejärel süütab pihustunud kütuse ja õhu segu. Töösegu põlemine toimub ligilähedaselt isobaarsele protsessile, st teadlikult ette määrates kindla kütusepealeandmise seaduspärasuse, võib olla P= const olla kogu põlemisprotsessi jooksul. Sabathe 1) 1.-2. Õhu komplimeerimine 2) 2. Isesüttimise temperatuur 3) 2.-2.’ Isohoorne põlemine 4) 2.’-3. Isobaarne põlemine 5) 3.-4
abil kandub alarõhk imemisfaasi ajaks läbi vahelduvvaakumi kambri ja lühikeste vaakumvoolikute vaheldumisi kahte nisakannupaari. Stabiilse lüpsivaakumi tagavad vaakumpump ja selle juurde kuuluv rõhu stabiliseerimise süsteem. Pulsaator saab lüpsivaakumi pikast vaakumvoolikust, mis on ühendatud vaakumtorustikul oleva kraaniga. Selle kraani avamine või sulgemine ühtlasi käivitab või seiskab lüpsiaparaadi Nisadest välja imetud piim voolab kollektorisse lühikeste piimavoolikute kaudu. Kollektoris erinevate nisade piim seguneb ja liigub lüpsivaakumi toimel piki pikka piimavoolikut vahemahutisse või kogu lauda ulatuses kulgevasse piimatorusse vastavalt sellele, kas tegu on kannulüpsi, torusselüpsi või platsillüpsi süsteemiga. Kannulüpsil on vahemahutiks lüpsikann, platsillüpsil näiteks mõõteanum. Neist edasi suunatakse piim säilitustanki, mis võib samuti olla vaakumi all koos muude piima
Ehitusmaterjalid Konspekt 2009 Sisukord Sisukord....................................................................................................................................1 1.1 Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused:..........................................................................3 1.2 EM termilised omadused:....................................................................................................3 1.3 EM mehaanilised omadused:............................................................................................. 4 2 Puit............................................................................................................................................. 4 2.1 Tähtsamad puu liigid......................
Psühhofarmakoloogia loengukonspekt 1.-2. loeng sissejuhatus Psühhofarmakoloogia tegeleb keemiliste ainete mõjuga psüühikale, eeskätt selliste ravimitega, mille mõju psüühikale on nende toimetes kõige olulisem; (psyche; phramakon vs toxicon; logos) Psühhofarmakonide rühmad jaotatakse psühhiaatrias tavapäraselt kasutatavateks & väljaspool med. kasutatavateks. Tavaliselt kuuluvad esimese jaotise alla neuroleptikud1, antidepressandid2, rahustid, tümoleptikud, nootroopikumid3 & teise jaotise alla psühhostimulaatorid, sedatiivsed uimastid & psühhedeelikumid. Ravim on keemiline ühend, mis mõjustab füsioloogilist funktsiooni spetsiifilisel viisil. Louis Lewin'i esimene psühhoaktiivsete farmakonide liigitus · Inebriantia (joovastavad ained nagu alkohol & eeter) · Exitantia (ergutid nagu khat & amfetamiin) · Euphorica (euforiseerivad ained nagu heroiin) ...
Taimed suudavad omastada ainult vees lahustunud aineid. Mullast tungivad vesi ja selles lahustunud mineraalained juurekarvadesse. See toimub osmoosi abil. Osmoosiks nimetatakse lahusti (vee) liikumist läbi poolläbilaskva kile kangema lahuse poole. Juurekarvadest liigub vesi edasi teiste rakkude poole, kuni jõuab juures keskosas paiknevatesse puidusoontesse. Kuna juurekarvade poolt imetud vett tuleb puidusoontesse pidevalt juurde surutakse see suure jõuga ülespoole- seda nimetatakse juurerõhuks. Hingamiseks vajaliku hapniku saavad juured mullast. Hingamisel vabaneb energia, mida juured kasutavad elutegevuseks. Tõmbejuured- (krookused, liiliad nurmenukk) mitmeaastastel
Nii võib tema kaal isegi neljakordistuda. Täiskasvanud isendid võivad korraga imeda 15-20 g, rekordiliselt aga isegi kuni 40 g verd. Tekib küsimus: kuhu see kõik küll mahub? Siin tuleb appi kaanide kohastumine perioodilise intensiivse toitumisega. Apteegikaanide seedekulgla on kohastunud suure verehulga vastuvõtuks ja säilitamiseks. Selleks on kaanidel pugutaskud - seedekulgla erilised sopid. Apteegikaanil on pugutaskuid 11 paari ja need reservuaarid täidetaksegi imetud verega. Veri säilib seal hästi. Toidu seedimiseks kasutab apteegikaan bakterite, täpsemalt ühe bakteri Pseudomonas hirudinis abi. Vastavaid bioaktiivseid ühendeid eritades aitavad need allüürnikud kaanil toitu seedida ja kaitsevad oma eluskodu ka teiste tõvestavate mikroobide sissetungi eest. Rikkalikult toitunud apteegikaan ei vaja mitme kuu vältel uut toitu; ta võib isegi kaks aastat paastuda.
avatud või suletud. Suletud on materjalis kinnised mullid, avatud on korrapäratud ja teistega ühendatud tühimid. Poorid on täidetud õhu, vee või veeauruga. Poorsusest sõltub mat tugevus, veeimavus, soojajuhtivus, külmakindlus, jne. Veeimavus:omadus imada vett.mat veeimavust võib vähendada kaalu või mahu järgi.Kaaluline näitab mitu % kuiv mat muutub raskemaks, kui vett täis imab. Mahuline näit mitu %moodustab sisse imetud vesi materjali kogumahust. Tavaliselt mat poorid täielikult veega ei täitu. Seda iseloom pooride täituvus aste. Hügroskoopsus: mat omadus imada õhust niiskust.mat niiskub siis kui auru rõhk õhus on suurem kui materjali pinnal. Vastupidiselt mat kuivab.Aururõhk õhus sõltub õhu niiskusest, rõhust ja temp. Veeläbilastuv: omadus vett läbi lasta. Sõltub mat poorsusest ja pooride kujust( avatud või suletub).Veetihedaid mat nim hüdroisolatsiooni mat. Ja neid kasut vetpidavate kihtide
mina tahaksin ja jõuaksin pärast tema parandusi sisse viia jne. Teisalt oleks kahju, kui tekst lihtsalt seisma jääks. Eks näis. Vaadates oma teksti praegu, kui pool sellest on juba kirjas, ei tule vist Loonele andmine küll välja. Vähemalt esialgu, vähemalt siis, kui emotsio- naalsemad märkused on tekstis. Märkused kirjutamise kõrvalt See on distsipliin distsipliini pärast. Ma ei arva, et see oleks suisa kasutu, aga eks ta ole pisut pastakast välja imetud küll. Loonet kuulata on muidugi teatud mõttes nauditav ning kui selleks või- malust on, siis pakub see kindlasti rohkem kui aine iseenesest. Peatükk 1 Ajaloo mõiste 1.1 Ajaloo mõiste probleemsus 17.–18. sajandil tähendas ajalugu minevikku. Ajaloolased olid need, kes aja- loost kirjutasid, ajalugu praktiliselt ei uuritud. Intellektuaalse distsipliinina ajalugu ei eksisteerinud, koosnes pigem anekdootlikest koduloouurimistest.
Viimistlusmatrjali pihustamine värvipüstoli abil- Pintsliga pealekandmisest palju kiirem, ja kui põhivõtted on selged, saavutatkse ka parem tulemus. Püstol pihustab vedela viimistlusmaterjali peene tolmuna puidu pinnale, kus see moodustab ühtlase pinna katte. Selleks piisab väikesest kompressorist ja peenseadistatavast värvipüstolist. Alumise paagiga püstol on mitmekülksem. Päästikule vajutades avaneb suruõhu tee püstolisse, segunedes värvianumast imetud värviga. Suuremahulised madalsurvepüstolid ei hajuta värvi liikselt ja võimaldavad seda seega kokku hoida. Kõige õigem on katta pind, mitme õhukese viimistluskihiga, lastes korralikuilt kuivada hoolimata kiirest kuivamisajast. Enne järgmise kihi peale kandmist eemaldada vead ja tolmukübemed märja lihvpaberiga. Õhus hõljuva tolmu minimeerimiseks niisutada põrandat. Püstoli seadistamine: Ava täielikult püstoli õhuregulaator ja seadista kompressori regulaator alguseks 30 peale
eluteater, ta oli selle lavastaja ja näitleja. Tahtis teada miks inimene seda teeb ja mida ta sealjuures tunneb. Võis kellegi vabalt vodevillilikku olukorda panna. Teda huvitasid kõikvõimalikud väikesed detailid, et luua oma romaanides ebamugavuseõhkkond. See kõik oli talle vajalik filosoofiliste romaanide loomiseks. Dostojevski romaanid ei oleks mahtunud kaasaegse teatri normidesse/raamidesse. See oleks vältimatult kaasa toonud tema romaanide primitiviseerumise. Neist oleks välja imetud vodevillilik stiihia. Teater ei olnudki tema loomingu eesmärk. Dostojevski lõi ka teatrivahendeid kasutades filosoofilise romaani. Tulevase lavastajateatri ette püstitas ta 100 aastaks filosoofilis- religioosse lavastuse teema. Pole ka ime, et esimesena märkasid seda inimesed, kes eksisteerisid teatri, filosoofia ja religiooni piirimail vene sümbolistid. Romaan-tragöödiad ütles Dostojevski romaanide kohta Vjatseslav Ivanov. Ütles, et on vaja meelde tuletada
Andmebaasipõhiste veebirakenduste arendamine Microsoft Visual Studio ja SQL Server'i baasil C# Tallinn 2011 C# Mõnigi võib ohata, et jälle üks uus programmeerimiskeel siia ilma välja mõeldud. Teine jälle rõõmustab, et midagi uut ja huvitavat sünnib. Kolmas aga hakkas äsja veebilahendusi kirjutama ja sai mõnegi ilusa näite lihtsasti kokku. Oma soovide arvutile selgemaks tegemise juures läheb varsti vaja teada, "mis karul kõhus on", et oleks võimalik täpsemalt öelda, mida ja kuidas masin tegema peaks. Loodetavasti on järgnevatel lehekülgedel kõigile siia sattunute jaoks midagi sobivat. Mis liialt lihtne ja igav tundub, sellest saab kiiresti üle lapata. Mis esimesel pilgul paistab arusaamatu, kuid siiski vajalik, seda tasub teist korda lugeda. Ning polegi loota, et kõik kohe lennult külge jääks!? Selle jaoks on teksti sees koodinäited, mida saab kopeerida ja arvutis tööle panna....
ARVI TAVAST MARJU TAUKAR Mitmekeelne oskussuhtlus Tallinn 2013 Raamatu valmimist on finantseeritud riikliku programmi „Eesti keel ja kultuurimälu 2010” projektist EKKM09-134 „Eesti kirjakeel üld- ja erialasuhtluses” ja Euroopa Liidu Sotsiaalfondist. Kaane kujundanud Kersti Tormis Kõik õigused kaitstud Autoriõigus: Arvi Tavast, Marju Taukar, 2013 Trükitud raamatu ISBN 978-9985-68-287-6 E-raamatu ISBN 978-9949-33-510-7 (pdf) URL: tavast.ee/opik Trükitud trükikojas Pakett Sisukord 1 Sissejuhatus 8 1.1 Raamatu struktuur . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 10 1.2 Sihtrühm ja eesmärk . . . . . . . . . . . . . . . . . . 11 I Eeldused ...
Sisukord Eessõna Hea õpilane! Microsofti arenduspartnerid ja kliendid otsivad pidevalt noori ja andekaid koodimeistreid, kes oskavad arendada tarkvara laialt levinud .NET platvormil. Kui Sulle meeldib programmeerida, siis usun, et saame Sulle pakkuda vajalikku ja huvitavat õppematerjali. Järgneva praktilise ja kasuliku õppematerjali on loonud tunnustatud professionaalid. Siit leid uusimat infot nii .NET aluste kohta kui ka juhiseid veebirakenduste loomiseks. Teadmiste paremaks omandamiseks on allpool palju praktilisi näiteid ja ülesandeid. Ühtlasi on sellest aastast kõigile kättesaadavad ka videojuhendid, mis teevad õppetöö palju põnevamaks. Oleme kogu õppe välja töötanud vabavaraliste Microsoft Visual Studio ja SQL Server Express versioonide baasil. Need tööriistad on mõeldud spetsiaalselt õpilastele ja asjaarmastajatele Microsofti platvormiga tutvumiseks. Kellel on huvi professionaalsete tööriistade proovimiseks, siis tasub lähe...
kuga ja «--»-klemmi kerega. Käivituspedaali energilisel Kahetaktiliste väikese töömahuga mootorite küünaldel vajutamisel, mille tagajärjel mootor teeb 600 . . . 700 p/min, võib elektroodide vahele tekkida voolu juhtiv sild plii- peab voltmeeter näitama 80 . . . 90 V. Korras türistoriploki oksiidi, õlisöe, alumiiniumi, terase ja koos õhuga silindrisse ja sellise pinge puhul violetses juhtmes peaks tekkima säde imetud tolmu osakestest, mistõttu mootor lakkab töötamast. ka süüteküünlas. Silla tekkimist seletatakse elektrivälja toimega sädeme tek- Süütesüsteemi osade korrasoleku kontrollimiseks on kehetkel. Välja poolt ligitõmmatud osakesed koonduvad joonisel näidatud pinged ja takistused skeemi mitmetes sädevahesse, paakuvad seal kõrge temperatuuri mõju) punktides
Ja heida mind siis igaveseks põrgusse! Oh, kui ma teaksin, kus on su kuuesiil, ma haaraksin sellest oma kätega kinni ega laseks enne lahti, kui sa mulle mu lapse oled tagasi andnud! Kas ei tunne sa, issand, haledust sellest väikesest sussist? Kuidas võisid sa õnnetut ema viisteistkümmend aastat kannatada lasta? Püha Neitsi! Helde eestkostja üleval taevas! Mu Jeesuslaps on mult võetud, on mult varastatud, on kuskil nõmmekanarbikus ära söödud: on imetud tema verd, näritud ta konte! Armuline Neitsi, halasta mu peale! Mu tütreke! Tahan oma tütrekest näha! Mis mul sellest on, et ta taevas on? Ma ei taha su ingleid, ma tahan oma last. Ma olen emalõvi, tahan oma lõvipoega kätte saada! Ma püherdan maas, löön kivid puruks 1 9 0 oma otsaesisega, lähen ise hukka, nean sind ära, issand, kui sa mu last tagasi ei anna! Sa näed isegi, et mu käed on üleni katki ham- ' mustatud, kas sul ikkagi halastust pole? Oh, ma
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
