· võimaldab lüpsjal näha, kas piim on normaalne · väldib esimeste, palju baktereid sisaldavate, piimajugade sattumist piimajahutustanki · ergutab piima sõõrdumist · loob eeldused udara tühjakslüpsiks · väldib piima sattumist lauda põrandale 1. 3. Lüpsimasina allapanek Lüpsimasin tuleb alla panna hoolikalt, et õhk ei pääseks süsteemi. Alusta allapanekut nisakannust, mis asub allapanevast käest kõige kaugemal. Hoia nisakannu selliselt, et pöial ja nimetissõrm oleksid vabad juhtimaks nisa õigele kohale. Pärast allapanekut tuleb lüpsiriist ettevaatlikult käest lahti lasta vältimaks lehma ärritamist või vigastamist. Piimavool peab algama mõned sekundid peale lüpsiaparaadi allapanekut ja 5 sõõrdumine peab jätkuma. Enne lehma juurest lahkumist tuleb veenduda, et lüpsiaparaat on korralikult alla pandud
Nisakannude allaasetamine - Nisakannud tuleb alla panna 1 minuti jooksul alates ettevalmistusest. - Lehm tuleb tühjaks lüpsta sõõrdumist mõjutava hormooni oksütotsiini toime ajal. Oksütotsiini toime avaldub 30..60 sekundi jooksul alates puhastamise algusest ja selle mõju kestab 5-8 minutit. - Vasaku käega hoitakse kollektorist ja paremaga asetatakse nisakannud alla. - Nisakann tuleb haarata kummimansetist, mitte hülsist ja vältimaks õhu sissetõmbamist nisakannu, tuleb nisakannu kollektoriga ühendavad lühikesed voolikud volti murda - susinaga sissetõmmatav õhk tekitab vaakumi kõikumise ning mõjutab halvasti nii udara tervisele kui piima kvaliteedile - nisakannude allaasetamise järjestus peab olema loogiline- alustada tuleks kaugemal asuvatest nisadest - voolikud ei tohi jääda keerdu. Piimavoolu jälgimine ja nisakannude eemaldamine - kui puudub automaatne nisakannude altvõtmine, siis tuleb nisakannud käsitsi eemaldada. Selleks lastaks
Lüpsiseadme üldehitus ja talitlus: töötavad vaakumi toimel, mille mõõtühik on paskal,töötavad alarõhul 40-50 kPA. Elektrimootor käivitab vaakumpumba, mis imeb õhu välja vaakumballoonist, vaakumtorustikust ning pooma ja vaakumvoolikute kaudu lõpsiämbrist,pulsaatorist,kollektorist ja nisakannudest. Pulsaator muudab alalisvaakumi vahelduvvaakumiks. Lüpsimasina ehitus ja talitlus: neli nisakannu, kollektor, pkk piimavooli ja pikk vaakumvoolik ning pulsaator. Talitus: imemistakt, massaastakt,puhketakt. Kannulüpsi masin: kahekambriline:nisaalune kamber ja vahekamber. Lüpsiplatsid:kalasaba,koridorplats,polügoon,kolmnurk,lalasaba-karussell,radiaalkarussell, Lehmade lüpsmine: kindel kellaaeg, kord ja puhtus laudas, tõusööta anda enne lüpsi, teravalõhnalisi sööta ei tohi anda,vältida võõraste isikute ja koerte viibimist laudas, ette valmistada
Jagaja kambris on vaheldumisi välisõhk või vaakum. Pulsaator võimaldab tekitada nisakummi ja hülsi vahel tekitada vaakum või lasta sinna välisõhku. Seda nimetatakse vahelduvvaakumiks. Pulsaatoreid on erinevaid. Lihtsamad töötavad pneumaatiliselt või elektrooniliselt. Lüpsiaparaadid jagunevad töötamisviisilt kahe- või kolmetaktiliseks. need on:1) imemistakt; 2) massaazitakt; 3) puhketakt. Lüpsiaparaadi põhiliseks tööorganiks on nisakannud. NISAKANNU EHITUS Nisakannud on kahekambrilised: 1. alalisvaakumi kamber ehk nisaalune kamber. See on nisakummi sees asuv nisa all olev kamber, kuhu nisast voolab piim. Selles kambris on pidevalt vaakum. 2. vahelduvvaakumi ehk vahekamber hülsi ja nisakummi vaheline kamber, kus on vaheldumisi vaakum ja välisõhk (vahelduvvaakum). Pulsaator annab vaheldumisi nisakannu vahekambrisse välisõhku või tekitab vaakumi. Imemistakti ajal ehk avatud faasis on nisakannu mõlemas kambris alarõhk ehk vaakum
vaakumvoolikutega. Jagaja kambris on vaheldumisi välisõhk või vaakum. Pulsaator võimaldab tekitada nisakummi ja hülsi vahel tekitada vaakum või lasta sinna välisõhku. Seda nimetatakse vahelduvvaakumiks. Pulsaatoreid on erinevaid. Lihtsamad töötavad pneumaatiliselt või elektrooniliselt. Lüpsiaparaadid jagunevad töötamisviisilt kahe- või kolmetaktiliseks. need on:1) imemistakt; 2) massaazitakt; 3) puhketakt. Lüpsiaparaadi põhiliseks tööorganiks on nisakannud. NISAKANNU EHITUS Nisakannud on kahekambrilised: 1. alalisvaakumi kamber ehk nisaalune kamber. See on nisakummi sees asuv nisa all olev kamber, kuhu nisast voolab piim. Selles kambris on pidevalt vaakum. 2. vahelduvvaakumi ehk vahekamber hülsi ja nisakummi vaheline kamber, kus on vaheldumisi vaakum ja välisõhk (vahelduvvaakum). Pulsaator annab vaheldumisi nisakannu vahekambrisse välisõhku või tekitab vaakumi. Imemistakti ajal ehk avatud faasis on nisakannu mõlemas kambris alarõhk ehk vaakum
Seda nimetatakse vahelduvvaakumiks. Pulsaatoreid on erinevaid. Lihtsamad töötavad pneumaatiliselt või elektrooniliselt. Lüpsiaparaadi talitlus Lüpsiaparaadid jagunevad töötamisviisilt kahe- või kolmetaktiliseks. Need on:1) imemistakt; 2) massaazitakt; 3) puhketakt. Lüpsiaparaadi põhiliseks tööorganiks on nisakannud. NISAKANNU EHITUS Nisakannud on kahekambrilised: 1. alalisvaakumi kamber ehk nisaalune kamber. See on nisakummi sees asuv nisa all olev kamber, kuhu nisast voolab piim. Selles kambris on pidevalt vaakum. 2. vahelduvvaakumi ehk vahekamber hülsi ja nisakummi vaheline kamber, kus on vaheldumisi vaakum ja välisõhk (vahelduvvaakum). Pulsaator annab vaheldumisi nisakannu vahekambrisse välisõhku või tekitab vaakumi.
ja piimatorustikust koosneva süsteemiga ja suunatakse piimatanki, kusjuures piim läbib enamasti ka filtri, mõõteseadme koguse määramiseks jms. Eristatakse kannulüpsi, torusselüpsi, platsillüpsi ja robotlüpsi seadmeid, mis oma ehituselt erinevad olulisel määral. Kui robotlüps välja arvata, siis kasutatakse neis kõigis suhteliselt sarnast lüpsiaparaati. Lüpsiaparaadi kolm põhisõlme on nisakann, pulsaator ja kollektor. Üks aparaat sisaldab nelja nisakannu, ühte pulsaatorit ja ühte kollektorit. Nisakannu koos kollektori ja piimavoolikutega nimetatakse erialases kirjanduses ka lüpsiriistaks. Nisakannud töötavad vaheldumisi: kui kaks neist on imemisfaasis (toimub piima imemine nisadest), siis ülejäänud kaks on massaazifaasis (nisakanal ja imemiskamber on kokku surutud). Nisakannud on ühendatud muude lüpsiaparaadi osadega voolikute abil, mille kaudu juhitakse neisse vaakum ja eemaldatakse piim.
vaakumvoolik pulsaatori ja vaakumtoru vahel. Torusselüpsiseadmete korral lisanduvad piimaliin ja puhastusseade. Eristatakse kahe-ja kolmetaktilisi aparaate. Kahetaktilisel koosneb pulss kahest taktist: imemis ja pigistustakt, kolmetaktilisel lisandub kolmas- puhketakt. Tänapäeval kasutatakse põhiliselt kahetaktilisi lüpsiaparaate. Nisakannude koostöö seisukohalt eristatakse ühis-, paaris ja üksiktaktis töötavaid aparaate. Üksiktaktis töötaval on kõik 4 nisakannu ühes faasis. Paaristaktilisel töötavad nisakannud paariti ja kasutusel on 2 varianti - paaris vasemad ja paremad nisakannud või esimesed ja tagumised. Üksiktaktaparaatidel töötavad kõik nisakannud lahus(neid kasutatakse teaduslikes uurimistöödes). Kannulüpsi korral lisandub aparaadile lüpsikann, torusselüpsil kraan-käepide. Nisakannud on kas ühe või kahekambrilised. Tänapäeval kasutatakse peamiselt kahekambrilisi, mis koosnevad hülsist ja nisakummist
annaabi.ee 
