Piimakarjakasvatus (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

42

docx

Veisekasvatuse vastused

pulli; Pulli soovituslik vanus paaritamisega alustamiseks ­ 14...15 kuud Millal muretseda karja uus pull? Kui pull on mingil põhjusel karjast lahkunud (müüdud tõuloomana või lihaks, hukkunud jne); Noort pulli liiga intensiivselt ekspluateeritud; Pull liiga pikka aega karjas ­ tekkib suguluspaaritusoht; Väiksemates karjades (kuni 40 emaslooma) tuleb pulli vahetada iga kahe aasta järel; Kui samade emasloomade baasil tahetakse ristamisega üle minna teisele tõule Piimaloome · Piim tekib udaras, mis evolutsiooniliselt on välja kujunenud nahakoest. · Looduslikes oludes peaks udar tootma piima vaid selles ulatuses, kui palju vajab toitaineid järglane esmase kiire kasvu perioodil, mil ta pole veel võimeline iseseisvalt toituma. · Piima koostis oleneb sellest, milliste keskkonnatingimustega on loom kohanenud evolutsiooni käigus. · Mida külmem on elukeskkond, seda enam peab järglasel tekkima rasvkude ja seda

Veisekasvatus

158

pdf

Veisekasvatuse alused

EESTI MAAÜLIKOOL VETERINAARMEDITSIINI JA LOOMAKASVATUSE INSTITUUT LOOMAGENEETIKA JA TÕUARETUSE OSAKOND LOENGUKONSPEKT VEISEKASVATUSE ALUSED Koostas: dots. Einar Orgmets Tartu 2008  VEISEKASVATUS SISUKORD SISUKORD..................................................................................................................................2 1. VEISTE KODUSTAMINE JA ULUKEELLASED.....................................................................4 1.1. VEISTE KODUSTAMINE JA PÕLVNEMINE. .............................................................................................................. 4 1.2. VEISTE ULUKEELLASED ...................................................................................................

Põllumajandus

29

doc

Veisekasvatuse vastused 2013

Väikese arvukuse tõttu kuulub ta ohustatud tõugude hulka. Sellele vaatamata on väike, nudipäine, valkjaspunane veis leidnud veisekasvatuses oma kindla koha ­ juba 1977. aastast moodustab see tõug stabiilselt 0,4% kõigist Eestis peetavatest piimaveistest. Alates 2000. a on maatõugu veiste kasvatamist riiklikult toetatud. Tegelik geneetiline toodanguvõime heades söötmis- pidamistingimustes on aga eesti maakarjal 5000-10 000 kg piima. Piim on kõrge rasva,- valgu- ja suhkrusisaldusega ja väga head laapumisomadustega. Iseloomult on maatõugu veis sõbralik, uudishimulik, kuid isepäine, tugeva karjainstinktiga. Teiste piimaveisetõugudega koospidamisel on sageli karja juhiks. Sööda suhtes on nad valivad ja seetõttu esineb vähem ainevahetushaigusi. Tüüpilisteks omadusteks on veel vähenõudlikkus, haigustele vastupidavus (leukoos, jalahaigused) ja pikaealisus ( Eesti vanim lehm Õõda, kes elas 23

Veisekasvatus

11

docx

Veisekasvatus

Selle kestuseks oleks soovitatavalt 9597 päeva. 19. Udara ehitus Udarat katab mitmekihiline nahaepiteel, mis on pealt kaetud õhukese karvkattega, kusjuures nisadel karvad puuduvad. Udar kinnitub vaagnaliidusele ja kõhuseina lihaste külge. Mediaalsed lestmed jaotavad udara vasakuks ja paremaks udarapooleks, mis pole eraldi vaheseinaga eraldatud. Lehma udara siseehituse moodustavad neli imetit ehk udaraveerandit, millest piim väljutatakse nisa kaudu. Lehma peapoolseid veerandeid nimetatakse eesveeranditeks ja sabapoolseid tagaveeranditeks. Igal udaraveerandil on oma piimanäärmed. Udaraveerandid koosnevad põhiliselt näärme, side ja rasvkoest. Sidekoes paiknevad närvid, vere ja lümfisooned. Veresoonte ülesandeks on transportida udarasse piima sünteesiks vajalikke aineid ja kudede funktsioneerimiseks tarvilikku hapnikku. Lümfisõlmed on

Loomakasvatus

37

doc

Konspekt

Piimatoodang hakkab vähenema tiinuse teisel poolel. 45-60 päeva enne poegimist lõpetatakse lüpsmine ­ lehm jäetakse kinni. Seda nim.kinnisperioodiks. Sel perioodil kogub lehm kehasse varuaineid, mis kindlustavad suure toodangu järgmisel lüpsiperioodil ehk laktatsioonil. 11. SÜNNITUS JA VASTSÜNDINU HOOLDAMINE. . Mõni päev enne sünnitust lõtvuvad vaagnasidemed ja vaagnale mõlemale poole sabajuurt tekivad lohud. Paar nädalat enne sünnitust suureneb udar. Udar tursub ja sinna tekib piim. Enne sünnitust lehm rahutu. Heidab maha, tõuseb püsti, tammub jalalt-jalale. Häbemest eritub lima.. Lehmale tuleb panna puhast allapanu ja valmistada ette sünnitusabi vahendid. Norm. kulgeb sünnitus ilma abita, kuid sageli tuleb ka inimesel sekkuda,siis kui on tegemist suure lootega. Abistamiseks tuleb pesta desinfits. käed ja sünnitusabinöörid. Nöörid aset. ümber vasika kämblaluude ja tõmmatakse kuni 4inimese jõuga. Tõmmata tohib ainult siis, kui lehm väitab (pressib)

Veisekasvatus

45

doc

Veisekasvatuse arvestus

Piimanääre algab näärmealveoolidega, mis koosnevad näärmerakkudest. Neid omakorda ümbritsevad kapillaarid. 1 liitri piima sünteesiks peab udarast läbi voolama 400-500 liitrit verd. Piima teke ehk laktatsioon algab sünnitusega. Piima väljutamine ehk ejektsioon. Kui udarale toimib meeldiv ärritus, siis hüpofüüsi tagasagarast vallandub hormoon oksütotsiin, mis liigub vere kaudu udarasse ja põhjustab alveoolide kokkutõmbumise ehk piima sõõrdumise. Alveoolidest koguneb piim alveolaarjuhadesse, mis omavahel seostudes moodustavad suuremaid piimajuhasid. Need omakorda moodustavad veelgi suurema läbimõõduga piimakogumisjuhasid, mis avanevad imeti alumises osas olevasse piimaurkesse. Selle mahutavus on 400-500 ml. Igasse piimaurkesse avaneb 12-18 piimajuha. Piimaurkest väljub piim nisajuha kaudu nisaavasse, mis asub nisa tipul. Nisaava on ümbritsetud sulgurlihasega, mis ei lase piimal lüpsivaheaegadel väljuda. Oksütotsiini mõju kestab keskmiselt 7 minutit

Loomakasvatus

14

docx

Veisekasvatuse kokkuvõte

*Eestis veiseid umbes 260-280 000. Nendest lihaveiseid ca. 70 000. *EHF (Eesti Holsteini tõug) – SUURIM PIIMAJÕUTOODANG. maailmas enimlevinud, Hollandi friisi tõug ristatud Eesti maatõuga *EPK (Eesti punane veisetõug) *EK (Eesti maatõug) *Koduloomadel, erinedes ulukloomadest on hästi välja arenenud inimestele vajalikud organid nt. piimanäärmed, HEA VEREVARUSTUSEGA UDAR, nõrk lihastik tagab ainult liikuvuse ja võime sööta. Lihaveistel tugev lihaskude, piim ainult järglastele. Tänu parematele keskkonnatingimustele koduloomade kasvukiirus on suurenenud, varasem suguküpsus ja majandusliku kasutamise küpsus. *Liigist tarvas põlvnevad kõik koduveised ning seebu. Liigist jakk on kodustatud kodujakk. Kaugaasia veiste perekond: liigist banteng on kodustatud baali kari. Liigist gaur on kodustatud gajaal. Piisonite perekond: ameerika piison ja euroopa piison, kodustatud vorm puudub.

Loomakasvatus

14

doc

Veisekasvatus

vaid parimaid aretusväärt. pulle, mis suurendab kogu karja aretusv. Kunst.seem. saadakse ühelt pullilt tuhandeid spermadoose, mis lahjendatakse ja Säilit. kõrrekestes või graanulites sügavkülmutatult vedelas lämmastikus temp. ­196 C. 17. Sünnitus ja vastsündinu hooldamine, Mõni päev enne sünnitust lõtvuvad vaagnasidemed ja vaagnale mõlemale poole sabajuurt tekivad lohud. Paar nädalat enne sünnitust suureneb udar. Udar tursub ja sinna tekib piim. Enne sünnitust on lehm rahutu. Lehmale tuleb panna puhast allapanu ja valmistada ette sünnitusabi vahendid. Norm. kulgeb sünnitus ilma abita, kuid sageli tuleb ka inimesel sekkuda, siis kui on tegemist suure lootega. Kui vasikas on väljutatud, siis tuleb esmalt eemaldada ninast ja suust lima ning lasta lehmal vasikas kuivaks lakkuda. See stimuleerib vasika vereringet ja ka hingamist. Seejärel tuleb vasikas panna nisa otsa imema nii ruttu kui võimalik, sest vastpoeginud lehma piim ehk

Loomakasvatus

Meedia

Kommentaarid (0)