Piimakarjakasvatus (0)

Piimakari Koosneb veistes, kes on aretatud piima tootmiseks ehk piimaveised(piimatõud). Lihakari koosneb lihatootmiseks aretatud tõud (lihatõud). Veis -(liigi nimetus) liik, kes kuulub imetajate klassi, rohusööjate hulka(mäletseja), sõraline,veislaste perekonda.Veise esivanem on Tarvas Lehm - emane veis alates esimesest poegimisest. Ammlehm+sugupull -ainult imetab järglasi- põhikari Lüpsilehm moodustab lüpsikarja - põhikari Vasikas - esimesel pool aastal, kuni 6 kuud noorveis kes tarbib piimatooteid(piim, piimapulber) Mullikas - 6-ndast elukuust kuni esimese poegimiseni Lehmik - emane noorveis Pullik - isane noorveis Pull : Muupull - lihapull testpoll - pull keda testitakse , noor pull kellele ei ole hinnangut antud. aretuspull - on antud hinnang Härg - kastreeritud isas loom
Eesti piimatõugude jõudlus 2013 15.09.2014.
Tõug
Piima kg
Rasva %
Rasva kg
Valgu %
Valgu kg
r. + v. kg
EK
4697
4,53
213
3,42
161
373
EPK
7820
4,12
322
3,44
269
591
EHF
8611
3,97
342
3,36
289
631
Piimaveisetõud eestis Tõug- ühte liiki kuuluvate koduloomade populatsioon, kes on kujunenu (kujundatud) ühesugustes tingimustes, kellel on ühine põlvnemine, ühesugune välimik ja sarnased jõudlusomadused. ohustatud tõug- emasloomi alla 1000 kaduv tõug- emasloomi alla 100
Eesti maakari EK Kuulub ohustatud tõugude nimistusse - kehamass lehmadel 450...550 kg, pullidel ... 850 kg - vastupidav, tugeva tervisega , nudipealine - valkjaspunane, beežikas - sõbralik, uudishimulik, julge - lüpsab kõige rammusamat piima - tänu kõrgele valgusisaldusele ja selle headele laapumis omadustele sobib hästi juustupiimaks. - aretuses on kõige enam kasutatud lääne- soome maakarja. - verelisamiseks on kasutatud ka džörsi tõugu. - tänu heale söödakasutusele ja on vähenõudlik.
Eesti Punane piimatõug
-Lehmadearv 2012. aastal 18294,mis moodustab 20.4% meie lüpsikarjast -Kehamass lehmadel 650-700 kg, pullidel 1000kg ja enam -Punane põhivärvus, mis võib( olenevalt aretuses kasutatud komponentidest) punaste,punasekirjude ja pruunide toonide vahel(nii tumedad kui heledad toonid) EPK aretuskomponedid - aretuse algus 1862 -imporditi 21 angli ANG veist Saksmaalt - Eesti punane veis kujunes kohaliku maakarja vältaval ristamisel angli ja taani punase veisetõuga. On aretuses kasutatavad ka tänapäeval. - Šviitsi tõug AP- alates 1980-st - Iseloomulik värvus helepruunist mustjani, heledad " jahumokad" - Punasekirju holstein RH - Kanadast, USA-st - parandab udaraid ja suurendab väljalüpsi - Norra punane NRF - punased või punasekirjud, võib esineda nudisid - Äärširi tõug AY - aretatud Šotimaal, populaarseim piimatõug Soomes - Värvuselt punasekirjud, hea tervis - Rootsi punasekirju SRB - värvuselt punased või punasekirjud, suurte sarvedega - Taani punane TP Eesti holstein EHF - Levinuim ja piimakaim veistõug Eestis - 2012. a. lehmi 70511 78,7% lüpsikarjast - tüüpiline kuiva konstitutsiooniga piimaveis - kehamass lehmadel 650- 750 kg, pullidel 1100- 1200 kg - Värvus mustakirju, esineb ka punasekirjut. Jalad allosas alati valged, sõrad tumedad, kuid esineb ka valgeid sõrgu. - maailmas kõige esinevaimaid lehmi umbes 70% kogu piimakarjast maailmas. - Suurekasvuline, mahuka ja sügava kerega - Tugeva, kuid kerge luustikuga ja suhteliselt kuiva lihastikuga - nahk on õhuke, karvkate lühike ja sile.
- pea on kerge, luustiku on hästi näha, mahukas rindkere - aretusloomade valikul on põhitähelepanu jalgade, sõrgatsi ja sõrgade tugevusel. - kõige suurema piima-, piimavalgu - ja piima rasva toodanguga lehm EHF aretus - Algab 1838. a., kui Põhja-Eesti mõisatesse hakati imprtima friisi tõugu veiseid Hollandist, hiljem Saksamaalt - Hollandi-friisi tõugu lehmad paistsid silma suure piimaanni poolest,nad olid ka kehamassilt suhteliselt suured(kaalusid 500kg ja enam), madalajalgsed laia kompaktse kehaga . -1975.a. hakati mustakirjut tõugu parandama USA ja Kanada mustakirjude holsteinidega, mis on maailma tunnustatuim piimaveisetõug. NL ajal toodi meile ka Saksamaalt. Selat saadud tõumaterjal ei olnud siiski nii väärtuslik kui USA-st pärinevad holstinid, kuid soodne mõju meie eesti mustakirju tõule neil siiski oli. - Tänaseks on Eestis kõik mustaikrjud veised 100% holsteini- veresed. 1998.a. nimetatigi tõug ümber eesti holsteiniks.
Piimatootmine Uuendkari- põhikarjatäienduseks kasvatatud noorloomad Nuumkari - lihaks Udara ehitus, talitlus 1 liiter piima võrdub 400 liitrit verd - Kujuneb esimese tiinuse ajal - mittetiinel lehmikul udara näärmekude ei arene välja ja piima ei moodusta - Sekretoosne näärmeepiteel alustab talitlemist 8. tiinuskuul ning täidab udara ternespiimaga paar nädalat enne vasika sündi - ternes sisaldab hulgaliselt immuunglobuliine, et käivitada järglase immuunsüsteem
Udara ehitus - ehituslikuks üksuseks on imeti koos selle juurde kuuluva näärmeosa, viimajuhade ja tsisternaal- ehk urkeosaga. viimane täitub imemise või lüpsmise vaheajal piimaga - urkeosa täitumisel udara siserõhk suureneb ja vastavalt sellele piimasekretsioon väheneb. - piima väljatilkumist nisakanalist takistab nisakanilt ümbritsev rõngaslihas e. sfinker - piima moodustav näärmekude koosneb õõnsatest alveoolidest,mille sein moodustab piima sünteesivatest epiteelrakkudest. - alveoolid on omavahel ühendatud väikeste viimajuhadega ja moodustavad näärmesagarikke - näärmesagarikke ja -sagaraid ümbritseb ja ühendab sidekude - sidekude annab udarale struktuuri - enne sünnitust koguneb sidekoesse koevedelikku udaraturse - piima viimasüsteem koosneb väikestest ja suurematest juhadest, millised ühinevad 10...15-sse kogumisjuhasse, mis suubuvad piimaurke näärmeosasse ja nisaurkesse
UDARA TALITUS Jaguneb: - piima tekitamine ehk sekretsioon - piima väljutamine ehk ejektsioon ehk sõõrutus - talitlust reguleeritakse hormoonide ja närvisüsteemi abil - lüpsiperioodi nimetatakse laktatsiooniks
Koostisainete süntees
- piima moodustamine on katkematu protsess - intensiivseim on see vahetult peale imetamist või lüpsi - Laktatsiooni püsimise eelduseks on piimanäärme järjepidev tühjendamine, mis on seotud häireteta piimaväljutusrefleksiga -Piim on imetajate klassi kuuluvate emasloomade piimanäärmete sekreet või eritis või toode järglaste toitmiseks
Poegimine
poegimisvahemik 12 kuud
1
2
4
5
6
7
8
9
10
11
12
uuslüps
tiinestumine
kinni
Tiineltlüps
9 kuud
jätmine
lüpsiperiood
ehk
laktatsioon
10
kuud
kinni
- lehm tiinestub kõige paremini 40-60 päeva jooksul
Piimatootmise hügieen
-pima tootmine on toidu tootmine - kvaliteetset, inimeste tervisele ohutult piima saab toota vaid hoolikalt hügieenireegleid järgides - toorpiima(farmis toodetud piima, mida pole kuum töödeldud), kvaliteedist oleneb ka piimatoodete kvaliteet - Lähtuvalt EL direktiividest jõustus Eestis 01.01.2002 PRIA: (Põllumajanduse Registrite ja
Informatsiooni Asutus) Veterinaar - ja toiduamet(VTA)
Lüpsisüsteemi töökorrasolek ja hügieenilisuse kontroll
- paigaldada süsteemi ühekordse kasutusega piimafilter - hinnata lüpsisüsteemi puhtust, loputada ringvoolus 60...80'c joogiveekvaliteediga veega - peale vaakummootori töölelülitust kontrollida vaakumi taset ja pulsaatori taktisagedust.Ideaalne vaakumi tase nisa otsa juures oleks 36 kilopaskalit. - vaakumi tugevust mõõdetakse kilopaskalites ja selle tugevus erinevate lüpsisüsteemide korral on järgmine: - kannulüpsil 38..40kPa - allapaigutatud torudega lüpsiplatsil 38...42kPa - ülespaigutatud torudega lüpsiplatsil 42...45 kPa - torusselüpsi seadmes 44..48 kPa - mõõdetakse vaakummeetriga. Lehmade ajamine lüpsikohale - ajamine toimugu rahulikult , loomdele ei tohi lüpsi eel tekitada stressi. Kui lüps toimub harjumuspärase rutiini kohaselt, lähevad lehhmad tavaliselt ise lüpsikohale. - Platsi eelootealalt tuleb esimestena platsile ajada tilkuvate nisadega loomad - lüpsiplatsil tuleb esimesena nisakannud alla asetada tilkuvate nisadega lehmale. Udara ettevalmistus lüpsiks - puhastada nisa ja nisaümbrus. Puhastamiseks kasutatakse puhastusvahtu või spetsiaalse desinfitseeriva puhastuslahusega immutatud ühekordse kasutusega paberrätikuid. Peale puhastusvahu toimimist (10..15 sek )pühkida paberrätikuga või puuvill- lapiga (igale loomale võtta uus puhas lapp ). - vett kasutada puhastamiseks vaid äärmisel vajadusel, misjärel hoolikalt kuivatada. - nisade puhastamisel toimub ühtlasi ka sõõrdumise esilekutsumine. Seetõttu olgu puhastamine efektiivne, messeerivate ringjate liigutustega. - Selleks et kutsuda esile korralik sõõrdumine, tuleks puhastamisele – stimulatsioonile kulutada vähemalt 20 sekundit.( uutel lüpsiseadmetel on see programm sees). Eel-lüpsi teostamine - sõõrdumise stimulatsiooniks ja kontrolliks - esmase mikroobiderikka piima väljalüpsiks ja piima visuaalseks hindamiseks. - igast nisast tõmmatakse mõni piimajuga eel-lüpsi topsi. Topsi tume alus võimaldab piima välimust hinnata. Mastiidi kahtluse korral teostada kinnituseks testn spetsiaalsel testialusel ja lüpsta piim eraldi kannu . - Haigestunud loom märgistada ja märkida ravivihikusse. Nisakannude allaasetamine - Nisakannud tuleb alla panna 1 minuti jooksul alates ettevalmistusest. - Lehm tuleb tühjaks lüpsta sõõrdumist mõjutava hormooni oksütotsiini toime ajal. Oksütotsiini toime avaldub 30..60 sekundi jooksul alates puhastamise algusest ja selle mõju kestab 5-8 minutit. - Vasaku käega hoitakse kollektorist ja paremaga asetatakse nisakannud alla. - Nisakann tuleb haarata kummimansetist, mitte hülsist ja vältimaks õhu sissetõmbamist nisakannu, tuleb nisakannu kollektoriga ühendavad lühikesed voolikud volti murda - susinaga sissetõmmatav õhk tekitab vaakumi kõikumise ning mõjutab halvasti nii udara tervisele kui piima kvaliteedile - nisakannude allaasetamise järjestus peab olema loogiline- alustada tuleks kaugemal asuvatest nisadest - voolikud ei tohi jääda keerdu. Piimavoolu jälgimine ja nisakannude eemaldamine - kui puudub automaatne nisakannude altvõtmine, siis tuleb nisakannud käsitsi eemaldada. Selleks lastaks kollektoriklapi abil õhk nisaalustesse kambritesse ja kollektorist või nisakannudest haarates eemaldamine on lubamatu! - Nisakannud tuleb emmaldada kui piimavool on märgatavalt vähenenud . Vältida tuleb tühilüpsi kuna see kahjustab nisade ja udara kudet, soodustades udarapõletike teket. Nisade lüpsijärgne desinfitseerimine - peale nisakannude eemladamist jääb nisakanal sfinekrlihase lõtvumise tõttu kuni paariks tunniks avatuks ja mikroobidele sessepääsetavaks, seetõttu on oluline teostada lüpsijärgne nisade desinfitseerimine - desinfitseeriv geel sulgeb nisaavad - hävitab nisanahalt bakterid - pehmendab ja kaitseb nisanahka(tuule, päkesekiirguse, putukate jms. eest). Lehmade lüpsikohalt ärasuunamine - Toimugu samuti rahulikult, neid vaid häälega ergutades - pelae lüpsi peaks loomad koheselt sööma asuma. See väldib nende mahaheitmise vahetult lüpsi järgselt ja seega nisade saastumist nisakanali avatud staadiumis . Toorpiima kogumise ja veo nõuded - kogumine ja vedu peab tagama toorpiimale ettenähtud nõuete säilimine
- piima kogumiseks ja veoks võib kasutada mittekorrodeeruvast ja toiduga kokku puutuda lubatud materjalist mahuteid, millised peavad olema puhtad ja desinfitseeritud ning tihedalt suletavad. - mahuteid tuleb pesta, desinfitseerida ja loputada joogiveega enne kasutamist, kuid mitte harvem kui kord päevas. Piima kvaliteedi nõuded - farmis toodetava piima kvaliteedis sõltub: - otseturustuse korral seda piima tarvitavate inimeste tervis -meiereisse müüdavast piimast tehtavad piimatooted kvaliteet. - seetõttu on toorpiimale esitatavad kvaliteedinõuded väga ranged ja kvaliteedi kontroll regulaarselt teostatav. - toorpiim peab pärinema kliiniliselt tervelt loomale ning karjast ja piirkonnast, mille kohta ei ole loomataudi ega sellle kahtluse tõttu kehtestatud liikumise piirangut - toorpiim peab pärinema karjast, mis on tunnistatud brutselloosi-, leukoosi- ja tuberkuloosivabaks. - toorpiim peab pärinema loomalt, kellele ei ole manustatud ravimeid ega teisi veterinaarpreparaate, mille keeluaeg kestab ja kellele ei ole manustatud keelatud aineid ega tooteid - Nende nõuete täitmise eest vastutab loomapidaja, kes toorpiima käitleb ja otse tarbijale üle annab. Toorpiimas 1) mikroorganismide üldarv temp. 30'c(ml kohta) - nõu alla 100 000(libisev geomeetriline keskmine üle kahe kuu, vähemalt kaks proovi kuu kohta) 2) somaatiliste rakkude arv(ml kohta) - nõue alla 400 000( libisev geomeetriline keskmine üle kolme kuu, vähemalt üks proov kuu kohta) -Somaatilised rakud e. Somrakud on keharakud - surnud näärmeepiteeli rakud - Verevalgelibled e. Leukotsüüdid (udarapõletik e. Mastiit) 3) pidurdusainete jääke ei esine - nõue: pidurdusainete jääkide esinemise suhtes tehtud analüüsi tulemusel on negatiivne; üks proov kuus; 4)Staphylococcus aureuse esinemine - nõue: alla 500/ml (see nõue kehtib ainult toorpiima otsetarbimisel), üks proov kahe kuu jooksul - Pidurdusaine pidurdab bakterite arengut. Piimajõudlus - on piima, piimarasva ja piimavalgu väljalüpstud kogus mingi kindla ajavahemiku jooksul. - lüpsilehmade piimajõudlust võrreldakse nende laktatsioonitoodangu alusel - Laktatsioonitoodang on alates poegimisest( esimene laktatsioonipäev) 305 päeva jooksul toodetud piima kogus või piimarasva + piimavalgu kogus kg-des. - lehmade jõudlust iseloomustab ka kontrollaasta toodang -1. jaanuarist kuni 31.detsembrini või kuni karjast väljaminekuni lüpstud toodang. - Eluajatoodang- lehma piimatoodang alates 1.laktatsiooni esimesest päevast kuni kontrollperioodi lõpuni ( karjas olevatel loomadel) või karjast praakimise päevani. - elupäevatoodang- alates sündimise päevast - karjade võrdlemiseks tuuakse välja keskmise piimatoodang lehma kohta aastas. - see saadakse aasta kogutoodangu jagamisel aasatelhmade arvuga - aastalehmade arv = lehmade söötmisepäevade summa: 365 arvesuslik lehmade arv - söötmispäev on karjas olemise päev - keskmine piimatoodang lehma kohta- kogupiimatoodang aastas jagatud aastalehmade arvuga. Piimajõudlust mõjutavad tegurid - lemast tulenevad tegurid- 30% - keskonna tegurid- 70% - lehmadest tulenevad tegurid on kindlaks määratud vanematelt saadud geenidega .Geenidega määratakse väga palju erinevaid omadusi, milledel on ka erinev päritavus. Piimatoodangu päritavuse koefitsient h( ruudus )= 0,3, kuid piima rasvasisalduse päritavuse h(ruudus)= 0,6
Lehmast tulenevad tegurid: - geneetiline potentsiaal - Esmaspoegimise iga- mõjutab elupäevatoodangut - vanus- mõjutab laktatsioonitoodangut - poegimisvahemiku ja selle alaosade pikkus- mõjutab laktatsiooni-, aasta- ja eluajatoodangut - tervis, haigusresistentsus - Udaraomadused, lüpstavus