Suitsupääsuke Liiginimi eesti keeles: Suitsupääsuke Liiginimi ladina keeles: Hirundo rustica Rahvapäraseid nimesid: Harkhänd, harkpääsuke, harkpäästlane, majasõber, õnnelind, Jeesuse lind, jumala kanake, kodu-, küla-, hoone-, laka-, pööningu-, katuse-, lauda-, hobu-, suigu-, vilu-, külma-, soojapääsuke, siidikeralooja. Suitsupääsuke kaalub umbes 20 grammi ja ta kehapikkus on 17,5 23 cm. Ta elab Euroopas, Põhja-Ameerikas ja Aasias (v.a. Kaug-Põhi ja Araabia ), Põhja- ja Loode-Aafrikas. Suitsupääsuke on Eestis tavaline inimkaasleja. Neid elab 100-200 tuhat paari, kahjuks on nende arvukus viimaste aastakümnetaga vähenenud. Elupaik ja Eluviis Looduslikes tingimustes elab ta kohtades, mis on seotud koobastega: mäestikujõgede orgude kaljukaldail. Viimasel ajal on suitsupääsuke levinud asulates, elades peamiselt hoonetes. Linnadesse nad enamasti ei tule. Nad ründavad vaenlasi ähvardavate sööstudega ja hirmutava...
. ; , ; , ; , . - . . . , - . . - , . . , . . , . , , , , , - . , , . : - 60, - 50 . , 10-15 2. , , , , . - , , , , . - . . , , , - , , , , . . , . 11 . . , , , , , . , , , . , , , , , , , , , . , , . , , . . 2 - . 40-45 . , . . , 2 12 . , , - . 35 . . . 4- , 40- , 2- . 5 . -- , . : 140 190 , 210 . 50 --150 . . . , -: - (2-- 3 2) . , . . . . , . . , ...
Lendoravate keha on 13-20 cm pikka, lapik saba 9-14 cm Lendorav on aastaringi halli karva Suured mustad silmad, kohastumus öiseks eluviisiks ELUPAIK JA-VIIS Elab okas- ja segametsades Põhiliselt vanade haabade otsas, kus on puu õõnsused Veedab enamiku oma elust puude otsas ja maapinnale eriti meelsasti ei lasku Liigub liueldes, selleks kasutab ta keha külgedel olevast nahavoldist moodustunud lennust Tüürib koheva sabaga PESAKOND JA POEGIMINE Pojad sünnivad neil mais-juunis ja neid on tavaliselt 2-4 Pojad on paljad ja pimedad Nägema hakkavad pojad kahe nädala pärast, imetamise lõpetavad kuu pärast ja iseseisvaks saavad kahe kuu pärast Elavd tavaliselt 5-6 aastaseks TOITUMINE Taimtoiduline Seemned, pungad, noored oksad, seened, marjad Talveks kogub endale pessa toiduvarusid LEVIK MAAILMAS Lendorav elab kogu põhjapoolkera metsavööndis – Soomest Siberi, Mongoolia, Korea ja Kirde-Hiina metsadeni.
Järvamaa kutsehariduskeskus Referaat Mära poegimine ja vastsündinu varsa esmane hooldus Autor : Jarko Rahnel 2013 Mära poegimine Emakakaela avanemise staadiumis, mis noorel märal võib kesta ööpäeva, vanemal märal mõni tund, on märad rahutud, vehivad saba ja tagajalaga, kraabivad maad. Poegimise lähenemisele viitab ka higistamine, hingeldamine, mahaheitmine ning uuesti ülestulek. Looteveed vabanevad, kui loote jalad tungivad emakakaela seda laiendades ja lootekesta purustades. Mära heidab sel ajal tavaliselt maha. Häbemepilust ilmuvad jalad, tavaliselt üks pisut pikemalt kui teine, sest loode on õlgadest
Großer Panda Großer Panda Großer Panda (Ailuropoda melanoleuca) Der Große Panda wird oft auch als Pandabär oder ,,Bambusbär"genannt. Er ist ein Säugetier und eines der beliebtesten Tiere überhaupt. Der Panda ist das Wappentier des Welt Natur Fonds und das Symbol Symbol für die vom Aussterben bedrohte Tierwelt. Große Pandas sind 120 bis 150 Zentimeter gross, der Schwanz ist wie bei allen Bären nur ein Stummel. Die Pandas wiegen 75 bis 160 Kilogramm. Sie haben kurze Beine, die sehr kräftig sind. Der Panda ist weiß - schwarz. Die Pandas sind vom Aussterben bedroht. Heute gibt es nur noch 1600 Wildtiere. Sie leben nur in China und sind sehr selten. Pandas sind in den Bergen, in den großen Wäldern zu Hause. Das Klima ist dort feucht und niederschlagsreich, die Sommer sind kühl und die Winter kalt. Der Panda kennt keine natürlichen Feinde. Nur die Leoparden greifen sie an. Pandas gibt es nur in wenigen Zoos. Groß...
Merikilpkonnad Liis Laul Eliisa Raag Sisukord. Merikilpkonna tunnused. Merikilpkonnade toit. Merikilpkonna levik. Merikilpkonna pesitsemispaigad Merikilpkonna püük. Merikilpkonnade poegimine. Ridli tunnused. Ridli toitumine. Ridli poegimine. Lisa. Merikilpkonna tunnused. On voolujooneline ovaalne sarvkilbistega kaetud kilprüü. Loivad ei mahu kilbi sisse, kael mahub osaliselt. Selja-ja kõhukilp on omavahel ühendatud. Eesloivad on tagumistest pikemad. Loibadel on 2 nüri küünist. Kilprüü kuni 1 meeter pikk. Seljakilp on punakaspruun. Merikilpkonna toit. Nad söövad kalu ja selgrootuid. Söögiks on ka krabid,limused ja mõned veetaimed.
Hereford Sajanditevanune lihalehmatõug Inglismaalt Arvatakse, et hereford on põlvnenud suguluspaarituse teel kohalikust karjast valiku ja paaridevaliku teel Välimuselt väga massiivne, pea on lühike Eripäraks on jämedad, allapoole suunatud sarved Jalad madalad, turi tugev, Värvuselt on loomad punased, kuid pea, rind, rinnalott, kõht, turi ja jalgade allosa on valged. Herefordi tõugu veiste head omadused on : Hea viljakus Kerge poegimine Rahulik iseloom Kiire kohanemine kliimaga Pikaealisus ja hea tervis Hea karjamaa ja rohusööda kasutajad Aberdiin Angus Aretatud Sotimaal, tõuraamat avaldati 1862.a. Veised on väga varavalmivad Tapakaal on 65-70% eluskaalust Peamine tõumaterjal tuuakse Euroopasse Põhja-Ameerikast Veised on ilma sarvedeta, värvuselt enamasti mustad, võib esineda ka punaseid Sünnimass 35-40 kg, täiskasvanud pullide kehamass võib ulatuda üle 1000 kg
Merikilpkonnad Sisukord. Ø Merikilpkonna tunnused. Ø Merikilpkonnade toit. Ø Merikilpkonna levik. Ø Merikilpkonna pesitsemispaigad Ø Merikilpkonna püük. Ø Merikilpkonnade poegimine. Ø Ridli tunnused. Ø Ridli toitumine. Ø Ridli poegimine. Ø Lisa. Merikilpkonna tunnused. Ø On voolujooneline ovaalne Muutke teksti laade sarvkilbistega kaetud Teine tase kilprüü. Kolmas tase Ø Loivad ei mahu kilbi sisse, Neljas tase Viies tase
vastsündinud talled. Talled saavad oma esimesed antikehad ematernespiima kaudu elu esimestel tundidel ja siis lisavaktsiini kaudu iga kuue nädala järel kolme kuu jooksul ja seejärel lisaannus iga kuue kuu tagant. Vesi, toit ja õhk Lambad vajavad puhast vett joogikünast või tiigist. Pärast ute piimast võõrutamist söövad nad heina, teravilja ja rohtu Karjakasvatuse eesmärgid Lammaste pügamine Poegimisel aitamine Kariloomade kaitse Poegimine Poegimine on termin lambakasvatuses talle sündimiseks. Põllumajanduses nõuab see tihti farmeri või karjuse abistamist kliima, ute tõu või individuaalsete iseärasuste tõttu. Mõnikord ei suuda uted tallesid omaks võtta, eriti pärast kaksikute või kolmikute ilmaletoomist, sel perioodil ei tohi utte häirida. Kasutatud materjalid www.google.com http://et.wikipedia.org/wiki/Lambakasvatus Tänan tähelepanu eest !
Eeskiri vasikatalitajale 1.Poegimine · Jälgi tiinusekalendrit, mis on koostatud peale viimast seemendust. · Esmane poegimise tunnus on see, et lehmal on udar tursunud. · Läheneva poegimise tunnuseks on lehma rahutus. · Lähenevat poegimist saab kindlaks teha ka jälgides lehma tuppe, kui see on tursunud, siis on see tunnuseks. · Kontrolli, kas ase on kuiv ja lehm on tagant poolt puhas. · Jälgi udarate puhtust. · Vaata kas lehmal on piisavalt põhku või allapanu.
1. Veiste kodustamine ja põlvnemine - Kodustamine seotud ühiskondliku arenemisega, algus langeb kiviaega, veiste kodustamise ajaks võiks olla 6-2 tuhat aastat e.m.a, kodustamise tagajärjel tekkinud muutused loomadel märgatavad, koduloomade värvus kontrastne, välja arenenud organsüsteem, mis täidaks inimse vajadused, koduloomadel järglasi rohkem. 2. Veiste ulukeellased Koduveiste ulukeellasteks peetakse ürgveist ehk tarvast, viimased tarvad surid välja 17. Sajandil, ta oli suure kehaga, raske pea ja tugev massiivne kael, sügav rinnak, pikk kere. 3. Veisekasvatuse olukord maailmas ja Eestis Valdav osa veiseid arengumaades, kus toimib ekstensiivne veiseliha tootmine. Arenenud maades toimib intensiivne veiseliha tootmine. Eestis on veiste arv pidevalt vähenenud. 2010 seisuga 240 tuhat veist, lihatõugu veiste arv on samas kasvanud. Piimatootmine koondunud suurtootjate majapidamisse. 4. Tõu mõiste ja kujunemi...
Iga karva juures on rasunääre. Tänu sellele karvad on elastsed ega märgu Lahksugulisus Higi aurumisel Poegimine kehapinnalt keha jahtub Haisu n. Sigimine Piima n. Higi n. Rasu n. Kaksteist sõrmiksool Pisara n.
PIIMAJÕUDLUSKONTROLL Kontrolllüps piimatoodang võetakse piimaproov Vaata õpimapist Somaatilised rakud on keha rakud. Üle 500000 som raku siis on udar põletikuline Vere valged libled Sündmused -Poegimine, kuupäev, ema nr, vasika nr, sugu, mass, poegimis kergus. -Kinni jätmine kuupäev. -karjast väljaminek kuupäev põhjus mass. -paaritus pulliga-kuupäevade vahemik emas ja pulli loomade nr Seemendused edastab seemendustehnik. Vissuke piimaveiste andmebaas MÄRGISTAMINE Vajalik selleks et teha kontrolllüpsi ja teada millise loomaga on tegemist. VAATA LISA MOODLEST 20 elupäevaks peab olema kõrvanumber kõrvas. Kokku on märgil TAUDITÕRJE SEADUS JÕUDLUSKONTROLL JA MÄRGISTAMINE TK
Harilik suurkõrv Välimus Suurkõrv on keskmise suurusega nahkhiir, kelle kõige silmatorkavamaks tunnuseks on tema pikad ja torujalt kumerad kõrvad, mis alaosas on kokku kasvanud. Värvuselt on suurkõrv seljalt kahkjaskollane kuni tumehallikaspruun, Elukoht kõhupoolelt suitsjas- kuni kollakashall. Suurkõrva elukohad paiknevad Poegimine tihti inimasulates või nende lähedal olevates parkides, Suurkõrvad poegivad juuni keskel või juuli aedades ja pargiilmelistes alguses. Emasloomad kogunevad looduslikes puistutes. poegimiskolooniatesse, kuhu kuulub 5-10 looma. Nad hõivavad tihti lindude pesakaste. Toitumine Iga emane toob ilmale ühe poja, kes esimestel
liikumis kiirus võib olla kuni 20 km/h Kirjeldus Mustad Mambad on suhteliselt kõhnav ja pikad maod, kelle pikkus on 2,53,2 m Täiskasvanud must mamba kaalub keskmiselt 1,6 kg Emas- ja isasmambad paarituvad kevadel. Paaritumin Isaste kopulatsioonielund on hemipeenis. e ja Emasloomad on munaspoegijad. poegimine Mõni kuud pärast paaritumist võivad nad muneda 617 (ka 20) muna. paar kuud hiljem kooruvad munadest pojad, kes on üsna kohe iseseisvad indiviidid. Aitäh kuulamast
Üldjuhul taimetoitlased Katta Pikkus kuni 45 cm Saba pikkus kuni 60 cm 2,5-3,5 kg Eluiga looduses kuni 16–19 aastat, vangistuses kuni 27 aastat. Kõigesööjad Juhtiv meel haistmine Aktiivsed päeval Elavad peamiselt maapinnal Pilte kattadest Ühistkondlik struktuur Elavad gruppides Ühes grupis 5-20 liiget Emased juhivad neid gruppe ega lahku sealt Isased liiguvad gruppide vahelt Leemurite poegimine Tiinus kestab 4-5 kuud 1-2 poega Sünnikaal 70-80 g Leemurite väljasuremine 23 liiki on äärmiselt ohustatud 52 liiki on eriti ohustatud 19 liiki on ohualtid Metsade raiumine ja leemurite jahtimine Huvitavaid fakte Sõna „leemur“ tuleneb ladina keelest ja tähendab „vaim“ või „koolnu hing“ Londoni loomaaias tegi leemur selfie. Leemureid on kasutatud multifilmis „Madagaskar“ Kasutatud kirjandus
................................................................................................ 3 1. KAAMELI VÄLIMUS ....................................................................................................... 4 1.1 Eluviis .......................................................................................................................... 4 1.2 Toitumine ..................................................................................................................... 5 1.3 Poegimine .................................................................................................................... 5 1.4 Elupaik ......................................................................................................................... 5 1.5 Kasu inimesele ........................................................................................................... 6 1.6 Kaitse liiva ja kuumenemise eest ..............................................................................
8. Lamba-ja kitseliha morfoloogiline koostis 9. Lamba-ja kitseliha rasvhappeline koostis 10. Lammaste lihakehade klassifitseerimise SEUROP süsteemi järgi 11. Lammaste piimajõudlus, piimatõud, erinevate piirkondade lambajuustu sordid 12. Lambapiima ja kitsepiima keemiline koostis 13. Kitsepiima eripärad võrreldes lehmapiimaga 14. Eesti kohaliku kitse piima rasvhappeline koostis 15. Lammaste paaritussesoon ja paaritamine 16. Lammaste poegimine (poegimisajad, töökorraldus laudas) 17. Hüpotermiliste tallede sünnijärgne hooldamine 18. Tallede võõrutamine 19. Lammaste ja kitsede talvise söötmise korraldamine (söödad, võimalikud söödaratsioonid) 20. Lammaste karjatamine, karjatamisviisid 21. Lammaste pidamistehnoloogiad ja lambalautade tüübid.
Iseloom- käitumislaad e. psüühiliste omaduste individuaalne kombinatsioon Vabalt peetavad sead Karjast eraldumine Pesa ehitamine Esimesel kahel päeval jääb põrsaste juurde kogu ajaks või lahkub lühikeseks ajaks. Imetab ca 45 minutilise intervalliga Kindel imemiskord Umbes nädalaselt liituvad ülejäänud karjaga Võõrutamine ema poolt 14-17 Farmis peetavad sead Enne poegimist agressiivsed teiste emiste suhtes ja on rahutud. Püüavad ehitada võimaluse korral pesa. Poegimine kestab keskmiselt 3-4 tundi, kuid võib varieeruda suurtes piirides. Piima eritumine toimub udarast 25-30 sek jooksul. Imemise sünkroniseerumine Võõrutatakse 4-5 nädalaselt Lambad Võimaluse korral eralduvad karjast. Enne poegimist söömine ja mäletsemine lakkab. Pärast talle sündi lakub lammas talle kuivaks ja see tegevus soodustab ka nende omavahelise sideme tekkimist. Talled imevad ca 22 korda päevas, üksikud talled 6-14 Kitsed Kitsed eralduvad enne poegimist karjast.
Sugukond Delfiinlased Perekond Delfiin Liik Tavadelfiin Loomad Selgroogsed Selgrootud 1.Kalad 1.Käsnad 2.Kahepaiksed 2.Ainuõõssed 3.Roomajad 3.Ussid 4.Linnud 4.Limused 5.Imetajad 5.Lühijalgsed Keelikloomad: Koosneb selgroogsetest, kuid ka mõned selgrootud Seljakeelik Toru-tüüpi kesknärvisüsteem Lõpusepilud Saba Lihaste kimbud 3 alamhõimkonda Imetajad: Närvisüsteemi kõrge arengutase Poegimine, imetamine (piimanäärmed) Täiuslik termoregulatsioonisüsteem Lihaskond diferentseeritud Alalõug üks hambaluu Trummiõõnes kolm kuulmeluukest Neljaosaline süda 4500 liiki Vaalalised: Kalataolise kehaga 8 sugukonda, 100 liiki Tagajäsemed taandarenenud, esijäsemed loivad Sabauim (ka seljauim, kuid mitte kõigil) Voolujoonelisus Monogaamsed Delfiinlased: Suurim vaalaliste sugukond Elavad gruppidena Väga kiired ujujad Intelligentseimad vaalalised
On aktiivsed öösel, siis ka toituvad Maapinnal on abitud Elavad Kesk- ja Lõuna- Ameerikas On väljasuremisohus metsaraie ja muude nende elukohti hävitavate tööde tõttu Toit Taimtoiduline loom, sööb marju, puude võrseid, õisi, vilju ja värskeid lehti Väga harva läheb naaberpuule toitu otsima Talub hästi näljaaegu Pojad Paaritumine ja poegimine toimub puu otsas Tiinus kestab 5-6 kuud, poeg võib sündida mistahes aastaajal Aastas sünnib üks poeg Sünnikaal 200-250 g Ema kannab poega rinnal endaga kaasas Täiskasvanute suuruseks saab 2,5-aastaselt Iseloomustus Ujuvad hästi On väga pikatoimelised, liigutused üliaeglased Kuna ta elab selg alaspidi, siis on tal ka siseelundid teistpidi kui teistel loomadel Hingamine ja vereringe on väga aeglased
Suu->neel->söögitoru->magu->sooltoru->pärak. 8. Hingamine Hästi arenenud kopsud; sisepind suur niiet hapnik pääseb kiiresti verre ning süsihappegaas eraldub kiiresti. 9. Vereringe Sarnaneb lindude omaga; süda neljaosaline. 10. Erituselundkond Neerud->kusepõis. Kui see täitub paisatakse jäägid organismid kehast välja. 11. Sigimine, areng Innaajal on emane viljastumisvõimeline. Emase munajuhas toimub muna- ja seemneraku ühinemine. Tiinus on järglase areng emakas. Poegimine on kõigil erinev. Imetamine piimanäärmete ja nisade abil. 12. Kiskja ja rohusööja võrdlemine jne... 13. Mõisted Mäletseja – loom, kes neelab toidu eelmakku, rõhitseb tagasi suhu ja hakkab edasi sööma. Nt lehm Ürgimetaja – Muneb. Nisasid pole. Nt nokkloom Alamimetaja – Kukkurloomad. Nt känguru Pärisimetaja – Poegib, nisad arenenud. Nt koer 14. Kohastumused Varjevärvus; hoiatusvärvus; paljunemine; talveuni; talveuinak; ränne; eluviis. 15
...............................................................................................................7 1.1.Viigerhülge üldiseloomustus..................................................................................................7 Tallinn 2010 1.1.1.Eluviis..............................................................................................................................7 1.1.2.Tiinus ja poegimine.........................................................................................................8 1.1.3.Ohustatus ja kaitse...........................................................................................................8 1.1.4.Süstemaatiline kuuluvus:...............................................................................................10 1.2.Hallhülge üldiseloomustus..............................................................................
Lendorav ei lenda sõna otseses mõttes, vaid liugleb: õhku hüpates tõmbab ta jäsemete vahel oleva nahakurru pingule ja seejärel liugleb kuni paarikümne meetri kaugusele. Lendu juhib ta saba abil. Elupaik ja toit Pesapuuks on haab. Elupaigana eelistab ta vanade puudega metsa, kus on palju puuõõnsusi, millesse oma pesa teha. Lendorav sööb puude pungi, noori oksi, seemneid jne. Talveks kogub ta endale ka toiduvarusid külmade päevade üleelamiseks. Poegimine Sigib tavaliselt ühe, harva ka kaks korda aastas. Tiinus kestab 5...6 nädalat Pojad sünnivad neil mais-juunis ja neid on tavaliselt 2...4. Pojad on paljad ja pimedad, kuid neil on juba olemas lennukurd. Nägema hakkavad pojad kahe nädala vanuselt. Lendorava levik Lendorav on levinud Euroopa põhjaosas, Siberis ja Põhja-Kasahstanis. Eestis on säilinud väikesel arvul Kirde- ja Ida-Eestis. Arvukus Vähearvukas ja haruldane.
Deegut võib looduses leida Lõuna-Ameerikas Tsiili läänerannikult kuni Andideni välja. Deegu on olnud koduloomana väga vähe aega. Esialgu kasutati neid katseloomadena. Peamiselt diabeediga seotud katsetel. Seda tehti sellepärast, kuna deegu on looduslikult diabeetikud. Ka õunas olev suhkur võib neid tappa. Eluiga Deegude päris eluiga pole veel paika pandud. Tavaliselt elavad nad 5 aasta, harva ka 9 aastat. Emased elavad tavaliselt vähem, kuna nad on pandud kokku isastega ja tihe poegimine kurnab nende organisimi. Varajast suremist soodustab ka halb söök, halvad geenid, üksinda elamine. Häälitsmine Deegudel on palju erinevaid häälitsusi kuid tavaliselt pole nad häälekad loomad. Kui deegu piiksub või häälitseb võib see tähendada mitut asja: ta otsib paarilist, tahab välja saada, toidukausi ääres vaieldes või kui nad pesevad üksteist jne. Rasmus.
valest otsast ( pea poolt). Seda saab hõlpsasti korrigeerida. Emane annab isasele paaritumiseks aega 15-30 minutit. Seejärel muutub emake taas aktiivseks ning isane peab kärmesti põgenema. Sel ajal tuleb isasloom emase juurest ära võtta. Normaalsel juhul on emane nüüd viljastunud, kuid vahel võib asi mitmel põhjusel untsu minna. Külmadel pimedatel talvekuudel ebaõnnestub paaritumine sagedamini kui ülejäänud aastal. Tiinus ja poegimine • Hamstri tiinus kestab lühikest aega ning tavaliselt ei kaasne sellega mingeid hädasid. Teinekord on isegi raske märgata, et emasloom on tiine. Kuid kui tal on palju looteid, võib ta olla ümmargune nagu pall. Järglased sünnivad 16-päeva pärast. Tiinet emast ei tohi häirida. Talle tuleb anda eriti toitvat sööki, iseäranis sobivad valgurikkad koerte-kasside krõbuskid. Kuna puuri ei tohi kolm nädalat pärast poegimist puhastada, tuleb seda teha vahetult enne
siia sattuda. Kõige tõenäolisemalt võib teda kohata Kirde-Eestis kuhu ta Leningradi oblasti kaudu sattuda võib. Eluiga. Võib elada kuni 15.aastaseks. Pereelu. Tähnikhirved paarituvad augusti lõpust oktoobrini, mille ajal pullid toovad lagedale kõrgeid, tõusva ja langeva heliga häälitsusi, mida nad kordavad 3-4 korda. Innaaja lõpupoole võib kostuda ka rämedaid madalaid möirgeid. Emasloomad aga mökitavad ja urahtavad. Poegimine toimub mais-juunis, kui sünnib ainult üks vasikas (väga harva ka kaksikud), kes kaalub kusagil 3kg. Vasikad võõrduvad emapiimast 6-10 kuu vanuselt aga rohtu söövad nad juba kuu vanuselt. Suguküpsus saabub küll 16-18 kuu vanuselt, kuid füüsiline küpsus alles 4. aastaselt. Vasikate eest hoolitseb ainult emasloom. Toidulaud. Tähnikhirve maiuspaladeks on kõrrelised ja tarnad, kuid ta sööb ka noori lehti ja
de: 1. Produktiivsed perioodid -tiinus, -imetamine 2. Tinglikult mitteproduktiivsed perioodid - nooremiste üleskasvatamine kuni esmakordse tulemusliku tiinestumiseni, - põrsaste võõrutusest kuni järgmise tiinestumiseni (nn. vaba periood), - viimasest põrsaste võõrutusest kuni emise praakimiseni. Eesmärk on emise mitteproduktiivsete perioodide lühendamine miinimumini ehk emiste in- tensiivne kasutamine. 9. Emiste poegimine (hooajaline, aastaringne, vool ja voorpoegimine). · Seakasvatuses eristatakse järgmisi poegimisviise: 1. hooajaline ehk sessoonne poegimine; 2. aastaringne ehk emiste üksikpoegimine; 3. voorpoegimine; 4. voolpoegimine. Hooajalisel poegimisel on sobivamaks poegimisajaks talve lõpp ja varakevad. Selle perioodil sündinud põrsaste kasvu- ja nuumaper-iood jääb suvele ja sügisele.
perioode: 1. Produktiivsed perioodid -tiinus, -imetamine 2. Tinglikult mitteproduktiivsed perioodid - nooremiste üleskasvatamine kuni esmakordse tulemusliku tiinestumiseni, - põrsaste võõrutusest kuni järgmise tiinestumiseni (nn. vaba periood), - viimasest põrsaste võõrutusest kuni emise praakimiseni. Eesmärk on emise mitteproduktiivsete perioodide lühendamine miinimumini ehk emiste intensiivne kasutamine. 9. Emiste poegimine (hooajaline, aastaringne, vool – ja voorpoegimine). • Seakasvatuses eristatakse järgmisi poegimisviise: 1. hooajaline ehk sessoonne poegimine; 2. aastaringne ehk emiste üksikpoegimine; 3. voorpoegimine; 4. voolpoegimine. Hooajalisel poegimisel on sobivamaks poegimisajaks talve lõpp ja varakevad. Selle perioodil sündinud põrsaste kasvu- ja nuumaper-iood jääb suvele ja sügisele. Hooajaline poegimine leiab enam kasutust väiksemates ning halvemate söötmis- ja
teravnurgalise lõuaga saada toitu korallriffidest ja erinevatest lõhedest. · (Caretta caretta) ja (Lepidochelys kempii) lõuad on kohandatud purustama ja jahvatama. Nende peamise toidulaua moodustavad: krevetid, molluskid, krabid meduusid ja erinev taimestik. · (Dermochelys coriacea) käärikujulised lõuad on kohandatud selleks, et toituda kõigest peale millimallikatest, molluskitest ja muudest pehme kehaga loomadest. 4 Sigimine ja poegimine 4.1. Suguküpsus Merikilpkonnade seksuaalse küpsuse variatsioon ei olene mitte ainult liigiti vaid ka antud liigi populatsioonist samas liigis. Seksuaalselt küpseks võivad merikilpkonnad saada juba 3- aastasena nagu näiteks(Eretmochelys imbricata) või 12-50-aastastena nagu näiteks(Caretta caretta) või (Chelonia mydas).(Sea World, 2013) Suguküpsus on sageli seotud nende seljakilbi suurusega. Erinevad teadlaste uuringud on näidanud, et näiteks(Eretmochelys
perineaalpiirkonnas. Käsikäes koos poegimisega käib ka vastsündinud varsa probleemid. See on märgatav siis, kui vastsündinud varss ei funktsioneeri ümbruskonnale, on jõuetu. Page 2 Vastsündinud varsa probleemid Organsüsteemide kohanemine väliskeskkonnas Termoregulatsioon1 Vastsündinud varss peab kiiresti kohanema uue keskkonnaga, mis on erinev emakasisesest seisundist. Probleemiks võib see olla siis, kui poegimine toimub välistingimustes või tuuletõmbuse korral sünnituskohas. Vastsündinu on märg, ta keha on külm-peast ja eriti jalgadest, kus toimub peamine temperatuuri langus. Võib esineda ka lihaste värisemist. Varsa alajahtumist peetakse siis, kui tema kehatemperatuur on alla 37 kraadi. Kui temperatuur tõuseb üle 40 kraadi, võivad tekkida lihaskrambid. Selle märkamisel tuleks varssa hõõruda, et aktiviseerida tema temperatuuri kui ka hingamisprotsessi. Kindlasti tuleks vastsündinu jalad
punasesse raamatusse. Lendorav elab pea kogu oma elu puu otsas, tulles maapinnale vaid äärmise vajaduse korral. Elupaigana eelistab ta vanade puudega metsa, kus on palju puuõõnsusi, millesse oma pesa teha, kuid asub elama ka tema jaoks pandud pesa- kastidesse. Lendorav sööb puude pungi, noori oksi, seemneid, urbasid, noori võrseid, puukoort, okkaid ja käbisoomust. Talveks kogub ta endale ka toiduvarusid külmade päevade üleelamiseks. Poegimine Lendorav poegib 1-2 korda aastas. Pojad sünnivad neil mais-juunis ja neid on tavaliselt 2...4. Pojad on paljad ja pimedad. Nägema hakkavad pojad kahe nädala, imemise lõpetavad kuu aja ja iseseisvaks saavad kahe kuu vanuselt. Sigima hakkavad nad järgmisel kevadel. Miks on lendorav haruldane? Lendorav on meil oma leviala lääne piiril, niisamuti Lätis ja Soomes. Muidugi on valus probleem see, et lendoravale ei jätku enam sobivaid pesitsus- ja varjetingimusi
tservikaalsel meetodil, mis seotud spermide väikse elujõulisusega ning sellega, et viljastuspaika jõudmisel kahjustamata sperme vähe. Emakasisese meetodi puhul võib saavutada 6075% viljastatavust, mis on sama kui kasutada värsket, lahjendatud spermat. Sperma kogumine 20 kogumit nädalas. 1 ejakulaadist saadakse 1020 individuaalset doosi, kus ligikaudu 200 kuni 400 miljonit spermi. 9.Lammaste poegimine Sõltuvalt lammaste paarituse ajast toimub lammaste poegimine põhiliselt kahel perioodil ning neid seepärast eristatakse uttede talvist ja kevadist poegimist. Uttede talvine poegimine toimub detsembrist, jaanuaris, veebruaris- kõige külmemal aastaajal. Talvist poegimist on traditsiooniliselt Eestis kasutatud. Kevadine poegimine toimub soojematel kevadkuudel- märtsis, aprillis. Kindlasti sobib kevadine poegimine sellistesse lambafarmidesse, kus lambaid peetakse külmlautades, kergehitistes või ka aastaringselt väljaspidamisel. Kevadise
SINIVAAL PÕHIANDMED Pikkus: isased 25m, emased kuni 30m pikkused Kaal: 80 000-130 000kg Suguküpsus: 4.-5. eluaastal, isased on selleks ajaks kasvanud 22,5m pikkuseks, emased 23m pikkuseks Poegimine: pole uuritud. Emasloomad sünnitavad poja kord 2-3 aasta jooksul Tiinuse kestus: 340-366 päeva Poegade arv: 1 Häälitsused: kaeblikud, madalad, sagedusel 20Hz, saaki jahtides läbilõikavad viled ja piuksatused Harjumuspärane eluviis: elavad rühmadena. Eluea pikkus: 80 aastat KESKKOND Nagu teisedki mereimetajad, pärinevad vaalalised maismaaimetajatest. Miljoneid aastaid tagasi meelitas loomad vette arvatavasti toiduküllus. See sundis neid kohandama oma anatoomiat uute elutingimustega
Sigimine Kährikud on monogaamsed. Neil moodustuvad paarid juba oktoobris-novembris, mistõttu innaaeg möödub enamasti rahulikult ja isastevahelisi võitlusi tuleb harva ette. Innaaeg on veebruaris kuni aprillis. Emase indlus ei kesta üle 6 päeva, kuid kordub 2024 päeva pärast, isegi kui emane on juba tiine. Tiinus kestab keskmiselt 59 päeva, aga mõnikord venib 70 päevani. Teateid on koguni 79 päeva kestnud tiinusest. Poegimine toimub mais, erandina aprillis või juunis, kuid vastsündinud kutsikaid on leitud isegi septembris. Tavaliselt on poegi 6-7, aga vahel kui 16. Sigivus sõltub loomade toitumusest ja ilmast. Kui ma võtaksin oma turismitallu kähriku, elaks ta suures puuris, et tal oleks seal palju ruumi. Lähedale talle ei laseks kliente ning sööki ka ei lubaks anda, sest igal loomal turismitalus on oma ettenähtud toit ja aeg, millal ta sööb. Pildid
Käestpaaritus – karjast tuleb eraldada hommikul indlevad uted ning jätta utt päevaks jäära sulgu. Töömahukam, sest on vaja indlevad uted ära tunda, mis aga pole lihtne, sest inna välised tunnused avalduvad uttedel sageli varjatult. 3 Eraldi koplites, eraldi sulgudes. Paaritusaja valik on oluline, sest kogu lambakasvatusaasta sõltub sellest. Uttede tiinus 5 kuu pikkune (147 päeva). Sesoonne poegimine – sesoonne tallede realiseerimine lihaks. Probleem – tuleb vähendada lihaks realiseerimist sesoonsusest; kulud. Talvine poegimine Kevadine poegimine Jaanuar, veebruar Märtsi keskpaik, aprill Viljastatud august, september Viljastamise algus oktoobri keskpaik, november Soojustatud laudad Külmlaudad; soojustamata varjualused
(euroopa imetajad, loomade elu ) Järglased Naarits paaritub märtsis- maini. Pojad sünnivad mai lõpus ja juunis. Suguküpsus saabub 1 eluaasta lõpuks. Tiinus kestab 40- 43 päeva. Pesakonnas on 2-7 poega ( keskmiselt 3-4 ). Aastas üks pesakond 4 ning pojad võõrduvad emapiimast 10 nädalaselt. Kõrgeim eluiga üle 10 a (tehistingimustes), looduses 3- 4 aastat. ( Euroopa imetajad) Mink paaritub veebruarist- aprillini. Poegimine toimub aprillis- mais. Suguküpseks saavad nad 10-11 kuuselt. Tiinus kestab 30- 35 päeva. Pesakonnas 4-9 poega ja aastas 1 pesakond. Pojad võõrduvad emapiimast 5-6 nädalaselt. Eluiga 10 a tehistingimustes, kui looduses palju vähem. ( Euroopa imetajad) Tuhkur ( Mustela Putorius ) Kehaehitus ja välimus Tume- kuni mustjaspruun, koonuots ning silma- ja kõrvalesta vaheline ala valged. Talvel annab
Ka uimed on voolujoonelised. Vesi on külm elupaik, seepärast on vaalalistel paks kehasoojust hoidev rasvakiht. Kui saabub talv, rändab enamik vaalu soojematesse vetesse, osa neist jõuab ekvaatorilähistele. Talvituvad vaalad kas söövad vähe või ei söö üldse. Nad elavad oma rasvade arvel ning seepärast kõhnuvad kõvasti. Pojad sünnivad vaaladel talvitumise ajal ja poegade arv on tavaliselt üks. Vaalapojal pole kuigi palju rasva ning seepärast toimubki poegimine soojades vetes. Vaalapoeg sünnib suurena ja hästi arenenuna. Joodi ja rasvarikas piim tagabki järglase kiire kasvu. Vaalalised on võimelised omavahel teatud määral suhtlema. Nende "jutt" koosneb naksatustest, vilejuppidest, urahtustest ja mitmesugustest kumedatest häälitsustest. Kaaslastele saadavad nad teateid ka saba või loibadega vastu vett lüües või mõnikord veest välja hüpates ja võimsa plartsatusega tagasi langedes. Sinivaal Sinivaal on maailma suurim loom
Pole mõtet proovida mahajäetud siilipoegi kodus üles kasvatada, sest selle ülesandega saab hakkama ainult vastava väljaõppe saanud inimene. Parem on nad rahule jätta ja lasta siiliemal endal nende eest hoolt kanda! Siili talveuni Siili talveuni kestab oktoobrist varakevadeni. Siil ei soeta talveuneks toidutagavara. Kõik mida on siilil talveune ajal vaja süüakse naha alla enne talveunne jäämist. Poegimine Siil toob suve jooksul ilmale kuni kaks pesakonda poegi. Pesakonnas on 36 poega. Maikuus sündivad siilipojad on paljad ja
sulgu. Haarempaaritus – igale isasloomale rühm emasloomi (uttede rühma pannakse sugujäär). Paaritusperiood 40 päeva. Paaritusgruppide moodustamine. Suurus uttede osas sõltub isaslooma vanusest. Täiskasvanud jäärale 40-50 utte 1-2 aastasele jäärale 30-40 utte Noorjäärtallele 20-25 utte Paaritusaja valik on oluline, sest kogu lambakasvatusaasta sõltub sellest. Uttede tiinus 5 kuu pikkune (147 päeva). Sesoonne poegimine – sesoonne tallede realiseerimine lihaks. Probleem – tuleb vähendada lihaks realiseerimist sesoonsusest; kulud. Talvine poegimine Kevadine poegimine Jaanuar, veebruar Märtsi keskpaik, aprill Viljastatud august, september Viljastamise algus oktoobri keskpaik, november Soojustatud laudad Külmlaudad; soojustamata varjualused
jõudlusandmete kogumise, registreerimise, nende õigsuse kontrollimise, töötlemise ja säilitamise korra alusel (Lisa 1), jõudlusandmete koguja ja jõudluskontrolli läbiviija poolt. Jõudluskontrolli läbiviijaks on Eesti Lambakasvatajate Selts. Osades jõudluskontrollis olevates karjades peetakse omaniku soovil ka villa jõudluse arvestust. Poegimiste registreerimine Kui poegimise andmete töötlusel vigu ei teki, andmebaasi salvestatakse lamba poegimine, genereeritakse tema järglaste põlvnemise kirjed, farmis oleku kirje ja, kui sünnikaalud on antud, järglaste kaalude kirjed. Kui poegimise sisestamisel on ekslikult märgitud tallele vale sugu, siis parandamiseks 1) tuleb vahetada sugu õigeks põhiinfos 2) tuleb vahetada sugu õigeks liikumises Kaalude registreerimine Kui vigu ei teki, andmebaasi salvestatakse kaalumise andmed ja lisaks, kui kaalumine oli 90- 150 päeva vanusel loomal, arvutatakse 100 päevane mass.
Hea karjamaa ja koresöödakasutaja Pikaealine, talub hästi madalaid temperatuure Tema liha maitseomadusi peetakse parimaks Limusiin Pärit Prantsusmaalt Suuruselt keskmine tõug lehmad 650850 kg, pullid 10001200 kg Värvuselt kuld või helepruunid Valdavalt sarvedega, kuid leidub ka nudisid Väga lihaselised, rümbasaagis suur, rasva rümpades vähe Sobib pidamiseks nii karjamaaal kui ka laudas Tagasihoidliku piimakusega Iseloomult väga temperamentne Sobib ristamiseks poegimine kerge ja järglastele pärandatakse kõrge kasvuintensiivsus ning head lihavormid Hereford Pärineb LõunaInglismaalt Keskmise suurusega tõug lehmad 550700 kg, pullid 8001000 kg On nii sarvedega kui ka nudisid Kohaneb erinevates kliimatingimustes Hea karjamaa ja söödakasutaja Hea viljakus, kerge poegimine, elujõulised vasikad Head emaomadused Pikaealine, hea tervisega ja rahuliku iseloomuga Simmental Pärineb Sveitsist Sobib nii piima kui ka liha tootmiseks
nii et liiva sees on hea joosta ning pehmendavad samme, nii et saakloomal on teda raske märgata (http://et.wikipedia.org/wiki/Fennekrebane järgi). PALJUNEMINE Paaritumine toimub jaanuarist kuni aprillini. Isase jooksuaeg kestab 46 päeva ning sel ajal on ta väga agressiivne ja märgistab oma territooriumi uriiniga. Tiinus kestab 4952 päeva. Pojad sünnivad enamasti hiljemalt mais. Kui kõik kutsikad hukkuvad, aga toitu on piisavalt, võib augustis toimuda teine poegimine. Isane kaitseb emast enne poegimist ja selle ajal (http://et.wikipedia.org/wiki/Fennekrebane). (http://vulpeslibris.files.wordpress.com/2009/02/fennecfox.jpg) Pesakonnas on tavaliselt 24, harva üle 5 kutsika. Urg on vooderdatud rohu, sulgede ja villaga. Sündides on poegadel kõrvad lontis nagu koerakutsikatel ning kinni nagu silmadki. Pisikesed kõrvad lähevad püsti umbes kahe nädala pärast. Sellest ajast peale on kõrvad kõige kiiremini kasvav kehaosa
Lammas on sesoonselt polüestriline loom: indleb innasessioonil ja võib omada mitut innatsüklit.Paaritusaeg sõltub soovitavast tehnoloogiast. Kui tahetakse talvist poegimist, siis paaritatakse juuli teine pool, augustis. Kevadist , siis nov alguses. Paaritusviisid: haaremp- moodustatakse haaremsühm ja lastakse karja sugujäär. Käestp- indlv utt pannakse jääraga ühte sulgu.Lammaste poegimine vastsündinud tall ja emasloom peavad olema koos vähemalt 24 tunni vältel, kui see ei ole veterinaarselt vastunäidustatud. Vahetult enne ja pärast poegimist ning poegimise ajal tuleb looma tavapärasest rohkem jälgida ning tagada talle rahulik ja vaikne keskkond. Vajaduse korral kasutatakse lisasoojendust. Vastsündinud talle aedik peab olema kuiv ja tuuletõmbuseta.Väljas võib poegida ainul sellist tõugu lammas, kes on kohanenud karjamaal valitsevate keskkonna- ja ilmastikuoludega
VEISEKASVATUSE SÖÖTMISE OSA KONSPEKT Piima saamiseks tuleb läbi käia neli sammu: söömine/söötmine, seede, toitainete imendumine ja lüpsmine. Põhisöötadeks on silo, hein ja teraviljad. Koreosöötadeks on hein ja põhk. Söötadest ja söötmisest sõltub kõige enam veiste jõudlus (piima-, lihatoodang) ja piima- ning veiseliha tootmise tasuvus. Oluline on põhisööda keemiline koostis ja kvaliteet. Silosööt koosneb 35% kuivainest, 12-20% proteiinist, 25% toorkiust, 3-4% toorrasvast ning 9-10% metaboliseeruvast energiast. Lehm hakkab lüpsma peale vasika sündi. Ternespiim annab antikehasid, mis tagab immuunsuse. Udaras toodetakse piima näärmete poolt ja läbi peab udarast voolama 500 liitrit verd, selleks, et tekiks 1 liiter piima. Piim sisaldab 87% vett, kuivaineid 11-12%, 3-5% rasva, 2,7-3,8% valku ja ligikaudu 5% laktoosi. Mineraalainetest sisaldab piim kaltsiumi, kaaliumi, magneesiumi ja fosforit. Laktatsioonikõver näitab, palju loom piima tood...
Nad talvituvad 0,4-2m sügavusel maa all. Rästikutele meeldib talvitumiseks kasutada näriliste urge ja kivi- või heinahunnikute alust pinnast, temperatuur ei lange alla 2...4 kraadi. Tavaliselt kasutavad rästikud kogu elu jooksul talvitumiseks vaid paari erinevat paika, kuna neile meeldib talvituda samas kohas. Mõnikord magavad mitu rästikut ühes urus talveund. Vahel harva on rästikute talveunekaaslaseks ka vaskuss. Paaritumine ja poegimine Rästikud paarituvad harilikult maikuus. Pärast paaritumist otsib rästik endale suvekorteri, kus ta veedab suve. Augustikuus rästik poegib. Ta sünnitab juba elus pojad, keda on tavaliselt umbes kümme. Kui pojad sünnivad, on nad umbes 15-20 cm pikad. Suguküpseks saavad isasrästikud nelja-aastaselt, kui nad on juba 45 cm pikad. Emasrästikud saavad suguküpseks viieaastaselt, kui nad on umbes 55 cm pikad. Kasutatud kirjandus : 1. Bioloogia VII klassile
remmelga koort). Nõmmrabas toitub kõrrelistest, tarnadest, lugadest, kanarbikkudest, talvel ka okaspuu- ja astelpõõsa võrsetest, kui neid leidub. Imetamisperioodil emahirve söögikogus peaaegu kahekordistub. Kui punahirvel õnnestub kätte saada veetaimi, sööb ta needki hea isuga ära. Sigimine Paaritumine toimud septembri lõpust novembrini ning poegimine mais-juunis. Suguküpsuse saavutamine oleneb elupaiga kvaliteedist, enamasti saavad isasloomad (pullid) suguküpseks 1 3- ja emased 1 2- aastaselt. Kuid füüsiliselt saavad nad täiskasvanuks alles umbes 7-aastaselt. Tiinus kestab 225 245 päeva. Enamast sünnib 1 vasikas, harva kaksikud. Poegimisintervall 1 a. (ent iga-aastaste tiinuste osakaal sõltub keskkonnatingimustest ja võib olla 0 80%). Punahirvedel on 2 paari (kõhtmisi) nisasid.
kõige varem ja need on ka parema viljastusvõimega. Jäära rinna värvimine (14 päeva üks värv ja siis vahetus heledamad ennem- ümberindlejad üles märkida 2. Käestpaaritus. Indlev utt pannakse jääraga ühte sulgu, parim viljastusaeg 18-20 tundi inna algusest. Hommikul avastatud indlev utt lastakse ööseks sulgu. Üldine rusikareegel 100 ute kohta peaks karjas pidama 3 jäära. 6. Lammaste poegimise korraldamine, tallede surevuse peamised põhjused Uttede talvine poegimine toimub detsembrist, jaanuaris, veebruaris- kõige külmemal aastaajal. Kevadine poegimine toimub soojematel kevadkuudel- märtsis, aprillis. Kindlasti sobib kevadine poegimine sellistesse lambafarmidesse, kus lambaid peetakse külmlautades, kergehitistes või ka aastaringselt väljaspidamisel. Kevadise poegimise eeliseks on see, et sel juhul kulub vähem talviseid söötasid, eelkõige jõusöötasid, aga ka heina ja silosöötmisel silo, sest uttede ja tallede laudaspidamise periood on lühem
lihaloomadena. Esimene tõuraamat ilmus1886. Aastal. Suuruselt keskmine tõug- lehmad 650...850 kg, pullid 1000...1200 kg. Värvuselt kuld- või helepruunid. Valdavalt sarvedega, kuid leidub ka nudisid. Loomad ei kaldu rasvumisele, on tapaküpsed igas vanuses. Loomad väga lihaselised, rümbasaagis suur, rasva rümpades vähe. Sobivad pidamiseks nii karjamaaal kui ka laudas. Lehmad tagasihoidliku piimakusega. Loomad väga temperamentsed. Sobib ristamiseks, sest poegimine on kerge ja järglastele pärandatakse kõrge kasvuintensiivsus ning head lihavormid. Esimesed limusiinid toodi Eestisse 1995. Aastal Hereford *Pärineb Lõuna- Inglismaalt Herefordi krahvkonnast. Teadlikku valikut hakati nende veistega tegema juba 17. Sajandil. On levinud kogu maailmas. Keskmise suurusega tõug, lehmad 550...700 kg, pullid 800...1000 kg, kuid on suuremaid. Kohanevad erinevates kliimatingimustes. Head karjamaa- ja söödakasutajad
Bioloogia Inimese üldiseloomustus ja homöostaas 1. Inimene kuulub: loomariiki (päristuumsus, hulkraksus, liikumisvõime ning heterotroofne toitumine) keelikloomade hõimkonda (seljakeelik mõnel eluetapil) imetajate klassi (kõrgeltarenenud närvisüsteem, poegimine ja imetamine, täiuslik termoregulatsioon) esikloomaliste ehk primaatide seltsi (hästiliikuvad sõrmed, lamedad küüned, nägemismeele tähtsus suur, haistmismeele taandareng, koonu lühenemeine, lihtne hammaste struktuur, keeruka aju progresseeruv areng) inimlaadsete ülemsugukonda inimlaste sugukonda inimeste perekonda liik: inimene 2. Inimahvid: orangutangid, gorillad, simpansid, bonobod 3
annaabi.ee 
