kvaliteetseid loomakasvatussaadusi. 10. Piima ja lihajõudlus Piimajõudlus Piimajõudlus määratakse teatud ajavahemikul toodetud piima koguse järgi, kusjuures võetakse arvesse piima keemilist koostist ja toiteväärtust. Piimatoodangut mõjutavad tegurid: 1) väliskeskkonna tegurid; 2) laktatsioonijärk. Piimajõudluse andmed on vajalikud: 1) tõuaretustöö korraldamiseks; 2) loomade tervise (eriti udara ja jalgade tervise) ja söötmise hindamiseks; 3) piimatootmise tasuvusest ülevaate saamiseks; 4) tulemuslikuks teaduslikuks uurimistööks; 5) Lihajõudlus Lihajõudlust hinnatakse looma kehamassi, tapamassi, tapasaagise ja lihakeha kvaliteedi alusel. 11. Milliste näitajate kaudu hinnatakse piima ja lihajõudlust? Lehma piimajõudlust hinnatakse piimatoodangu, piima rasva ja valgusisalduse ning rasva ja valgutoodangu alusel.
saj. sajandi I poolel. 3. aretus- ehk kultuurtõud - inimese poolt aretatud, kindla eripäraga ja iseseisvalt aretuseks sobivad tõud. Veisetõugude klassifitseerimisel võetakse aluseks loomade jõudlus. Veiste jõudlus liigitatakse: . piimajõudlus; lihajõudlus. 5.PIIMATÕUD n.o aretatud suure piimajõudluse suunas. kiire hästiarenenud hingamis- ja vereringeorganid , kiire av, mis tagab võimalikult suure hulga piima tekke udaras. hästiarenenud näärmerikas ja hea verevarust. udar. Lihastik,lihaomadused.tagasihoidlik. EESTI HOLSTEINI TÕUG (EHF), EESTI PUNANE VEISETÕUG (EPK ) ,EESTI MAATÕUG (EK) ,Tõugude määratlemisel on üheks tunnuseks nende värvus LIHATÕUD - Lihaomadused on head. piimatoodang on madal, sellest piisab tavaliselt järglase üleskasv. Aastas saadakse l. 1500...2000 kg piima. hästiarenenud lihaomadused. aeglase ainevahetusega ja flegmaatilise närvisüsteemiga. Mõnedele lihaveisetõugudele on isel. nn. topeltlihastik ehk Doppellender laudja osas.
..2000 a. ema. Kesk-Aasias kodustati tarvas umbes 8000...7000 a. ema. Muinas-Roomas ja Egiptuses tunti koduveist väga kauges minevikus, Kreekas 5.aastatuhandel ema, Jeerikus 3500 a. ema. Tarva kodustamise üks vanimaid kohti on ka Kesk-Euroopa. Arvatakse, et Eesti territooriumil ei ole tarvast kodustatud. Koduveised saadi Lõuna-Euroopa rahvastele. Koduveis kodustati 7000 ekr Põhja-Kreekas ja Anatoolias. 2. Veisekasvatuse areng maailmas (alljärgnevad on 2012 loengu andmed) Veis on levinud kõikidel mandritel, kuid suurim arv on Aasias. · Veiste arv maailmas on üle 1,4 mld, millega ületab 10-kordselt hobuste ja eeslite arvu ja sigade arvu 2 korda. · Ainult lammaste arv on sarnane. · Loomade arv · Esmane toodang · Lõpptoodang · Piima kogutoodang maailmas aastal 2010 oli 83,2 %. · Euroopas 34,5% kogu maailma veisepiima toodangust. · Elaniku kohta 2001 aastal oli 80,5 kg piima.
......................................................................................................................................................... 32 3.9.1. JÕUDLUS MÕISTE. ................................................................................................................................................... 32 3.9.2 PIIMAJÕUDLUS JA SEDA MÕJUTAVAD TEGURID............................................................................................. 32 3.9.2.1. Udara ehitus, piima tekkimine ja väljutamine ...................................................................................................... 33 3.9.2.2. Lehmapiima keemiline koostis............................................................................................................................. 33 3.9.2.3. Piimajõudlust mõjutavad tegurid.......................................................................................................................... 34 3.9.3
kasulikud omadused ja ühesugused nõuded keskkonnatingimuste suhtes. Peab olema isoleeritud teistest populatsioonidest erinevate isolatsioonivormide kaudu. Tõugude kujunemise protsess on mitmepärane. I etapp toimub aretuskomponentide valik ja paaride valik vastavalt aretuseesmärgile. Selle etapi lõpus saadakse suur ja omavahel sarnaste jõudlusomadustega loomade massiiv. II etapp toimub tõu ja jõudlusomaduste järgi karja ühtlustamine eesmärgipärase valiku teel. Lõppeb tõu tunnustamisega ja nime andmisega, alustatakse tõuraamatu pidamist. III etapp kultuurtõu perioodil on kehaehitus väljakujunenud kõige paremal tasemel. Vajadusel täiustatakse tõu genofondi sugulastõugudega. IV etapp tõu mandumine, ei toimu enam vajalike tunnuste paranemist. Tõug on saavutanud maksimaalse taseme. 5) VEISETÕUGUDE KLASSIFIKATSIOON Arenguastme järgi jaotatakse tõud: 1. primitiivsed e. kohalikud tõud- on aretustööga oluliselt muutmata. saadud nn.
Veisekasvatus KOKKUVÕTE arvestuseks *Koduveisel piimas umbes 4-5% rasva. *Eestis veiseid umbes 260-280 000. Nendest lihaveiseid ca. 70 000. *EHF (Eesti Holsteini tõug) – SUURIM PIIMAJÕUTOODANG. maailmas enimlevinud, Hollandi friisi tõug ristatud Eesti maatõuga *EPK (Eesti punane veisetõug) *EK (Eesti maatõug) *Koduloomadel, erinedes ulukloomadest on hästi välja arenenud inimestele vajalikud organid nt. piimanäärmed, HEA VEREVARUSTUSEGA UDAR, nõrk lihastik tagab ainult liikuvuse ja võime sööta. Lihaveistel tugev lihaskude, piim ainult järglastele. Tänu parematele keskkonnatingimustele koduloomade kasvukiirus on suurenenud, varasem suguküpsus ja majandusliku kasutamise küpsus. *Liigist tarvas põlvnevad kõik koduveised ning seebu. Liigist jakk on kodustatud kodujakk. Kaugaasia veiste perekond: liigist banteng on kodustatud baali kari. Liigist gaur on kodustatud gajaal.
Piimakari Koosneb veistes, kes on aretatud piima tootmiseks ehk piimaveised(piimatõud). Lihakari koosneb lihatootmiseks aretatud tõud(lihatõud). Veis-(liigi nimetus) liik, kes kuulub imetajate klassi, rohusööjate hulka(mäletseja), sõraline,veislaste perekonda.Veise esivanem on Tarvas Lehm- emane veis alates esimesest poegimisest. Ammlehm+sugupull -ainult imetab järglasi- põhikari Lüpsilehm moodustab lüpsikarja - põhikari Vasikas - esimesel pool aastal, kuni 6 kuud noorveis kes tarbib piimatooteid(piim, piimapulber) Mullikas - 6-ndast elukuust kuni esimese poegimiseni Lehmik - emane noorveis Pullik - isane noorveis Pull: Muupull - lihapull testpoll - pull keda testitakse, noor pull kellele ei ole hinnangut antud. aretuspull - on antud hinnang Härg - kastreeritud isas loom
saaduste tootmine-Kogut. saadakse loomade produktiivsuse suurendamise kaudu, mis võimaldab loomade arvu vähendada Eestis veiste arv pidevalt väheneb. Kui 1990.a oli Eestis üle 800 tuhande veise, siis PRIA andmetel oli 2007. aasta seisuga 254,4 tuhat. Piimaveiste jõudluskontrollis oli 2011 seisuga 88 984 lehma, mis moodustab 93% Eesti lehmadest. Jõudluskontrolli Keskuse andmetel oli jõudluskontrollialuste lehmade 2010. aasta keskmine piimatoodang 7613 kg. Eesti holsteini tõu keskmine piimatoodang oli 7778 kg ja eesti punasel tõul 7152 kg. Eesti maatõu keskmine piimatoodang oli 4850 kg. Lihaveiste jõudluskontrollis oli 01.01.2011 seisuga 16 967 veist. Kõige rohkem on jõudluskontrollis aberdiin-anguse tõugu (4971), seejärel limusiini (4116) ja herefordi (3442) tõugu lihaveiseid. 4. Tõu mõiste ja kujunemine. Tõug on ühte liiki kuuluv koduloomade rühm mingil territooriumil. Neil on sarnane välimik ja majanduslikult kasulikud omadused.
tumedapealine lambatõug, kuid veidi kõrgema viljakusega. Jõudluskontrolli programmi tulemuste põhjal 2010. aasta kohta võib öelda, et eesti valgepealist tõugu uted olid heade sigimisnäitajatega, sest uttede tiinestumine oli 89,1 % ning uttede viljakus oli 1,61 talle poeginud ute kohta. Viimasel kahekümnel aastal on eesti valgepealist tõugu uttede viljakus olnud kõigil aastal kõrgem kui eesti tumedapealistel uttedel. 4) Eesti lambatõugude parandajad tõud. Eesti tumedapealise tõu parandajad: Suffolk – lai, sügav rind, arenenud kintsud, viljakad. Oksforddaun – suure tailiha sisaldusega rasked lihakehad, jäme vill (Taani). 2 Eesti valgepealise tõu parandajad: Teksel – suured, väga heade lihaomaduste ja lihavormidega, suur villatoodang ja kvaliteetne vill. Dorset – lihakeha kvaliteedi tõstja tailiha hulga suurenemise läbi, head emaomadused, talledel hea kasvukiirus, pikk innasessioon.
loomade arvu vähendada. Lisaks loomade produktiivsusele suurendatakse pidevalt ka taimede saagikust, et ratsionaalsemalt kasutada põllumaad. Eestis on seoses turumajandusele üleminekuga veiste arv pidevalt vähenenud. Kui 1990.a oli Eestis üle 800 tuhande veise, siis 2011.a seisuga on Eestis 88 984 lehma, mis moodustab 93% Eesti lehmadest. Jõudluskontrolli Keskuse andmetel oli jõudluskontrollialuste lehmade 2010. aasta keskmine piimatoodang 7613 kg. Eesti holsteini tõu keskmine piimatoodang oli 7778 kg ja eesti punasel tõul 7152 kg. Eesti maatõu keskmine piimatoodang oli 4850 kg. Lihaveiste jõudluskontrollis oli 01.01.2011 seisuga 16 967 veist. Kõige rohkem on jõudluskontrollis aberdiin-anguse tõugu (4971), seejärel limusiini (4116) ja herefordi (3442) tõugu lihaveiseid. 4. Tõug- ühte liiki kuuluvate koduloomade suur rühm, kellel on ühesugune põlvnemine,
Piimaveisetõud Hollandi tõug ... - on saadud puhasaretuse teel1 mitmesaja aasta pikkuse töö tulemusena. Loomad on musta- valgekirjud. Hollandi tõugu on kasutatud peaaegu kõikide kohalike mustakirjude tõugude kujundajana. Sellisel juhul on Hollandist toodud mustakirjut karja ristatud kohaliku aborigeense karjaga ning ristanditest on kujundatud uus hollandi ja aborigeense karja vahepeal paiknev tõug, mida on püütud kujundada selliseks, et tema jõudlusvõime oleks võrreldav hollandi tõu jõudlusvõimega ja kliimaga kohanemine oleks lähedane aborigeensele karjale. Hollandi tõug (nim. ka holsten-friisi, holsteni ja friisi tõuks) koos eelnimetatud sugulastõugudega on kõige levinum piimaveisetõug maailmas. Tuntum on mustakirju Hollandi veisetõug ja vähemtuntud Punasekirju hollandi veisetõug. Mõlemad on välimiku ja toodangutüübi poolest paralleelsel aretamisel üsna sarnasteks kujundatud. Eesti mustakirju tõug ..
Eesti valgepealine lambatõug, jõudlus, arvukus, lühiajalugu. Aretuse algus 1926. a. Lähtetõugudeks olid eesti maalammas ja ševioti lihalammas. Väiksema kehamassi ning villatoodanguga kui eesti tumedapealine lambatõug, kuid veidi kõrgema viljakusega. 2010. aastal 2646 utte 14 karjast. Heade sigimisnäitajatega, uttede tiinestumine oli 89,1 % ning uttede viljakus oli 1,61 talle poeginud ute kohta. Eesti lambatõugude parandajad tõud. Eesti tumedapealise tõu parandajad: suffolk, oksforddaun Eesti valgepealise tõu parandajad: teksel, dorset, dala Lammaste paaritamine, innasesoon. Innasesoon – ajavahemik, mil uted indlevad. Lihalambal 6 kuu pikkune. Seotud valguspäeva pikkusega. Valguspäeva lühenemise tingimustes augusti algusest detsembri lõpuni. Inna tsüklid pikkusega 16-17 päeva. Inna kestvus keskmiselt 36 tundi. Lammaste innasesoon on seotud käbinäärme hormooni melatoniini sisaldusega veres.
viimased tarvad surid välja 17. Sajandil, ta oli suure kehaga, raske pea ja tugev massiivne kael, sügav rinnak, pikk kere. 3. Veisekasvatuse olukord maailmas ja Eestis Valdav osa veiseid arengumaades, kus toimib ekstensiivne veiseliha tootmine. Arenenud maades toimib intensiivne veiseliha tootmine. Eestis on veiste arv pidevalt vähenenud. 2010 seisuga 240 tuhat veist, lihatõugu veiste arv on samas kasvanud. Piimatootmine koondunud suurtootjate majapidamisse. 4. Tõu mõiste ja kujunemine Tõug on ühte liiki kuuluvate loomade suur rühm, kellel on ühesugune põlvnemine, välimik ja majanduslikult kasulikud omadused. Tal peab olema kindel leviala. Tõude kujunemine 1. Etapp toimub aretuskomponentide valik ja paaride valik vastavalt aretuseesmärgile. Toimub plaanipärane ristamine ja ristandite hulgast valitakse sobivad loomad, et kujundada uut tõurühma. Etapi lõpuks saadakse suur ja sarnaste jõudlusomadustega loomade massiiv. 2
Tiinestamine loomuliku paarituse teel pulliga: regul paaritus ja vabapaaritus(pull karjas). Kunstlik seemendus võimaldab ähendada emsaloomade tiinestamiseks vajaminevat pullide arvu (saab valida parimaid aretusväärtusega pulle). Embrüosiirdamine loomulikul teel saadakse ühelt lehtmalt 1 kuni 2 järglast. Lehmale süstitakse hormoonpreparaate , millega kutsutakse esile superovuluts s. o mitme munar üheaegne vabanemine. Seejärel seemend lehm kürge aretusväärtuse pulli spermaga. 6-7 päeva pärast loputatakase embrüod emakast välja, kontr nende seisundit ja seejärel siirdatakse retsipendile. Sünnitus- lehm muutub rahutuks ja häbemest eritub lima. Pannakse alla puhas põhk ja vlm ette sünnitusabi vahendid, tavaliselt kulgeb sünnitus ilma abistamiseta. Vastsündinu hooldamine vastsündinu ninast ja suust tuleb eemaldada lima ja pannakse kohe ema ette, ta limpsib vasika puhtaks, see stim vasika vereringer ja hingamist
3. Veisekasvatuse olukord maailmas ja Eestis. Valdav osa veistest asub aregumaades,kuna seal elab suurem osa rahvastikust maal ja tegeleb põllumajandusega.Arenenud riikides on levinud intensiivne veisekasvatussaaduste tootmine.Eestis on seoses põllumajandusreformiga ja üleminekuga turumajandusele veiste arv vähenenud.Lihatõugu veiste üldarv on pidevalt kasvanud ning neid oli ca 50 tuhat. Eestis rohkem kasvatatakse herefordi,aberdiin-anguse ja limusiini tõugu. 4. Tõu mõiste ja kujunemine. Tõug on ühte liiki kuulvate koduloomade küllalt suur rühm,kellel on ühesugune põlvnemine,välimik,majanduslikult kasulikud omadused ja ühesugused nõuded keskkonatingimuste suhtes.Tal peab olema kindel levila ehk areaal.Tõug peab olema isoleeritud teistest populatsioonides erinevat isolatsioonivormide kaudu.Tõud on oma arengus väga erinevates etappides. KUJUNEMINE: I etapp –toimub aretuskomponentide valik ja paaridevalik vastavalt aretuseesmärrgidele
kuud (ETKÜ, 2010). Lehmi peaks seemendama 70-80 päeva pärast poegimist. Teaduse arenedes on asi jõudnud nii kaugele, et embrüosiirdamist kasutades on võimalik ka healt lehmalt saada aastas kümneid järglasi. Uus-Meremaal saadi ühelt lehmalt aasta jooksul embrüosiirdamisega koguni 83 järglast (PIKK, 2014b) 2.3. Tiinus Tiinestumine ja järglaste saamine on lehmade piimajõudluse kohalt üks tähtsamaid faktoreid, sest aher lehm ei ole loomakasvatajale majanduslikult kasulik seega on oluline, et nii lehmad kui ka mullikad jääksid õigeaegselt tiineks. 5 Poegimisvahemik peaks olema 12,5 kuud, 13,5 kuulist poegimisvahemikku loetakse juba kriitiliseks. (Petrova, 2012) 6 3. Sigimise mõju laktatsioonitsüklile 3.1. Uuslüpsiperiood
....................................................................................lk 4 1. 2. Eellüps........................................................................................................................lk 5 1. 3. Lüpsimasina allapanek................................................................................................lk 5 1. 4. Lüpsiaeg......................................................................................................................lk 6 1. 5. Lüpsi lõpp...................................................................................................................lk 6 1. 6. Nisakannude eemaldamine..........................................................................................lk 6 1. 7. Nisade hooldus.............................................................................................................lk 7 1. 8. Mullikate lüpsmine............................................................................................
5. Kalasööda koostis ja olulised söödalisandid forellikasvatuses. a. Forellisööt valmistatakse ekstrudeerimise meetodil valdavalt kalajahust, millele lisatakse kalaõli, taimseid jahusid (soja, nisu) ja lisandeid mineraalaineid ja vitamiine sisalda-vaid premikseid, gluteeni, punaseid pigmente, immunostimulantide segusid (Biofocus, Ergosan) ja haiguste raviks mõeldud erisöötadesse ka ravimeid, näiteks antibiootikume. Sööt on väga kontsentreeritud, tema veesisaldus on umbes 8%. Põhja-Euroopas, sh Eestis, nõuavad tarbijad, et suurte lõhelaste liha peab olema erepunane. Seepärast on tähtsad söödalisandid karotinoidid e punased pigmendid. Karotinoidid, mida kasutatakse lõhelaste söötades, on astaksantiin ja kantaksantiin. Üldiselt jaguneb sööt vastsete söömaõpetamiseks ja noorkala söötmiseks kasutatavaks puruks ja graanuliteks (pellets)
Värvuselt on loomad valged kreemika kõrvaltooniga. Ka ninapeegel, sõrad ja sarved on heledad. Lihastik on väga hästi välja kujunenud turjal, landel, laudjal ja sinkidel. Suur sünnimass (üle 40 kg) põhjustab raskeid sünnitusi. Pole harvad keisrilõikused. Seepärast ei saa kasutada piimatõugu mullikate seemendamisel. Hele akviteen e. akviteeni hele: aretatud Prantsusmaal. Originaalnimega Blonde d`Aquitaine tõug on väga heade lihajõudlusomadustega veis. Lihastik on väga hästi nähtav looma välimikus. Iseloomulik on nn topeltlihastik ehk Doppellender laudja osas. Seda tunnust kannab üle 35% vasikatest. Belgia sinine tõug: see tõug on kujundatud mitme tõu kombinatsioonina. Sagedased on rasked, sünnitused, mille põhjustajaks on olnud sarolee tõu kasutamine aretuses. Rasked sünnitused on üheks põhjuseks, miks see tõug pole väga ulatuslikult levinud. Värvuselt heledad. Piemont: tõug on aretatud Itaalias
.........7 2.5Rind.........................................................7 2.6Selg..........................................................7 2.7Lanne........................................................8 2.8Kõht.........................................................8 2.9Laudjas......................................................8 2.10Udar........................................................8 2.10.1Piimalehmade udar............................8 2.10.2Sigade udar.....................................9 2.10.3Kiirushobusete udar...........................9 2.11Jäsemed........................................9 2.12Nahk............................................10 3.Põlvnemine................................................10 Kokkuvõte.............................................................11 Kasutatud allikad.........................................
LRH läheb nii bakterirakku kui ka läbib peensoole, kus see imendub nagu lihtmaolistel loomadel ( tekivad mitsellid). Kuna bakterraku koostises on vaid küllastatud rasvhapped, bakterid küllastavad ( hüdrogeenivad) küllastamatud rasvhapped. Bakterraku koostises on enamasti C16:0... C20:0. Küllastamatud rasvhapped on bakteritsiidse toimega. 9-desaturaas muudab udaras 18:0 rasva ( mis on muidu tahkes olekus) taas vedelaks, see on siis 18:1-ks. Praktikas suudab lehm neid polüküllastamata rasvhappeid ca pool kg, ilma, et ta muudaks kardinaalselt piima koostist. Hüdrogeniseeritud rasvhapped. Küllastamatute rasvhapete biohüdrogenisatsioon mäletsejalistel Loeng 28.10.2008 September-detsember 2008. a. Seeduvuse määramise meetodid 1.) In vivo meetod 2.) In vitro meetod ehk laboratoorne meetod laboratoorses keskkonnas püütakse matkida selliseid protsesse, mis toimuksid analoogselt looma seedekulglas
Balti kubermangudes ja Venemaal tuleb pidada Peterburi akadeemikut Aleksander Theodor von Middendorffi (1815...1894). A.T.v. Middendorff veendus, et tõuomaduste kiiremaks parandamiseks on vaja sisse tuua teistest piirkondadest tõuveiseid ja neid kasutada kohalike veiste ristamiseks. Lähtudes oma veendumustest tõi ta 1862.a. Hellenurme ja Pööravere mõisatesse Põhja-Saksamaalt 21 angli tõugu veist. Sellega pandi alus eesti punase tõu aretusele. XIX sajandil asutati arvukalt tõuraamatuid. Inglise täisverd ratsahobuse tõuraamat ilmus juba 1793.a. Eesti tõugude esimene tõuraamat anti välja 1885.a. Tõuraamatu asutamine on tõu tunnustamise aluseks. Hoopiski tähtsam on XIX sajand seetõttu, et Brno kloostris avastas Johann Gregor Mendel (1822...1884) pärilikkusõpetuse põhiseadused (1865). Mendeli katsetega loodud vundamendile kerkis 1900. aastal uus teadusharu - geneetika. 2. Aretusõpetuse areng XX sajandil W
Grupeerimine 1.Piimaveise tõud ( Eesti punane, Eesti holstein, Eesti maatõug) 2. Piima-lihatõud ( Simmental, Sviits) 3.Lihatõud ( Soti mägiveis, Hereford, Aberdiin Angus, Limusiin) Eesti punane Kujunes 19. saj teisel poolel Tänaseks on muutunud piimatüübilisemaks Udar on mahukam Kesk ja Lõuna-Eestis, saartel 1955.a.- 3562 kg 2010.a.- 19724 kg Keskmine lehma kaal 500 kg (800 kg) pullidel 800-900 kg (1000) Udaral, udara lähedal valged laigud, iseloomult rahulik Eesti holstein Aretuse algus 1838.a. Kõrgejalgsed, tugeva kehaehitusega, mustakirju värvusega Söövad kore- ja haljassööta Kaal kuni 1350 kg Piimatoodang ja rasva % suhteliselt kõrged, valgu % madal 1940.a.- 4000 kg 2010.a.- 7778kg Eesti maatõug Eestis kasvatati sajandeid Eelis: hea tervis ja kõrge haiguste resistentsus Udar pole masinlüpsiks parim Üldiselt hea tervisega (2005.a
Sigade bioloogilised ja majanduslikud omadused Sigade bioloogilised ja majanduslikud omadused Inimene peab sigu põhiliselt sealiha saamiseks. Sigade kui lihaloomade omadused tulenevad nende organismi eripärast. Sigu hinnatakse paljude tunnuste järgi. Tunnuseid, mis vahetult iseloomustavad jõudlust (reproduktsioonivõime, nuumajõudlus ja lihaomadused), nimetatakse majanduslikult kasulikeks. Peale nende on veel tunnuseid, mis on viimastega seotud, kuid neid hinnatakse tihti silma järgi ja neile ei anta objektiivset arvväärtust (eksterjöör, konstitutsioon, tervis). Sigade majanduslikult kasulikud omadused tulenevad nende bioloogilistest iseärasustest. 1. Sigade suur viljakus. Viljakusest kõneldes eristatakse primaarset viljakust, mis avaldub looma võimes produtseerida teatud hulk valminud sugurakke, ja sekundaarset viljakust, mida näitab looma võimet sünnitada teatud hulk järglasi. Sekundaar
Antony van Leeuwenhoek (1632...1723)- Avastas aastatel 1671...1682 täiustatud mikroskoobi abil ainuraksed, sealhulgas spermid. Ta jälgis isegi spermi tungimist munarakku. Middendorff veendus, et tõuomaduste kiiremaks parandamiseks on vaja sisse tuua teistest piirkondadest tõuveiseid ja neid kasutada kohalike veiste ristamiseks. Lähtudes oma veendumustest tõi ta 1862 Hellenurme ja Pööravere mõisatesse Põhja-Saksamaalt 21 angli tõugu veist. Sellega algas eesti punase tõu aretus. Itaallasel Lazzarro Spallanzanil õnnestus esmakordselt 1780 KS teel tiinestada emane koer ja sündisid elusad kutsikad. 2. aretusõpetuse areng XX sajandil 1997 Roslini teadlased teatavad lammas Dolly sünnist, kes on esimene täiskasvanud keharakust kloonitud imetaja Sperma sügavkülmutuse tehnoloogilise lahenduse pakkusid 1964 Trento maailmakongressil jaapanlased Nakase ja Nishikava graanulimeetodi ja prantslased Robert Cassau juhtimisel kõrremeetodi
(linnaseeod, praak, õlleraba), jõusööt ja mineraalsöödad. Suvel: haljassööt (karjamaarohi), jõusööt ja mineraalsöödad. Jõusöödad – suurte toodangute ja hea juurdekasvu saamiseks. Talvel kulub piimakilo kohta 250-400 g jõusööta. Mineraalsöötade vajadus sõltub põhiratsiooni mineraalelementide sisaldusest. 10) Piimakarja söötmine laktatsioonitsükli eri perioodidel ja kinnisperioodil. Kui enne poegimist lehma udar on liiga tugevalt turses, tuleks teda sööta nõrgemini kui keskmiselt kinnisperioodil. Ratsioonist tuleks ära jätta piimateket soodustavad söödad (silo), vähendada jõusööda kogust. Kui aga enneaegset piimateket ei ole märgata, võib põhisöötasid – heina, silo anda vabalt isu järgi, jõusööta 1…2 kg päevas. Pärast poegimist tuleb peatselt lehma ka lüpsta (isegi öösel). See on vajalik eeskätt selleks, et vasikas saaks kiiresti sooja ema ternespiima.
energia kogus MJ päevas jagatud looma metaboliseeruva energia tarve elatuseks, MJ päevas) Söötmistase sõltub loomaliigist ja söödaratsioonist ning peab kindlasti olema üle ühe. Kui söötmistase on alla ühe, siis loom nälgib, kui aga ühega võrdne, siis loom elab ära, kuid toodangut ei anna. Suure toodangu eeliseks on kõrge söötmistase, kuid söömusel on piirid, ehk söötmistase ei saa lõputult suureneda. Enamasti on söötmistase 3...4 piirides. Kui lehm lüpsab päevas palju piima peab söötmistase olema maksimaalsuse piiril. Nuumsigade kindla juurdekasvu säilitamiseks tuleb määrata vastav söötmistase, mis tavaliselt on 3 piirides. Madalam on söötmistase munakanade söötmisel, sest nende elatustarve on suhteliselt suur. Loomade aretuse üheks põhieesmärgiks peaks olema söömuse suurendamine, seeläbi suureneb ka maksimaalne söötmistase, mis on eeltingimuseks söötmistaseme võimalikuks kasvuks. (Ülo Oll 1994 ) 1
otstarbekas sööta, sest suure toorkiusisalduse tõttu ei ole võimalik ainult heinaga söötes saada lehmadelt eriti suuri toodanguid Heina kõrval antakse veistele talvel ka suviviljapõhku, mida varasematel aegadel veiste söödana rohkesti kasutati. Napi heinavaru korral söödeti lehmadele ja mullikatele 4...5 kg põhku päevas. Ka praegu antakse tavaliselt lehmadele ja vanemale noorkarjale ööseks vabalt põhku ette. Silo on väga hea talvine mahlakas sööt. Viimastel aastakümnetel on enamikus arenenud loomakasvatusega riikides (ka Eestis) hakatud heina asemel tegema ja loomadele söötma rohkem silo. Silo saab teha varasemas kasvufaasis olevast rohust (kõrrelistel heintaimedel kõrsumise lõpp, liblikõielistel õienuppude moodustumise faas), mil lehemass on kõige suurem ja rohu toiteväärtus kõige kõrgem. Ka vihmased ilmad ei sega niipalju silo tegemist kui heina kuivatamist. Head silo söövad lehmad päevas 40..
äislausega: regressioonivõrrandi põhjal on 600 kg kaaluva lehma keskmine piimatoodang 9991,97 ge leitud regressioonivõrrandi abil saadavate prognooside täpsust vähemalt ühe mitmene korrelatsioonikordaja, determinatsioonikordaja) põhjal olema üheselt arusaadav, millis(t)e arvu(de) põhjal see järeldus on tehtud! korrelatsioonikordaja R = 0.2943, mis on nõrk seos. Seega on tegelike ja tavate väärtuste vaheline seos nõrk ning keskmise tõenäosusega toodab 600 kg lehm g piima keskmise veaga +/- 2205,78kg. ud regressioonivõrrand on statistiliselt oluline? ele vastav hüpoteesipaar: Regressioonivõrrand ei ole statistiliselt oluline Regressioonivõrrand on statistiliselt oluline sreegel ja otsus (täislausega) olema üheselt arusaadav, millis(t)e arvu(de) põhjal see järeldus on tehtud! 303 < 0.05 => H1: Regressioonivõrrand on statistiliselt oluline, st, et piimatoodangu
Selleks tuleb iga karjatamine registreerida põlluraamatus. Karjamaa zootehniline saak arvestatakse loomadelt saadud toodangu alusel vastavalt nende söödanõudlusele normatiivide kohaselt. Karjamaa saagiarvestuseks ainevahetusliku energia kaudu on vaja: 1. - määrata loomade elatuseks, kehamassi juurdekasvuks ja toodanguks (piim, liha, vill, juurdekasv, töö) kasutatud sööda hulk megadzaulides (MJ) LKS = ET+ PT+ KMJ-norm, kus LKS loomade poolt kasutatud sööt, MJ ET elatustarbenorm, MJ PT piimatarbenorm, MJ KMJ kehamassi juurdekasv, MJ 2. arvutada karjatamisperioodil antud lisasöötade (LS) energiaväärtus MJ, arvestust tuleb pidada kõigi lisasöötade (jõusööt, haljassööt jm) kohta. 3. registreerida niiteliselt koristatud karjamaarohu saak (NK), MJ Suvise karjamaarohu saagi leiame valemiga: karjamaasaak MJ/ ha = LKS-LS+NK, kus LKS loomade poolt karjamaal kasutatud sööt, MJ
Lihaveiste kasvatamine on viimaste aastate jooksul näidanud tugevat kasvu trendi, seda seoses euroopa liidu toetustega maastiku hooldusel. Palju on Eestisse tekkinud nn. hobi veisekasvatajaid kellel on veised kõrval hobiks/tuluks ja põhitööna teenitakse leiba mujal. Palju on ka piimalehma farme, kus on leitud, et tootmine ei ole piisavalt tulus ja on hakatud järk järgult üle minema lihaveiste kasvatusele paaritades piimalehmasid lihaveiste tõu pullidega. Siin püüan välja tuua tähtsamad tänapäeva Eestis ja maailmas kasvatatavad lihaveise tõud. Tõukirjeldused toon välja aga mõned eksootilisemad 3 veised, ning püüan tuua välja nende plussid ja miinused. Veel lisaks analüüsin uurimust mis on tehtud mahe veiste ja tavaliste veiste kasvatamisel Eestis. Lihaveised Eestis Lihaveiste kasvatus on Eestis suhteliselt uus valdkond, võrrelduna piimaveiste kasvatusega
tähendab 22 lülitust masinaga. Korraga 400 sekundit tööd ja siis 5 sekundit puhkust. Ühelt lüpsilehmalt saadav aastane piimakogus on 3000 kg. Päevane piimatoodang lehma kohta on 16,5 liitrit - hommikul ja õhtul 8,25 liitrit. Ühe lüpsikorraga saadakse farmist 2900 liitrit piima. 5.5. Piima esmatöötlus Farmis kasutatakse otsejahutusega jahutusseadmeid. Otsejahutusega jahutusseadmed koosnevad külmutist ja agensi säegiga piimavannist. Piimajahutusvannid peaks mahutama vähemalt nelja lüpsi piima, see tähendab, et piima oleks võimalik säilitada 24 tundi pärast lüpsi. Päeval saame 5800 kg piima siis mahutid peaks mahutama 12 000 liitrit piima. Piima tootmise struktuurskeem on esitatud lisas C, joonistel C.1 ja joonis C.2. 5.6. Farmi veevarustus Farmi veeallikaks on puurkaev. Veiste jootmiseks on kasutusel automaatjooturid. Farmi ööpäevane keskmine veetarve arvutatakse valemiga [2, lk 48] n
2. Rakendatud transpordiseadmed on kohmakad ja suurte mõõtmetega 3. Lüpsja töötingimused on rasked 7 3.VEISEFARMI ANDMED 3.1. Veiste lõas pidamine Igal lehmal on eraldi ase, millel ta on lõaga fikseeritud. Sellel loom puhkab, saab sööta ja joogivett. Asemel võib olla allapanu. Lauda kõige tähtsamaks tehnoloogiaelemendiks on looma ase. See peab olema niisugune, et oleks tagatud veise rahulik ja mugav puhkus, veis enamiku ajast puhkab, ta saaks sööda hõlpsasti ja kadudeta kätte, oleks puhas nind töid oleks võimalik teha mugavalt väikese energia- ja ajakuluga. [2, lk 22]. 3.2. Veisefarmi mõõtmed Veisefarm on projekteeritud 29 looma jaoks. Farmis on üks laut, mis on täpselt mõeldud 30 looma tarbeks. Laut on kaherealine, ühe sööda- ja kahe sõnnikukäiguga. Loomaread on paigutatud piki hoonet, ühes reas on 15 looma. Üks koht on varuks. Ühele loomale on jäetud 1,2 meetrine ala
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
