Sojajahu ei saa täielikult asendada nisu- või rukkijahu, seetõttu igas retseptis, kus läheb vaja jahu, võib asendada kuni 30% tavalist jahu sojajahuga. Jahu kasutatakse ka kastmetes või lisatakse taignasse selleks, et vähendada rasva hulka. Kaer Kaerajahu on rikas B1-vitamiini poolest ning sisaldab palju mineraalaineid, eriti kaaliumi, magneesiumi ja raua ühendeid, kuid selles puudub küpsetusomaduste puhul oluline kleepvalk. Pagaritoodetes saab kaerajahu kasutada, kui segada seda nisujahuga. Seda võib kasutada ka kaerahelvestena. Oder Odrajahu on rikas täisväärtuslike valkude poolest ja sisaldab palju asendamatuid aminohappeid. Lisaks sisaldab odrajahu nisujahust kaks korda rohkem kaltsiumi ja poolteist korda rohkem magneesiumi. Palju on ka tselluloosi ja teraviljasuhkruid. Pagaritööstuses kasutatakse odrajahu põhijahu lisandina. Kuigi kõikide teraviljade terade ehitus on ühesugune, saadakse jahvatamisel erinevate
Maapähklivõikaeraküpsised Pähklisõprade lemmikküpsised meeldivalt muredad ja tohutult maitsvad. Igaks juhuks tasub küpsisekauss käeulatusest kaugemale panna, muidu võib neid märkamatult liiga palju süüa :) Kui kaerajahu majapidamises ei leidu, siis saab seda ise kaerahelvestest jahvatada või panna selle koguse võrra nisujahu rohkem. 2 plaaditäit 1,5 dl maapähklivõid 100 g võid 1 dl suhkrut 1 dl fariinsuhkrut 1 muna 1 tl vanillsuhkrut 1 dl kaerajahu 1,25 dl nisujahu 0,5 tl soodat 0,5 tl küpsetuspulbrit Sega omavahel toasoe maapähklivõi ning fariinja tavaline suhkur. Lisa muna, vanillsuhkur ning omavahel segatud jahud ja kergitusained. Vormi taignast umbes kreekapähkli suurused pallikesed ja aseta need küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile. Küpseta 180 C ahjus 812 minutit, kuni need on ilusat kuldpruuni värvi. Lase küpsistel jahtuda ja alles siis eemalda need küpsetuspaberilt.
Virsikukook Hästi maitsev ja kiirelt valmiv mahlane kook, mille täidises võib virsikute asemel ka ananassi kasutada. Kaerajahu muudab taigna krõbedamaks ning annab hea maitse, aga kui seda pole siis võib lihtsalt nisujahu kogust suurendada. Põhi: 100 g võid 0,75 dl suhkrut 1 muna 1 tl küpsetuspulbrit 0,5 dl kaerajahu 2 dl nisujahu Täidis: 1 suurem purk kompotivirsikuid 2 dl 20% hapukoort 0,5 dl suhkrut 1 tl vanillsuhkrut 1 muna Vahusta toasoe või suhkruga, lisa muna ja küpsetuspulbriga segatud jahud. Määri ümmargune 2426 cm koogivorm võiga ning suru taigen vormi põhja ja äärtele. Kalla virsikukompott sõelale nõrguma. Lõika virsikud viiludeks ja lao ringikujuliselt taignale. Vahusta muna suhkruga, lisa vanillsuhkur ja hapukoor ning vala kate virsikutele. Küpseta 200 C umbes 2030 minutit.
Kasutatakse karaski küpsetamiseks, teiste jahude lisandina ja putrude valmistamiseks. karask Kaer · Kaer on arvamuste kohaselt Aasiast pärit teravili. · Lähis-Idas hakati kaera kasvatama umbes 1700 a eKr. Eestis I aastatuhande teisel poolel. · Kaer on Eestis teraviljade seas toodangu poolest kolmandal kohal, nisu ja odra järel ja rukkist eespool · Kaerast tehakse -kaerajahu, -kaerahelbeid ja -kaerakliisid · Kaerajahu ja kaerahelbeid kasutatakse küpsistes, müslides, vahel õlle valmistamisel · Vanasti oli kaer tähtis hobuste söödana Rukis · Rukis on pärit arvatavasti Väike-Aasiast. Seda peetakse üheks hilisemaks kodustatud teraviljaks. Rukist hakati kasvatama umbes 400 a eKr. · Ka Eestis hakati kasvatama palju hiljem kui nisu ja otra · Rukis on vähenõudlik pinnase suhtes ja külmakindel · Rukist kasvatatakse Põhjamaades ja Eestis peamiselt leivajahu saamiseks
Rohusööjate loomade, sealhulgas ka kitsede, söötmise strateegia seisukohalt on äärmiselt oluline silo kvaliteet. Eelkõige selle toiteväärtus ja silo proteiini sisaldus. Näidisratsioonide koostamisel on valitud hea toiteväärtusega ja keskpärase, rahuldava proteiini sisaldusega põldheina silo, (metaboliseeruva energiat 9,9 MJ/kg, proteiini sisaldus 12,5% kuivaines). Sellise silo kasutamisel on proteiinitarbe rahuldamiseks vaja lakteerivate kitsede ratsioonidesse lülitada kaerajahu kõrval ka hernejahu (tabel 3). Kui aga silo proteiinisisaldus ulatub 16 % piiresse, siis rahuldataks proteiini tarbe ka vaid kaerajahu või odrajahuga. Heinatüübilise söötmise puhul on lisaks heinale ja teraviljajahule (meie näidetes kaerajahule) vajalik suurematoodanguliste kitsede ratsioonidesse lisada hernejahu (mahetootjad) või mõnda muud proteiinisööta. Mahetootjatel sobib proteiinisöödaks kasutada hernejahu, sest alates 2008
Harilik kaer pärineb arvatavalt Lähis-Idas kasvavast viljatust kaerast (Avena sterilis), mis levis algselt umbrohutaimena nisu- ja odrapõldudel (nagu ka rukis). Umbes 4000 aasta vanused kaeraterad on leitud Egiptusest, kuid kaera täpne kultiveerimise algus pole teada.] Tõenäoliselt alustati kaera kultiveerimist Kesk-Euroopas pronksiajal, umbes 3500 aastat tagasi. Kaera kasvatatakse tänapäeval peaaegu kõikjal parasvöötmelises ja subtroopilises kliimas Kaerast tehakse peamiselt kaerajahu, -helbeid ja -kliid. Eestis levinuim kaerast tehtav toiduaine on kaerahelbepuder. Kaerahelbeid kasutatakse ka müslides. Kaerast tehakse ka kaeraküpsiseid, vahel ka õlut. Tehakse ka leiba ja mitmeid teisi teraviljatooteid. Kaer vähendab kolesterooli taset inimese kehas RUKKIS Maailma rukkist 95 protsenti kasvab Uurali mägede ja Põhjamere vahel. suurimad tootjad:venemaa,saksamaa,poola,valgevene Rukist tarvitatakse eelkõige leivajahu toorainena Rukkist jahvatatakse eri jämedusega jahu
tõttu. Loobuda tuleks nisust ja enamikest teraviljatoodetest. Sportides tegeleda jõuliste kehaliste harjutustega. Toiduained, mida tuleks vältida: hani, peekon, sealiha, sink. Kaladest marineeritud heeringas, kaaviar, suitsulõhe. Edami- ja emmentaalijuust, kodujuust, parmesaan- , sinihallitus- ja shveitsi juust, jäätis, kohupiim, keefir, jogurt. Maapähkliõli, maisiõli, maapähklid ja mooniseemned, pistaatsiapähkel. Jahutoodetest kaerajahu ja kaerakliid, maisihelbed ja- jahu, nisukliid ja -idandid, tärklis, seitsmeviljasegu. Leivatooted, mis on tehtud idandatud teradest, mitmevilja, täisteranisuleivad, inglise kuklid, kaerajahukuklid, maisi ja nisujahukuklid. Nisud, jahud, manna, nuudlid, spinatipasta, täistera-nisujahu. Aedviljadest avokaado, baklazhaan, kapsa erinevad sordid, mais, oliivid, sinep. Puuviljadest ja marjadest apelsin, banaan, kookospähklid, maasikas, mandariin, rabarber.
seda tavaliselt ei tehta. Nende sümtomite järgi oli õnneks niigi selge, milles asi on. Arst soovitas tarbida palju magneesiumi, et keha ja eneseolek korda tuleksid. Kui see ei aitaks, pidi ta arsti juurde tagasi tulema. Mõne aja pärast läks kõik korda ning nüüd minu tädi jälgib hoolega oma tervist ning kontrollib seda pidevalt. Kõige rohkem magneesiumi (rohkem kui 100 mg 100 g kohta) sisaldavad erinevad täisteratooted ja aiasaadused: leib, kliid, kaerahelbed, kaerajahu, pruun riis, köögiviljad (eriti rohelist värvi), seesami-, päevalilleseemned, pähklid, oad ja herned. Toiduained, mis ka üsna palju magneesiumi (20-100 mg 100 g kohta) annavad, on järgmised: liha, kala, piim ja piimatooted, juurviljad (v.a. banaanid), spargelkapsas, mädarõigas, peakapsas, till ja tavaline kooritud riis. Ka mõnesse mineraalveesse on lisatud magneesiumi. Osade firmade tooted sisaldavad üle 80 mg magneesiumi ühe liitri kohta.
suppide keetmisel kui putrude valmistamisel, leibade ja saiade küpsetamisel ning iseseisvate toitudena. Lõuna-Eesti ja Peipsimaa Keedeti ohtrasti tatratanguputru. Mida keedeti piimaga ja pudrule on pandud ikka võisilm ka. Tatratangud keedeti soola veega pehmeks, siis kallati värske piim (ternespiim) peale ja segati pikkamööda tulel, kuni piim läks peal paksuks. Saadud toitu nimetati ääripudruks. Vee ja kaerajahu hapendatud segust keedeti kaerakile ehk kiisel. Mida eriti maa ida- ja lõunaosas söödi soojalt rõõsa piimaga, sulavõi või rasvakõrnetega, pärast hangumist ka külma tarretisena. Kartuleid, liha ja kastet hakati hakati valmistama alles 20 saj. alguses. 20. sajandi algul oli lõunaks sooja söögi valmistamine peaaegu üldine. Väga vana komme on olnud linnupette söömine. Seda söödi varahommikul jüripäevast kuni rukkilõikuseni.
TERAVILJAD JA TOOTED Teravili on peamiselt kõrreliste sugukonda kuuluvaid kultuuritaimi, mida kasvatatakse tärklise- ja valgurikaste viljade – teriste ehk terises olevate terade - saamiseks. TERAVILJADE LIIGID Kõrrelised, sealhulgas rukis, nisu, oder, kaer, mais, riis, hirss, sorgo, tritikale (nisu ja rukki hübriid) ja metsik riis (tuskaroora vesiriis). Mittekõrrelised, näiteks tatar (taralised), rebashein (rebasheinalised) ja kinoa ehk tšiili hanemalts (hanemaltsalised) TERAVILJADE AJALUGU • Alates põllumajanduse tekkimisest 10. aastatuhandel enne meie aega • Teraviljakasvandus näitas riigi majandustaset • Esimesed teraviljad, mis kodustati, olid nisu ja oder • Antiikaja tähtsaim leivavili oli nisu, oder ja rukis • Kõige lihtsam teraviljaliik on spelta nisu VILJATERA EHITUS TOITAINETE SISALDUS • Valku tavaliselt 8-15% • Nisu, rukki, kaera ja odra valk võib põhjustada tsöliaakiat • Inimese or...
ulukiliha ploomidega, keedetud oina- või seapea mädarõikaga, lisaks rupskid, keel ja jalad. Külmade suupistetena pakuti ka hakitud keedumuna küüslaugu, hapukoore ja kaljaga; kuivatatud ja keedetud seeni mädarõikaga ning kalja ja praetud leivatükke; külma kalarooga kalja ja keedetud rohelisega - harilikult spinatiga – („botvinja“); hapukapsad õli, äädika ja pipraga; küpsetatud peeti õli ja pipraga; hernehautist ja kisselli, kaerajahu pohladega, haputainast nelgi ja aniisiga; kuivatatud kala, kuivatatud punane kala kõõlused mädarõika ja äädikaga, „okroškat“ (külm kaljasupp lihatükkide, sibula ja muude maitseainetega), soolahaugi, keedukala ja kalamarja. Kõik supid, mille koostises polnud kapsas, olid uhhaad. „Štšiks“ nimetati aga kapsaga suppe (olgu siis tegu hapu – või toore kapsaga). Viimased võisid sisaldada nii kala kui ka liha. Supid olid tummised ja paksud ning tänu sellele
· Sealiha, veiseliha, · Pelmeenid, lihapallid, · kanaliha, kala, keel, · viinerid, keeduvorst, · maks, kanamuna · suitsuvorst, verivorst, · frikadellid, kalapulgad, · puljongikuubikud, · kastmes kala või liha. Marjad ja puuviljad lubatud keelatud · Kõik marjad ja puuviljad · Nisu-, rukki-, odra- ja kaerajahu sisaldavad magustoidud, · Keelatud teravilju sisaldavad marjapudrud Rasvad lubatud keelatud · Või, taimeõli, margariin · Nisujahukastmed. · Majoneeside ja väikese rasvasisaldusega määrete
PSORIAAS Kätlin Kool & Gea Jürgenson Kuidas tekib ? Lihtsalt selgitades on psoriaas naharakkude jagunemise kiirenenud protsess. Normaalne, psoriaasikahjustuseta naharakk saab küpseks 2128 päevaga, kuni jõuab marrasknaha pinnani ning eemaldub surnud rakkudena märkamatult. Psoriaasikahjustusega rakud aga saavad küpseks kahekolme päevaga, kuhjuvad koos tervete naharakkudega pinnale tekitades erineva suurusega selgelt piiritletud, hõbedase ketuga kaetud põletikulised paksenenud ja naastud. Väljaspool naaste olev nahk näib alati terve ja elujõulisena. Sügelevad naastud hakkavad kettu kraapides punktjalt veritsema. Ketendust võib olla kuni 100 grammi ööpäevas Click to edit Master text styles Click to edit Master text styles Second level Second level Third level Third level Fourth level Fourth level ...
tuunikala · Apteegitill · Mustad · Tähtvili · Kaera- · Jääsalat oad · Karusmari helbed · Kurgid · Punased · Kiivi · Kaerajahu · Lillkapsas oad · Kinkan · Kaerakliid · Mais · Põldoad · Laim · Kinoajahu · Rohelised · Rohelised · Leeder · Koorimata
Umbes 85% maailma hirsitoodangust kasutatakse inimtoiduks. Kuna hirss ei sisalda gluteeni, siis ei saa sellest valmistada kergitatud leibasid. Küll aga valmistatakse hirsijahust lamedat leiba, kooke, helbeid, pudingeid, suppe, pajaroogasid. Kaer (Avena sativa) Kaer kuulub tähtsamate toiduteraviljade hulka. Maailmas toodetakse ligi 50 miljonit tonni kaera aastas. Inimtoiduks valmistatakse põhiliselt kaerahelbeid. Kaer sisaldab rohkem valku kui nisu, kuid mitte kleepvalku. Seetõttu ei sobi kaerajahu üksinda leivaküpsetuseks. Küll aga valmistatakse kaerajahust 1 küpsiseid ja kooke. Kaera põhiliseks eeliseks peetakse kõrget lahustuvate kiudainete sisaldust, mis aitab normaliseerida vere kolesterooli taset ja tõstab glükoosi taluvust. Mais (Zea mays) Toodangu mahult jääb mais alla ainult nisule. Ligi pool maisist toodetakse Põhja-Ameerikas. Teised
tähtis koht odrapudru kõrval. Kuni 16.sajandini pruuliti kaerast ka õlut, kuid põhiline tähtsus on kaeral olnud jõusöödana hobustele. Mis võib olla kaerakasvatuse vähenemise põhjuseks? Kaera sordid eelistavad jahedamat ja niisket kliimat, nende kasvuaeg on umbes 100 päeva. Vastupidava kultuurina kasvatatakse kaera Tiibetis kuni 3860 m kõrgusel mägedes. Kaer on suure toiteväärtusega. Inimestele toiduks valmistatakse kaerahelbeid, kaerajahu ja kaeratangu. Milliseid toite valmistatakse kaerahelvestest? Heino Kiik - Maailma viljad, Tallinn "Valgus", 1989
Ameerika ühendriikides on levinud nisuallergia. Allergia võib tekkida üksikute või mitme nisuproteiini suhtes. Nisuallergiaga haigetel esineb sageli suurenenud tundlikkus ka teiste teraviljade (rukis, riis, mais, oder, kaer) suhtes. Eestis esineb kõige sagedamini nisu, kaera- ja odraallergiat. Skandinaaviamaades ja Saksamaal on kõige rohkem rukki- ja nisuallergiat. Hiinas ja teistes maades, kus rohkesti kasutatakse toiduks riisi, täheldatakse riisiallergiat. Nisu-, odra- ja kaerajahu võivad olla kutseallergeeniks ja põhjustada allergilist nohu või bronhiaalastmat möldritel, pagaritel ja sigade talitajatel. Jahul ei ole mitte ainult sensibiliseeruv, vaid ka mehhaaniline toime hingamiselunditesse, seepärast tekib möldritel bronhiaalastma sageli kroonilise tolmubronhiidi tüsistusena ja jahutolm ei ole sugugi alati allergeeniks. Tugevate organismi sensibiliseerivate omadustega on jahus parasiteerivate seente spoorid. Allergia võib tekkida ka jahusse sattunud lisandite
Lisaks valmistatakse odrast odrahelbeid, odralinnaseid, linnaseekstrakti, õlut jm. Umbes 75–80% maailma odratoodangust läheb loomasöödaks, peamiselt sigadele. Oder on esimene teravili, mida kasvatama hakati. Märke sellest leidub põllumajanduse algusajast ja läbi kogu ajaloo. Odra kodukohaks loetakse Etioopia mägiseid piirkondi ja Kagu-Aasiat.7000 aastat tagasi. Kaer ehk harilik kaer on kõrreliste sugukonda kuuluv üheaastane kultuurtaim ja teravili. Kaerast tehakse peamiselt kaerajahu, -helbeid ja -kliid. Eestis levinuim kaerast tehtav toiduaine on kaerahelbepuder. Kaerahelbeid kasutatakse ka müslides. Kaerast tehakse ka kaeraküpsiseid, vahel ka õlut. Tehakse ka leiba ja mitmeid teisi teraviljatooteid. Suurem osa maailmas kasvatatavast kaerast kasvatatakse siiski eelkõige loomasöödaks. Kaer on arvamuste kohaselt Aasiast pärit teravili. Esimesed kaera kasvatamist mainivad kirjutised on pärit meie ajaarvamise algusest
kuni 15 mm ● Pähikud tavaliselt kahe, harva kuni kolme õiega Kasvutingimused ● Suudab taluda kõiki kliimasid, kuid eelistab niisket ja jahedamat kliimat ● Kaera on õnnestunud kasvatada ka Islandil. ● Võib külvata nii kevadel, kui ka sügisel Kasvupinnas: ● Pole mulla suhtes nõudlik, võib kasvada nii savi-, happe-, turbamuldades ● Ei sobi liiv- ja rähkmullad ● Juurestik areneb kasvuperioodi alguses, kui põud tuleb siis kestab ta vastu. Kasutus ● Kaerajahu, -helbeid ja -kliid. Eestis levinud kaerast tehtav toiduaine on kaerahelbepuder ● Müslit, õlut, küpsiseid ja leiba Kasvuala ● Venemaa ● Kanada ● Poola ● Austraalia ● Soome ● USA ● Saksamaa ● Rootsi ● Hispaania ● Ukraina NISU(Triticum) Välimus ● Narmasjuurestik areneb 3–4 idujuurest ● Kõrre pikkus on tavaliselt 60–80 cm ● Lehtedel on lehetupp, lehelaba ja karvased kõrvakesed ● Õisikul on pea, lüliline peatelg ja pähikud on
meile vähem eluks vajalikke komponente. Seega on spetsialistide arvamuse kohaselt soovitav süüa just rukkileiba. Rukkiterad Rukkiterad sobivad pagaritööstuses erinevate teraleibade, saiade valmistamiseks. Kasutada eelnevalt leotatuna. Leotusaeg on 97C vee juures 5-6 tundi. Külma veega on leotusaeg 24 tundi. Kaerajahu Kaerajahu hinnatakse just kõrge veeslahustuvate kiudainete sisalduse tõttu. Need alandavad kolesterooli taset veres ja tõstavad glükoosi taluvust. Kaerajahu sisaldab küll võrreldes teiste jahudega veidi rohkem valku, kuid mitte kleepvalku. Seetõttu ei sobi pärmiga leivatoodete valmistamiseks kasutada ainult kaerajahu, küll aga nisujahuga koos. Kaerajahu veesidumisvõime on madal, kuid see suureneb küpsetamisel. Seetõttu on kaerajahu lisamisel taigen vedelam. Kaerajahu sobib aga suurepäraselt küpsiste ja kookide valmistamiseks. 3 Odrajahu
meile vähem eluks vajalikke komponente. Seega on spetsialistide arvamuse kohaselt soovitav süüa just rukkileiba. Rukkiterad Rukkiterad sobivad pagaritööstuses erinevate teraleibade, saiade valmistamiseks. Kasutada eelnevalt leotatuna. Leotusaeg on 97C vee juures 5-6 tundi. Külma veega on leotusaeg 24 tundi. Kaerajahu Kaerajahu hinnatakse just kõrge veeslahustuvate kiudainete sisalduse tõttu. Need alandavad kolesterooli taset veres ja tõstavad glükoosi taluvust. Kaerajahu sisaldab küll võrreldes teiste jahudega veidi rohkem valku, kuid mitte kleepvalku. Seetõttu ei sobi pärmiga leivatoodete valmistamiseks kasutada ainult kaerajahu, küll aga nisujahuga koos. Kaerajahu veesidumisvõime on madal, kuid see suureneb küpsetamisel. Seetõttu on kaerajahu lisamisel taigen vedelam. Kaerajahu sobib aga suurepäraselt küpsiste ja kookide valmistamiseks. 3 Odrajahu
Abrasiivsed puhastusvahendid Abrasiivsed puhastusvahendid sisaldavad teralisi graanuleid, mis aitavad mehhaaniliselt naha pindmisi surnud rakke eemaldada. Neid võib leida ka abrasiivse käsna kujul. Tugevamate abrasiivsete omadustega on alumiiniumoksiid ja purustatud seemned ja koored (näiteks maapähkli koored, aprikoosi seemned jt). Pehmetoimelisemad on sünteetilised polüetüleenist graanulid, kuid ka jojoba õligraanulid, merevetikad, mandli, pähkli ja kaerajahu ning naatriumtetraboraat dekahüdraatgraanulid. Viimased lahustuvad pesemise ajal, olles seega kõige nõrgema toimega. Uuemad ja samuti väga õrnatoimelised on ensüümbaasilised koorijad, peamiselt papaia ja ananassi ekstraktid, mis sobivad tundlikule ja punetavale nahale. Teralised koorijad sobivad enamustele nahatüüpidele, mitte aga teatud nahaseisundite puhul, nagu punetav, veresoonte laienditega nahk, akne ja rosaatsea
katuse kattematerjal. 23. Suurimad odra tootjad maailmas. Venemaa, Prantsusmaa, Ukraina. 24. Olulisemad mineraalained odra koostises. Kaalium, fosfor, magneesium. 25.Suurimad kaeratootjad maailmas. Venemaa, Kanada, Poola. 26.Nõuded kaerasortidele. Saagikus, seisukindlus, kasvuaeg, haigus- ja kahjurikindlus, tera kvaliteet. 27.Toiteelementide sisaldus kaeras. Fosfor, Kaalium, Magneesium 28.Peamised tooted, mida saadakse kaerast. kaerajahu, kaerahelbeid (herkulot), kaerakliid, kaerahelbepuder, müsli, küpsised. 29.Kaera olulisus ja kasutusvõimalused. Vähendab "halva" kolesterooli taset inimese kehas. Kaeras leiduvad proteiinid on head (palju erinevaid aminohappeid). Vähendab südamehaigustesse haigestumise riski. põhku, - silo, - aganaid, - haljassööta, loomasööta. 30.Suurimad rukkikasvatajad maailmas. Venemaa, Saksamaa, Poola. 31.Rukki kasvatamise vähenemise põhjused.
Maitseroheliste kilohinn kaup ühik ühiku hind tüümian adzika (terav) kg 2,73 petersell aerosoolõli kg 2,77 basiilik ahvena filee kg 6,24 till ananassikonserv kg 1,41 frillis ansoovis kg 5,6 rosmariin apelsin kg 1,04 mint apelsini marmelaad kg 2,42 meliss aprikoosid kuivatatud kg 3,9 lehtsalat aprikoosikompott kg 2,34 murulauk aprikoosimarmelaad kg 2,2 rukola Aqua lauavesi pdl 0,32 spinat astelpaju kg 4,96 oregano avokaado kg 3,69 spinat baklazaan kg 1 balsamico (pals...
millest suur osa on tänapäevani kasutuses. Keha hooldamiseks olid kasutusel segud, mille koostises võis olla mett, kaltsiiti ja soola, igapäevane keha õlitamine säilitas naha elastse ja õrnana. Küünarnukkide ja põlvede paksenenud nahka hõõruti pimsskiviga, päikesepõletust ja putukahammustusi raviti aroomiõlidega. Leiud tõestavad, et keha hõõruti ka jaanikaunade pulbriga, higistavatesse kohtadesse pandi aga viiruki ja kaerajahu segust valmistatud pallikesi. Saleduse hoidmiseks, tervise ja ilu säilitamiseks pidas Egiptuse valitsejanna Kleopatra õunaäädikat tähtsaimaks vahendiks. Suurte pidude ajal valitsejanna ei piiranud ennast mitte mingisuguste toitude söömisel, proovides ja hinnates kõike sööke, kuid suure pidusöömingu lõpus orjatarid tõid oma valitsejannale kristallpokaali, mis oli täidetud veega pooleks lahjendatud õunaäädikaga.
1.osa Teraviljad Ökoteraviljad Kõvateraline nisu *Proteiinisisaldus 10-14% *Sisaldab rohkesti gluteeni (teravilja valgusegu) *Kasvab soojas kliimas *Sobilik paremini pärmitaignast toodete küpsetamiseks Durumnisu - kõvanisu eriliik *Sisaldab rohkesti gluteeni, kuid küpsetamiseks ei sobi *Jahvatatakse jahu nimega semolina, mida kasutatakse pastatoodete valmistamiseks (tähendab itaalia keels sõredat, selgelt tuntava teralise tekstuuriga nisujahu) couscous *Saadakse kõvanisust ...
TOOTE KVALITEEDIVEAD: REBESTUSED • Rebestused - Toote pind peab olema sile, suurte pragudeta ja rebestusteta. • Rebestused tekivad siis, kui toote sisu teatud piirkonna rõhk mingil põhjusel suureneb ja õhk otsib väljapääsu kooriku nõrgematest kohtadest. • Põhjused: • vähe siduv jahu (tehtud kasvama läinud teradest, jahu on valkainevaene, nõrga valkainega jne) • taignas on palju odra-, maisi- või kaerajahu • nõrgalt seotud taigen, mistõttu toode vajub kergelt laiali ja tekivad praod • taignaku pind on kerkimise ajal kuivanud ja rebeneb küpsemisel katki • väike kerge, mistõttu küpsemisel tekivad lõhed, sisu rebeneb • madal küpsetustemperatuur ja nõrk kuumutamine ülevalt tekitab pealmises koorikus suure lõhe • põrandaleivad on ahjus tihedalt üksteise vastas, tekivad külglõhed • taigen on nõrgalt käärinud või liiga hapnenud
Ameerika Ühendriikides on levinud nisuallergia. Allergia võib tekkida üksikute või mitme nisuproteiini suhtes. Nisuallergiaga haigetel esineb sageli suurenenud tundlikkus ka teiste teraviljade (rukis, riis, mais, oder, kaer) suhtes. Eestis esineb kõige sagedamini nisu, kaera- ja odraallergiat. Skandinaaviamaades ja Saksamaal on kõige rohkem rukki- ja nisuallergiat. Hiinas ja teistes maades, kus rohkesti kasutatakse toiduks riisi, täheldatakse riisiallergiat. Nisu-, odra- ja kaerajahu võivad olla kutseallergeeniks ja põhjustada allergilist nohu või bronhiaalastmat möldritel, pagaritel ja sigade talitajatel. Jahul ei ole mitte ainult sensibiliseeruv, vaid ka mehhaaniline toime hingamiselunditesse, seepärast tekib möldritel bronhiaalastma sageli kroonilise tolmubronhiidi tüsistusena ja jahutolm ei ole sugugi alati allergeeniks. Tugevate organismi sensibiliseerivate omadustega on jahus parasiteerivate seente spoorid. Allergia võib tekkida ka jahusse sattunud
Populaarsuselt teine liik on bütsantsi kaer (A. byzantina), mis on samuti kultuurliik. Nende liikide ristamisel on saadud palju tänapäeval kasvatatavaid kaerasorte.[4] Kaerasorte aretatakse pidevalt juurde. Nad erinevad teineteisest kõrretüübi, valmimisaja, iva ehituse, vihmataluvuse, koore värvi, kõrre kõrguse, valgusisalduse ja kuivustaluvuse poolest. Kaera kasutamine Kaerast tehakse peamiselt kaerajahu, -helbeid ja -kliid. Eestis levinuim kaerast tehtav toiduaine on kaerahelbepuder. Kaerahelbeid kasutatakse ka müslides. Kaerast tehakse ka kaeraküpsiseid, vahel ka õlut. Tehakse ka leiba ja mitmeid teisi teraviljatooteid. Suurem osa maailmas kasvatatavast kaerast kasvatatakse siiski eelkõige loomasöödaks. 1990. aastate alguses oli loomasööda osakaal maailma kogutoodangust ligi 74 %. Vanasti oligi kaer tähtis peamiselt hobuste söödataimena. Kaerast saab
Kombineeritud UVA+UVB ehk SUP on psoriaasi raviks ebaefektiivne. • UVB on ka rasedatele ja lastele ohutum kui ravimid. • Erinevad kreemid ja salvid - erineva tugevusega kortisoonid, Daivonex, Ditranol ja tõrvapreparaadid põletikulisuse ja punetuse vähendamiseks. Retsepti alusel. • Tõrvašampoonid, geelid ja vannid - enamasti laiaulatusliku psoriaasi raviks • Kerge harjamine peale vanni aitab eemaldada surnud nahka • Kaerajahu vannid aitavad leevendada sügelust • Väga tõsise ja laiaulatusliku psoriaasi puhul võetakse suukaudu manustatavaid kortisoone, A vitamiini derivaate, kemoteraapiat (PUVA) PUVA ehk psoraleen + UVA, suurendab nahavähi riski, võib põhjustada naha kuivamist. Mitte võtta üle 200 ravikorra. • D vitamiini salv võib olla hea • Väldi kriimustusi, kraapimist, sügamist, hõõrumist. • Hoolitse naha puhtuse eest. • Joo piisavalt palju. • Väldi alkoholi.
põllumajandusettevõttes, kus see on toodetud. Enamik täiendavat söödakultuuri kasvatatakse South Island, seal hoitakse talvevarusid laos, kuna seal on suhteliselt külm kliima. Nisu kasvatatakse enamasti Canterbury piirkonnas ja seda kasutatakse sisetarbimise eesmärgil leiva ja küpsiste valmistamisel. Maisi kasvatatakse Waikato ja Manawatu-Wanganui piirkondades kanade, sigade ja veiste söödaks. Kaera kasvatakse Canterbury ja Southland piirkondades loomasöödaks ning kaerahelveste ja kaerajahu tootmiseks. Köögivilja kasvatamiseks kulub rohkem kui 50 tuhat hektarit maad ja annab tööd 25 tuhat inimest.Uus-Meremaal kasvatatkse üle 50 erineva köögivilja. 2002 aasta märtsi lõpul oli põllumajandustoodete ekspordi väärtuseks üle $ 14.8 miljardi. Põllumajandus ja sellele tuginev toiduainetööstus annavad 40% ekspordi väärtusest. Nagu eelnevalt mainisin, siis põhiliselt osatab Uus-meremaa sisse teravilja Austraaliast. Kuna Uus-
Kaltsium 54,0 mg Raud 4,72 mg Magneesium 177,0 mg Fosfor 523,0 mg Kaalium 429,0 mg Mangaan 4,9 mg Tsink 4,0 mg Naatrium 2,0 mg Vask 0,63 mg 25. Peamised tooted, mida saadakse kaerast. Kaerast saadakse peamiselt: - kaerajahu, - kaerahelbeid (herkulot), - kaerakliid 26. Suurimad rukkikasvatajad maailmas. Venemaa, Saksamaa, Poola 27. Rukki kasvatamise vähenemise põhjused. Rukki osakaalu vähenemise põhjuseks on: - tema väiksem saagikus võrreldes odra ja nisuga, - töömahukas koristamine, - raskused kvaliteetse tera saamisel. 28. Talirukki laialdasem levik Eestis ja sellega kaasnevad muutused.
B1 - aneuriitne vitamiin (tiamiin) Biofunktsioonid: närvivitamiin; osaleb süsivesikute metabolismis ja närvitegevuse tagamises; soodustab kasvu. Defitsiidi tunnused: närvitegevuse häired, glükoosi ainevahetuse häired, häired närviimpulsside ülekandes, nõrkus, isutus, ärrituvus, depressioon, mälu nõrgenemine, beri-beri. Imendumist takistavad: kohvi, tee, alkohol, suitsetamine, antibiootikumid, östrogeenid. Looduslikud allikad: õllepärm, rafineerimata viljaterad, munakollased, kaerajahu, maapähklid, lahja sealiha, kliid, enamus köögivilju. B2 - antistomatiitne, antidermatiitne (riboflaviin) Ei karda kuumust, ei hävine töötlemisel, kuid laguneb valguse toimel, seega säilib toidus, mida hoitakse läbipaistmatus pakendis. Biofunktsioonid: kontrollib süsivesikute, rasvade ja lihtvalkude lõhustumist, vajalik organismi kasvuks ja soo jätkamiseks; vajalik normaalse nägemisprotsessi tagamiseks. Stressi korral organismi riboflaviini vajadus suureneb.
3. RASV - on energiakandjaks põhiliselt loomsetes söötades (vahel ka taimsetes, N: õli päevalilleseemnetes, pähklites jne). Rasv on väga energiarikas ja loomad katavad energiatarbe selle arvel väga hõlpsasti. Rasva puuduseks on see, et ta imendub ja talletatakse organismis, ilma et ta täielikult laguneks. Seetõttu kandub söödas oleva rasva lõhn, maitse ja konsistents kergesti üle toodangule, N: kalalõhn ja -maitse sealihale. Kui lehmale söödetakse suurel hulgal kaerajahu, maisi ja mõnda õlikooki, siis muutub või pehmeks 4. MINERAALELEMENDID - praegu tuntakse 21 elutegevuseks hädavajalikku mineraalelementi. 1* Neid mineraalelemente, mille sisaldust söötades ja kehaainetes mõõdetakse grammides kg kohta, nimetatakse makroelementideks (Kaltsium [Ca], fosfor [P], magneesium [Mg], kaalium [K], naatrium [Na], väävel [S], kloor [Cl]). 2* Neid elemente, mille sisaldust mõõdetakse milligrammides kg kohta, nimetatakse
Tallinna Ülikool Kasvatusteaduste instituut Klassiõpetaja kõrvalainega TALURAHVA TOIDUD Referaat Koostaja: Kadri Kivirand, EKL-4kõ Juhendaja: Amino Põldaru Tallinn 2010 2 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................................................. 3 SISSEJUHATUS ................................................................................................................................... 5 TOIDUSSE SUHTUMINE....................................................................................................................... 6 VANAD SÖÖGITRADITSIOONID.......................................................................................................... 7 TERAVILJATOIDUD.........................................
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool K11 KÕ Aire Liivapuu TOIDUKAUBATUNDMINE Õpimapp Juhendaja: Liina Maasik Mõdriku 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Oma õpimapis käsitlesin ma toidukaubatundmises õpitud teemasi. Tuues välja erinevate kaubagrupide tähtsamad omadused, liigid või sordid. Tööd teha oli huvitav aga üsna palju vaeva nõudev. Ma otsustasin seekord minna kergema vastupanuteed ning enamus, töös kasutatava materjali, otsisin interneti avarustest. 1. MESI, SUHKUR, SUHKRUASENDAJAD, SOOL. 1.1 Mesi Kõige varasematel aegadel oli mesi inimesel põhitoiduks. Enne suhkru kasutuseletulekut oli mesi ainus magus toiduaine ja maiustus. Ka hilisematel aegadel on mett hinnatud kui vää...
Traditsiooniliseks toiduks olid ka odra-, harvem rukkijahutainast käkid, rusikasuurused, mida söödi soolakas veel, rasva- või lihaleemes keedetult, peale rüübati keeduleent. Maa lõuna- ja idaosas söödi Ida-Euroopale omast kama, mis tehti küpsetatud teraviljadest jahvatatud jahust, mulgimaal tehti seda seakama mitmest viljast. Kamajahu segati hapu- või rõõsa piimaga, vee või taariga vedelaks kördiks. Kile vee ja kaerajahu hapendatud segust keedetud kile ehk kiisel. Muud taimsed toidud Läätsed jäid kiiresti 19.sajandi jooksul toidulaualt välja. Söödi palju oa- ja hernetoite, peamiselt kindlatel tähtpäevadel. Lõuna-Eestis tehti ubadest ja hernestest ka putru ja käkke, millesse segati rasva. Juurviljadest kasvatati aiamaal kapsaid, naereid, kaalikaid. Kapsaid säilitati hapendatult, selleks kupatati terved kapsapead ja pandi aidamademetele virna hapnema, kus nad talvel külmusid
Kui sööta lehmale piima sekretsiooni soodustavaid söötasid, täitub niigi turses udar ülemäära ja udara kandesidemed rebenevad või venivad välja. Jõusöötade ja mahlakate söötade söötmise alustamisel jälgitakse udara olukorda. Nende söötade hulka suurendatakse vastavalt udaraturse taandumisele (pidurdavad udaraturse taandumist). Teisel päeval pärast poegimist võib anda lehmale jõusööta 1-2 kg. Kõige sobivam on kaerajahu, see sisaldab toorkiudu ja toorrasva ning on lahtistava toimega (poegimisel kaotab lehm palju vett ja seetõttu tekib kerge kõhukinnisus). Lehma tuleb sööta nii, et udaraturse kaoks 7.-9. päevaks pärast poegimist, samas tuleb toodangutase 10-ndaks päevaks tõsta võimalikult kõrgele. Kui toodangu-taset ei tõsteta piisavalt kiiresti, jääb reeglina väikeseks kogu laktatsiooni toodang. Täisratsioonilisele söötmisele võib üle minna alles siis, kui udaraturse on täielikult kadunud.
4. Maisitangud - saadakse maisituumade purustamisel ja lihvimisel 5. Maisihelbed - söögivalmis hommikueine Tatrast saadavad tooted: 1. Tatrakruup - terved tatratuumad, mille kest on eemaldatud 2. Tatratangud - purustatud terad koos teatud koguse kestadega. 3. Tatrahelbed - õhulised 4. Tatrajahu Kaerast saadavad tooted: 1. Kaerahelbed (herkulo) - saadakse kaeratangudest, eristatakse täistera- ja kiirkaerahelbeid 2. Kaerakliid 3. Kaerajahu Odrast saadavad tooted: 1. Odrakruubid - koosnevad tervetest lihvitud odratuumadest 2. Odratangud - saadakse kooritud odratuumade purustamisel, neid ei lihvita 3. Odrajahu 4. Linnasejahu - saadakse kasvama läinud ja seejärel kuivatatud ning jahvatatud teraviljast, nimetatakse ka valgeks linnasejahuks. Hirsist saadavad tooted: 1. Hirsitangud - saadakse hirsiteradest tuumade vabastamise ning lihvimise teel 2. Hirsihelbed 3. Hirsijahu
Retla Kool Uurimistöö: Ilu, rõivastus ja mood läbi aegade. Anni Ruugla 8.klass Juhendaja: õp. Liivi Vassar Retla 2007 Sissejuhatus. Kuidas olla ilus? See on küsimus, mis on vaevanud inimesi aegaade algusest. Alljärgnevas uurimuses püüangi vastust leida sellele küsimusele, mida on teinud inimesed selleks, et olla ilusad. 2 Sisukord. Muinas Egiptus .........................................................................................................................lk 4. Kreeta. ............................
Meeste parukad olid tumedad, naiste parukad võisid olla ka kollased ja helesinised. Naisi kaeti ka läbipaistva kangaga, mis oli tihedalt ümber keha mähitud. Jalas kanti sandaale (nahast, pilliroost, palmikiududest, vaaraodele on tehtud ka kullast). Hügieenile pöörasid väga suurt tähelepanu. Äärmiselt ranget puhtust pidasid preestrid ja nad raseerisid ära kõik ihukarvad. Kasutati ka erinevaid kreeme, mett, erinevaid õlisid, viirukit, kaerajahu. Kasutasid nii mehed kui naised. Ülikutest mehed värvisid nägu oranzika ookermullaga. Silmi värviti malahhiidipuru ja hanerasva seguga või punase ookermulla ja hanerasva seguga. Naised värvisid nägu sinise värviga, nagu veresooned. Tatoveeringuid oli nii meeste kui naiste kehadel ja nägudel. Mehed ajasid habet, sest sile nägu oli väärika mehe tunnus. Ainuke aeg kui mees habet võis kanda oli leinaaeg. Vaarao ilmus rahva ette valehabemega (kohustuslik ka naisvaaraodel).
Retla Kool Uurimistöö: Ilu, rõivastus ja mood läbi aegade. Anni Ruugla 8.klass Juhendaja: õp. Liivi Vassar Retla 2007 Sissejuhatus. Kuidas olla ilus? See on küsimus, mis on vaevanud inimesi aegaade algusest. Alljärgnevas uurimuses püüangi vastust leida sellele küsimusele, mida on teinud inimesed selleks, et olla ilusad. 2 Sisukord. Muinas Egiptus .........................................................................................................................lk 4. Kreeta. ............................
Üldreeglina on nende inimeste toidus vähe valku ja liiga palju süsivesikuid. Seejuures ei saa inimene vajalikku tsingikogust mitte materjaalsete probleemide tõttu, vaid oma söögiharjumuste tulemusena tsingivaeseid toiduaineid tarvitades, nagu vegetariaanlus, nälgimine jm. Nn. "tsempioniks" tsingisisalduse poolest toiduainete seas on austrite liha (150-400 mg 100 gr toidu kohta). Kahjuks sisaldub teistes toiduainetes tsinki kümneid kordi vähem (merekala, nisuidud, riisikliid, kaerajahu, kuiv hernes, loomaliha, maks, pähklid, roheline sibul) ja ei ole just kerge katta organismi vajadust selle elemendi suhtes (12 mg ööpäevas). Pealegi on tsingi imendumine soolestikus taimsetest toiduainetest (kõik teraviljad ja enamik juurvilju) raskendatud mittelahustuva ühendi (tsink + fütiin) moodustumise tõttu ja tihtipeale on imendumine ka otseselt häiritud (düs-bakterioos, soolehaigused, sooleparasiidid jne.).
sileerimisega, lisades vajadusel kindlustuslisandeid. · Sileerimisprotsess ise toimub sarnaselt rohu- ja maisisiloga. · Halbade ilmastikutingimuste ja ristiku allakülviga teraviljapõldude korral on silo valmistatud ka tervikkoristatud teraviljast nn vilisesilona. · Selle põhiliseks puuduseks on suur toorkiusisaldus, kuna sisaldab teravilja puitunud varsi ja lehti · Näiteks kaerast valmistaud vilisesilo orgaanilise aine seeduvus on sarnane kaerajahu sama näitajaga. · Seega ei saa vilisesilo sööta suures koguses kõrgetoodangulistele lehmadele, kuid see sobib hästi noor- ja nuumloomade söödaks. · Energiarikkad märgkontsentraadid on melass jms, proteiinirikkad vedelad tööstusjäätmed nagu õlleraba, praak, vadak jms · Söödalisandid · Söödalisanditeks on söötadele väikeses koguses lisatavad ained nagu karbamiid ja muud lämmastikku sisaldavad ühendid, makro- ja mikroelemendid, vitamiinide segud.
Lambakasvatus Eestis Arvukus, saaduste tootmine Lambakasvatus on olnud Eestis veise- ja seakasvatuse kõrval täiendavaks loomakasvatusharuks. Tõsi, 19. sajandil ja 20. sajandi alguses oli lambakasvatus oma mahult põllumajanduses olulisel kohal. Suurim lammaste arv Eestis oli 1922.a. kui siin loendati 745 tuhat lammast (koos samal aastal sündinud talledega). Näiteks 1938/39. a oli Eestis 695 000 lammast (koos samal aastal sündinud talledega). Kui üheksakümnendate aastate alguses oli Eestis veel ligikaudu 140 000 lammast, siis praegu loetakse ületalve peetavate lammaste arvuks ca 72 400 lammast (tabel 1). Üheksakümnendate aastate algus oli lambakasvatusele raske periood. Taandarengu põhiliseks põhjuseks oli lambaliha- ja villatootmise madal tasuvus, põllumajandustootmise üldine allakäik üheksakümnendate aastate alguses ning probleemid lambaliha ja villa realiseerimisel. Näiteks 1993. aastal maksid lihakombi...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
